Sotsiaaldernokraatliku Erakonna fraktsioon

RIIGIKOGU

Riigikogu Oiguskomisjon

14.09.2026

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon maärab 14.09.2026.a. toimuval Oiguskomisjoni istungil Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnOu (934 SE) arutelu juures komisjoni liikme Heijo Pikhofi asendusliikmeks Anti Allase.

Fraktsiooni aseesimees

RIIOIKOGU Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigilcogu.ee

15165, Tallirm F. +372 631 6334

Riigikogu õiguskomisjoni

istungi protokoll nr 137

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026

Algus 11.15, lõpp 12.36

Juhataja: Madis Timpson (esimees)

Protokollija: Selena Eenmaa (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas (Heljo Pikhof asendusliige), Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti Poolamets,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Vilja Toomast, Varro Vooglaid

Komisjoni ametnikud: Raini Laide (nõunik-sekretariaadijuhataja), Linnar Liivamägi (nõunik)

Kutsutud: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (2.-4. päevakorrapunkt), Justiits- ja

Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Aleksandr

Logussov (2. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalkoostöö ja

õigusloome talituse nõunik Aare Pere (3. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anna Leena Neering, Kliimaministeeriumi

õigusosakonna nõunik Helen Holtsman, Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna

peainspektor Aavo Sempelson (4. päevakorrapunkt); justiits- ja digiministri nõunik Marta

Liisa Staalfeldt

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (927 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

(rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu (933 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu õiguskomisjoni nädala (14.09.2026-20.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 14. september 2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (927 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

2

(rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu (933 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 15. september 2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse

eelnõu (855 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine (kaasamisring)

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi,

Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (927 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta sõnas sissejuhatuseks, et täitemenetluse ja kohtutäiturite valdkonnas on

Eestis mitmeid nii suuremaid kui ka väiksemaid muresid, kuid käesolev eelnõu keskendub

praegu lihtsamini lahendatavatele praktilistele murekohtadele ning muudab täitemenetlustega

kokku puutuvate inimeste jaoks protsessi lihtsamaks ja selgemaks.

Minister tutvustas lähemalt eelnõu seletuskirjas lk 2-3 toodud peamisi eesmärke ja

saavutatavaid tulemusi. Esiteks muudab eelnõu kaebuste menetlemise kiiremaks ja

tõhusamaks ning täpsustab tõendamise korda. Kehtiva õiguse järgi tuleb kohtutäituri tegevuse

peale kaebuse esitamisel esmalt pidada kohtutäituriga suuline arutelu, mille tõttu võib kaebuse

lahendini jõudmine võtta kuni 45 päeva. Selline kord ei ole enam põhjendatud.

Teine murekoht puudutab täitemenetluse jätkamist võlgniku surma korral. Praegu peavad

pärijad nimetama ajutise esindaja ning kogu protsess toimub kohtu kaudu, mis tekitab tarbetut

bürokraatiat. Eelnõu näeb ette lihtsamad ja ökonoomsemad viisid täitemenetluse jätkamiseks,

sh juhtudeks, kus pärandvaral on juba hooldaja või testamenditäitja.

Kolmas murekoht puudutab võlgniku kinnisasja müügi korda. Praegu saab kinnisasja arestida

üksnes kohtutäitur, kes kandis esimesena kinnistusraamatusse kinnisasja käsutamise

keelumärke. Eelnõu muudaks protsessi lihtsamaks ja õiglasemaks, kuna võimaldaks müügist

saadavat tulu jaotada kõigi õigustatud sissenõudjate vahel.

Minister rõhutas veel, et käesolev eelnõu ei sisalda kohtutäiturite töötasude tõstmist. Samas

muudetakse tasude arvestamise osa mõistlikumaks. Näiteks täpsustatakse seda, kuidas

jagatakse kinnisasja müügist saadavat tulu, kuidas arvestatakse täitekulusid nõude varasema

täitmise või täitedokumendi tühistamise korral ning juhul, kui väärteomenetlusest ja

karistusõiguslikest nõuetest tulenev nõue aegub, menetlus peatatakse või nõue täidetakse

osaliselt.

Samuti käsitleb eelnõu kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamist. Kehtivas õiguses on

regulatsiooni sõnastus pigem umbmäärane, mille kohaselt tegeleb sellega Eesti Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Koda. Praktikas on selles osas tekkinud probleeme, muu hulgas selles

osas, kuidas see kohustus Koja ja riigi vahel jaguneb. Eelnõu pakub selles osas paremaid

lahendusi.

3

Minister lisas lõpetuseks, et lahenduste pakett esitati Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM)

väljatöötamiskavatsusena juba 2024.a. Teemat arutati 9. aprillil 2024.a ka õiguskomisjonis

ning komisjoni suunis oli keskenduda just praktiliste küsimuste lahendamisele.

Aleksandr Logussov selgitas, et tänu kaebuste menetlemise regulatsiooni täpsustamisele

paraneb täitemenetluse võlgnike kaitse tõhusus ja kiirus.Samuti kõrvaldatakse oluline

kitsaskoht sissenõudjate jaoks, kelle võimalused nõuete rahuldamiseks kinnisvara müügi

kaudu olid seni piiratud olukordades, kus täitemenetlus peatati kinnisasja arestimise korral. Ta

märkis, et senine regulatsioon võis tuua kaasa olukorra, kus teised võlausaldajad ei saanud

paralleelselt kinnisvara realiseerimist nõuda ning jäid aastateks menetluslikku ummikusse,

mistõttu tihti nende nõuded ka aegusid.

A. Logussov tõi veel olulise muudatusena välja täitemenetluse alustamise tasu elatisnõuete

puhul. Kehtiv regulatsioon näeb alustamise tasuna ette pool miinimumpalgast, mistõttu võib

elatisvõlgnikul tekkida juba kohe menetluse alguses kohustus tasuda kohtutäiturile esimesena

maksena 800-1000 eurot. Ministeeriumi hinnangul vähendab see oluliselt elatisvõlgniku

võimalusi hakata tegelikult täitemenetluse ajal elatist maksma. Seetõttu seotakse alustamise

tasu lahti miinimumpalgast ning kehtestatakse selleks fikseeritud summana 100 eurot. Ta

märkis, et summa on küll kõrgem kui tavapärases täitemenetluses, kuid arvestama peab

asjaolu, et kohtutäitur võib sellist menetlust läbi viia pikkade aastate jooksul.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga ka riigi toetust elatisnõuete sissenõudmisel juhul, kui võlgnikult

ei ole võimalik täitemenetluse kulusid saada. Kuna perekonnaseaduse kohaselt võib elatise

maksmise kohustus teatud tingimustel jätkuda ka pärast lapse täisealiseks saamist ehk kui laps

jätkab õpingutega veel kolm aastat, sätestatakse eelnõus selgesõnaliselt, et riiklik toetus

täitemenetlusele hõlmab ka seda perioodi.

Liisa-Ly Pakosta lisas, et eelnõu võimaldab vanemluskokkuleppe korral ka täitemenetluse

lõpetada. Ta märkis, et paralleelselt on ettevalmistamisel ka perekonnaseaduse muudatused,

mis lahendavad küsimuse, et vanemluskokkuleppe korral ei nõutaks elatist ootavalt vanemalt

elatise raha.

Minister tõi olulise saavutusena välja arendatud täitmisregistri, mille abil näeb võlgnik nüüd

ühest kohast kõiki enda võlgasid.

Peeter Ernits küsis, mil määral on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda muudatustega

kursis ning kui palju on arvestatud Koja tegelikke vajadusi ja prioriteete. Samuti, miks on

eelnõu ettevalmistamine kestnud üle kahe aasta.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et tegemist on keeruka valdkonnaga, kus vastanduvad võlgnike,

võlausaldajate ja kohtutäiturite huvid. Minister selgitas, et eelnõu ei muuda kohtutäiturite

süsteemi põhimõtteliselt ega lahenda kõiki küsimusi, kuid koostöö Kojaga on olnud

professionaalne. Mõistetavalt soovivad kohtutäiturid oma töötasude tõstmist, kuid antud juhul

on lähtutud Riigikogu suunisest koostada eelnõu, mis ei sisalda kohtutäiturite tasude tõstmist.

Aleksandr Logussov lisas, et kohtutäiturite vastutust puudutav osa eelnõus on Kojaga koos

põhjalike läbirääkimiste tulemusena saavutatud kompromiss. Muu hulgas toetas JDM

ettepanekut anda Kojale täiendavaid volitusi kohtutäiturite tegevuse üle järelevalve

teostamiseks.

A. Logussov selgitas eelnõu ettevalmistamise ajakava osas, et käesolevale eelnõule eelnesid

kaks eraldi väljatöötamiskavatsust, millest üks puudutas täitemenetluse seadustiku ja teine

kohtutäiturite seaduse muutmist. Tagasiside järel otsustati need ühte eelnõusse koondada.

Samuti mõjutasid menetlust ka muud kiireloomulisemad õigusloomelised vajadused, sh

täitmisregistriga seotud küsimused.

4

Maria Jufereva-Skuratovski palus täpsustada, kas täitmisregister on avalik või näeb ainult

võlgnik ise enda võlgasid. Samuti, kas näiteks endisel abikaasal on võimalik registrist näha,

kui palju endine abikaasa talle võlgneb.

Aleksandr Logussov vastas, et avalikult on registrist kättesaadavad juriidiliste isikute

võlgnevusi puudutavad andmed. See võimaldab füüsilistel ja juriidilistel isikutel enne

õigussuhtesse või lepingulisse suhtesse astumist kontrollida konkreetse juriidilise isiku

võlgnevuste olemasolu.

A. Logussov selgitas, et elatisvõlgnevusi saavad kontrollida ka kolmandad isikud, kellel on

tuvastamiskohustus. Kui lapsevanem on lapse nimel esitanud elatise sundtäitmisele, siis kuigi

täitemenetluse andmed ei ole avalikud, saab ta sissenõudjana end autentides registrisse sisse

logida ning tutvuda menetlusega seotud andmetega.

Liisa-Ly Pakosta lisas, et registri muudatuse peamine eelis on siiski võlgniku võimalus näha

enda kohta tervikpilti ka juhul, kui tema võlad on erinevate kohtutäiturite menetluses.

Madis Timpson tänas kutsutuid ning tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 01.10.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast,

Varro Vooglaid).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti Poolamets,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson (konsensus: Lea Danilson-Järg,

Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti

Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

(rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu (933 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta sõnas sissejuhatuseks, et kriminaalmenetlused on riikideüleselt üha enam

digitaliseerinud, mistõttu on eelnõu eesmärk viia Eesti siseriiklik õigus kooskõlla nende

rahvusvaheliselt toimunud muutustega. Kriminaalmenetluse regulatsioon peab olema väga

täpne ning menetlusosalistele peavad nende õigused ja kohustused olema üheselt arusaadavad.

Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) poolsed uuendused olnud vajalikud ning eelnõuga võetakse

üle vastav määrus.

Minister tegi siinkohal komisjonile ettepaneku kaaluda pärast eelnõu esimest lugemist lisada

selle eelnõu juurde veel mõningad normitehnilised täpsustused kriminaalmenetluse

seadustikus (KrMS), ühe EL-i vahistamismäärust puudutava muudatuse ning ühe sätte, mis on

seotud naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ülevõtmisega. JDM-il on

plaanis vastavate muudatusettepanekutega komisjoni tulla.

Minister selgitas, et suurem osa käesoleva eelnõu muudatustest puudutab menetluste

lihtsustamist. Esiteks muudetakse piiriüleste rahaliste karistuste ja rahatrahvide (eelkõige

liiklustrahvide) tunnustamise korda selliselt, et pädevad asutused suhtlevad edaspidi otse

omavahel. Kui seni pidi JDM teistest riikidest saadetud liiklustrahve eelnevalt valideerima,

siis tulevikus sellist vahendusrolli enam vaja ei ole. Otsene suhtlus võimaldab digitaalsetel

5

dokumentidel liikuda kiiremini ja lihtsamini.

Teiseks lihtsustatakse ja laiendatakse võimalusi tunnustada teises liikmesriigis mõistetud

karistust. Näiteks on muudatus oluline eeskätt koostöös Lätiga, kus käitumiskontroll on

iseseisev karistus ning sellised kohtuotsused on Eestis seni jäänud tunnustamata.

Kolmandaks kehtestatakse riigisisesed reeglid uue EL-i määruse rakendamiseks, mis käsitleb

kriminaalmenetluse üleandmist ühelt liikmesriigilt teisele. Näiteks määratakse Eesti pädevad

asutused, reguleeritakse menetluse käik ja antakse menetlusosalistele võimalus üleandmise

otsus kohtus vaidlustada.

Neljandaks täpsustatakse Euroopa vahistamismääruse menetlust. Praktikas on selles osas seni

lahendamata küsimused näiteks menetlustähtaegade ületamise tagajärjed, isiku ärakuulamine

taotleva riigi poolt, ajutine üleandmine ja kolmandast riigist Eestile välja antud isiku

edasiloovutamine.

Minister rõhutas kokkuvõtteks, et muudatused vähendavad Eesti riigiasutuste töökoormust, ei

suurenda inimeste ega ettevõtete halduskoormust ning edaspidi kasutatakse senisest paremini

digitaalseid võimalusi. On oluline, et inimeste põhiõiguste kaitseks oleksid kõik menetluse

kiirendamist ja lihtsustamist võimaldavad muudatused seaduses piisavalt täpselt reguleeritud.

Aare Pere lisas, et eelnõusse on koondunud mitme aasta jooksul praktikas ilmnenud

probleemid, millele on tähelepanu juhtinud muu hulgas prokuratuur ja kohtud. Samuti on

Euroopa Kohus vahepeal täpsustanud mitmete raamotsuste tõlgendamist, mistõttu on vajalik

viia siseriiklik regulatsioon vastavusse uuenenud kohtupraktikaga.

Varro Vooglaid märkis menetluspraktika poolest, et alles mõni kuu varem menetleti

komisjonis ulatuslikke KrMS-i muudatusi.Ta küsis, kas ei oleks mõistlikum kehtestada

üldine põhimõte, et sama seadust ei muudeta sel viisil pidevalt väikeste muudatuste kaupa,

vaid vajalikud muudatused kogutakse pigem pikema perioodi, näiteks kuue kuu jooksul

kokku.Tema hinnangul võib vastasel juhul kujuneda olukord, kus seadusandja peab pidevalt

tegelema sama seaduse menetlemisega iga kord, kui mõni uus idee tekib.

Liisa-Ly Pakosta nõustus küsimuse püstitusega ning kinnitas, et püüab kogu aeg võimalusel

muudatused ühte paketti koondada, kuid sellel on kaks piiri. Esiteks väärtustab ka tema ise, et

EL-i õigus ja siseriiklikud algatused oleksid võimalikult selgelt eristatavad, et Riigikogu

liikmetel oleks lihtsam kontrollida, kas EL-i nõuete ülevõtmisel ei minda vajalikust

kaugemale.Nii näeb ette juba kehtiv hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE), kuid

uued kavandatud HÕNTE muudatused peaksid tulevikus seda läbipaistvust veelgi

suurendama, et EL-i õiguse ülevõtmisel oleks võimalik iga sätte puhul kontrollida, kas esineb

nn ülekuldamist.

Teiseks on oluline, et suudetaks reageerida tegelikele ühiskondlikele vajadustele. Kui ilmneb

probleem, mille lahendamine parandaks inimeste olukorda, ei pea ta õigeks selle lahendamise

kunstlikku edasilükkamist näiteks kuueks kuuks. Minister kinnitas siiski, et JDM püüab ka

edaspidi võimalikult palju muudatusi kokku koondada.

Madis Timpson tänas kutsutuid ning tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Anti Poolamets tegi omapoolse ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ta

märkis, et tema hinnangul on peamiseks probleemiks just EL-i õigusest tulenevate ja

siseriiklike muudatuste ühendamine samasse eelnõusse. See muudab raskemaks eristada,

millised muudatused tulenevad EL-i poolsetest kohustustest ja milliste üle on tegelikult siin

otsustusruumi. A. Poolamets sõnas, et selline lähenemine on muutunud järjest laialdasemaks

ning avaldas lootust, et tulevikus luuakse selles osas rohkem selgust.

Madis Timpsonpani esmalt hääletusele ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada (poolt

9: Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast; vastu 1: Anti Poolamets;

6

erapooletuid 0; ei osalenud 2: Lea Danilson-Järg, Varro Vooglaid). Ettepanek leidis toetust.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 01.10.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast,

Varro Vooglaid).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 9: Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti

Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast; vastu 1: Anti Poolamets; erapooletuid 0; ei osalenud 2: Lea

Danilson-Järg, Varro Vooglaid).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Vilja Toomast (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter

Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti

Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et eelnõuga võetakse üle EL-i õigust ning see mõjutab paljusid

ettevõtjaid, sh puidu- ja metsatööstust, keemiatööstust, kalandussektorit ning teisi

keskkonnaalastest nõuetest mõjutatud tegevusalade ettevõtjaid. Eelnõuga täpsustatakse ja

karmistatakse kehtivate keskkonnanõuete rikkumise eest ette nähtud karistusi ning lisatakse

ka uusi keskkonnavastaste süütegude koosseise ja karistusi.

Minister tõi välja, et karistusseadustikku (KarS) lisatakse uued kvalifitseeritud koosseisud, kui

keskkonnavastase rikkumisega kaasneb eriti raske tagajärg, sh näiteks teise isiku surma

põhjustamine. Samuti täiendatakse olemasolevaid kuriteokoosseise keskkonnavastaste

süütegude peatükis ning lisatakse ka uued kuriteod, sh tegevusloata tegutsemine olulise

keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas, fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava

aine, seda gaasi ja ainet sisaldava ning sellel põhineva toote ja seadme või selle osa

ebaseaduslik käitlemine ning raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse

ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumine.

Minister lisas, et eelnõuga sätestatakse ka see, et isiku karistusõiguslikku vastutust ei välista

tegutsemine keskkonnakaitseloa alusel, kui selline luba oli saadud pettuse, sunni või

vägivallaga või korruptiivse teoga.

Lisaks laiendatakse osaliselt ka KrMS-is jälitustoimingute loetelu, sh nähakse ette laiendatud

konfiskeerimise võimalus. Samuti tõstetakse KarS-is keskkonnavastaste väärtegude

karistusmäärasid ja lisatakse uus väärteokoosseis, mis seondub raadamisvabade toodete

määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise

ning eksportimise keelu rikkumisega.

Andre Hanimägi nõustus, et looduse kaitsmine on igal juhul oluline ning nimetatud

koosseisude puhul on kindlasti tegemist süütegudega, mille trahve peakski ajakohastama. Ta

küsis siiski, kas juriidiliste isikute trahvimäärade niivõrd märkimisväärse ehk ligi 100-kordse

tõstmise kõrval on kaalutud ka süüteokoosseisude sõnastuse täpsustamist. Näiteks võiks

siinkohal eristada tahtlikke, korduvaid või suure ulatusega rikkumisi, et vältida olukorda, kus

ka vähem tõsine rikkumine võib tuua kaasa väga kõrge trahvi. Ta märkis, et seda murekohta

on ka sidusrühmad oma tagasisides esile toonud.

7

Liisa-Ly Pakosta sõnas, et Eesti on järjepidevalt olnud vastu EL-i tasandil karistusõiguse

ühtlustamisele, mis seondub ka eelkõneleja küsimusega. Siiski moodustab karistusõiguse

ühtlustamine EL-i õiguse muutmisest kahetsusväärselt suure osa ning liikmesriikide seas on

Eesti oma vastuseisus vähemuses.

Anna Leena Neering vastas, et eelnõus sisalduvad muudatused jagunevad sisuliselt kaheks.

Ühe osa moodustavad EL-i keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmisest tulenevad

kohustused, teise väiksema osa juriidiliste isikute väärteokaristuste karmistamine. Eelnõule

antud tagasiside ongi keskendutud peamiselt viimasele teemale.

A. L. Neering selgitas, et kõikide nende väärtegude puhul oli füüsilise isiku maksimaalne

trahvimäär juba KarS-i üldosas ette nähtud ülempiiri lähedal ehk 200 trahviühikut (66,6%

üldosa ülempiirist), kuid juriidiliste isikute puhul oli maksimaalne karistus vaid 0,8%

võimalikust ülemmäärast.JDM hinnangul ei ole selline erinevus põhjendatud. EL-i õiguse

kohaselt on üldine põhimõte, et karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja

heidutavad.

Andre Hanimägi täpsustas, et mõistab seda juriidiliste isikute karistusmäärade tõstmise

eesmärki, kuid tema küsimus seisnes pigem selles, kas ei ole hinnatud seda, kas lisaks

karistusmäärade tõstmisele võiks kehtivate süüteokoosseisude sõnastusi täpsustada. Näiteks

eristades teo tahtlikkust, et vältida olukordasid, kus ka tahtmata tegu võiks justkui tuua kaasa

kuni 400 000 eurose trahvi.

Anna Leena Neering vastas, et karistusmäärade tõstmisega ei muudeta karistuse mõistmise

üldiseid põhimõtteid. Ta lisas, et ülemmäära ehk 400 000 eurosed trahvid on siiski mõeldud

reageerimiseks kõige rangematele rikkumistele ning karistuste määramisel arvestatakse ka

edaspidi rikkumise raskust, korduvust jt asjaolusid. Isegi nende koosseisude puhul, mille eest

on võimalik juba täna määrata karistusena ülemmäära ehk 400 000 eurot trahvi, ei ole näha

sellist praktikat, et mindaks kohe maksimaalset võimalikku trahvimäära peale.

Varro Vooglaid tõi esile eelnõu sätte, millega täiendatakse KarS-i uue §-ga 3571, mille

kohaselt on karistatav EL-i kaitsealuse liigi isendite surmamine, hävitamine, häirimine ja

nendega seotud kauplemise nõuete rikkumine ning kaitsealuse elupaiga seisundi

kahjustamine. Eelnõuga laiendatakse ka selle paragrahvi rikkumiste menetlemiseks

jälitustoimingute võimalusi.

Ta küsis, kas see ei ole üks koht, kus taaskord laiendatakse jälitustoimingute lubatavust liiga

kergekäeliselt. Näiteks võib jääda sättest arusaamatuks, mida üldse kujutab endast nimetatud

liigi isendi häirimine ning kuivõrd on see tegevus piisavaks aluseks jälitustoimingute

rakendamiseks. Samuti, kas sellisel juhul oleks lubatavad kogu jälitustoimingute loetelus

toodud võimalused või ainult piiratud toimingud.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et mõistab seda muret ning on ka ise selliseid küsimusi tõstatanud.

Ta märkis, et osa nõuetest tuleneb EL-i direktiivist ning nende tõlgendamine on toimunud

koostöös praktikutega.

Anna Leena Neering nõustus, et see on arutelukoht. Ta märkis, et eelnõu koostamisel lähtuti

Keskkonnaameti tagasisidest ja tegelikest vajadustest, milliste kuriteokoosseisude puhul võiks

olla võimalik jälitustoiminguid teostada. Tuleb silmas pidada, et keskkonnakuriteod on sageli

keerukad majanduskuriteod, mille avastamine nõuab spetsiifilisi uurimismeetodeid, sest

tihtipeale ei tehta kuriteoteadet

A. L. Neering rõhutas, et jälitustoiminguid ei kasutata siiski ka edaspidi kuidagi kergekäeliselt

ning selleks peab siiski olema põhjendatud alus, et mitte ühegi teise tõendiga ei ole võimalik

menetlust edasi viia. Lisaks sisaldab esile toodud kuriteokoosseis olulise koguse lävendit ehk

ei puudutaks üksnes ühe liigi häirimist.

8

Liisa-Ly Pakosta lisas lihtsustatud näitena, et selliseid meetmeid ei saa kasutada üksikute

harrastuskalurite suhtes, vaid pigem suuremahuliste rikkumiste korral näiteks traallaevade

omanike vastu.

Valdo Randpere märkis, et jälitustoimingute täpne sisu jäi talle siinkohal siiski ebaselgeks.

Tema hinnangul tuleb eristada tavapärast järelevalvet ja rangemaid meetmeid, nagu

pealtkuulamine.

V. Randpere küsis veel, kas 400 000 euro suurusest trahvimäärast on nüüdseks kujunenud

üldine standard erinevate valdkondade juriidiliste isikute karistamisel.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et komisjoni liikmete esitatud küsimused ja mured on arusaadavad.

Ta kinnitas, et kui komisjon seda soovib, on JDM valmis esitama eelnõu edasisel

menetlemisel muudatusettepanekuid, mis võimaldaksid EL-i õigusest tulenevad sätted üle

võtta, kuid teha siseriiklikute muudatuste osas vajalikud täpsustused.

Peeter Ernits küsis Keskkonnaameti esindajalt, milliseid kaitsealuseid elupaiku või võõrliike

eelnõu eelkõige silmas peab, mille hävitamise või sissetoomise eest karistamist karmistatakse

ning milliseid Keskkonnaameti ettepanekuid JDM eelnõus ei arvestanud.

Aavo Sempelson selgitas, et kõige rangem kaitse puudutab esimese kaitsekategooria liike ja

nende elupaiku, sh selliseid hävimisohus liike nagu merikotkas. See tähendab, et mida

rangemalt on liik kaitstud, seda rangemalt on vaja rikkumisi sanktsioneerida.Invasiivsete

võõrliikide puhul peetakse silmas eeskätt EL-i tasandil määratletud liike, mis ohustavad

kohalikke liike.

Anna Leena Neering lisas, et EL-i tasandil on määratletud konkreetne invasiivsete

võõrliikide loetelu, kus on veel näiteks Sosnovski karuputk.

A. L. Neering vastas, et JDM ei arvestanud neid ettepanekuid, millega sooviti laiendada

jälitustoimingute võimalusi ka sellistele kuritegudele, mis on toimepandud ettevaatamatusest.

JDM pidas hetkel ainult ühel sellisel juhul kohaseks jälitustoimingute kataloogi täiendamist.

Anti Poolamets kommenteeris, et siin ollakse taaskord selle probleemi juures, kus EL-i

õigusest tulenevad nõuded ja muudatused siseriiklikus regulatsioonis, kus oleks võimalik

suurem otsustusruum, on ühte eelnõusse kokku põimitud.

Tema hinnangul on mitmed uued süüteokoosseisud liiga üldsõnalised ning koondavad ühe

sätte alla väga erineva raskusastmega rikkumisi. Näiteks eelnõu punktis 24 on §-i 365 lõige 1

sõnastuses nii ioniseeriva kiirguse ebaseaduslik keskkonda juhtimine kui ka normatiive

ületava müra põhjustamine, mida ei saa sel viisil ühtlustada. Samuti ei lähe see kokku meie

kehtiva KarS-i ega karistuste raskusastmetega, mistõttu peaks eeskätt vaatama üle, mis ja

kuidas on siin juba reguleeritud.

Liisa-Ly Pakosta nõustus, et eelnõu puhul võiks veel täiendavalt iga sätte puhul üle

kontrollida, kas EL-i õigusest tulenevad sätted on minimaalselt ülevõetud ning kas Eesti enda

murekohtadest kujunenud muudatused on proportsionaalsed, kuid võimaldavad samas

tõhusamalt kaitsta meie looduskeskkonda.

Vilja Toomast kommenteeris, et tegude raskuseastet ei ole niivõrd lihtne eristada. Ta tõi näite

Laulasmaa piirkonnas toimunud juhtumitest, kus lihtsalt ATV-de ja mootorratastega sõitmine

on kahjustanud maapinnal vana sammalt, mille taastumine võtab teatavasti sadu aastaid. Tema

hinnangul on oluline, et ka selliste rikkumistega tegeletakse rohkem ja vähemalt sama karmilt,

sest seni on sellega pidanud tegelema maaomanikud ise, näiteks paigaldades oma kulude eest

vastavaid keelumärke.

9

V. Toomast märkis veel jälitustoimingute osas, et keegi peab ka selliseid rikkujaid kuidagi

tuvastama, kuigi saab nõustuda, et täpsemat kataloogi tuleks üle vaadata.

Varro Vooglaid kommenteeris, et just selliste näidete puhul tekib küsimus, kui ulatuslikke

jälitustoiminguid peaks olema võimalik kasutada. Näiteks ei oleks proportsionaalne, kui ühe

ATV-ga maapinda kahjustanud inimese leidmiseks kuulataks pealt kõikide lähipiirkonnas

elavate ATV omanike telefone.

Anti Allas tõi esile murekohad maainimeste vaatepunktist. Ta märkis, et tihti on väiksemate

talude puhul mets osaühingu hallata. Kui trahvimäärad juriidilistele isikutele tõusevad niivõrd

märkimisväärselt, siis võib kujuneda olukord, kus ka tahtmatud rikkumised võivad kaasa tuua

nii suure trahvi, mis ei võimalda inimestel enam edasi tegutseda.

A. Allas rõhutas veel, et maaomanikud ei pruugi ka alati olla teadlikud uutest kaitsevöönditest

ja seatud piirangutest, sest tihti nendest ei teavitata. Selles osas peab olema rohkem selgust,

sest vastasel juhul võib inimestel kaduda tahtmine üldse maal toimetada.

Anna Leena Neering vastas, et kõik uued piirangud tuleb seaduse kohaselt maaomanikele

teatavaks teha ning kui inimene ei ole piirangust teadlik kellegi teise tegemata töö tõttu, ei saa

teda selle eest kuidagi karistada. Ta rõhutas, et kuriteo toimepanemine eeldab siiski seda, et

seda on tehtud teadlikult. Ka ettevaatamatusest toimepandud teod eeldavad hoolsuskohustust,

kuid kui hoolsuskohustust on rikkunud keegi teine, näiteks jättes uuest piirangust teavitamata,

siis ei saa inimest selle eest karistada.

Varro Vooglaid palus täpsustada, kas Keskkonnaamet soovis oma ettepanekutes üksnes

laiema kataloogi kuritegude menetlemiseks jälitustoimingute kasutamise võimalusi või ka

pädevust ise jälitustoiminguid läbi viia.

Anna Leena Neering vastas, et Keskkonnaamet soovis mõlemat, kuid JDM ei toetanud

jälitustoimingute teostamiseks pädevuse laiendamist Keskkonnaametile. Vajaduse korral

teostab jälitustoiminguid ka edaspidi Politsei- ja Piirivalveamet.

Madis Timpson sõnas kokkuvõtteks, et pärast eelnõu esimest lugemist tuleb korraldada

suurem kaasamisring koos nii ministeeriumite kui ka huvirühmadega. Samuti tuleb kaaluda

EL-i õigusest tulenevate ja siseriiklike muudatuste eraldi käsitlemist ning karistusmäärasid.

Esimees tänas seejärel kutsutuid ning tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 01.10.2026 (konsensus: Anti Allas, Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Anti Allas, Lea Danilson-Järg,

Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson (konsensus: Anti Allas, Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

5. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

10

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija

Riigikogu õiguskomisjoni

istungi protokoll nr 137

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026

Algus 11.15, lõpp 12.36

Juhataja: Madis Timpson (esimees)

Protokollija: Selena Eenmaa (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas (Heljo Pikhof asendusliige), Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti Poolamets,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Vilja Toomast, Varro Vooglaid

Komisjoni ametnikud: Raini Laide (nõunik-sekretariaadijuhataja), Linnar Liivamägi (nõunik)

Kutsutud: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (2.-4. päevakorrapunkt), Justiits- ja

Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Aleksandr

Logussov (2. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalkoostöö ja

õigusloome talituse nõunik Aare Pere (3. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anna Leena Neering, Kliimaministeeriumi

õigusosakonna nõunik Helen Holtsman, Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna

peainspektor Aavo Sempelson (4. päevakorrapunkt); justiits- ja digiministri nõunik Marta

Liisa Staalfeldt

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (927 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

(rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu (933 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu õiguskomisjoni nädala (14.09.2026-20.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 14. september 2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (927 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

2

(rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu (933 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 15. september 2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse

eelnõu (855 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine (kaasamisring)

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi,

Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (927 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta sõnas sissejuhatuseks, et täitemenetluse ja kohtutäiturite valdkonnas on

Eestis mitmeid nii suuremaid kui ka väiksemaid muresid, kuid käesolev eelnõu keskendub

praegu lihtsamini lahendatavatele praktilistele murekohtadele ning muudab täitemenetlustega

kokku puutuvate inimeste jaoks protsessi lihtsamaks ja selgemaks.

Minister tutvustas lähemalt eelnõu seletuskirjas lk 2-3 toodud peamisi eesmärke ja

saavutatavaid tulemusi. Esiteks muudab eelnõu kaebuste menetlemise kiiremaks ja

tõhusamaks ning täpsustab tõendamise korda. Kehtiva õiguse järgi tuleb kohtutäituri tegevuse

peale kaebuse esitamisel esmalt pidada kohtutäituriga suuline arutelu, mille tõttu võib kaebuse

lahendini jõudmine võtta kuni 45 päeva. Selline kord ei ole enam põhjendatud.

Teine murekoht puudutab täitemenetluse jätkamist võlgniku surma korral. Praegu peavad

pärijad nimetama ajutise esindaja ning kogu protsess toimub kohtu kaudu, mis tekitab tarbetut

bürokraatiat. Eelnõu näeb ette lihtsamad ja ökonoomsemad viisid täitemenetluse jätkamiseks,

sh juhtudeks, kus pärandvaral on juba hooldaja või testamenditäitja.

Kolmas murekoht puudutab võlgniku kinnisasja müügi korda. Praegu saab kinnisasja arestida

üksnes kohtutäitur, kes kandis esimesena kinnistusraamatusse kinnisasja käsutamise

keelumärke. Eelnõu muudaks protsessi lihtsamaks ja õiglasemaks, kuna võimaldaks müügist

saadavat tulu jaotada kõigi õigustatud sissenõudjate vahel.

Minister rõhutas veel, et käesolev eelnõu ei sisalda kohtutäiturite töötasude tõstmist. Samas

muudetakse tasude arvestamise osa mõistlikumaks. Näiteks täpsustatakse seda, kuidas

jagatakse kinnisasja müügist saadavat tulu, kuidas arvestatakse täitekulusid nõude varasema

täitmise või täitedokumendi tühistamise korral ning juhul, kui väärteomenetlusest ja

karistusõiguslikest nõuetest tulenev nõue aegub, menetlus peatatakse või nõue täidetakse

osaliselt.

Samuti käsitleb eelnõu kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamist. Kehtivas õiguses on

regulatsiooni sõnastus pigem umbmäärane, mille kohaselt tegeleb sellega Eesti Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Koda. Praktikas on selles osas tekkinud probleeme, muu hulgas selles

osas, kuidas see kohustus Koja ja riigi vahel jaguneb. Eelnõu pakub selles osas paremaid

lahendusi.

3

Minister lisas lõpetuseks, et lahenduste pakett esitati Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM)

väljatöötamiskavatsusena juba 2024.a. Teemat arutati 9. aprillil 2024.a ka õiguskomisjonis

ning komisjoni suunis oli keskenduda just praktiliste küsimuste lahendamisele.

Aleksandr Logussov selgitas, et tänu kaebuste menetlemise regulatsiooni täpsustamisele

paraneb täitemenetluse võlgnike kaitse tõhusus ja kiirus.Samuti kõrvaldatakse oluline

kitsaskoht sissenõudjate jaoks, kelle võimalused nõuete rahuldamiseks kinnisvara müügi

kaudu olid seni piiratud olukordades, kus täitemenetlus peatati kinnisasja arestimise korral. Ta

märkis, et senine regulatsioon võis tuua kaasa olukorra, kus teised võlausaldajad ei saanud

paralleelselt kinnisvara realiseerimist nõuda ning jäid aastateks menetluslikku ummikusse,

mistõttu tihti nende nõuded ka aegusid.

A. Logussov tõi veel olulise muudatusena välja täitemenetluse alustamise tasu elatisnõuete

puhul. Kehtiv regulatsioon näeb alustamise tasuna ette pool miinimumpalgast, mistõttu võib

elatisvõlgnikul tekkida juba kohe menetluse alguses kohustus tasuda kohtutäiturile esimesena

maksena 800-1000 eurot. Ministeeriumi hinnangul vähendab see oluliselt elatisvõlgniku

võimalusi hakata tegelikult täitemenetluse ajal elatist maksma. Seetõttu seotakse alustamise

tasu lahti miinimumpalgast ning kehtestatakse selleks fikseeritud summana 100 eurot. Ta

märkis, et summa on küll kõrgem kui tavapärases täitemenetluses, kuid arvestama peab

asjaolu, et kohtutäitur võib sellist menetlust läbi viia pikkade aastate jooksul.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga ka riigi toetust elatisnõuete sissenõudmisel juhul, kui võlgnikult

ei ole võimalik täitemenetluse kulusid saada. Kuna perekonnaseaduse kohaselt võib elatise

maksmise kohustus teatud tingimustel jätkuda ka pärast lapse täisealiseks saamist ehk kui laps

jätkab õpingutega veel kolm aastat, sätestatakse eelnõus selgesõnaliselt, et riiklik toetus

täitemenetlusele hõlmab ka seda perioodi.

Liisa-Ly Pakosta lisas, et eelnõu võimaldab vanemluskokkuleppe korral ka täitemenetluse

lõpetada. Ta märkis, et paralleelselt on ettevalmistamisel ka perekonnaseaduse muudatused,

mis lahendavad küsimuse, et vanemluskokkuleppe korral ei nõutaks elatist ootavalt vanemalt

elatise raha.

Minister tõi olulise saavutusena välja arendatud täitmisregistri, mille abil näeb võlgnik nüüd

ühest kohast kõiki enda võlgasid.

Peeter Ernits küsis, mil määral on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda muudatustega

kursis ning kui palju on arvestatud Koja tegelikke vajadusi ja prioriteete. Samuti, miks on

eelnõu ettevalmistamine kestnud üle kahe aasta.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et tegemist on keeruka valdkonnaga, kus vastanduvad võlgnike,

võlausaldajate ja kohtutäiturite huvid. Minister selgitas, et eelnõu ei muuda kohtutäiturite

süsteemi põhimõtteliselt ega lahenda kõiki küsimusi, kuid koostöö Kojaga on olnud

professionaalne. Mõistetavalt soovivad kohtutäiturid oma töötasude tõstmist, kuid antud juhul

on lähtutud Riigikogu suunisest koostada eelnõu, mis ei sisalda kohtutäiturite tasude tõstmist.

Aleksandr Logussov lisas, et kohtutäiturite vastutust puudutav osa eelnõus on Kojaga koos

põhjalike läbirääkimiste tulemusena saavutatud kompromiss. Muu hulgas toetas JDM

ettepanekut anda Kojale täiendavaid volitusi kohtutäiturite tegevuse üle järelevalve

teostamiseks.

A. Logussov selgitas eelnõu ettevalmistamise ajakava osas, et käesolevale eelnõule eelnesid

kaks eraldi väljatöötamiskavatsust, millest üks puudutas täitemenetluse seadustiku ja teine

kohtutäiturite seaduse muutmist. Tagasiside järel otsustati need ühte eelnõusse koondada.

Samuti mõjutasid menetlust ka muud kiireloomulisemad õigusloomelised vajadused, sh

täitmisregistriga seotud küsimused.

4

Maria Jufereva-Skuratovski palus täpsustada, kas täitmisregister on avalik või näeb ainult

võlgnik ise enda võlgasid. Samuti, kas näiteks endisel abikaasal on võimalik registrist näha,

kui palju endine abikaasa talle võlgneb.

Aleksandr Logussov vastas, et avalikult on registrist kättesaadavad juriidiliste isikute

võlgnevusi puudutavad andmed. See võimaldab füüsilistel ja juriidilistel isikutel enne

õigussuhtesse või lepingulisse suhtesse astumist kontrollida konkreetse juriidilise isiku

võlgnevuste olemasolu.

A. Logussov selgitas, et elatisvõlgnevusi saavad kontrollida ka kolmandad isikud, kellel on

tuvastamiskohustus. Kui lapsevanem on lapse nimel esitanud elatise sundtäitmisele, siis kuigi

täitemenetluse andmed ei ole avalikud, saab ta sissenõudjana end autentides registrisse sisse

logida ning tutvuda menetlusega seotud andmetega.

Liisa-Ly Pakosta lisas, et registri muudatuse peamine eelis on siiski võlgniku võimalus näha

enda kohta tervikpilti ka juhul, kui tema võlad on erinevate kohtutäiturite menetluses.

Madis Timpson tänas kutsutuid ning tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 01.10.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast,

Varro Vooglaid).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti Poolamets,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson (konsensus: Lea Danilson-Järg,

Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti

Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

(rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu (933 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta sõnas sissejuhatuseks, et kriminaalmenetlused on riikideüleselt üha enam

digitaliseerinud, mistõttu on eelnõu eesmärk viia Eesti siseriiklik õigus kooskõlla nende

rahvusvaheliselt toimunud muutustega. Kriminaalmenetluse regulatsioon peab olema väga

täpne ning menetlusosalistele peavad nende õigused ja kohustused olema üheselt arusaadavad.

Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) poolsed uuendused olnud vajalikud ning eelnõuga võetakse

üle vastav määrus.

Minister tegi siinkohal komisjonile ettepaneku kaaluda pärast eelnõu esimest lugemist lisada

selle eelnõu juurde veel mõningad normitehnilised täpsustused kriminaalmenetluse

seadustikus (KrMS), ühe EL-i vahistamismäärust puudutava muudatuse ning ühe sätte, mis on

seotud naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ülevõtmisega. JDM-il on

plaanis vastavate muudatusettepanekutega komisjoni tulla.

Minister selgitas, et suurem osa käesoleva eelnõu muudatustest puudutab menetluste

lihtsustamist. Esiteks muudetakse piiriüleste rahaliste karistuste ja rahatrahvide (eelkõige

liiklustrahvide) tunnustamise korda selliselt, et pädevad asutused suhtlevad edaspidi otse

omavahel. Kui seni pidi JDM teistest riikidest saadetud liiklustrahve eelnevalt valideerima,

siis tulevikus sellist vahendusrolli enam vaja ei ole. Otsene suhtlus võimaldab digitaalsetel

5

dokumentidel liikuda kiiremini ja lihtsamini.

Teiseks lihtsustatakse ja laiendatakse võimalusi tunnustada teises liikmesriigis mõistetud

karistust. Näiteks on muudatus oluline eeskätt koostöös Lätiga, kus käitumiskontroll on

iseseisev karistus ning sellised kohtuotsused on Eestis seni jäänud tunnustamata.

Kolmandaks kehtestatakse riigisisesed reeglid uue EL-i määruse rakendamiseks, mis käsitleb

kriminaalmenetluse üleandmist ühelt liikmesriigilt teisele. Näiteks määratakse Eesti pädevad

asutused, reguleeritakse menetluse käik ja antakse menetlusosalistele võimalus üleandmise

otsus kohtus vaidlustada.

Neljandaks täpsustatakse Euroopa vahistamismääruse menetlust. Praktikas on selles osas seni

lahendamata küsimused näiteks menetlustähtaegade ületamise tagajärjed, isiku ärakuulamine

taotleva riigi poolt, ajutine üleandmine ja kolmandast riigist Eestile välja antud isiku

edasiloovutamine.

Minister rõhutas kokkuvõtteks, et muudatused vähendavad Eesti riigiasutuste töökoormust, ei

suurenda inimeste ega ettevõtete halduskoormust ning edaspidi kasutatakse senisest paremini

digitaalseid võimalusi. On oluline, et inimeste põhiõiguste kaitseks oleksid kõik menetluse

kiirendamist ja lihtsustamist võimaldavad muudatused seaduses piisavalt täpselt reguleeritud.

Aare Pere lisas, et eelnõusse on koondunud mitme aasta jooksul praktikas ilmnenud

probleemid, millele on tähelepanu juhtinud muu hulgas prokuratuur ja kohtud. Samuti on

Euroopa Kohus vahepeal täpsustanud mitmete raamotsuste tõlgendamist, mistõttu on vajalik

viia siseriiklik regulatsioon vastavusse uuenenud kohtupraktikaga.

Varro Vooglaid märkis menetluspraktika poolest, et alles mõni kuu varem menetleti

komisjonis ulatuslikke KrMS-i muudatusi.Ta küsis, kas ei oleks mõistlikum kehtestada

üldine põhimõte, et sama seadust ei muudeta sel viisil pidevalt väikeste muudatuste kaupa,

vaid vajalikud muudatused kogutakse pigem pikema perioodi, näiteks kuue kuu jooksul

kokku.Tema hinnangul võib vastasel juhul kujuneda olukord, kus seadusandja peab pidevalt

tegelema sama seaduse menetlemisega iga kord, kui mõni uus idee tekib.

Liisa-Ly Pakosta nõustus küsimuse püstitusega ning kinnitas, et püüab kogu aeg võimalusel

muudatused ühte paketti koondada, kuid sellel on kaks piiri. Esiteks väärtustab ka tema ise, et

EL-i õigus ja siseriiklikud algatused oleksid võimalikult selgelt eristatavad, et Riigikogu

liikmetel oleks lihtsam kontrollida, kas EL-i nõuete ülevõtmisel ei minda vajalikust

kaugemale.Nii näeb ette juba kehtiv hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE), kuid

uued kavandatud HÕNTE muudatused peaksid tulevikus seda läbipaistvust veelgi

suurendama, et EL-i õiguse ülevõtmisel oleks võimalik iga sätte puhul kontrollida, kas esineb

nn ülekuldamist.

Teiseks on oluline, et suudetaks reageerida tegelikele ühiskondlikele vajadustele. Kui ilmneb

probleem, mille lahendamine parandaks inimeste olukorda, ei pea ta õigeks selle lahendamise

kunstlikku edasilükkamist näiteks kuueks kuuks. Minister kinnitas siiski, et JDM püüab ka

edaspidi võimalikult palju muudatusi kokku koondada.

Madis Timpson tänas kutsutuid ning tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Anti Poolamets tegi omapoolse ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ta

märkis, et tema hinnangul on peamiseks probleemiks just EL-i õigusest tulenevate ja

siseriiklike muudatuste ühendamine samasse eelnõusse. See muudab raskemaks eristada,

millised muudatused tulenevad EL-i poolsetest kohustustest ja milliste üle on tegelikult siin

otsustusruumi. A. Poolamets sõnas, et selline lähenemine on muutunud järjest laialdasemaks

ning avaldas lootust, et tulevikus luuakse selles osas rohkem selgust.

Madis Timpsonpani esmalt hääletusele ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada (poolt

9: Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast; vastu 1: Anti Poolamets;

6

erapooletuid 0; ei osalenud 2: Lea Danilson-Järg, Varro Vooglaid). Ettepanek leidis toetust.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 01.10.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast,

Varro Vooglaid).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 9: Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti

Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast; vastu 1: Anti Poolamets; erapooletuid 0; ei osalenud 2: Lea

Danilson-Järg, Varro Vooglaid).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Vilja Toomast (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter

Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti

Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et eelnõuga võetakse üle EL-i õigust ning see mõjutab paljusid

ettevõtjaid, sh puidu- ja metsatööstust, keemiatööstust, kalandussektorit ning teisi

keskkonnaalastest nõuetest mõjutatud tegevusalade ettevõtjaid. Eelnõuga täpsustatakse ja

karmistatakse kehtivate keskkonnanõuete rikkumise eest ette nähtud karistusi ning lisatakse

ka uusi keskkonnavastaste süütegude koosseise ja karistusi.

Minister tõi välja, et karistusseadustikku (KarS) lisatakse uued kvalifitseeritud koosseisud, kui

keskkonnavastase rikkumisega kaasneb eriti raske tagajärg, sh näiteks teise isiku surma

põhjustamine. Samuti täiendatakse olemasolevaid kuriteokoosseise keskkonnavastaste

süütegude peatükis ning lisatakse ka uued kuriteod, sh tegevusloata tegutsemine olulise

keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas, fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava

aine, seda gaasi ja ainet sisaldava ning sellel põhineva toote ja seadme või selle osa

ebaseaduslik käitlemine ning raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse

ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumine.

Minister lisas, et eelnõuga sätestatakse ka see, et isiku karistusõiguslikku vastutust ei välista

tegutsemine keskkonnakaitseloa alusel, kui selline luba oli saadud pettuse, sunni või

vägivallaga või korruptiivse teoga.

Lisaks laiendatakse osaliselt ka KrMS-is jälitustoimingute loetelu, sh nähakse ette laiendatud

konfiskeerimise võimalus. Samuti tõstetakse KarS-is keskkonnavastaste väärtegude

karistusmäärasid ja lisatakse uus väärteokoosseis, mis seondub raadamisvabade toodete

määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise

ning eksportimise keelu rikkumisega.

Andre Hanimägi nõustus, et looduse kaitsmine on igal juhul oluline ning nimetatud

koosseisude puhul on kindlasti tegemist süütegudega, mille trahve peakski ajakohastama. Ta

küsis siiski, kas juriidiliste isikute trahvimäärade niivõrd märkimisväärse ehk ligi 100-kordse

tõstmise kõrval on kaalutud ka süüteokoosseisude sõnastuse täpsustamist. Näiteks võiks

siinkohal eristada tahtlikke, korduvaid või suure ulatusega rikkumisi, et vältida olukorda, kus

ka vähem tõsine rikkumine võib tuua kaasa väga kõrge trahvi. Ta märkis, et seda murekohta

on ka sidusrühmad oma tagasisides esile toonud.

7

Liisa-Ly Pakosta sõnas, et Eesti on järjepidevalt olnud vastu EL-i tasandil karistusõiguse

ühtlustamisele, mis seondub ka eelkõneleja küsimusega. Siiski moodustab karistusõiguse

ühtlustamine EL-i õiguse muutmisest kahetsusväärselt suure osa ning liikmesriikide seas on

Eesti oma vastuseisus vähemuses.

Anna Leena Neering vastas, et eelnõus sisalduvad muudatused jagunevad sisuliselt kaheks.

Ühe osa moodustavad EL-i keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmisest tulenevad

kohustused, teise väiksema osa juriidiliste isikute väärteokaristuste karmistamine. Eelnõule

antud tagasiside ongi keskendutud peamiselt viimasele teemale.

A. L. Neering selgitas, et kõikide nende väärtegude puhul oli füüsilise isiku maksimaalne

trahvimäär juba KarS-i üldosas ette nähtud ülempiiri lähedal ehk 200 trahviühikut (66,6%

üldosa ülempiirist), kuid juriidiliste isikute puhul oli maksimaalne karistus vaid 0,8%

võimalikust ülemmäärast.JDM hinnangul ei ole selline erinevus põhjendatud. EL-i õiguse

kohaselt on üldine põhimõte, et karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja

heidutavad.

Andre Hanimägi täpsustas, et mõistab seda juriidiliste isikute karistusmäärade tõstmise

eesmärki, kuid tema küsimus seisnes pigem selles, kas ei ole hinnatud seda, kas lisaks

karistusmäärade tõstmisele võiks kehtivate süüteokoosseisude sõnastusi täpsustada. Näiteks

eristades teo tahtlikkust, et vältida olukordasid, kus ka tahtmata tegu võiks justkui tuua kaasa

kuni 400 000 eurose trahvi.

Anna Leena Neering vastas, et karistusmäärade tõstmisega ei muudeta karistuse mõistmise

üldiseid põhimõtteid. Ta lisas, et ülemmäära ehk 400 000 eurosed trahvid on siiski mõeldud

reageerimiseks kõige rangematele rikkumistele ning karistuste määramisel arvestatakse ka

edaspidi rikkumise raskust, korduvust jt asjaolusid. Isegi nende koosseisude puhul, mille eest

on võimalik juba täna määrata karistusena ülemmäära ehk 400 000 eurot trahvi, ei ole näha

sellist praktikat, et mindaks kohe maksimaalset võimalikku trahvimäära peale.

Varro Vooglaid tõi esile eelnõu sätte, millega täiendatakse KarS-i uue §-ga 3571, mille

kohaselt on karistatav EL-i kaitsealuse liigi isendite surmamine, hävitamine, häirimine ja

nendega seotud kauplemise nõuete rikkumine ning kaitsealuse elupaiga seisundi

kahjustamine. Eelnõuga laiendatakse ka selle paragrahvi rikkumiste menetlemiseks

jälitustoimingute võimalusi.

Ta küsis, kas see ei ole üks koht, kus taaskord laiendatakse jälitustoimingute lubatavust liiga

kergekäeliselt. Näiteks võib jääda sättest arusaamatuks, mida üldse kujutab endast nimetatud

liigi isendi häirimine ning kuivõrd on see tegevus piisavaks aluseks jälitustoimingute

rakendamiseks. Samuti, kas sellisel juhul oleks lubatavad kogu jälitustoimingute loetelus

toodud võimalused või ainult piiratud toimingud.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et mõistab seda muret ning on ka ise selliseid küsimusi tõstatanud.

Ta märkis, et osa nõuetest tuleneb EL-i direktiivist ning nende tõlgendamine on toimunud

koostöös praktikutega.

Anna Leena Neering nõustus, et see on arutelukoht. Ta märkis, et eelnõu koostamisel lähtuti

Keskkonnaameti tagasisidest ja tegelikest vajadustest, milliste kuriteokoosseisude puhul võiks

olla võimalik jälitustoiminguid teostada. Tuleb silmas pidada, et keskkonnakuriteod on sageli

keerukad majanduskuriteod, mille avastamine nõuab spetsiifilisi uurimismeetodeid, sest

tihtipeale ei tehta kuriteoteadet

A. L. Neering rõhutas, et jälitustoiminguid ei kasutata siiski ka edaspidi kuidagi kergekäeliselt

ning selleks peab siiski olema põhjendatud alus, et mitte ühegi teise tõendiga ei ole võimalik

menetlust edasi viia. Lisaks sisaldab esile toodud kuriteokoosseis olulise koguse lävendit ehk

ei puudutaks üksnes ühe liigi häirimist.

8

Liisa-Ly Pakosta lisas lihtsustatud näitena, et selliseid meetmeid ei saa kasutada üksikute

harrastuskalurite suhtes, vaid pigem suuremahuliste rikkumiste korral näiteks traallaevade

omanike vastu.

Valdo Randpere märkis, et jälitustoimingute täpne sisu jäi talle siinkohal siiski ebaselgeks.

Tema hinnangul tuleb eristada tavapärast järelevalvet ja rangemaid meetmeid, nagu

pealtkuulamine.

V. Randpere küsis veel, kas 400 000 euro suurusest trahvimäärast on nüüdseks kujunenud

üldine standard erinevate valdkondade juriidiliste isikute karistamisel.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et komisjoni liikmete esitatud küsimused ja mured on arusaadavad.

Ta kinnitas, et kui komisjon seda soovib, on JDM valmis esitama eelnõu edasisel

menetlemisel muudatusettepanekuid, mis võimaldaksid EL-i õigusest tulenevad sätted üle

võtta, kuid teha siseriiklikute muudatuste osas vajalikud täpsustused.

Peeter Ernits küsis Keskkonnaameti esindajalt, milliseid kaitsealuseid elupaiku või võõrliike

eelnõu eelkõige silmas peab, mille hävitamise või sissetoomise eest karistamist karmistatakse

ning milliseid Keskkonnaameti ettepanekuid JDM eelnõus ei arvestanud.

Aavo Sempelson selgitas, et kõige rangem kaitse puudutab esimese kaitsekategooria liike ja

nende elupaiku, sh selliseid hävimisohus liike nagu merikotkas. See tähendab, et mida

rangemalt on liik kaitstud, seda rangemalt on vaja rikkumisi sanktsioneerida.Invasiivsete

võõrliikide puhul peetakse silmas eeskätt EL-i tasandil määratletud liike, mis ohustavad

kohalikke liike.

Anna Leena Neering lisas, et EL-i tasandil on määratletud konkreetne invasiivsete

võõrliikide loetelu, kus on veel näiteks Sosnovski karuputk.

A. L. Neering vastas, et JDM ei arvestanud neid ettepanekuid, millega sooviti laiendada

jälitustoimingute võimalusi ka sellistele kuritegudele, mis on toimepandud ettevaatamatusest.

JDM pidas hetkel ainult ühel sellisel juhul kohaseks jälitustoimingute kataloogi täiendamist.

Anti Poolamets kommenteeris, et siin ollakse taaskord selle probleemi juures, kus EL-i

õigusest tulenevad nõuded ja muudatused siseriiklikus regulatsioonis, kus oleks võimalik

suurem otsustusruum, on ühte eelnõusse kokku põimitud.

Tema hinnangul on mitmed uued süüteokoosseisud liiga üldsõnalised ning koondavad ühe

sätte alla väga erineva raskusastmega rikkumisi. Näiteks eelnõu punktis 24 on §-i 365 lõige 1

sõnastuses nii ioniseeriva kiirguse ebaseaduslik keskkonda juhtimine kui ka normatiive

ületava müra põhjustamine, mida ei saa sel viisil ühtlustada. Samuti ei lähe see kokku meie

kehtiva KarS-i ega karistuste raskusastmetega, mistõttu peaks eeskätt vaatama üle, mis ja

kuidas on siin juba reguleeritud.

Liisa-Ly Pakosta nõustus, et eelnõu puhul võiks veel täiendavalt iga sätte puhul üle

kontrollida, kas EL-i õigusest tulenevad sätted on minimaalselt ülevõetud ning kas Eesti enda

murekohtadest kujunenud muudatused on proportsionaalsed, kuid võimaldavad samas

tõhusamalt kaitsta meie looduskeskkonda.

Vilja Toomast kommenteeris, et tegude raskuseastet ei ole niivõrd lihtne eristada. Ta tõi näite

Laulasmaa piirkonnas toimunud juhtumitest, kus lihtsalt ATV-de ja mootorratastega sõitmine

on kahjustanud maapinnal vana sammalt, mille taastumine võtab teatavasti sadu aastaid. Tema

hinnangul on oluline, et ka selliste rikkumistega tegeletakse rohkem ja vähemalt sama karmilt,

sest seni on sellega pidanud tegelema maaomanikud ise, näiteks paigaldades oma kulude eest

vastavaid keelumärke.

9

V. Toomast märkis veel jälitustoimingute osas, et keegi peab ka selliseid rikkujaid kuidagi

tuvastama, kuigi saab nõustuda, et täpsemat kataloogi tuleks üle vaadata.

Varro Vooglaid kommenteeris, et just selliste näidete puhul tekib küsimus, kui ulatuslikke

jälitustoiminguid peaks olema võimalik kasutada. Näiteks ei oleks proportsionaalne, kui ühe

ATV-ga maapinda kahjustanud inimese leidmiseks kuulataks pealt kõikide lähipiirkonnas

elavate ATV omanike telefone.

Anti Allas tõi esile murekohad maainimeste vaatepunktist. Ta märkis, et tihti on väiksemate

talude puhul mets osaühingu hallata. Kui trahvimäärad juriidilistele isikutele tõusevad niivõrd

märkimisväärselt, siis võib kujuneda olukord, kus ka tahtmatud rikkumised võivad kaasa tuua

nii suure trahvi, mis ei võimalda inimestel enam edasi tegutseda.

A. Allas rõhutas veel, et maaomanikud ei pruugi ka alati olla teadlikud uutest kaitsevöönditest

ja seatud piirangutest, sest tihti nendest ei teavitata. Selles osas peab olema rohkem selgust,

sest vastasel juhul võib inimestel kaduda tahtmine üldse maal toimetada.

Anna Leena Neering vastas, et kõik uued piirangud tuleb seaduse kohaselt maaomanikele

teatavaks teha ning kui inimene ei ole piirangust teadlik kellegi teise tegemata töö tõttu, ei saa

teda selle eest kuidagi karistada. Ta rõhutas, et kuriteo toimepanemine eeldab siiski seda, et

seda on tehtud teadlikult. Ka ettevaatamatusest toimepandud teod eeldavad hoolsuskohustust,

kuid kui hoolsuskohustust on rikkunud keegi teine, näiteks jättes uuest piirangust teavitamata,

siis ei saa inimest selle eest karistada.

Varro Vooglaid palus täpsustada, kas Keskkonnaamet soovis oma ettepanekutes üksnes

laiema kataloogi kuritegude menetlemiseks jälitustoimingute kasutamise võimalusi või ka

pädevust ise jälitustoiminguid läbi viia.

Anna Leena Neering vastas, et Keskkonnaamet soovis mõlemat, kuid JDM ei toetanud

jälitustoimingute teostamiseks pädevuse laiendamist Keskkonnaametile. Vajaduse korral

teostab jälitustoiminguid ka edaspidi Politsei- ja Piirivalveamet.

Madis Timpson sõnas kokkuvõtteks, et pärast eelnõu esimest lugemist tuleb korraldada

suurem kaasamisring koos nii ministeeriumite kui ka huvirühmadega. Samuti tuleb kaaluda

EL-i õigusest tulenevate ja siseriiklike muudatuste eraldi käsitlemist ning karistusmäärasid.

Esimees tänas seejärel kutsutuid ning tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 01.10.2026 (konsensus: Anti Allas, Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Anti Allas, Lea Danilson-Järg,

Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson (konsensus: Anti Allas, Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

5. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

10

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija