Planeerimisseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmine (949SE)

14.09.2026

Planeerimisseaduse muudatuste lähtekohad Seaduse muutmisega lühendame planeerimismenetluste keskmist kestust, suurendame menetluste läbipaistvust ja seame poliitikakujundamist paremini ruumiga.

+ Vaatame planeerimissüsteemi kompleksselt üle: 683 SE on jõustunud, töös on ekspressraja välja töötamine (vt eelnõu 906 SE), planeerimisreformi ettevalmistamine, digipööre jm;

+ Eelnõu sündis koostöös. Seadusemuudatuste välja töötamisse olid kaasatud ettevõtjad, KOV-id, planeerijad, ministeeriumid ja riigiasutused.

949SE Eelnõuga on ette nähtud järgmised muudatused (1):

+ üleriigiline planeering saab koha riigi strateegilises juhtimises – tulevikus tuleb ÜRP-iga arvestada valdkondlike arengukavade ja programmide koostamisel;

+ senine Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) planeeringute heakskiidu menetlus kujundatakse ümber kooskõlastamiseks;

+ täpsustatakse detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, eristatakse kohustuslikud ülesanded vajaduspõhistest ülesannetest;

949SE Eelnõuga on ette nähtud järgmised muudatused (2):

+ seatakse täpsemad nõuded detailplaneeringu algatamise tähtajale (30 vs 90 päeva) ning lisatakse vahetähtaeg detailplaneeringu kooskõlastamisele esitamiseks (2 aa);

+ nähakse ette detailplaneeringute algatamise taotluse ning algatamise ja vastuvõtmise otsuste planeeringute andmekogusse esitamise kohustus;

+ ehitusseadustikus sõnastatakse „menetluse ökonoomia põhimõte“ mis sätestab, et menetluses peab esitama oma ettepanekud ja märkused taotlejale võimalikult varakult.

Aitäh!

ETS1 algatuse seisukohtade ettepanek

Heitkogustega kauplemise süsteem (ETS1)

Elektri- ja soojatootmine al 20 MW

Energiamahukad tööstusharud (nt tsemendi, klaasi ja paberi tootmine)

Kommerts- lennundus

Meretransport (üle 5000 kogumahutavuse)

ETS1 süsteemi muudatused Kehtiv periood 2026–2030 • Muudetakse soojuse ja kütuse tasuta ühikute arvutamise aluseks olevaid võrdlusaluseid. • Eesmärk on vähendada ettevõtete kulude järsku kasvu ja toetada Euroopa tööstuse

konkurentsivõimet. • Tasuta ühikute vähenemine oleks senise metoodikaga võrreldes ligikaudu 34% asemel

18%.

Uus periood pärast 2030. aastat • aeglustatakse heite vähendamise tempot; • muudetakse tasuta ühikute eraldamise reegleid; • muudetakse turustabiilsuse mehhanisme; • luuakse uusi keskseid rahastusvahendeid; • laiendatakse süsteemi muu hulgas väiksematele laevadele ja olmejäätmete põletamisele.

2026–2030: rohkem tasuta ühikuid ettevõtetele

Komisjoni ettepanek • Tasuta eraldatavate ühikute vähenemine soojuse ja kütuse võrdlusaluste

puhul aeglustuks ligikaudu 34%-lt 18%-le. • Eesti ettevõtted saaksid selle tulemusel hinnanguliselt umbes 20 000 tasuta

ühikut rohkem aastas. • Rahaline mõju on ligikaudu 1,5 miljonit eurot aastas.

Probleem Eesti jaoks • Kavandatud leevendus ei laiene praegu põlevkiviõlisektorile.

Eesti seisukoht • Toetame tasuta eraldatavate ühikute hulga suurendamist, kuid soovime, et

leevenduse laiendamist kaalutaks ka põlevkiviõlisektorile.

Pärast 2030. aastat heite vähendamise tempo aeglustub

Kehtiva süsteemi järgi: • uute ühikute turule lisandumine jõuaks sisuliselt nullini umbes 2039. aastal.

Komisjoni ettepaneku järgi: • trajektoor pikeneks ligikaudu 2047.–2048. aastani.

Eesti hinnang • Komisjoni ettepanek liigub õiges suunas. • Pikem trajektoor annab ettevõtetele rohkem aega investeeringute tegemiseks. • Samas tuleb läbirääkimistel hinnata, kas trajektoori on võimalik muuta veelgi

sujuvamaks (eelkõige 2030-2035).

Eesti seisukoht: heite vähendamise tempo peab arvestama tehnoloogiate tegeliku kättesaadavuse, investeeringutsüklite ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimega.

Pärast 2030. aastat tasuta ühikute jaotamise põhimõtted

Komisjoni ettepanek siduda tasuta ühikut heite vähendamise investeeringutega

Eesti seisukohad: 1. Tasuta eraldatavate ühikute võimalikult pikk jätkumine Tasuta ühikute eraldamine peab jätkuma seni, kuni ettevõtetel puuduvad majanduslikult realistlikud võimalused heite oluliseks vähendamiseks.

2. Piisav ühikute hulk ja realistlikud tingimused Näiteks põlevkiviõlitööstuses eeldab järgmine oluline samm süsiniku kinnipüüdmise ja säilitamise kasutamist, mis ei ole praegu majanduslikult tasuv ega Eestis laialdaselt kasutatav.

3. Juba investeerinud ettevõtete õiglane kohtlemine Süsteem ei tohi panna halvemasse olukorda ettevõtteid, kes on heidet juba varakult vähendanud. Ka neile peab säilima võimalus saada tasuta ühikuid.

Stabiilsem ühiku hind

Komisjoni ettepanek sisaldab turustabiilsuse meetmeid, kuid Eesti hinnangul ei ole need piisavad.

Eesti seisukoht: Luua tõhusam hinnastabiilsuse mehhanism, mille korral tuuakse turule täiendavaid ühikuid, kui: ➢ühikuhind tõuseb liiga kiiresti või ➢ületab eelnevalt kokkulepitud hinnalävendi.

Eesmärk ei ole CO₂ hinnasignaali kaotada, vaid vähendada järske hinnahüppeid ning muuta ettevõtete investeerimiskeskkond prognoositavamaks.

Eesti prioriteedid läbirääkimistel 1. Tasuta ühikud 2026–2030 Toetada leevendust ning taotleda selle laiendamist põlevkiviõlisektorile. 2. Sujuvam heite vähendamise trajektoor Toetada komisjoni pakutud aeglustamist ja otsida võimalust muuta trajektoor veelgi laugemaks. 3. Tasuta ühikud pärast 2030. aastat Tagada nende võimalikult pikk jätkumine, piisav maht ja realistlikud tingimused. 4. Ühikuhinna stabiilsus Taotleda tõhusamat automaatset mehhanismi järskude hinnatõusude pidurdamiseks. 5. Liikmesriikide tulud ja ELi fondid Vältida enampakkumistulu liigset tsentraliseerimist ning tagada väiksematele riikidele õiglane ligipääs kesksetele fondidele. 6. Eesti eripärade arvestamine Merenduses arvestada saarte ja jääoludega ning jäätmesektoris juba kehtivate riiklike meetmetega.

Aitäh!

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 204

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.45

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Kiia Väli (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,

Tõnis Mölder, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ning maa- ja

ruumipoliitika osakonna õigusnõunik Ahto Pahk (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi

ringmajanduse osakonna ringsuse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg (3.

päevakorrapunkt); energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi

kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna juhataja Laura Remmelgas,

merendusosakonna merenduse arendustegevuse valdkonna juht Reet Laos, välissuhete

osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila, ministri nõunikud Emma Kruusmäe ja

Marilin Roomet (4. ja 5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (949 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740

seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks

digivõimaluste parema ärakasutamisega – COM(2026) 565

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: ELi heitkogustega kauplemise

süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra

lihtsustamine – COM(2026) 616, COM(2026) 620

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja kütusepõhiste

võrdlusaluste muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026–2030 – COM(2026) 619

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

2

Riigikogu majanduskomisjoni nädala (14.09.2026-20.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 14.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (949 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740

seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks

digivõimaluste parema ärakasutamisega – COM(2026) 565

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: ELi heitkogustega kauplemise

süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra

lihtsustamine – COM(2026) 616, COM(2026) 620

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja kütusepõhiste

võrdlusaluste muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026?2030 – COM(2026) 619

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäeval, 17.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (926 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue

tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (947 SE) esimese lugemise

3. Ülevaade Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloomeplaanidest majanduskomisjoni

valdkonnas

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

(949 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Erkki Keldo andis ülevaate eelnõust 949 SE (lisa 1). E. Keldo selgitas, et tegemist on

planeeringute tõhustamise paketi kolmanda, viimase osaga. Paketi esimene osa

(planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu 683 SE) on jõustunud ja strateegiliste investeeringute ekspressrada

puudutav eelnõu (planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 906 SE) on läbinud Riigikogus esimese lugemise. 949 SE valmis

koostöös erasektori ettevõtjate, kohalike omavalitsuste (KOV), planeerijate, ekspertide,

ministeeriumide ja teiste riigiasutustega. E. Keldo tutvustas eelnõuga kavandatavaid

muudatusi. Eelnõuga antakse üleriigilisele planeeringule (ÜRP) selgem koht riigi

strateegilises juhtimises. Seni on probleem olnud selles, et ÜRP-i mõju ja siduvus on olnud

ebaselged. Muudatuse rakendumisel tuleb ÜRP-iga arvestada valdkondlike arengukavade ja

programmide koostamisel. Lisaks kujundatakse ümber senine planeeringute heakskiidu

menetlus, mida viib läbi Maa- ja Ruumiamet (MaRu), kooskõlastamise menetluseks. Praegu

antakse heakskiit menetluse lõpus, kui sisuline töö on juba tehtud. Varasemate seaduse-

muudatustega kujundati MaRu kompetentsikeskuseks ja partneriks eri osapooltele kogu

menetluse vältel ning kavandatav muudatus toetaks seda. Samuti täpsustatakse detail-

3

planeeringuga (DP) lahendatavaid ülesandeid, eristades kohustuslikud ja vajaduspõhised

ülesanded. Eesmärk on muuta menetlus arendajatele ja teistele osalistele selgemaks,

kiiremaks ning läbipaistvamaks. Lisaks seatakse täpsemad nõuded DP algatamise tähtajale.

Kui seni oli selleks ette nähtud kuni 90 päeva, siis edaspidi on üldreeglina tähtajaks 30 päeva,

välja arvatud põhjendatud juhtudel. DP menetlusse lisatakse ka vahetähtaeg planeeringu

kooskõlastamisele esitamiseks. Selle eesmärk on hinnata, kas menetlus liigub plaanipäraselt

või esineb süsteemseid takistusi. Lisaks nähakse ette, et planeeringud koondatakse

planeeringute andmekogusse. Muudatuse eesmärk on toetada planeeringute digitaliseerimist

ja paremat kättesaadavust. Samuti lisatakse ehitusseadustikku menetlusökonoomika põhimõte.

Selle kohaselt peab esitama projekti kohta ettepanekud ja märkused võimalikult varases

menetlusetapis. Kui taotleja ei tee projektis sisulisi muudatusi, ei ole põhjendatud samade

küsimuste korduv esitamine hilisemates menetlusetappides. Eesmärk on tagada, et kõik

olulised asjaolud selgitatakse välja õigeaegselt ja vältida menetluse põhjendamatut

pikenemist.

Tõnis Mölder palus täpsustada ÜRP-ile selgema koha andmist riigi strateegilises juhtimises.

Seni on KOV-idel olnud oma territooriumi arengu kujundamisel ulatuslik otsustusõigus.

Sellest tulenevalt küsis T. Mölder, kas edaspidi võib tekkida olukord, kus riik toob

konkreetselt välja, millised tegevused või taristuobjektid (nt tuuleenergia tootmisüksused või

tööstustaristu) peavad teatud piirkondades paiknema, millega peavad KOV-id oma tegevuses

arvestama.

Erkki Keldo vastas, et muudatus ei piira KOV-ide planeerimisautonoomiat. ÜRP tugevam

seostamine strateegiliste dokumentidega puudutab nt transpordi ja liikuvuse arengukava ning

energiamajanduse arengukava. Muudatuse rakendumisel oleks ÜRP raamdokument, mis

annab suuniseid KOV-idele ja riigiasutustele, nt Keskkonnaametile ja Transpordiametile.

Selle eesmärk on parandada erinevate poliitikate ja ruumilise planeerimise koostoimet.

Muudatuse eesmärk on muuta poliitikakujundamine teadlikumaks ning parandada ruumilise

planeerimise kooskõla nii riigi kui ka KOV-ide tasandil. See võimaldaks saada selgema

ülevaate nt tööstus-, rohe- ja elamualade kavandamisest ning annaks nii inimestele kui ka

ettevõtjatele suurema selguse tulevaste arengute suhtes.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kuidas on MaRu tulnud toime varasemate seadusemuudatuste

tulemusel talle lisandunud ülesannetega.

Erkki Keldo vastas, et praegu on selle mõju veel vara hinnata, kuna vastavad seaduse-

muudatused jõustusid hiljuti. MaRu-le pandi konkreetsed kohustused tegeleda lisaks

menetlusprotsessi ajakulu jälgimisele ka sisulise juriidilise järelevalvega ja olla partneriks

erinevates etappides. E. Keldo lisas, et tal on MaRu suhtes suured ootused. Samas tuleb

tõdeda, et riigieelarve keerulise olukorra tõttu on ametile täiendavate ressursside leidmine

keeruline. Laiemalt on mitu aastat Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas kulusid kärbitud. MaRu on vähendanud ametikohtade arvu enam kui 20%

võrra, et suurendada efektiivsust ja säilitada konkurentsivõime. Ministeeriumis hinnatakse

võimalusi ressursside ümberpaigutamiseks, et toetada ametile pandud täiendavate ülesannete

täitmist. Kindlasti peab tagantjärele analüüsima, kuidas muudatused on rakendunud ja

millised on olnud peamised probleemkohad.

Rene Kokk palus selgitada menetlusökonoomika põhimõtet ja selle praktilist rakendamist –

kes hindab, et menetluse algusfaasis ebapiisavalt sisendit andnud osapoole hilisemat sisendit

4

ei võeta arvesse, kuna menetluse käigus võib lisanduda uut teavet ja asjaolud võivad muutuda.

Erkki Keldo vastas, et rakenduspraktika kujuneb välja aja jooksul, kuid põhimõte on selles,

et täiendavaid märkusi saab esitada eelkõige juhul, kui menetluse käigus ilmnevad uued

olulised asjaolud. Nt juhul, kui taotleja ise olulisel määral muudab või täiendab taotlust või

ehitusprojekti, on põhjendatud, et nt KOV küsib täiendavaid dokumente. Samas kui taotleja ei

tee algsesse projekti põhimõttelisi muudatusi, ei ole üldjuhul põhjendatud samade küsimuste

korduv esitamine, mida menetluse varasemates etappides on juba käsitletud.

Ivan Sergejev lisas, et sätte eesmärk on vähendada halduskiusu. Tegemist ei ole sisuliselt uue

põhimõttega, kuna sama lähenemine tuleneb juba kehtivast haldusmenetluse seadusest.

Justiits- ja Digiministeeriumil on olnud õigusaktide suure hulga tõttu aga keeruline kõiki

valdkondi järelevalve käigus piisava põhjalikkusega jälgida. Samas on praktikas, eriti

ehitusvaldkonnas, ette tulnud olukordi, kus pärast esialgsete küsimuste esitamist küsitakse

menetluse järgmises etapis täiendavalt teavet, mida oleks aga saanud nõuda juba menetluse

varasemas etapis. Edasistes menetlusetappides peaks olema võimalik küsida eelkõige sellist

lisateavet, mis on vajalik projekti muudatuste või menetluse käigus ilmnenud uute asjaolude

tõttu. Kui tegemist on uue olulise teabega, on täiendavate küsimuste esitamine põhjendatud.

Seetõttu peeti vajalikuks tuua see põhimõte ehitusseadustikus eraldi välja. Nii on taotlejal

võimalik sellele tugineda ja juhtida tähelepanu olukordadele, kus lisaküsimused hilisemas

faasis ei ole põhjendatud.

Mart Maastik sõnas, et eelnevalt käsitletud teema tundub mõistlik. Ta palus täpsustada, kas

KOV on kohustatud valdkondlikes arengukavades ja programmides arvestama ÜRP-is ette

nähtud nt mõne taristuobjektiga ka juhul, kui KOV on selle rajamise vastu.

Erkki Keldo selgitas, et ÜRP ei muutu juriidiliselt siduvaks, nagu ei ole seda ka teised

arengukavad. Arengukavade eesmärk on koondada erinevate valdkondade osapoolte vaated ja

kujundada riigi pikaajalisi arengusuundi. ÜRP oleks eelkõige juhiseks KOV-idele ja

riigiasutustele, et riigi arengusuunad oleksid omavahel kooskõlas ning erinevate valdkondade

tegevused toetaksid üksteist, mitte ei liiguks vastassuundades.

Mart Maastik küsis, mis saab olukorras, kus riik koostab eriplaneeringut, kuid asjaomane

KOV ei toeta seda.

Erkki Keldo vastas, et 949 SE ei muuda riigi eriplaneeringutega seotud regulatsiooni. Riigi

eriplaneeringu menetlus on sätestatud eraldi seaduses. Eriplaneeringu eesmärk on võimaldada

riigil ellu viia projekte, millel on ülekaalukas avalik huvi.

Ivan Sergejev lisas, et riigi eriplaneering on eraldiseisev instrument. Riigil peaks olema

võimalus vajaduse korral oma huve ellu viia. Riigi eriplaneering on sealhulgas loodud

olukordadeks, kus on vaja kavandada olulisi objekte või taristut KOV-ide üleselt. Riigi

eriplaneeringu puhul toimuvad avalikud arutelud, avalikustamised ning erinevate osapoolte

kaasamine. Planeerimisprotsessi olemus seisnebki erinevate huvide kaalumises ja

tasakaalustamises. Kõnealuse sätte eesmärk on riigi enda tegevuse parem koordineerimine.

Praktikas võivad erinevad riigiasutused kavandada oma tegevusi üksteisest sõltumatult,

mistõttu ei pruugi investeeringud ja arengusuunad alati moodustada terviklikku ruumilist

tervikut. Eesmärk on tagada, et riigi tasandi otsused oleksid paremini omavahel kooskõlas.

Seega oleks ÜRP põhimõtete kogum, millest eri osapooled oma tegevuse kavandamisel

5

lähtuvad.

Tõnis Mölder küsis, kas on oodata eelnõu täiendamist esimese ja teise lugemise vahel.

Erkki Keldo vastas, et ministeerium on kõik oma ettepanekud eelnõusse lisanud. Kui

täiendavaid ettepanekuid peaks lisanduma, saab neid arutada.

Urve Tiidus küsis, kas DP menetlusele on seatud eesmärk, kui kaua see maksimaalselt võiks

kesta.

Ivan Sergejev vastas, et kehtivas seaduses on ette nähtud kolmeaastane tähtaeg, mille jooksul

peaks planeering valmima. Samas võib menetlus kesta kauem juhul, kui on tekkinud mõni

tõsisem konflikt, mille lahendamine nõuab rohkem aega. Sellest hoolimata tuleb lähtuda

eesmärgist, et planeering saaks valmis kolme aasta jooksul. Eelnõuga lisatakse kahe aasta

möödumisel vahetähtaeg planeeringu kooskõlastamiseks. Selle eesmärk on varakult hinnata,

kas menetlus kulgeb plaanipäraselt ja kas planeering on võimalik kehtestada kolme aasta

jooksul. Kui kahe aastaga ei ole planeering veel kooskõlastamise etappi jõudnud, viitab see

võimalikule probleemile ning saab uurida, mis võib menetlust takistada.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tõnis Mölder (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29.09.2026 (konsensus: Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL)

2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise lihtsustamisega ning nende

jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega – COM(2026) 565

Mihkel Krusberg selgitas, et ettepanekuga soovitakse ajakohastada energiamärgistuse ja

rehvide märgistamise nõudeid. Nii energiamärgistus kui ka rehvide märgistamine põhineb

raammäärusel, mille alusel kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega konkreetsete

tooterühmade nõuded. Ettepaneku üheks oluliseks mõjuks on Euroopa energiamärgisega

toodete andmebaasi (EPREL) rolli tugevdamine. EPREL võimaldab nii tarnijatel kui ka

tarbijatel saada teavet toodete omaduste kohta. Eesti jaoks ei kaasne ettepanekuga suuri

väljakutseid. Kuigi kõik muudatused eeldavad teatavat kohanemist, on Eestis asjaomaseid

tootjaid suhteliselt vähe ning rehvitootjaid praktiliselt ei ole. Teiste tooterühmade puhul

tegutsevad üksikud tootjad, kuid eksporditurgudel osalemiseks tuleb neil juba praegu vastata

nõuetele. M. Krusberg selgitas Eesti seisukohti. Tekkinud on kaks murekohta. Kuigi

toetatakse lahendust, mille kohaselt ei pea toodetega enam automaatselt kaasas olema

mitmekeelset paberteavet, tuleb tagada, et tarbijal oleks vajaduse korral võimalik nt

müügikohas saada vajalikku teavet ka paberkandjal. See on oluline eelkõige inimeste jaoks,

kelle digioskused on kas piiratud või kellel puudub võimalus kasutada QR-koode. Teine

küsimus on seotud turujärelevalvega. Ettepaneku kohaselt oleks võimalik EPREL-is esile tuua

juhtumid, kus mõnes liikmesriigis on tuvastatud tootega seotud puudusi. Eesti hinnangul peab

6

seejuures olema üheselt määratletud riiklike järelevalveasutuste roll. Samuti on oluline

tagada, et liikmesriikide käest Euroopa Komisjoni (EK) poolt kogutavad andmed ei muutuks

automaatselt aluseks mingisuguste siduvate meetmete rakendamiseks. Kuigi töögrupi

aruteludes on kinnitatud, et seda ei juhtu, peab see olema selgelt kajastatud ka õigusakti

sõnastuses. Kokkuvõttes märkis M. Krusberg, et Eestil ettepaneku suhtes olulisi vastuväiteid

ei ole. Digilahenduste laiem kasutuselevõtt on mõistlik. Digitaalne teabevahetus on muutunud

peamiseks suhtluskanaliks nii tootjate, tarbijate kui ka väärtusahela teiste osapoolte vahel. Nt

on jäätmekäitlejatel sageli märksa lihtsam saada vajalikku tooteteavet digitaalselt kui loota

sellele, et paberkandjal teave liigub tootega kogu väärtusahela ulatuses kaasa.

Urve Tiidus küsis, kas kavandatavad muudatused puudutavad üksnes paberkandjal oleva

dokumentatsiooni vähendamist ja elektroonilise teabe suuremat kasutamist või mõjutavad

need ka rehvide ohutuse ja kvaliteediga seotud nõudeid.

Mihkel Krusberg vastas, et muudatused ei mõjuta rehvide tehnilisi omadusi, sest

muudatused puudutavad raammäärust. Nt sõiduautode rehvide nõudeid puudutab vastav

delegeeritud akt, mille väljatöötamisse on kaasatud nii liikmesriigid kui ka huvirühmad ning

mille üle liikmesriigid lõpuks ka hääletavad. Arutusel olev ettepanek neid tehnilisi nõudeid ei

muuda. M. Krusberg lisas, et Eesti viimane seisukoht rõhutab, et Eesti hinnangul ei näe

praegune sõnastus otseselt ette EK sekkumist liikmesriikide järelevalvetegevusse, kuid jätab

selleks teatava tõlgendusruumi. Seetõttu soovib Eesti, et õigusakti tekstis oleks see punkt

selgemalt sõnastatud. Sellega väheneks oht, et sõnastust tõlgendataks erinevalt, ning riikide

järelevalves säiliks riskipõhisuse põhimõte.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve

Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: ELi heitkogustega kauplemise

süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra

lihtsustamine – COM(2026) 616, COM(2026) 620

Andres Sutt tutvustas Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS)

konkurentsivõime suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise ning

HKS-i soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamise aastateks 2026–2030 algatusi (lisa 2).

A. Sutt tõi EL-i tasandil läbirääkimiste kohta välja, et keskkonnaküsimustes rakendatakse

kvalifitseeritud häälteenamust. Oluline on, et liikmesriikide seisukohad oleksid sõnastatud

viisil, mis jätab läbirääkimisteks paindlikkuse. Eesti saab oma seisukohtade kaitsmisel

tugineda energiajulgeoleku ja julgeolekupoliitilise olukorraga seotud argumentidele.

Energiajulgeoleku kontekstis saab põlevkiviõli kasutada kütteks ka olukorras, kus muud

võimalused puuduvad. Olulisem on aga asjaolu, et põlevkiviõli tootmine ja põlevkivist elektri

tootmine moodustavad ühtse väärtusahela. Juhul kui põlevkiviõli tootmine lõpeks, oleks

keeruline ette kujutada, kuidas oleks võimalik jätkata põlevkivist elektri tootmist. See on

oluline varustuskindluse argument, mis võimaldab kasutada olemasolevaid põlevkivi-

elektrijaamu reservis seni, kuni valmivad uued juhitavad tootmisvõimsused. Lisaks on

julgeolekupoliitiline olukord seotud regiooni ja tööhõivega. Seetõttu peavad otsused olema

järkjärgulised ja tasakaalukad. Samuti tõi A. Sutt välja HKS-i mõju Eesti majandusele. Mõju

on piiratud. Ligikaudu 99% perioodil 2021–2025 ostetud heitkoguse ühikutest on kasutatud

põlevkivist elektri tootmiseks. Arvestusest on välja jäetud tasuta ühikud, mida põlevkivi-

7

õlitööstusele eraldatakse. Kuna mõjutatud ettevõtteid on vähe, on perioodil 2013–2026

riigieelarvesse laekunud kvoodituluna ligikaudu 2,3 mld €. Eesti jaoks on süsteem olnud

tuluallikas. Põlevkivisektori toimimist on toetanud tasuta kvootide eraldamine põlevkiviõli

tootmisele. Põlevkivist elektri tootmisele ei ole tasuta kvoote pikemat aega eraldatud ja

vajalikud ühikud on tulnud turult osta. Järgnevalt selgitas A. Sutt HKS-i olemust. A. Sutt lisas

algatuste kohta, et tegemist on EK ettepanekutega. Eesti eesmärk läbirääkimistel on muuta

seda Eesti jaoks soodsamaks. Samuti on teistel liikmesriikidel soov ettepanekut enda huvidest

lähtuvalt kohandada, aga on ka riike, kes leiavad, et HKS-i ei oleks vaja muuta. Üks osa

ettepanekust näeb ette soojuse ja kütuse tasuta ühikute arvutamise aluseks olevate

võrdlusaluste muutmist eesmärgiga vältida ettevõtete kulude järsku suurenemist ja toetada

nende konkurentsivõimet. Ettepanek on, et tasuta ühikute vähenemine oleks senise

metoodikaga võrreldes 34% asemel 18%. Pärast 2030. aastat nähakse ette heite vähendamise

tempo aeglustamist, tasuta ühikute eraldamise reeglite ning turustabiilsuse mehhanismide

muutmist, uute kesksete rahastusvahendite loomist ja süsteemi laiendamist väiksematele

laevadele ning olmejäätmete põletamisele. Aastate 2026–2030 ettepaneku peamine probleem

Eesti jaoks seisneb selles, et kavandatav leevendus ei laiene praegu põlevkiviõlisektorile.

Eesti eesmärk on saavutada, et see leevendus hõlmaks ka põlevkiviõlisektorit. Kuna

põlevkiviõli tootmine kuulub nende tegevusalade hulka, millele eraldatakse tasuta ühikuid, on

Eesti hinnangul loogiline, et sektorile laieneks sama leevendusmeede, mida kavandatakse

teistele samas olukorras olevatele tööstusharudele. Pärast 2030. aastat aeglustub kavandatava

ettepaneku kohaselt heite vähendamise tempo. Kehtiva regulatsiooni järgi jõuaks uute ühikute

turule lisandumine sisuliselt nulltasemele 2039. aastaks. Ettepanekuga soovitakse pikendada

trajektoori ligikaudu aastateni 2047–2048. Eesti hinnangul on tegemist õiges suunas liikuva

muudatusega. Samas tuleb läbirääkimistel hinnata, kas trajektoori on võimalik muuta veelgi

sujuvamaks. Lisaks on Eesti seisukohal, et heite vähendamise tempo peab arvestama

tehnoloogiate tegeliku kättesaadavuse, investeeringutsüklite ja Euroopa tööstuse konkurentsi-

võimega. Ettepaneku siduda tasuta ühikute heite vähendamise investeeringutega kohta leiab

Eesti, et kui investeeringud ei ole majanduslikult tasuvad, ei ole põhjendatud ka nende

tegemiseks ressursside kulutamine. Eesti soovib, et tasuta eraldatavaid ühikuid eraldataks

võimalikult pika aja jooksul ja piisavas mahus, nende saamise tingimused oleksid realistlikud

ning juba investeerinud ettevõtteid koheldakse õiglaselt. Need punktid toetavad eesmärki, et

põlevkiviõli tootmine saaks jätkuda seni, kuni see on maailmaturul konkurentsivõimeline.

Eesti toetab ühikute stabiilset hinda, aga praegune ettepanek on liiga jäik. Kui turule

sekkumiseks tuleb oodata kuus kuud, ei anna see piisavalt tõhusat hinnasignaali. Seetõttu

peab mehhanism olema dünaamilisem ja hinnalävendeid peab olema võimalik tõhusamalt

kohandada. Lõpetuseks tutvustas A. Sutt Eesti prioriteete läbirääkimisteks. Need puudutavad

tasuta ühikute leevendust põlevkiviõlisektorile, sujuvamat heite vähendamise trajektoori,

tasuta ühikute säilitamist pärast 2030. aastat võimalikult pika aja jooksul, võimalikult suures

mahus ja realistlikel tingimustel, ühikuhinna stabiilsust, liikmesriikide tulusid ja EL-i fonde

ning Eesti eripärade arvestamist. Liikmesriikide tulude puhul on oluline vältida enam-

pakkumistulu liigset tsentraliseerimist ning tagada väiksematele riikidele õiglane ligipääs

kesksetele fondidele. Eesti eripärade arvestamisel peab merendussektoris tagama, et saarte-

vahelisele ühendusele ei kehtiks heitmeregulatsioon ja jääklassiga laevadele tuleks kehtestada

alaline erand. Kui see ei osutu võimalikuks, tuleks see luua vähemalt aastani 2050. Samuti

peab jäätmesektoris arvestama kehtivate riiklike meetmetega, vältimaks topeltmaksustamist.

Mart Maastiku sõnul jääb arusaamatuks, miksEL-is endiselt tegeletakse teemaga, samal ajal

kui mujal maailmas mitte, mis kahjustab EL-i konkurentsivõimet. M. Maastik viitas Eesti

8

seisukohale EL-i HKS-i soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamise algatuse 2026–2030

kohta, mis puudutab seda, et Eesti toetab tasuta eraldatavate ühikute hulga suurendamist, kuid

taotleb, et leevenduse laiendamist kaalutaks ka põlevkiviõlisektorile ning leidis, et Eesti peaks

oma seisukohta väljendama selgemalt, kuna tegemist on Eesti jaoks strateegiliselt olulise

valdkonnaga. M. Maastik küsis, milliste liikmesriikidega on peetud läbirääkimisi eesmärgiga

leida toetajaid Eesti seisukohtadele.

Andres Sutt sõnas, et Eesti seisukohtades on kirjas, et Eesti taotleb, et soojuse ja kütuse

võrdlusaluste uuendamisel hõlmatakse sinna ka põlevkivisektor. Kategoorilisema sõnastuse

lisamine ei aita tingimata soovitud tulemust saavutada, kuna sel juhul võib olla keerulisem

läbirääkimistel edu saavutada, kuna olemasolev sõnastus võib tekitada teistes osapooltes

vastuseisu. A. Sutt lisas, et Eesti on saatnud mitmeid ühiskirju koos teiste liikmesriikidega.

Samuti on neil teemadel korduvalt arutatud EK vastava volinikuga. Samuti on Eesti

selgitanud oma seisukohti nendele liikmesriikidele, kes leiavad, et kavandatavate

leevendustega minnakse liiga kaugele. Lõppkokkuvõttes sünnivad otsused kokkulepete

tulemusena. Nt 2040. aastat puudutava eesmärgi kokkuleppimises oli Eestil ja ministril

oluline roll. Kuna Eesti suutis suhelda konstruktiivselt mõlema poolega, saavutati lahendus,

millega oli võimalik edasi liikuda. Põlevkivisektorile leevenduse saamist tuleb läbirääkimiste

käigus proovida. Samas seisab iga liikmesriik oma huvide eest. Kui põlevkivisektorile tehtaks

julgeoleku- ja varustuskindluse kaalutlustel erand, siis tõenäoliselt hakkavad ka teised

liikmesriigid taotlema erandeid oma sektoritele. Nt võidaks esile tuua vajaduse toetada

gaasimahukaid sektoreid, tsemenditööstust või terasetööstust. Igal riigil on oma probleemid ja

huvid, mida läbirääkimistel kaitstakse.

Mart Maastik lausus, et see puudutabki küsimust, kui palju on otse suheldud teiste riikidega.

Kui mõnel riigil on teemaks nt terasetööstus, siis tulebki otsida partnereid ja teha koostööd.

Sel juhul toetab Eesti teisi liikmesriike nende jaoks olulistes küsimustes ja vastupidi.

Andres Sutt sõnas, et mitmed liikmesriigid toetavad heite kiiremat vähendamist. Tema

hinnangul ei peaks läbirääkimistel Eesti ütlema, et kogu ettepanek liigub vales suunas, sest

see võib vähendada võimalusi leida teiste liikmesriikide toetust. Eesti jaoks on oluline koguda

toetajaid mõlemalt poolelt, et leida tasakaalupunkt.

Urve Tiidus palus selgitada väikelaevadele kehtivaid heitekaubanduse nõudeid. Lisaks küsis

U. Tiidus, kas EL-i sadamates peatuvatele EL-i välistele kruiisilaevadele kehtivad

heitekaubanduse nõuded.

Reet Laos vastas, et väiksemate laevade all peetakse silmas kogumahutavust 400–5000.

Kalalaevadele ettepanek ei kohaldu, lisaks on nad reeglina ka väiksema kogumahutavusega.

Uue ettepaneku kohaselt hakkaks süsteem kohalduma teistele teatud laevatüüpidele, mille

kogumahutavus algab 400-st. Praegu on see alates 5000-st. Kogumahutavus on ühikuta

suurus. Nt Eesti suursaarte vaheliste parvlaevade kogumahutavus jääb alla 5000. Kui

kruiisilaeva kogumahutavus on üle 5000, siis sellele nõuded kohalduvad. Lisaks sõltub see

sellest, milliseid sadamaid nad külastavad.

Laura Remmelgas lisas, et arvestust selle üle, kelle alla millised laevafirmad kuuluvad, peab

EK, kes edastab vastava teabe liikmesriikidele. Laiendus ei hõlma automaatselt kõiki

400–5000 kogumahutavusega laevu, vaid EK on määratlenud konkreetsed laevatüübid,

9

millele see kohaldub. Ministeeriumile teadaolevalt ei kuulu esialgse hinnangu kohaselt

parvlaevad selle laienduse alla.

Aleksei Jevgrafov küsis, milline on Eesti Energia AS-i arvamus Eesti seisukoha kohta, kus

Eesti leiab, et põlevkiviõlitööstusele tuleb võimaldada erand, et tasuta ühikute saamine

jätkuks piisavas mahus ka pärast 2030. aastat.

Andres Sutt vastas, et Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp on oma ettepanekud

ministeeriumile edastanud. EL-i tasandil ei ole tegemist ühehäälsust nõudva otsustus-

protsessiga, mistõttu ei ole otstarbekas kujundada seisukohti liiga jäigalt, mille tulemusena on

keeruline läbi rääkida. Eesti seisukohtades on väljendatud Eesti toetus põlevkivisektorile.

Lisaks on kokku lepitud, et nimetatud kahe ettevõttega jätkuvad konsultatsioonid töötasandil.

See võimaldab saada tagasisidet võimalike muudatusettepanekute mõju kohta.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas ministri vahetu suhtlus läbirääkimiste käigus ja valdkonna

huvide eest seismine suurendab Eesti positsiooni kaalu.

Andres Sutt vastas, et ministri sõnal on kaal, eriti juhul, kui vastastikuseid suhteid on

pikaajaliselt üles ehitatud. Kui tegevus piirdub üksnes ettevalmistatud jutupunktide

esitamisega, on mõju väiksem. Suur osa läbirääkimistest toimub tegelikkuses koosolekute-

vahelisel ajal. Liikmesriikide huvid on sageli erinevad ja nende osas tuleb leida ühisosa. Tema

hinnangul on võimalik saavutada EL-i tasandil sujuvam heite vähendamise trajektoor.

Rene Kokk palus selgitada Poola seisukohti HKS-i ettepanekute kohta. Poola on tugevalt

seotud söetööstusega ja varem on Eestil olnud Poolaga sarnased seisukohad.

Laura Remmelgas selgitas, et paljud liikmesriigid on praegu sarnases olukorras Eestiga, ehk

riiklikud seisukohad on alles kujundamisel. Poolaga on Eesti olnud tihedas suhtluses nii enne

ettepanekute avaldamist kui ka vahetult pärast seda. Poolal on Eestiga nii sarnaseid kui ka

erinevaid muresid. Poola majanduses on suurtööstuse osakaal suur. Poolat huvitavad tasuta

ühikute eraldamise tingimuste realistlikkus, ühikute hulk, kättesaadavus ja heite vähendamise

trajektoor. Kesksete rahastusmehhanismide kohta on Poolal Eestiga osaliselt sarnased seisu-

kohad, aga ligipääsetavuse punktides on kohati näha, et meetmed on suunatud rohkem neile.

Andres Sutt lisas, et tasuta ühikute küsimuses on ka Saksamaal teatud sektorite huvid

mängus. Samas ei ole realistlik oodata, et ühikute vähendamist üldse ei tule.

Urve Tiidus küsis, kust on leitav info, mis on arutatavate tegevuste (nt heite vähendamise)

mõju kliimasoojenemise aeglustamisele.

Laura Remmelgas vastas, et Pariisi kliimakokkuleppe raames jälgitakse globaalselt riikide

võetud kohustusi ja eesmärke ning nende mõju globaalse soojenemise trajektoorile. Mõni

aasta tagasi liiguti ligikaudu 3,7-kraadise temperatuuri tõusu suunas, nüüd aga 2,7-kraadise

tõusu suunas. Kõigi riikide kokkulepitud tegevuste üle peetakse arvestust.

Andres Sutt tõi välja geopoliitilise mõõtme aspekti. Nt Hiina on üks kiiremini tehnoloogiat

arendavaid majandusi ning sealne tehnoloogiaareng on keskendunud eelkõige puhastele ja

madala heitega tehnoloogiatele. Ühe põhjusena, miks naftahinnad ei ole viimasel ajal tõusnud

nii palju, kui algselt prognoositi, tõi ta välja Hiina varasemast väiksema impordinõudluse. Kui

10

EL soovib vältida liigset sõltuvust Hiinast ning säilitada võime arendada ja kasutada oma

tehnoloogiaid, tuleb teadlikult investeerida uutesse, madalama heitega tehnoloogiatesse. See

on konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia küsimus.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene

Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja

kütusepõhiste võrdlusaluste muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026–2030 –

COM(2026) 619

Vt 4. päevakorrapunkti, kuna EL-i HKS-i puudutavaid algatusi tutvustati ja käsitleti ühiselt.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene

Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).

6. Info ja muud küsimused

6.1. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (bürokraatia vähendamine) (853 SE I) juhtivkomisjoni ettekandja määramine

Marek Reinaas sõnas, et alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia

vähendamine) eelnõu (853 SE) juhtivkomisjoni ettekandjaks on majanduskomisjon

varasemalt määranud Õnne Pillaku. Seoses Õnne Pillaku nimetamisega riigikaitsekomisjoni

liikmeks, tuleb eelnõule 853 SE määrata uus esindaja.

Otsustati:

6.1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristina Šmigun-Vähi (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand,

Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kiia Väli

protokollija

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 204

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.45

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Kiia Väli (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,

Tõnis Mölder, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ning maa- ja

ruumipoliitika osakonna õigusnõunik Ahto Pahk (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi

ringmajanduse osakonna ringsuse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg (3.

päevakorrapunkt); energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi

kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna juhataja Laura Remmelgas,

merendusosakonna merenduse arendustegevuse valdkonna juht Reet Laos, välissuhete

osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila, ministri nõunikud Emma Kruusmäe ja

Marilin Roomet (4. ja 5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (949 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740

seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks

digivõimaluste parema ärakasutamisega – COM(2026) 565

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: ELi heitkogustega kauplemise

süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra

lihtsustamine – COM(2026) 616, COM(2026) 620

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja kütusepõhiste

võrdlusaluste muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026–2030 – COM(2026) 619

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

2

Riigikogu majanduskomisjoni nädala (14.09.2026-20.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 14.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (949 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740

seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks

digivõimaluste parema ärakasutamisega – COM(2026) 565

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: ELi heitkogustega kauplemise

süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra

lihtsustamine – COM(2026) 616, COM(2026) 620

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja kütusepõhiste

võrdlusaluste muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026?2030 – COM(2026) 619

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäeval, 17.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (926 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue

tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (947 SE) esimese lugemise

3. Ülevaade Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloomeplaanidest majanduskomisjoni

valdkonnas

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

(949 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Erkki Keldo andis ülevaate eelnõust 949 SE (lisa 1). E. Keldo selgitas, et tegemist on

planeeringute tõhustamise paketi kolmanda, viimase osaga. Paketi esimene osa

(planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu 683 SE) on jõustunud ja strateegiliste investeeringute ekspressrada

puudutav eelnõu (planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 906 SE) on läbinud Riigikogus esimese lugemise. 949 SE valmis

koostöös erasektori ettevõtjate, kohalike omavalitsuste (KOV), planeerijate, ekspertide,

ministeeriumide ja teiste riigiasutustega. E. Keldo tutvustas eelnõuga kavandatavaid

muudatusi. Eelnõuga antakse üleriigilisele planeeringule (ÜRP) selgem koht riigi

strateegilises juhtimises. Seni on probleem olnud selles, et ÜRP-i mõju ja siduvus on olnud

ebaselged. Muudatuse rakendumisel tuleb ÜRP-iga arvestada valdkondlike arengukavade ja

programmide koostamisel. Lisaks kujundatakse ümber senine planeeringute heakskiidu

menetlus, mida viib läbi Maa- ja Ruumiamet (MaRu), kooskõlastamise menetluseks. Praegu

antakse heakskiit menetluse lõpus, kui sisuline töö on juba tehtud. Varasemate seaduse-

muudatustega kujundati MaRu kompetentsikeskuseks ja partneriks eri osapooltele kogu

menetluse vältel ning kavandatav muudatus toetaks seda. Samuti täpsustatakse detail-

3

planeeringuga (DP) lahendatavaid ülesandeid, eristades kohustuslikud ja vajaduspõhised

ülesanded. Eesmärk on muuta menetlus arendajatele ja teistele osalistele selgemaks,

kiiremaks ning läbipaistvamaks. Lisaks seatakse täpsemad nõuded DP algatamise tähtajale.

Kui seni oli selleks ette nähtud kuni 90 päeva, siis edaspidi on üldreeglina tähtajaks 30 päeva,

välja arvatud põhjendatud juhtudel. DP menetlusse lisatakse ka vahetähtaeg planeeringu

kooskõlastamisele esitamiseks. Selle eesmärk on hinnata, kas menetlus liigub plaanipäraselt

või esineb süsteemseid takistusi. Lisaks nähakse ette, et planeeringud koondatakse

planeeringute andmekogusse. Muudatuse eesmärk on toetada planeeringute digitaliseerimist

ja paremat kättesaadavust. Samuti lisatakse ehitusseadustikku menetlusökonoomika põhimõte.

Selle kohaselt peab esitama projekti kohta ettepanekud ja märkused võimalikult varases

menetlusetapis. Kui taotleja ei tee projektis sisulisi muudatusi, ei ole põhjendatud samade

küsimuste korduv esitamine hilisemates menetlusetappides. Eesmärk on tagada, et kõik

olulised asjaolud selgitatakse välja õigeaegselt ja vältida menetluse põhjendamatut

pikenemist.

Tõnis Mölder palus täpsustada ÜRP-ile selgema koha andmist riigi strateegilises juhtimises.

Seni on KOV-idel olnud oma territooriumi arengu kujundamisel ulatuslik otsustusõigus.

Sellest tulenevalt küsis T. Mölder, kas edaspidi võib tekkida olukord, kus riik toob

konkreetselt välja, millised tegevused või taristuobjektid (nt tuuleenergia tootmisüksused või

tööstustaristu) peavad teatud piirkondades paiknema, millega peavad KOV-id oma tegevuses

arvestama.

Erkki Keldo vastas, et muudatus ei piira KOV-ide planeerimisautonoomiat. ÜRP tugevam

seostamine strateegiliste dokumentidega puudutab nt transpordi ja liikuvuse arengukava ning

energiamajanduse arengukava. Muudatuse rakendumisel oleks ÜRP raamdokument, mis

annab suuniseid KOV-idele ja riigiasutustele, nt Keskkonnaametile ja Transpordiametile.

Selle eesmärk on parandada erinevate poliitikate ja ruumilise planeerimise koostoimet.

Muudatuse eesmärk on muuta poliitikakujundamine teadlikumaks ning parandada ruumilise

planeerimise kooskõla nii riigi kui ka KOV-ide tasandil. See võimaldaks saada selgema

ülevaate nt tööstus-, rohe- ja elamualade kavandamisest ning annaks nii inimestele kui ka

ettevõtjatele suurema selguse tulevaste arengute suhtes.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kuidas on MaRu tulnud toime varasemate seadusemuudatuste

tulemusel talle lisandunud ülesannetega.

Erkki Keldo vastas, et praegu on selle mõju veel vara hinnata, kuna vastavad seaduse-

muudatused jõustusid hiljuti. MaRu-le pandi konkreetsed kohustused tegeleda lisaks

menetlusprotsessi ajakulu jälgimisele ka sisulise juriidilise järelevalvega ja olla partneriks

erinevates etappides. E. Keldo lisas, et tal on MaRu suhtes suured ootused. Samas tuleb

tõdeda, et riigieelarve keerulise olukorra tõttu on ametile täiendavate ressursside leidmine

keeruline. Laiemalt on mitu aastat Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas kulusid kärbitud. MaRu on vähendanud ametikohtade arvu enam kui 20%

võrra, et suurendada efektiivsust ja säilitada konkurentsivõime. Ministeeriumis hinnatakse

võimalusi ressursside ümberpaigutamiseks, et toetada ametile pandud täiendavate ülesannete

täitmist. Kindlasti peab tagantjärele analüüsima, kuidas muudatused on rakendunud ja

millised on olnud peamised probleemkohad.

Rene Kokk palus selgitada menetlusökonoomika põhimõtet ja selle praktilist rakendamist –

kes hindab, et menetluse algusfaasis ebapiisavalt sisendit andnud osapoole hilisemat sisendit

4

ei võeta arvesse, kuna menetluse käigus võib lisanduda uut teavet ja asjaolud võivad muutuda.

Erkki Keldo vastas, et rakenduspraktika kujuneb välja aja jooksul, kuid põhimõte on selles,

et täiendavaid märkusi saab esitada eelkõige juhul, kui menetluse käigus ilmnevad uued

olulised asjaolud. Nt juhul, kui taotleja ise olulisel määral muudab või täiendab taotlust või

ehitusprojekti, on põhjendatud, et nt KOV küsib täiendavaid dokumente. Samas kui taotleja ei

tee algsesse projekti põhimõttelisi muudatusi, ei ole üldjuhul põhjendatud samade küsimuste

korduv esitamine, mida menetluse varasemates etappides on juba käsitletud.

Ivan Sergejev lisas, et sätte eesmärk on vähendada halduskiusu. Tegemist ei ole sisuliselt uue

põhimõttega, kuna sama lähenemine tuleneb juba kehtivast haldusmenetluse seadusest.

Justiits- ja Digiministeeriumil on olnud õigusaktide suure hulga tõttu aga keeruline kõiki

valdkondi järelevalve käigus piisava põhjalikkusega jälgida. Samas on praktikas, eriti

ehitusvaldkonnas, ette tulnud olukordi, kus pärast esialgsete küsimuste esitamist küsitakse

menetluse järgmises etapis täiendavalt teavet, mida oleks aga saanud nõuda juba menetluse

varasemas etapis. Edasistes menetlusetappides peaks olema võimalik küsida eelkõige sellist

lisateavet, mis on vajalik projekti muudatuste või menetluse käigus ilmnenud uute asjaolude

tõttu. Kui tegemist on uue olulise teabega, on täiendavate küsimuste esitamine põhjendatud.

Seetõttu peeti vajalikuks tuua see põhimõte ehitusseadustikus eraldi välja. Nii on taotlejal

võimalik sellele tugineda ja juhtida tähelepanu olukordadele, kus lisaküsimused hilisemas

faasis ei ole põhjendatud.

Mart Maastik sõnas, et eelnevalt käsitletud teema tundub mõistlik. Ta palus täpsustada, kas

KOV on kohustatud valdkondlikes arengukavades ja programmides arvestama ÜRP-is ette

nähtud nt mõne taristuobjektiga ka juhul, kui KOV on selle rajamise vastu.

Erkki Keldo selgitas, et ÜRP ei muutu juriidiliselt siduvaks, nagu ei ole seda ka teised

arengukavad. Arengukavade eesmärk on koondada erinevate valdkondade osapoolte vaated ja

kujundada riigi pikaajalisi arengusuundi. ÜRP oleks eelkõige juhiseks KOV-idele ja

riigiasutustele, et riigi arengusuunad oleksid omavahel kooskõlas ning erinevate valdkondade

tegevused toetaksid üksteist, mitte ei liiguks vastassuundades.

Mart Maastik küsis, mis saab olukorras, kus riik koostab eriplaneeringut, kuid asjaomane

KOV ei toeta seda.

Erkki Keldo vastas, et 949 SE ei muuda riigi eriplaneeringutega seotud regulatsiooni. Riigi

eriplaneeringu menetlus on sätestatud eraldi seaduses. Eriplaneeringu eesmärk on võimaldada

riigil ellu viia projekte, millel on ülekaalukas avalik huvi.

Ivan Sergejev lisas, et riigi eriplaneering on eraldiseisev instrument. Riigil peaks olema

võimalus vajaduse korral oma huve ellu viia. Riigi eriplaneering on sealhulgas loodud

olukordadeks, kus on vaja kavandada olulisi objekte või taristut KOV-ide üleselt. Riigi

eriplaneeringu puhul toimuvad avalikud arutelud, avalikustamised ning erinevate osapoolte

kaasamine. Planeerimisprotsessi olemus seisnebki erinevate huvide kaalumises ja

tasakaalustamises. Kõnealuse sätte eesmärk on riigi enda tegevuse parem koordineerimine.

Praktikas võivad erinevad riigiasutused kavandada oma tegevusi üksteisest sõltumatult,

mistõttu ei pruugi investeeringud ja arengusuunad alati moodustada terviklikku ruumilist

tervikut. Eesmärk on tagada, et riigi tasandi otsused oleksid paremini omavahel kooskõlas.

Seega oleks ÜRP põhimõtete kogum, millest eri osapooled oma tegevuse kavandamisel

5

lähtuvad.

Tõnis Mölder küsis, kas on oodata eelnõu täiendamist esimese ja teise lugemise vahel.

Erkki Keldo vastas, et ministeerium on kõik oma ettepanekud eelnõusse lisanud. Kui

täiendavaid ettepanekuid peaks lisanduma, saab neid arutada.

Urve Tiidus küsis, kas DP menetlusele on seatud eesmärk, kui kaua see maksimaalselt võiks

kesta.

Ivan Sergejev vastas, et kehtivas seaduses on ette nähtud kolmeaastane tähtaeg, mille jooksul

peaks planeering valmima. Samas võib menetlus kesta kauem juhul, kui on tekkinud mõni

tõsisem konflikt, mille lahendamine nõuab rohkem aega. Sellest hoolimata tuleb lähtuda

eesmärgist, et planeering saaks valmis kolme aasta jooksul. Eelnõuga lisatakse kahe aasta

möödumisel vahetähtaeg planeeringu kooskõlastamiseks. Selle eesmärk on varakult hinnata,

kas menetlus kulgeb plaanipäraselt ja kas planeering on võimalik kehtestada kolme aasta

jooksul. Kui kahe aastaga ei ole planeering veel kooskõlastamise etappi jõudnud, viitab see

võimalikule probleemile ning saab uurida, mis võib menetlust takistada.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tõnis Mölder (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29.09.2026 (konsensus: Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL)

2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise lihtsustamisega ning nende

jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega – COM(2026) 565

Mihkel Krusberg selgitas, et ettepanekuga soovitakse ajakohastada energiamärgistuse ja

rehvide märgistamise nõudeid. Nii energiamärgistus kui ka rehvide märgistamine põhineb

raammäärusel, mille alusel kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega konkreetsete

tooterühmade nõuded. Ettepaneku üheks oluliseks mõjuks on Euroopa energiamärgisega

toodete andmebaasi (EPREL) rolli tugevdamine. EPREL võimaldab nii tarnijatel kui ka

tarbijatel saada teavet toodete omaduste kohta. Eesti jaoks ei kaasne ettepanekuga suuri

väljakutseid. Kuigi kõik muudatused eeldavad teatavat kohanemist, on Eestis asjaomaseid

tootjaid suhteliselt vähe ning rehvitootjaid praktiliselt ei ole. Teiste tooterühmade puhul

tegutsevad üksikud tootjad, kuid eksporditurgudel osalemiseks tuleb neil juba praegu vastata

nõuetele. M. Krusberg selgitas Eesti seisukohti. Tekkinud on kaks murekohta. Kuigi

toetatakse lahendust, mille kohaselt ei pea toodetega enam automaatselt kaasas olema

mitmekeelset paberteavet, tuleb tagada, et tarbijal oleks vajaduse korral võimalik nt

müügikohas saada vajalikku teavet ka paberkandjal. See on oluline eelkõige inimeste jaoks,

kelle digioskused on kas piiratud või kellel puudub võimalus kasutada QR-koode. Teine

küsimus on seotud turujärelevalvega. Ettepaneku kohaselt oleks võimalik EPREL-is esile tuua

juhtumid, kus mõnes liikmesriigis on tuvastatud tootega seotud puudusi. Eesti hinnangul peab

6

seejuures olema üheselt määratletud riiklike järelevalveasutuste roll. Samuti on oluline

tagada, et liikmesriikide käest Euroopa Komisjoni (EK) poolt kogutavad andmed ei muutuks

automaatselt aluseks mingisuguste siduvate meetmete rakendamiseks. Kuigi töögrupi

aruteludes on kinnitatud, et seda ei juhtu, peab see olema selgelt kajastatud ka õigusakti

sõnastuses. Kokkuvõttes märkis M. Krusberg, et Eestil ettepaneku suhtes olulisi vastuväiteid

ei ole. Digilahenduste laiem kasutuselevõtt on mõistlik. Digitaalne teabevahetus on muutunud

peamiseks suhtluskanaliks nii tootjate, tarbijate kui ka väärtusahela teiste osapoolte vahel. Nt

on jäätmekäitlejatel sageli märksa lihtsam saada vajalikku tooteteavet digitaalselt kui loota

sellele, et paberkandjal teave liigub tootega kogu väärtusahela ulatuses kaasa.

Urve Tiidus küsis, kas kavandatavad muudatused puudutavad üksnes paberkandjal oleva

dokumentatsiooni vähendamist ja elektroonilise teabe suuremat kasutamist või mõjutavad

need ka rehvide ohutuse ja kvaliteediga seotud nõudeid.

Mihkel Krusberg vastas, et muudatused ei mõjuta rehvide tehnilisi omadusi, sest

muudatused puudutavad raammäärust. Nt sõiduautode rehvide nõudeid puudutab vastav

delegeeritud akt, mille väljatöötamisse on kaasatud nii liikmesriigid kui ka huvirühmad ning

mille üle liikmesriigid lõpuks ka hääletavad. Arutusel olev ettepanek neid tehnilisi nõudeid ei

muuda. M. Krusberg lisas, et Eesti viimane seisukoht rõhutab, et Eesti hinnangul ei näe

praegune sõnastus otseselt ette EK sekkumist liikmesriikide järelevalvetegevusse, kuid jätab

selleks teatava tõlgendusruumi. Seetõttu soovib Eesti, et õigusakti tekstis oleks see punkt

selgemalt sõnastatud. Sellega väheneks oht, et sõnastust tõlgendataks erinevalt, ning riikide

järelevalves säiliks riskipõhisuse põhimõte.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve

Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: ELi heitkogustega kauplemise

süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra

lihtsustamine – COM(2026) 616, COM(2026) 620

Andres Sutt tutvustas Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS)

konkurentsivõime suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise ning

HKS-i soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamise aastateks 2026–2030 algatusi (lisa 2).

A. Sutt tõi EL-i tasandil läbirääkimiste kohta välja, et keskkonnaküsimustes rakendatakse

kvalifitseeritud häälteenamust. Oluline on, et liikmesriikide seisukohad oleksid sõnastatud

viisil, mis jätab läbirääkimisteks paindlikkuse. Eesti saab oma seisukohtade kaitsmisel

tugineda energiajulgeoleku ja julgeolekupoliitilise olukorraga seotud argumentidele.

Energiajulgeoleku kontekstis saab põlevkiviõli kasutada kütteks ka olukorras, kus muud

võimalused puuduvad. Olulisem on aga asjaolu, et põlevkiviõli tootmine ja põlevkivist elektri

tootmine moodustavad ühtse väärtusahela. Juhul kui põlevkiviõli tootmine lõpeks, oleks

keeruline ette kujutada, kuidas oleks võimalik jätkata põlevkivist elektri tootmist. See on

oluline varustuskindluse argument, mis võimaldab kasutada olemasolevaid põlevkivi-

elektrijaamu reservis seni, kuni valmivad uued juhitavad tootmisvõimsused. Lisaks on

julgeolekupoliitiline olukord seotud regiooni ja tööhõivega. Seetõttu peavad otsused olema

järkjärgulised ja tasakaalukad. Samuti tõi A. Sutt välja HKS-i mõju Eesti majandusele. Mõju

on piiratud. Ligikaudu 99% perioodil 2021–2025 ostetud heitkoguse ühikutest on kasutatud

põlevkivist elektri tootmiseks. Arvestusest on välja jäetud tasuta ühikud, mida põlevkivi-

7

õlitööstusele eraldatakse. Kuna mõjutatud ettevõtteid on vähe, on perioodil 2013–2026

riigieelarvesse laekunud kvoodituluna ligikaudu 2,3 mld €. Eesti jaoks on süsteem olnud

tuluallikas. Põlevkivisektori toimimist on toetanud tasuta kvootide eraldamine põlevkiviõli

tootmisele. Põlevkivist elektri tootmisele ei ole tasuta kvoote pikemat aega eraldatud ja

vajalikud ühikud on tulnud turult osta. Järgnevalt selgitas A. Sutt HKS-i olemust. A. Sutt lisas

algatuste kohta, et tegemist on EK ettepanekutega. Eesti eesmärk läbirääkimistel on muuta

seda Eesti jaoks soodsamaks. Samuti on teistel liikmesriikidel soov ettepanekut enda huvidest

lähtuvalt kohandada, aga on ka riike, kes leiavad, et HKS-i ei oleks vaja muuta. Üks osa

ettepanekust näeb ette soojuse ja kütuse tasuta ühikute arvutamise aluseks olevate

võrdlusaluste muutmist eesmärgiga vältida ettevõtete kulude järsku suurenemist ja toetada

nende konkurentsivõimet. Ettepanek on, et tasuta ühikute vähenemine oleks senise

metoodikaga võrreldes 34% asemel 18%. Pärast 2030. aastat nähakse ette heite vähendamise

tempo aeglustamist, tasuta ühikute eraldamise reeglite ning turustabiilsuse mehhanismide

muutmist, uute kesksete rahastusvahendite loomist ja süsteemi laiendamist väiksematele

laevadele ning olmejäätmete põletamisele. Aastate 2026–2030 ettepaneku peamine probleem

Eesti jaoks seisneb selles, et kavandatav leevendus ei laiene praegu põlevkiviõlisektorile.

Eesti eesmärk on saavutada, et see leevendus hõlmaks ka põlevkiviõlisektorit. Kuna

põlevkiviõli tootmine kuulub nende tegevusalade hulka, millele eraldatakse tasuta ühikuid, on

Eesti hinnangul loogiline, et sektorile laieneks sama leevendusmeede, mida kavandatakse

teistele samas olukorras olevatele tööstusharudele. Pärast 2030. aastat aeglustub kavandatava

ettepaneku kohaselt heite vähendamise tempo. Kehtiva regulatsiooni järgi jõuaks uute ühikute

turule lisandumine sisuliselt nulltasemele 2039. aastaks. Ettepanekuga soovitakse pikendada

trajektoori ligikaudu aastateni 2047–2048. Eesti hinnangul on tegemist õiges suunas liikuva

muudatusega. Samas tuleb läbirääkimistel hinnata, kas trajektoori on võimalik muuta veelgi

sujuvamaks. Lisaks on Eesti seisukohal, et heite vähendamise tempo peab arvestama

tehnoloogiate tegeliku kättesaadavuse, investeeringutsüklite ja Euroopa tööstuse konkurentsi-

võimega. Ettepaneku siduda tasuta ühikute heite vähendamise investeeringutega kohta leiab

Eesti, et kui investeeringud ei ole majanduslikult tasuvad, ei ole põhjendatud ka nende

tegemiseks ressursside kulutamine. Eesti soovib, et tasuta eraldatavaid ühikuid eraldataks

võimalikult pika aja jooksul ja piisavas mahus, nende saamise tingimused oleksid realistlikud

ning juba investeerinud ettevõtteid koheldakse õiglaselt. Need punktid toetavad eesmärki, et

põlevkiviõli tootmine saaks jätkuda seni, kuni see on maailmaturul konkurentsivõimeline.

Eesti toetab ühikute stabiilset hinda, aga praegune ettepanek on liiga jäik. Kui turule

sekkumiseks tuleb oodata kuus kuud, ei anna see piisavalt tõhusat hinnasignaali. Seetõttu

peab mehhanism olema dünaamilisem ja hinnalävendeid peab olema võimalik tõhusamalt

kohandada. Lõpetuseks tutvustas A. Sutt Eesti prioriteete läbirääkimisteks. Need puudutavad

tasuta ühikute leevendust põlevkiviõlisektorile, sujuvamat heite vähendamise trajektoori,

tasuta ühikute säilitamist pärast 2030. aastat võimalikult pika aja jooksul, võimalikult suures

mahus ja realistlikel tingimustel, ühikuhinna stabiilsust, liikmesriikide tulusid ja EL-i fonde

ning Eesti eripärade arvestamist. Liikmesriikide tulude puhul on oluline vältida enam-

pakkumistulu liigset tsentraliseerimist ning tagada väiksematele riikidele õiglane ligipääs

kesksetele fondidele. Eesti eripärade arvestamisel peab merendussektoris tagama, et saarte-

vahelisele ühendusele ei kehtiks heitmeregulatsioon ja jääklassiga laevadele tuleks kehtestada

alaline erand. Kui see ei osutu võimalikuks, tuleks see luua vähemalt aastani 2050. Samuti

peab jäätmesektoris arvestama kehtivate riiklike meetmetega, vältimaks topeltmaksustamist.

Mart Maastiku sõnul jääb arusaamatuks, miksEL-is endiselt tegeletakse teemaga, samal ajal

kui mujal maailmas mitte, mis kahjustab EL-i konkurentsivõimet. M. Maastik viitas Eesti

8

seisukohale EL-i HKS-i soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamise algatuse 2026–2030

kohta, mis puudutab seda, et Eesti toetab tasuta eraldatavate ühikute hulga suurendamist, kuid

taotleb, et leevenduse laiendamist kaalutaks ka põlevkiviõlisektorile ning leidis, et Eesti peaks

oma seisukohta väljendama selgemalt, kuna tegemist on Eesti jaoks strateegiliselt olulise

valdkonnaga. M. Maastik küsis, milliste liikmesriikidega on peetud läbirääkimisi eesmärgiga

leida toetajaid Eesti seisukohtadele.

Andres Sutt sõnas, et Eesti seisukohtades on kirjas, et Eesti taotleb, et soojuse ja kütuse

võrdlusaluste uuendamisel hõlmatakse sinna ka põlevkivisektor. Kategoorilisema sõnastuse

lisamine ei aita tingimata soovitud tulemust saavutada, kuna sel juhul võib olla keerulisem

läbirääkimistel edu saavutada, kuna olemasolev sõnastus võib tekitada teistes osapooltes

vastuseisu. A. Sutt lisas, et Eesti on saatnud mitmeid ühiskirju koos teiste liikmesriikidega.

Samuti on neil teemadel korduvalt arutatud EK vastava volinikuga. Samuti on Eesti

selgitanud oma seisukohti nendele liikmesriikidele, kes leiavad, et kavandatavate

leevendustega minnakse liiga kaugele. Lõppkokkuvõttes sünnivad otsused kokkulepete

tulemusena. Nt 2040. aastat puudutava eesmärgi kokkuleppimises oli Eestil ja ministril

oluline roll. Kuna Eesti suutis suhelda konstruktiivselt mõlema poolega, saavutati lahendus,

millega oli võimalik edasi liikuda. Põlevkivisektorile leevenduse saamist tuleb läbirääkimiste

käigus proovida. Samas seisab iga liikmesriik oma huvide eest. Kui põlevkivisektorile tehtaks

julgeoleku- ja varustuskindluse kaalutlustel erand, siis tõenäoliselt hakkavad ka teised

liikmesriigid taotlema erandeid oma sektoritele. Nt võidaks esile tuua vajaduse toetada

gaasimahukaid sektoreid, tsemenditööstust või terasetööstust. Igal riigil on oma probleemid ja

huvid, mida läbirääkimistel kaitstakse.

Mart Maastik lausus, et see puudutabki küsimust, kui palju on otse suheldud teiste riikidega.

Kui mõnel riigil on teemaks nt terasetööstus, siis tulebki otsida partnereid ja teha koostööd.

Sel juhul toetab Eesti teisi liikmesriike nende jaoks olulistes küsimustes ja vastupidi.

Andres Sutt sõnas, et mitmed liikmesriigid toetavad heite kiiremat vähendamist. Tema

hinnangul ei peaks läbirääkimistel Eesti ütlema, et kogu ettepanek liigub vales suunas, sest

see võib vähendada võimalusi leida teiste liikmesriikide toetust. Eesti jaoks on oluline koguda

toetajaid mõlemalt poolelt, et leida tasakaalupunkt.

Urve Tiidus palus selgitada väikelaevadele kehtivaid heitekaubanduse nõudeid. Lisaks küsis

U. Tiidus, kas EL-i sadamates peatuvatele EL-i välistele kruiisilaevadele kehtivad

heitekaubanduse nõuded.

Reet Laos vastas, et väiksemate laevade all peetakse silmas kogumahutavust 400–5000.

Kalalaevadele ettepanek ei kohaldu, lisaks on nad reeglina ka väiksema kogumahutavusega.

Uue ettepaneku kohaselt hakkaks süsteem kohalduma teistele teatud laevatüüpidele, mille

kogumahutavus algab 400-st. Praegu on see alates 5000-st. Kogumahutavus on ühikuta

suurus. Nt Eesti suursaarte vaheliste parvlaevade kogumahutavus jääb alla 5000. Kui

kruiisilaeva kogumahutavus on üle 5000, siis sellele nõuded kohalduvad. Lisaks sõltub see

sellest, milliseid sadamaid nad külastavad.

Laura Remmelgas lisas, et arvestust selle üle, kelle alla millised laevafirmad kuuluvad, peab

EK, kes edastab vastava teabe liikmesriikidele. Laiendus ei hõlma automaatselt kõiki

400–5000 kogumahutavusega laevu, vaid EK on määratlenud konkreetsed laevatüübid,

9

millele see kohaldub. Ministeeriumile teadaolevalt ei kuulu esialgse hinnangu kohaselt

parvlaevad selle laienduse alla.

Aleksei Jevgrafov küsis, milline on Eesti Energia AS-i arvamus Eesti seisukoha kohta, kus

Eesti leiab, et põlevkiviõlitööstusele tuleb võimaldada erand, et tasuta ühikute saamine

jätkuks piisavas mahus ka pärast 2030. aastat.

Andres Sutt vastas, et Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp on oma ettepanekud

ministeeriumile edastanud. EL-i tasandil ei ole tegemist ühehäälsust nõudva otsustus-

protsessiga, mistõttu ei ole otstarbekas kujundada seisukohti liiga jäigalt, mille tulemusena on

keeruline läbi rääkida. Eesti seisukohtades on väljendatud Eesti toetus põlevkivisektorile.

Lisaks on kokku lepitud, et nimetatud kahe ettevõttega jätkuvad konsultatsioonid töötasandil.

See võimaldab saada tagasisidet võimalike muudatusettepanekute mõju kohta.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas ministri vahetu suhtlus läbirääkimiste käigus ja valdkonna

huvide eest seismine suurendab Eesti positsiooni kaalu.

Andres Sutt vastas, et ministri sõnal on kaal, eriti juhul, kui vastastikuseid suhteid on

pikaajaliselt üles ehitatud. Kui tegevus piirdub üksnes ettevalmistatud jutupunktide

esitamisega, on mõju väiksem. Suur osa läbirääkimistest toimub tegelikkuses koosolekute-

vahelisel ajal. Liikmesriikide huvid on sageli erinevad ja nende osas tuleb leida ühisosa. Tema

hinnangul on võimalik saavutada EL-i tasandil sujuvam heite vähendamise trajektoor.

Rene Kokk palus selgitada Poola seisukohti HKS-i ettepanekute kohta. Poola on tugevalt

seotud söetööstusega ja varem on Eestil olnud Poolaga sarnased seisukohad.

Laura Remmelgas selgitas, et paljud liikmesriigid on praegu sarnases olukorras Eestiga, ehk

riiklikud seisukohad on alles kujundamisel. Poolaga on Eesti olnud tihedas suhtluses nii enne

ettepanekute avaldamist kui ka vahetult pärast seda. Poolal on Eestiga nii sarnaseid kui ka

erinevaid muresid. Poola majanduses on suurtööstuse osakaal suur. Poolat huvitavad tasuta

ühikute eraldamise tingimuste realistlikkus, ühikute hulk, kättesaadavus ja heite vähendamise

trajektoor. Kesksete rahastusmehhanismide kohta on Poolal Eestiga osaliselt sarnased seisu-

kohad, aga ligipääsetavuse punktides on kohati näha, et meetmed on suunatud rohkem neile.

Andres Sutt lisas, et tasuta ühikute küsimuses on ka Saksamaal teatud sektorite huvid

mängus. Samas ei ole realistlik oodata, et ühikute vähendamist üldse ei tule.

Urve Tiidus küsis, kust on leitav info, mis on arutatavate tegevuste (nt heite vähendamise)

mõju kliimasoojenemise aeglustamisele.

Laura Remmelgas vastas, et Pariisi kliimakokkuleppe raames jälgitakse globaalselt riikide

võetud kohustusi ja eesmärke ning nende mõju globaalse soojenemise trajektoorile. Mõni

aasta tagasi liiguti ligikaudu 3,7-kraadise temperatuuri tõusu suunas, nüüd aga 2,7-kraadise

tõusu suunas. Kõigi riikide kokkulepitud tegevuste üle peetakse arvestust.

Andres Sutt tõi välja geopoliitilise mõõtme aspekti. Nt Hiina on üks kiiremini tehnoloogiat

arendavaid majandusi ning sealne tehnoloogiaareng on keskendunud eelkõige puhastele ja

madala heitega tehnoloogiatele. Ühe põhjusena, miks naftahinnad ei ole viimasel ajal tõusnud

nii palju, kui algselt prognoositi, tõi ta välja Hiina varasemast väiksema impordinõudluse. Kui

10

EL soovib vältida liigset sõltuvust Hiinast ning säilitada võime arendada ja kasutada oma

tehnoloogiaid, tuleb teadlikult investeerida uutesse, madalama heitega tehnoloogiatesse. See

on konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia küsimus.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene

Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja

kütusepõhiste võrdlusaluste muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026–2030 –

COM(2026) 619

Vt 4. päevakorrapunkti, kuna EL-i HKS-i puudutavaid algatusi tutvustati ja käsitleti ühiselt.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene

Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).

6. Info ja muud küsimused

6.1. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (bürokraatia vähendamine) (853 SE I) juhtivkomisjoni ettekandja määramine

Marek Reinaas sõnas, et alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia

vähendamine) eelnõu (853 SE) juhtivkomisjoni ettekandjaks on majanduskomisjon

varasemalt määranud Õnne Pillaku. Seoses Õnne Pillaku nimetamisega riigikaitsekomisjoni

liikmeks, tuleb eelnõule 853 SE määrata uus esindaja.

Otsustati:

6.1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristina Šmigun-Vähi (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand,

Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kiia Väli

protokollija