EESTI SEISUKOHTADE ETTEPANEK EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEKUTE COM(2026) 616 JA COM(2026) 620 KOHTA

Eesti seisukohad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi muutmise kohta

1.1. Eesti peab vajalikuks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi põhimõttelist ümberhindamist ning toetab EL HKSist loobumist. Süsteem ei ole Eesti hinnangul põhjendatud juhul, kui selle tulemus on tegeliku ja tehnoloogiliselt teostatava heite vähendamise asemel tootmise lõpetamine Euroopa Liidus, impordi suurenemine, konkurentsivõime halvenemine või strateegilise tootmisvõime kadumine.

Kuni EL HKSist loobumiseks puudub vajalik toetus, taotleb Eesti süsteemi muutmist viisil, mis kaitseb Euroopa ja Eesti majanduse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut, varustuskindlust, kriisitaluvust ja strateegilise tootmisvõime säilimist. HKS ei tohi põhjustada Euroopa Liidus tootmise lõpetamist ja selle asendumist kolmandatest riikidest pärineva impordiga.

Eesti taotleb võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga laugemat ja perioodi jooksul ühtlasemalt jaotatud heitkoguse ühikute vähendamise trajektoori ning eelkõige oluliselt madalamat lineaarset vähendamistegurit perioodil 2031–2035.

Enne kvootide vähendamise trajektoori edasist karmistamist peab toimuma siduv ülevaatus, milles hinnatakse tehnoloogiate ja vajaliku taristu tegelikku kättesaadavust, majanduslikku teostatavust, energiahinna ja tööstuse konkurentsivõime arengut, tootmise ümberpaiknemist, impordisõltuvust ning mõju varustuskindlusele ja süsinikulekke ohule. Kui regulatsiooni aluseks olnud eeldused ei ole täitunud, ei tohi vähendamise trajektoori automaatselt karmistada.

1.2. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi automaatset tehnoloogilise teostatavuse kaitseklauslit. Kvootide tasuta eraldamist ei tohi vähendada või karmistada ulatuses, milles nõutava heite vähendamiseks vajalik tehnoloogia, taristu või kolmanda isiku teenus ei ole tööstuslikus mahus kättesaadav ja majanduslikult rakendatav.

1.3. Eesti peab vajalikuks säilitada tasuta eraldamine süsinikulekke vastase kaitsemehhanismina.

Tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluseid tuleb vähendada võimalikult aeglases tempos ning võrdlusaluste määramise metoodika peab olema liikmesriikidele ja käitajatele kontrollitav ja läbipaistev.

Käitisele või käitise allüksusele, kus tasuta eraldamine põhineb protsessiheitel, kasutatakse parimat võimalikku tehnikat ning täiendavaks heite vähendamiseks

puudub tööstuslikult kättesaadav ja majanduslikult teostatav lahendus, ei tohi kohaldada sektoriteülest parandustegurit viisil, mis vähendab täiendavalt selle tasuta eraldist. Selleks vajalik ühikute reserv tuleb süsteemis eraldi tagada.

Tasuta eraldamise reeglites tuleb arvestada kodumaise kütuse tootmise rolli liikmesriigi energiajulgeoleku, varustuskindluse ja kriisitaluvuse tagamisel.

1.4. Eesti taotleb olemasolevale põlevkiviõli tootmisele ja sellega tehniliselt seotud väärtusahelale EL HKSi direktiivis selget erikäsitlust.

Perioodil 2031–2040 tuleb võrreldava tegevustaseme korral säilitada põlevkiviõli tootmise tasuta eraldamise tingimused ja eraldise maht vähemalt aastate 2026–2030 keskmisel tasemel seni, kuni Euroopa Liit impordib märkimisväärses mahus põlevkiviõliga asendatavaid vedelkütuseid.

Erikäsitlus peab hõlmama ka põlevkiviõli tootmisega tehniliselt integreeritud väärtusahelat, sealhulgas uttegaasi energiakasutust.

Eesti taotleb samuti, et tasuta eraldamine või muu samaväärne süsinikulekke kaitse säiliks ELis toodetud süsinikulekke ohuga kaupade ekspordile kolmandatesse riikidesse juhul, kui ELi süsiniku piirimeede ei taga eksportturul võrreldavat konkurentsikaitset.

1.5. Eesti ei toeta Komisjoni kavandatud lahendust, mille kohaselt osa tasuta eraldisest jääb ettevõtjale välja andmata kuni heite vähendamise investeeringute tegemise ja tulemuste tõendamiseni.

Kinnitatud heite vähendamise või investeerimiskava olemasolul tuleb ettevõtjale igal aastal väljastada 100% arvutatud tasuta eraldisest. Kui tingimusliku osa säilitamisest ei ole võimalik täielikult loobuda, ei tohiks see ületada 2% arvutatud tasuta eraldisest.

Tasuta eraldamise majanduslikult olulised tingimused, sealhulgas tingimusliku osa suurus, investeerimiskohustuse põhialused ja erandid, tuleb sätestada direktiivis ega tohi jätta sisuliselt hilisemate rakendus- või delegeeritud aktide otsustada.

1.6. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi energiajulgeoleku ja varustuskindluse kaitseklauslit.

Liikmesriigil peab süsteemihalduri ja riikliku varustuskindluse hinnangu alusel olema võimalik määrata piiratud mahus strateegiliseks kodumaine juhitav elektritootmisvõimsus, sealhulgas põlevkivist elektritootmine, ning rakendada sellele EL HKSiga seotud kompensatsiooni- või erimehhanismi ulatuses, mis on vajalik tootmisvõimsuse majanduslikuks säilitamiseks.

Strateegilise tootmise vajadust ja kasutusrežiimi tuleb hinnata elektrisüsteemi kogukulu, impordisõltuvuse, kriisitaluvuse, süsteemiteenuste väärtuse, kütuse varutavuse ning käivitamis- ja seiskamiskulude alusel. Regulatsioon ei tohi eeldada, et strateegilise juhitava tootmise optimaalne roll on alati üksnes harv reservkasutus.

1.7. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi hinnatõusu kaitsemehhanismi tugevdamist. Ette teada oleva ja inflatsiooniga korrigeeritava hinnataseme ületamisel peab turule suunatavate ühikute kogus automaatselt suurenema. Hinnapäästiku täpne tase ja vabastatavate ühikute kogus tuleb määrata mõjuanalüüsi alusel.

Eesti ei toeta liikmesriikide enampakkumistulu ebaproportsionaalset ümberjaotamist ELi kesksetesse fondidesse. Liikmesriikidele peab jääma võimalikult suur otsustusõigus oma enampakkumistulu kasutamisel.

Moderniseerimisfondi ja liikmesriigi HKSi tulu peab olema võimalik kasutada ka varustuskindluse seisukohalt vajaliku olemasoleva energiatootmise töökindluse, efektiivsuse ja keskkonnanäitajate parandamiseks. Fossiilse või muu süsinikumahuka kodumaise kütuse kasutamine ei tohi iseenesest muuta varustuskindluse seisukohalt põhjendatud investeeringut abikõlbmatuks.

1.8. Eesti toetab kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside ühikute kasutamist EL HKSis ning taotleb nende piiratud kasutamise võimaldamist juba perioodil 2031–2035. Rahvusvaheliste ühikute kasutamine peab vähendama ELi ettevõtete tegelikku vajadust HKSi ühikute järele ega tohi ebaproportsionaalselt vähendada liikmesriikide enampakkumistulu.

1.9. COM(2026) 620 ning teiste käesolevas seisukohas eraldi muutmata küsimuste osas toetab Eesti Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukohti.

ARVAMUS

.09.2026 nr 1-2/26-580

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 15.09.2026

Teema: Eesti seisukohad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise kohta COM(2026) 616

ja 620

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats,

Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Vivi Older (nõunik), Elle Nora Kalind (konsultant)

Kutsutud: Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ja nõunik Annika

Varik

Ülevaade arutelust

Yoko Alender ütles sissejuhatuseks, et täna on meil Euroopa Liidu asjade komisjonile

arvamuse andmine Eesti seisukohtade kohta Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise

süsteemi konkurentsivõime suurendamise ning seire aruandlus- ja tõendamiskorra

lihtsustamise algatustele.

Laura Remmelgas andis ülevaate valitsuses kinnitatud seisukohtadest ELi heitkogustega

kauplemise süsteemi esimese kauplemissüsteemi (ETS1) kohta. Komisjoni ettepanekud

käsitlevad süsteemi pärast 2030. aastat ja on läbirääkimiste lähtepunkt. Eesti eesmärk on

säilitada piisav läbirääkimisruum, et kaitsta ettevõtete ja keskkonna huve. Eesti toetab heite

vähendamise tempo aeglustamist, kuid soovib 2030.–2035. aastaks Komisjoni pakutust

laugemat trajektoori, et ettevõtetel oleks rohkem aega investeerida. Kehtiva direktiivi korral

lõpeks uute ühikute turule lisandumine 2039. aastal, Komisjoni ettepaneku järgi 2047.–2048.

aastal. Pikem üleminek on vajalik muu hulgas seetõttu, et süsiniku kinnipüüdmise ja

ladestamise tehnoloogiad ei ole 2035. aastaks eeldatavasti turuküpsed ning põlevkiviõli

tootmine aitab seni hoida töös juhitavaid põlevkivielektri võimsusi. Komisjon soovib siduda

tasuta ühikute eraldamise investeerimiskavadega: ettevõte saaks esmalt 80% ühikutest ja

ülejäänud 20% pärast kavandatud investeeringute tegemist. Eesti mõistab eesmärki tuua

investeeringud ELi, kuid peab tingimusi paindlikumaks muutma sektorites, kus nõutavaid

investeeringuid ei ole võimalik teha, ning varajaste investeerijate puhul, kes on heite

vähendamise võimalused juba kasutanud. Tasuta ühikuid peab jätkuma võimalikult kaua ja

nende maht ei tohiks järsult väheneda. Eesti hinnangul tuleb tugevdada ka ühiku hinna

stabiliseerimise mehhanisme, sest Komisjoni pakutud meetmed reageerivad liiga aeglaselt.

Samuti ei toeta Eesti kesksete fondide suurendamist liikmesriikide enampakkumistulu arvel,

kuna väikestel ettevõtetel on neist keeruline toetust saada. Moderniseerimisfondi jaotusvõti

tuleks üle vaadata, et arvestada Eestis juba saavutatud heite vähenemist. Enampakkumistulu

kasutamise üle peaks otsustama liikmesriik ise; kui säilivad prioriteetsed valdkonnad, peavad

nende hulka kuuluma transport, merendus ja hoonete renoveerimine. Merenduses ei tuleks

kiirustada süsteemi laiendamisega väiksematele laevadele; Eesti jaoks on oluline säilitada

2

saarte ja jääolude erandid vähemalt 2050. aastani või tähtajatult. Jäätmepõletuse lisamist

süsteemi peab Eesti mõistlikuks, kuid soovib, et ETSi võiks asendada ka samaväärse

siseriikliku meetmega, näiteks jäätmepõletustasuga, mitte üksnes CO₂-tasuga.

Rain Epler küsis, kas keskkonnanõukogus on arutamisel ühehäälsust nõudvaid küsimusi,

mida saaks läbirääkimistel teiste teemadega seostada. Ta soovis lisaks põlevkivisektori

osakaalule heitkogustes teada sektori osakaalu Eesti sisemajanduse koguproduktis ja

maksutuludes. Samuti küsis ta, miks saab Poola moderniseerimisfondist vahendeid juurde.

Laura Remmelgas vastas, et Poola saab moderniseerimisfondist vahendeid juurde fondi

jaotuse aluseks olevate konkreetsete baasaastate heitetasemete tõttu, kusjuures Poola tööstus

on vahepeal kasvanud. Ta selgitas, et keskkonnanõukogus ei ole hetkel ühehäälsust nõudvaid

küsimusi ning selliseid küsimusi esineb eelkõige maksundusega seotud finantsvaldkonnas.

Põlevkivisektori osakaalu kohta Eesti sisemajanduse koguproduktis ja maksutuludes lubas ta

andmed komisjonile edastada.

Lauri Laats märkis, et Eesti Energia on väljendanud muret ELi heitkogustega kauplemise

süsteemi kavandatavate muudatuste ja põlevkivisektori tuleviku pärast ning esitanud oma

seisukohad ka ministeeriumile. Ta tõi välja Eesti Energia hinnangu, et Eesti senised

seisukohad on liiga leebed, ning leidis, et neis tuleks selgemalt väljendada vajadust jätkata

põlevkivisektorile tasuta ühikute eraldamist vajalikus mahus. Ta küsis, kas praeguse

sõnastusega seisukohtade esitamine Euroopa Liidu tasandil võib kaasa tuua põlevkivisektori

tegevuse lõpetamise 2030. aastaks. Laura Remmelgas vastas, et ministeerium on kohtunud

Eesti Energia ja Eleringi esindajatega ning arutanud neid küsimusi ka Viru Keemia Grupiga.

Ettevõtete seisukohad ja ettepanekud kajastuvad ka Eesti seisukohtades, kuid nende liiga

konkreetne sõnastamine piiraks Eesti läbirääkimisruumi. Ta selgitas, et 27 liikmesriigi vahel

ühise seisukoha leidmine on keeruline ning liiga jäigad seisukohad võivad raskendada Eestil

kompromisside otsimises osalemist. Ministeerium jätkab sektori esindajatega suhtlemist,

korraldab läbirääkimiste edenemisel vajaduse korral täiendavaid kohtumisi ning kasutab

ettevõtete esitatud andmeid ja valdkonnateadmisi Eesti seisukohtade toetamiseks.

Yoko Alender küsis, kas ministeeriumile on edastatud Eesti Elektritööstuse Liidu (ETL)

ettepanekud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS)

ülevaatamise algatuse Eesti seisukohtade kohta ning kas neid saab läbirääkimistel arvesse

võtta. Laura Remmelgas vastas, et ETL-i ettepanekud on ministeeriumile teada ja neid saab

läbirääkimistel arvesse võtta. Ta selgitas, et ettepanekud ei ole vastuolus Vabariigi Valitsuse

seisukohtadega, vaid täpsustavad neid, ning seisukohtade juurde kuuluvad selgitused annavad

läbirääkijatele konkreetsemad suunised.

Mait Klaassen märkis, et ELi HKSi rakendamine on rahaliselt kulukas ja koormav. Ta küsis,

kas merenduses kasutatav 5000 piirmäär tähistab laeva kogumahutavust, kui palju uusi laevu

lisanduks süsteemi kohaldamisalasse piirmäära alandamisel ning millised täiendavad kulud

kaasneksid sellest laevaomanikele. Annika Varik vastas, et 5000 kogumahutavuse piirmäära

alandamisel lisanduks ELi HKSi kohaldamisalasse ligikaudu 60 Eesti ettevõtetele kuuluvat

laeva, samas kui praegu kuulub süsteemi 48 sellist laeva. Kolmandate riikide ettevõtetele

kuuluvate laevade arvu ei ole võimalik täpselt hinnata, kuna see sõltub nende liiklemisest. Ta

märkis, et süsteemi laiendamine suurendaks heitkoguseid ligikaudu 141 000 tonni võrra,

samal ajal kui praegu hõlmatud suuremate laevade heide oli eelmisel aastal ligikaudu 297 000

tonni. Lisanduvate laevadega kaasnev kulu oleks eelmise aasta keskmise ühikuhinna alusel

ligikaudu 10 miljonit eurot, praegu süsteemi kuuluvate laevade kogukulu aga ligikaudu 21

miljonit eurot. Kuigi uusi laevu lisanduks arvuliselt rohkem, oleks nende heide ja sellest

tulenev kulu väiksem. Laura Remmelgas lisas, et Komisjon on ettepanekus määratlenud

laevatüübid, millele süsteemi laiendamine kohaldub. Ta märkis, et kalalaevad ei kuulu

laienduse alla ning praeguse teadmise kohaselt jäävad kohaldamisalast välja ka praamid. Eesti

jälgib selle küsimuse edasist arengut.

3

Tiit Maran küsis tasuta ühikute eraldamise korra kohta, mille kohaselt on osa tasuta ühikute

saamisest seotud heite vähendamise investeeringutega. Ta märkis, et põlevkivitööstusel

puuduvad praegu realistlikud võimalused süsiniku sidumise tehnoloogiate rakendamiseks,

ning küsis, kas seetõttu ei teki olukorda, kus sektor saab jätkata senisel kujul tegutsemist ilma

täiendavate heitkoguste vähendamise meetmeteta. Ta avaldas kahtlust, kas selline lähenemine

on põhjendatud, arvestades põlevkivisektori mõju kliimamuutustele ja selle võimalikku

pikaajalist jätkusuutmatust. Laura Remmelgas vastas, et fossiilkütustest ei ole lähitulevikus

võimalik täielikult loobuda ning tõenäoliselt püsib nõudlus nende järele ka järgmisel

kümnendil, sõltudes muu hulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) tulevastest

nõuetest. Ta märkis, et tehtud investeeringute tasuvuse tagamiseks on vaja üleminekuaega

ning põlevkivielektri tootmise puhul aitab see hoida tootmist töös ajal, mil enne 2035. aastat

ei ole sellest täielikult võimalik loobuda. Ta tõdes, et Eesti valikud selles küsimuses on

keerulised. Samuti rõhutas ta, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem ei

võimalda riigi- ega piirkonnapõhiseid erisusi. Eesti on teinud ettepaneku otsida lahendusi

juhtudeks, kus vajalikud tehnoloogilised lahendused puuduvad, ning sellistel juhtudel kaaluda

erandite tegemist. Ta lisas, et Euroopa Komisjon on oma seisukohtades rõhutanud, et riigi-

või piirkonnapõhiseid erisusi süsteem ette ei näe.

Hanah Lahe tundis huvi, kuidas mõjutaks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi

laiendamine olmejäätmete põletamisele Eestis. Samuti uuris ta, milliste Euroopa Liidu

liikmesriikide seisukohad on Eesti seisukohtadega kõige sarnasemad. Laura Remmelgas

selgitas, et Eesti soovib direktiivis võimalust arvestada jäätmepõletustasu lisaks CO₂-tasule,

kuna selle mõju oleks Eesti hinnangul samaväärne ning vastavad tulud laekuksid

riigieelarvesse. Ta märkis, et jäätmepõletussektori hõlmamise mõju sõltub heitkoguse ühiku

hinnast. Eleringi hinnangu kohaselt muutuks tegevus majanduslikult ebaotstarbekaks, kui

ühikuhind ületab 105 eurot ning vajalikuks võib osutuda üleminek biomassile. Samuti võib

suureneda jäätmete vedu suurema jäätmepõletusmahuga riikidesse. Eesti seisukohtade kohta

märkis ta, et Eesti on osalenud Poola juhitud liikmesriikide töörühma aruteludes ning ühisosa

puudutab eelkõige tasuta ühikute tingimuslikkust, heite vähendamise tempot ja keskseid

fonde. Samas ei lange riikide seisukohad kõigis küsimustes kokku, kuna Poola

tööstusstruktuur erineb Eesti omast. Ta lisas, et mitmed suuremad liikmesriigid alles

kujundavad oma seisukohti ning arutelud tasuta ühikute tingimuslikkuse üle jätkuvad.

Hanah Lahe tundis huvi, millised liikmesriigid kuuluvad Poola juhitud läbirääkimisrühma.

Laura Remmelgas vastas, et rühma kuuluvad peamiselt Ida-Euroopa riigid, samuti Tšehhi ja

Itaalia. Viimastel aruteludel osales 12 riiki, kellest 10 koostasid ühiskirja. Ta märkis, et kuigi

rühmal on mitmes küsimuses ühised seisukohad, puudub kõigis küsimustes ühtne positsioon.

Samuti tuleb jälgida suuremate liikmesriikide, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa

seisukohtade kujunemist ning nende liikmesriikide tegevust, kes toetavad Euroopa Komisjoni

ettepanekust ambitsioonikamat heitkogustega kauplemise süsteemi. Läbirääkimistel kujuneb

lahendus erinevate seisukohtade vahelise tasakaalu leidmise käigus.

Tarmo Tamm tundis huvi, kas tasuta eraldatavate ühikute kohta on olemas pikaajaline

ülevaade või prognoos, mis võimaldaks hinnata Eesti olukorda kuni 2050. aastani ning

võrrelda seda teiste liikmesriikidega. Samuti palus ta selgitada, kas süsiniku sidumise

tehnoloogia kasutuselevõtu korral oleks võimalik seotud CO₂ kogust tasuta ühikute

eraldamisel arvesse võtta. Laura Remmelgas vastas, et tasuta eraldatavate ühikute süsteem

põhineb keerukal valemil, mida vaadatakse perioodiliselt üle, mistõttu ei ole võimalik

4

koostada pikaajalist prognoosi kuni 2050. aastani. Ta selgitas, et tasuta ühikuid eraldatakse

ettevõtetele ning nende maht sõltub muuhulgas kasutatavatest tehnoloogiatest. Ettevõtteid

võrreldakse vastava sektori 10% parimate ettevõtetega ning arvestusmetoodikat

ajakohastatakse direktiivis sätestatud korras.

Tarmo Tamm küsis, kas Eesti ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute kohta on võimalik

koostada võimalikult pikaajaline prognoos ning esitada see enne Euroopa Liidu asjade

komisjoni arutelu. Annika Varik vastas, et Eesti ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute

kohta on võimalik koostada prognoos aastateks 2026–2030. Ta selgitas, et pikemaks

perioodiks ei ole vajalikud koefitsiendid teada, kuna need sõltuvad ettevõtete võrdlemisest

vastava sektori 10% parimate ettevõtetega ning selguvad järgmise ülevaatamise käigus.

Ettevõtetele on vastavad arvutused tehtud, kuid neid korrigeeritakse igal aastal vastavalt

tegelikele tootmismahtudele.

Tarmo Tamm küsis, kas Eestis süsiniku sidumise tehnoloogia kasutuselevõtu korral oleks

võimalik seotud CO₂ kogust tasuta eraldatavate ühikute süsteemis arvesse võtta ning kasutada

seda tasuta ühikute jagamisel. Laura Remmelgas vastas, et süsiniku sidumine on seotud

konkreetsete sektorite ja ettevõtetega. Ta selgitas, et juhul kui ettevõte seob tehnoloogiliste

lahenduste abil CO₂, ei pea ta seotud koguse ulatuses heitkoguse ühikuid soetama. Samuti

võib ettevõttel olla võimalik seotud koguseid teistele müüa. Riigi tasandil süsiniku sidumise

ja vastavate ühikute jagamise võimalust süsteem ette ei näe.

Tarmo Tamm küsis, kas Eesti seisukohtades võiks ette näha võimaluse arvestada Eestis

seotud CO₂ koguseid tasuta eraldatavate ühikute eraldamisel. Laura Remmelgas vastas, et

heitkoguse ühikud on keskselt arvestatud. Tasuta ühikuid eraldatakse ettevõtetele ning

liikmesriigid saavad ühikute müügist tulu. Ta selgitas, et tegemist on suletud süsteemiga,

kuhu ei ole võimalik väljastpoolt ühikuid juurde tuua. Samuti märkis ta, et küsimus võib

tõusetuda Euroopa Komisjoni kavandatava 2040. aasta heite vähendamise eesmärkide

ettepaneku arutelus.

Rain Epler juhtis tähelepanu vajadusele kajastada Euroopa Liidu asjade komisjonile

esitatavates materjalides ülevaadet liikmesriikide seisukohtadest. Ta tõstatas võimaluse

koostada Euroopa Liidu asjade komisjoni aruteluks ülevaade võimalikust blokeerivast

vähemusest, sellesse kuuluvatest liikmesriikidest ja nende häälte osakaalust, et hõlbustada

Eesti seisukohtade toetuspinna hindamist. Samuti teatas ta, et on koostanud kirjalikud

ettepanekud Vabariigi Valitsuse seisukohtade muutmiseks, ning küsis nende menetlemise

võimaluste kohta. Yoko Alender märkis, et ei toeta võimalikku blokeerivat vähemust

käsitleva ülevaate lisamist, kuna see muudaks läbirääkijate töö tema hinnangul asjatult

keerulisemaks. Laura Remmelgas lisas, et paljudes liikmesriikides ei ole ametlikud

seisukohad veel kinnitatud ning mitmed riigid on selles küsimuses Eestiga sarnases olukorras.

Yoko Alender selgitas kirjalike ettepanekute edasist menetlemist ning märkis, et komisjon

tutvub esitatud ettepanekutega enne hääletamist. Ta lisas, et esmalt hääletatakse Vabariigi

Valitsuse seisukohti ning vajaduse korral seejärel alternatiivseid ettepanekuid. Tiit Maran

märkis, et komisjonil tuleb piiratud aja jooksul läbi vaadata kolm lehekülge materjali ja

seejärel alternatiivide üle otsustada. Ta küsis, kas protokolliliselt peab komisjoni liikmetele

jääma enne otsustamist aega materjaliga tutvumiseks ja sellesse süvenemiseks või vaadatakse

alternatiivid läbi vahetult enne otsustamist. Yoko Alender selgitas, et Euroopa Liidu asjade

komisjonile arvamuse andmise menetluses ei ole ette nähtud muudatusettepanekute esitamise

ega tutvumise tähtaega. Ta märkis, et komisjon peab ettepanekute läbivaatamise

5

töökorralduse ise kujundama ning tema hinnangul on võimalik ettepanekud samal istungil läbi

vaadata.

Andres Metsoja märkis, et Eesti seisukoht põlevkivi kasutamise küsimuses on varasemast

leebem ning seda on mõjutanud muutunud geopoliitiline olukord. Ta viitas põlevkivisektori

hinnangutele tasuta ühikute vähendamise ja vajalike investeeringute võimaliku mõju kohta

ning juhtis tähelepanu energiahindadega seotud ebakindlusele. Samuti tõstatas ta küsimuse,

kas Eesti peaks oma geograafilist asendit ja julgeolekuolukorda arvestades väljendama

Euroopa Liidu tasandil senisest jõulisemaid seisukohti ning kas 2030. aasta eesmärkide

kavandamisel on muutunud julgeolekuolukorraga piisavalt arvestatud. Yoko Alender märkis,

et varasemalt tehtud otsused oleksid võinud üleminekut lihtsustada, kui vajalikud juhitavad

tootmisvõimsused oleks rajatud varem. Andres Metsoja rõhutas, et hinnangu andmisel tuleb

lähtuda tänasest julgeoleku- ja energiaturuolukorrast ning küsis, kas Euroopa Liidus on

muutunud olusid 2030. aasta eesmärkide kavandamisel piisavalt arvesse võetud. Laura

Remmelgas vastas, et Euroopa Komisjoni ja mitme liikmesriigi hinnangul suurendab

haavatavust eelkõige sõltuvus fossiilkütustest ning heitkogustega kauplemise süsteem aitab

seda sõltuvust järk-järgult vähendada. Ta märkis, et taastuvenergia kasutuselevõtu kasv on

vähendanud tööstus- ja energiasektori sõltuvust fossiilkütustest võrreldes varasema

energiakriisi perioodiga. Samuti tõi ta esile, et osa liikmesriikide ettevõtteid on juba teinud

investeeringuid kehtiva süsteemi alusel ning seetõttu ei toetata süsteemi olulist nõrgendamist.

Ta lisas, et liikmesriikide lähtekohad ja huvid ei ole selles küsimuses ühesugused. Yoko

Alender märkis, et fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine ja energiasõltumatuse

suurendamine aitaksid vähendada Euroopa sõltuvust fossiilkütuste impordist ning

suurendaksid võimalusi Ukraina toetamiseks.

Tiit Maran palus täpsustada, millised liikmesriigid toetavad Euroopa Komisjoni ettepanekust

rangemat heitkogustega kauplemise süsteemi. Laura Remmelgas nimetas Euroopa

Komisjoni ettepanekust rangemat heitkogustega kauplemise süsteemi toetavate

liikmesriikidena Soomet, Rootsit, Madalmaid ja Taanit. Yoko Alender märkis, et nimetatud

riigid on alustanud energiasektori ümberkujundamist ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist

oluliselt varem ning on seetõttu jõudnud teistsugusesse olukorda.

Mait Klaassen tõstatas vajaduse saada ülevaade Euroopa Liidu osakaalust maailma

heitkogustes ning Euroopa heitkoguste vähendamise mõjust üleilmsele olukorrale. Samuti

pidas ta vajalikuks saada laiemat teavet peamiste heitkoguste tekkepõhjuste ja nende

vähendamise võimaluste kohta maailmas. Laura Remmelgas vastas, et Euroopa Liidu

osakaal maailma heitkogustes on suhteliselt väike. Ta selgitas, et Euroopa jaoks on

fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine ühtlasi haavatavuse vähendamise küsimus. Samuti tõi

ta esile, et puhtaid tehnoloogiaid arendatakse aktiivselt nii Hiinas kui ka naftat eksportivates

riikides ning üleilmset arengut iseloomustab tehnoloogiline konkurents.

Yoko Alender märkis, et tema viidatud andmete kohaselt on Hiinas päikeseenergia

tootmisvõimsus ületanud fossiilkütustel põhineva tootmisvõimsuse.

Rain Epler märkis, et mitme rahvusvahelise prognoosi kohaselt püsib fossiilkütuste nõudlus

maailmas ka pikaajaliselt. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa heitkoguste vähenemist on

mõjutanud ka tööstuse ümberpaiknemine ning et üleilmset konkurentsiolukorda mõjutavad

teiste suurriikide energia- ja keskkonnapoliitilised otsused. Samuti küsis ta, kas ELi tasandi

aruteludes arvestatakse üleilmseid arengusuundi, energianõudluse prognoose ja rahvusvahelist

6

konkurentsiolukorda Euroopa Liidu eesmärkide kujundamisel. Laura Remmelgas vastas, et

otsuseid tehakse teaduspõhiste andmete alusel ning üleilmseid arengusuundi käsitletakse ka

rahvusvahelistel aruteludel. Ta märkis, et Euroopa ei suuda ise fossiilkütuseid toota mahus,

mis võimaldaks katta oma vajadusi, mistõttu käsitatakse puhtale energiale üleminekut ka

julgeoleku ja haavatavuse vähendamise küsimusena.

Rain Epler juhtis tähelepanu sellele, osa Euroopa riike jätkab fossiilkütuste tootmise

arendamist, ning tõstatas küsimuse, kas Euroopa Liidu tasandi aruteludes arvestatakse

piisavalt üleilmseid arenguid, tegelikku statistikat maailmast ja rahvusvahelist

konkurentsiolukorda.

Lauri Laats märkis, et Euroopa energiasõltuvust käsitatakse julgeolekuküsimusena, kuid

Eesti olukord erineb mitmest teisest liikmesriigist. Ta rõhutas põlevkivisektori tähtsust Eesti

energiajulgeoleku, tööhõive ja majanduse seisukohalt ning leidis, et Eesti peaks oma huvide

eest Euroopa Liidus senisest jõulisemalt seisma. Samuti avaldas ta kahtlust, kas Vabariigi

Valitsuse seisukohad tagavad põlevkivisektori jätkusuutlikkuse, ning juhtis tähelepanu tasuta

eraldatavate ühikute vähendamise ja vajalike investeeringutega seotud riskidele.

Tarmo Tamm märkis, et Vabariigi Valitsuse seisukohad peaksid kaitsma Eesti huve. Ta

rõhutas, et Eesti eripära fossiilkütuseid tootva riigina tuleks Euroopa Liidu tasandil arvesse

võtta. Samuti leidis ta, et ettevõtete jaoks on oluline investeerimiskeskkonna pikaajaline

prognoositavus ning viieaastane ettevaade võib suurte investeerimisotsuste tegemiseks olla

ebapiisav.

Laura Remmelgas selgitas, et heite vähendamise tempo aeglustamine ei olnud ootuspärane,

kuna mitmes liikmesriigis on ettevõtted teinud investeeringuid kehtiva heitkogustega

kauplemise süsteemi alusel, mis näeb ette kiiremat heite vähendamist ja tasuta ühikute

vähenemist. Ta selgitas, et Eesti on varem juhtinud tähelepanu vajadusele hinnata kehtivas

direktiivis ette nähtud eesmärkide realistlikkust tehnoloogilise valmisoleku vaates. Samuti

märkis ta, et Eesti seisukohad näevad ette põlevkiviõlisektori toetamise, kuid lõplikud

lahendused sõltuvad liikmesriikide toetusest ja kvalifitseeritud enamuse kujunemisest. Ta

lisas, et heitkogustega kauplemise süsteem ei näe ette riigipõhiseid erisusi ning seetõttu tuleb

otsida tehnoloogia- või tootmisvõimsuspõhiseid lahendusi, millel oleks laiem toetus.

Yoko Alender tõi esile, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi muutmise

ettepanek kujutab endast kehtiva süsteemi leevendamist ning Eesti seisukohad toetavad

täiendavaid leevendusi.

Rain Epler palus tuua näiteid Põhjamaade või Madalmaade tööstusettevõtetest, kes on teinud

investeeringuid kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi alusel ning kelle

konkurentsivõimet süsteemi leevendamine võiks mõjutada. Laura Remmelgas selgitas, et

enne Euroopa Komisjoni ettepaneku avaldamist esitati mitmeid toetuskirju heitkogustega

kauplemise süsteemi tugevdamiseks.

Andres Metsoja rõhutas, et parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise vajaduses ei

ole vaidlust, kuid põlevkivi väärindamiseks puuduvad tema hinnangul praegu turutingimustes

toimivad lahendused. Ta juhtis tähelepanu muutunud julgeolekuolukorraga seotud riskidele

ning leidis, et enne lõplike seisukohtade kujundamist tuleks hinnata võimalikke tagajärgi

juhul, kui Eestile sobivaid lahendusi ei leita. Samuti tõi ta esile energiajulgeoleku, majanduse

7

ja ekspordiga seotud kaalutlused ning avaldas kahtlust, kas 2030. aastaks kavandatavate

lahenduste eeldused on praeguses olukorras piisavalt realistlikud.

Andres Metsoja rõhutas, et parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise vajaduses ei

ole erimeelsusi, kuid tema hinnangul puuduvad põlevkivi väärindamiseks praegu

turutingimustes toimivad lahendused. Ta juhtis tähelepanu täiemahulise sõjaga seotud

riskidele ning leidis, et enne läbirääkimiste pidamist tuleks hinnata võimalikke tagajärgi juhul,

kui Eestile sobivat lahendust ei leita. Samuti pidas ta vajalikuks hinnata 2030. aastaga seotud

riske energiajulgeoleku vaates ning avaldas kahtlust, kas selleks ajaks on võimalik täielikult

taastuvenergiale üle minna.

Yoko Alender selgitas, et tipukoormuse katmiseks kavandatakse gaasijaamasid. Ta tõi esile,

et Ukrainas on sõja ajal elektritootmises olulist rolli mänginud tuumaenergia ja

taastuvenergia. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et arutatava ettepaneku kohta on koostatud

mõjuhinnang, mida on kommenteerinud ka Eesti Elektritööstuse Liit (ETL).

Laura Remmelgas lisas, et Euroopa Liidu tasandil soovitakse läbirääkimised pidada väga

kiires tempos ning saavutada liikmesriikide vaheline kokkulepe juba detsembriks.

Yoko Alender sõnas, et kuna komisjoni liige Rain Epler on teinud omapoolsed ettepanekud

Eesti seisukohtade muutmiseks, siis ta neid tutvustaks.

Rain Epler tutvustas oma alternatiivseid ettepanekuid (Lisa). Tema hinnangul tuleks Euroopa

Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS) loobuda, kuid praegu puudub selleks

vajalik toetus. Seetõttu peaks Eesti taotlema muudatusi, mis kaitseksid võimalikult palju Eesti

ettevõtteid negatiivse mõju eest. Ta tegi ettepaneku lisada HKSi direktiivi automaatne

tehnoloogilise teostatavuse kaitseklausel. Selle kohaselt ei tohiks tasuta kvootide eraldamist

vähendada ega tingimusi karmistada, kui heite vähendamiseks vajalik tehnoloogia, taristu või

kolmanda isiku teenus ei ole tööstuslikus mahus kättesaadav ega majanduslikult rakendatav.

Tema sõnul peaks Eesti oma soovid selgemalt väljendama: kui olemasolevate tehnoloogiatega

võimalik heite vähendamine on ammendatud, ei tohiks rangemaid nõudeid kehtestada üksnes

tulevikus loodetavate lahenduste põhjal. Samuti märkis ta, et ettevõtete ülemäärane

maksustamine võib viia tööstuse Eestist välja, nagu on juhtunud keemiatööstuses. Epleri

hinnangul peaks tasuta kvootide eraldamine jätkuma vähemalt senises mahus või vähenema

minimaalselt. Eesti peaks selgemalt rõhutama põlevkivisektori tähtsust, säilitama põlevkiviõli

tootmise tingimused vähemalt praegusel tasemel ning taotlema põlevkivist elektri tootmisele

erandit, sest see on oluline riigi toimepidevuse tagamiseks. Ta ei toetanud CO2

kvoodikaubanduse asendamist maksuga, kuna see võib viia Euroopa Liidu ülese

maksusüsteemini ega taga kaitset prognoositust kõrgema hinna vastu. Lisaks tegi ta

ettepaneku lubada ettevõtetel kasutada rahvusvahelisi ühikuid, kui need pärinevad

usaldusväärselt turult ja võimaldavad heidet vähendada väiksema kuluga. Epler lisas, et

ülejäänud valitsuse seisukohad, mida tema ettepanekud ei puuduta, on sobivad.

Yoko Alender küsis, kas ta on suhelnud meie kolleegidega väljaspool Eestit ja kas ta arvab, et

neid seisukohti võiks keegi toetada. Rain Epler vastas, et ta ei ole suhelnud. Y. Alender küsis,

kas Epler saab ELAKi arutelu ajaks teha vastava graafiku ülevaatega ning see võiks olla tema

seisukohtade seletuskirja juures. Rain Epler vastas eitavalt. Ta sõnas, et me peaksime Eesti

seisukohtades lähtuma Eesti huvidest. Ja kuna praegu ETSi läbirääkimised on algusjärgus, siis

tema arvates algusjärgus on oma positsiooni laualepanek igati mõistlik. Seetõttu me võiks ka

seisukohtades väljendada väga selgelt seda, millised on Eesti huvid ja vajadused, ja siis hakata

kaardistama, mis on võimalik ja mis ei ole võimalik. Ja siis me saame seisukohti vajadusel

korrigeerida.

8

Yoko Alender arvas, et Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohad Eesti huvidest just nimelt

lähtuvadki. Ta lisas, et on igati teretulnud, et komisjoni liikmed teevad selliseid alternatiivseid

ettepanekuid ja et komisjonis on päriselt sisuline arutelu.

Tarmo Tamm tegi ettepaneku, et Rain Epler saadaks oma ettepanekud ELAKile kindlasti

enne istungit, et ELAKi liikmed saaksid nendega varakult tutvuda.

Yoko Alender tegi ettepaneku hääletada Rain Epleri esitatud alternatiivseid seisukohti.

Hääletustulemused: poolt 1: Rain Epler; vastu 3: Yoko Alender, Tiit Maran, Mait Klaassen;

erapooletuid 3: Jüri Jaanson, Hanah Lahe, Tarmo Tamm; ei osalenud: Lauri Laats, Andres

Metsoja.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 6: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Tarmo Tamm; vastu 3: Rain Epler, Lauri Laats,

Andres Metsoja; erapooletuid 0).

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

keskkonnakomisjoni esimees

EESTI SEISUKOHTADE ETTEPANEK EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEKUTE COM(2026) 616 JA COM(2026) 620 KOHTA

Eesti seisukohad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi muutmise kohta

1.1. Eesti peab vajalikuks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi põhimõttelist ümberhindamist ning toetab EL HKSist loobumist. Süsteem ei ole Eesti hinnangul põhjendatud juhul, kui selle tulemus on tegeliku ja tehnoloogiliselt teostatava heite vähendamise asemel tootmise lõpetamine Euroopa Liidus, impordi suurenemine, konkurentsivõime halvenemine või strateegilise tootmisvõime kadumine.

Kuni EL HKSist loobumiseks puudub vajalik toetus, taotleb Eesti süsteemi muutmist viisil, mis kaitseb Euroopa ja Eesti majanduse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut, varustuskindlust, kriisitaluvust ja strateegilise tootmisvõime säilimist. HKS ei tohi põhjustada Euroopa Liidus tootmise lõpetamist ja selle asendumist kolmandatest riikidest pärineva impordiga.

Eesti taotleb võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga laugemat ja perioodi jooksul ühtlasemalt jaotatud heitkoguse ühikute vähendamise trajektoori ning eelkõige oluliselt madalamat lineaarset vähendamistegurit perioodil 2031–2035.

Enne kvootide vähendamise trajektoori edasist karmistamist peab toimuma siduv ülevaatus, milles hinnatakse tehnoloogiate ja vajaliku taristu tegelikku kättesaadavust, majanduslikku teostatavust, energiahinna ja tööstuse konkurentsivõime arengut, tootmise ümberpaiknemist, impordisõltuvust ning mõju varustuskindlusele ja süsinikulekke ohule. Kui regulatsiooni aluseks olnud eeldused ei ole täitunud, ei tohi vähendamise trajektoori automaatselt karmistada.

1.2. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi automaatset tehnoloogilise teostatavuse kaitseklauslit. Kvootide tasuta eraldamist ei tohi vähendada või karmistada ulatuses, milles nõutava heite vähendamiseks vajalik tehnoloogia, taristu või kolmanda isiku teenus ei ole tööstuslikus mahus kättesaadav ja majanduslikult rakendatav.

1.3. Eesti peab vajalikuks säilitada tasuta eraldamine süsinikulekke vastase kaitsemehhanismina.

Tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluseid tuleb vähendada võimalikult aeglases tempos ning võrdlusaluste määramise metoodika peab olema liikmesriikidele ja käitajatele kontrollitav ja läbipaistev.

Käitisele või käitise allüksusele, kus tasuta eraldamine põhineb protsessiheitel, kasutatakse parimat võimalikku tehnikat ning täiendavaks heite vähendamiseks

puudub tööstuslikult kättesaadav ja majanduslikult teostatav lahendus, ei tohi kohaldada sektoriteülest parandustegurit viisil, mis vähendab täiendavalt selle tasuta eraldist. Selleks vajalik ühikute reserv tuleb süsteemis eraldi tagada.

Tasuta eraldamise reeglites tuleb arvestada kodumaise kütuse tootmise rolli liikmesriigi energiajulgeoleku, varustuskindluse ja kriisitaluvuse tagamisel.

1.4. Eesti taotleb olemasolevale põlevkiviõli tootmisele ja sellega tehniliselt seotud väärtusahelale EL HKSi direktiivis selget erikäsitlust.

Perioodil 2031–2040 tuleb võrreldava tegevustaseme korral säilitada põlevkiviõli tootmise tasuta eraldamise tingimused ja eraldise maht vähemalt aastate 2026–2030 keskmisel tasemel seni, kuni Euroopa Liit impordib märkimisväärses mahus põlevkiviõliga asendatavaid vedelkütuseid.

Erikäsitlus peab hõlmama ka põlevkiviõli tootmisega tehniliselt integreeritud väärtusahelat, sealhulgas uttegaasi energiakasutust.

Eesti taotleb samuti, et tasuta eraldamine või muu samaväärne süsinikulekke kaitse säiliks ELis toodetud süsinikulekke ohuga kaupade ekspordile kolmandatesse riikidesse juhul, kui ELi süsiniku piirimeede ei taga eksportturul võrreldavat konkurentsikaitset.

1.5. Eesti ei toeta Komisjoni kavandatud lahendust, mille kohaselt osa tasuta eraldisest jääb ettevõtjale välja andmata kuni heite vähendamise investeeringute tegemise ja tulemuste tõendamiseni.

Kinnitatud heite vähendamise või investeerimiskava olemasolul tuleb ettevõtjale igal aastal väljastada 100% arvutatud tasuta eraldisest. Kui tingimusliku osa säilitamisest ei ole võimalik täielikult loobuda, ei tohiks see ületada 2% arvutatud tasuta eraldisest.

Tasuta eraldamise majanduslikult olulised tingimused, sealhulgas tingimusliku osa suurus, investeerimiskohustuse põhialused ja erandid, tuleb sätestada direktiivis ega tohi jätta sisuliselt hilisemate rakendus- või delegeeritud aktide otsustada.

1.6. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi energiajulgeoleku ja varustuskindluse kaitseklauslit.

Liikmesriigil peab süsteemihalduri ja riikliku varustuskindluse hinnangu alusel olema võimalik määrata piiratud mahus strateegiliseks kodumaine juhitav elektritootmisvõimsus, sealhulgas põlevkivist elektritootmine, ning rakendada sellele EL HKSiga seotud kompensatsiooni- või erimehhanismi ulatuses, mis on vajalik tootmisvõimsuse majanduslikuks säilitamiseks.

Strateegilise tootmise vajadust ja kasutusrežiimi tuleb hinnata elektrisüsteemi kogukulu, impordisõltuvuse, kriisitaluvuse, süsteemiteenuste väärtuse, kütuse varutavuse ning käivitamis- ja seiskamiskulude alusel. Regulatsioon ei tohi eeldada, et strateegilise juhitava tootmise optimaalne roll on alati üksnes harv reservkasutus.

1.7. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi hinnatõusu kaitsemehhanismi tugevdamist. Ette teada oleva ja inflatsiooniga korrigeeritava hinnataseme ületamisel peab turule suunatavate ühikute kogus automaatselt suurenema. Hinnapäästiku täpne tase ja vabastatavate ühikute kogus tuleb määrata mõjuanalüüsi alusel.

Eesti ei toeta liikmesriikide enampakkumistulu ebaproportsionaalset ümberjaotamist ELi kesksetesse fondidesse. Liikmesriikidele peab jääma võimalikult suur otsustusõigus oma enampakkumistulu kasutamisel.

Moderniseerimisfondi ja liikmesriigi HKSi tulu peab olema võimalik kasutada ka varustuskindluse seisukohalt vajaliku olemasoleva energiatootmise töökindluse, efektiivsuse ja keskkonnanäitajate parandamiseks. Fossiilse või muu süsinikumahuka kodumaise kütuse kasutamine ei tohi iseenesest muuta varustuskindluse seisukohalt põhjendatud investeeringut abikõlbmatuks.

1.8. Eesti toetab kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside ühikute kasutamist EL HKSis ning taotleb nende piiratud kasutamise võimaldamist juba perioodil 2031–2035. Rahvusvaheliste ühikute kasutamine peab vähendama ELi ettevõtete tegelikku vajadust HKSi ühikute järele ega tohi ebaproportsionaalselt vähendada liikmesriikide enampakkumistulu.

1.9. COM(2026) 620 ning teiste käesolevas seisukohas eraldi muutmata küsimuste osas toetab Eesti Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukohti.

ARVAMUS

.09.2026 nr 1-2/26-580

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 15.09.2026

Teema: Eesti seisukohad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise kohta COM(2026) 616

ja 620

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats,

Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Vivi Older (nõunik), Elle Nora Kalind (konsultant)

Kutsutud: Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ja nõunik Annika

Varik

Ülevaade arutelust

Yoko Alender ütles sissejuhatuseks, et täna on meil Euroopa Liidu asjade komisjonile

arvamuse andmine Eesti seisukohtade kohta Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise

süsteemi konkurentsivõime suurendamise ning seire aruandlus- ja tõendamiskorra

lihtsustamise algatustele.

Laura Remmelgas andis ülevaate valitsuses kinnitatud seisukohtadest ELi heitkogustega

kauplemise süsteemi esimese kauplemissüsteemi (ETS1) kohta. Komisjoni ettepanekud

käsitlevad süsteemi pärast 2030. aastat ja on läbirääkimiste lähtepunkt. Eesti eesmärk on

säilitada piisav läbirääkimisruum, et kaitsta ettevõtete ja keskkonna huve. Eesti toetab heite

vähendamise tempo aeglustamist, kuid soovib 2030.–2035. aastaks Komisjoni pakutust

laugemat trajektoori, et ettevõtetel oleks rohkem aega investeerida. Kehtiva direktiivi korral

lõpeks uute ühikute turule lisandumine 2039. aastal, Komisjoni ettepaneku järgi 2047.–2048.

aastal. Pikem üleminek on vajalik muu hulgas seetõttu, et süsiniku kinnipüüdmise ja

ladestamise tehnoloogiad ei ole 2035. aastaks eeldatavasti turuküpsed ning põlevkiviõli

tootmine aitab seni hoida töös juhitavaid põlevkivielektri võimsusi. Komisjon soovib siduda

tasuta ühikute eraldamise investeerimiskavadega: ettevõte saaks esmalt 80% ühikutest ja

ülejäänud 20% pärast kavandatud investeeringute tegemist. Eesti mõistab eesmärki tuua

investeeringud ELi, kuid peab tingimusi paindlikumaks muutma sektorites, kus nõutavaid

investeeringuid ei ole võimalik teha, ning varajaste investeerijate puhul, kes on heite

vähendamise võimalused juba kasutanud. Tasuta ühikuid peab jätkuma võimalikult kaua ja

nende maht ei tohiks järsult väheneda. Eesti hinnangul tuleb tugevdada ka ühiku hinna

stabiliseerimise mehhanisme, sest Komisjoni pakutud meetmed reageerivad liiga aeglaselt.

Samuti ei toeta Eesti kesksete fondide suurendamist liikmesriikide enampakkumistulu arvel,

kuna väikestel ettevõtetel on neist keeruline toetust saada. Moderniseerimisfondi jaotusvõti

tuleks üle vaadata, et arvestada Eestis juba saavutatud heite vähenemist. Enampakkumistulu

kasutamise üle peaks otsustama liikmesriik ise; kui säilivad prioriteetsed valdkonnad, peavad

nende hulka kuuluma transport, merendus ja hoonete renoveerimine. Merenduses ei tuleks

kiirustada süsteemi laiendamisega väiksematele laevadele; Eesti jaoks on oluline säilitada

2

saarte ja jääolude erandid vähemalt 2050. aastani või tähtajatult. Jäätmepõletuse lisamist

süsteemi peab Eesti mõistlikuks, kuid soovib, et ETSi võiks asendada ka samaväärse

siseriikliku meetmega, näiteks jäätmepõletustasuga, mitte üksnes CO₂-tasuga.

Rain Epler küsis, kas keskkonnanõukogus on arutamisel ühehäälsust nõudvaid küsimusi,

mida saaks läbirääkimistel teiste teemadega seostada. Ta soovis lisaks põlevkivisektori

osakaalule heitkogustes teada sektori osakaalu Eesti sisemajanduse koguproduktis ja

maksutuludes. Samuti küsis ta, miks saab Poola moderniseerimisfondist vahendeid juurde.

Laura Remmelgas vastas, et Poola saab moderniseerimisfondist vahendeid juurde fondi

jaotuse aluseks olevate konkreetsete baasaastate heitetasemete tõttu, kusjuures Poola tööstus

on vahepeal kasvanud. Ta selgitas, et keskkonnanõukogus ei ole hetkel ühehäälsust nõudvaid

küsimusi ning selliseid küsimusi esineb eelkõige maksundusega seotud finantsvaldkonnas.

Põlevkivisektori osakaalu kohta Eesti sisemajanduse koguproduktis ja maksutuludes lubas ta

andmed komisjonile edastada.

Lauri Laats märkis, et Eesti Energia on väljendanud muret ELi heitkogustega kauplemise

süsteemi kavandatavate muudatuste ja põlevkivisektori tuleviku pärast ning esitanud oma

seisukohad ka ministeeriumile. Ta tõi välja Eesti Energia hinnangu, et Eesti senised

seisukohad on liiga leebed, ning leidis, et neis tuleks selgemalt väljendada vajadust jätkata

põlevkivisektorile tasuta ühikute eraldamist vajalikus mahus. Ta küsis, kas praeguse

sõnastusega seisukohtade esitamine Euroopa Liidu tasandil võib kaasa tuua põlevkivisektori

tegevuse lõpetamise 2030. aastaks. Laura Remmelgas vastas, et ministeerium on kohtunud

Eesti Energia ja Eleringi esindajatega ning arutanud neid küsimusi ka Viru Keemia Grupiga.

Ettevõtete seisukohad ja ettepanekud kajastuvad ka Eesti seisukohtades, kuid nende liiga

konkreetne sõnastamine piiraks Eesti läbirääkimisruumi. Ta selgitas, et 27 liikmesriigi vahel

ühise seisukoha leidmine on keeruline ning liiga jäigad seisukohad võivad raskendada Eestil

kompromisside otsimises osalemist. Ministeerium jätkab sektori esindajatega suhtlemist,

korraldab läbirääkimiste edenemisel vajaduse korral täiendavaid kohtumisi ning kasutab

ettevõtete esitatud andmeid ja valdkonnateadmisi Eesti seisukohtade toetamiseks.

Yoko Alender küsis, kas ministeeriumile on edastatud Eesti Elektritööstuse Liidu (ETL)

ettepanekud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS)

ülevaatamise algatuse Eesti seisukohtade kohta ning kas neid saab läbirääkimistel arvesse

võtta. Laura Remmelgas vastas, et ETL-i ettepanekud on ministeeriumile teada ja neid saab

läbirääkimistel arvesse võtta. Ta selgitas, et ettepanekud ei ole vastuolus Vabariigi Valitsuse

seisukohtadega, vaid täpsustavad neid, ning seisukohtade juurde kuuluvad selgitused annavad

läbirääkijatele konkreetsemad suunised.

Mait Klaassen märkis, et ELi HKSi rakendamine on rahaliselt kulukas ja koormav. Ta küsis,

kas merenduses kasutatav 5000 piirmäär tähistab laeva kogumahutavust, kui palju uusi laevu

lisanduks süsteemi kohaldamisalasse piirmäära alandamisel ning millised täiendavad kulud

kaasneksid sellest laevaomanikele. Annika Varik vastas, et 5000 kogumahutavuse piirmäära

alandamisel lisanduks ELi HKSi kohaldamisalasse ligikaudu 60 Eesti ettevõtetele kuuluvat

laeva, samas kui praegu kuulub süsteemi 48 sellist laeva. Kolmandate riikide ettevõtetele

kuuluvate laevade arvu ei ole võimalik täpselt hinnata, kuna see sõltub nende liiklemisest. Ta

märkis, et süsteemi laiendamine suurendaks heitkoguseid ligikaudu 141 000 tonni võrra,

samal ajal kui praegu hõlmatud suuremate laevade heide oli eelmisel aastal ligikaudu 297 000

tonni. Lisanduvate laevadega kaasnev kulu oleks eelmise aasta keskmise ühikuhinna alusel

ligikaudu 10 miljonit eurot, praegu süsteemi kuuluvate laevade kogukulu aga ligikaudu 21

miljonit eurot. Kuigi uusi laevu lisanduks arvuliselt rohkem, oleks nende heide ja sellest

tulenev kulu väiksem. Laura Remmelgas lisas, et Komisjon on ettepanekus määratlenud

laevatüübid, millele süsteemi laiendamine kohaldub. Ta märkis, et kalalaevad ei kuulu

laienduse alla ning praeguse teadmise kohaselt jäävad kohaldamisalast välja ka praamid. Eesti

jälgib selle küsimuse edasist arengut.

3

Tiit Maran küsis tasuta ühikute eraldamise korra kohta, mille kohaselt on osa tasuta ühikute

saamisest seotud heite vähendamise investeeringutega. Ta märkis, et põlevkivitööstusel

puuduvad praegu realistlikud võimalused süsiniku sidumise tehnoloogiate rakendamiseks,

ning küsis, kas seetõttu ei teki olukorda, kus sektor saab jätkata senisel kujul tegutsemist ilma

täiendavate heitkoguste vähendamise meetmeteta. Ta avaldas kahtlust, kas selline lähenemine

on põhjendatud, arvestades põlevkivisektori mõju kliimamuutustele ja selle võimalikku

pikaajalist jätkusuutmatust. Laura Remmelgas vastas, et fossiilkütustest ei ole lähitulevikus

võimalik täielikult loobuda ning tõenäoliselt püsib nõudlus nende järele ka järgmisel

kümnendil, sõltudes muu hulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) tulevastest

nõuetest. Ta märkis, et tehtud investeeringute tasuvuse tagamiseks on vaja üleminekuaega

ning põlevkivielektri tootmise puhul aitab see hoida tootmist töös ajal, mil enne 2035. aastat

ei ole sellest täielikult võimalik loobuda. Ta tõdes, et Eesti valikud selles küsimuses on

keerulised. Samuti rõhutas ta, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem ei

võimalda riigi- ega piirkonnapõhiseid erisusi. Eesti on teinud ettepaneku otsida lahendusi

juhtudeks, kus vajalikud tehnoloogilised lahendused puuduvad, ning sellistel juhtudel kaaluda

erandite tegemist. Ta lisas, et Euroopa Komisjon on oma seisukohtades rõhutanud, et riigi-

või piirkonnapõhiseid erisusi süsteem ette ei näe.

Hanah Lahe tundis huvi, kuidas mõjutaks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi

laiendamine olmejäätmete põletamisele Eestis. Samuti uuris ta, milliste Euroopa Liidu

liikmesriikide seisukohad on Eesti seisukohtadega kõige sarnasemad. Laura Remmelgas

selgitas, et Eesti soovib direktiivis võimalust arvestada jäätmepõletustasu lisaks CO₂-tasule,

kuna selle mõju oleks Eesti hinnangul samaväärne ning vastavad tulud laekuksid

riigieelarvesse. Ta märkis, et jäätmepõletussektori hõlmamise mõju sõltub heitkoguse ühiku

hinnast. Eleringi hinnangu kohaselt muutuks tegevus majanduslikult ebaotstarbekaks, kui

ühikuhind ületab 105 eurot ning vajalikuks võib osutuda üleminek biomassile. Samuti võib

suureneda jäätmete vedu suurema jäätmepõletusmahuga riikidesse. Eesti seisukohtade kohta

märkis ta, et Eesti on osalenud Poola juhitud liikmesriikide töörühma aruteludes ning ühisosa

puudutab eelkõige tasuta ühikute tingimuslikkust, heite vähendamise tempot ja keskseid

fonde. Samas ei lange riikide seisukohad kõigis küsimustes kokku, kuna Poola

tööstusstruktuur erineb Eesti omast. Ta lisas, et mitmed suuremad liikmesriigid alles

kujundavad oma seisukohti ning arutelud tasuta ühikute tingimuslikkuse üle jätkuvad.

Hanah Lahe tundis huvi, millised liikmesriigid kuuluvad Poola juhitud läbirääkimisrühma.

Laura Remmelgas vastas, et rühma kuuluvad peamiselt Ida-Euroopa riigid, samuti Tšehhi ja

Itaalia. Viimastel aruteludel osales 12 riiki, kellest 10 koostasid ühiskirja. Ta märkis, et kuigi

rühmal on mitmes küsimuses ühised seisukohad, puudub kõigis küsimustes ühtne positsioon.

Samuti tuleb jälgida suuremate liikmesriikide, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa

seisukohtade kujunemist ning nende liikmesriikide tegevust, kes toetavad Euroopa Komisjoni

ettepanekust ambitsioonikamat heitkogustega kauplemise süsteemi. Läbirääkimistel kujuneb

lahendus erinevate seisukohtade vahelise tasakaalu leidmise käigus.

Tarmo Tamm tundis huvi, kas tasuta eraldatavate ühikute kohta on olemas pikaajaline

ülevaade või prognoos, mis võimaldaks hinnata Eesti olukorda kuni 2050. aastani ning

võrrelda seda teiste liikmesriikidega. Samuti palus ta selgitada, kas süsiniku sidumise

tehnoloogia kasutuselevõtu korral oleks võimalik seotud CO₂ kogust tasuta ühikute

eraldamisel arvesse võtta. Laura Remmelgas vastas, et tasuta eraldatavate ühikute süsteem

põhineb keerukal valemil, mida vaadatakse perioodiliselt üle, mistõttu ei ole võimalik

4

koostada pikaajalist prognoosi kuni 2050. aastani. Ta selgitas, et tasuta ühikuid eraldatakse

ettevõtetele ning nende maht sõltub muuhulgas kasutatavatest tehnoloogiatest. Ettevõtteid

võrreldakse vastava sektori 10% parimate ettevõtetega ning arvestusmetoodikat

ajakohastatakse direktiivis sätestatud korras.

Tarmo Tamm küsis, kas Eesti ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute kohta on võimalik

koostada võimalikult pikaajaline prognoos ning esitada see enne Euroopa Liidu asjade

komisjoni arutelu. Annika Varik vastas, et Eesti ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute

kohta on võimalik koostada prognoos aastateks 2026–2030. Ta selgitas, et pikemaks

perioodiks ei ole vajalikud koefitsiendid teada, kuna need sõltuvad ettevõtete võrdlemisest

vastava sektori 10% parimate ettevõtetega ning selguvad järgmise ülevaatamise käigus.

Ettevõtetele on vastavad arvutused tehtud, kuid neid korrigeeritakse igal aastal vastavalt

tegelikele tootmismahtudele.

Tarmo Tamm küsis, kas Eestis süsiniku sidumise tehnoloogia kasutuselevõtu korral oleks

võimalik seotud CO₂ kogust tasuta eraldatavate ühikute süsteemis arvesse võtta ning kasutada

seda tasuta ühikute jagamisel. Laura Remmelgas vastas, et süsiniku sidumine on seotud

konkreetsete sektorite ja ettevõtetega. Ta selgitas, et juhul kui ettevõte seob tehnoloogiliste

lahenduste abil CO₂, ei pea ta seotud koguse ulatuses heitkoguse ühikuid soetama. Samuti

võib ettevõttel olla võimalik seotud koguseid teistele müüa. Riigi tasandil süsiniku sidumise

ja vastavate ühikute jagamise võimalust süsteem ette ei näe.

Tarmo Tamm küsis, kas Eesti seisukohtades võiks ette näha võimaluse arvestada Eestis

seotud CO₂ koguseid tasuta eraldatavate ühikute eraldamisel. Laura Remmelgas vastas, et

heitkoguse ühikud on keskselt arvestatud. Tasuta ühikuid eraldatakse ettevõtetele ning

liikmesriigid saavad ühikute müügist tulu. Ta selgitas, et tegemist on suletud süsteemiga,

kuhu ei ole võimalik väljastpoolt ühikuid juurde tuua. Samuti märkis ta, et küsimus võib

tõusetuda Euroopa Komisjoni kavandatava 2040. aasta heite vähendamise eesmärkide

ettepaneku arutelus.

Rain Epler juhtis tähelepanu vajadusele kajastada Euroopa Liidu asjade komisjonile

esitatavates materjalides ülevaadet liikmesriikide seisukohtadest. Ta tõstatas võimaluse

koostada Euroopa Liidu asjade komisjoni aruteluks ülevaade võimalikust blokeerivast

vähemusest, sellesse kuuluvatest liikmesriikidest ja nende häälte osakaalust, et hõlbustada

Eesti seisukohtade toetuspinna hindamist. Samuti teatas ta, et on koostanud kirjalikud

ettepanekud Vabariigi Valitsuse seisukohtade muutmiseks, ning küsis nende menetlemise

võimaluste kohta. Yoko Alender märkis, et ei toeta võimalikku blokeerivat vähemust

käsitleva ülevaate lisamist, kuna see muudaks läbirääkijate töö tema hinnangul asjatult

keerulisemaks. Laura Remmelgas lisas, et paljudes liikmesriikides ei ole ametlikud

seisukohad veel kinnitatud ning mitmed riigid on selles küsimuses Eestiga sarnases olukorras.

Yoko Alender selgitas kirjalike ettepanekute edasist menetlemist ning märkis, et komisjon

tutvub esitatud ettepanekutega enne hääletamist. Ta lisas, et esmalt hääletatakse Vabariigi

Valitsuse seisukohti ning vajaduse korral seejärel alternatiivseid ettepanekuid. Tiit Maran

märkis, et komisjonil tuleb piiratud aja jooksul läbi vaadata kolm lehekülge materjali ja

seejärel alternatiivide üle otsustada. Ta küsis, kas protokolliliselt peab komisjoni liikmetele

jääma enne otsustamist aega materjaliga tutvumiseks ja sellesse süvenemiseks või vaadatakse

alternatiivid läbi vahetult enne otsustamist. Yoko Alender selgitas, et Euroopa Liidu asjade

komisjonile arvamuse andmise menetluses ei ole ette nähtud muudatusettepanekute esitamise

ega tutvumise tähtaega. Ta märkis, et komisjon peab ettepanekute läbivaatamise

5

töökorralduse ise kujundama ning tema hinnangul on võimalik ettepanekud samal istungil läbi

vaadata.

Andres Metsoja märkis, et Eesti seisukoht põlevkivi kasutamise küsimuses on varasemast

leebem ning seda on mõjutanud muutunud geopoliitiline olukord. Ta viitas põlevkivisektori

hinnangutele tasuta ühikute vähendamise ja vajalike investeeringute võimaliku mõju kohta

ning juhtis tähelepanu energiahindadega seotud ebakindlusele. Samuti tõstatas ta küsimuse,

kas Eesti peaks oma geograafilist asendit ja julgeolekuolukorda arvestades väljendama

Euroopa Liidu tasandil senisest jõulisemaid seisukohti ning kas 2030. aasta eesmärkide

kavandamisel on muutunud julgeolekuolukorraga piisavalt arvestatud. Yoko Alender märkis,

et varasemalt tehtud otsused oleksid võinud üleminekut lihtsustada, kui vajalikud juhitavad

tootmisvõimsused oleks rajatud varem. Andres Metsoja rõhutas, et hinnangu andmisel tuleb

lähtuda tänasest julgeoleku- ja energiaturuolukorrast ning küsis, kas Euroopa Liidus on

muutunud olusid 2030. aasta eesmärkide kavandamisel piisavalt arvesse võetud. Laura

Remmelgas vastas, et Euroopa Komisjoni ja mitme liikmesriigi hinnangul suurendab

haavatavust eelkõige sõltuvus fossiilkütustest ning heitkogustega kauplemise süsteem aitab

seda sõltuvust järk-järgult vähendada. Ta märkis, et taastuvenergia kasutuselevõtu kasv on

vähendanud tööstus- ja energiasektori sõltuvust fossiilkütustest võrreldes varasema

energiakriisi perioodiga. Samuti tõi ta esile, et osa liikmesriikide ettevõtteid on juba teinud

investeeringuid kehtiva süsteemi alusel ning seetõttu ei toetata süsteemi olulist nõrgendamist.

Ta lisas, et liikmesriikide lähtekohad ja huvid ei ole selles küsimuses ühesugused. Yoko

Alender märkis, et fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine ja energiasõltumatuse

suurendamine aitaksid vähendada Euroopa sõltuvust fossiilkütuste impordist ning

suurendaksid võimalusi Ukraina toetamiseks.

Tiit Maran palus täpsustada, millised liikmesriigid toetavad Euroopa Komisjoni ettepanekust

rangemat heitkogustega kauplemise süsteemi. Laura Remmelgas nimetas Euroopa

Komisjoni ettepanekust rangemat heitkogustega kauplemise süsteemi toetavate

liikmesriikidena Soomet, Rootsit, Madalmaid ja Taanit. Yoko Alender märkis, et nimetatud

riigid on alustanud energiasektori ümberkujundamist ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist

oluliselt varem ning on seetõttu jõudnud teistsugusesse olukorda.

Mait Klaassen tõstatas vajaduse saada ülevaade Euroopa Liidu osakaalust maailma

heitkogustes ning Euroopa heitkoguste vähendamise mõjust üleilmsele olukorrale. Samuti

pidas ta vajalikuks saada laiemat teavet peamiste heitkoguste tekkepõhjuste ja nende

vähendamise võimaluste kohta maailmas. Laura Remmelgas vastas, et Euroopa Liidu

osakaal maailma heitkogustes on suhteliselt väike. Ta selgitas, et Euroopa jaoks on

fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine ühtlasi haavatavuse vähendamise küsimus. Samuti tõi

ta esile, et puhtaid tehnoloogiaid arendatakse aktiivselt nii Hiinas kui ka naftat eksportivates

riikides ning üleilmset arengut iseloomustab tehnoloogiline konkurents.

Yoko Alender märkis, et tema viidatud andmete kohaselt on Hiinas päikeseenergia

tootmisvõimsus ületanud fossiilkütustel põhineva tootmisvõimsuse.

Rain Epler märkis, et mitme rahvusvahelise prognoosi kohaselt püsib fossiilkütuste nõudlus

maailmas ka pikaajaliselt. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa heitkoguste vähenemist on

mõjutanud ka tööstuse ümberpaiknemine ning et üleilmset konkurentsiolukorda mõjutavad

teiste suurriikide energia- ja keskkonnapoliitilised otsused. Samuti küsis ta, kas ELi tasandi

aruteludes arvestatakse üleilmseid arengusuundi, energianõudluse prognoose ja rahvusvahelist

6

konkurentsiolukorda Euroopa Liidu eesmärkide kujundamisel. Laura Remmelgas vastas, et

otsuseid tehakse teaduspõhiste andmete alusel ning üleilmseid arengusuundi käsitletakse ka

rahvusvahelistel aruteludel. Ta märkis, et Euroopa ei suuda ise fossiilkütuseid toota mahus,

mis võimaldaks katta oma vajadusi, mistõttu käsitatakse puhtale energiale üleminekut ka

julgeoleku ja haavatavuse vähendamise küsimusena.

Rain Epler juhtis tähelepanu sellele, osa Euroopa riike jätkab fossiilkütuste tootmise

arendamist, ning tõstatas küsimuse, kas Euroopa Liidu tasandi aruteludes arvestatakse

piisavalt üleilmseid arenguid, tegelikku statistikat maailmast ja rahvusvahelist

konkurentsiolukorda.

Lauri Laats märkis, et Euroopa energiasõltuvust käsitatakse julgeolekuküsimusena, kuid

Eesti olukord erineb mitmest teisest liikmesriigist. Ta rõhutas põlevkivisektori tähtsust Eesti

energiajulgeoleku, tööhõive ja majanduse seisukohalt ning leidis, et Eesti peaks oma huvide

eest Euroopa Liidus senisest jõulisemalt seisma. Samuti avaldas ta kahtlust, kas Vabariigi

Valitsuse seisukohad tagavad põlevkivisektori jätkusuutlikkuse, ning juhtis tähelepanu tasuta

eraldatavate ühikute vähendamise ja vajalike investeeringutega seotud riskidele.

Tarmo Tamm märkis, et Vabariigi Valitsuse seisukohad peaksid kaitsma Eesti huve. Ta

rõhutas, et Eesti eripära fossiilkütuseid tootva riigina tuleks Euroopa Liidu tasandil arvesse

võtta. Samuti leidis ta, et ettevõtete jaoks on oluline investeerimiskeskkonna pikaajaline

prognoositavus ning viieaastane ettevaade võib suurte investeerimisotsuste tegemiseks olla

ebapiisav.

Laura Remmelgas selgitas, et heite vähendamise tempo aeglustamine ei olnud ootuspärane,

kuna mitmes liikmesriigis on ettevõtted teinud investeeringuid kehtiva heitkogustega

kauplemise süsteemi alusel, mis näeb ette kiiremat heite vähendamist ja tasuta ühikute

vähenemist. Ta selgitas, et Eesti on varem juhtinud tähelepanu vajadusele hinnata kehtivas

direktiivis ette nähtud eesmärkide realistlikkust tehnoloogilise valmisoleku vaates. Samuti

märkis ta, et Eesti seisukohad näevad ette põlevkiviõlisektori toetamise, kuid lõplikud

lahendused sõltuvad liikmesriikide toetusest ja kvalifitseeritud enamuse kujunemisest. Ta

lisas, et heitkogustega kauplemise süsteem ei näe ette riigipõhiseid erisusi ning seetõttu tuleb

otsida tehnoloogia- või tootmisvõimsuspõhiseid lahendusi, millel oleks laiem toetus.

Yoko Alender tõi esile, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi muutmise

ettepanek kujutab endast kehtiva süsteemi leevendamist ning Eesti seisukohad toetavad

täiendavaid leevendusi.

Rain Epler palus tuua näiteid Põhjamaade või Madalmaade tööstusettevõtetest, kes on teinud

investeeringuid kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi alusel ning kelle

konkurentsivõimet süsteemi leevendamine võiks mõjutada. Laura Remmelgas selgitas, et

enne Euroopa Komisjoni ettepaneku avaldamist esitati mitmeid toetuskirju heitkogustega

kauplemise süsteemi tugevdamiseks.

Andres Metsoja rõhutas, et parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise vajaduses ei

ole vaidlust, kuid põlevkivi väärindamiseks puuduvad tema hinnangul praegu turutingimustes

toimivad lahendused. Ta juhtis tähelepanu muutunud julgeolekuolukorraga seotud riskidele

ning leidis, et enne lõplike seisukohtade kujundamist tuleks hinnata võimalikke tagajärgi

juhul, kui Eestile sobivaid lahendusi ei leita. Samuti tõi ta esile energiajulgeoleku, majanduse

7

ja ekspordiga seotud kaalutlused ning avaldas kahtlust, kas 2030. aastaks kavandatavate

lahenduste eeldused on praeguses olukorras piisavalt realistlikud.

Andres Metsoja rõhutas, et parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise vajaduses ei

ole erimeelsusi, kuid tema hinnangul puuduvad põlevkivi väärindamiseks praegu

turutingimustes toimivad lahendused. Ta juhtis tähelepanu täiemahulise sõjaga seotud

riskidele ning leidis, et enne läbirääkimiste pidamist tuleks hinnata võimalikke tagajärgi juhul,

kui Eestile sobivat lahendust ei leita. Samuti pidas ta vajalikuks hinnata 2030. aastaga seotud

riske energiajulgeoleku vaates ning avaldas kahtlust, kas selleks ajaks on võimalik täielikult

taastuvenergiale üle minna.

Yoko Alender selgitas, et tipukoormuse katmiseks kavandatakse gaasijaamasid. Ta tõi esile,

et Ukrainas on sõja ajal elektritootmises olulist rolli mänginud tuumaenergia ja

taastuvenergia. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et arutatava ettepaneku kohta on koostatud

mõjuhinnang, mida on kommenteerinud ka Eesti Elektritööstuse Liit (ETL).

Laura Remmelgas lisas, et Euroopa Liidu tasandil soovitakse läbirääkimised pidada väga

kiires tempos ning saavutada liikmesriikide vaheline kokkulepe juba detsembriks.

Yoko Alender sõnas, et kuna komisjoni liige Rain Epler on teinud omapoolsed ettepanekud

Eesti seisukohtade muutmiseks, siis ta neid tutvustaks.

Rain Epler tutvustas oma alternatiivseid ettepanekuid (Lisa). Tema hinnangul tuleks Euroopa

Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS) loobuda, kuid praegu puudub selleks

vajalik toetus. Seetõttu peaks Eesti taotlema muudatusi, mis kaitseksid võimalikult palju Eesti

ettevõtteid negatiivse mõju eest. Ta tegi ettepaneku lisada HKSi direktiivi automaatne

tehnoloogilise teostatavuse kaitseklausel. Selle kohaselt ei tohiks tasuta kvootide eraldamist

vähendada ega tingimusi karmistada, kui heite vähendamiseks vajalik tehnoloogia, taristu või

kolmanda isiku teenus ei ole tööstuslikus mahus kättesaadav ega majanduslikult rakendatav.

Tema sõnul peaks Eesti oma soovid selgemalt väljendama: kui olemasolevate tehnoloogiatega

võimalik heite vähendamine on ammendatud, ei tohiks rangemaid nõudeid kehtestada üksnes

tulevikus loodetavate lahenduste põhjal. Samuti märkis ta, et ettevõtete ülemäärane

maksustamine võib viia tööstuse Eestist välja, nagu on juhtunud keemiatööstuses. Epleri

hinnangul peaks tasuta kvootide eraldamine jätkuma vähemalt senises mahus või vähenema

minimaalselt. Eesti peaks selgemalt rõhutama põlevkivisektori tähtsust, säilitama põlevkiviõli

tootmise tingimused vähemalt praegusel tasemel ning taotlema põlevkivist elektri tootmisele

erandit, sest see on oluline riigi toimepidevuse tagamiseks. Ta ei toetanud CO2

kvoodikaubanduse asendamist maksuga, kuna see võib viia Euroopa Liidu ülese

maksusüsteemini ega taga kaitset prognoositust kõrgema hinna vastu. Lisaks tegi ta

ettepaneku lubada ettevõtetel kasutada rahvusvahelisi ühikuid, kui need pärinevad

usaldusväärselt turult ja võimaldavad heidet vähendada väiksema kuluga. Epler lisas, et

ülejäänud valitsuse seisukohad, mida tema ettepanekud ei puuduta, on sobivad.

Yoko Alender küsis, kas ta on suhelnud meie kolleegidega väljaspool Eestit ja kas ta arvab, et

neid seisukohti võiks keegi toetada. Rain Epler vastas, et ta ei ole suhelnud. Y. Alender küsis,

kas Epler saab ELAKi arutelu ajaks teha vastava graafiku ülevaatega ning see võiks olla tema

seisukohtade seletuskirja juures. Rain Epler vastas eitavalt. Ta sõnas, et me peaksime Eesti

seisukohtades lähtuma Eesti huvidest. Ja kuna praegu ETSi läbirääkimised on algusjärgus, siis

tema arvates algusjärgus on oma positsiooni laualepanek igati mõistlik. Seetõttu me võiks ka

seisukohtades väljendada väga selgelt seda, millised on Eesti huvid ja vajadused, ja siis hakata

kaardistama, mis on võimalik ja mis ei ole võimalik. Ja siis me saame seisukohti vajadusel

korrigeerida.

8

Yoko Alender arvas, et Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohad Eesti huvidest just nimelt

lähtuvadki. Ta lisas, et on igati teretulnud, et komisjoni liikmed teevad selliseid alternatiivseid

ettepanekuid ja et komisjonis on päriselt sisuline arutelu.

Tarmo Tamm tegi ettepaneku, et Rain Epler saadaks oma ettepanekud ELAKile kindlasti

enne istungit, et ELAKi liikmed saaksid nendega varakult tutvuda.

Yoko Alender tegi ettepaneku hääletada Rain Epleri esitatud alternatiivseid seisukohti.

Hääletustulemused: poolt 1: Rain Epler; vastu 3: Yoko Alender, Tiit Maran, Mait Klaassen;

erapooletuid 3: Jüri Jaanson, Hanah Lahe, Tarmo Tamm; ei osalenud: Lauri Laats, Andres

Metsoja.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 6: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Tarmo Tamm; vastu 3: Rain Epler, Lauri Laats,

Andres Metsoja; erapooletuid 0).

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

keskkonnakomisjoni esimees