| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 17.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Kirjaliku küsimuse vastus |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | PRIA poolt maa kasutusõigust tõendavate dokumentide ja pangakonto väljavõtete nõudmise kohta |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Lauri Hussar
Riigikogu
Teie 03.09.2026 nr 2-3/15-600
Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 5.4-4/2226 -1
Kirjalik küsimus PRIA poolt maa kasutusõigust
tõendavate dokumentide ja pangakonto
väljavõtete nõudmise kohta (KK 600)
Austatud härra Hussar
Esitame vastuse Riigikogu aseesimehe Arvo Alleri ja Riigikogu liikme Rain Epleri kirjalikule
küsimusele PRIA poolt maa kasutusõigust tõendavate dokumentide ja pangakonto väljavõtete
nõudmise kohta(KK 600). Enne küsimustele vastamist soovime põhjalikumalt selgitada maa
kasutusõiguse kontrollimisega seotud õiguslikke aluseid ning põhjuseid, miks PRIA selliseid
kontrolle läbi viib.
Nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusruumis on maa kasutamise õiguse puhul tegemist ühe toetuse
saamise põhitingimusega, ehk tegemist on nõudega toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta.
Kõikide pindalapõhiste toetuste puhul kehtib nõue, et toetuse saamiseks peab maakasutus
põhinema õiguslikul alusel. Näiteks sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/2115 artikli 4 lõige 4, et otsetoetuste puhul loetakse toetusõiguslikuks hektariks maa-ala, mis
on põllumajandustootja kasutuses. Riigisiseses õiguses on sama nõue sätestatud maaeluministri
21. detsembri 2022. aasta määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku
toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 lõikes 1, mille kohaselt
antakse toetust põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta
15. juuni seisuga. Seega ei piisa toetuse määramisel üksnes asjaolust, et maa on tegelikult haritud
või põllumajanduslikus kasutuses, vaid samuti peab olema tagatud, et maa kasutamine toimub
õiguspärasel alusel.
Maa kasutusõiguse sisustamisel on olulist rolli mänginud Euroopa Kohtu praktika1, eelkõige
kohtuasi C-216/19 WQ vs. Land Berlin (17.12.2020), kus Euroopa Kohus pidi selgitama, kellel
on õigus saada pindalapõhiseid toetusi olukorras, kui selleks puudub õiguslik alus. Kohtuasjas
C-216/19 WQ vs. Land Berlin leidis Euroopa Kohus, et põllumajandustoetuste saamiseks peab
põllumajandustootjal olema maa tegelik ja õiguspärane kasutus. Maa õigusliku aluseta kasutamine
1 Ka riigisiseses kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud seisukoht, et maa kohta toetuse saamiseks peab olema
selle maa kasutamiseks õiguslik alus ning toetatavaid tegevusi tuleb maal ka ellu viia (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 1.
novembri 2018. a otsus asjas nr 3-17-1656, p 16; Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2020. a kohtuotsus haldusasjas nr
3-19-616; Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2020. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-383; Tartu Ringkonnakohtu
12. jaanuari 2022. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-20-894).
ei anna õigust pindalatoetustele.
Pärast nimetatud kohtuotsust avaldas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu
peadirektoraat (DG AGRI) 26. juulil 2021 juhise Ares(2021)4784364, milles täpsustati maa
kasutusõiguse kontrollimise põhimõtteid. Komisjoni seisukoha kohaselt peab liikmesriigil olema
toimiv kontrollisüsteem, mis võimaldab avastada ja ennetada olukordi, kus toetust taotletakse maa
kohta, mille kasutamiseks puudub õiguslik alus. Antud juhist on uuendatud käesoleval aastal.
Muuhulgas on ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavas aastateks
2023–2027 punktis 4.1.3.2 „Kriteeriumid selle tagamiseks, et maa on põllumajandustootja
kasutuses“ sisustatud ja kirjeldatud tegevused, mida Eesti strateegiakava elluviimisel maa
kasutusõiguse kontrollimisel rakendab:
„Otsetoetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse
infosüsteemi kantud vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse
määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida
taotlejal on õigus kasutada (maa peab olema taotleja omandis või peab omama kehtivat
rendilepingut) taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.
Taotleja peab taotlusele märkima ning ära näitama iga põllu kohta kehtiva õigusliku aluse, milleks
võib olla näiteks kirjalik või suuline rendileping või muu kasutusõigus või on maa taotleja
eraomandis.
Selleks, et välja selgitada, kas maa on põllumajandustootja kasutuses ning tagada nimetatud
kriteeriumi täitmine, selgitatakse välja eelkõige maakasustuse õigusliku kontrolli, täpsemalt
administratiivses kontrollis topelttaotlemise käigus. Lisaks teostatakse kontrolli taotlejate vihjete
alusel ning vajadusel kohapealses kontrollis/…/“.
Eeltoodust tulenevalt oleme maa kasutusõigusega seotud nõude sisustamisel lähtunud Euroopa
Liidu õigusraamistikust ning PRIA on omakorda maa kasutusõiguse kontrollisüsteemi
kavandamisel ja rakendamisel lähtunud nii Euroopa Liidu õigusraamistikust, Euroopa Komisjoni
juhistest kui ka Eesti ÜPP strateegiakavas kokku lepitud nõuetest.
Mis puudutab toetuste kontrollidega seonduvat reguleerimist, siis põhialused on sätestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 II peatükis, mis käsitleb ühtset
haldus- ja kontrollisüsteemi tervikuna. Artikli 72 kohaselt peavad liikmesriigid looma karistuste-
ja kontrollisüsteemi vastavalt sama määruse artikli 66 lõike 1 punkti e kohaselt. Lisaks täiendavad
seda Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2022/1172 ning Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr
2022/1173, milles on ette nähtud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohaldamise detailsemad
eeskirjad.
Kontrollide läbiviimise eesmärk on olnud tagada toetuste õiguspärane maksmine kõigile toetuse
saamise tingimustele vastavatele taotlejatele. Seejuures lähtub PRIA põhimõttest, et kontrollid
peavad olema proportsionaalsed ning põhjustama taotlejale võimalikult väikese halduskoormuse.
EL õigus eeldab riskipõhist kontrollisüsteemi, mida tuleb kohandada vastavalt tuvastatud riskidele,
auditite tähelepanekutele, kontrollitulemustele ning Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete ja
veamäärade analüüsile. Liikmesriikide makseasutustelt oodatakse pidevat kontrollisüsteemide
hindamist ja vajaduse korral nende ajakohastamist. Seega tuleb arvestada, et tõhus
kontrollisüsteem ei saa olla aastast aastasse muutumatu.
Oluline on rõhutada, et kontrollide tugevdamine ei tohi põhjustada põllumajandustootjatele
põhjendamatut halduskoormuse tõusu. Kontrollide kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et
kontroll peab olema põhjendatud, riskipõhine ja proportsionaalne ning koormama taotlejat
võimalikult vähe. Seetõttu kasutatakse esmalt olemasolevaid andmekogusid, registrite ristkasutust
ja riskianalüüsi ning taotlejalt küsitakse täiendavaid dokumente või selgitusi üksnes juhul, kui
olemasolevad andmed ei võimalda nõude täitmist piisava kindlusega hinnata. Eesmärk on tagada
ühelt poolt Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine ning toetuste
õiguspärane maksmine, kuid teiselt poolt hoida toetuse taotleja jaoks menetlus võimalikult lihtne,
arusaadav ja vähese halduskoormusega.
Järgnevalt esitame Teie poolt tõstatud küsimustele vastused, mis on koostatud PRIA-lt saadud
sisendi põhjal. Märgime, et kuna toetuste kontrollide läbiviimine on pooleli, selgub lõplik statistika
pärast kontrollide lõpetamist. Kõiki küsitud statistilisi andmeid, eelkõige mis puudutab
maakondade kaupa info esitamist, ei olnud PRIAl võimalik esitada vastamiseks ettenähtud piiratud
ajaraami tõttu.
1. Kui paljudelt põllumajandustoetuste taotlejatelt on PRIA 2026. aastal kirjaliku küsimuse
esitamise kuupäeva seisuga nõudnud täiendavaid tõendeid põllumajandusmaa
kasutusõiguse kohta? Palun esitada andmed maakondade kaupa, lähtudes kontrollitud
põllumajandusmaa asukohast, ning võimalusel eraldi taotlejate arvu, kontrollitud põldude
või maatükkide arvu ja kontrolliga hõlmatud hektarite arvu kohta.
2026. aastal taotles pindalapõhiseid toetusi kokku 12 108 taotlejat, kellest on erinevate
kohapealsete kontrollide valimitega hõlmatud kokku 788 unikaalset taotlejat. Seega on maa
kasutusõiguse kontrolli hõlmatud 6,5% taotlejatest.
14.09.2026 seisuga on kontrollid läbi viidud 473 taotleja juures, see hõlmas 1498 põldu ja 10 400
hektarit.
Administratiivse kontrolli käigus on veel välja saadetud (18.06.2026) topelttaotlemiste teatised,
kus muuhulgas küsiti tõendust maakasutusõiguse kohta. Nende teatiste info on maakondade kaupa
olemas:
Maakond Taotlejaid Põlde
Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu
pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud ei
kattu 100 % teise taotleja põlluga.
Harjumaa 43 75 511,7
Hiiumaa 3 4 47,94
Ida-Virumaa 8 11 37,91
Jõgevamaa 18 23 157,4
Järvamaa 24 32 220,11
Läänemaa 12 26 299,07
Lääne-Virumaa 32 62 456,28
Põlvamaa 23 38 229,6
Pärnumaa 32 62 361,37
Raplamaa 28 42 203,27
Saaremaa 60 94 297,96
Tartumaa 18 37 156,07
Valgamaa 13 19 95,67
Viljandimaa 26 45 418,1
Võrumaa 23 36 118,44
KOKKU 363 606 3610,89
2. Palun jaotada eelmises küsimuses nimetatud juhtumid kontrolli põhjuse järgi vähemalt
järgmistesse rühmadesse:
samale maale on toetust taotlenud mitu isikut;
maaomanik või muu isik on esitanud kaebuse või teate;
PRIA või muu registri andmetes on tuvastatud vastuolu;
taotleja on sattunud juhuvalimisse;
taotleja on sattunud riskipõhisesse valimisse;
muu alus.
Palun näidata iga rühma kohta taotlejate arv ja võimalusel kontrollitud hektarite arv
maakondade kaupa.
Juhtumid, mis on 2026. aastal tuvastatud, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud
põllumassiivide registrisse:
Maakond Taotlejaid Põlde Põldude pindala kokku (ha)
Harjumaa 3 19 20,86
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 0 0 0
Jõgevamaa 4 6 28,16
Järvamaa 0 0 0
Läänemaa 0 0 0
Lääne-Virumaa 0 0 0
Põlvamaa 0 0 0
Pärnumaa 0 0 0
Raplamaa 0 0 0
Saaremaa 0 0 0
Tartumaa 1 1 7,1
Valgamaa 0 0 0
Viljandimaa 2 2 12,79
Võrumaa 1 2 0,88
KOKKU 11 30 69,79
Juhu- ja riskivalimisse on hõlmatud kokku 788 taotlejat. Riigimaade kasutusõiguse ja eraomandis
oleva maa omandis olemise kontrollid teostatakse registrite andmete alusel administratiivsete
kontrollidena PRIA poolt.
2026. aastal on esitatud 30 maakasutusõigusega seotud vihjet (maaomanik või muu isik on
esitanud kaebuse või teate), mis on hetkel menetluses ning maakondade lõikes statistika puudub.
Andmed mitme isiku poolt samale maale esitatud toetustaotluste kohta on toodud esimese
küsimuse vastuses.
3. Millisel õiguslikul alusel ning millise metoodika järgi moodustatakse maa kasutusõiguse
kontrollimise valim? Kui suur osa 2026. aasta maa kasutusõiguse kontrollidest on olnud
juhuvalimil põhinevad ja kui suur osa riskipõhised? Millised on riskipõhisesse kontrolli
valimise kriteeriumid?
Ühise põllumajanduspoliitika tulemuspõhise rakendamismudeli kohaselt vastutab liikmesriik
haldus- ja kontrollisüsteemi kujundamise eest viisil, mis tagab toetuse saamise nõuete täitmise
kontrolli ning arvestab liikmesriigi põllumajandusstruktuuri, kohalikke olusid ja tuvastatud riske.
Euroopa Liidu õigusaktid sätestavad poliitika üldeesmärgid, sekkumisviisid ja põhinõuded, kuid
kontrolliraamistiku täpsem ülesehitus on liikmesriigi pädevuses.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõike
2 kohaselt loovad liikmesriigid tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu
sekkumisi reguleerivate õigusnormidega. Sama määruse artikli 60 kohaselt peab juhtimis- ja
kontrollisüsteem sisaldama süsteemseid kontrolle, mis hõlmavad muu hulgas valdkondi, kus
vearisk on kõige suurem. Liikmesriigid peavad tagama, et kontrolle tehakse tasemel, mis on vajalik
liidu finantshuvidele avalduvate riskide tõhusaks juhtimiseks. Kontrollivalim võib asjakohasel
juhul koosneda juhuvalimist ja riskipõhisest valimist.
Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi maa kasutusõiguse
kontrollimise juhiste (AGRI.B.1/JT/RD D(2026) 6034819) kohaselt peab liikmesriigi
kontrollisüsteem hõlmama kõiki siseriikliku õiguse alusel tunnustatud maa kasutusõiguse liike,
sealhulgas omandiõigust, rendisuhet, suulist kokkulepet ja muud õiguspärast kasutusõigust.
Kontrollimehhanism peab olema tõhus ning suunatud pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamisele
ja tuvastamisele. Seetõttu ei piirdu maa kasutusõiguse kontroll üksnes topelttaotluste või esitatud
vihjetega, vaid hõlmab ka valimipõhiseid kontrolle.
Euroopa Liidu õigusaktidega ei ole maa kasutusõiguse kontrollimiseks ette nähtud eraldi kindlat
kontrollimäära. Kontrollide ulatus ja valimi moodustamise viis määratakse kindlaks riskide,
sekkumiste eripära ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi eesmärkide alusel. PRIA moodustab
kohapealsete kontrollide valimid sekkumiste kaupa. Nende kontrollide raames kontrollitakse kõiki
asjakohaseid toetusõiguslikkuse nõudeid, sealhulgas maa kasutamise õigusliku aluse olemasolu.
Valimi moodustamisel võetakse arvesse nii sekkumispõhiseid kui ka üldisi riske, mis moodustavad
riskikogumi. Lisaks sekkumispõhistele kohapealsete kontrollide valimitele kontrollib PRIA
toetuse taotlemise nõudeid ka pinnaseire kvaliteedikontrolli valimi raames. Kvaliteedikontrolli
valimi suuruse ja põldude loetelu määrab Euroopa Komisjon.
Lisaks moodustab PRIA eraldiseisva riskipõhise valimi maa kasutusõiguse kontrollimiseks. Maa
kasutusõigusega seotud riskitegurid on näiteks: ükski põld ega ala ei ole omandis; suuline
rendileping; toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud põllumassiivide või pärandniitude
registrisse; uus massiiv; taotletud on suuremale pinnale, kui registrisse kantud pind; eelmisel aastal
puudus maa kasutamiseks õiguslik alus.
4. Kui paljudel juhtudel on PRIA 2026. aastal nõudnud taotlejalt konkreetselt kirjaliku
rendi- või muu maakasutuslepingu esitamist? Palun esitada andmed maakondade kaupa.
Kui taotlejal oli maaomanikuga kehtiv suuline kokkulepe, kas ja kuidas teavitati teda
võimalusest tõendada kasutusõigust maaomaniku kinnituse või muu tõendiga?
Küsimusele, kui paljudel juhtudel on PRIA 2026. aastal nõudnud taotlejatelt konkreetse kirjaliku
rendi- või muu maakasutuslepingu esitamist, hetkel vastata ei ole võimalik, sest nõutavate andmete
väljavõtmine vajab PRIA poolt täiendavat analüüsi. Vastavalt esimeses küsimuses esitatud
vastusele, on pindalapõhiste toetuste taotluste osas hõlmatud erinevate kohapealsete kontrollide
valimitega kokku 788 unikaalset taotlejat, millest võib eeldada, et enamustel juhtudel on taotleja
pidanud esitama andmeid maa kasutusõiguse tõendamiseks. Nende maade osas ei küsita
lisaandmeid, mida on võimalik kontrollide erinevatest registrites (nt omandis olevad maad).
Taotlejaid informeeritakse vajadusest maakasutusõigust tõendada "Abiks taotlejale" juhises,
täpsemalt punktis 2.2.4 (https://www.pria.ee/sites/default/files/2026-06/otsetoetuste-at-2026.pdf).
Samuti selgitatakse antud teemat toetuste infopäevadel, PRIA koduleheküljelt leitavatest
infomaterjalides ning kindlasti toetuse menetleja tööjuhisest lähtuvalt kontrollist teavitamisel.
Tõendamise kohustus kehtib lepingu vormist olenemata. Teavitamise käigus informeerib kontrolli
teostav teenistuja taotlejat kasutusõiguse olemasolu tõendamise võimalustest.
5. Kuidas on kirjaliku lepingu nõudmine kooskõlas PRIA enda 2026. aasta avalike
selgitustega, mille kohaselt võib eraomandis oleva maa rendileping olla ka suuline? Kas
PRIA ametnikele on antud juhis, mille kohaselt tuleb esmalt nõuda kirjalikku lepingut, või
peab ametnik igal üksikjuhul aktsepteerima ka muid õiguspäraseid kasutusõiguse
tõendeid?
PRIA 2026. aasta läbiviidud kontrollid ja avalikult esitatud selgitused on omavahel kooskõlas.
Maa kasutusõiguse kontrollimisel lähtutakse maakasutusõiguse kohta taotlusel esitatud
kasutusõiguse andmetest. Vastavalt taotlusel esitatud kasutusõiguse andmetele kasutatakse selle
tõendamiseks erinevaid võimalusi, mis lähtuvad põhimõttest, et need oleksid taotlejale võimalikult
vähe halduskoormavad, kuid samal ajal tagaks kontrollitulemuste usaldusväärsuse.
6. Kui mitmel juhul on aastatel 2023, 2024, 2025 ja 2026 PRIA kontrollinud maa
kasutusõigust ning kui mitmel juhul on selleks nõutud rendi- või muid
maakasutuslepinguid? Palun esitada aastate võrdlus ning võimaluse korral andmed
maakondade kaupa. Millest tuleneb maa kasutusõiguse kontrollimisega seotud
pöördumiste ja küsimuste sagenemine 2026. aastal, millele PRIA on ka ise oma avalikus
teavituses viidanud?
Pindalapõhiste toetuste kontrollivalimiga hõlmatud taotlejate, põldude ja hektarite arv 2023, 2024,
2025 ja 2026:
Taotlemise aasta Taotlejate arv Põldude arv Hektartite arv
2023 834 3 882 19 923
2024 627 4 344 19 215
2025 862 4 255 27 285
2026 788 6 543 61 244
2023. aasta topelttaotlemistega seotud järelepärimised, milles küsiti muu hulgas maa
kasutusõiguse tõendamist:
Maakond Taotlejaid Põlde
Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu
pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud ei
kattu 100 % teise taotleja põlluga.
Harjumaa 27 63 290,77
Hiiumaa 3 6 17,95
Ida-Virumaa 3 5 17,34
Jõgevamaa 2 2 9,19
Järvamaa 2 8 9,83
Läänemaa 0 0 0
Lääne-Virumaa 6 12 27,09
Põlvamaa 2 8 37,71
Pärnumaa 0 0 0
Raplamaa 4 18 30,5
Saaremaa 13 24 43,16
Tartumaa 6 11 39,01
Valgamaa 9 12 38,72
Viljandimaa 19 38 156,24
Võrumaa 15 31 77,3
KOKKU 111 238 794,81
2024. aasta topelttaotlemistega seotud järelepärimised, milles küsiti mh kasutusõiguse
tõendamist:
Maakond Taotlejaid Põlde
Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu
pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud
ei kattu 100 % teise taotleja põlluga.
Harjumaa 23 48 296,06
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 0 0 0
Jõgevamaa 3 5 36,34
Järvamaa 5 6 68,61
Läänemaa 1 8 44,62
Lääne-Virumaa 5 9 28,57
Põlvamaa 9 19 103,16
Pärnumaa 2 3 7,3
Raplamaa 2 2 7,2
Saaremaa 10 34 112,97
Tartumaa 5 6 31,15
Valgamaa 6 9 33,57
Viljandimaa 11 36 198,44
Võrumaa 14 29 59,24
KOKKU 96 214 1027,23
05.09.2025 saadetud topelttaotlemise teatised, milles mh küsiti kasutusõiguse tõendamist:
Maakond Taotlejaid Põlde
Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu
pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud ei
kattu 100 % teise taotleja põlluga.
Harjumaa 19 38 220,53
Hiiumaa 4 7 13,19
Ida-Virumaa 8 8 89,04
Jõgevamaa 11 13 77,35
Järvamaa 4 6 42,24
Läänemaa 3 5 34,66
Lääne-Virumaa 13 18 119,96
Põlvamaa 7 8 46,25
Pärnumaa 20 49 393,37
Raplamaa 16 21 172,33
Saaremaa 21 50 265,5
Tartumaa 19 37 227,72
Valgamaa 9 18 83,72
Viljandimaa 9 28 236,87
Võrumaa 8 13 42,6
KOKKU 171 319 2065,33
2023. aastal tuvastatud juhtumid, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud
põllumassiivide registrisse:
Maakond Taotlejaid Põlde Põldude pindala kokku (ha)
Harjumaa 0 0 0
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 0 0 0
Jõgevamaa 0 0 0
Järvamaa 0 0 0
Läänemaa 1 1 2,07
Lääne-Virumaa 1 4 28,37
Põlvamaa 0 0 0
Pärnumaa 0 0 0
Raplamaa 0 0 0
Saaremaa 0 0 0
Tartumaa 1 3 2,39
Valgamaa 0 0 0
Viljandimaa 0 0 0
Võrumaa 0 0 0
KOKKU 3 8 32,83
2024. aastal tuvastatud juhtumid, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud
põllumassiivide registrisse:
Maakond Taotlejaid Põlde Põldude pindala kokku (ha)
Harjumaa 1 1 2,61
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 0 0 0
Jõgevamaa 0 0 0
Järvamaa 2 2 6,85
Läänemaa 0 0 0
Lääne-Virumaa 0 0 0
Põlvamaa 1 1 35,09
Pärnumaa 1 1 7,29
Raplamaa 0 0 0
Saaremaa 1 5 38,2
Tartumaa 1 1 1,46
Valgamaa 0 0 0
Viljandimaa 0 0 0
Võrumaa 1 1 1,57
KOKKU 8 12 93,07
2025. aastal tuvastatud juhtumid, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud
põllumassiivide registrisse:
Maakond Taotlejaid Põlde
Põldude pindala kokku
(ha)
Harjumaa 2 3 21,93
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 1 2 4,74
Jõgevamaa 2 6 14,35
Järvamaa 3 4 7,25
Läänemaa 1 1 10,92
Lääne-Virumaa 0 0 0
Põlvamaa 0 0 0
Pärnumaa 0 0 0
Raplamaa 0 0 0
Saaremaa 1 1 0,35
Tartumaa 2 3 35,28
Valgamaa 3 4 1,84
Viljandimaa 1 2 11,06
Võrumaa 1 1 1,48
KOKKU 17 27 109,2
PRIAle esitatud maa kasutusõigusega seotud vihjed taotlejate kohta:
Aasta Taotlejaid
2023 40
2024 37
2025 28
2026 30
Teostatud riigimaade kasutusõiguse kontroll 2023, 2024 ja 2025:
Aasta Taotlejad Põlde
Pindala kokku (ha) ehk katastrite ja
taotletud põldude ühisosad
2023 388 620 1017,55
2024 475 771 1723,55
2025 178 386 1731,56
7. Palun nimetada täpselt õigusnormid – seaduse, määruse ja vajaduse korral Euroopa
Liidu õigusakti sätted –, millele tuginedes on PRIA-l õigus nõuda:
a) maa kasutusõiguse tõendamist;
b) kirjaliku rendilepingu esitamist olukorras, kus eraõiguslik rendileping võib kehtivalt olla
sõlmitud suuliselt;
c) pangakonto väljavõtte esitamist maa kasutusõiguse või pindalatoetuse nõuete
kontrollimiseks.
Palun selgitada iga nimetatud õigusnormi puhul ka seda, millise konkreetse asjaolu
tõendamiseks seda rakendatakse.
Sissejuhatavas osas on esitatud kokkuvõtlik ülevaade asjaomaste Euroopa Liidu õigusnormide
kohta. ELÜPS § 8 lõigete 1 ja 3 ning HMS § 38 lõigete 1–3 kohaselt on PRIA-l õigus toetuse
saamise nõuete täitmise kontrollimiseks nõuda taotlejalt asja lahendamiseks oluliste andmete ja
tõendite, sealhulgas maakasutusõigust tõendava rendilepingu esitamist. Kõigis pindalapõhiste
toetuste andmist reguleerivates määrustes on ette nähtud asjaomased sätted taotleja ja toetatava
tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Näiteks otsetoetuste andmist reguleeriva
maaeluministri 21.12.2022 määruse nr 71 § 14 lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud
andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele.
Eelnimetatud sätetest tuleneb PRIA õigus nõuda kontrollimiseks vajalike tõendite esitamist.
HMS § 38 lõike 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks
tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Seetõttu peab taotleja
esitama suulise kokkuleppe kohta vähemalt sellised andmed või tõendid, mis võimaldavad PRIA-
l kontrollida, kas taotlejal oli asjakohasel ajal õigus vaidlusalust maad kasutada.
Suulise rendilepingu olemasolu võib tõendada maaomaniku suuline või kirjalik kinnitus,
rendimaksete tegemist tõendavate dokumentidega, muud dokumendid või asjaolud, millest on
võimalik järeldada, et maaomanik on andnud taotlejale õiguse maad kasutada.
PRIA-lt saadud info kohaselt ei kontrolli PRIA maa kasutusõiguse olemasolu taotleja pangakonto
väljavõtte alusel. Kui suulise rendilepingu olemasolu tõendamiseks esitatakse rendimakse
tegemist kinnitav tõend, piisab selleks konkreetse makse maksekorraldusest. Kui taotleja esitab
kontrollitava asjaolu kohta muu piisava ja usaldusväärse tõendi, mille alusel on võimalik maa
kasutusõiguse olemasolu tuvastada, ei ole alust käsitada tema tegevust kontrollile kaasaaitamise
kohustuse rikkumisena. Sellisel juhul ei ole ka alust üksnes sellel põhjusel toetuse maksmisest
keelduda ega toetust vähendada.
Teistsugune on olukord juhul, kui taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid
asjaolusid ja tõendeid sellises ulatuses, et PRIA-l oleks võimalik toetuse saamise nõuete täitmist
kontrollida. Otsetoetuste puhul näeb ELÜPS § 16 lõike 8 punkt 2 ette taotluse rahuldamata jätmise,
kui taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või
takistab kohapealse kontrolli tegemist. Maaelu arengu toetuste puhul tuleneb vastav alus ELÜPS
§ 28 lõike 3 punktist 2.
8. Kui paljudelt pindala- või maa kasutusõigusega seotud toetuste taotlejatelt on PRIA
2026. aastal nõudnud pangakonto väljavõtet? Palun esitada andmed maakondade kaupa
ning eristada juhtumid, kus nõuti:
a) konkreetset makset tõendavat väljavõtet või maksekorraldust;
b) piiratud ajavahemiku konto väljavõtet;
c) täielikku või filtreerimata pangakonto väljavõtet.
Palun märkida ka, millise ajavahemiku kohta on konto väljavõtteid tüüpiliselt nõutud.
9. Millist asjaolu peab pangakonto väljavõte maa kasutusõiguse kontrollimisel tõendama?
Kui eesmärk on näiteks kontrollida renditasu maksmist, siis miks ei piisa konkreetse
rendimakse maksekorraldusest, väljavõtte vastavast reast, maaomaniku kinnitusest või
muust sama asjaolu tõendavast dokumendist?
10. Millistel juhtudel peab PRIA põhjendatuks täieliku või filtreerimata pangakonto
väljavõtte nõudmist? Kuidas hinnatakse enne sellise nõude esitamist selle vajalikkust ja
proportsionaalsust ning kas taotlejal on õigus kontrolli eesmärgiga mitteseotud tehingud ja
andmed konto väljavõttelt kinni katta?
11. Kuidas on pangakonto väljavõtete kogumisel tagatud isikuandmete kaitse üldmäärusest
tulenev andmete minimaalsuse põhimõte? Kui kaua selliseid väljavõtteid PRIA säilitab,
kellel on neile juurdepääs ning kuidas tagatakse, et kontrolli eesmärgiga mitteseotud
andmeid ei kasutata muul eesmärgil?
13. Kui põllumajandustootja ei soovi esitada PRIA-le kogu pangakonto väljavõtet, kuid
esitab kontrollitava asjaolu kohta konkreetse ja piisava alternatiivse tõendi, kas PRIA
käsitab seda kontrollile kaasaaitamise kohustuse rikkumisena? Kas sellisel juhul võib
toetuse maksmisest keelduda või toetust vähendada ning millisele õigusnormile selline otsus
tugineks?
Küsimustele 8-11 ja 13 anname ühise vastuse.
Meile teadaolevalt ei ole PRIA taotlejatelt maa kasutusõiguse kontrollides täielikku või
filtreerimata pangakonto väljavõtet nõudnud. Eraomandis oleva maa kasutusõiguse tõendamiseks
on piisav nii kirjalik kui suuline rendileping. Suulist rendilepingut tõendab nii maaomaniku kirjalik
kui suuline kinnitus ning ka muud usaldusväärsed tõendid (näiteks varasemad rendimaksed,
pooltevaheline kirjavahetus). Üheks suulise rendilepingu tõendamise võimaluseks võib taotleja
esitada näiteks ka rendimaksete tegemist tõendavad dokumendid.
Maa kasutusõiguse tõendamiseks esitatud piisavate tõendite olemasolul ei ole PRIA-l alust
vähendada toetussummat või toetuse maksmisest keelduda.
Kui Teil on konkreetseid näiteid pangakonto väljavõtte küsimise kohta, siis palume need PRIA-le
edastada ning sellisel juhul on võimalik juhtumipõhiselt konkreetne situatsioon üle vaadata ja anda
PRIA poolsed selgitused.
12. Kas PRIA-l on 2026. aasta maa kasutusõiguse kontrollide kohta olemas sisemine juhend,
kontrollimetoodika, tööjuhis või muu dokument, milles on sätestatud:
kontrollitavate taotlejate valimise alused;
nõutavate dokumentide loetelu;
kirjaliku ja suulise rendilepingu tõendamise kord;
pangakonto väljavõtete nõudmise tingimused;
ametniku kaalutlusõiguse ja proportsionaalsuse hindamise põhimõtted?
Kui selline dokument on olemas, palun märkida, millal ja kelle poolt see kinnitati ning kas
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hinnanud selle vastavust seadustele ja
Riigikohtu praktikale. Palun võimalusel lisada vastusele nimetatud juhend või selle avalik
osa.
PRIAl on olemas juhendid maa kasutusõiguse kontrollide läbiviimiseks. Juhendmaterjalid on
leitavad PRIA avalikust dokumendiregistrist: “Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste
menetlemise protseduur”; “Pindalatoetuste kohapealse kontrolli protseduur”;” Pindala- ja
loomapõhiste toetuste kunstlike tingimuste kontrollimise protseduur”. Juhime tähelepanu, et
PRIA on avaldanud ka oma kodulehel info maa kasutusõiguse tõendamise võimalustest, millega
saate tutvuda siin.
14. Kas peate praegust PRIA praktikat maa kasutusõigust tõendavate dokumentide ja
pangakonto väljavõtete küsimisel piisavalt selgeks, ühetaoliseks ja proportsionaalseks? Kas
peate vajalikuks anda PRIA-le täiendavad juhised, et põllumajandustootjatelt nõutaks
üksnes konkreetse kontrolli eesmärgi saavutamiseks vajalikke dokumente ning et taotlejale
selgitataks iga nõude puhul selle õiguslikku alust, eesmärki ja võimalikke vähem koormavaid
tõendamisviise?
Nõuete kontrollimisel saab faktiliste asjaolude hindamine kuuluda üksnes taotlust menetlevale
asutusele, sest üksikjuhtumi lahendamise jaoks vajalike faktiliste asjaolude ja asjaomaste tõendite
kohta on ülevaade just sellel asutusel. PRIA peab seejuures toimima kooskõlas kõigi asjaomaste
õigusaktide nõuetega, sh Euroopa Liidu tasandil ette nähtud reeglitega ning konkreetse nõude
kontrollimisel lähtuma kontrolli läbiviimise eesmärgist, õiguslikest alustest ning nõudma üksnes
neid dokumente, mis on vajalikud asjaomase nõude täitmise tõendamiseks, kasutades selleks kõige
vähem koormavaid tõendamisviise. Meile teadaolevalt ei nõua PRIA maakasutusõiguse
tõendamiseks pangakonto väljavõtete esitamist (vt vastuseid 8–13). Sellegipoolest juhime
tähelepanu asjaolule, et kõiki juhtumeid ei ole võimalik alati menetleda ühesuguselt ning
üksikjuhtumite lahendamiseks võib teatud juhtudel osutuda vajalikuks kasutada erinevaid
tõendamisviise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Teadmiseks: Riigikantselei, PRIA
Veronika Vallner-Kranich
520 5796 [email protected]
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Lauri Hussar
Riigikogu
Teie 03.09.2026 nr 2-3/15-600
Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 5.4-4/2226 -1
Kirjalik küsimus PRIA poolt maa kasutusõigust
tõendavate dokumentide ja pangakonto
väljavõtete nõudmise kohta (KK 600)
Austatud härra Hussar
Esitame vastuse Riigikogu aseesimehe Arvo Alleri ja Riigikogu liikme Rain Epleri kirjalikule
küsimusele PRIA poolt maa kasutusõigust tõendavate dokumentide ja pangakonto väljavõtete
nõudmise kohta(KK 600). Enne küsimustele vastamist soovime põhjalikumalt selgitada maa
kasutusõiguse kontrollimisega seotud õiguslikke aluseid ning põhjuseid, miks PRIA selliseid
kontrolle läbi viib.
Nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusruumis on maa kasutamise õiguse puhul tegemist ühe toetuse
saamise põhitingimusega, ehk tegemist on nõudega toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta.
Kõikide pindalapõhiste toetuste puhul kehtib nõue, et toetuse saamiseks peab maakasutus
põhinema õiguslikul alusel. Näiteks sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/2115 artikli 4 lõige 4, et otsetoetuste puhul loetakse toetusõiguslikuks hektariks maa-ala, mis
on põllumajandustootja kasutuses. Riigisiseses õiguses on sama nõue sätestatud maaeluministri
21. detsembri 2022. aasta määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku
toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 lõikes 1, mille kohaselt
antakse toetust põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta
15. juuni seisuga. Seega ei piisa toetuse määramisel üksnes asjaolust, et maa on tegelikult haritud
või põllumajanduslikus kasutuses, vaid samuti peab olema tagatud, et maa kasutamine toimub
õiguspärasel alusel.
Maa kasutusõiguse sisustamisel on olulist rolli mänginud Euroopa Kohtu praktika1, eelkõige
kohtuasi C-216/19 WQ vs. Land Berlin (17.12.2020), kus Euroopa Kohus pidi selgitama, kellel
on õigus saada pindalapõhiseid toetusi olukorras, kui selleks puudub õiguslik alus. Kohtuasjas
C-216/19 WQ vs. Land Berlin leidis Euroopa Kohus, et põllumajandustoetuste saamiseks peab
põllumajandustootjal olema maa tegelik ja õiguspärane kasutus. Maa õigusliku aluseta kasutamine
1 Ka riigisiseses kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud seisukoht, et maa kohta toetuse saamiseks peab olema
selle maa kasutamiseks õiguslik alus ning toetatavaid tegevusi tuleb maal ka ellu viia (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 1.
novembri 2018. a otsus asjas nr 3-17-1656, p 16; Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2020. a kohtuotsus haldusasjas nr
3-19-616; Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2020. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-383; Tartu Ringkonnakohtu
12. jaanuari 2022. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-20-894).
ei anna õigust pindalatoetustele.
Pärast nimetatud kohtuotsust avaldas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu
peadirektoraat (DG AGRI) 26. juulil 2021 juhise Ares(2021)4784364, milles täpsustati maa
kasutusõiguse kontrollimise põhimõtteid. Komisjoni seisukoha kohaselt peab liikmesriigil olema
toimiv kontrollisüsteem, mis võimaldab avastada ja ennetada olukordi, kus toetust taotletakse maa
kohta, mille kasutamiseks puudub õiguslik alus. Antud juhist on uuendatud käesoleval aastal.
Muuhulgas on ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavas aastateks
2023–2027 punktis 4.1.3.2 „Kriteeriumid selle tagamiseks, et maa on põllumajandustootja
kasutuses“ sisustatud ja kirjeldatud tegevused, mida Eesti strateegiakava elluviimisel maa
kasutusõiguse kontrollimisel rakendab:
„Otsetoetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse
infosüsteemi kantud vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse
määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida
taotlejal on õigus kasutada (maa peab olema taotleja omandis või peab omama kehtivat
rendilepingut) taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.
Taotleja peab taotlusele märkima ning ära näitama iga põllu kohta kehtiva õigusliku aluse, milleks
võib olla näiteks kirjalik või suuline rendileping või muu kasutusõigus või on maa taotleja
eraomandis.
Selleks, et välja selgitada, kas maa on põllumajandustootja kasutuses ning tagada nimetatud
kriteeriumi täitmine, selgitatakse välja eelkõige maakasustuse õigusliku kontrolli, täpsemalt
administratiivses kontrollis topelttaotlemise käigus. Lisaks teostatakse kontrolli taotlejate vihjete
alusel ning vajadusel kohapealses kontrollis/…/“.
Eeltoodust tulenevalt oleme maa kasutusõigusega seotud nõude sisustamisel lähtunud Euroopa
Liidu õigusraamistikust ning PRIA on omakorda maa kasutusõiguse kontrollisüsteemi
kavandamisel ja rakendamisel lähtunud nii Euroopa Liidu õigusraamistikust, Euroopa Komisjoni
juhistest kui ka Eesti ÜPP strateegiakavas kokku lepitud nõuetest.
Mis puudutab toetuste kontrollidega seonduvat reguleerimist, siis põhialused on sätestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 II peatükis, mis käsitleb ühtset
haldus- ja kontrollisüsteemi tervikuna. Artikli 72 kohaselt peavad liikmesriigid looma karistuste-
ja kontrollisüsteemi vastavalt sama määruse artikli 66 lõike 1 punkti e kohaselt. Lisaks täiendavad
seda Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2022/1172 ning Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr
2022/1173, milles on ette nähtud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohaldamise detailsemad
eeskirjad.
Kontrollide läbiviimise eesmärk on olnud tagada toetuste õiguspärane maksmine kõigile toetuse
saamise tingimustele vastavatele taotlejatele. Seejuures lähtub PRIA põhimõttest, et kontrollid
peavad olema proportsionaalsed ning põhjustama taotlejale võimalikult väikese halduskoormuse.
EL õigus eeldab riskipõhist kontrollisüsteemi, mida tuleb kohandada vastavalt tuvastatud riskidele,
auditite tähelepanekutele, kontrollitulemustele ning Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete ja
veamäärade analüüsile. Liikmesriikide makseasutustelt oodatakse pidevat kontrollisüsteemide
hindamist ja vajaduse korral nende ajakohastamist. Seega tuleb arvestada, et tõhus
kontrollisüsteem ei saa olla aastast aastasse muutumatu.
Oluline on rõhutada, et kontrollide tugevdamine ei tohi põhjustada põllumajandustootjatele
põhjendamatut halduskoormuse tõusu. Kontrollide kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et
kontroll peab olema põhjendatud, riskipõhine ja proportsionaalne ning koormama taotlejat
võimalikult vähe. Seetõttu kasutatakse esmalt olemasolevaid andmekogusid, registrite ristkasutust
ja riskianalüüsi ning taotlejalt küsitakse täiendavaid dokumente või selgitusi üksnes juhul, kui
olemasolevad andmed ei võimalda nõude täitmist piisava kindlusega hinnata. Eesmärk on tagada
ühelt poolt Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine ning toetuste
õiguspärane maksmine, kuid teiselt poolt hoida toetuse taotleja jaoks menetlus võimalikult lihtne,
arusaadav ja vähese halduskoormusega.
Järgnevalt esitame Teie poolt tõstatud küsimustele vastused, mis on koostatud PRIA-lt saadud
sisendi põhjal. Märgime, et kuna toetuste kontrollide läbiviimine on pooleli, selgub lõplik statistika
pärast kontrollide lõpetamist. Kõiki küsitud statistilisi andmeid, eelkõige mis puudutab
maakondade kaupa info esitamist, ei olnud PRIAl võimalik esitada vastamiseks ettenähtud piiratud
ajaraami tõttu.
1. Kui paljudelt põllumajandustoetuste taotlejatelt on PRIA 2026. aastal kirjaliku küsimuse
esitamise kuupäeva seisuga nõudnud täiendavaid tõendeid põllumajandusmaa
kasutusõiguse kohta? Palun esitada andmed maakondade kaupa, lähtudes kontrollitud
põllumajandusmaa asukohast, ning võimalusel eraldi taotlejate arvu, kontrollitud põldude
või maatükkide arvu ja kontrolliga hõlmatud hektarite arvu kohta.
2026. aastal taotles pindalapõhiseid toetusi kokku 12 108 taotlejat, kellest on erinevate
kohapealsete kontrollide valimitega hõlmatud kokku 788 unikaalset taotlejat. Seega on maa
kasutusõiguse kontrolli hõlmatud 6,5% taotlejatest.
14.09.2026 seisuga on kontrollid läbi viidud 473 taotleja juures, see hõlmas 1498 põldu ja 10 400
hektarit.
Administratiivse kontrolli käigus on veel välja saadetud (18.06.2026) topelttaotlemiste teatised,
kus muuhulgas küsiti tõendust maakasutusõiguse kohta. Nende teatiste info on maakondade kaupa
olemas:
Maakond Taotlejaid Põlde
Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu
pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud ei
kattu 100 % teise taotleja põlluga.
Harjumaa 43 75 511,7
Hiiumaa 3 4 47,94
Ida-Virumaa 8 11 37,91
Jõgevamaa 18 23 157,4
Järvamaa 24 32 220,11
Läänemaa 12 26 299,07
Lääne-Virumaa 32 62 456,28
Põlvamaa 23 38 229,6
Pärnumaa 32 62 361,37
Raplamaa 28 42 203,27
Saaremaa 60 94 297,96
Tartumaa 18 37 156,07
Valgamaa 13 19 95,67
Viljandimaa 26 45 418,1
Võrumaa 23 36 118,44
KOKKU 363 606 3610,89
2. Palun jaotada eelmises küsimuses nimetatud juhtumid kontrolli põhjuse järgi vähemalt
järgmistesse rühmadesse:
samale maale on toetust taotlenud mitu isikut;
maaomanik või muu isik on esitanud kaebuse või teate;
PRIA või muu registri andmetes on tuvastatud vastuolu;
taotleja on sattunud juhuvalimisse;
taotleja on sattunud riskipõhisesse valimisse;
muu alus.
Palun näidata iga rühma kohta taotlejate arv ja võimalusel kontrollitud hektarite arv
maakondade kaupa.
Juhtumid, mis on 2026. aastal tuvastatud, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud
põllumassiivide registrisse:
Maakond Taotlejaid Põlde Põldude pindala kokku (ha)
Harjumaa 3 19 20,86
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 0 0 0
Jõgevamaa 4 6 28,16
Järvamaa 0 0 0
Läänemaa 0 0 0
Lääne-Virumaa 0 0 0
Põlvamaa 0 0 0
Pärnumaa 0 0 0
Raplamaa 0 0 0
Saaremaa 0 0 0
Tartumaa 1 1 7,1
Valgamaa 0 0 0
Viljandimaa 2 2 12,79
Võrumaa 1 2 0,88
KOKKU 11 30 69,79
Juhu- ja riskivalimisse on hõlmatud kokku 788 taotlejat. Riigimaade kasutusõiguse ja eraomandis
oleva maa omandis olemise kontrollid teostatakse registrite andmete alusel administratiivsete
kontrollidena PRIA poolt.
2026. aastal on esitatud 30 maakasutusõigusega seotud vihjet (maaomanik või muu isik on
esitanud kaebuse või teate), mis on hetkel menetluses ning maakondade lõikes statistika puudub.
Andmed mitme isiku poolt samale maale esitatud toetustaotluste kohta on toodud esimese
küsimuse vastuses.
3. Millisel õiguslikul alusel ning millise metoodika järgi moodustatakse maa kasutusõiguse
kontrollimise valim? Kui suur osa 2026. aasta maa kasutusõiguse kontrollidest on olnud
juhuvalimil põhinevad ja kui suur osa riskipõhised? Millised on riskipõhisesse kontrolli
valimise kriteeriumid?
Ühise põllumajanduspoliitika tulemuspõhise rakendamismudeli kohaselt vastutab liikmesriik
haldus- ja kontrollisüsteemi kujundamise eest viisil, mis tagab toetuse saamise nõuete täitmise
kontrolli ning arvestab liikmesriigi põllumajandusstruktuuri, kohalikke olusid ja tuvastatud riske.
Euroopa Liidu õigusaktid sätestavad poliitika üldeesmärgid, sekkumisviisid ja põhinõuded, kuid
kontrolliraamistiku täpsem ülesehitus on liikmesriigi pädevuses.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõike
2 kohaselt loovad liikmesriigid tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu
sekkumisi reguleerivate õigusnormidega. Sama määruse artikli 60 kohaselt peab juhtimis- ja
kontrollisüsteem sisaldama süsteemseid kontrolle, mis hõlmavad muu hulgas valdkondi, kus
vearisk on kõige suurem. Liikmesriigid peavad tagama, et kontrolle tehakse tasemel, mis on vajalik
liidu finantshuvidele avalduvate riskide tõhusaks juhtimiseks. Kontrollivalim võib asjakohasel
juhul koosneda juhuvalimist ja riskipõhisest valimist.
Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi maa kasutusõiguse
kontrollimise juhiste (AGRI.B.1/JT/RD D(2026) 6034819) kohaselt peab liikmesriigi
kontrollisüsteem hõlmama kõiki siseriikliku õiguse alusel tunnustatud maa kasutusõiguse liike,
sealhulgas omandiõigust, rendisuhet, suulist kokkulepet ja muud õiguspärast kasutusõigust.
Kontrollimehhanism peab olema tõhus ning suunatud pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamisele
ja tuvastamisele. Seetõttu ei piirdu maa kasutusõiguse kontroll üksnes topelttaotluste või esitatud
vihjetega, vaid hõlmab ka valimipõhiseid kontrolle.
Euroopa Liidu õigusaktidega ei ole maa kasutusõiguse kontrollimiseks ette nähtud eraldi kindlat
kontrollimäära. Kontrollide ulatus ja valimi moodustamise viis määratakse kindlaks riskide,
sekkumiste eripära ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi eesmärkide alusel. PRIA moodustab
kohapealsete kontrollide valimid sekkumiste kaupa. Nende kontrollide raames kontrollitakse kõiki
asjakohaseid toetusõiguslikkuse nõudeid, sealhulgas maa kasutamise õigusliku aluse olemasolu.
Valimi moodustamisel võetakse arvesse nii sekkumispõhiseid kui ka üldisi riske, mis moodustavad
riskikogumi. Lisaks sekkumispõhistele kohapealsete kontrollide valimitele kontrollib PRIA
toetuse taotlemise nõudeid ka pinnaseire kvaliteedikontrolli valimi raames. Kvaliteedikontrolli
valimi suuruse ja põldude loetelu määrab Euroopa Komisjon.
Lisaks moodustab PRIA eraldiseisva riskipõhise valimi maa kasutusõiguse kontrollimiseks. Maa
kasutusõigusega seotud riskitegurid on näiteks: ükski põld ega ala ei ole omandis; suuline
rendileping; toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud põllumassiivide või pärandniitude
registrisse; uus massiiv; taotletud on suuremale pinnale, kui registrisse kantud pind; eelmisel aastal
puudus maa kasutamiseks õiguslik alus.
4. Kui paljudel juhtudel on PRIA 2026. aastal nõudnud taotlejalt konkreetselt kirjaliku
rendi- või muu maakasutuslepingu esitamist? Palun esitada andmed maakondade kaupa.
Kui taotlejal oli maaomanikuga kehtiv suuline kokkulepe, kas ja kuidas teavitati teda
võimalusest tõendada kasutusõigust maaomaniku kinnituse või muu tõendiga?
Küsimusele, kui paljudel juhtudel on PRIA 2026. aastal nõudnud taotlejatelt konkreetse kirjaliku
rendi- või muu maakasutuslepingu esitamist, hetkel vastata ei ole võimalik, sest nõutavate andmete
väljavõtmine vajab PRIA poolt täiendavat analüüsi. Vastavalt esimeses küsimuses esitatud
vastusele, on pindalapõhiste toetuste taotluste osas hõlmatud erinevate kohapealsete kontrollide
valimitega kokku 788 unikaalset taotlejat, millest võib eeldada, et enamustel juhtudel on taotleja
pidanud esitama andmeid maa kasutusõiguse tõendamiseks. Nende maade osas ei küsita
lisaandmeid, mida on võimalik kontrollide erinevatest registrites (nt omandis olevad maad).
Taotlejaid informeeritakse vajadusest maakasutusõigust tõendada "Abiks taotlejale" juhises,
täpsemalt punktis 2.2.4 (https://www.pria.ee/sites/default/files/2026-06/otsetoetuste-at-2026.pdf).
Samuti selgitatakse antud teemat toetuste infopäevadel, PRIA koduleheküljelt leitavatest
infomaterjalides ning kindlasti toetuse menetleja tööjuhisest lähtuvalt kontrollist teavitamisel.
Tõendamise kohustus kehtib lepingu vormist olenemata. Teavitamise käigus informeerib kontrolli
teostav teenistuja taotlejat kasutusõiguse olemasolu tõendamise võimalustest.
5. Kuidas on kirjaliku lepingu nõudmine kooskõlas PRIA enda 2026. aasta avalike
selgitustega, mille kohaselt võib eraomandis oleva maa rendileping olla ka suuline? Kas
PRIA ametnikele on antud juhis, mille kohaselt tuleb esmalt nõuda kirjalikku lepingut, või
peab ametnik igal üksikjuhul aktsepteerima ka muid õiguspäraseid kasutusõiguse
tõendeid?
PRIA 2026. aasta läbiviidud kontrollid ja avalikult esitatud selgitused on omavahel kooskõlas.
Maa kasutusõiguse kontrollimisel lähtutakse maakasutusõiguse kohta taotlusel esitatud
kasutusõiguse andmetest. Vastavalt taotlusel esitatud kasutusõiguse andmetele kasutatakse selle
tõendamiseks erinevaid võimalusi, mis lähtuvad põhimõttest, et need oleksid taotlejale võimalikult
vähe halduskoormavad, kuid samal ajal tagaks kontrollitulemuste usaldusväärsuse.
6. Kui mitmel juhul on aastatel 2023, 2024, 2025 ja 2026 PRIA kontrollinud maa
kasutusõigust ning kui mitmel juhul on selleks nõutud rendi- või muid
maakasutuslepinguid? Palun esitada aastate võrdlus ning võimaluse korral andmed
maakondade kaupa. Millest tuleneb maa kasutusõiguse kontrollimisega seotud
pöördumiste ja küsimuste sagenemine 2026. aastal, millele PRIA on ka ise oma avalikus
teavituses viidanud?
Pindalapõhiste toetuste kontrollivalimiga hõlmatud taotlejate, põldude ja hektarite arv 2023, 2024,
2025 ja 2026:
Taotlemise aasta Taotlejate arv Põldude arv Hektartite arv
2023 834 3 882 19 923
2024 627 4 344 19 215
2025 862 4 255 27 285
2026 788 6 543 61 244
2023. aasta topelttaotlemistega seotud järelepärimised, milles küsiti muu hulgas maa
kasutusõiguse tõendamist:
Maakond Taotlejaid Põlde
Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu
pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud ei
kattu 100 % teise taotleja põlluga.
Harjumaa 27 63 290,77
Hiiumaa 3 6 17,95
Ida-Virumaa 3 5 17,34
Jõgevamaa 2 2 9,19
Järvamaa 2 8 9,83
Läänemaa 0 0 0
Lääne-Virumaa 6 12 27,09
Põlvamaa 2 8 37,71
Pärnumaa 0 0 0
Raplamaa 4 18 30,5
Saaremaa 13 24 43,16
Tartumaa 6 11 39,01
Valgamaa 9 12 38,72
Viljandimaa 19 38 156,24
Võrumaa 15 31 77,3
KOKKU 111 238 794,81
2024. aasta topelttaotlemistega seotud järelepärimised, milles küsiti mh kasutusõiguse
tõendamist:
Maakond Taotlejaid Põlde
Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu
pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud
ei kattu 100 % teise taotleja põlluga.
Harjumaa 23 48 296,06
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 0 0 0
Jõgevamaa 3 5 36,34
Järvamaa 5 6 68,61
Läänemaa 1 8 44,62
Lääne-Virumaa 5 9 28,57
Põlvamaa 9 19 103,16
Pärnumaa 2 3 7,3
Raplamaa 2 2 7,2
Saaremaa 10 34 112,97
Tartumaa 5 6 31,15
Valgamaa 6 9 33,57
Viljandimaa 11 36 198,44
Võrumaa 14 29 59,24
KOKKU 96 214 1027,23
05.09.2025 saadetud topelttaotlemise teatised, milles mh küsiti kasutusõiguse tõendamist:
Maakond Taotlejaid Põlde
Põldude pindala kokku (ha). Ei pruugi olla kogu
pinna ulatuses topelt taotletud, sest kõik põllud ei
kattu 100 % teise taotleja põlluga.
Harjumaa 19 38 220,53
Hiiumaa 4 7 13,19
Ida-Virumaa 8 8 89,04
Jõgevamaa 11 13 77,35
Järvamaa 4 6 42,24
Läänemaa 3 5 34,66
Lääne-Virumaa 13 18 119,96
Põlvamaa 7 8 46,25
Pärnumaa 20 49 393,37
Raplamaa 16 21 172,33
Saaremaa 21 50 265,5
Tartumaa 19 37 227,72
Valgamaa 9 18 83,72
Viljandimaa 9 28 236,87
Võrumaa 8 13 42,6
KOKKU 171 319 2065,33
2023. aastal tuvastatud juhtumid, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud
põllumassiivide registrisse:
Maakond Taotlejaid Põlde Põldude pindala kokku (ha)
Harjumaa 0 0 0
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 0 0 0
Jõgevamaa 0 0 0
Järvamaa 0 0 0
Läänemaa 1 1 2,07
Lääne-Virumaa 1 4 28,37
Põlvamaa 0 0 0
Pärnumaa 0 0 0
Raplamaa 0 0 0
Saaremaa 0 0 0
Tartumaa 1 3 2,39
Valgamaa 0 0 0
Viljandimaa 0 0 0
Võrumaa 0 0 0
KOKKU 3 8 32,83
2024. aastal tuvastatud juhtumid, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud
põllumassiivide registrisse:
Maakond Taotlejaid Põlde Põldude pindala kokku (ha)
Harjumaa 1 1 2,61
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 0 0 0
Jõgevamaa 0 0 0
Järvamaa 2 2 6,85
Läänemaa 0 0 0
Lääne-Virumaa 0 0 0
Põlvamaa 1 1 35,09
Pärnumaa 1 1 7,29
Raplamaa 0 0 0
Saaremaa 1 5 38,2
Tartumaa 1 1 1,46
Valgamaa 0 0 0
Viljandimaa 0 0 0
Võrumaa 1 1 1,57
KOKKU 8 12 93,07
2025. aastal tuvastatud juhtumid, kui toetust on taotletud pinnale, mis ei ole kantud
põllumassiivide registrisse:
Maakond Taotlejaid Põlde
Põldude pindala kokku
(ha)
Harjumaa 2 3 21,93
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 1 2 4,74
Jõgevamaa 2 6 14,35
Järvamaa 3 4 7,25
Läänemaa 1 1 10,92
Lääne-Virumaa 0 0 0
Põlvamaa 0 0 0
Pärnumaa 0 0 0
Raplamaa 0 0 0
Saaremaa 1 1 0,35
Tartumaa 2 3 35,28
Valgamaa 3 4 1,84
Viljandimaa 1 2 11,06
Võrumaa 1 1 1,48
KOKKU 17 27 109,2
PRIAle esitatud maa kasutusõigusega seotud vihjed taotlejate kohta:
Aasta Taotlejaid
2023 40
2024 37
2025 28
2026 30
Teostatud riigimaade kasutusõiguse kontroll 2023, 2024 ja 2025:
Aasta Taotlejad Põlde
Pindala kokku (ha) ehk katastrite ja
taotletud põldude ühisosad
2023 388 620 1017,55
2024 475 771 1723,55
2025 178 386 1731,56
7. Palun nimetada täpselt õigusnormid – seaduse, määruse ja vajaduse korral Euroopa
Liidu õigusakti sätted –, millele tuginedes on PRIA-l õigus nõuda:
a) maa kasutusõiguse tõendamist;
b) kirjaliku rendilepingu esitamist olukorras, kus eraõiguslik rendileping võib kehtivalt olla
sõlmitud suuliselt;
c) pangakonto väljavõtte esitamist maa kasutusõiguse või pindalatoetuse nõuete
kontrollimiseks.
Palun selgitada iga nimetatud õigusnormi puhul ka seda, millise konkreetse asjaolu
tõendamiseks seda rakendatakse.
Sissejuhatavas osas on esitatud kokkuvõtlik ülevaade asjaomaste Euroopa Liidu õigusnormide
kohta. ELÜPS § 8 lõigete 1 ja 3 ning HMS § 38 lõigete 1–3 kohaselt on PRIA-l õigus toetuse
saamise nõuete täitmise kontrollimiseks nõuda taotlejalt asja lahendamiseks oluliste andmete ja
tõendite, sealhulgas maakasutusõigust tõendava rendilepingu esitamist. Kõigis pindalapõhiste
toetuste andmist reguleerivates määrustes on ette nähtud asjaomased sätted taotleja ja toetatava
tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Näiteks otsetoetuste andmist reguleeriva
maaeluministri 21.12.2022 määruse nr 71 § 14 lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud
andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele.
Eelnimetatud sätetest tuleneb PRIA õigus nõuda kontrollimiseks vajalike tõendite esitamist.
HMS § 38 lõike 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks
tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Seetõttu peab taotleja
esitama suulise kokkuleppe kohta vähemalt sellised andmed või tõendid, mis võimaldavad PRIA-
l kontrollida, kas taotlejal oli asjakohasel ajal õigus vaidlusalust maad kasutada.
Suulise rendilepingu olemasolu võib tõendada maaomaniku suuline või kirjalik kinnitus,
rendimaksete tegemist tõendavate dokumentidega, muud dokumendid või asjaolud, millest on
võimalik järeldada, et maaomanik on andnud taotlejale õiguse maad kasutada.
PRIA-lt saadud info kohaselt ei kontrolli PRIA maa kasutusõiguse olemasolu taotleja pangakonto
väljavõtte alusel. Kui suulise rendilepingu olemasolu tõendamiseks esitatakse rendimakse
tegemist kinnitav tõend, piisab selleks konkreetse makse maksekorraldusest. Kui taotleja esitab
kontrollitava asjaolu kohta muu piisava ja usaldusväärse tõendi, mille alusel on võimalik maa
kasutusõiguse olemasolu tuvastada, ei ole alust käsitada tema tegevust kontrollile kaasaaitamise
kohustuse rikkumisena. Sellisel juhul ei ole ka alust üksnes sellel põhjusel toetuse maksmisest
keelduda ega toetust vähendada.
Teistsugune on olukord juhul, kui taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid
asjaolusid ja tõendeid sellises ulatuses, et PRIA-l oleks võimalik toetuse saamise nõuete täitmist
kontrollida. Otsetoetuste puhul näeb ELÜPS § 16 lõike 8 punkt 2 ette taotluse rahuldamata jätmise,
kui taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või
takistab kohapealse kontrolli tegemist. Maaelu arengu toetuste puhul tuleneb vastav alus ELÜPS
§ 28 lõike 3 punktist 2.
8. Kui paljudelt pindala- või maa kasutusõigusega seotud toetuste taotlejatelt on PRIA
2026. aastal nõudnud pangakonto väljavõtet? Palun esitada andmed maakondade kaupa
ning eristada juhtumid, kus nõuti:
a) konkreetset makset tõendavat väljavõtet või maksekorraldust;
b) piiratud ajavahemiku konto väljavõtet;
c) täielikku või filtreerimata pangakonto väljavõtet.
Palun märkida ka, millise ajavahemiku kohta on konto väljavõtteid tüüpiliselt nõutud.
9. Millist asjaolu peab pangakonto väljavõte maa kasutusõiguse kontrollimisel tõendama?
Kui eesmärk on näiteks kontrollida renditasu maksmist, siis miks ei piisa konkreetse
rendimakse maksekorraldusest, väljavõtte vastavast reast, maaomaniku kinnitusest või
muust sama asjaolu tõendavast dokumendist?
10. Millistel juhtudel peab PRIA põhjendatuks täieliku või filtreerimata pangakonto
väljavõtte nõudmist? Kuidas hinnatakse enne sellise nõude esitamist selle vajalikkust ja
proportsionaalsust ning kas taotlejal on õigus kontrolli eesmärgiga mitteseotud tehingud ja
andmed konto väljavõttelt kinni katta?
11. Kuidas on pangakonto väljavõtete kogumisel tagatud isikuandmete kaitse üldmäärusest
tulenev andmete minimaalsuse põhimõte? Kui kaua selliseid väljavõtteid PRIA säilitab,
kellel on neile juurdepääs ning kuidas tagatakse, et kontrolli eesmärgiga mitteseotud
andmeid ei kasutata muul eesmärgil?
13. Kui põllumajandustootja ei soovi esitada PRIA-le kogu pangakonto väljavõtet, kuid
esitab kontrollitava asjaolu kohta konkreetse ja piisava alternatiivse tõendi, kas PRIA
käsitab seda kontrollile kaasaaitamise kohustuse rikkumisena? Kas sellisel juhul võib
toetuse maksmisest keelduda või toetust vähendada ning millisele õigusnormile selline otsus
tugineks?
Küsimustele 8-11 ja 13 anname ühise vastuse.
Meile teadaolevalt ei ole PRIA taotlejatelt maa kasutusõiguse kontrollides täielikku või
filtreerimata pangakonto väljavõtet nõudnud. Eraomandis oleva maa kasutusõiguse tõendamiseks
on piisav nii kirjalik kui suuline rendileping. Suulist rendilepingut tõendab nii maaomaniku kirjalik
kui suuline kinnitus ning ka muud usaldusväärsed tõendid (näiteks varasemad rendimaksed,
pooltevaheline kirjavahetus). Üheks suulise rendilepingu tõendamise võimaluseks võib taotleja
esitada näiteks ka rendimaksete tegemist tõendavad dokumendid.
Maa kasutusõiguse tõendamiseks esitatud piisavate tõendite olemasolul ei ole PRIA-l alust
vähendada toetussummat või toetuse maksmisest keelduda.
Kui Teil on konkreetseid näiteid pangakonto väljavõtte küsimise kohta, siis palume need PRIA-le
edastada ning sellisel juhul on võimalik juhtumipõhiselt konkreetne situatsioon üle vaadata ja anda
PRIA poolsed selgitused.
12. Kas PRIA-l on 2026. aasta maa kasutusõiguse kontrollide kohta olemas sisemine juhend,
kontrollimetoodika, tööjuhis või muu dokument, milles on sätestatud:
kontrollitavate taotlejate valimise alused;
nõutavate dokumentide loetelu;
kirjaliku ja suulise rendilepingu tõendamise kord;
pangakonto väljavõtete nõudmise tingimused;
ametniku kaalutlusõiguse ja proportsionaalsuse hindamise põhimõtted?
Kui selline dokument on olemas, palun märkida, millal ja kelle poolt see kinnitati ning kas
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hinnanud selle vastavust seadustele ja
Riigikohtu praktikale. Palun võimalusel lisada vastusele nimetatud juhend või selle avalik
osa.
PRIAl on olemas juhendid maa kasutusõiguse kontrollide läbiviimiseks. Juhendmaterjalid on
leitavad PRIA avalikust dokumendiregistrist: “Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste
menetlemise protseduur”; “Pindalatoetuste kohapealse kontrolli protseduur”;” Pindala- ja
loomapõhiste toetuste kunstlike tingimuste kontrollimise protseduur”. Juhime tähelepanu, et
PRIA on avaldanud ka oma kodulehel info maa kasutusõiguse tõendamise võimalustest, millega
saate tutvuda siin.
14. Kas peate praegust PRIA praktikat maa kasutusõigust tõendavate dokumentide ja
pangakonto väljavõtete küsimisel piisavalt selgeks, ühetaoliseks ja proportsionaalseks? Kas
peate vajalikuks anda PRIA-le täiendavad juhised, et põllumajandustootjatelt nõutaks
üksnes konkreetse kontrolli eesmärgi saavutamiseks vajalikke dokumente ning et taotlejale
selgitataks iga nõude puhul selle õiguslikku alust, eesmärki ja võimalikke vähem koormavaid
tõendamisviise?
Nõuete kontrollimisel saab faktiliste asjaolude hindamine kuuluda üksnes taotlust menetlevale
asutusele, sest üksikjuhtumi lahendamise jaoks vajalike faktiliste asjaolude ja asjaomaste tõendite
kohta on ülevaade just sellel asutusel. PRIA peab seejuures toimima kooskõlas kõigi asjaomaste
õigusaktide nõuetega, sh Euroopa Liidu tasandil ette nähtud reeglitega ning konkreetse nõude
kontrollimisel lähtuma kontrolli läbiviimise eesmärgist, õiguslikest alustest ning nõudma üksnes
neid dokumente, mis on vajalikud asjaomase nõude täitmise tõendamiseks, kasutades selleks kõige
vähem koormavaid tõendamisviise. Meile teadaolevalt ei nõua PRIA maakasutusõiguse
tõendamiseks pangakonto väljavõtete esitamist (vt vastuseid 8–13). Sellegipoolest juhime
tähelepanu asjaolule, et kõiki juhtumeid ei ole võimalik alati menetleda ühesuguselt ning
üksikjuhtumite lahendamiseks võib teatud juhtudel osutuda vajalikuks kasutada erinevaid
tõendamisviise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Teadmiseks: Riigikantselei, PRIA
Veronika Vallner-Kranich
520 5796 [email protected]