2[1..A K. .KOMISJONILE

VOLITUS

Isamaa fraktsjoon volitab komisjoni

ismngil 1LI .Q . . ...................asendama .4'?-<2. o

Lugupidamisega

Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioon esimees

.............................2026

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 175

Eesti, videosild Reede, 18. september 2026

Algus 9.00, lõpp 11.52

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets,

Urmas Reinsalu (Lea Danilson-Järg asendusliige), Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Kristo Enn Vaga, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudus: Tiit Maran

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna, ministri diplomaatiline nõunik Mari-Liis Sulg,

Euroopa osakonna lauaülem Triin Hiiesalu, Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Mariko

Jõeorg-Jurtšenko (2. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majanduse ja innovatsiooni valdkonna asekantsler Sigrid Rajalo ja ELi ja rahvusvahelise

koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (3. päevakorrapunkt); energeetika- ja

keskkonnaminister Erkki Keldo, Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse

osakonna juhataja Laura Remmelgas ning sama osakonna nõunik Annika Varik, välissuhete

osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (4.–5. päevakorrapunkt); Riigikantselei

Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Karin Zereen (4.–5. päevakorrapunkt); Riigikogu

Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.–6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 22. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 24. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu

istungil (siseturg, tööstus)

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamisega

ajavahemikuks 2026–2030 COM(2026) 619

5. Seisukoha andmine: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamine COM(2026) 616 ja

COM(2026) 620

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (14.09–20.09.2026) töökava

2

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026

Istungit ei toimu

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 18.09.2026 kell 09.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 22. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 24. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu

istungil (siseturg, tööstus)

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamisega

ajavahemikuks 2026–2030 COM(2026) 619

5. Seisukoha andmine: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamine COM(2026) 616 ja

COM(2026) 620

6. Info ja muud küsimused

Lea Danilson-Järg küsis, kas Peeter Tali on võtnud endale topeltrolli, olles nii Euroopa Liidu

asjade komisjoni (edaspidi ELAK) kui ka riigikaitsekomisjoni esimees.

Peeter Tali vastas, et Riigikogu liikmed on usaldanud talle topeltrolli, kuid astub ELAKi

esimehe kohalt tagasi niipea, kui selleks tekib valmisolek. P. Tali sõnas, et teeb seda esimesel

võimalusel ning ei jää kindlasti kahe komisjoni esimeheks. Ta lisas, et samuti peab esimehe ja

aseesimehe valimine toimuma füüsilisel istungil.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Urmas

Reinsalu, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus,

Luisa Värk).

2. Eesti seisukohad 22. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu

istungil

Margus Tsahkna andis ülevaate Eesti seisukohtadest 22. septembril 2026 toimuval Euroopa

Liidu üldasjade nõukogu istungil. Välisminister sõnas, et toetame Euroopa Komisjoni

ettepanekut Euroopa Liidu pikaajalise eelarve (inglise keeles Multiannual Financial

Framework, edaspidi MFF) mahu kohta, kuid enamik pakutud lisatuluallikaid ei ole Eestile

vastuvõetavad. Eestil on 17 liikmesriigiga ühispositsioon, mis loob läbirääkimisteks tugeva

aluse. Seisame riigi plaanide rahastuse säilitamise eest ning hoiame omavahendite arutelus

paindlikku joont, et jõuda kokkuleppeni. Eesti toetab 15.–16. oktoobril toimuva Euroopa

Ülemkogu päevakorda. Euroopa Komisjoni iga-aastases kavatsuste kirjas osas esitatakse

komisjoni poliitilised prioriteedid. Liikmesriikide küsimused selle osas puudutavad muu

hulgas Kanada võimaliku assotsieerunud liikmelisust ja Euroopa julgeolekunõukogu loomist.

Eesti keskendub Ukraina sõja lõpetamisele, sõjajärgsele Euroopale, laienemisele, Euroopa

Liidu toimimisele laienemise ajal ja pärast laienemist ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.

Iga-aastase õigusriigidialoogi horisontaalses arutelus käsitletakse liikmesriikide üldist

olukorda, kus Eesti olukord on hea. Eraldi vaadeldakse Albaaniat, Montenegrot, Põhja-

Makedooniat ja Serbiat. Eesti toetab Montenegro läbirääkimispeatükkide sulgemist ja

ratifitseerimisprotsessi alustamist järgmisel aastal. Albaania ja Põhja-Makedoonia edenevad

hästi, kuid Serbia areng on vastupidine ning komisjon on kriitiline eelkõige meediavabaduse

ja õigusriigi olukorra suhtes. Kohal algatatud küsimuste juures annab Iirimaa ülevaate

lihtsustamise koondpaketi hetkeseisust, mida ELAK on toetanud. Hispaania tutvustab soovi

lisada baski, galeegi ja katalaani keel Euroopa Liidu ametlike keelte hulka, milles Eestil

erihuvi ei ole.

3

Rain Epler küsis et, kui Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve suurendamist kahe triljoni võrra,

kuid ei nõustu enamiku pakutud lisatuluallikatega, siis milline on meie eelistatud

rahastamislahendus. Teiseks küsis R. Epler, kuidas käsitletakse Euroopa tasandil Lähis-Ida

konflikti tõttu häiritud naftatarneid, madalaid gaasivarusid ja kasvavat kütusehinnasurvet ning

kas arutatakse meetmeid, sealhulgas maksuleevendusi, mida mõned liikmesriigid juba

rakendavad ning mida Euroopa Komisjon on mitteametlikult soovitanud.

Peeter Tali täpsustas, et MFF ei peaks suurenema mitte kahe triljoni võrra, vaid 600 miljardi

võrra ja eelarve ise on kokku umbes 2 triljonit.

Margus Tsahkna vastas, et eelarve suurendamine eeldab kokkulepet täiendavate

omavahendite leidmiseks. Eesti on aruteludes paindlik, kuid ei toeta lahendusi, mis kohtleksid

liikmesriike ebavõrdselt või kahjustaksid väikest avatud majandust, sealhulgas Eestile

ebasoodsaid üleeuroopalisi makse. M. Tsahkna jätkas, et kütusehindade tõus on tõsine ja laia

mõjuga probleem, millele otsivad lahendusi nii liikmesriigid kui ka Euroopa Liit. Üldasjade

nõukogu tasandil ei ole konkreetseid meetmeid veel kokku lepitud, kuid teema tõstatub

eelseisvatel rahvusvahelistel kohtumistel, sealhulgas ÜRO kõrgetasemelisel peaassambleel.

Energiahindade ebakindlus raskendab ka Eesti riigieelarve koostamist, kuna kütusekulud

mõjutavad ulatuslikult majanduse sisendeid.

Peeter Tali sõnas, et kohtus Montenegro Euroopa asjade ministriga ning järgmisel nädalal

külastab ELAK-it Montenegro parlamendi Euroopa integratsiooni komisjon. P. Tali küsis, kas

peaksime neile kinnitama Eesti jätkuvat toetust Montenegro liitumispüüdlustele.

Margus Tsahkna vastas, et Eesti huvides on, et vähemalt üks kandidaatriik lõpetaks lähiajal

läbirääkimised ja ühineks Euroopa Liiduga. Montenegro on teinud märkimisväärseid

edusamme ning Eesti toetab tema liitumist ja järgmisel aastal ratifitseerimisprotsessi

alustamist. Oleme valmis toetama ka Montenegro valimiste usaldusväärsust, arvestades Serbia

ja Venemaa tugevat survet. M. Tsahkna rõhutas, et kohtumistel tuleb kinnitada, et Eesti on

Montenegro liitumise kindel toetaja.

Peeter Tali lisas, et osaleb järgmisel nädalal Tiranas laienemiskonverentsil ning küsis, kuidas

välisminister hindab Albaania senist edenemist Euroopa Liiduga liitumisel ja kas neil on

endiselt väljakutseid õigusriigi valdkonnas.

Margus Tsahkna vastas, et Albaania on liitumisprotsessis märkimisväärselt edenenud, kuid

peab jätkama vajalike reformide elluviimist ja läbirääkimispeatükkide sulgemist. Eesti toetab

kindlalt kandidaatriikide liitumist ning peab oluliseks toetada iga Lääne-Balkani riigi arengut

eraldi. Nende liitumine Euroopa Liiduga vähendaks ühtlasi Venemaa mõju piirkonnas, kuid

Serbia tegevus raskendab piirkonna laienemisprotsessi.

Rain Epler sõnas, et jääb huviga jälgima, kas Euroopa Liidu laienemisel jõuab esimesena

edasi Kanada või mõni Euroopa kandidaatriik. R. Epler palus täpsustada, kas toimub

seisukohtade kinnitamise hääletus. Ta lisas, et hääletuse korral ei soovi ta hääletusel osaleda,

kuna materjalidega tutvumiseks ei olnud piisavalt aega.

Peeter Tali vastas, et hääletus toimub. Lisaks küsis P. Tali, kuidas hinnata Euroopa Liidu

erisuhet Kanadaga ning kas sarnast koostöövormi kaalutakse ka Austraaliaga. Samuti uuris ta,

milline on USA suhtumine sellesse algatusse ning milles seisneks kavandatav Euroopa

Julgeolekunõukogu.

Margus Tsahkna vastas, et Kanadaga seob Euroopat Kanada vägede kohalolek Lätis NATO

raames. Euroopa Liit on usaldusväärne ja etteaimatav partner ning peaks tihendama

kaubandus-, investeerimis- ja pikaajalist koostööd Kanada ning teiste partneritega.

Strateegilised ja vabakaubanduslepped Mercosuri, India ja Austraaliaga tugevdavad Euroopa

majandust ning toetavad konkurentsivõimet. Välisminister sõnas, et assotsieerunud liikmesuse

4

ettepanek tuli ootamatult ka Kanadale, kelle esialgne reaktsioon oli viisakas. Ta märkis, et

seda võib käsitada pikaajalise visiooni ja sõnumina USA-le, et Euroopa tegutseb iseseisva ja

tugeva jõuna. Euroopa Julgeolekunõukogu loomise ettepanekusse suhtub kõneleja skeptiliselt

ning ootab selle olemuse täpsustamist. M. Tsahkna sõnul tuleb olemasolevaid

julgeolekustruktuure, eelkõige NATOt ja Euroopa Liitu, tugevdada, mitte dubleerida.

Vajalikud on selged otsustusmehhanismid ja tegelik sõjaline võimekus, mitte täiendavad

struktuurid samade ressursside juhtimiseks.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. P. Tali kordas üle,

et Rain Epler ei osalenud hääletusel.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Arvo Aller, Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Urmas Reinsalu, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri

Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk; ei hääletanud 1: Rain Epler).

3. Eesti seisukohad 24. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime

nõukogu istungil (siseturg, tööstus)

Sigrid Rajalo andis ülevaate Eesti seisukohtadest 24. septembril 2026 toimuval Euroopa

Liidu konkurentsivõime nõukogu istungil (siseturg, tööstus). Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni valdkonna asekantsler sõnas, et

Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogul on põhiteemadena kavas Euroopa kiibimäärus ja

koondumiste kontrolli suuniste läbivaatamine. Kiibimääruse eesmärk on saavutada

suveräänsus Euroopa Liidu kiipide tarneahelas, mis on strateegiline sisend majanduses ja

tehnoloogias. Eesti toetab algatust ning peab oluliseks kogu väärtusahela arendamist, eelkõige

kiibidisaini, teadus- ja arendustulemuste turule jõudmist ning tööstuslikku rakendamist. Eestis

tegutsevad juba kiibikeskus, valdkonna ettevõtted ja teadlased ning loodud on suure

nõudlusega õppeprogrammid. Kuigi kiipide tootmine Eestis ei ole praegu realistlik, saab Eesti

panustada kõrge lisandväärtusega disaini- ja arendustegevusse. Ministrite arutelu koondumiste

kontrolli suuniste läbivaatamisel keskendub sellele, kas eelnõu loob piisava õigusselguse

konkurentsivõimet, innovatsiooni ja majanduskasvu toetavate äri- ja investeerimisotsuste

tegemiseks. Eesti peab oluliseks selgeid hindamiskriteeriume eelkõige innovatsioonipõhistel

ja digitaalsetel turgudel. Toetame eelnõus saavutatud tasakaalu ettevõtete kasvu soodustavate

koondumiste ning tõhusa konkurentsi kaitse vahel. Samuti tuleb arvestada väikeste avatud

turgude eripära, vältida konkurentsimoonutusi ja tagada turule võrdne juurdepääs. Lõunalaua

arutelu teemaks on majandusjulgeoleku integreerimine konkurentsivõime poliitikasse, kus

jätkuvalt toetame Euroopa Liidu reeglitel põhinevat kaubanduspoliitikat ning investeeringute

ja tarneahelate suuremat julgeolekut. Samuti peame jätkuvalt oluliseks, et tuleb vähendada

strateegilisi sõltuvusi ja tugevdada erinevate Euroopa Liidu tööstussektorite

vastupanuvõimeta ja vastupidavust.

Rain Epler küsis, milliseid konkreetseid meetmeid kavandatakse kiipide sektori

arendamiseks, sealhulgas maksuerisusi, toetusi ning kiibitootmiseks vajalike materjalide

tarneahelate kindlustamist.

Sigrid Rajalo vastas, et Euroopas on loodud taristud ja pädevuskeskused, mille teenused

toetavad ettevõtete osalemist kiipide arendamises ja tootmises. Edasised rahastusmeetmed on

veel kujundamisel ning neid kavandatakse muu hulgas Euroopa Konkurentsivõime Fondi

kaudu. Kiibimääruse 1.0 raames loodud Eesti kiibikeskust rahastavad võrdselt Euroopa

Komisjon ja Eesti riik. Uue määruse alusel on oodata sarnaseid algatusi, kuid nende täpne sisu

5

ei ole veel selgunud.

Urve Tiidus küsis, kas Euroopa Liidu eesmärk on suurendada kiipide tootmist ja

konkurentsivõimet Hiinaga ning mida täpsemalt pidas S. Rajalo antud kontekstis kiibidisaini

all silmas.

Sigrid Rajalo vastas, et pidas silmas asjaolu, et Euroopa Liidu strateegilise sõltumatuse

tagamiseks tuleb arendada ka liidu enda kiibitootmisvõimekust. Eesti võimalus panustada

seisneb eelkõige kiibidisainis, kuna tootmistehaste rajamine ei ole praegu realistlik. Selleks

saab Eesti näiteks koolitada spetsialiste, kes suudavad arendada uue põlvkonna kiipe.

Urve Tiidus lausus kokkuvõtvalt, et ühenduste teoreetiline loomine paneb aluse praktilisele

teostamisele.

Rain Epler sõnas, et kiibidisain ja -tootmine on tihedalt seotud protsessid. R. Epler küsis, kas

on plaan luua õppekavad spetsialistide koolitamiseks Eestis, kes asuvad tööle väljaspool

Eestit.

Sigrid Rajalo vastas, et TalTechis on juba avatud mikrokraadiprogrammid, mis on suunatud

eelkõige olemasoleva tööjõu täienduskoolitusele ning kiibidisaini ja -arendusega tegelevate

ettevõtete vajadustele. Kuigi tööjõu vaba liikumise tõttu ei ole lõpetajate edasine tegevus ette

määratud, on eesmärk arendada Eestis valdkondlikku ettevõtlust ja luua sellele vajalik

kvalifitseeritud tööjõud.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada põhimõtteliselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate esitatud Eesti põhisõnumeid. Lisaks tegi P. Tali

ettepaneku märkida, et Euroopa Liidu kiibimääruse 2.0 eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse

17.09.2026. a istungil heaks kiidetud seisukohtade suhtes kujundab Euroopa Liidu asjade

komisjon oma seisukoha eraldi menetluses.

Otsustati:

3.1. Toetada põhimõtteliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate

esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain

Epler, Urmas Reinsalu, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

3.2. Märkida, et Euroopa Liidu kiibimääruse 2.0 eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse 17.09.2026.

a istungil heaks kiidetud seisukohtade suhtes kujundab Euroopa Liidu asjade komisjon oma

seisukoha eraldi menetluses. (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain

Epler, Urmas Reinsalu, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamisega

ajavahemikuks 2026–2030 COM(2026) 619

Erkki Keldo andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamisega

ajavahemikuks 2026–2030 COM(2026) 619. Energeetika- ja keskkonnaminister sõnas, et

esimene ettepanek puudutab Euroopa Liidu heitkogustega esimest kauplemise süsteemi

(edaspidi HKS) muudatust aastateks 2026–2030. Euroopa Komisjon soovib vähendada

soojuse ja kütuse võrdlusalustel tasuta eraldatavate ühikute kärbet 34%-lt 18%-le. See

suurendaks Eesti ettevõtetele eraldatavate tasuta ühikute hulka ja avaldaks ligikaudu 1,5

miljoni euro suurust rahalist mõju. Eesti toetab tasuta eraldatavate ühikute hulga

suurendamist, kuid soovib, et leevenduse laiendamist kaalutakse ka põlevkivisektorile.

6

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Otsus tehti hääletades (poolt

6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi;

vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis

Mölder).

Rain Epler sõnas, et Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee ehk

COREPER kujundas Euroopa Parlamendiga peetavateks läbirääkimisteks seisukoha, mille

kohaselt põlevkivisektorile erandit ei tehta ning nafta- ja gaasisektor jäetakse

leevendusmeetmest välja. R. Epler küsis, kas ja millist seisukohta väljendasid Eesti esindajad

COREPERi kohtumisel, arvestades, et ELAKis ei ole seisukohad veel kinnitatud. R. Epler

küsis lisaks, kas ELAKi kinnitatavad seisukohad annavad Eestile mandaadi kaitsta

põlevkivisektori leevendust Euroopa Parlamendi ja nõukogu edasistes läbirääkimistes.

Eliise Merila vastas, et Eesti jäi COREPERis parlamentaarse reserviga ega toetanud ühtegi

seisukohta. Eesti esitas kirjalikult ja suuliselt ettepaneku hõlmata põlevkivisektor

leevendusmeetmesse. Eelnõu läheb edasi triloogidele, milleks Euroopa Parlament kujundab

oma seisukoha. Lõpphääletus toimub pärast triloogidel kokkuleppe saavutamist ning Eesti

jätkab põlevkivisektorile erandi taotlemist.

Rain Epler küsis, miks ei kujundatud Eesti seisukohta ELAKis enne COREPERi kohtumist,

näiteks juulis või augustis. R. Epler sõnas, et COREPERil on seisukohtade kujundamisel

oluline roll ning ELAKi varasemates aruteludes on seisukohtade muutmata jätmist

põhjendatud muu hulgas sellega, et Eesti on oma positsiooni COREPERis juba väljendanud.

Erkki Keldo vastas, et Euroopa Komisjon tuli alles juulis ettepanekuga välja.

Peeter Tali lisas, et ettepanek tuli alles juulis ja ELAK sai kokku esimest korda täna.

Rain Epler sõnas, et ei ole usutav, et COREPERi kohtumise ajakava ei olnud varem teada.

Eesti seisukoha oleks saanud kujundada augustis või septembri alguses. R. Epleri sõnul ei

olnud seisukoht COREPERis piisavalt jõuline.

Peeter Tali vastas, et otsustav hääletus ja sisulised läbirääkimised seisavad veel ees.

Peeter Tali küsis, kas Isamaad esindavad praegu kaks liiget või asendab Urmas Reinsalu Lea

Danilson-Järge.

Urmas Reinsalu vastas, et tal on volitus osaleda komisjoni istungil Isamaa esindajana ning ka

Lea Danilson-Järg võib istungil osaleda, kuid komisjoni liikme ülesandeid täidab praegu U.

Reinsalu.

Urmas Reinsalu tegi ettepaneku kuulata ära energeetika- ja keskkonnaministri ülevaade

järgmisest päevakorrapunktist, kuna teemad on sisuliselt seotud ning seega võiks ELAK

mõlemat teemat tervikuna arutada.

Peeter Tali nõustus U. Reinsalu ettepanekuga.

Vladimir Arhipov avaldas toetust arutada käesoleva istungi 4. ja 5. päevakorrapunkti

tervikuna. V. Arhipov küsis, kas energeetika- ja keskkonnaminister on tutvunud Eesti

Tööandjate Keskliidu (edaspidi TKL) ja Eesti Elektritööstuse Liidu (edaspidi ETL)

seisukohtade ja muudatusettepanekutega.

Peeter Tali vastas, et kui komisjon nõustub, käsitletakse kahte seotud päevakorrapunkti

ühises arutelus, kuid otsused tuleb vormistada eraldi, nagu tehti ka majanduskomisjonis. P.

Tali sõnas, et arvamused ja kirjad on komisjoni liikmetele ning ministeeriumile edastatud.

Erkki Keldo vastas Vladimir Arhipovi küsimusele, et on tutvunud Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon (edaspidi EVEA), ETLi, TKLi ja Rain Epleri seisukohtade ja

7

muudatusettepanekutega. E. Keldo sõnas, et peab oluliseks koostööd ning sisulist arvestamist

teiste sektoritega. Seejärel jätkas energeetika- ja keskkonnaminister 5. päevakorrapunkti

ülevaate andmisega.

Peeter Tali pani hääletusele Rain Epleri ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti punktides 1.1. ja 1.2. järgmiselt:

1.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut COM(2026) 619 üksnes tingimusel, et

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kavandatavast lõikest 2b kõrvaldatakse NACE 19.20

tegevusala üldine väljajätmine või nähakse ette samaväärne erand, mille alusel kohaldatakse

ettepanekus sätestatud aeglasemat soojuse ja kütuse võrdlusaluste vähendamise määra

põlevkiviõli tootmisega seotud tegevustele.

Põlevkiviõli tootmist ei ole põhjendatud leevendusest välja jätta üksnes tegevusala

klassifikatsiooni tõttu, kui sektori tegelikud heite vähendamise võimalused, tehnoloogiate

kättesaadavus ja süsinikulekke risk õigustavad ettepanekus sätestatud leevenduse

kohaldamist.

1.2. COM(2026) 619 alusel tehtav muudatus ei piira Eesti seisukohti COM(2026) 616

menetluses põlevkiviõli tootmise, protsessiheite, tasuta eraldamise ega perioodi 2031–2040

käsitluse kohta.

(poolt 6: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets, Urmas

Reinsalu; vastu 7: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm,

Urve Tiidus, Luisa Värk; erapooletuid 0; ei hääletanud: 0).

R. Epleri muudatusettepanekud ei leidnud toetust.

Peeter Tali pani seejärel hääletusele ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega (poolt 7: Maido Ruusmann, Aivar

Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk; vastu 4: Arvo Aller,

Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti Poolamets; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Enn Eesmaa,

Urmas Reinsalu).

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega (poolt 7: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm,

Urve Tiidus, Luisa Värk; vastu 4: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti Poolamets;

erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Enn Eesmaa, Urmas Reinsalu).

5. Seisukoha andmine: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamine COM(2026) 616

ja COM(2026) 620

Erkki Keldo andis ülevaate ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamisest COM(2026) 616 ja

COM(2026) 620. Energeetika- ja keskkonnaminister sõnas, et erialaliitude tagasiside kattub

suures osas Eesti seisukohtadega ning erinevused puudutavad peamiselt sõnastuse detailsust

ja läbirääkimisruumi. Eesti toetab pärast 2030. aastat realistlikumat heite vähendamise

trajektoori, millega nullheiteni jõudmine pikeneb 2047.–2048. aastale. Samas tuleks

vähendamise tempot aastatel 2030–2035 veelgi aeglustada, arvestades tehnoloogiate tegelikku

kättesaadavust, investeerimistsükleid, varustuskindlust ja Euroopa tööstuse

konkurentsivõimet. Tasuta ühikute eraldamine peab jätkuma võimalikult kaua ja piisavas

mahus, arvestades tehnoloogiate tegelikku valmidust, süsinikulekke riski ning

konkurentsivõimet. Uued reeglid ei tohi seada ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on

heidet juba vähendanud, ega kohustada tegema uusi investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse.

Põlevkivisektori ettevõtetele peab säilima võimalus saada tasuta ühikuid, võttes arvesse

8

seniseid investeeringuid. Eesti toetab HKSi ühikuhinna suuremat stabiilsust. Kuigi Euroopa

Komisjoni ettepanek sisaldab turustabiilsusmeetmeid, peame vajalikuks tõhusamat

mehhanismi, mis tooks turule täiendavaid ühikuid hinna kiire tõusu või kokkulepitud

lävendite ületamise korral. See peab säilitama CO₂ hinnasignaali, kuid vähendama järske

hinnakõikumisi ning muutma ettevõtete investeerimiskeskkonna stabiilsemaks ja

prognoositavamaks. Eesti prioriteedid on leevenduse laiendamine põlevkiviõlisektorile,

sujuvam heite vähendamise trajektoor, tasuta ühikute jätkumine pärast 2030. aastat ning

ühikuhinna stabiilsus. Liikmesriikidele peab säilima piisav otsustusõigus tulude kasutamisel

ning väikeriikidele tuleb tagada õiglane juurdepääs Euroopa Liidu kesksetele fondidele.

Samuti tuleb arvestada Eesti eripäradega merenduses, saarte ja jääolude puhul ning

jäätmesektoris, kus riiklikud meetmed juba kehtivad. Energeetika- ja keskkonnaminister

sõnas, et seisukohtade kujundamisel on arvestatud ettevõtjate ja erialaliitude tagasisidega ning

lähtutud Eesti majanduse konkurentsivõimest. ELAKi esimehega on täiendavalt vesteldud. Ta

sõnas, et soovib, et seisukohtades kajastatakse selgemalt varustuskindlust, sotsiaal-

majanduslikku mõju ja julgeolekukaalutlusi, eelkõige arvestades, et Eesti põlevkivisektor on

Ida-Virumaal. ELAKi mandaat annaks võimaluse kaitsta Eesti eripärasid ning taotleda

Euroopa Liidu tööstustega võrreldes õiglasi ja konkurentsivõimelisi tingimusi.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Otsus tehti hääletades (poolt

6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi;

vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis

Mölder).

Tarmo Tamm andis ülevaate keskkonnakomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Otsus tehti hääletades (poolt

6: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Tarmo Tamm; vastu

3: Rain Epler, Lauri Laats, Andres Metsoja; erapooletuid 0).

Rain Epler küsis COM(2026) 619 kohta, miks ei ole Eesti seisukoht sõnastatud viisil, et

toetada ettepanekut üksnes juhul, kui leevendus laieneb ka põlevkivisektorile.

Põlevkivisektori väljajäämine kahjustaks oluliselt Eesti konkurentsivõimet ja majandust. R.

Epler soovis täpsustust, millise läbirääkimiseelise annab praegune paindlikum sõnastus.

Erkki Keldo vastas, et arutluse all olnud täiendavates ettepanekutes on põlevkivisektor eraldi

näitena välja toodud. Kuna otsus tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega, tuleb

liikmesriikidel kompromissi otsida ning Eesti peab säilitama läbirääkimisruumi. Jäik

tingimuslikkus vähendaks võimalust kaitsta Eesti majandus-, julgeoleku- ja varustuskindluse

huve ning selgitada põlevkivisektori eripära. Seetõttu tuleb seisukohtades selgelt väljendada

Eesti prioriteete.

Rain Epler sõnas, et pole siinkohal positsioonil, et Eesti peab seisukohtades väga jõuline

olema. R. Epler küsis, milline võimalik kompromiss võimaldaks vähendada põlevkivisektori

leevendusmeetmest väljajäämise kahjulikku mõju ning kas lahendus võiks olla sektorile

osalise või üleminekulise leevenduse kehtestamine.

Laura Remmelgas vastas, et kahte ettepanekut käsitletakse Euroopa Liidu läbirääkimistel

tervikuna ning kuna tasuta ühikute jaotuse leevenduses lõplikku otsust ei ole, saame oma häält

kuuldavaks teha. Eesti oli üks neljast riigist, kes Euroopa Komisjonilt nõudis käesoleva

perioodi tasuta ühikute hulga suurendamist võrreldes varasemaga, mille osas Euroopa

Komisjon tuli vastu. Samuti on oluline kaaluda, et ka ülejäänud sektorid, nagu soojatootmine,

9

saaks rohkem tasuta ühikuid. Jätkatakse tööd selle nimel, et leevendus laieneks ka

põlevkiviõli tootmisele, kuid samaaegselt tuleb säilitada läbirääkimisruum Euroopa

Komisjoni ja ettepanekut toetavate liikmesriikidega, et saavutada põlevkivisektorile

soodsamad tingimused ka pärast 2030. aastat.

Urmas Reinsalu küsis, millisele HKS-1 ühikuhinna prognoosile ja mudelile tugineb valitsus

perioodil pärast 2030. aastat. Teiseks küsis U. Reinsalu, miks ei ole koostatud terviklikku

majandusmõju analüüsi, mis hõlmaks põlevkiviõli-, jäätmepõletus-, merendus- ja

lennundussektorit. Kolmandaks küsis kõneleja, miks ei arvestatud valitsuse seisukohtade

kujundamisel põlevkiviõlisektori konkreetseid sõnastusettepanekuid. Neljandaks küsis U.

Reinsalu, milline on praegune seis HKS-2 rakendamisega alates 1. jaanuarist 2028, millega

Eesti nõustus, kuid mis pole siseriiklikult kooskõlas. Viiendaks küsis kõneleja, milline on

valitsuse seisukoht tasuta kvootide julgeolekukaalutlustele andmise osas põlevkivienergia

tootmisele põlevkivielektrina.

Erkki Keldo vastas, et peab julgeolekut väga oluliseks ning nõustub, et seisukohtades tuleks

veel selgemalt rõhutada varustuskindlust, julgeolekut ning sotsiaal-majanduslikku mõju.

Minister jätkas, et Eesti oli üks algatajatest, kes soovis HKS-2 edasilükkamist, kuna selle

mõju nii kütusele kui toasoojale on märkimisväärne. Ettevõtjate konkreetsed ettepanekud on

läbi vaadatud ning suures osas arvesse võetud, sealhulgas on minister suhelnud Eesti

Energiaga. Seisukohtadesse ei ole lisatud konkreetseid protsente ega arvulisi eesmärke, et

säilitada läbirääkimisruum. Valitsuse ja ettevõtjate ühine eesmärk on võimalikult sujuv heite

vähendamise tempo, põlevkivisektori ning Eesti eripärade arvestamine. Eesti huvide

kaitsmine eeldab ühist tegutsemist nii valitsuselt kui opositsioonilt, sealhulgas suhtlust

Euroopa Parlamendi sõsarparteidega. Minister peab oluliseks ka majandusmõju ning nõustub,

et seisukohtadesse võiks sõnastada ärikasumi vähenemise asemel, et kui kahju

põlevkivisektoris suureneb, võivad tulla väga olulised sotsiaal-majanduslikud ja julgeoleku

probleemid. Rahandusministeerium arvutab kvoodihinna prognoosi, kuid kvootide edasine

vähenemine pole siiski teada. Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul CO₂ ühikuhinna kasv

aeglustub, kuid jätkub mõõdukas tempos kasv kvoodile säilib. E. Keldo lisas, et prognoosid ja

eeldatavad tulud peavad põhinema sõltumatul eksperdianalüüsil, mitte poliitilisel sekkumisel.

Tarmo Tamm andis teada, et on kirjalikult edastanud kaks muudatusettepanekut. Ta sõnas, et

me ei tohiks rafineerimistehast või fossiilkütuste tootmist piirata, kuna fossiilkütuste

tarbimine ei vähene. Seega tegi kõneleja ettepaneku, et rafineerimistehased ei peaks ka

edaspidi maksma CO₂ kvoodi eest. Lisaks peaksime rohkem arvestama varustuskindlusega,

julgeolekukaalutlustega ning sotsiaal-majandusliku mõjuga. T. Tamm palus

muudatusettepanekute osas hääletust.

Erkki Keldo vastas, et toetab Tarmo Tamme ettepanekuid. Ta märkis, et esimese ettepaneku

sõnastust tuleb siiski täpsustada, sest sektoriteülese parandusteguri võimalikul käsitlemisel

alamdirektiivis tuleb arutellu hõlmata ka põlevkivisektor. E. Keldo lisas, et ELAKi toetus

antud ettepanekutele tugevdaks Eesti läbirääkimispositsiooni Euroopa Liidus.

Peeter Tali palus ELAKi sekretariaadil kuvada Teamsis ekraanile Tarmo Tamme

muudatusettepanekud ning luges need seejärel ette.

Erkki Keldo lisas, et Tarmo Tamme soovitud täpsustus puudutab sektoriteülest

parandustegurit ning kuna seda käesoleva direktiivi raames ei käsitleta, vaid see võib

tõusetuda alamaktide menetluses, lisatakse täpsustus seisukohtadele selgitusena, mitte eraldi

seisukohana.

Peeter Tali nõustus ministri pakutud täpsustusega.

10

Rain Epler sõnas, et ministeeriumi esindaja tõi välja lisaühikud, mida COREPERi arutelus

oli väidetavalt 33 miljoni euro väärtuses, kuid need ühikud tekivad teiste osaliste arvelt,

mistõttu tuleb arvestada ka riskiga, et põlevkivisektor jääb leevendusest välja. R. Epler sõnas,

et ei toeta ministri ettepanekut lisada Tarmo Tamme täpsustused selgitustesse, vaid need tuleb

kajastada seisukohtades. R. Epler toetas T. Tamme ettepanekute üldist suunda, kuid peab

vajalikuks jõulisemat sõnastust. Samuti palus kõneleja panna hääletusele tema esitatud

muudatusettepanekud.

Peeter Tali palus Rain Epleril tutvustada oma muudatusettepanekuid.

Rain Epler sõnas, et koostas muudatusettepanekud koos seletuskirjadega enne ETK

seisukohtade saabumist ja ligikaudu samal ajal ETLi ettepanekutega ning konsulteeris hiljem

mõlema organisatsiooniga. Ettepanekud koos seletuskirjadega esitas kõneleja füüsiliselt

istungile eelnenud hommikul. R. Epler selgitas, et need ettepanekud kattuvad sisuliselt

erialaliitude seisukohtadega, kuid punktis 1.6 rõhutas ta lisaks põlevkivielektri olulisust Eesti

varustuskindlusele. Varustuskindluse hinnangu alusel peab riigil olema võimalus lubada

elektritootmist piiratud ulatuses leevendatud tingimustel. COM(2026) 619 ettepaneku puhul

tuleks hinnata ka osalise või üleminekulise leevenduse võimalust, kuna COREPERi

positsioon näeb teistele sektoritele ette leevenduse, kuid põlevkivisektorile mitte. R. Epler

palus panna muudatusettepanekud hääletusele.

Erkki Keldo vastas, et Tarmo Tamme muudatusettepanekud on seotud kõnealuse HKSi

direktiiviga ning need tuleb lisada seisukohtadesse. Selgitusena soovis minister kajastada

üksnes võimalikku alamakti puudutavat punkti, kuna ei ole kindel, kas see menetlus avatakse,

sest küsimus ei kuulu praegu direktiivi arutelusse. Kui alamakt avatakse, annab selgitus

Eestile selgema lähtekoha.

Rain Epler sõnas, et kui meil on kohe antud osas seisukoht ning kui alamakt avatakse, siis

Eesti läbirääkijad teavad, millest lähtuda.

Erkki Keldo vastas, etkui lisada see käesoleva direktiivi seisukohtadesse, siis kitsendaks see

läbirääkimisvõimalusi. Minister rõhutas, et lisaks põlevkivisektori eest seismisele, peame

kaitsma huve ka näiteks kaugküttes ja laevanduses. E. Keldo lisas, et Rain Epleri ettepanek

1.6 muudaks täielikult HKS loogikat.

Rain Epler sõnas, et tema eesmärk ongi HKSi loogikat muuta.

Erkki Keldo vastas, et ettepanek muuta HKSi nii, et fossiilsel elektritootmisel oleks võimalik

saada tasuta ühikuid, muudaks süsteemi senist loogikat ega leia tõenäoliselt enamiku

liikmesriikide toetust. Eesti seisukohtades on seetõttu rõhutatud, et HKSi reformimisel tuleb

arvestada varustuskindluse ja julgeolekuga. ELAKi toetuse korral tuleks keskenduda sellele

põhimõttele ning taotleda muudatusi läbirääkimiste ja kompromisside kaudu, mitte kogu

HKS-1 süsteemi ümberkujundamist.

Peeter Tali sõnas, et Tarmo Tamme muudatusettepanekud järgivad ELAKis varem

kujundatud põhimõtteid, et HKS-2 tuleb võimaluse korral tühistada või selle rakendamine

edasi lükata ning HKS-1 reformida, säilitades süsinikuheite vähendamise eesmärgi. Varasema

otsuse kohaselt peab üleminek sõltuma tehnoloogiate kättesaadavusest ja piisavast rahastusest

ja muudest vajalikest eeldustest.

Aivar Sõerd sõnas, et Tarmo Tamme muudatusettepanekud väärivad kaalumist. TKL on

teinud ettepaneku loobuda tasuta ühikute eraldamise sidumisest kohustuslike

investeerimiskavadega, kuna see võib kahjustada põlevkiviõlitootmise konkurentsivõimet. A.

Sõerd küsis, kas see on Vabariigi Valitsuse seisukohtades või koosmõjus Tarmo Tamme

ettepanekutega piisavalt arvesse võetud.

Erkki Keldo vastas, et ettepanekuid on arvesse võetud ning et taotleme nii üldpõhimõtteid

11

kui ka seda, et põlevkivisektor saaks erandi.

Laura Remmelgas lisas, et Euroopa Komisjon on ettepaneku teinud arvestades, et suured

terase- ja alumiinimitööstuse ettevõtted ühikute ostmise pealt säästetud raha kolmandatesse

riikidesse ei investeeriks, nagu seda on tehtud, siis mitmed liikmesriigid toetavad teatud

tingimuslikkust. Eesti on seisukohtades toonud välja, et juhul, kui tingimuslikkus jääb, siis

sektoritele, kus täna ei ole tehnoloogiat, oleks järgmine samm süsiniku tehnoloogiline

kinnipüüdmine, nii nagu põlevkivisektoris. Seega neile tuleks teha erand ning mitte rakendada

tingimuslikkust.

Peeter Tali sõnas, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei saa istungil viibida

Lea Danilson-Järg, kui liikmena osaleb Urmas Reinsalu.

Lea Danilson-Järg palus täpsustada, kas selleks et ta Urmas Reinsalu saaks sõna võtta, ei saa

L. Danilson-Järg istungil viibida.

Peeter Tali vastas, et asendusliikme määramine on lubatav juhul, kui põhiliige ei saa või ei

soovi komisjoni istungil osaleda. Kui Urmas Reinsalu tahab esitada täiendus- ja

parandusettepanekuid, siis tema on volitatud komisjoni liikmeks.

Lea Danilson-Järg vastas, et lahkub istungilt, kuna Urmas Reinsalu on volitatud teda

asendama.

Urmas Reinsalu küsis, kas istungil osalemine tähendab kõnes viibimist või sõna võtmist.

Peeter Tali vastas, et Teamsi formaat on samasugune nagu füüsiline istung. Vastavalt kodu-

ja töökorra seadusele tuleb asuda seisukohale, et asendusliikme määramine on lubatav üksnes

juhul, kui põhiliige ei saa või ei soovi komisjoni istungil osaleda.

Urmas Reinsalu küsis, miks ELAKi esimees ei arvestanud ETLi palvet osaleda istungil,

arvestades, et huviorganisatsioonid esitasid väga põhimõtteliselt erinevad seisukohad ka

valitsuse välja pakutud sõnastusele.

Peeter Tali vastas, et on läbi töötanud ETLi saadetud ettepanekud ja nende ettepanekuid

arvestanud.

Urmas Reinsalu sõnas, et on edastanud oma muudatusettepanekud meili teel. U. Reinsalu

küsis, mis on valitsuse positsioon, kui suures mahus, mis aja jooksul ja mis tingimustel Eesti

põlevkiviõlisektor tasuta kvooti saab ning mis saab sellest tulevikus arvestades, et see

puudutab ettepanekuid 2040. aastani. U. Reinsalu sõnul on valitsuse positsioonis juba

mööndused ka investeerimiskohustuse tekitamiseks. Samuti küsis U. Reinsalu, kas meil on

kvalifitseeritud häälteenamuse vähemus oma positsiooni toetuseks. U. Reinsalu küsis, milline

oleks Euroopa Komisjoni ettepaneku rakendumise kvantitatiivne mõju põlevkiviõlisektorile ja

Eesti majandusele. Valitsuse seisukohtades ei tuvastanud kõneleja vastavat hinnangut, kuigi

ettevõtted ja erialaliidud on võimalikule mõjule tähelepanu juhtinud. Kõneleja uuris, kas

valitsus nõustub nende hinnangutega või lähtub alternatiivsest mõjuanalüüsist.

Erkki Keldo vastas, et valitsuse seisukoht on tagada tasuta ühikute eraldamine võimalikult

suures mahus ja pika aja jooksul. Konkreetsete arvude fikseerimine piiraks läbirääkimisruumi,

sest arvutusmetoodikat vaadatakse pidevalt üle. Kuna liikmesriigid alles kujundavad oma

seisukohti, on kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks oluline leida liitlasi ja teha

koostööd Euroopa tasandil. E. Keldo sõnas, et usub, et Euroopa Komisjoni algne ettepanek

muutub läbirääkimiste käigus, ning keskendub Eesti ettevõtjate ja majanduse

konkurentsivõime seisukohalt parima võimaliku tulemuse saavutamisele.

Peeter Tali keeldus uskumast, et põlevkivikeemial, mis on otseselt seotud põlevkiviõli

tegemisega, ei ole Eestis tulevikku ning seega peame oma ressursse mõistlikult ja

keskkonnahoidlikult kasutama.

12

Tarmo Tamm kinnitas, et toetab energeetika- ja keskkonnaministri arusaama tema

ettepanekute kohta ning et see käsitlus sobib talle.

Urmas Reinsalu küsis, kas ministri mõttekäik, et pole mõtet analüüsida Euroopa Komisjoni

ettepaneku mõju, kuna loodetakse, et ettepanek ei realiseeru viitab asjaolule, et analüütilist

alust pole. U. Reinsalu küsis, kas Euroopa Komisjoni ettepaneku mõjuanalüüs on olemas või

tuginetakse üksnes eeldusele, et ettepanek ei jõustu kavandatud kujul. Samuti küsis kõneleja,

millise CO₂ hinna võttis Euroopa Komisjon tulevikuprognoosi aluseks. Lisaks küsis U.

Reinsalu, kas vastab tõele, et Eesti Energia kavatseb järgmise aasta alguses konserveerida

vanema põlevkiviõlitehase ehk nn Enefit 140 ning kuidas seostub see valitsuse

ressursipoliitikaga.

Erkki Keldo vastas, et ei väitnud, et Euroopa Komisjoni ettepaneku mõju hindamine on

mõttetu, vaid fookus on saavutada ettepanekutega Eestile võimalikult hea tulemus ning

suunata piiratud ressursid põhistsenaariumi analüüsimisele. Ettevõttepõhise majandusmõju

hindamiseks tuleks andmeid küsida ettevõtetelt, kuid paljud neist ei soovi ärisaladuse,

konkurentsieelise ja rahavoogude juhtimisega seotud teavet avaldada. Seetõttu saame

kirjeldada üldist majanduslikku mõju. E. Keldo jätkas, et Euroopa Komisjoni ettepanekus

lähtutakse perioodil 2030–2040 CO₂ tonni hinna puhul eelduslikult 150 eurost, kuid Euroopa

Komisjon ei soovi seda avalikult kinnitada, et vältida täiendavaid spekulatsioone. Tegelik

hind sõltub läbirääkimiste tulemusest ja turu reaktsioonist. Ettepanekupaketi eesmärk on

vähendada turumanipulatsiooni ning suurendada hinnastabiilsust.

Rain Epler sõnas, et tema hinnangul kujundas COREPERi kohtumisel Euroopa Komisjon

Eesti jaoks ebasoodsa seisukoha. Selgitustest nähtub, et nii nafta- ja gaasisektorile kui ka

põlevkivisektorile ei kavandata erandeid. R. Epler küsis, millel põhineb lootus, et Euroopa

Komisjon oma ettepanekut siiski muudab.

Erkki Keldo vastas, et läbirääkimised on algusjärgus ning liikmesriigid alles kujundavad oma

seisukohti. Tegemist on olulise debatiga, mis mõjutab kõikide liikmesriikide majandust ja

konkurentsivõimet. Kuigi põlevkivisektorile ei ole veel erandit ette nähtud, tuleb selle nimel

pingutada, et Eesti seisukohti teistele liikmesriikidele tutvustada. E. Keldo rõhutas, et tema

kogemuse põhjal ei ole Euroopa Komisjoni algsed ettepanekud tavapäraselt jäänud

muutusteta.

Peeter Tali sõnas, et vaatamata poliitilistele erimeelsustele tuleks Euroopas tutvustada Eesti

põlevkivisektori unikaalsust ning seista ühiselt Eesti riigi ja ettevõtjate huvide eest.

Urmas Reinsalu küsis, kuidas loodetakse saavutada emissioonikaubanduse prognoositavus

ning millise hinnatasemeni loodetakse HKS-1 puhul jõuda 2040. aastaks.

Erkki Keldo vastas, et Eesti lähtub CO₂ tonni hinna puhul eelduslikult 75 eurost, mis oleks

ka indekseeritud. Samas ei ole tegemist veel lõpliku summaga, vaid sõltub läbirääkimistest

teiste liikmesriikidega. Hinnastabiilsust kavatsetakse tagada täiendavate kvootidega.

Vladimir Arhipov nõustus, et Eesti peab ühiselt kujundama ja seisma oma seisukohtade eest.

V. Arhipov küsis, kas läbirääkimistel ei peaks oma seisukohtades olema siiski jõulisem. Ta

lisas, et Rain Epleri seisukohtades on rohkem läbirääkimisruumi ning samuti väljendavad

need paremini Eesti vajadusi ja ootusi.

Erkki Keldo vastas, et koostöös ELAKiga oleme Eesti eripära ja prioriteedid selgelt

sõnastanud. Diplomaatilistes läbirääkimistes ei ole siiski otstarbekas siduda end kohe

konkreetsete protsentide või ultimaatumitega. Valitsuse seisukohad annavad võimaluse

13

tegutseda läbirääkimistel konkreetselt ja vajaduse korral jõuliselt. HKS-1 reformi puhul tuleb

arvestada kõigi liikmesriikide huvidega ning kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamisel on

Eesti 0,3% häälekaalu tõttu vaja leida võimalikult palju liitlasi eelkõige suurriikide seast.

Meie prioriteedid on täiendavad kvoodid, Euroopa julgeolek, varustuskindlus ja Eesti eripära.

Tarmo Tamme muudatusettepanekute heakskiitmisel kajastuksid need seisukohtades veel

selgemalt, sest eesmärk on saavutada Eesti majandusele, ettevõtjatele ja inimestele

võimalikult hea tulemus.

Rain Epler küsis, kas on vastupakkumine, näiteks mõne teise ministeeriumi haldusalas,

millega endale liitlasi otsime.

Erkki Keldo vastas, et pidas liitlaste otsimise all silmas heatahtlikku ja koostööpõhist suhtlust

liikmesriikidega, kellel kõigil on oma huvid. Mida rohkem leiame HKS-1 reformi suhtes

samameelseid riike ja valitsusi, seda parema tulemuse Eesti saavutab. Jäigad ultimaatumid

võivad jätta mulje, et me ei arvesta teiste liikmesriikide muredega. Seetõttu tuleb otsida

lahendusi, mis võimaldavad ühtaegu täita Euroopa Liidu pikaajalisi eesmärke liikuda

tulevikutehnoloogiate ja keskkonnasäästlikuma majanduse poole.

Urmas Reinsalu küsis, kui suur emissioonikaubanduse tulu autonoomia eesmärk Eesti

valitsusel praegu on.

Erkki Keldo vastas, et kvoodituludel on siseriiklikult jagamisel võimalikult suur autonoomia.

Urmas Reinsalu küsis täpsustavalt, kas täna kehtiv süsteem võimaldab meile võimalikult

suurt autonoomiat või mitte.

Erkki Keldo vastas, et kehtiv süsteem võimaldab kvooditulusid paindlikult kasutada. Seni on

valitsused suunanud neid peamiselt üldistesse eesmärkidesse, sealhulgas liikuvusse ja elamute

energiatõhususse, kuid välistatud ei ole olnud ka majanduse, ettevõtluse ja tööstuse

konkurentsivõime toetamine ning keskkonnahoidlikumaks muutmine. Rahastuse osakaalu

jaotus sõltub erinevate valitsuste prioriteetidest ning ettepanek on säilitada see paindlikkus ka

tulevikus.

Rain Epler sõnas, et Eesti on rohepöörde eesmärkide täitmisel olnud esirinnas, kuid

käesoleva Riigikogu koosseisu ajal vähendati riigi otsustusvabadust kvooditulude

kasutamisel. Enne Reformierakonna algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatust võis

valitsus kasutada osa tulust ka mujale, sealhulgas näiteks majanduse edendamiseks, kuid

muudatuse järel tuleb kogu tulu suunata keskkonnaeesmärkide täitmiseks. R. Epler sõnas, et

ei nõustu seega täielikult ministri väitega, et vahendeid saab kasutada majanduse üldiseks

edendamiseks ning seadis kahtluse alla, kas rohelisele majandusele keskenduv mudel on

pikaajaliselt elujõuline.

Erkki Keldo sõnas, et 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi kokkuleppimisel juhtisid Eesti

valitsust Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. E. Keldo sõnul oli Rain

Epler sel perioodil keskkonnaminister ja on seetõttu teemaga hästi kursis.

Urmas Reinsalu tutvustas enda esitatud muudatusettepanekuid. Esimese ettepanekuna tuleks

väljendada selgelt, mis on meie soov tasuta kvootide osas põlevkiviõli tootmise väärtusahelas.

Meie positsioon peaks olema, et oleme vastu lubatud heitkoguse ühikute eraldamisele ja

sidumisele kohustuslike investeerimiskavadega. Seega peaks ELAK fikseerima, et antud

seisukohale on parlamendi reservatsioon. U. Reinsalu hinnangul toetab ettepanek

läbirääkimistel ministrit, et tasuta kvoodid antud tingimustega, mis varasemalt on

menetluslikult olnud, peavad säilima. Teine ettepanek on toetada direktiivide täiendamist

14

kindla hinnalae kehtestamisega. HKS-1 süsteemi reformimisel ja globaalses majandusahelas

suurvõimudega võrreldes, võiks see olla oluliselt väiksem, kui 75 eurot tonni kohta.

Ratsionaalne on läheneda sellele fikseeritud hinnalae mõjul, mitte spekulatiivse turu

ühikumenetluse kaudu. Kolmas ettepanek näeb ette lineaarse trajektoori pikendamist. U.

Reinsalu juhtis tähelepanu, et Eesti positsioon oli 2040. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärki

90% toetada tingimuslikult, siis nüüd on ilmnenud, et tingimuslikkusest pole midagi järgi.

Neljanda ettepanekuna tasub taotleda riigi energiajulgeoleku erandit põlevkivienergeetikale.

Üleminekuklausliga mitmed liikmesriigid juba kasutavad fossiilkütuste tasuta kvootide

erandit. Eesti praeguses energiajulgeoleku situatsioonis on tasuta erandit põhjendatud kaaluda.

Selle ettepaneku on varasemalt teinud ka ETK, kui olid akuutsed energiakriisi probleemid.

Viienda ettepaneku juures toetab U. Reinsalu maksimaalse autonoomia eesmärki, et

liikmesriigid saaks ise heitmekaubanduse tulude sihtotstarvet määratleda. Kuuenda ettepaneku

juures tuleks rõhutada seisukohta HKS-2 suhtes, kuna Küprose eesistumisel on eksitavalt

välja kujunenud positsioon, et edasilükkamise osas on saavutatud liikmesriikide kokkulepe.

HKS-1 juures ei peaks toetama valdkondade laiendamise kavatsusi.

Peeter Tali täpsustas, et hetkel on eesistuja riigiks Iirimaa ning Eesti seisukoht on endiselt

HKS-2 tühistada või kui see pole võimalik, siis võimalikult pikalt edasi lükata.

Urmas Reinsalu vastas, et Eesti osalusel Küprose eesistumisel lepiti teistsuguse

formuleeringuga seisukoht liikmesriikide poolt kokku.

Peeter Tali märkis, et kinnitatud seisukoht HKS-2 tühistada või edasi lükata kehtib, ning

praegu otsustati HKS-2 rakendumine edasi lükata.

Urmas Reinsalu vastas, et seega on see asjakohane seisukohtades fikseerida.

Erkki Keldo vastas Urmas Reinsalu muudatusettepanekutele, et esimene ettepanek ei ole

kooskõlas HKSi loogikaga. Kui heitkoguste kogumaht väheneb, peab vähenema ka tasuta

eraldatavate ühikute maht, sest vastasel juhul ei oleks süsteem toimiv ega leiaks teiste

liikmesriikide toetust. Investeerimiskavade puhul on valitsuse seisukohtades juba arvestatud

varasemate investeeringute ja investeeringute põhjendatusega põhimõttel, et kui investeering

ei ole mõistlik, ei tohiks tasuta ühikute eraldamist sellega siduda. Seega ei ole U. Reinsalu

esimese ettepaneku esimene osa teostatav, kuid teine osa on juba arvesse võetud. Teise

ettepaneku puhul toetavad ka valitsuse seisukohad turu stabiilsust tagavat lävendit, kuid ei

sõnasta seda otseselt. Fikseeritud lävend ehk hind tähendaks sisuliselt uue üleeuroopalise CO₂

maksu kehtestamist. Eesti ei ole uusi Euroopa Liidu makse toetanud ning E. Keldo teada ei

ole seda teinud ka Isamaa erakond. Kui Isamaa soovib oma seisukohta muuta, tuleb sellest

avalikkust selgelt teavitada. U. Reinsalu kolmandas ettepanekus käsitletud heite vähendamise

trajektoori kohaldamine tegelikele tehnoloogilistele võimalustele on valitsuse seisukohtades

juba kajastatud. ELAK-i toetuse korral lisatakse ka Tarmo Tamme ettepanek soovitusena

selgitusele juhuks, kui alamakt arutusele tuleb. Neljanda ettepaneku osas sõnas E. Keldo, et

põlevkivielektrile ei eraldata juba praegu tasuta kvoote ning selle muutmine eeldaks kogu

HKSi ümbertegemist, mida Euroopa Liit ei toeta. Kui seda soovitakse, siis peab leidma teised

lahendused. Viienda ettepaneku puhul tõi E. Keldo välja, et isegi kui toetame liikmesriikide

võimalikult suurt autonoomiat, tuleb arvestada ka suurriikide huviga säilitada kesksete

fondide oluline roll. Kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks vajame suurriikide toetust

ning seetõttu tuleb leida tasakaal kesksete fondide ja liikmesriikide otsustusvabaduse vahel, et

saavutada Eestile parim tulemus. Kuuenda muudatusettepaneku kohta sõnas minister, et HKS-

2 antud direktiiv ei reguleeri. Jätkuvalt kehtib Vabariigi Valitsuse seisukoht HKS-2 tühistada

või kui see ei osutu võimalikuks, siis edasi lükata. Täiendavaid liitlasi otsusele on seni

lisandunud vähe, kuid HKS-2 rakendamine on edasi lükatud ning kehtiv otsus säilib.

15

Rain Epler küsis, kas E. Keldo seisukohast võib järeldada, et Eesti konkurentsivõime ja

põlevkivitööstuse toetamiseks tuleks HKSi muutmise asemel kaaluda Euroopa Liidust

lahkumist.

Erkki Keldo vastas, et viide puudutas ettepanekut eraldada põlevkivielektrile tasuta kvoote,

mida juba praegu ei tehta ning sellise erandi kehtestamine eeldaks sisuliselt Euroopa Liidust

ja heitkogustega kauplemise süsteemist lahkumist.

Urmas Reinsalu palus täpsustada julgeolekuargumenti seoses Poolale 2025. aastal antud

võimsusturu erandiga, mis kehtib 2028. aasta lõpuni. U. Reinsalu küsis, kuidas on see

kooskõlas Euroopa Liidu liikmesusega ning direktiivi artiklis 10c sätestatud erandiga, mida

on põhimõtteliselt võimalik täiendada.

Erkki Keldo vastas, et see on kaudselt HKSi reguleerimise all.

Laura Remmelgas täpsustas, et elektritootmisele jaotati tingimuslikult tasuta ühikuid, kuid

vähesed riigid otsustasid seda taotleda. Eesti otsustas toona, et see ei ole mõistlik, kuna oleks

eeldanud teatud fossiilsete tootmisplokkide sulgemist ning nende asemele säästetud rahaga

puhtamate tootmiste ehitamist.

Peeter Tali selgitas komisjoniliikmete esitatud muudatusettepanekute hääletamise järjekorda.

Rain Epler küsis, kas Tarmo Tamme esialgne ettepanek läheb seisukohtades kaasa

selgitusena.

Tarmo Tamm vastas, et kuna Erkki Keldo hoiak on seista Eesti ettevõtluse eest, siis ta on

nõus, et tema seisukohad lisatakse seisukohtadesse selgitusena, juhul, kui neid vaja on.

Urmas Reinsalu küsis, kas Tarmo Tamme seisukohtade lisamine selgitusena tähendab, et

neid ei kajastata Eesti seisukohtadena.

Peeter Tali vastas Urmas Reinsalu küsimusele jaatavalt.

Peeter Tali pani esmalt hääletusele Tarmo Tamme esitatud ettepaneku täiendada Vabariigi

Valitsuse seisukohtasid punktis 1.1., 1.3 ning 1.4.1 vastavalt:

1.1 Eesti peab Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) oluliseks

konkurentsivõime ja kliimapoliitika instrumendiks. Samas peab HKSis heitkoguse ühikute

vähendamise tempo olema võimalikult sujuv ning lähtuma sellest, kui kiiresti muutuvad

vajalikud tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks ning arvestama

varustuskindluse ja julgeolekukaalutlustega. ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide

saavutamisel peab säilima tasakaal eri sektorite vahel ning HKSi aeglasem heite vähendamine

ei tohiks tähendada, et puudujäägi katmiseks eeldatakse süsiniku sidumise suurendamist

maakasutussektoris, ega suuremat heite vähendamist transpordi või hoonete sektoris.

1.3 Eesti leiab, et ühikute tasuta eraldamine peab jätkuma tempos, mis arvestab tehnoloogiate

tegelikku valmidust, süsinikulekke riski, ELi tööstuse konkurentsivõimet ning

varustuskindlust, julgeolekukaalutlusi ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Ühikute tasuta

eraldamise süsteem ei tohi panna ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on investeerinud

heite vähendamisse ja saavutanud olemasoleva tehnoloogiaga juba parima võimaliku taseme.

1.4.1 Kui tasuta ühikute eraldamise sidumine heite vähendamise kavadega säilib, tuleb

arvestada raskesti vähendatava heitega ja kapitalimahukate tööstusharude eripäradega ning

olukordadega, kus vajalikud tehnoloogiad ei ole veel piisavalt küpsed või kättesaadavad, nagu

näiteks põlevkiviõlisektoris. Arvesse tuleb võtta ka investeeringuid, mis aitavad vähendada

HKSi kuuluva käitise heidet, sealhulgas ettevõtte teistes tootmisüksustes või taristus, samuti

tuleb arvestada enne 2031. aastat tehtud asjakohaseid investeeringuid ja nende mõju heite

vähendamisele. Eelistame, et kavade kestus on pikem ning nende miinimummaht väiksem kui

käitise viieaastase ELi HKSi tsükli tasuta eraldatavate ühikute kogumaht.

16

(poolt 9: Arvo Aller, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm,

Urve Tiidus, Kristo Enn Vaga, Luisa Värk; vastu 0; erapooletuid 0; ei hääletanud 4: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets).

Rain Epler soovis rõhutada, et ei hääletanud. R. Epler palus protokollida oma kommentaari,

et oleks hääletanud Tarmo Tamme esialgse ettepaneku poolt, kuid kuna T. Tamm istungi

käigus muutis oma seisukohta ja seisukohtadest jäi välja osa, mis ettevõtjatele oli kriitilise

tähtsusega, siis ei näe ta põhjust selles hääletuses osaleda.

Anti Poolamets sõnas, et ühineb Rain Epleri märkusega.

Peeter Tali pani järgmisena hääletusele Rain Epleri esitatud ettepaneku muuta Vabariigi

Valitsuse esitatud seisukohti vastavalt:

1.1. Eesti peab vajalikuks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi põhimõttelist

ümberhindamist ning toetab EL HKSist loobumist. Süsteem ei ole Eesti hinnangul

põhjendatud juhul, kui selle tulemus on tegeliku ja tehnoloogiliselt teostatava heite

vähendamise asemel tootmise lõpetamine Euroopa Liidus, impordi suurenemine,

konkurentsivõime halvenemine või strateegilise tootmisvõime kadumine.

Kuni EL HKSist loobumiseks puudub vajalik toetus, taotleb Eesti süsteemi muutmist viisil,

mis kaitseb Euroopa ja Eesti majanduse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut,

varustuskindlust, kriisitaluvust ja strateegilise tootmisvõime säilimist. HKS ei tohi põhjustada

Euroopa Liidus tootmise lõpetamist ja selle asendumist kolmandatest riikidest pärineva

impordiga.

Eesti taotleb võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga laugemat ja perioodi jooksul

ühtlasemalt jaotatud heitkoguse ühikute vähendamise trajektoori ning eelkõige oluliselt

madalamat lineaarset vähendamistegurit perioodil 2031–2035.

Enne kvootide vähendamise trajektoori edasist karmistamist peab toimuma siduv ülevaatus,

milles hinnatakse tehnoloogiate ja vajaliku taristu tegelikku kättesaadavust, majanduslikku

teostatavust, energiahinna ja tööstuse konkurentsivõime arengut, tootmise ümberpaiknemist,

impordisõltuvust ning mõju varustuskindlusele ja süsinikulekke ohule. Kui regulatsiooni

aluseks olnud eeldused ei ole täitunud, ei tohi vähendamise trajektoori automaatselt

karmistada.

1.2. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi automaatset tehnoloogilise teostatavuse kaitseklauslit.

Kvootide tasuta eraldamist ei tohi vähendada või karmistada ulatuses, milles nõutava heite

vähendamiseks vajalik tehnoloogia, taristu või kolmanda isiku teenus ei ole tööstuslikus

mahus kättesaadav ja majanduslikult rakendatav.

1.3. Eesti peab vajalikuks säilitada tasuta eraldamine süsinikulekke vastase

kaitsemehhanismina.

Tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluseid tuleb vähendada võimalikult aeglases

tempos ning võrdlusaluste määramise metoodika peab olema liikmesriikidele ja käitajatele

kontrollitav ja läbipaistev.

Käitisele või käitise allüksusele, kus tasuta eraldamine põhineb protsessiheitel, kasutatakse

parimat võimalikku tehnikat ning täiendavaks heite vähendamiseks puudub tööstuslikult

kättesaadav ja majanduslikult teostatav lahendus, ei tohi kohaldada sektoriteülest

parandustegurit viisil, mis vähendab täiendavalt selle tasuta eraldist. Selleks vajalik ühikute

reserv tuleb süsteemis eraldi tagada.

Tasuta eraldamise reeglites tuleb arvestada kodumaise kütuse tootmise rolli liikmesriigi

energiajulgeoleku, varustuskindluse ja kriisitaluvuse tagamisel.

1.4. Eesti taotleb olemasolevale põlevkiviõli tootmisele ja sellega tehniliselt seotud

väärtusahelale EL HKSi direktiivis selget erikäsitlust.

Perioodil 2031–2040 tuleb võrreldava tegevustaseme korral säilitada põlevkiviõli tootmise

tasuta eraldamise tingimused ja eraldise maht vähemalt aastate 2026–2030 keskmisel tasemel

seni, kuni Euroopa Liit impordib märkimisväärses mahus põlevkiviõliga asendatavaid

vedelkütuseid.

Erikäsitlus peab hõlmama ka põlevkiviõli tootmisega tehniliselt integreeritud väärtusahelat,

sealhulgas uttegaasi energiakasutust.

17

Eesti taotleb samuti, et tasuta eraldamine või muu samaväärne süsinikulekke kaitse säiliks

ELis toodetud süsinikulekke ohuga kaupade ekspordile kolmandatesse riikidesse juhul, kui

ELi süsiniku piirimeede ei taga eksportturul võrreldavat konkurentsikaitset.

1.5. Eesti ei toeta Komisjoni kavandatud lahendust, mille kohaselt osa tasuta eraldisest jääb

ettevõtjale välja andmata kuni heite vähendamise investeeringute tegemise ja tulemuste

tõendamiseni.

Kinnitatud heite vähendamise või investeerimiskava olemasolul tuleb ettevõtjale igal aastal

väljastada 100% arvutatud tasuta eraldisest. Kui tingimusliku osa säilitamisest ei ole võimalik

täielikult loobuda, ei tohiks see ületada 2% arvutatud tasuta eraldisest.

Tasuta eraldamise majanduslikult olulised tingimused, sealhulgas tingimusliku osa suurus,

investeerimiskohustuse põhialused ja erandid, tuleb sätestada direktiivis ega tohi jätta

sisuliselt hilisemate rakendus- või delegeeritud aktide otsustada.

1.6. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi energiajulgeoleku ja varustuskindluse kaitseklauslit.

Liikmesriigil peab süsteemihalduri ja riikliku varustuskindluse hinnangu alusel olema

võimalik määrata liikmesriigi poolt määratud mahus kodumaine juhitav

elektritootmisvõimsus, sealhulgas põlevkivist elektritootmine, ning rakendada sellele EL

HKSiga seotud kompensatsiooni- või erimehhanismi ulatuses, mis on vajalik

tootmisvõimsuse majanduslikuks säilitamiseks.

Strateegilise tootmise vajadust ja kasutusrežiimi tuleb hinnata elektrisüsteemi kogukulu,

impordisõltuvuse, kriisitaluvuse, süsteemiteenuste väärtuse, kütuse varutavuse ning

käivitamis- ja seiskamiskulude alusel. Regulatsioon ei tohi eeldada, et strateegilise juhitava

tootmise optimaalne roll on alati üksnes harv reservkasutus.

1.7. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi hinnatõusu kaitsemehhanismi tugevdamist. Ette teada

oleva ja inflatsiooniga korrigeeritava hinnataseme ületamisel peab turule suunatavate ühikute

kogus automaatselt suurenema. Hinnapäästiku täpne tase ja vabastatavate ühikute kogus tuleb

määrata mõjuanalüüsi alusel.

Eesti ei toeta liikmesriikide enampakkumistulu ebaproportsionaalset ümberjaotamist ELi

kesksetesse fondidesse. Liikmesriikidele peab jääma võimalikult suur otsustusõigus oma

enampakkumistulu kasutamisel.

Moderniseerimisfondi ja liikmesriigi HKSi tulu peab olema võimalik kasutada ka

varustuskindluse seisukohalt vajaliku olemasoleva energiatootmise töökindluse, efektiivsuse

ja keskkonnanäitajate parandamiseks. Fossiilse või muu süsinikumahuka kodumaise kütuse

kasutamine ei tohi iseenesest muuta varustuskindluse seisukohalt põhjendatud investeeringut

abikõlbmatuks.

1.8. Eesti toetab kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside ühikute

kasutamist EL HKSis ning taotleb nende piiratud kasutamise võimaldamist juba perioodil

2031–2035. Rahvusvaheliste ühikute kasutamine peab vähendama ELi ettevõtete tegelikku

vajadust HKSi ühikute järele ega tohi ebaproportsionaalselt vähendada liikmesriikide

enampakkumistulu.

1.9. COM(2026) 620 ning teiste käesolevas seisukohas eraldi muutmata küsimuste osas toetab

Eesti Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukohti.

(poolt 4: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti Poolamets; vastu 8: Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Kristo Enn

Vaga, Luisa Värk; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Enn Eesmaa, Urmas Reinsalu).

Rain Epleri esitatud muudatusettepanekud ei leidnud toetust

Rain Epler sõnas, et kiidab Urmas Reinsalu tehtud muudatusettepanekuid, kuna ta on võtnud

aluseks R. Epleri esitatud ettepanekud ning ka EKRE poolt varasemalt esitatud ettepanekud

(sealhulgas eelnõudena esitatud ettepanekud), mis puudutavad sellest HKSist üldse lahkumist.

R. Epler sõnas, et toetab U. Reinsalu muudatuste paketti.

Peeter Tali pani kolmandana hääletusele Urmas Reinsalu esitatud ettepaneku muuta

Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohtasid vastavalt:

1. Eesti peab vajalikuks säilitada aastatel 2031–2040 põlevkiviõli tootmise väärtusahelale

eraldatavate tasuta kvootide maht vähemalt aastate 2026–2030 tasemel ja tingimustel.

18

Eesti on vastu tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise sidumisele kohustuslike

investeerimiskavadega.

Euroopa Liidu asjade komisjon asetab sellele seisukohale parlamendireservatsiooni.

2. Eesti toetab ETS-i direktiivi täiendamist kindla hinnalae kehtestamisega.

3. Eesti toetab CO2 vähendamise lineaarse trajektoori pikendamist ja laugemaks muutmist,

viies selle vastavusse majanduse reaalse valmisolekuga. Käitistele või allkäitistele ei tohi

kohaldada sektoriteülest paranduskoefitsienti (CSCF), kui nad rakendavad parimat

võimalikku tehnoloogiat ning nende tegevus on liikmesriigi energiajulgeoleku,

varustuskindluse või kriisitaluvuse seisukohalt oluline. ELi HKSi mõju hindamisel tuleb

arvestada ka tootmise ümberpaiknemist, globaalset heidet, impordisõltuvust,

energiajulgeolekut ning strateegilise tootmisvõime säilimist.

4. Eesti peab riiklikust julgeolekust lähtuvalt tingimusteta vajalikuks energiajulgeoleku erandi

kehtestamist põlevkivienergeetikale, tagades tasuta kvootide võimaldamise aastatel 2031–

2040.

5. Eesti seisab selle eest, et heitmekaubanduse süsteemist laekuvate tulude sihtotstarbe

määramine, jaotamine ja kasutamine jääks täielikult liikmesriikide suveräänsesse pädevusse.

6. Eesti ei toeta uute valdkondade lülitamist heitmekaubanduse süsteemi, teeb ettepaneku ETS

2 süsteem tühistada ning on vastu täiendavatele koormistele ETS 1 süsteemis järgmistes

valdkondades:

Meretransport: Laevanduse kiirendatud ja täiemahuline kaasamine ETS 1 süsteemi tõstab

geograafiliselt perifeerse rannikuriigi jaoks kauba- ja reisijateveo hindu, kahjustades riigi

logistilist konkurentsivõimet ja eksporti.

Lennundus: Tasuta kvootide enneaegne kaotamine Euroopa-sisestele lendudele ja reeglite

laiendamine isoleerib Eesti geograafiliselt ning tõstab ebaproportsionaalselt lennupiletite

hindu.

Olmejäätmete põletamine: Jäätmepõletuse allutamine heitmekaubandusele tõstab hüppeliselt

elanike prügiveo ja soojusenergia tariife, omamata kiiret ringmajanduslikku alternatiivi.

(poolt 6: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets, Urmas

Reinsalu; vastu 7: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Urve Tiidus, Kristo

Enn Vaga, Luisa Värk; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tarmo Tamm).

Urmas Reinsalu esitatud muudatusettepanekud ei leidnud toetust.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti põhimõtteliselt

kooskõlas keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni arvamusega, ning täiendades

seisukohtade punkte 1.1, 1.3 ja 1.4.1 järgmiselt (muudatused allakriipsutatud):

1.1 Eesti peab Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) oluliseks

konkurentsivõime ja kliimapoliitika instrumendiks. Samas peab HKSis heitkoguse ühikute

vähendamise tempo olema võimalikult sujuv ning lähtuma sellest, kui kiiresti muutuvad

vajalikud tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks ning arvestama

varustuskindluse ja julgeolekukaalutlustega. ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide

saavutamisel peab säilima tasakaal eri sektorite vahel ning HKSi aeglasem heite vähendamine

ei tohiks tähendada, et puudujäägi katmiseks eeldatakse süsiniku sidumise suurendamist

maakasutussektoris, ega suuremat heite vähendamist transpordi või hoonete sektoris.

1.3 Eesti leiab, et ühikute tasuta eraldamine peab jätkuma tempos, mis arvestab tehnoloogiate

tegelikku valmidust, süsinikulekke riski, ELi tööstuse konkurentsivõimet ning

varustuskindlust, julgeolekukaalutlusi ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Ühikute tasuta

eraldamise süsteem ei tohi panna ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on investeerinud

heite vähendamisse ja saavutanud olemasoleva tehnoloogiaga juba parima võimaliku taseme.

1.4.1 Kui tasuta ühikute eraldamise sidumine heite vähendamise kavadega säilib, tuleb

arvestada raskesti vähendatava heitega ja kapitalimahukate tööstusharude eripäradega ning

olukordadega, kus vajalikud tehnoloogiad ei ole veel piisavalt küpsed või kättesaadavad, nagu

näiteks põlevkiviõlisektoris. Arvesse tuleb võtta ka investeeringuid, mis aitavad vähendada

19

HKSi kuuluva käitise heidet, sealhulgas ettevõtte teistes tootmisüksustes või taristus, samuti

tuleb arvestada enne 2031. aastat tehtud asjakohaseid investeeringuid ja nende mõju heite

vähendamisele. Eelistame, et kavade kestus on pikem ning nende miinimummaht väiksem kui

käitise viieaastase ELi HKSi tsükli tasuta eraldatavate ühikute kogumaht.

(poolt 8: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus,

Kristo Enn Vaga, Luisa Värk; vastu 5: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti

Poolamets, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Enn Eesmaa).

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti põhimõtteliselt kooskõlas

keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni arvamusega, ning täiendades seisukohtade punkte

1.1, 1.3 ja 1.4.1:

1.1 Eesti peab Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) oluliseks

konkurentsivõime ja kliimapoliitika instrumendiks. Samas peab HKSis heitkoguse ühikute

vähendamise tempo olema võimalikult sujuv ning lähtuma sellest, kui kiiresti muutuvad

vajalikud tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks ning arvestama

varustuskindluse ja julgeolekukaalutlustega. ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide

saavutamisel peab säilima tasakaal eri sektorite vahel ning HKSi aeglasem heite

vähendamine ei tohiks tähendada, et puudujäägi katmiseks eeldatakse süsiniku sidumise

suurendamist maakasutussektoris, ega suuremat heite vähendamist transpordi või hoonete

sektoris.

1.2 Eesti toetab HKS turustabiilsusreservi tugevdamist, et vähendada ELi HKSi ühiku hinna

järske kõikumisi ja parandada hinnataseme prognoositavust. Eesti hinnangul ei ole Euroopa

Komisjoni pakutud muudatused piisavad ühikuhinna järskudele tõusudele reageerimiseks,

mistõttu tuleb luua selgem hinnatõusu pidurdav mehhanism, näiteks hinnalävendi kaudu,

mille ületamisel suurendatakse enampakkumisturul ühikute kogust, või luues paindlikumad

tingimused HKSi turustabiilsusreservi ühikuhinna stabiliseerimismehhanismide

rakendumiseks.

1.3 Eesti leiab, et ühikute tasuta eraldamine peab jätkuma tempos, mis arvestab tehnoloogiate

tegelikku valmidust, süsinikulekke riski, ELi tööstuse konkurentsivõimet ning

varustuskindlust, julgeolekukaalutlusi ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Ühikute tasuta

eraldamise süsteem ei tohi panna ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on investeerinud

heite vähendamisse ja saavutanud olemasoleva tehnoloogiaga juba parima võimaliku taseme.

1.3.1 Toetame tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluste vähendamist võimalikult

aeglases tempos, et vältida sektorite ülese parandusteguri rakendumist. Võrdlusaluste

uuendamise protsess peab muutuma läbipaistvaks kõikidele osalistele ning arvestama

regionaalsete eripäradega.

1.4 Eesti saab tingimuslikult toetada tasuta eraldatavate ühikute sidumist kohustuslike heite

vähendamise investeeringutega, välja arvatud sektorites, kus heidet ei ole võimalik

vähendada tehnoloogiate ebaküpsuse või nende majandusliku tasuvuse tõttu, ning taotleb

ühikute koguse ja selle eeldusena esitatava investeeringute kava seose vähendamist, kuna

heite vähendamise võimalused sõltuvad sektorist, asukohast, taristu olemasolust ja

tehnoloogiate tegelikust valmidusest. Samuti ei tohi ebasoodsasse olukorda seada ettevõtteid,

kes on juba investeerinud ja olemasolevate tehnoloogiatega saavutanud suure osa võimalikust

heite vähendamisest.

1.4.1 Kui tasuta ühikute eraldamise sidumine heite vähendamise kavadega säilib, tuleb

arvestada raskesti vähendatava heitega ja kapitalimahukate tööstusharude eripäradega ning

olukordadega, kus vajalikud tehnoloogiad ei ole veel piisavalt küpsed või kättesaadavad,

nagu näiteks põlevkiviõlisektoris. Arvesse tuleb võtta ka investeeringuid, mis aitavad

vähendada HKSi kuuluva käitise heidet, sealhulgas ettevõtte teistes tootmisüksustes või

taristus, samuti tuleb arvestada enne 2031. aastat tehtud asjakohaseid investeeringuid ja

nende mõju heite vähendamisele. Eelistame, et kavade kestus on pikem ning nende

miinimummaht väiksem kui käitise viieaastase ELi HKSi tsükli tasuta eraldatavate ühikute

kogumaht.

20

1.5 Eesti pooldab ELi HKSi enampakkumistulu kasutamisel liikmesriikidele võimalikult

suurt paindlikkust ega pea vajalikuks kehtestada nende kasutamisele kindlaksmääratud

prioriteetseid eesmärke. Samuti peame oluliseks, et enampakkumistulu planeerimisel saavad

liikmesriigid lähtuda riigi strateegia- ja eelarveprotsessidest.

1.5.1 Juhul kui prioriteetsed eesmärgid siiski kehtestatakse, eelistab Eesti, et nende hulka

hõlmataks ka hoonete energiatarbimise ja CO₂ heite vähendamine, arvestades hoonesektori

olulist rolli kliimaeesmärkide saavutamisel.

1.5.2 Eesti ei toeta enampakkumistulu väljamaksetele kolmeaastase tähtaja kehtestamist. Kui

tähtaja kehtestamata jätmist ei suudeta kokku leppida, tuleb see siduda enampakkumistulust

rahastatavate meetmete raha kasutamise otsusega või määrata väljamaksete tähtaeg

pikemana, et võimaldada toetada ka strateegilisi pikemaajalisi tegevusi.

1.6 Eesti soovib muudatusi uute ELi HKSi loodavate algatuste rahastamiseks kavandatud

ümberjaotustesse, kuna need luuakse liikmesriikide enampakkumistulu arvelt ning see

vähendab oluliselt liikmesriikide võimalusi ise heite vähendamisse ja energiatõhususse

investeerida. Seetõttu pooldab Eesti ettepanekus olevate selliste rahastamisvahendite

mahtude vähendamist või nende katmist muust kui liikmesriikide müügikogusest

eraldatavate HKSi ühikute arvelt.

1.6.1 Eesti pooldab Euroopa Komisjonile suunatud ELi HKSi rakendamiskulu, sealhulgas

HKSi registri ja merenduse kütuste hinnavahe ja tehnoloogiate arengu rahastu (SMAP)

halduskulu katmist ELi eelarve halduskulu osast. Kui see ei õnnestu, siis pooldame registriga

seotud Euroopa Komisjoni täiendavate ülesannete eelarve kujundamisel läbipaistvat,

põhjendatud ja konservatiivset lähenemist, suurimas võimalikus ulatuses ELi eelarve

halduskulu vahendite kasutust ning sellele lisaks tõendatud vajaduse katmiseks jaotusvõtit,

mis arvestab liikmesriigi ELi HKSi kuuluvate käitiste arvuga.

1.7 Eesti hinnangul on investeeringukiirendi kavandatud maht esimesel kolmel aastal liiga

suur võrreldes toimivate analoogsete ELi instrumentide mahuga, seetõttu eelistame selle

olulist vähendamist. Samuti leiame, et investeeringukiirendi abikõlblikud sektorid peavad

hõlmama merendussektorit, katma ka investeeringuid taotleva ettevõtte teistes käitistes ja

taristus, mis ei kuulu HKSi, kuid mõjutavad HKSi käitise heidet kaudselt, ning tegevusi, mis

toetavad HKSi heite vähendamist väljaspool HKSi käitisi.

1.7.1 Investeeringukiirendi puhul „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) põhimõtte rakendamine

vähendab raskesti vähendatava heitega sektorite võimalust seda rahastusvahendit kasutada,

mistõttu eelistame, et nimetatud rahastamisvahend jäetakse DNSH kohaldamisalast välja.

Samuti eelistame, et DNSH põhimõtet ei kohaldata kaitse- ja sisejulgeolekuvaldkonnaga

seotud projektides.

1.7.2 Eesti peab oluliseks, et ELi kesksetest fondidest ja toetusmehhanismidest nagu

merenduse kütuste hinnavahe ja tehnoloogiate arengu rahastu (SMAP) rahastamisel on

tagatud toetuste tasakaalustatud geograafiline katvus kõigis liikmesriikides. Seetõttu

eelistame võimalusel kindla eelarveosa eelbroneerimist konkreetsete riikide taotlustele.

Projektivalikul ei poolda me sellistes fondides toetuse eraldamist üksnes taotluste esitamise

järjekorra alusel, vaid õiglase konkurentsi huvides on instrumentide rakendamine

läbipaistvate hindamiskriteeriumide alusel, mille peamised põhimõtted tuleb sätestada

direktiivis.

1.8 Eesti tervitab moderniseerimisfondi jätkamist ning peab põhjendatuks, et

moderniseerimisfondi abikõlblikkuse lävend on 75% ELi keskmisest sisemajanduse

kogutoodangust. Samas leiame, et kaaluda võiks fondi vahendite jaotusvõtme täiendamist

viisil, mis arvestab senisest enam liikmesriikide varasemat panust heite vähendamisse ning

tunnustab paremini neid liikmesriike, kes on kasvuhoonegaaside heite vähendamisel häid

tulemusi saavutanud.

1.9 Teeme ettepaneku hinnata 400–4999 kogumahutavusega laevade lisamist ELi HKSi

süsteemi pärast seda, kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on saavutanud

rahvusvahelise kokkuleppe laevade kogumahutavusega alates 5000 heite vähendamisele

suunatava süsteemi kohta.

1.9.1 Eesti peab oluliseks sätestada ELi HKSi direktiivis selge õiguslik kord, mis tagab, et

IMO võimaliku globaalse kasvuhoonegaaside heidet reguleeriva turumehhanismi

21

rakendamisel ei kaasne merendussektorile põhjendamatut kahekordset finants- ja

halduskoormust.

1.9.2 Eesti peab Läänemere kliimaolusid arvestades oluliseks jääklassiga laevadele kehtiva

heitkoguste erandi tähtajatut või vähemalt 2050. aastani pikendamist ning jääs navigeerimise

eraldi arvestamist.

1.9.3 Eesti tervitab merendussektori aruandlussüsteemi lihtsustamist. Peame oluliseks, et

aruandlustähtajad on omavahel loogiliselt kooskõlas ning jätavad tõendajatele piisava aja

andmete kvaliteetseks kontrollimiseks.

1.9.4 Eesti toetab seire- ja aruandlussüsteemi laiendamist reisilaevadele, kuid soovime, et

saartevahelise ühenduse erandi kehtivust pikendatakse, see kohaldub reisi- ja

reisiparvlaevadele ning kehtib Eesti mandri ja saarte vahelisele elutähtsale ühendusele.

1.9.5 Eesti tervitab merenduse heite vähendamise tehnoloogiate ja säästvate kütuste kõrgema

maksumuse kompenseerimiseks toetusmehhanismi loomist.

1.9.5.1 Turutõrgete ületamiseks peame oluliseks, et ettevõtetel oleks võimalik saada toetuse

otsus enne investeeringu tegemist, lahendades samas ELi instrumendi finantshuvide kaitse

asjakohaste maandamisvõtetega.

1.9.5.2 Eesti peab oluliseks ka tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte järgimist ning toetab

toetuskõlblike kütuste nimekirja laiendamist vähemalt üleminekuperioodiks kasutatud

toiduõlist, loomsetest kõrvalsaadustest, reoveepõhistest lähteainetest ning toidu- ja

söödatootmiseks mittesobivast biomassist toodetud kütustele.

1.10 Eesti peab endiselt oluliseks, et ELi HKSi ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse

Organisatsiooni rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja

vähendamise süsteemi (CORSIA) rakendamine on omavahel seotud selliselt, et see ei too

kaasa põhjendamatut halduskoormust, kattuvat rahalist koormust ega ELi

lennundusettevõtete konkurentsivõime vähenemist maailmas.

1.10.1 Eesti peab oluliseks, et lennunduse ELi HKSi kohaldamisala laiendamisel ei kaasne

väiksematele õhusõiduki käitajatele nõuete täitmisega ebamõistlikku haldus- ega

finantskoormust. Väiksematele käitajatele ette nähtud lihtsustatud seire-, aruandlus- ja

tõendamisnõuded peavad olema selged ja praktikas rakendatavad.

1.11 Eesti toetab süsiniku kogumise, kasutamise, säilitamise ja püsiva eemaldamise

terviklikku ning tehnoloogianeutraalset lõimimist ELi HKSi.

1.11.1 Reeglid peavad vältima topeltarvestust, võimaldama sama ettevõtja sertifitseeritud

biogeense süsiniku eemaldamise ühikuid kasutada tema eri ELi HKSi käitiste fossiilse heite

katmiseks ning tagama, et biogeense või atmosfäärist pärineva CO₂ samaväärselt püsivat

sidumist toodetes ja protsessides ei kohelda põhjendamatult ebasoodsamalt kui geoloogilist

säilitamist.

1.11.2 Toetame põhimõtet, et süsiniku mittepüsiva sidumise ja kasutamise korral tekib

heitkoguse kompenseerimise kohustus üksnes ühe korra ning võimalikult lähedal CO₂

tegelikule atmosfääri paiskumisele.

1.11.3 Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt loodav süsiniku eemaldamise ühikute ostu

mehhanism ning piiriülene CO₂ transpordi- ja säilitamistaristu peavad olema läbipaistvatel ja

proportsionaalsetel tingimustel kättesaadavad ka väiksematele ja hajutatud projektidele ning

CO₂ geoloogilise säilitamisvõimaluseta liikmesriikidele, kahjustamata seejuures ELi HKSi

toimimist. Biogeense süsiniku püüdmise ja säilitamise puhul tuleb vältida täiendavat

kestlikkuse survet biomassile.

1.12 Eesti leiab, et juhul, kui liikmesriigis kohaldatakse olmejäätmete põletamisele

keskkonnatasusid või muid hinnastamise vahendeid, mis aitavad otseselt kaasa CO₂ heite

vähendamisele, tuleb neid käsitada CO₂ tasuga samaväärse meetmena ning see võimalus

peab olema direktiivis selgelt sätestatud. Eesti toetab erandit, mis võimaldab vabastada

olmejäätmeid põletavad käitised ELi HKSi heitkoguse kompenseerimise kohustusest. Oluline

on, et liikmesriikidele jääb paindlikkus kasutada juba toimivaid riiklikke meetmeid ning

võimalusel säilib erandi kohaldamise võimalus ka pärast 2035. aastat.

1.12.1 Eesti saab nõustuda prügilate arvamisega ELi HKSi seire- ja aruandlussüsteemi.

Hilisemal võimalikul ELi HKSi täismahus laiendamisel prügilatele on oluline eelhinnata

selle tegelikku lisaväärtust heite vähendamisel, mõju liikmesriikide halduskoormusele ning

22

kooskõla kehtivate jäätme- ja kliimapoliitika meetmetega.

1.13 Eesti toetab rahvusvaheliselt kaubeldavate kasvuhoonegaaside ühikute seostamist ELi

HKSiga, et täiendada heitkoguste vähendamise võimalusi ning pikendada ELi HKSi

trajektoori. Samas ei tohi nimetatud ühikute kasutamine vähendada liikmesriikide

enampakkumistulu.

1.14 Eelistame, et kõik direktiivi muudatused on võimalik riigisisesesse õigusesse üle võtta

samal tähtajal.

(poolt 8: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus,

Kristo Enn Vaga, Luisa Värk; vastu 5: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti

Poolamets, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Enn Eesmaa).

6. Info ja muud küsimused

Peeter Tali sõnas, et ei saa osaleda Poola, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja

Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste ning Islandi ja Norra väliskomisjonide

esimeeste kohtumine Kaunases, Leedus, kuid kuna tegemist on olulise kohtumisega

lähetatakse Luisa Värk. P. Tali andis teada, et järgmine ELAK-i istung toimub 21. septembril

kell 13.30 ELAKi ruumis P280, mil toimub arutelu Montenegro parlamendi Euroopa

integratsiooni komisjoniga. Samuti toimub 21. septembril kell 19.15 õhtusöök Eesti–

Montenegro parlamentaarse sõprusrühmaga.

Otsustati:

6.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL)

2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise

lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega COM(2026) 565,

osas (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets,

Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).

6.2. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse ühtlustatud 2 GHz

sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa andmise menetlust ja

millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026) 311, osas (konsensus:

Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets, Maido Ruusmann,

Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).

6.3. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise

meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781

(kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504, osas (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn

Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali,

Urve Tiidus, Luisa Värk).

6.4. Välislähetusse saatmise otsustamine: Lähetada EL asjade komisjoni liige Luisa Värk 4.–

5. oktoober Kaunasesse, Leetu, kus toimub Poola, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti,

Leedu ja Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste ning Islandi ja Norra

väliskomisjonide esimeeste kohtumine. Välislähetusega kaasnevad kulud katta EL asjade

komisjoni välislähetuste eelarvest (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa,

Rain Epler, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve

Tiidus, Luisa Värk).

23

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 175

Eesti, videosild Reede, 18. september 2026

Algus 9.00, lõpp 11.52

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets,

Urmas Reinsalu (Lea Danilson-Järg asendusliige), Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Kristo Enn Vaga, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudus: Tiit Maran

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna, ministri diplomaatiline nõunik Mari-Liis Sulg,

Euroopa osakonna lauaülem Triin Hiiesalu, Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Mariko

Jõeorg-Jurtšenko (2. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majanduse ja innovatsiooni valdkonna asekantsler Sigrid Rajalo ja ELi ja rahvusvahelise

koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (3. päevakorrapunkt); energeetika- ja

keskkonnaminister Erkki Keldo, Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse

osakonna juhataja Laura Remmelgas ning sama osakonna nõunik Annika Varik, välissuhete

osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (4.–5. päevakorrapunkt); Riigikantselei

Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Karin Zereen (4.–5. päevakorrapunkt); Riigikogu

Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.–6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 22. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 24. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu

istungil (siseturg, tööstus)

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamisega

ajavahemikuks 2026–2030 COM(2026) 619

5. Seisukoha andmine: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamine COM(2026) 616 ja

COM(2026) 620

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (14.09–20.09.2026) töökava

2

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026

Istungit ei toimu

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 18.09.2026 kell 09.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 22. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 24. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu

istungil (siseturg, tööstus)

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamisega

ajavahemikuks 2026–2030 COM(2026) 619

5. Seisukoha andmine: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamine COM(2026) 616 ja

COM(2026) 620

6. Info ja muud küsimused

Lea Danilson-Järg küsis, kas Peeter Tali on võtnud endale topeltrolli, olles nii Euroopa Liidu

asjade komisjoni (edaspidi ELAK) kui ka riigikaitsekomisjoni esimees.

Peeter Tali vastas, et Riigikogu liikmed on usaldanud talle topeltrolli, kuid astub ELAKi

esimehe kohalt tagasi niipea, kui selleks tekib valmisolek. P. Tali sõnas, et teeb seda esimesel

võimalusel ning ei jää kindlasti kahe komisjoni esimeheks. Ta lisas, et samuti peab esimehe ja

aseesimehe valimine toimuma füüsilisel istungil.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Urmas

Reinsalu, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus,

Luisa Värk).

2. Eesti seisukohad 22. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu

istungil

Margus Tsahkna andis ülevaate Eesti seisukohtadest 22. septembril 2026 toimuval Euroopa

Liidu üldasjade nõukogu istungil. Välisminister sõnas, et toetame Euroopa Komisjoni

ettepanekut Euroopa Liidu pikaajalise eelarve (inglise keeles Multiannual Financial

Framework, edaspidi MFF) mahu kohta, kuid enamik pakutud lisatuluallikaid ei ole Eestile

vastuvõetavad. Eestil on 17 liikmesriigiga ühispositsioon, mis loob läbirääkimisteks tugeva

aluse. Seisame riigi plaanide rahastuse säilitamise eest ning hoiame omavahendite arutelus

paindlikku joont, et jõuda kokkuleppeni. Eesti toetab 15.–16. oktoobril toimuva Euroopa

Ülemkogu päevakorda. Euroopa Komisjoni iga-aastases kavatsuste kirjas osas esitatakse

komisjoni poliitilised prioriteedid. Liikmesriikide küsimused selle osas puudutavad muu

hulgas Kanada võimaliku assotsieerunud liikmelisust ja Euroopa julgeolekunõukogu loomist.

Eesti keskendub Ukraina sõja lõpetamisele, sõjajärgsele Euroopale, laienemisele, Euroopa

Liidu toimimisele laienemise ajal ja pärast laienemist ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.

Iga-aastase õigusriigidialoogi horisontaalses arutelus käsitletakse liikmesriikide üldist

olukorda, kus Eesti olukord on hea. Eraldi vaadeldakse Albaaniat, Montenegrot, Põhja-

Makedooniat ja Serbiat. Eesti toetab Montenegro läbirääkimispeatükkide sulgemist ja

ratifitseerimisprotsessi alustamist järgmisel aastal. Albaania ja Põhja-Makedoonia edenevad

hästi, kuid Serbia areng on vastupidine ning komisjon on kriitiline eelkõige meediavabaduse

ja õigusriigi olukorra suhtes. Kohal algatatud küsimuste juures annab Iirimaa ülevaate

lihtsustamise koondpaketi hetkeseisust, mida ELAK on toetanud. Hispaania tutvustab soovi

lisada baski, galeegi ja katalaani keel Euroopa Liidu ametlike keelte hulka, milles Eestil

erihuvi ei ole.

3

Rain Epler küsis et, kui Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve suurendamist kahe triljoni võrra,

kuid ei nõustu enamiku pakutud lisatuluallikatega, siis milline on meie eelistatud

rahastamislahendus. Teiseks küsis R. Epler, kuidas käsitletakse Euroopa tasandil Lähis-Ida

konflikti tõttu häiritud naftatarneid, madalaid gaasivarusid ja kasvavat kütusehinnasurvet ning

kas arutatakse meetmeid, sealhulgas maksuleevendusi, mida mõned liikmesriigid juba

rakendavad ning mida Euroopa Komisjon on mitteametlikult soovitanud.

Peeter Tali täpsustas, et MFF ei peaks suurenema mitte kahe triljoni võrra, vaid 600 miljardi

võrra ja eelarve ise on kokku umbes 2 triljonit.

Margus Tsahkna vastas, et eelarve suurendamine eeldab kokkulepet täiendavate

omavahendite leidmiseks. Eesti on aruteludes paindlik, kuid ei toeta lahendusi, mis kohtleksid

liikmesriike ebavõrdselt või kahjustaksid väikest avatud majandust, sealhulgas Eestile

ebasoodsaid üleeuroopalisi makse. M. Tsahkna jätkas, et kütusehindade tõus on tõsine ja laia

mõjuga probleem, millele otsivad lahendusi nii liikmesriigid kui ka Euroopa Liit. Üldasjade

nõukogu tasandil ei ole konkreetseid meetmeid veel kokku lepitud, kuid teema tõstatub

eelseisvatel rahvusvahelistel kohtumistel, sealhulgas ÜRO kõrgetasemelisel peaassambleel.

Energiahindade ebakindlus raskendab ka Eesti riigieelarve koostamist, kuna kütusekulud

mõjutavad ulatuslikult majanduse sisendeid.

Peeter Tali sõnas, et kohtus Montenegro Euroopa asjade ministriga ning järgmisel nädalal

külastab ELAK-it Montenegro parlamendi Euroopa integratsiooni komisjon. P. Tali küsis, kas

peaksime neile kinnitama Eesti jätkuvat toetust Montenegro liitumispüüdlustele.

Margus Tsahkna vastas, et Eesti huvides on, et vähemalt üks kandidaatriik lõpetaks lähiajal

läbirääkimised ja ühineks Euroopa Liiduga. Montenegro on teinud märkimisväärseid

edusamme ning Eesti toetab tema liitumist ja järgmisel aastal ratifitseerimisprotsessi

alustamist. Oleme valmis toetama ka Montenegro valimiste usaldusväärsust, arvestades Serbia

ja Venemaa tugevat survet. M. Tsahkna rõhutas, et kohtumistel tuleb kinnitada, et Eesti on

Montenegro liitumise kindel toetaja.

Peeter Tali lisas, et osaleb järgmisel nädalal Tiranas laienemiskonverentsil ning küsis, kuidas

välisminister hindab Albaania senist edenemist Euroopa Liiduga liitumisel ja kas neil on

endiselt väljakutseid õigusriigi valdkonnas.

Margus Tsahkna vastas, et Albaania on liitumisprotsessis märkimisväärselt edenenud, kuid

peab jätkama vajalike reformide elluviimist ja läbirääkimispeatükkide sulgemist. Eesti toetab

kindlalt kandidaatriikide liitumist ning peab oluliseks toetada iga Lääne-Balkani riigi arengut

eraldi. Nende liitumine Euroopa Liiduga vähendaks ühtlasi Venemaa mõju piirkonnas, kuid

Serbia tegevus raskendab piirkonna laienemisprotsessi.

Rain Epler sõnas, et jääb huviga jälgima, kas Euroopa Liidu laienemisel jõuab esimesena

edasi Kanada või mõni Euroopa kandidaatriik. R. Epler palus täpsustada, kas toimub

seisukohtade kinnitamise hääletus. Ta lisas, et hääletuse korral ei soovi ta hääletusel osaleda,

kuna materjalidega tutvumiseks ei olnud piisavalt aega.

Peeter Tali vastas, et hääletus toimub. Lisaks küsis P. Tali, kuidas hinnata Euroopa Liidu

erisuhet Kanadaga ning kas sarnast koostöövormi kaalutakse ka Austraaliaga. Samuti uuris ta,

milline on USA suhtumine sellesse algatusse ning milles seisneks kavandatav Euroopa

Julgeolekunõukogu.

Margus Tsahkna vastas, et Kanadaga seob Euroopat Kanada vägede kohalolek Lätis NATO

raames. Euroopa Liit on usaldusväärne ja etteaimatav partner ning peaks tihendama

kaubandus-, investeerimis- ja pikaajalist koostööd Kanada ning teiste partneritega.

Strateegilised ja vabakaubanduslepped Mercosuri, India ja Austraaliaga tugevdavad Euroopa

majandust ning toetavad konkurentsivõimet. Välisminister sõnas, et assotsieerunud liikmesuse

4

ettepanek tuli ootamatult ka Kanadale, kelle esialgne reaktsioon oli viisakas. Ta märkis, et

seda võib käsitada pikaajalise visiooni ja sõnumina USA-le, et Euroopa tegutseb iseseisva ja

tugeva jõuna. Euroopa Julgeolekunõukogu loomise ettepanekusse suhtub kõneleja skeptiliselt

ning ootab selle olemuse täpsustamist. M. Tsahkna sõnul tuleb olemasolevaid

julgeolekustruktuure, eelkõige NATOt ja Euroopa Liitu, tugevdada, mitte dubleerida.

Vajalikud on selged otsustusmehhanismid ja tegelik sõjaline võimekus, mitte täiendavad

struktuurid samade ressursside juhtimiseks.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. P. Tali kordas üle,

et Rain Epler ei osalenud hääletusel.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Arvo Aller, Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Urmas Reinsalu, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri

Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk; ei hääletanud 1: Rain Epler).

3. Eesti seisukohad 24. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime

nõukogu istungil (siseturg, tööstus)

Sigrid Rajalo andis ülevaate Eesti seisukohtadest 24. septembril 2026 toimuval Euroopa

Liidu konkurentsivõime nõukogu istungil (siseturg, tööstus). Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni valdkonna asekantsler sõnas, et

Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogul on põhiteemadena kavas Euroopa kiibimäärus ja

koondumiste kontrolli suuniste läbivaatamine. Kiibimääruse eesmärk on saavutada

suveräänsus Euroopa Liidu kiipide tarneahelas, mis on strateegiline sisend majanduses ja

tehnoloogias. Eesti toetab algatust ning peab oluliseks kogu väärtusahela arendamist, eelkõige

kiibidisaini, teadus- ja arendustulemuste turule jõudmist ning tööstuslikku rakendamist. Eestis

tegutsevad juba kiibikeskus, valdkonna ettevõtted ja teadlased ning loodud on suure

nõudlusega õppeprogrammid. Kuigi kiipide tootmine Eestis ei ole praegu realistlik, saab Eesti

panustada kõrge lisandväärtusega disaini- ja arendustegevusse. Ministrite arutelu koondumiste

kontrolli suuniste läbivaatamisel keskendub sellele, kas eelnõu loob piisava õigusselguse

konkurentsivõimet, innovatsiooni ja majanduskasvu toetavate äri- ja investeerimisotsuste

tegemiseks. Eesti peab oluliseks selgeid hindamiskriteeriume eelkõige innovatsioonipõhistel

ja digitaalsetel turgudel. Toetame eelnõus saavutatud tasakaalu ettevõtete kasvu soodustavate

koondumiste ning tõhusa konkurentsi kaitse vahel. Samuti tuleb arvestada väikeste avatud

turgude eripära, vältida konkurentsimoonutusi ja tagada turule võrdne juurdepääs. Lõunalaua

arutelu teemaks on majandusjulgeoleku integreerimine konkurentsivõime poliitikasse, kus

jätkuvalt toetame Euroopa Liidu reeglitel põhinevat kaubanduspoliitikat ning investeeringute

ja tarneahelate suuremat julgeolekut. Samuti peame jätkuvalt oluliseks, et tuleb vähendada

strateegilisi sõltuvusi ja tugevdada erinevate Euroopa Liidu tööstussektorite

vastupanuvõimeta ja vastupidavust.

Rain Epler küsis, milliseid konkreetseid meetmeid kavandatakse kiipide sektori

arendamiseks, sealhulgas maksuerisusi, toetusi ning kiibitootmiseks vajalike materjalide

tarneahelate kindlustamist.

Sigrid Rajalo vastas, et Euroopas on loodud taristud ja pädevuskeskused, mille teenused

toetavad ettevõtete osalemist kiipide arendamises ja tootmises. Edasised rahastusmeetmed on

veel kujundamisel ning neid kavandatakse muu hulgas Euroopa Konkurentsivõime Fondi

kaudu. Kiibimääruse 1.0 raames loodud Eesti kiibikeskust rahastavad võrdselt Euroopa

Komisjon ja Eesti riik. Uue määruse alusel on oodata sarnaseid algatusi, kuid nende täpne sisu

5

ei ole veel selgunud.

Urve Tiidus küsis, kas Euroopa Liidu eesmärk on suurendada kiipide tootmist ja

konkurentsivõimet Hiinaga ning mida täpsemalt pidas S. Rajalo antud kontekstis kiibidisaini

all silmas.

Sigrid Rajalo vastas, et pidas silmas asjaolu, et Euroopa Liidu strateegilise sõltumatuse

tagamiseks tuleb arendada ka liidu enda kiibitootmisvõimekust. Eesti võimalus panustada

seisneb eelkõige kiibidisainis, kuna tootmistehaste rajamine ei ole praegu realistlik. Selleks

saab Eesti näiteks koolitada spetsialiste, kes suudavad arendada uue põlvkonna kiipe.

Urve Tiidus lausus kokkuvõtvalt, et ühenduste teoreetiline loomine paneb aluse praktilisele

teostamisele.

Rain Epler sõnas, et kiibidisain ja -tootmine on tihedalt seotud protsessid. R. Epler küsis, kas

on plaan luua õppekavad spetsialistide koolitamiseks Eestis, kes asuvad tööle väljaspool

Eestit.

Sigrid Rajalo vastas, et TalTechis on juba avatud mikrokraadiprogrammid, mis on suunatud

eelkõige olemasoleva tööjõu täienduskoolitusele ning kiibidisaini ja -arendusega tegelevate

ettevõtete vajadustele. Kuigi tööjõu vaba liikumise tõttu ei ole lõpetajate edasine tegevus ette

määratud, on eesmärk arendada Eestis valdkondlikku ettevõtlust ja luua sellele vajalik

kvalifitseeritud tööjõud.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada põhimõtteliselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate esitatud Eesti põhisõnumeid. Lisaks tegi P. Tali

ettepaneku märkida, et Euroopa Liidu kiibimääruse 2.0 eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse

17.09.2026. a istungil heaks kiidetud seisukohtade suhtes kujundab Euroopa Liidu asjade

komisjon oma seisukoha eraldi menetluses.

Otsustati:

3.1. Toetada põhimõtteliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate

esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain

Epler, Urmas Reinsalu, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

3.2. Märkida, et Euroopa Liidu kiibimääruse 2.0 eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse 17.09.2026.

a istungil heaks kiidetud seisukohtade suhtes kujundab Euroopa Liidu asjade komisjon oma

seisukoha eraldi menetluses. (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain

Epler, Urmas Reinsalu, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamisega

ajavahemikuks 2026–2030 COM(2026) 619

Erkki Keldo andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamisega

ajavahemikuks 2026–2030 COM(2026) 619. Energeetika- ja keskkonnaminister sõnas, et

esimene ettepanek puudutab Euroopa Liidu heitkogustega esimest kauplemise süsteemi

(edaspidi HKS) muudatust aastateks 2026–2030. Euroopa Komisjon soovib vähendada

soojuse ja kütuse võrdlusalustel tasuta eraldatavate ühikute kärbet 34%-lt 18%-le. See

suurendaks Eesti ettevõtetele eraldatavate tasuta ühikute hulka ja avaldaks ligikaudu 1,5

miljoni euro suurust rahalist mõju. Eesti toetab tasuta eraldatavate ühikute hulga

suurendamist, kuid soovib, et leevenduse laiendamist kaalutakse ka põlevkivisektorile.

6

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Otsus tehti hääletades (poolt

6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi;

vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis

Mölder).

Rain Epler sõnas, et Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee ehk

COREPER kujundas Euroopa Parlamendiga peetavateks läbirääkimisteks seisukoha, mille

kohaselt põlevkivisektorile erandit ei tehta ning nafta- ja gaasisektor jäetakse

leevendusmeetmest välja. R. Epler küsis, kas ja millist seisukohta väljendasid Eesti esindajad

COREPERi kohtumisel, arvestades, et ELAKis ei ole seisukohad veel kinnitatud. R. Epler

küsis lisaks, kas ELAKi kinnitatavad seisukohad annavad Eestile mandaadi kaitsta

põlevkivisektori leevendust Euroopa Parlamendi ja nõukogu edasistes läbirääkimistes.

Eliise Merila vastas, et Eesti jäi COREPERis parlamentaarse reserviga ega toetanud ühtegi

seisukohta. Eesti esitas kirjalikult ja suuliselt ettepaneku hõlmata põlevkivisektor

leevendusmeetmesse. Eelnõu läheb edasi triloogidele, milleks Euroopa Parlament kujundab

oma seisukoha. Lõpphääletus toimub pärast triloogidel kokkuleppe saavutamist ning Eesti

jätkab põlevkivisektorile erandi taotlemist.

Rain Epler küsis, miks ei kujundatud Eesti seisukohta ELAKis enne COREPERi kohtumist,

näiteks juulis või augustis. R. Epler sõnas, et COREPERil on seisukohtade kujundamisel

oluline roll ning ELAKi varasemates aruteludes on seisukohtade muutmata jätmist

põhjendatud muu hulgas sellega, et Eesti on oma positsiooni COREPERis juba väljendanud.

Erkki Keldo vastas, et Euroopa Komisjon tuli alles juulis ettepanekuga välja.

Peeter Tali lisas, et ettepanek tuli alles juulis ja ELAK sai kokku esimest korda täna.

Rain Epler sõnas, et ei ole usutav, et COREPERi kohtumise ajakava ei olnud varem teada.

Eesti seisukoha oleks saanud kujundada augustis või septembri alguses. R. Epleri sõnul ei

olnud seisukoht COREPERis piisavalt jõuline.

Peeter Tali vastas, et otsustav hääletus ja sisulised läbirääkimised seisavad veel ees.

Peeter Tali küsis, kas Isamaad esindavad praegu kaks liiget või asendab Urmas Reinsalu Lea

Danilson-Järge.

Urmas Reinsalu vastas, et tal on volitus osaleda komisjoni istungil Isamaa esindajana ning ka

Lea Danilson-Järg võib istungil osaleda, kuid komisjoni liikme ülesandeid täidab praegu U.

Reinsalu.

Urmas Reinsalu tegi ettepaneku kuulata ära energeetika- ja keskkonnaministri ülevaade

järgmisest päevakorrapunktist, kuna teemad on sisuliselt seotud ning seega võiks ELAK

mõlemat teemat tervikuna arutada.

Peeter Tali nõustus U. Reinsalu ettepanekuga.

Vladimir Arhipov avaldas toetust arutada käesoleva istungi 4. ja 5. päevakorrapunkti

tervikuna. V. Arhipov küsis, kas energeetika- ja keskkonnaminister on tutvunud Eesti

Tööandjate Keskliidu (edaspidi TKL) ja Eesti Elektritööstuse Liidu (edaspidi ETL)

seisukohtade ja muudatusettepanekutega.

Peeter Tali vastas, et kui komisjon nõustub, käsitletakse kahte seotud päevakorrapunkti

ühises arutelus, kuid otsused tuleb vormistada eraldi, nagu tehti ka majanduskomisjonis. P.

Tali sõnas, et arvamused ja kirjad on komisjoni liikmetele ning ministeeriumile edastatud.

Erkki Keldo vastas Vladimir Arhipovi küsimusele, et on tutvunud Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon (edaspidi EVEA), ETLi, TKLi ja Rain Epleri seisukohtade ja

7

muudatusettepanekutega. E. Keldo sõnas, et peab oluliseks koostööd ning sisulist arvestamist

teiste sektoritega. Seejärel jätkas energeetika- ja keskkonnaminister 5. päevakorrapunkti

ülevaate andmisega.

Peeter Tali pani hääletusele Rain Epleri ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti punktides 1.1. ja 1.2. järgmiselt:

1.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut COM(2026) 619 üksnes tingimusel, et

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kavandatavast lõikest 2b kõrvaldatakse NACE 19.20

tegevusala üldine väljajätmine või nähakse ette samaväärne erand, mille alusel kohaldatakse

ettepanekus sätestatud aeglasemat soojuse ja kütuse võrdlusaluste vähendamise määra

põlevkiviõli tootmisega seotud tegevustele.

Põlevkiviõli tootmist ei ole põhjendatud leevendusest välja jätta üksnes tegevusala

klassifikatsiooni tõttu, kui sektori tegelikud heite vähendamise võimalused, tehnoloogiate

kättesaadavus ja süsinikulekke risk õigustavad ettepanekus sätestatud leevenduse

kohaldamist.

1.2. COM(2026) 619 alusel tehtav muudatus ei piira Eesti seisukohti COM(2026) 616

menetluses põlevkiviõli tootmise, protsessiheite, tasuta eraldamise ega perioodi 2031–2040

käsitluse kohta.

(poolt 6: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets, Urmas

Reinsalu; vastu 7: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm,

Urve Tiidus, Luisa Värk; erapooletuid 0; ei hääletanud: 0).

R. Epleri muudatusettepanekud ei leidnud toetust.

Peeter Tali pani seejärel hääletusele ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega (poolt 7: Maido Ruusmann, Aivar

Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk; vastu 4: Arvo Aller,

Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti Poolamets; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Enn Eesmaa,

Urmas Reinsalu).

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega (poolt 7: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm,

Urve Tiidus, Luisa Värk; vastu 4: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti Poolamets;

erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Enn Eesmaa, Urmas Reinsalu).

5. Seisukoha andmine: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamine COM(2026) 616

ja COM(2026) 620

Erkki Keldo andis ülevaate ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamisest COM(2026) 616 ja

COM(2026) 620. Energeetika- ja keskkonnaminister sõnas, et erialaliitude tagasiside kattub

suures osas Eesti seisukohtadega ning erinevused puudutavad peamiselt sõnastuse detailsust

ja läbirääkimisruumi. Eesti toetab pärast 2030. aastat realistlikumat heite vähendamise

trajektoori, millega nullheiteni jõudmine pikeneb 2047.–2048. aastale. Samas tuleks

vähendamise tempot aastatel 2030–2035 veelgi aeglustada, arvestades tehnoloogiate tegelikku

kättesaadavust, investeerimistsükleid, varustuskindlust ja Euroopa tööstuse

konkurentsivõimet. Tasuta ühikute eraldamine peab jätkuma võimalikult kaua ja piisavas

mahus, arvestades tehnoloogiate tegelikku valmidust, süsinikulekke riski ning

konkurentsivõimet. Uued reeglid ei tohi seada ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on

heidet juba vähendanud, ega kohustada tegema uusi investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse.

Põlevkivisektori ettevõtetele peab säilima võimalus saada tasuta ühikuid, võttes arvesse

8

seniseid investeeringuid. Eesti toetab HKSi ühikuhinna suuremat stabiilsust. Kuigi Euroopa

Komisjoni ettepanek sisaldab turustabiilsusmeetmeid, peame vajalikuks tõhusamat

mehhanismi, mis tooks turule täiendavaid ühikuid hinna kiire tõusu või kokkulepitud

lävendite ületamise korral. See peab säilitama CO₂ hinnasignaali, kuid vähendama järske

hinnakõikumisi ning muutma ettevõtete investeerimiskeskkonna stabiilsemaks ja

prognoositavamaks. Eesti prioriteedid on leevenduse laiendamine põlevkiviõlisektorile,

sujuvam heite vähendamise trajektoor, tasuta ühikute jätkumine pärast 2030. aastat ning

ühikuhinna stabiilsus. Liikmesriikidele peab säilima piisav otsustusõigus tulude kasutamisel

ning väikeriikidele tuleb tagada õiglane juurdepääs Euroopa Liidu kesksetele fondidele.

Samuti tuleb arvestada Eesti eripäradega merenduses, saarte ja jääolude puhul ning

jäätmesektoris, kus riiklikud meetmed juba kehtivad. Energeetika- ja keskkonnaminister

sõnas, et seisukohtade kujundamisel on arvestatud ettevõtjate ja erialaliitude tagasisidega ning

lähtutud Eesti majanduse konkurentsivõimest. ELAKi esimehega on täiendavalt vesteldud. Ta

sõnas, et soovib, et seisukohtades kajastatakse selgemalt varustuskindlust, sotsiaal-

majanduslikku mõju ja julgeolekukaalutlusi, eelkõige arvestades, et Eesti põlevkivisektor on

Ida-Virumaal. ELAKi mandaat annaks võimaluse kaitsta Eesti eripärasid ning taotleda

Euroopa Liidu tööstustega võrreldes õiglasi ja konkurentsivõimelisi tingimusi.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Otsus tehti hääletades (poolt

6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi;

vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis

Mölder).

Tarmo Tamm andis ülevaate keskkonnakomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Otsus tehti hääletades (poolt

6: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Tarmo Tamm; vastu

3: Rain Epler, Lauri Laats, Andres Metsoja; erapooletuid 0).

Rain Epler küsis COM(2026) 619 kohta, miks ei ole Eesti seisukoht sõnastatud viisil, et

toetada ettepanekut üksnes juhul, kui leevendus laieneb ka põlevkivisektorile.

Põlevkivisektori väljajäämine kahjustaks oluliselt Eesti konkurentsivõimet ja majandust. R.

Epler soovis täpsustust, millise läbirääkimiseelise annab praegune paindlikum sõnastus.

Erkki Keldo vastas, et arutluse all olnud täiendavates ettepanekutes on põlevkivisektor eraldi

näitena välja toodud. Kuna otsus tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega, tuleb

liikmesriikidel kompromissi otsida ning Eesti peab säilitama läbirääkimisruumi. Jäik

tingimuslikkus vähendaks võimalust kaitsta Eesti majandus-, julgeoleku- ja varustuskindluse

huve ning selgitada põlevkivisektori eripära. Seetõttu tuleb seisukohtades selgelt väljendada

Eesti prioriteete.

Rain Epler sõnas, et pole siinkohal positsioonil, et Eesti peab seisukohtades väga jõuline

olema. R. Epler küsis, milline võimalik kompromiss võimaldaks vähendada põlevkivisektori

leevendusmeetmest väljajäämise kahjulikku mõju ning kas lahendus võiks olla sektorile

osalise või üleminekulise leevenduse kehtestamine.

Laura Remmelgas vastas, et kahte ettepanekut käsitletakse Euroopa Liidu läbirääkimistel

tervikuna ning kuna tasuta ühikute jaotuse leevenduses lõplikku otsust ei ole, saame oma häält

kuuldavaks teha. Eesti oli üks neljast riigist, kes Euroopa Komisjonilt nõudis käesoleva

perioodi tasuta ühikute hulga suurendamist võrreldes varasemaga, mille osas Euroopa

Komisjon tuli vastu. Samuti on oluline kaaluda, et ka ülejäänud sektorid, nagu soojatootmine,

9

saaks rohkem tasuta ühikuid. Jätkatakse tööd selle nimel, et leevendus laieneks ka

põlevkiviõli tootmisele, kuid samaaegselt tuleb säilitada läbirääkimisruum Euroopa

Komisjoni ja ettepanekut toetavate liikmesriikidega, et saavutada põlevkivisektorile

soodsamad tingimused ka pärast 2030. aastat.

Urmas Reinsalu küsis, millisele HKS-1 ühikuhinna prognoosile ja mudelile tugineb valitsus

perioodil pärast 2030. aastat. Teiseks küsis U. Reinsalu, miks ei ole koostatud terviklikku

majandusmõju analüüsi, mis hõlmaks põlevkiviõli-, jäätmepõletus-, merendus- ja

lennundussektorit. Kolmandaks küsis kõneleja, miks ei arvestatud valitsuse seisukohtade

kujundamisel põlevkiviõlisektori konkreetseid sõnastusettepanekuid. Neljandaks küsis U.

Reinsalu, milline on praegune seis HKS-2 rakendamisega alates 1. jaanuarist 2028, millega

Eesti nõustus, kuid mis pole siseriiklikult kooskõlas. Viiendaks küsis kõneleja, milline on

valitsuse seisukoht tasuta kvootide julgeolekukaalutlustele andmise osas põlevkivienergia

tootmisele põlevkivielektrina.

Erkki Keldo vastas, et peab julgeolekut väga oluliseks ning nõustub, et seisukohtades tuleks

veel selgemalt rõhutada varustuskindlust, julgeolekut ning sotsiaal-majanduslikku mõju.

Minister jätkas, et Eesti oli üks algatajatest, kes soovis HKS-2 edasilükkamist, kuna selle

mõju nii kütusele kui toasoojale on märkimisväärne. Ettevõtjate konkreetsed ettepanekud on

läbi vaadatud ning suures osas arvesse võetud, sealhulgas on minister suhelnud Eesti

Energiaga. Seisukohtadesse ei ole lisatud konkreetseid protsente ega arvulisi eesmärke, et

säilitada läbirääkimisruum. Valitsuse ja ettevõtjate ühine eesmärk on võimalikult sujuv heite

vähendamise tempo, põlevkivisektori ning Eesti eripärade arvestamine. Eesti huvide

kaitsmine eeldab ühist tegutsemist nii valitsuselt kui opositsioonilt, sealhulgas suhtlust

Euroopa Parlamendi sõsarparteidega. Minister peab oluliseks ka majandusmõju ning nõustub,

et seisukohtadesse võiks sõnastada ärikasumi vähenemise asemel, et kui kahju

põlevkivisektoris suureneb, võivad tulla väga olulised sotsiaal-majanduslikud ja julgeoleku

probleemid. Rahandusministeerium arvutab kvoodihinna prognoosi, kuid kvootide edasine

vähenemine pole siiski teada. Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul CO₂ ühikuhinna kasv

aeglustub, kuid jätkub mõõdukas tempos kasv kvoodile säilib. E. Keldo lisas, et prognoosid ja

eeldatavad tulud peavad põhinema sõltumatul eksperdianalüüsil, mitte poliitilisel sekkumisel.

Tarmo Tamm andis teada, et on kirjalikult edastanud kaks muudatusettepanekut. Ta sõnas, et

me ei tohiks rafineerimistehast või fossiilkütuste tootmist piirata, kuna fossiilkütuste

tarbimine ei vähene. Seega tegi kõneleja ettepaneku, et rafineerimistehased ei peaks ka

edaspidi maksma CO₂ kvoodi eest. Lisaks peaksime rohkem arvestama varustuskindlusega,

julgeolekukaalutlustega ning sotsiaal-majandusliku mõjuga. T. Tamm palus

muudatusettepanekute osas hääletust.

Erkki Keldo vastas, et toetab Tarmo Tamme ettepanekuid. Ta märkis, et esimese ettepaneku

sõnastust tuleb siiski täpsustada, sest sektoriteülese parandusteguri võimalikul käsitlemisel

alamdirektiivis tuleb arutellu hõlmata ka põlevkivisektor. E. Keldo lisas, et ELAKi toetus

antud ettepanekutele tugevdaks Eesti läbirääkimispositsiooni Euroopa Liidus.

Peeter Tali palus ELAKi sekretariaadil kuvada Teamsis ekraanile Tarmo Tamme

muudatusettepanekud ning luges need seejärel ette.

Erkki Keldo lisas, et Tarmo Tamme soovitud täpsustus puudutab sektoriteülest

parandustegurit ning kuna seda käesoleva direktiivi raames ei käsitleta, vaid see võib

tõusetuda alamaktide menetluses, lisatakse täpsustus seisukohtadele selgitusena, mitte eraldi

seisukohana.

Peeter Tali nõustus ministri pakutud täpsustusega.

10

Rain Epler sõnas, et ministeeriumi esindaja tõi välja lisaühikud, mida COREPERi arutelus

oli väidetavalt 33 miljoni euro väärtuses, kuid need ühikud tekivad teiste osaliste arvelt,

mistõttu tuleb arvestada ka riskiga, et põlevkivisektor jääb leevendusest välja. R. Epler sõnas,

et ei toeta ministri ettepanekut lisada Tarmo Tamme täpsustused selgitustesse, vaid need tuleb

kajastada seisukohtades. R. Epler toetas T. Tamme ettepanekute üldist suunda, kuid peab

vajalikuks jõulisemat sõnastust. Samuti palus kõneleja panna hääletusele tema esitatud

muudatusettepanekud.

Peeter Tali palus Rain Epleril tutvustada oma muudatusettepanekuid.

Rain Epler sõnas, et koostas muudatusettepanekud koos seletuskirjadega enne ETK

seisukohtade saabumist ja ligikaudu samal ajal ETLi ettepanekutega ning konsulteeris hiljem

mõlema organisatsiooniga. Ettepanekud koos seletuskirjadega esitas kõneleja füüsiliselt

istungile eelnenud hommikul. R. Epler selgitas, et need ettepanekud kattuvad sisuliselt

erialaliitude seisukohtadega, kuid punktis 1.6 rõhutas ta lisaks põlevkivielektri olulisust Eesti

varustuskindlusele. Varustuskindluse hinnangu alusel peab riigil olema võimalus lubada

elektritootmist piiratud ulatuses leevendatud tingimustel. COM(2026) 619 ettepaneku puhul

tuleks hinnata ka osalise või üleminekulise leevenduse võimalust, kuna COREPERi

positsioon näeb teistele sektoritele ette leevenduse, kuid põlevkivisektorile mitte. R. Epler

palus panna muudatusettepanekud hääletusele.

Erkki Keldo vastas, et Tarmo Tamme muudatusettepanekud on seotud kõnealuse HKSi

direktiiviga ning need tuleb lisada seisukohtadesse. Selgitusena soovis minister kajastada

üksnes võimalikku alamakti puudutavat punkti, kuna ei ole kindel, kas see menetlus avatakse,

sest küsimus ei kuulu praegu direktiivi arutelusse. Kui alamakt avatakse, annab selgitus

Eestile selgema lähtekoha.

Rain Epler sõnas, et kui meil on kohe antud osas seisukoht ning kui alamakt avatakse, siis

Eesti läbirääkijad teavad, millest lähtuda.

Erkki Keldo vastas, etkui lisada see käesoleva direktiivi seisukohtadesse, siis kitsendaks see

läbirääkimisvõimalusi. Minister rõhutas, et lisaks põlevkivisektori eest seismisele, peame

kaitsma huve ka näiteks kaugküttes ja laevanduses. E. Keldo lisas, et Rain Epleri ettepanek

1.6 muudaks täielikult HKS loogikat.

Rain Epler sõnas, et tema eesmärk ongi HKSi loogikat muuta.

Erkki Keldo vastas, et ettepanek muuta HKSi nii, et fossiilsel elektritootmisel oleks võimalik

saada tasuta ühikuid, muudaks süsteemi senist loogikat ega leia tõenäoliselt enamiku

liikmesriikide toetust. Eesti seisukohtades on seetõttu rõhutatud, et HKSi reformimisel tuleb

arvestada varustuskindluse ja julgeolekuga. ELAKi toetuse korral tuleks keskenduda sellele

põhimõttele ning taotleda muudatusi läbirääkimiste ja kompromisside kaudu, mitte kogu

HKS-1 süsteemi ümberkujundamist.

Peeter Tali sõnas, et Tarmo Tamme muudatusettepanekud järgivad ELAKis varem

kujundatud põhimõtteid, et HKS-2 tuleb võimaluse korral tühistada või selle rakendamine

edasi lükata ning HKS-1 reformida, säilitades süsinikuheite vähendamise eesmärgi. Varasema

otsuse kohaselt peab üleminek sõltuma tehnoloogiate kättesaadavusest ja piisavast rahastusest

ja muudest vajalikest eeldustest.

Aivar Sõerd sõnas, et Tarmo Tamme muudatusettepanekud väärivad kaalumist. TKL on

teinud ettepaneku loobuda tasuta ühikute eraldamise sidumisest kohustuslike

investeerimiskavadega, kuna see võib kahjustada põlevkiviõlitootmise konkurentsivõimet. A.

Sõerd küsis, kas see on Vabariigi Valitsuse seisukohtades või koosmõjus Tarmo Tamme

ettepanekutega piisavalt arvesse võetud.

Erkki Keldo vastas, et ettepanekuid on arvesse võetud ning et taotleme nii üldpõhimõtteid

11

kui ka seda, et põlevkivisektor saaks erandi.

Laura Remmelgas lisas, et Euroopa Komisjon on ettepaneku teinud arvestades, et suured

terase- ja alumiinimitööstuse ettevõtted ühikute ostmise pealt säästetud raha kolmandatesse

riikidesse ei investeeriks, nagu seda on tehtud, siis mitmed liikmesriigid toetavad teatud

tingimuslikkust. Eesti on seisukohtades toonud välja, et juhul, kui tingimuslikkus jääb, siis

sektoritele, kus täna ei ole tehnoloogiat, oleks järgmine samm süsiniku tehnoloogiline

kinnipüüdmine, nii nagu põlevkivisektoris. Seega neile tuleks teha erand ning mitte rakendada

tingimuslikkust.

Peeter Tali sõnas, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei saa istungil viibida

Lea Danilson-Järg, kui liikmena osaleb Urmas Reinsalu.

Lea Danilson-Järg palus täpsustada, kas selleks et ta Urmas Reinsalu saaks sõna võtta, ei saa

L. Danilson-Järg istungil viibida.

Peeter Tali vastas, et asendusliikme määramine on lubatav juhul, kui põhiliige ei saa või ei

soovi komisjoni istungil osaleda. Kui Urmas Reinsalu tahab esitada täiendus- ja

parandusettepanekuid, siis tema on volitatud komisjoni liikmeks.

Lea Danilson-Järg vastas, et lahkub istungilt, kuna Urmas Reinsalu on volitatud teda

asendama.

Urmas Reinsalu küsis, kas istungil osalemine tähendab kõnes viibimist või sõna võtmist.

Peeter Tali vastas, et Teamsi formaat on samasugune nagu füüsiline istung. Vastavalt kodu-

ja töökorra seadusele tuleb asuda seisukohale, et asendusliikme määramine on lubatav üksnes

juhul, kui põhiliige ei saa või ei soovi komisjoni istungil osaleda.

Urmas Reinsalu küsis, miks ELAKi esimees ei arvestanud ETLi palvet osaleda istungil,

arvestades, et huviorganisatsioonid esitasid väga põhimõtteliselt erinevad seisukohad ka

valitsuse välja pakutud sõnastusele.

Peeter Tali vastas, et on läbi töötanud ETLi saadetud ettepanekud ja nende ettepanekuid

arvestanud.

Urmas Reinsalu sõnas, et on edastanud oma muudatusettepanekud meili teel. U. Reinsalu

küsis, mis on valitsuse positsioon, kui suures mahus, mis aja jooksul ja mis tingimustel Eesti

põlevkiviõlisektor tasuta kvooti saab ning mis saab sellest tulevikus arvestades, et see

puudutab ettepanekuid 2040. aastani. U. Reinsalu sõnul on valitsuse positsioonis juba

mööndused ka investeerimiskohustuse tekitamiseks. Samuti küsis U. Reinsalu, kas meil on

kvalifitseeritud häälteenamuse vähemus oma positsiooni toetuseks. U. Reinsalu küsis, milline

oleks Euroopa Komisjoni ettepaneku rakendumise kvantitatiivne mõju põlevkiviõlisektorile ja

Eesti majandusele. Valitsuse seisukohtades ei tuvastanud kõneleja vastavat hinnangut, kuigi

ettevõtted ja erialaliidud on võimalikule mõjule tähelepanu juhtinud. Kõneleja uuris, kas

valitsus nõustub nende hinnangutega või lähtub alternatiivsest mõjuanalüüsist.

Erkki Keldo vastas, et valitsuse seisukoht on tagada tasuta ühikute eraldamine võimalikult

suures mahus ja pika aja jooksul. Konkreetsete arvude fikseerimine piiraks läbirääkimisruumi,

sest arvutusmetoodikat vaadatakse pidevalt üle. Kuna liikmesriigid alles kujundavad oma

seisukohti, on kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks oluline leida liitlasi ja teha

koostööd Euroopa tasandil. E. Keldo sõnas, et usub, et Euroopa Komisjoni algne ettepanek

muutub läbirääkimiste käigus, ning keskendub Eesti ettevõtjate ja majanduse

konkurentsivõime seisukohalt parima võimaliku tulemuse saavutamisele.

Peeter Tali keeldus uskumast, et põlevkivikeemial, mis on otseselt seotud põlevkiviõli

tegemisega, ei ole Eestis tulevikku ning seega peame oma ressursse mõistlikult ja

keskkonnahoidlikult kasutama.

12

Tarmo Tamm kinnitas, et toetab energeetika- ja keskkonnaministri arusaama tema

ettepanekute kohta ning et see käsitlus sobib talle.

Urmas Reinsalu küsis, kas ministri mõttekäik, et pole mõtet analüüsida Euroopa Komisjoni

ettepaneku mõju, kuna loodetakse, et ettepanek ei realiseeru viitab asjaolule, et analüütilist

alust pole. U. Reinsalu küsis, kas Euroopa Komisjoni ettepaneku mõjuanalüüs on olemas või

tuginetakse üksnes eeldusele, et ettepanek ei jõustu kavandatud kujul. Samuti küsis kõneleja,

millise CO₂ hinna võttis Euroopa Komisjon tulevikuprognoosi aluseks. Lisaks küsis U.

Reinsalu, kas vastab tõele, et Eesti Energia kavatseb järgmise aasta alguses konserveerida

vanema põlevkiviõlitehase ehk nn Enefit 140 ning kuidas seostub see valitsuse

ressursipoliitikaga.

Erkki Keldo vastas, et ei väitnud, et Euroopa Komisjoni ettepaneku mõju hindamine on

mõttetu, vaid fookus on saavutada ettepanekutega Eestile võimalikult hea tulemus ning

suunata piiratud ressursid põhistsenaariumi analüüsimisele. Ettevõttepõhise majandusmõju

hindamiseks tuleks andmeid küsida ettevõtetelt, kuid paljud neist ei soovi ärisaladuse,

konkurentsieelise ja rahavoogude juhtimisega seotud teavet avaldada. Seetõttu saame

kirjeldada üldist majanduslikku mõju. E. Keldo jätkas, et Euroopa Komisjoni ettepanekus

lähtutakse perioodil 2030–2040 CO₂ tonni hinna puhul eelduslikult 150 eurost, kuid Euroopa

Komisjon ei soovi seda avalikult kinnitada, et vältida täiendavaid spekulatsioone. Tegelik

hind sõltub läbirääkimiste tulemusest ja turu reaktsioonist. Ettepanekupaketi eesmärk on

vähendada turumanipulatsiooni ning suurendada hinnastabiilsust.

Rain Epler sõnas, et tema hinnangul kujundas COREPERi kohtumisel Euroopa Komisjon

Eesti jaoks ebasoodsa seisukoha. Selgitustest nähtub, et nii nafta- ja gaasisektorile kui ka

põlevkivisektorile ei kavandata erandeid. R. Epler küsis, millel põhineb lootus, et Euroopa

Komisjon oma ettepanekut siiski muudab.

Erkki Keldo vastas, et läbirääkimised on algusjärgus ning liikmesriigid alles kujundavad oma

seisukohti. Tegemist on olulise debatiga, mis mõjutab kõikide liikmesriikide majandust ja

konkurentsivõimet. Kuigi põlevkivisektorile ei ole veel erandit ette nähtud, tuleb selle nimel

pingutada, et Eesti seisukohti teistele liikmesriikidele tutvustada. E. Keldo rõhutas, et tema

kogemuse põhjal ei ole Euroopa Komisjoni algsed ettepanekud tavapäraselt jäänud

muutusteta.

Peeter Tali sõnas, et vaatamata poliitilistele erimeelsustele tuleks Euroopas tutvustada Eesti

põlevkivisektori unikaalsust ning seista ühiselt Eesti riigi ja ettevõtjate huvide eest.

Urmas Reinsalu küsis, kuidas loodetakse saavutada emissioonikaubanduse prognoositavus

ning millise hinnatasemeni loodetakse HKS-1 puhul jõuda 2040. aastaks.

Erkki Keldo vastas, et Eesti lähtub CO₂ tonni hinna puhul eelduslikult 75 eurost, mis oleks

ka indekseeritud. Samas ei ole tegemist veel lõpliku summaga, vaid sõltub läbirääkimistest

teiste liikmesriikidega. Hinnastabiilsust kavatsetakse tagada täiendavate kvootidega.

Vladimir Arhipov nõustus, et Eesti peab ühiselt kujundama ja seisma oma seisukohtade eest.

V. Arhipov küsis, kas läbirääkimistel ei peaks oma seisukohtades olema siiski jõulisem. Ta

lisas, et Rain Epleri seisukohtades on rohkem läbirääkimisruumi ning samuti väljendavad

need paremini Eesti vajadusi ja ootusi.

Erkki Keldo vastas, et koostöös ELAKiga oleme Eesti eripära ja prioriteedid selgelt

sõnastanud. Diplomaatilistes läbirääkimistes ei ole siiski otstarbekas siduda end kohe

konkreetsete protsentide või ultimaatumitega. Valitsuse seisukohad annavad võimaluse

13

tegutseda läbirääkimistel konkreetselt ja vajaduse korral jõuliselt. HKS-1 reformi puhul tuleb

arvestada kõigi liikmesriikide huvidega ning kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamisel on

Eesti 0,3% häälekaalu tõttu vaja leida võimalikult palju liitlasi eelkõige suurriikide seast.

Meie prioriteedid on täiendavad kvoodid, Euroopa julgeolek, varustuskindlus ja Eesti eripära.

Tarmo Tamme muudatusettepanekute heakskiitmisel kajastuksid need seisukohtades veel

selgemalt, sest eesmärk on saavutada Eesti majandusele, ettevõtjatele ja inimestele

võimalikult hea tulemus.

Rain Epler küsis, kas on vastupakkumine, näiteks mõne teise ministeeriumi haldusalas,

millega endale liitlasi otsime.

Erkki Keldo vastas, et pidas liitlaste otsimise all silmas heatahtlikku ja koostööpõhist suhtlust

liikmesriikidega, kellel kõigil on oma huvid. Mida rohkem leiame HKS-1 reformi suhtes

samameelseid riike ja valitsusi, seda parema tulemuse Eesti saavutab. Jäigad ultimaatumid

võivad jätta mulje, et me ei arvesta teiste liikmesriikide muredega. Seetõttu tuleb otsida

lahendusi, mis võimaldavad ühtaegu täita Euroopa Liidu pikaajalisi eesmärke liikuda

tulevikutehnoloogiate ja keskkonnasäästlikuma majanduse poole.

Urmas Reinsalu küsis, kui suur emissioonikaubanduse tulu autonoomia eesmärk Eesti

valitsusel praegu on.

Erkki Keldo vastas, et kvoodituludel on siseriiklikult jagamisel võimalikult suur autonoomia.

Urmas Reinsalu küsis täpsustavalt, kas täna kehtiv süsteem võimaldab meile võimalikult

suurt autonoomiat või mitte.

Erkki Keldo vastas, et kehtiv süsteem võimaldab kvooditulusid paindlikult kasutada. Seni on

valitsused suunanud neid peamiselt üldistesse eesmärkidesse, sealhulgas liikuvusse ja elamute

energiatõhususse, kuid välistatud ei ole olnud ka majanduse, ettevõtluse ja tööstuse

konkurentsivõime toetamine ning keskkonnahoidlikumaks muutmine. Rahastuse osakaalu

jaotus sõltub erinevate valitsuste prioriteetidest ning ettepanek on säilitada see paindlikkus ka

tulevikus.

Rain Epler sõnas, et Eesti on rohepöörde eesmärkide täitmisel olnud esirinnas, kuid

käesoleva Riigikogu koosseisu ajal vähendati riigi otsustusvabadust kvooditulude

kasutamisel. Enne Reformierakonna algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatust võis

valitsus kasutada osa tulust ka mujale, sealhulgas näiteks majanduse edendamiseks, kuid

muudatuse järel tuleb kogu tulu suunata keskkonnaeesmärkide täitmiseks. R. Epler sõnas, et

ei nõustu seega täielikult ministri väitega, et vahendeid saab kasutada majanduse üldiseks

edendamiseks ning seadis kahtluse alla, kas rohelisele majandusele keskenduv mudel on

pikaajaliselt elujõuline.

Erkki Keldo sõnas, et 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi kokkuleppimisel juhtisid Eesti

valitsust Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. E. Keldo sõnul oli Rain

Epler sel perioodil keskkonnaminister ja on seetõttu teemaga hästi kursis.

Urmas Reinsalu tutvustas enda esitatud muudatusettepanekuid. Esimese ettepanekuna tuleks

väljendada selgelt, mis on meie soov tasuta kvootide osas põlevkiviõli tootmise väärtusahelas.

Meie positsioon peaks olema, et oleme vastu lubatud heitkoguse ühikute eraldamisele ja

sidumisele kohustuslike investeerimiskavadega. Seega peaks ELAK fikseerima, et antud

seisukohale on parlamendi reservatsioon. U. Reinsalu hinnangul toetab ettepanek

läbirääkimistel ministrit, et tasuta kvoodid antud tingimustega, mis varasemalt on

menetluslikult olnud, peavad säilima. Teine ettepanek on toetada direktiivide täiendamist

14

kindla hinnalae kehtestamisega. HKS-1 süsteemi reformimisel ja globaalses majandusahelas

suurvõimudega võrreldes, võiks see olla oluliselt väiksem, kui 75 eurot tonni kohta.

Ratsionaalne on läheneda sellele fikseeritud hinnalae mõjul, mitte spekulatiivse turu

ühikumenetluse kaudu. Kolmas ettepanek näeb ette lineaarse trajektoori pikendamist. U.

Reinsalu juhtis tähelepanu, et Eesti positsioon oli 2040. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärki

90% toetada tingimuslikult, siis nüüd on ilmnenud, et tingimuslikkusest pole midagi järgi.

Neljanda ettepanekuna tasub taotleda riigi energiajulgeoleku erandit põlevkivienergeetikale.

Üleminekuklausliga mitmed liikmesriigid juba kasutavad fossiilkütuste tasuta kvootide

erandit. Eesti praeguses energiajulgeoleku situatsioonis on tasuta erandit põhjendatud kaaluda.

Selle ettepaneku on varasemalt teinud ka ETK, kui olid akuutsed energiakriisi probleemid.

Viienda ettepaneku juures toetab U. Reinsalu maksimaalse autonoomia eesmärki, et

liikmesriigid saaks ise heitmekaubanduse tulude sihtotstarvet määratleda. Kuuenda ettepaneku

juures tuleks rõhutada seisukohta HKS-2 suhtes, kuna Küprose eesistumisel on eksitavalt

välja kujunenud positsioon, et edasilükkamise osas on saavutatud liikmesriikide kokkulepe.

HKS-1 juures ei peaks toetama valdkondade laiendamise kavatsusi.

Peeter Tali täpsustas, et hetkel on eesistuja riigiks Iirimaa ning Eesti seisukoht on endiselt

HKS-2 tühistada või kui see pole võimalik, siis võimalikult pikalt edasi lükata.

Urmas Reinsalu vastas, et Eesti osalusel Küprose eesistumisel lepiti teistsuguse

formuleeringuga seisukoht liikmesriikide poolt kokku.

Peeter Tali märkis, et kinnitatud seisukoht HKS-2 tühistada või edasi lükata kehtib, ning

praegu otsustati HKS-2 rakendumine edasi lükata.

Urmas Reinsalu vastas, et seega on see asjakohane seisukohtades fikseerida.

Erkki Keldo vastas Urmas Reinsalu muudatusettepanekutele, et esimene ettepanek ei ole

kooskõlas HKSi loogikaga. Kui heitkoguste kogumaht väheneb, peab vähenema ka tasuta

eraldatavate ühikute maht, sest vastasel juhul ei oleks süsteem toimiv ega leiaks teiste

liikmesriikide toetust. Investeerimiskavade puhul on valitsuse seisukohtades juba arvestatud

varasemate investeeringute ja investeeringute põhjendatusega põhimõttel, et kui investeering

ei ole mõistlik, ei tohiks tasuta ühikute eraldamist sellega siduda. Seega ei ole U. Reinsalu

esimese ettepaneku esimene osa teostatav, kuid teine osa on juba arvesse võetud. Teise

ettepaneku puhul toetavad ka valitsuse seisukohad turu stabiilsust tagavat lävendit, kuid ei

sõnasta seda otseselt. Fikseeritud lävend ehk hind tähendaks sisuliselt uue üleeuroopalise CO₂

maksu kehtestamist. Eesti ei ole uusi Euroopa Liidu makse toetanud ning E. Keldo teada ei

ole seda teinud ka Isamaa erakond. Kui Isamaa soovib oma seisukohta muuta, tuleb sellest

avalikkust selgelt teavitada. U. Reinsalu kolmandas ettepanekus käsitletud heite vähendamise

trajektoori kohaldamine tegelikele tehnoloogilistele võimalustele on valitsuse seisukohtades

juba kajastatud. ELAK-i toetuse korral lisatakse ka Tarmo Tamme ettepanek soovitusena

selgitusele juhuks, kui alamakt arutusele tuleb. Neljanda ettepaneku osas sõnas E. Keldo, et

põlevkivielektrile ei eraldata juba praegu tasuta kvoote ning selle muutmine eeldaks kogu

HKSi ümbertegemist, mida Euroopa Liit ei toeta. Kui seda soovitakse, siis peab leidma teised

lahendused. Viienda ettepaneku puhul tõi E. Keldo välja, et isegi kui toetame liikmesriikide

võimalikult suurt autonoomiat, tuleb arvestada ka suurriikide huviga säilitada kesksete

fondide oluline roll. Kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks vajame suurriikide toetust

ning seetõttu tuleb leida tasakaal kesksete fondide ja liikmesriikide otsustusvabaduse vahel, et

saavutada Eestile parim tulemus. Kuuenda muudatusettepaneku kohta sõnas minister, et HKS-

2 antud direktiiv ei reguleeri. Jätkuvalt kehtib Vabariigi Valitsuse seisukoht HKS-2 tühistada

või kui see ei osutu võimalikuks, siis edasi lükata. Täiendavaid liitlasi otsusele on seni

lisandunud vähe, kuid HKS-2 rakendamine on edasi lükatud ning kehtiv otsus säilib.

15

Rain Epler küsis, kas E. Keldo seisukohast võib järeldada, et Eesti konkurentsivõime ja

põlevkivitööstuse toetamiseks tuleks HKSi muutmise asemel kaaluda Euroopa Liidust

lahkumist.

Erkki Keldo vastas, et viide puudutas ettepanekut eraldada põlevkivielektrile tasuta kvoote,

mida juba praegu ei tehta ning sellise erandi kehtestamine eeldaks sisuliselt Euroopa Liidust

ja heitkogustega kauplemise süsteemist lahkumist.

Urmas Reinsalu palus täpsustada julgeolekuargumenti seoses Poolale 2025. aastal antud

võimsusturu erandiga, mis kehtib 2028. aasta lõpuni. U. Reinsalu küsis, kuidas on see

kooskõlas Euroopa Liidu liikmesusega ning direktiivi artiklis 10c sätestatud erandiga, mida

on põhimõtteliselt võimalik täiendada.

Erkki Keldo vastas, et see on kaudselt HKSi reguleerimise all.

Laura Remmelgas täpsustas, et elektritootmisele jaotati tingimuslikult tasuta ühikuid, kuid

vähesed riigid otsustasid seda taotleda. Eesti otsustas toona, et see ei ole mõistlik, kuna oleks

eeldanud teatud fossiilsete tootmisplokkide sulgemist ning nende asemele säästetud rahaga

puhtamate tootmiste ehitamist.

Peeter Tali selgitas komisjoniliikmete esitatud muudatusettepanekute hääletamise järjekorda.

Rain Epler küsis, kas Tarmo Tamme esialgne ettepanek läheb seisukohtades kaasa

selgitusena.

Tarmo Tamm vastas, et kuna Erkki Keldo hoiak on seista Eesti ettevõtluse eest, siis ta on

nõus, et tema seisukohad lisatakse seisukohtadesse selgitusena, juhul, kui neid vaja on.

Urmas Reinsalu küsis, kas Tarmo Tamme seisukohtade lisamine selgitusena tähendab, et

neid ei kajastata Eesti seisukohtadena.

Peeter Tali vastas Urmas Reinsalu küsimusele jaatavalt.

Peeter Tali pani esmalt hääletusele Tarmo Tamme esitatud ettepaneku täiendada Vabariigi

Valitsuse seisukohtasid punktis 1.1., 1.3 ning 1.4.1 vastavalt:

1.1 Eesti peab Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) oluliseks

konkurentsivõime ja kliimapoliitika instrumendiks. Samas peab HKSis heitkoguse ühikute

vähendamise tempo olema võimalikult sujuv ning lähtuma sellest, kui kiiresti muutuvad

vajalikud tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks ning arvestama

varustuskindluse ja julgeolekukaalutlustega. ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide

saavutamisel peab säilima tasakaal eri sektorite vahel ning HKSi aeglasem heite vähendamine

ei tohiks tähendada, et puudujäägi katmiseks eeldatakse süsiniku sidumise suurendamist

maakasutussektoris, ega suuremat heite vähendamist transpordi või hoonete sektoris.

1.3 Eesti leiab, et ühikute tasuta eraldamine peab jätkuma tempos, mis arvestab tehnoloogiate

tegelikku valmidust, süsinikulekke riski, ELi tööstuse konkurentsivõimet ning

varustuskindlust, julgeolekukaalutlusi ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Ühikute tasuta

eraldamise süsteem ei tohi panna ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on investeerinud

heite vähendamisse ja saavutanud olemasoleva tehnoloogiaga juba parima võimaliku taseme.

1.4.1 Kui tasuta ühikute eraldamise sidumine heite vähendamise kavadega säilib, tuleb

arvestada raskesti vähendatava heitega ja kapitalimahukate tööstusharude eripäradega ning

olukordadega, kus vajalikud tehnoloogiad ei ole veel piisavalt küpsed või kättesaadavad, nagu

näiteks põlevkiviõlisektoris. Arvesse tuleb võtta ka investeeringuid, mis aitavad vähendada

HKSi kuuluva käitise heidet, sealhulgas ettevõtte teistes tootmisüksustes või taristus, samuti

tuleb arvestada enne 2031. aastat tehtud asjakohaseid investeeringuid ja nende mõju heite

vähendamisele. Eelistame, et kavade kestus on pikem ning nende miinimummaht väiksem kui

käitise viieaastase ELi HKSi tsükli tasuta eraldatavate ühikute kogumaht.

16

(poolt 9: Arvo Aller, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm,

Urve Tiidus, Kristo Enn Vaga, Luisa Värk; vastu 0; erapooletuid 0; ei hääletanud 4: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets).

Rain Epler soovis rõhutada, et ei hääletanud. R. Epler palus protokollida oma kommentaari,

et oleks hääletanud Tarmo Tamme esialgse ettepaneku poolt, kuid kuna T. Tamm istungi

käigus muutis oma seisukohta ja seisukohtadest jäi välja osa, mis ettevõtjatele oli kriitilise

tähtsusega, siis ei näe ta põhjust selles hääletuses osaleda.

Anti Poolamets sõnas, et ühineb Rain Epleri märkusega.

Peeter Tali pani järgmisena hääletusele Rain Epleri esitatud ettepaneku muuta Vabariigi

Valitsuse esitatud seisukohti vastavalt:

1.1. Eesti peab vajalikuks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi põhimõttelist

ümberhindamist ning toetab EL HKSist loobumist. Süsteem ei ole Eesti hinnangul

põhjendatud juhul, kui selle tulemus on tegeliku ja tehnoloogiliselt teostatava heite

vähendamise asemel tootmise lõpetamine Euroopa Liidus, impordi suurenemine,

konkurentsivõime halvenemine või strateegilise tootmisvõime kadumine.

Kuni EL HKSist loobumiseks puudub vajalik toetus, taotleb Eesti süsteemi muutmist viisil,

mis kaitseb Euroopa ja Eesti majanduse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut,

varustuskindlust, kriisitaluvust ja strateegilise tootmisvõime säilimist. HKS ei tohi põhjustada

Euroopa Liidus tootmise lõpetamist ja selle asendumist kolmandatest riikidest pärineva

impordiga.

Eesti taotleb võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga laugemat ja perioodi jooksul

ühtlasemalt jaotatud heitkoguse ühikute vähendamise trajektoori ning eelkõige oluliselt

madalamat lineaarset vähendamistegurit perioodil 2031–2035.

Enne kvootide vähendamise trajektoori edasist karmistamist peab toimuma siduv ülevaatus,

milles hinnatakse tehnoloogiate ja vajaliku taristu tegelikku kättesaadavust, majanduslikku

teostatavust, energiahinna ja tööstuse konkurentsivõime arengut, tootmise ümberpaiknemist,

impordisõltuvust ning mõju varustuskindlusele ja süsinikulekke ohule. Kui regulatsiooni

aluseks olnud eeldused ei ole täitunud, ei tohi vähendamise trajektoori automaatselt

karmistada.

1.2. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi automaatset tehnoloogilise teostatavuse kaitseklauslit.

Kvootide tasuta eraldamist ei tohi vähendada või karmistada ulatuses, milles nõutava heite

vähendamiseks vajalik tehnoloogia, taristu või kolmanda isiku teenus ei ole tööstuslikus

mahus kättesaadav ja majanduslikult rakendatav.

1.3. Eesti peab vajalikuks säilitada tasuta eraldamine süsinikulekke vastase

kaitsemehhanismina.

Tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluseid tuleb vähendada võimalikult aeglases

tempos ning võrdlusaluste määramise metoodika peab olema liikmesriikidele ja käitajatele

kontrollitav ja läbipaistev.

Käitisele või käitise allüksusele, kus tasuta eraldamine põhineb protsessiheitel, kasutatakse

parimat võimalikku tehnikat ning täiendavaks heite vähendamiseks puudub tööstuslikult

kättesaadav ja majanduslikult teostatav lahendus, ei tohi kohaldada sektoriteülest

parandustegurit viisil, mis vähendab täiendavalt selle tasuta eraldist. Selleks vajalik ühikute

reserv tuleb süsteemis eraldi tagada.

Tasuta eraldamise reeglites tuleb arvestada kodumaise kütuse tootmise rolli liikmesriigi

energiajulgeoleku, varustuskindluse ja kriisitaluvuse tagamisel.

1.4. Eesti taotleb olemasolevale põlevkiviõli tootmisele ja sellega tehniliselt seotud

väärtusahelale EL HKSi direktiivis selget erikäsitlust.

Perioodil 2031–2040 tuleb võrreldava tegevustaseme korral säilitada põlevkiviõli tootmise

tasuta eraldamise tingimused ja eraldise maht vähemalt aastate 2026–2030 keskmisel tasemel

seni, kuni Euroopa Liit impordib märkimisväärses mahus põlevkiviõliga asendatavaid

vedelkütuseid.

Erikäsitlus peab hõlmama ka põlevkiviõli tootmisega tehniliselt integreeritud väärtusahelat,

sealhulgas uttegaasi energiakasutust.

17

Eesti taotleb samuti, et tasuta eraldamine või muu samaväärne süsinikulekke kaitse säiliks

ELis toodetud süsinikulekke ohuga kaupade ekspordile kolmandatesse riikidesse juhul, kui

ELi süsiniku piirimeede ei taga eksportturul võrreldavat konkurentsikaitset.

1.5. Eesti ei toeta Komisjoni kavandatud lahendust, mille kohaselt osa tasuta eraldisest jääb

ettevõtjale välja andmata kuni heite vähendamise investeeringute tegemise ja tulemuste

tõendamiseni.

Kinnitatud heite vähendamise või investeerimiskava olemasolul tuleb ettevõtjale igal aastal

väljastada 100% arvutatud tasuta eraldisest. Kui tingimusliku osa säilitamisest ei ole võimalik

täielikult loobuda, ei tohiks see ületada 2% arvutatud tasuta eraldisest.

Tasuta eraldamise majanduslikult olulised tingimused, sealhulgas tingimusliku osa suurus,

investeerimiskohustuse põhialused ja erandid, tuleb sätestada direktiivis ega tohi jätta

sisuliselt hilisemate rakendus- või delegeeritud aktide otsustada.

1.6. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi energiajulgeoleku ja varustuskindluse kaitseklauslit.

Liikmesriigil peab süsteemihalduri ja riikliku varustuskindluse hinnangu alusel olema

võimalik määrata liikmesriigi poolt määratud mahus kodumaine juhitav

elektritootmisvõimsus, sealhulgas põlevkivist elektritootmine, ning rakendada sellele EL

HKSiga seotud kompensatsiooni- või erimehhanismi ulatuses, mis on vajalik

tootmisvõimsuse majanduslikuks säilitamiseks.

Strateegilise tootmise vajadust ja kasutusrežiimi tuleb hinnata elektrisüsteemi kogukulu,

impordisõltuvuse, kriisitaluvuse, süsteemiteenuste väärtuse, kütuse varutavuse ning

käivitamis- ja seiskamiskulude alusel. Regulatsioon ei tohi eeldada, et strateegilise juhitava

tootmise optimaalne roll on alati üksnes harv reservkasutus.

1.7. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi hinnatõusu kaitsemehhanismi tugevdamist. Ette teada

oleva ja inflatsiooniga korrigeeritava hinnataseme ületamisel peab turule suunatavate ühikute

kogus automaatselt suurenema. Hinnapäästiku täpne tase ja vabastatavate ühikute kogus tuleb

määrata mõjuanalüüsi alusel.

Eesti ei toeta liikmesriikide enampakkumistulu ebaproportsionaalset ümberjaotamist ELi

kesksetesse fondidesse. Liikmesriikidele peab jääma võimalikult suur otsustusõigus oma

enampakkumistulu kasutamisel.

Moderniseerimisfondi ja liikmesriigi HKSi tulu peab olema võimalik kasutada ka

varustuskindluse seisukohalt vajaliku olemasoleva energiatootmise töökindluse, efektiivsuse

ja keskkonnanäitajate parandamiseks. Fossiilse või muu süsinikumahuka kodumaise kütuse

kasutamine ei tohi iseenesest muuta varustuskindluse seisukohalt põhjendatud investeeringut

abikõlbmatuks.

1.8. Eesti toetab kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside ühikute

kasutamist EL HKSis ning taotleb nende piiratud kasutamise võimaldamist juba perioodil

2031–2035. Rahvusvaheliste ühikute kasutamine peab vähendama ELi ettevõtete tegelikku

vajadust HKSi ühikute järele ega tohi ebaproportsionaalselt vähendada liikmesriikide

enampakkumistulu.

1.9. COM(2026) 620 ning teiste käesolevas seisukohas eraldi muutmata küsimuste osas toetab

Eesti Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukohti.

(poolt 4: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti Poolamets; vastu 8: Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Kristo Enn

Vaga, Luisa Värk; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Enn Eesmaa, Urmas Reinsalu).

Rain Epleri esitatud muudatusettepanekud ei leidnud toetust

Rain Epler sõnas, et kiidab Urmas Reinsalu tehtud muudatusettepanekuid, kuna ta on võtnud

aluseks R. Epleri esitatud ettepanekud ning ka EKRE poolt varasemalt esitatud ettepanekud

(sealhulgas eelnõudena esitatud ettepanekud), mis puudutavad sellest HKSist üldse lahkumist.

R. Epler sõnas, et toetab U. Reinsalu muudatuste paketti.

Peeter Tali pani kolmandana hääletusele Urmas Reinsalu esitatud ettepaneku muuta

Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohtasid vastavalt:

1. Eesti peab vajalikuks säilitada aastatel 2031–2040 põlevkiviõli tootmise väärtusahelale

eraldatavate tasuta kvootide maht vähemalt aastate 2026–2030 tasemel ja tingimustel.

18

Eesti on vastu tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise sidumisele kohustuslike

investeerimiskavadega.

Euroopa Liidu asjade komisjon asetab sellele seisukohale parlamendireservatsiooni.

2. Eesti toetab ETS-i direktiivi täiendamist kindla hinnalae kehtestamisega.

3. Eesti toetab CO2 vähendamise lineaarse trajektoori pikendamist ja laugemaks muutmist,

viies selle vastavusse majanduse reaalse valmisolekuga. Käitistele või allkäitistele ei tohi

kohaldada sektoriteülest paranduskoefitsienti (CSCF), kui nad rakendavad parimat

võimalikku tehnoloogiat ning nende tegevus on liikmesriigi energiajulgeoleku,

varustuskindluse või kriisitaluvuse seisukohalt oluline. ELi HKSi mõju hindamisel tuleb

arvestada ka tootmise ümberpaiknemist, globaalset heidet, impordisõltuvust,

energiajulgeolekut ning strateegilise tootmisvõime säilimist.

4. Eesti peab riiklikust julgeolekust lähtuvalt tingimusteta vajalikuks energiajulgeoleku erandi

kehtestamist põlevkivienergeetikale, tagades tasuta kvootide võimaldamise aastatel 2031–

2040.

5. Eesti seisab selle eest, et heitmekaubanduse süsteemist laekuvate tulude sihtotstarbe

määramine, jaotamine ja kasutamine jääks täielikult liikmesriikide suveräänsesse pädevusse.

6. Eesti ei toeta uute valdkondade lülitamist heitmekaubanduse süsteemi, teeb ettepaneku ETS

2 süsteem tühistada ning on vastu täiendavatele koormistele ETS 1 süsteemis järgmistes

valdkondades:

Meretransport: Laevanduse kiirendatud ja täiemahuline kaasamine ETS 1 süsteemi tõstab

geograafiliselt perifeerse rannikuriigi jaoks kauba- ja reisijateveo hindu, kahjustades riigi

logistilist konkurentsivõimet ja eksporti.

Lennundus: Tasuta kvootide enneaegne kaotamine Euroopa-sisestele lendudele ja reeglite

laiendamine isoleerib Eesti geograafiliselt ning tõstab ebaproportsionaalselt lennupiletite

hindu.

Olmejäätmete põletamine: Jäätmepõletuse allutamine heitmekaubandusele tõstab hüppeliselt

elanike prügiveo ja soojusenergia tariife, omamata kiiret ringmajanduslikku alternatiivi.

(poolt 6: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets, Urmas

Reinsalu; vastu 7: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Urve Tiidus, Kristo

Enn Vaga, Luisa Värk; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tarmo Tamm).

Urmas Reinsalu esitatud muudatusettepanekud ei leidnud toetust.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti põhimõtteliselt

kooskõlas keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni arvamusega, ning täiendades

seisukohtade punkte 1.1, 1.3 ja 1.4.1 järgmiselt (muudatused allakriipsutatud):

1.1 Eesti peab Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) oluliseks

konkurentsivõime ja kliimapoliitika instrumendiks. Samas peab HKSis heitkoguse ühikute

vähendamise tempo olema võimalikult sujuv ning lähtuma sellest, kui kiiresti muutuvad

vajalikud tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks ning arvestama

varustuskindluse ja julgeolekukaalutlustega. ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide

saavutamisel peab säilima tasakaal eri sektorite vahel ning HKSi aeglasem heite vähendamine

ei tohiks tähendada, et puudujäägi katmiseks eeldatakse süsiniku sidumise suurendamist

maakasutussektoris, ega suuremat heite vähendamist transpordi või hoonete sektoris.

1.3 Eesti leiab, et ühikute tasuta eraldamine peab jätkuma tempos, mis arvestab tehnoloogiate

tegelikku valmidust, süsinikulekke riski, ELi tööstuse konkurentsivõimet ning

varustuskindlust, julgeolekukaalutlusi ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Ühikute tasuta

eraldamise süsteem ei tohi panna ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on investeerinud

heite vähendamisse ja saavutanud olemasoleva tehnoloogiaga juba parima võimaliku taseme.

1.4.1 Kui tasuta ühikute eraldamise sidumine heite vähendamise kavadega säilib, tuleb

arvestada raskesti vähendatava heitega ja kapitalimahukate tööstusharude eripäradega ning

olukordadega, kus vajalikud tehnoloogiad ei ole veel piisavalt küpsed või kättesaadavad, nagu

näiteks põlevkiviõlisektoris. Arvesse tuleb võtta ka investeeringuid, mis aitavad vähendada

19

HKSi kuuluva käitise heidet, sealhulgas ettevõtte teistes tootmisüksustes või taristus, samuti

tuleb arvestada enne 2031. aastat tehtud asjakohaseid investeeringuid ja nende mõju heite

vähendamisele. Eelistame, et kavade kestus on pikem ning nende miinimummaht väiksem kui

käitise viieaastase ELi HKSi tsükli tasuta eraldatavate ühikute kogumaht.

(poolt 8: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus,

Kristo Enn Vaga, Luisa Värk; vastu 5: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti

Poolamets, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Enn Eesmaa).

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti põhimõtteliselt kooskõlas

keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni arvamusega, ning täiendades seisukohtade punkte

1.1, 1.3 ja 1.4.1:

1.1 Eesti peab Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) oluliseks

konkurentsivõime ja kliimapoliitika instrumendiks. Samas peab HKSis heitkoguse ühikute

vähendamise tempo olema võimalikult sujuv ning lähtuma sellest, kui kiiresti muutuvad

vajalikud tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks ning arvestama

varustuskindluse ja julgeolekukaalutlustega. ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide

saavutamisel peab säilima tasakaal eri sektorite vahel ning HKSi aeglasem heite

vähendamine ei tohiks tähendada, et puudujäägi katmiseks eeldatakse süsiniku sidumise

suurendamist maakasutussektoris, ega suuremat heite vähendamist transpordi või hoonete

sektoris.

1.2 Eesti toetab HKS turustabiilsusreservi tugevdamist, et vähendada ELi HKSi ühiku hinna

järske kõikumisi ja parandada hinnataseme prognoositavust. Eesti hinnangul ei ole Euroopa

Komisjoni pakutud muudatused piisavad ühikuhinna järskudele tõusudele reageerimiseks,

mistõttu tuleb luua selgem hinnatõusu pidurdav mehhanism, näiteks hinnalävendi kaudu,

mille ületamisel suurendatakse enampakkumisturul ühikute kogust, või luues paindlikumad

tingimused HKSi turustabiilsusreservi ühikuhinna stabiliseerimismehhanismide

rakendumiseks.

1.3 Eesti leiab, et ühikute tasuta eraldamine peab jätkuma tempos, mis arvestab tehnoloogiate

tegelikku valmidust, süsinikulekke riski, ELi tööstuse konkurentsivõimet ning

varustuskindlust, julgeolekukaalutlusi ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Ühikute tasuta

eraldamise süsteem ei tohi panna ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on investeerinud

heite vähendamisse ja saavutanud olemasoleva tehnoloogiaga juba parima võimaliku taseme.

1.3.1 Toetame tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluste vähendamist võimalikult

aeglases tempos, et vältida sektorite ülese parandusteguri rakendumist. Võrdlusaluste

uuendamise protsess peab muutuma läbipaistvaks kõikidele osalistele ning arvestama

regionaalsete eripäradega.

1.4 Eesti saab tingimuslikult toetada tasuta eraldatavate ühikute sidumist kohustuslike heite

vähendamise investeeringutega, välja arvatud sektorites, kus heidet ei ole võimalik

vähendada tehnoloogiate ebaküpsuse või nende majandusliku tasuvuse tõttu, ning taotleb

ühikute koguse ja selle eeldusena esitatava investeeringute kava seose vähendamist, kuna

heite vähendamise võimalused sõltuvad sektorist, asukohast, taristu olemasolust ja

tehnoloogiate tegelikust valmidusest. Samuti ei tohi ebasoodsasse olukorda seada ettevõtteid,

kes on juba investeerinud ja olemasolevate tehnoloogiatega saavutanud suure osa võimalikust

heite vähendamisest.

1.4.1 Kui tasuta ühikute eraldamise sidumine heite vähendamise kavadega säilib, tuleb

arvestada raskesti vähendatava heitega ja kapitalimahukate tööstusharude eripäradega ning

olukordadega, kus vajalikud tehnoloogiad ei ole veel piisavalt küpsed või kättesaadavad,

nagu näiteks põlevkiviõlisektoris. Arvesse tuleb võtta ka investeeringuid, mis aitavad

vähendada HKSi kuuluva käitise heidet, sealhulgas ettevõtte teistes tootmisüksustes või

taristus, samuti tuleb arvestada enne 2031. aastat tehtud asjakohaseid investeeringuid ja

nende mõju heite vähendamisele. Eelistame, et kavade kestus on pikem ning nende

miinimummaht väiksem kui käitise viieaastase ELi HKSi tsükli tasuta eraldatavate ühikute

kogumaht.

20

1.5 Eesti pooldab ELi HKSi enampakkumistulu kasutamisel liikmesriikidele võimalikult

suurt paindlikkust ega pea vajalikuks kehtestada nende kasutamisele kindlaksmääratud

prioriteetseid eesmärke. Samuti peame oluliseks, et enampakkumistulu planeerimisel saavad

liikmesriigid lähtuda riigi strateegia- ja eelarveprotsessidest.

1.5.1 Juhul kui prioriteetsed eesmärgid siiski kehtestatakse, eelistab Eesti, et nende hulka

hõlmataks ka hoonete energiatarbimise ja CO₂ heite vähendamine, arvestades hoonesektori

olulist rolli kliimaeesmärkide saavutamisel.

1.5.2 Eesti ei toeta enampakkumistulu väljamaksetele kolmeaastase tähtaja kehtestamist. Kui

tähtaja kehtestamata jätmist ei suudeta kokku leppida, tuleb see siduda enampakkumistulust

rahastatavate meetmete raha kasutamise otsusega või määrata väljamaksete tähtaeg

pikemana, et võimaldada toetada ka strateegilisi pikemaajalisi tegevusi.

1.6 Eesti soovib muudatusi uute ELi HKSi loodavate algatuste rahastamiseks kavandatud

ümberjaotustesse, kuna need luuakse liikmesriikide enampakkumistulu arvelt ning see

vähendab oluliselt liikmesriikide võimalusi ise heite vähendamisse ja energiatõhususse

investeerida. Seetõttu pooldab Eesti ettepanekus olevate selliste rahastamisvahendite

mahtude vähendamist või nende katmist muust kui liikmesriikide müügikogusest

eraldatavate HKSi ühikute arvelt.

1.6.1 Eesti pooldab Euroopa Komisjonile suunatud ELi HKSi rakendamiskulu, sealhulgas

HKSi registri ja merenduse kütuste hinnavahe ja tehnoloogiate arengu rahastu (SMAP)

halduskulu katmist ELi eelarve halduskulu osast. Kui see ei õnnestu, siis pooldame registriga

seotud Euroopa Komisjoni täiendavate ülesannete eelarve kujundamisel läbipaistvat,

põhjendatud ja konservatiivset lähenemist, suurimas võimalikus ulatuses ELi eelarve

halduskulu vahendite kasutust ning sellele lisaks tõendatud vajaduse katmiseks jaotusvõtit,

mis arvestab liikmesriigi ELi HKSi kuuluvate käitiste arvuga.

1.7 Eesti hinnangul on investeeringukiirendi kavandatud maht esimesel kolmel aastal liiga

suur võrreldes toimivate analoogsete ELi instrumentide mahuga, seetõttu eelistame selle

olulist vähendamist. Samuti leiame, et investeeringukiirendi abikõlblikud sektorid peavad

hõlmama merendussektorit, katma ka investeeringuid taotleva ettevõtte teistes käitistes ja

taristus, mis ei kuulu HKSi, kuid mõjutavad HKSi käitise heidet kaudselt, ning tegevusi, mis

toetavad HKSi heite vähendamist väljaspool HKSi käitisi.

1.7.1 Investeeringukiirendi puhul „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) põhimõtte rakendamine

vähendab raskesti vähendatava heitega sektorite võimalust seda rahastusvahendit kasutada,

mistõttu eelistame, et nimetatud rahastamisvahend jäetakse DNSH kohaldamisalast välja.

Samuti eelistame, et DNSH põhimõtet ei kohaldata kaitse- ja sisejulgeolekuvaldkonnaga

seotud projektides.

1.7.2 Eesti peab oluliseks, et ELi kesksetest fondidest ja toetusmehhanismidest nagu

merenduse kütuste hinnavahe ja tehnoloogiate arengu rahastu (SMAP) rahastamisel on

tagatud toetuste tasakaalustatud geograafiline katvus kõigis liikmesriikides. Seetõttu

eelistame võimalusel kindla eelarveosa eelbroneerimist konkreetsete riikide taotlustele.

Projektivalikul ei poolda me sellistes fondides toetuse eraldamist üksnes taotluste esitamise

järjekorra alusel, vaid õiglase konkurentsi huvides on instrumentide rakendamine

läbipaistvate hindamiskriteeriumide alusel, mille peamised põhimõtted tuleb sätestada

direktiivis.

1.8 Eesti tervitab moderniseerimisfondi jätkamist ning peab põhjendatuks, et

moderniseerimisfondi abikõlblikkuse lävend on 75% ELi keskmisest sisemajanduse

kogutoodangust. Samas leiame, et kaaluda võiks fondi vahendite jaotusvõtme täiendamist

viisil, mis arvestab senisest enam liikmesriikide varasemat panust heite vähendamisse ning

tunnustab paremini neid liikmesriike, kes on kasvuhoonegaaside heite vähendamisel häid

tulemusi saavutanud.

1.9 Teeme ettepaneku hinnata 400–4999 kogumahutavusega laevade lisamist ELi HKSi

süsteemi pärast seda, kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on saavutanud

rahvusvahelise kokkuleppe laevade kogumahutavusega alates 5000 heite vähendamisele

suunatava süsteemi kohta.

1.9.1 Eesti peab oluliseks sätestada ELi HKSi direktiivis selge õiguslik kord, mis tagab, et

IMO võimaliku globaalse kasvuhoonegaaside heidet reguleeriva turumehhanismi

21

rakendamisel ei kaasne merendussektorile põhjendamatut kahekordset finants- ja

halduskoormust.

1.9.2 Eesti peab Läänemere kliimaolusid arvestades oluliseks jääklassiga laevadele kehtiva

heitkoguste erandi tähtajatut või vähemalt 2050. aastani pikendamist ning jääs navigeerimise

eraldi arvestamist.

1.9.3 Eesti tervitab merendussektori aruandlussüsteemi lihtsustamist. Peame oluliseks, et

aruandlustähtajad on omavahel loogiliselt kooskõlas ning jätavad tõendajatele piisava aja

andmete kvaliteetseks kontrollimiseks.

1.9.4 Eesti toetab seire- ja aruandlussüsteemi laiendamist reisilaevadele, kuid soovime, et

saartevahelise ühenduse erandi kehtivust pikendatakse, see kohaldub reisi- ja

reisiparvlaevadele ning kehtib Eesti mandri ja saarte vahelisele elutähtsale ühendusele.

1.9.5 Eesti tervitab merenduse heite vähendamise tehnoloogiate ja säästvate kütuste kõrgema

maksumuse kompenseerimiseks toetusmehhanismi loomist.

1.9.5.1 Turutõrgete ületamiseks peame oluliseks, et ettevõtetel oleks võimalik saada toetuse

otsus enne investeeringu tegemist, lahendades samas ELi instrumendi finantshuvide kaitse

asjakohaste maandamisvõtetega.

1.9.5.2 Eesti peab oluliseks ka tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte järgimist ning toetab

toetuskõlblike kütuste nimekirja laiendamist vähemalt üleminekuperioodiks kasutatud

toiduõlist, loomsetest kõrvalsaadustest, reoveepõhistest lähteainetest ning toidu- ja

söödatootmiseks mittesobivast biomassist toodetud kütustele.

1.10 Eesti peab endiselt oluliseks, et ELi HKSi ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse

Organisatsiooni rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja

vähendamise süsteemi (CORSIA) rakendamine on omavahel seotud selliselt, et see ei too

kaasa põhjendamatut halduskoormust, kattuvat rahalist koormust ega ELi

lennundusettevõtete konkurentsivõime vähenemist maailmas.

1.10.1 Eesti peab oluliseks, et lennunduse ELi HKSi kohaldamisala laiendamisel ei kaasne

väiksematele õhusõiduki käitajatele nõuete täitmisega ebamõistlikku haldus- ega

finantskoormust. Väiksematele käitajatele ette nähtud lihtsustatud seire-, aruandlus- ja

tõendamisnõuded peavad olema selged ja praktikas rakendatavad.

1.11 Eesti toetab süsiniku kogumise, kasutamise, säilitamise ja püsiva eemaldamise

terviklikku ning tehnoloogianeutraalset lõimimist ELi HKSi.

1.11.1 Reeglid peavad vältima topeltarvestust, võimaldama sama ettevõtja sertifitseeritud

biogeense süsiniku eemaldamise ühikuid kasutada tema eri ELi HKSi käitiste fossiilse heite

katmiseks ning tagama, et biogeense või atmosfäärist pärineva CO₂ samaväärselt püsivat

sidumist toodetes ja protsessides ei kohelda põhjendamatult ebasoodsamalt kui geoloogilist

säilitamist.

1.11.2 Toetame põhimõtet, et süsiniku mittepüsiva sidumise ja kasutamise korral tekib

heitkoguse kompenseerimise kohustus üksnes ühe korra ning võimalikult lähedal CO₂

tegelikule atmosfääri paiskumisele.

1.11.3 Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt loodav süsiniku eemaldamise ühikute ostu

mehhanism ning piiriülene CO₂ transpordi- ja säilitamistaristu peavad olema läbipaistvatel ja

proportsionaalsetel tingimustel kättesaadavad ka väiksematele ja hajutatud projektidele ning

CO₂ geoloogilise säilitamisvõimaluseta liikmesriikidele, kahjustamata seejuures ELi HKSi

toimimist. Biogeense süsiniku püüdmise ja säilitamise puhul tuleb vältida täiendavat

kestlikkuse survet biomassile.

1.12 Eesti leiab, et juhul, kui liikmesriigis kohaldatakse olmejäätmete põletamisele

keskkonnatasusid või muid hinnastamise vahendeid, mis aitavad otseselt kaasa CO₂ heite

vähendamisele, tuleb neid käsitada CO₂ tasuga samaväärse meetmena ning see võimalus

peab olema direktiivis selgelt sätestatud. Eesti toetab erandit, mis võimaldab vabastada

olmejäätmeid põletavad käitised ELi HKSi heitkoguse kompenseerimise kohustusest. Oluline

on, et liikmesriikidele jääb paindlikkus kasutada juba toimivaid riiklikke meetmeid ning

võimalusel säilib erandi kohaldamise võimalus ka pärast 2035. aastat.

1.12.1 Eesti saab nõustuda prügilate arvamisega ELi HKSi seire- ja aruandlussüsteemi.

Hilisemal võimalikul ELi HKSi täismahus laiendamisel prügilatele on oluline eelhinnata

selle tegelikku lisaväärtust heite vähendamisel, mõju liikmesriikide halduskoormusele ning

22

kooskõla kehtivate jäätme- ja kliimapoliitika meetmetega.

1.13 Eesti toetab rahvusvaheliselt kaubeldavate kasvuhoonegaaside ühikute seostamist ELi

HKSiga, et täiendada heitkoguste vähendamise võimalusi ning pikendada ELi HKSi

trajektoori. Samas ei tohi nimetatud ühikute kasutamine vähendada liikmesriikide

enampakkumistulu.

1.14 Eelistame, et kõik direktiivi muudatused on võimalik riigisisesesse õigusesse üle võtta

samal tähtajal.

(poolt 8: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus,

Kristo Enn Vaga, Luisa Värk; vastu 5: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti

Poolamets, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Enn Eesmaa).

6. Info ja muud küsimused

Peeter Tali sõnas, et ei saa osaleda Poola, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja

Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste ning Islandi ja Norra väliskomisjonide

esimeeste kohtumine Kaunases, Leedus, kuid kuna tegemist on olulise kohtumisega

lähetatakse Luisa Värk. P. Tali andis teada, et järgmine ELAK-i istung toimub 21. septembril

kell 13.30 ELAKi ruumis P280, mil toimub arutelu Montenegro parlamendi Euroopa

integratsiooni komisjoniga. Samuti toimub 21. septembril kell 19.15 õhtusöök Eesti–

Montenegro parlamentaarse sõprusrühmaga.

Otsustati:

6.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL)

2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise

lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega COM(2026) 565,

osas (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets,

Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).

6.2. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse ühtlustatud 2 GHz

sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa andmise menetlust ja

millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026) 311, osas (konsensus:

Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets, Maido Ruusmann,

Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk).

6.3. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise

meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781

(kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504, osas (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn

Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali,

Urve Tiidus, Luisa Värk).

6.4. Välislähetusse saatmise otsustamine: Lähetada EL asjade komisjoni liige Luisa Värk 4.–

5. oktoober Kaunasesse, Leetu, kus toimub Poola, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti,

Leedu ja Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste ning Islandi ja Norra

väliskomisjonide esimeeste kohtumine. Välislähetusega kaasnevad kulud katta EL asjade

komisjoni välislähetuste eelarvest (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa,

Rain Epler, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve

Tiidus, Luisa Värk).

23

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija