_______________________________________________________________________________________ ____

Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Peeter Tali

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon

Meie 16.09.2026 nr 1609/2026

EL direktiivi 2003/87 ja otsuse 2015/1814 muutmise ettepanekust Euroopa Komisjon esitas juulikuus elektrifitseerimise tegevuskava ja ettepanekud heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) muutmiseks, et toetada ELi tööstust puhtale tootmisele üleminekul ja elektrifitseerimisel COM (2026) 616. Selles ettepanekus sisaldub ka jäätmete põletamise käitiste viimine järk-järgult heitkogustega kauplemise süsteemi aastatel 2031-2034. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) hindab kõrgelt komisjoni poolt tehtud tööd, aga pigem ei toeta ETS-i laiendamist jäätmete energiakasutusele. Alljärgnevalt juhime muuhulgas tähelepanu eelnõu probleemile seoses jäätmete põletamisega tegelevate ettevõtjate võimaliku topelt maksustamisega keskkonnatasudega erinevate liikmesriikide poolt lisaks heitkoguste kvootide ostmisele.

1. Jäätmete ümbertöötlemise tehnoloogiline võimekus

EVEA kindlasti toetab ressursside kasutamist majanduses võimalikult suures ulatuses ringmajanduse

loogikas. Ära ei saa aga unustada turumajanduses toimivat tasuvuse põhimõtet. Paljude materjalide

ümbertöötlemist takistab tehnoloogilise võimekuse puudumine. Seni, kuni ei eksisteeri piisavalt heal

tasemel tehnoloogiaid näiteks plast- ja tekstiiljäätmete ümbertöötlemiseks tööstuslikus mastaabis

ning majanduslikult tasuval viisil, ei ole Euroopa Liidus mõistlik hakata eraldi maksustama jäätmete

energiakasutust, mis paikneb jäätmehierarhias piisavalt kõrgel tasemel. Lubatud heitkogustega

kauplemise süsteemi laiendamise puhul tava- ja olmejäätmete põletamisele ja koospõletamisele on

sisuliselt tegemist EL siseturul keskkonnatasu kehtestamisega.

Õiguslik regulatsioon peaks arvestama tehnoloogilise arengu taset ja selle eesmärk ei pea olema

ennetada asjade kulgemist. Oluline on vältida tekkivate probleemide kordumist. Seega ei tohiks EVEA

hinnangul Euroopa liidus keskkonnakaitselistel eesmärkidel heitkogustega kauplemisel ajast ette

rutata ja sellega omakorda uusi probleeme tekitada.

2. Jäätmete energiakasutuse eraldi maksustamine

Ka Eestis ei peaks õigusloomes püüdma ajast ette rutata. Siin kehtestatud jäätmete põletamise

saastetasuga, mida tuleb üldjuhul maksta lisaks välisõhku väljutatud süsinikdioksiidi saastetasule, on

tegemist sama probleemiga – ühiskond ei ole veel tehnoloogiliselt valmis selliste juriidiliste

lahenduste jaoks. Eesti keskkonnatasude seaduse kohaselt on saastetasumäär saasteaine tonni kohta

saasteainete väljutamisel välisõhku süsinikdioksiid (CO2) puhul 25 eurot alates 2024. aasta 1. juulist.

Erandina ei nõuta saastetasu süsinikdioksiidi väljutamise eest soojusettevõtjatelt, kelle käitis kuulub

vastava tegevuse ulatuses Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemi. Jäätmete energiakasutuse korral on saastetasumäärad jäätmetonni kohta

järgmised: segaolmejäätmed – 60 eurot ja tavajäätmed, välja arvatud puidujäätmed, – 40 eurot.

Tegemist on sama materjali topelt maksustamisega selle põletamisel: kord mõõdetakse eralduva

süsinikdioksiidi kogust, kord tavajäätmete massi. ETS-ga peavad liituma teiste hulgas ettevõtjad, kes

põletavad kütuseid nende põletamise käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW,

välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised.

Kui jäätmetest elektri ja soojusenergiat tootvad ettevõtjad saavad olema kohustatud heitkogustega

kauplemise süsteemis ostma selleks vajalikke heitkoguste kvoote ning samal ajal tasuma liikmesriigis

saastetasu jäätmetonni kohta, siis on tegemist ettevõtjaid ebaproportsionaalselt koormava

kohustusega. Lisaks ettevõtluse takistamisele teeb see jäätmete käitlemise kallimaks, mille mõju

tunnevad rohkem tarbijad ja väiksemad ettevõtjad. Selline olukord võib killustada EL siseturu

toimimist või omakorda hoopis aktiveerida jäätmete piiriülest liikumist liikmesriikidesse, kus

jäätmete põletamist eraldi ei maksustata. EVEA arvates oleks vaja tagada ühesugune lähenemine

kogu EL siseturul tervikuna.

Komisjoni ettepanekus on erandina ette nähtud, et kuni aastani 2035 ei ole jäätmete põletamise ja

koospõletamise korral kohustust heitkogustega kauplemise süsteemiga ühineda, kui liikmesriigis on

kehtestatud jäätmete energiakasutusele vastav saastetasu, mille suurus ületab keskmist summat,

mida tuleks tasuda samaväärse hulga heitkoguste kvootide ostmiseks enampakkumistel. Kui

jäätmete energiakasutus aga lisatakse täielikult lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi alates

2035. aastast, siis oleks vaja garanteerida, et erinevad liikmesriigid ei säilitaks ega kehtestaks

jäätmete energiakasutusele veel täiendavaid tasusid. Samuti oleks vaja tagada, et liikmesriigid ei

säilitaks ega kehtestaks alates 2031. aastast tasusid jäätmete põletamisele, mille suurus võib olla

väiksem vastava heitkoguste kvoodi maksumusest. Omaette küsimus on, et kuidas ja millise

metoodika alusel tuleks arvutada näiteks jäätmete saastetasu jäätmete tonni kohta ümber kvoodi

tasuks jäätmetest põletamisel eralduva süsinikdioksiidi tonni kohta.

EVEA hinnangul oleks direktiivi 2003/87 ja otsuse 2015/1814 muutmise ettepanekut COM (2026) 616

vaja täiendada sättega, et liikmesriigid ei tohi kehtestada ETS-ga liitunud ettevõtjatele täiendavaid

tasusid lisaks kohustuslikele heitkoguste kvootidele jäätmete energiakasutuse puhul vastavate

käitiste opereerimisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leho Verk

EVEA tegevjuht

_______________________________________________________________________________________ ____

Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Peeter Tali

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon

Meie 16.09.2026 nr 1609/2026

EL direktiivi 2003/87 ja otsuse 2015/1814 muutmise ettepanekust Euroopa Komisjon esitas juulikuus elektrifitseerimise tegevuskava ja ettepanekud heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) muutmiseks, et toetada ELi tööstust puhtale tootmisele üleminekul ja elektrifitseerimisel COM (2026) 616. Selles ettepanekus sisaldub ka jäätmete põletamise käitiste viimine järk-järgult heitkogustega kauplemise süsteemi aastatel 2031-2034. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) hindab kõrgelt komisjoni poolt tehtud tööd, aga pigem ei toeta ETS-i laiendamist jäätmete energiakasutusele. Alljärgnevalt juhime muuhulgas tähelepanu eelnõu probleemile seoses jäätmete põletamisega tegelevate ettevõtjate võimaliku topelt maksustamisega keskkonnatasudega erinevate liikmesriikide poolt lisaks heitkoguste kvootide ostmisele.

1. Jäätmete ümbertöötlemise tehnoloogiline võimekus

EVEA kindlasti toetab ressursside kasutamist majanduses võimalikult suures ulatuses ringmajanduse

loogikas. Ära ei saa aga unustada turumajanduses toimivat tasuvuse põhimõtet. Paljude materjalide

ümbertöötlemist takistab tehnoloogilise võimekuse puudumine. Seni, kuni ei eksisteeri piisavalt heal

tasemel tehnoloogiaid näiteks plast- ja tekstiiljäätmete ümbertöötlemiseks tööstuslikus mastaabis

ning majanduslikult tasuval viisil, ei ole Euroopa Liidus mõistlik hakata eraldi maksustama jäätmete

energiakasutust, mis paikneb jäätmehierarhias piisavalt kõrgel tasemel. Lubatud heitkogustega

kauplemise süsteemi laiendamise puhul tava- ja olmejäätmete põletamisele ja koospõletamisele on

sisuliselt tegemist EL siseturul keskkonnatasu kehtestamisega.

Õiguslik regulatsioon peaks arvestama tehnoloogilise arengu taset ja selle eesmärk ei pea olema

ennetada asjade kulgemist. Oluline on vältida tekkivate probleemide kordumist. Seega ei tohiks EVEA

hinnangul Euroopa liidus keskkonnakaitselistel eesmärkidel heitkogustega kauplemisel ajast ette

rutata ja sellega omakorda uusi probleeme tekitada.

2. Jäätmete energiakasutuse eraldi maksustamine

Ka Eestis ei peaks õigusloomes püüdma ajast ette rutata. Siin kehtestatud jäätmete põletamise

saastetasuga, mida tuleb üldjuhul maksta lisaks välisõhku väljutatud süsinikdioksiidi saastetasule, on

tegemist sama probleemiga – ühiskond ei ole veel tehnoloogiliselt valmis selliste juriidiliste

lahenduste jaoks. Eesti keskkonnatasude seaduse kohaselt on saastetasumäär saasteaine tonni kohta

saasteainete väljutamisel välisõhku süsinikdioksiid (CO2) puhul 25 eurot alates 2024. aasta 1. juulist.

Erandina ei nõuta saastetasu süsinikdioksiidi väljutamise eest soojusettevõtjatelt, kelle käitis kuulub

vastava tegevuse ulatuses Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemi. Jäätmete energiakasutuse korral on saastetasumäärad jäätmetonni kohta

järgmised: segaolmejäätmed – 60 eurot ja tavajäätmed, välja arvatud puidujäätmed, – 40 eurot.

Tegemist on sama materjali topelt maksustamisega selle põletamisel: kord mõõdetakse eralduva

süsinikdioksiidi kogust, kord tavajäätmete massi. ETS-ga peavad liituma teiste hulgas ettevõtjad, kes

põletavad kütuseid nende põletamise käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW,

välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised.

Kui jäätmetest elektri ja soojusenergiat tootvad ettevõtjad saavad olema kohustatud heitkogustega

kauplemise süsteemis ostma selleks vajalikke heitkoguste kvoote ning samal ajal tasuma liikmesriigis

saastetasu jäätmetonni kohta, siis on tegemist ettevõtjaid ebaproportsionaalselt koormava

kohustusega. Lisaks ettevõtluse takistamisele teeb see jäätmete käitlemise kallimaks, mille mõju

tunnevad rohkem tarbijad ja väiksemad ettevõtjad. Selline olukord võib killustada EL siseturu

toimimist või omakorda hoopis aktiveerida jäätmete piiriülest liikumist liikmesriikidesse, kus

jäätmete põletamist eraldi ei maksustata. EVEA arvates oleks vaja tagada ühesugune lähenemine

kogu EL siseturul tervikuna.

Komisjoni ettepanekus on erandina ette nähtud, et kuni aastani 2035 ei ole jäätmete põletamise ja

koospõletamise korral kohustust heitkogustega kauplemise süsteemiga ühineda, kui liikmesriigis on

kehtestatud jäätmete energiakasutusele vastav saastetasu, mille suurus ületab keskmist summat,

mida tuleks tasuda samaväärse hulga heitkoguste kvootide ostmiseks enampakkumistel. Kui

jäätmete energiakasutus aga lisatakse täielikult lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi alates

2035. aastast, siis oleks vaja garanteerida, et erinevad liikmesriigid ei säilitaks ega kehtestaks

jäätmete energiakasutusele veel täiendavaid tasusid. Samuti oleks vaja tagada, et liikmesriigid ei

säilitaks ega kehtestaks alates 2031. aastast tasusid jäätmete põletamisele, mille suurus võib olla

väiksem vastava heitkoguste kvoodi maksumusest. Omaette küsimus on, et kuidas ja millise

metoodika alusel tuleks arvutada näiteks jäätmete saastetasu jäätmete tonni kohta ümber kvoodi

tasuks jäätmetest põletamisel eralduva süsinikdioksiidi tonni kohta.

EVEA hinnangul oleks direktiivi 2003/87 ja otsuse 2015/1814 muutmise ettepanekut COM (2026) 616

vaja täiendada sättega, et liikmesriigid ei tohi kehtestada ETS-ga liitunud ettevõtjatele täiendavaid

tasusid lisaks kohustuslikele heitkoguste kvootidele jäätmete energiakasutuse puhul vastavate

käitiste opereerimisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leho Verk

EVEA tegevjuht