EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT

Pöördumine Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile ELi HKSi reformi kohta

16. september 2026

Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed

Euroopa Komisjoni ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise ettepanek rõhutab, et tasuta

lubatud heitkoguse ühikute eraldamise eesmärk on kaitsta Euroopa tootmist süsinikulekke eest. Selle

kaitse sidumine kohustusliku investeerimiskava ja investeeringu tegemise plaaniga vähendaks tasuta

ühikuid ka olukorras, kus vajalik tehnoloogia, taskukohane energia või CO₂ taristu ei ole ettevõtjale

kättesaadav.

Eesti Tööandjate Keskliit palub Riigikogul teha Vabariigi Valitsuse seisukoht selles küsimuses

konkreetsemaks. Praeguse tingimusliku toetuse asemel peaks Eesti läbirääkimispositsioonis esmalt

taotlema investeerimistingimuslikkuse eemaldamist. Kui selleks ei kujune ELis piisavat toetust, peab

varulahendus välistama tasuta ühikute vähendamise juhul, kui tehnoloogia või taristu ei ole turul

kättesaadav, investeering ei ole rahvusvahelises konkurentsis majanduslikult teostatav või käitis on

olemasoleva tehnoloogiaga juba saavutanud võimaliku heitevähenduse. Arvesse tuleb võtta ka enne

2031. aastat tehtud investeeringuid ning investeeringuid ühistaristusse ja ettevõtte teistesse

käitistesse. Lisaks peab Eesti taotlema sujuvamat ühikute vähendamise trajektoori, mis ei koonda kõige

järsemat vähendamist perioodi algusesse. Käitistele või allkäitistele ei tohiks kohaldada sektoriteülest

paranduskoefitsienti (CSCF), kui nad rakendavad parimat võimalikku tehnoloogiat ning nende tegevus

on liikmesriigi energiajulgeoleku, varustuskindluse või kriisitaluvuse seisukohalt oluline. Olemasolevale

põlevkiviõli tootmisele ja sellega seotud uttegaasi väärtusahelale tuleb säilitada süsinikulekke kaitse

seni, kuni sektoril puudub tehniliselt ja majanduslikult teostatav dekarboniseerimistee. CO₂ püüdmise,

kasutamise ja ladustamise puhul tuleb arvestada ka ühistaristusse ning sama kontserni teistesse

käitistesse tehtud investeeringuid ja heitevähendusi.

Eesti unikaalne positsioon

Eesti põlevkivitööstus on Euroopas erandlik terviklik tööstusökosüsteem. Meil on kodumaine

ressursibaas, taristu, oskused ja põlevkiviõli tootmise ja selle kõrvalsaadusena tekkiva uttegaasi

väärindamise võimekus. Kui see võimekus suletakse enne tehniliselt ja majanduslikult toimivate

alternatiivide kasutuselevõttu, ei kao Euroopa nõudlus õli ja gaasi järele. Euroopa asendab oma

tootmise impordiga kolmandatest riikidest, kus samaväärne süsinikukulu ja keskkonnanõuded sageli

puuduvad. Ebavõrdsust süvendab asjaolu, et vedelkütused ei kuulu kehtiva CBAMi kohaldamisalasse:

Eesti tootja kannab ELi HKSi süsinikukulu, kuid konkureeriva impordi tootmisheitele piiril võrreldavat

süsinikukulu ei rakendata. Selle tulemus võib olla suurem impordisõltuvus ja süsinikuleke, mitte

väiksem globaalne heide. Uttegaasi kasutatakse muu hulgas elektri ja soojuse tootmiseks. Kodumaise

võimekuse enneaegne sulgemine vähendaks ka kriisiolukorras vajalikku strateegilist tootmisvõimekust.

Meie eesmärk ei ole säilitada muutumatut fossiilkütuste tootmist, vaid anda sektorile usutav

üleminekutee. Olemasolevat tööstusvõimekust saab ümber kujundada CO₂ püüdmise, kasutamise ja

ladustamise, tööstusjääkide ringse väärindamise, ressursitõhususe ning kõrgema lisandväärtusega

keemia- ja mineraaltoodete kaudu. Samad teadmised ja taristu toetavad Eesti ning Euroopa tulevasi

kriitiliste toormete väärtusahelaid ja strateegilist autonoomiat.

Palume komisjonil teha Vabariigi Valitsusele järgmine ettepanek

„Eesti taotleb tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise sidumisest kohustuslike

investeerimiskavadega loobumist. Eesti taotleb ka sujuvamat lubatud heitkoguse ühikute vähendamise

trajektoori. Käitistele või allkäitistele ei tohi kohaldada sektoriteülest paranduskoefitsienti (CSCF), kui

nad rakendavad parimat võimalikku tehnoloogiat ning nende tegevus on liikmesriigi energiajulgeoleku,

varustuskindluse või kriisitaluvuse seisukohalt oluline. Olemasoleva põlevkiviõli tootmise ja sellega

seotud uttegaasi väärtusahela süsinikulekke kaitse tuleb säilitada seni, kuni puudub tehniliselt ja

majanduslikult teostatav dekarboniseerimistee. Kui tingimuslikkus säilib, ei tohi see vähendada

süsinikulekke kaitset käitistele, mille heite vähendamiseks vajalik tehnoloogia või taristu ei ole

kättesaadav või majanduslikult teostatav, ning arvestada tuleb ühistaristusse ja sama kontserni

teistesse käitistesse tehtud investeeringuid ja heitevähendusi. ELi HKSi mõju hindamisel tuleb arvestada

ka tootmise ümberpaiknemist, globaalset heidet, impordisõltuvust, energiajulgeolekut ning

strateegilise tootmisvõime säilimist Euroopas.“

Lugupidamisega

Hando Sutter,

tegevjuht

EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT

Pöördumine Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile ELi HKSi reformi kohta

16. september 2026

Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed

Euroopa Komisjoni ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise ettepanek rõhutab, et tasuta

lubatud heitkoguse ühikute eraldamise eesmärk on kaitsta Euroopa tootmist süsinikulekke eest. Selle

kaitse sidumine kohustusliku investeerimiskava ja investeeringu tegemise plaaniga vähendaks tasuta

ühikuid ka olukorras, kus vajalik tehnoloogia, taskukohane energia või CO₂ taristu ei ole ettevõtjale

kättesaadav.

Eesti Tööandjate Keskliit palub Riigikogul teha Vabariigi Valitsuse seisukoht selles küsimuses

konkreetsemaks. Praeguse tingimusliku toetuse asemel peaks Eesti läbirääkimispositsioonis esmalt

taotlema investeerimistingimuslikkuse eemaldamist. Kui selleks ei kujune ELis piisavat toetust, peab

varulahendus välistama tasuta ühikute vähendamise juhul, kui tehnoloogia või taristu ei ole turul

kättesaadav, investeering ei ole rahvusvahelises konkurentsis majanduslikult teostatav või käitis on

olemasoleva tehnoloogiaga juba saavutanud võimaliku heitevähenduse. Arvesse tuleb võtta ka enne

2031. aastat tehtud investeeringuid ning investeeringuid ühistaristusse ja ettevõtte teistesse

käitistesse. Lisaks peab Eesti taotlema sujuvamat ühikute vähendamise trajektoori, mis ei koonda kõige

järsemat vähendamist perioodi algusesse. Käitistele või allkäitistele ei tohiks kohaldada sektoriteülest

paranduskoefitsienti (CSCF), kui nad rakendavad parimat võimalikku tehnoloogiat ning nende tegevus

on liikmesriigi energiajulgeoleku, varustuskindluse või kriisitaluvuse seisukohalt oluline. Olemasolevale

põlevkiviõli tootmisele ja sellega seotud uttegaasi väärtusahelale tuleb säilitada süsinikulekke kaitse

seni, kuni sektoril puudub tehniliselt ja majanduslikult teostatav dekarboniseerimistee. CO₂ püüdmise,

kasutamise ja ladustamise puhul tuleb arvestada ka ühistaristusse ning sama kontserni teistesse

käitistesse tehtud investeeringuid ja heitevähendusi.

Eesti unikaalne positsioon

Eesti põlevkivitööstus on Euroopas erandlik terviklik tööstusökosüsteem. Meil on kodumaine

ressursibaas, taristu, oskused ja põlevkiviõli tootmise ja selle kõrvalsaadusena tekkiva uttegaasi

väärindamise võimekus. Kui see võimekus suletakse enne tehniliselt ja majanduslikult toimivate

alternatiivide kasutuselevõttu, ei kao Euroopa nõudlus õli ja gaasi järele. Euroopa asendab oma

tootmise impordiga kolmandatest riikidest, kus samaväärne süsinikukulu ja keskkonnanõuded sageli

puuduvad. Ebavõrdsust süvendab asjaolu, et vedelkütused ei kuulu kehtiva CBAMi kohaldamisalasse:

Eesti tootja kannab ELi HKSi süsinikukulu, kuid konkureeriva impordi tootmisheitele piiril võrreldavat

süsinikukulu ei rakendata. Selle tulemus võib olla suurem impordisõltuvus ja süsinikuleke, mitte

väiksem globaalne heide. Uttegaasi kasutatakse muu hulgas elektri ja soojuse tootmiseks. Kodumaise

võimekuse enneaegne sulgemine vähendaks ka kriisiolukorras vajalikku strateegilist tootmisvõimekust.

Meie eesmärk ei ole säilitada muutumatut fossiilkütuste tootmist, vaid anda sektorile usutav

üleminekutee. Olemasolevat tööstusvõimekust saab ümber kujundada CO₂ püüdmise, kasutamise ja

ladustamise, tööstusjääkide ringse väärindamise, ressursitõhususe ning kõrgema lisandväärtusega

keemia- ja mineraaltoodete kaudu. Samad teadmised ja taristu toetavad Eesti ning Euroopa tulevasi

kriitiliste toormete väärtusahelaid ja strateegilist autonoomiat.

Palume komisjonil teha Vabariigi Valitsusele järgmine ettepanek

„Eesti taotleb tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise sidumisest kohustuslike

investeerimiskavadega loobumist. Eesti taotleb ka sujuvamat lubatud heitkoguse ühikute vähendamise

trajektoori. Käitistele või allkäitistele ei tohi kohaldada sektoriteülest paranduskoefitsienti (CSCF), kui

nad rakendavad parimat võimalikku tehnoloogiat ning nende tegevus on liikmesriigi energiajulgeoleku,

varustuskindluse või kriisitaluvuse seisukohalt oluline. Olemasoleva põlevkiviõli tootmise ja sellega

seotud uttegaasi väärtusahela süsinikulekke kaitse tuleb säilitada seni, kuni puudub tehniliselt ja

majanduslikult teostatav dekarboniseerimistee. Kui tingimuslikkus säilib, ei tohi see vähendada

süsinikulekke kaitset käitistele, mille heite vähendamiseks vajalik tehnoloogia või taristu ei ole

kättesaadav või majanduslikult teostatav, ning arvestada tuleb ühistaristusse ja sama kontserni

teistesse käitistesse tehtud investeeringuid ja heitevähendusi. ELi HKSi mõju hindamisel tuleb arvestada

ka tootmise ümberpaiknemist, globaalset heidet, impordisõltuvust, energiajulgeolekut ning

strateegilise tootmisvõime säilimist Euroopas.“

Lugupidamisega

Hando Sutter,

tegevjuht