.09.2026 nr 1-2/26-522/3

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 14.09.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Aleksei Jevgrafov, Jaak Aab, Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant), Kiia Väli (konsultant)

Kutsutud: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi kliima ja

keskkonnahoidliku majanduse osakonna juhataja Laura Remmelgas, merendusosakonna

merenduse arendustegevuse valdkonna juht Reet Laos, välissuhete osakonna EL teemade

valdkonnajuht Eliise Merila, ministri nõunikud Emma Kruusmäe ja Marilin Roomet

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi

konkurentsivõime suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise kohta

– COM(2026) 616, COM(2026) 620 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu

kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja kütusepõhiste

võrdlusaluste muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026–2030 – COM(2026) 619

Ülevaade arutelust

Andres Sutt tutvustas Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS)

konkurentsivõime suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise ning

HKS-i soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamise aastateks 2026–2030 algatusi. A. Sutt

tõi EL-i tasandil läbirääkimiste kohta välja, et keskkonnaküsimustes rakendatakse

kvalifitseeritud häälteenamust. Oluline on, et liikmesriikide seisukohad oleksid sõnastatud

viisil, mis jätab läbirääkimisteks paindlikkuse. Eesti saab oma seisukohtade kaitsmisel

tugineda energiajulgeoleku ja julgeolekupoliitilise olukorraga seotud argumentidele.

Energiajulgeoleku kontekstis saab põlevkiviõli kasutada kütteks ka olukorras, kus muud

võimalused puuduvad. Olulisem on aga asjaolu, et põlevkiviõli tootmine ja põlevkivist elektri

tootmine moodustavad ühtse väärtusahela. Juhul kui põlevkiviõli tootmine lõpeks, oleks

keeruline ette kujutada, kuidas oleks võimalik jätkata põlevkivist elektri tootmist. See on

oluline varustuskindluse argument, mis võimaldab kasutada olemasolevaid põlevkivielektri-

jaamu reservis seni, kuni valmivad uued juhitavad tootmisvõimsused. Lisaks on julgeoleku-

poliitiline olukord seotud regiooni ja tööhõivega. Seetõttu peavad otsused olema järk-

järgulised ja tasakaalukad. Samuti tõi A. Sutt välja HKS-i mõju Eesti majandusele. Mõju on

piiratud. Ligikaudu 99% perioodil 2021–2025 ostetud heitkoguse ühikutest on kasutatud

põlevkivist elektri tootmiseks. Arvestusest on välja jäetud tasuta ühikud, mida põlevkiviõli-

tööstusele eraldatakse. Kuna mõjutatud ettevõtteid on vähe, on perioodil 2013–2026

riigieelarvesse laekunud kvoodituluna ligikaudu 2,3 mld €. Eesti jaoks on süsteem olnud

tuluallikas. Põlevkivisektori toimimist on toetanud tasuta kvootide eraldamine põlevkiviõli

tootmisele. Põlevkivist elektri tootmisele ei ole tasuta kvoote pikemat aega eraldatud ja

2

vajalikud ühikud on tulnud turult osta. Järgnevalt selgitas A. Sutt HKS-i olemust. A. Sutt lisas

algatuste kohta, et tegemist on Euroopa Komisjoni (EK) ettepanekutega. Eesti eesmärk

läbirääkimistel on muuta seda Eesti jaoks soodsamaks. Samuti on teistel liikmesriikidel soov

ettepanekut enda huvidest lähtuvalt kohandada, aga on ka riike, kes leiavad, et HKS-i ei oleks

vaja muuta. Üks osa ettepanekust näeb ette soojuse ja kütuse tasuta ühikute arvutamise

aluseks olevate võrdlusaluste muutmist eesmärgiga vältida ettevõtete kulude järsku

suurenemist ja toetada nende konkurentsivõimet. Ettepanek on, et tasuta ühikute vähenemine

oleks senise metoodikaga võrreldes 34% asemel 18%. Pärast 2030. aastat nähakse ette heite

vähendamise tempo aeglustamist, tasuta ühikute eraldamise reeglite ning turustabiilsuse

mehhanismide muutmist, uute kesksete rahastusvahendite loomist ja süsteemi laiendamist

väiksematele laevadele ning olmejäätmete põletamisele. Aastate 2026–2030 ettepaneku

peamine probleem Eesti jaoks seisneb selles, et kavandatav leevendus ei laiene praegu

põlevkiviõlisektorile. Eesti eesmärk on saavutada, et see leevendus hõlmaks ka põlevkiviõli-

sektorit. Kuna põlevkiviõli tootmine kuulub nende tegevusalade hulka, millele eraldatakse

tasuta ühikuid, on Eesti hinnangul loogiline, et sektorile laieneks sama leevendusmeede, mida

kavandatakse teistele samas olukorras olevatele tööstusharudele. Pärast 2030. aastat aeglustub

kavandatava ettepaneku kohaselt heite vähendamise tempo. Kehtiva regulatsiooni järgi jõuaks

uute ühikute turule lisandumine sisuliselt nulltasemele 2039. aastaks. Ettepanekuga soovitakse

pikendada seda trajektoori ligikaudu aastateni 2047–2048. Eesti hinnangul on tegemist õiges

suunas liikuva muudatusega. Samas tuleb läbirääkimistel hinnata, kas trajektoori on võimalik

muuta veelgi sujuvamaks (eelkõige aastatel 2030–2035). Lisaks on Eesti seisukohal, et heite

vähendamise tempo peab arvestama tehnoloogiate tegeliku kättesaadavuse, investeeringu-

tsüklite ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimega. Ettepaneku siduda tasuta ühikute heite

vähendamise investeeringutega kohta leiab Eesti, et kui investeeringud ei ole majanduslikult

tasuvad, ei ole põhjendatud ka nende tegemiseks ressursside kulutamine. Eesti soovib, et

tasuta eraldatavaid ühikuid eraldataks võimalikult pika aja jooksul ja piisavas mahus, nende

saamise tingimused oleksid realistlikud ning juba investeerinud ettevõtteid koheldakse

õiglaselt. Need punktid toetavad eesmärki, et põlevkiviõli tootmine saaks jätkuda seni, kuni

see on maailmaturul konkurentsivõimeline. Eesti toetab ühikute stabiilset hinda, aga praegune

ettepanek on liiga jäik. Kui turule sekkumiseks tuleb oodata kuus kuud, ei anna see piisavalt

tõhusat hinnasignaali. Seetõttu peab mehhanism olema dünaamilisem ja hinnalävendeid peab

olema võimalik tõhusamalt kohandada. Lõpetuseks tutvustas A. Sutt Eesti prioriteete

läbirääkimisteks. Need puudutavad tasuta ühikute leevendust põlevkiviõlisektorile, sujuvamat

heite vähendamise trajektoori, tasuta ühikute säilitamist pärast 2030. aastat võimalikult pika

aja jooksul, võimalikult suures mahus ja realistlikel tingimustel, ühikuhinna stabiilsust,

liikmesriikide tulusid ja EL-i fonde ning Eesti eripärade arvestamist. Liikmesriikide tulude

puhul on oluline vältida enampakkumistulu liigset tsentraliseerimist ning tagada väiksematele

riikidele õiglane ligipääs kesksetele fondidele. Eesti eripärade arvestamisel peab merendus-

sektoris tagama, et saartevahelisele ühendusele ei kehtiks heitmeregulatsioon ja jääklassiga

laevadele tuleks kehtestada alaline erand. Kui see ei osutu võimalikuks, tuleks see luua

vähemalt aastani 2050. Samuti peab jäätmesektoris arvestama kehtivate riiklike meetmetega,

vältimaks topeltmaksustamist.

Mart Maastiku sõnul jääb arusaamatuks, miksEL-is endiselt tegeletakse teemaga, samal ajal

kui mujal maailmas mitte, mis kahjustab EL-i konkurentsivõimet. M. Maastik viitas Eesti

3

seisukohale EL-i HKS-i soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamise algatuse 2026–2030

kohta, mis puudutab seda, et Eesti toetab tasuta eraldatavate ühikute hulga suurendamist, kuid

taotleb, et leevenduse laiendamist kaalutaks ka põlevkiviõlisektorile ning leidis, et Eesti peaks

oma seisukohta väljendama selgemalt, kuna tegemist on Eesti jaoks strateegiliselt olulise

valdkonnaga. M. Maastik küsis, milliste liikmesriikidega on peetud läbirääkimisi eesmärgiga

leida toetajaid Eesti seisukohtadele.

Andres Sutt sõnas, et Eesti seisukohtades on kirjas, et Eesti taotleb, et soojuse ja kütuse

võrdlusaluste uuendamisel hõlmatakse sinna ka põlevkivisektor. Kategoorilisema sõnastuse

lisamine ei aita tingimata soovitud tulemust saavutada, kuna sel juhul võib olla keerulisem

läbirääkimistel edu saavutada, kuna olemasolev sõnastus võib tekitada teistes osapooltes

vastuseisu. A. Sutt lisas, et Eesti on saatnud mitmeid ühiskirju koos teiste liikmesriikidega.

Samuti on neil teemadel korduvalt arutatud EK vastava volinikuga. Samuti on Eesti

selgitanud oma seisukohti nendele liikmesriikidele, kes leiavad, et kavandatavate

leevendustega minnakse liiga kaugele. Lõppkokkuvõttes sünnivad otsused kokkulepete

tulemusena. Nt 2040. aastat puudutava eesmärgi kokkuleppimises oli Eestil ja ministril

oluline roll. Kuna Eesti suutis suhelda konstruktiivselt mõlema poolega, saavutati lahendus,

millega oli võimalik edasi liikuda. Põlevkivisektorile leevenduse saamist tuleb läbirääkimiste

käigus proovida. Samas seisab iga liikmesriik oma huvide eest. Kui põlevkivisektorile tehtaks

julgeoleku- ja varustuskindluse kaalutlustel erand, siis tõenäoliselt hakkavad ka teised

liikmesriigid taotlema erandeid oma sektoritele. Nt võidaks esile tuua vajaduse toetada

gaasimahukaid sektoreid, tsemenditööstust või terasetööstust. Igal riigil on oma probleemid ja

huvid, mida läbirääkimistel kaitstakse.

Mart Maastik lausus, et see puudutabki küsimust, kui palju on otse suheldud teiste riikidega.

Kui mõnel riigil on teemaks nt terasetööstus, siis tulebki otsida partnereid ja teha koostööd.

Sel juhul toetab Eesti teisi liikmesriike nende jaoks olulistes küsimustes ja vastupidi.

Andres Sutt sõnas, et mitmed liikmesriigid toetavad heite kiiremat vähendamist. Tema

hinnangul ei peaks läbirääkimistel Eesti ütlema, et kogu ettepanek liigub vales suunas, sest

see võib vähendada võimalusi leida teiste liikmesriikide toetust. Eesti jaoks on oluline koguda

toetajaid mõlemalt poolelt, et leida tasakaalupunkt.

Urve Tiidus palus selgitada väikelaevadele kehtivaid heitekaubanduse nõudeid. Lisaks küsis

U. Tiidus, kas EL-i sadamates peatuvatele EL-i välistele kruiisilaevadele kehtivad heite-

kaubanduse nõuded.

Reet Laos vastas, et väiksemate laevade all peetakse silmas kogumahutavust 400–5000.

Kalalaevadele ettepanek ei kohaldu, lisaks on nad reeglina ka väiksema kogumahutavusega..

Uue ettepaneku kohaselt hakkaks süsteem kohalduma teistele teatud laevatüüpidele, mille

kogumahutavus algab 400-st. Praegu on see alates 5000-st. Kogumahutavus on ühikuta

suurus. Nt Eesti suursaarte vaheliste parvlaevade kogumahutavus jääb alla 5000. Kui

kruiisilaeva kogumahutavus on üle 5000, siis sellele nõuded kohalduvad. Lisaks sõltub see

sellest, milliseid sadamaid nad külastavad.

4

Laura Remmelgas lisas, et arvestust selle üle, kelle alla millised laevafirmad kuuluvad, peab

EK, kes edastab vastava teabe liikmesriikidele. Laiendus ei hõlma automaatselt kõiki 400–

5000 kogumahutavusega laevu, vaid EK on määratlenud konkreetsed laevatüübid, millele see

kohaldub. Ministeeriumile teadaolevalt ei kuulu esialgse hinnangu kohaselt parvlaevad selle

laienduse alla.

Aleksei Jevgrafov küsis, milline on Eesti Energia AS-i arvamus Eesti seisukoha kohta, kus

Eesti leiab, et põlevkiviõlitööstusele tuleb võimaldada erand, et tasuta ühikute saamine

jätkuks piisavas mahus ka pärast 2030. aastat.

Andres Sutt vastas, et Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp on oma ettepanekud

ministeeriumile edastanud. EL-i tasandil ei ole tegemist ühehäälsust nõudva otsustus-

protsessiga, mistõttu ei ole otstarbekas kujundada seisukohti liiga jäigalt, mille tulemusena on

keeruline läbi rääkida. Eesti seisukohtades on väljendatud Eesti toetus põlevkivisektorile.

Lisaks on kokku lepitud, et nimetatud kahe ettevõttega jätkuvad konsultatsioonid töötasandil.

See võimaldab saada tagasisidet võimalike muudatusettepanekute mõju kohta.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas ministri vahetu suhtlus läbirääkimiste käigus ja valdkonna

huvide eest seismine suurendab Eesti positsiooni kaalu.

Andres Sutt vastas, et ministri sõnal on kaal, eriti juhul, kui vastastikuseid suhteid on

pikaajaliselt üles ehitatud. Kui tegevus piirdub üksnes ettevalmistatud jutupunktide

esitamisega, on mõju väiksem. Suur osa läbirääkimistest toimub tegelikkuses ka

koosolekutevahelisel ajal. Liikmesriikide huvid on sageli erinevad ja nende osas tuleb leida

ühisosa. Tema hinnangul on võimalik saavutada EL-i tasandil tervikuna sujuvam heite

vähendamise trajektoor.

Rene Kokk palus selgitada Poola seisukohti HKS-i ettepanekute kohta. Poola on tugevalt

seotud söetööstusega ja varem on Eestil olnud Poolaga sarnased seisukohad.

Laura Remmelgas selgitas, et paljud liikmesriigid on praegu sarnases olukorras Eestiga, ehk

riiklikud seisukohad on alles kujundamisel. Poolaga on Eesti olnud tihedas suhtluses nii enne

ettepanekute avaldamist kui ka vahetult pärast seda. Poolal on Eestiga nii sarnaseid kui ka

erinevaid muresid. Poola majanduses on suurtööstuse osakaal suur. Poolat huvitavad tasuta

ühikute eraldamise tingimuste realistlikkus, ühikute hulk, kättesaadavus ja heite vähendamise

trajektoor. Kesksete rahastusmehhanismide kohta on Poolal Eestiga osaliselt sarnased

seisukohad, aga nt ligipääsetavuse punktides on kohati näha, et need meetmed on suunatud

rohkem neile.

Andres Sutt lisas, et tasuta ühikute küsimuses on ka Saksamaal teatud sektorite huvid

mängus. Samas ei ole realistlik oodata, et ühikute vähendamist üldse ei tule.

Urve Tiidus küsis, kust on leitav info, mis on arutatavate tegevuste (nt heite vähendamise)

mõju kliimasoojenemise aeglustamisele.

5

Laura Remmelgas vastas, et Pariisi kliimakokkuleppe raames jälgitakse globaalselt riikide

võetud kohustusi ja eesmärke ning nende mõju globaalse soojenemise trajektoorile. Mõni

aasta tagasi liiguti ligikaudu 3,7-kraadise temperatuuri tõusu suunas, nüüd aga 2,7-kraadise

tõusu suunas. Kõigi riikide kokkulepitud tegevuste üle peetakse arvestust.

Andres Sutt tõi välja geopoliitilise mõõtme aspekti. Nt Hiina on üks kiiremini tehnoloogiat

arendavaid majandusi ning sealne tehnoloogiaareng on keskendunud eelkõige puhastele ja

madala heitega tehnoloogiatele. Ühe põhjusena, miks naftahinnad ei ole viimasel ajal tõusnud

nii palju, kui algselt prognoositi, tõi ta välja Hiina varasemast väiksema impordinõudluse. Kui

EL soovib vältida liigset sõltuvust Hiinast ning säilitada võime arendada ja kasutada oma

tehnoloogiaid, tuleb teadlikult investeerida uutesse, madalama heitega tehnoloogiatesse. See

on konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia küsimus.

Otsused:

1. Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti ELi HKS-i konkurentsivõime

suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise (COM(2026) 616,

COM(2026) 620) algatuse kohta toetada.

Komisjoni otsus tehti hääletades (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart

Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).

2. Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja kütusepõhiste

võrdlusaluste muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026–2030 (COM(2026) 619), algatuse

kohta toetada.

Komisjoni otsus tehti hääletades (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart

Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

Koostaja: Kiia Väli

631 6431 [email protected]

.09.2026 nr 1-2/26-522/3

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 14.09.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Aleksei Jevgrafov, Jaak Aab, Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant), Kiia Väli (konsultant)

Kutsutud: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi kliima ja

keskkonnahoidliku majanduse osakonna juhataja Laura Remmelgas, merendusosakonna

merenduse arendustegevuse valdkonna juht Reet Laos, välissuhete osakonna EL teemade

valdkonnajuht Eliise Merila, ministri nõunikud Emma Kruusmäe ja Marilin Roomet

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi

konkurentsivõime suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise kohta

– COM(2026) 616, COM(2026) 620 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu

kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja kütusepõhiste

võrdlusaluste muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026–2030 – COM(2026) 619

Ülevaade arutelust

Andres Sutt tutvustas Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS)

konkurentsivõime suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise ning

HKS-i soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamise aastateks 2026–2030 algatusi. A. Sutt

tõi EL-i tasandil läbirääkimiste kohta välja, et keskkonnaküsimustes rakendatakse

kvalifitseeritud häälteenamust. Oluline on, et liikmesriikide seisukohad oleksid sõnastatud

viisil, mis jätab läbirääkimisteks paindlikkuse. Eesti saab oma seisukohtade kaitsmisel

tugineda energiajulgeoleku ja julgeolekupoliitilise olukorraga seotud argumentidele.

Energiajulgeoleku kontekstis saab põlevkiviõli kasutada kütteks ka olukorras, kus muud

võimalused puuduvad. Olulisem on aga asjaolu, et põlevkiviõli tootmine ja põlevkivist elektri

tootmine moodustavad ühtse väärtusahela. Juhul kui põlevkiviõli tootmine lõpeks, oleks

keeruline ette kujutada, kuidas oleks võimalik jätkata põlevkivist elektri tootmist. See on

oluline varustuskindluse argument, mis võimaldab kasutada olemasolevaid põlevkivielektri-

jaamu reservis seni, kuni valmivad uued juhitavad tootmisvõimsused. Lisaks on julgeoleku-

poliitiline olukord seotud regiooni ja tööhõivega. Seetõttu peavad otsused olema järk-

järgulised ja tasakaalukad. Samuti tõi A. Sutt välja HKS-i mõju Eesti majandusele. Mõju on

piiratud. Ligikaudu 99% perioodil 2021–2025 ostetud heitkoguse ühikutest on kasutatud

põlevkivist elektri tootmiseks. Arvestusest on välja jäetud tasuta ühikud, mida põlevkiviõli-

tööstusele eraldatakse. Kuna mõjutatud ettevõtteid on vähe, on perioodil 2013–2026

riigieelarvesse laekunud kvoodituluna ligikaudu 2,3 mld €. Eesti jaoks on süsteem olnud

tuluallikas. Põlevkivisektori toimimist on toetanud tasuta kvootide eraldamine põlevkiviõli

tootmisele. Põlevkivist elektri tootmisele ei ole tasuta kvoote pikemat aega eraldatud ja

2

vajalikud ühikud on tulnud turult osta. Järgnevalt selgitas A. Sutt HKS-i olemust. A. Sutt lisas

algatuste kohta, et tegemist on Euroopa Komisjoni (EK) ettepanekutega. Eesti eesmärk

läbirääkimistel on muuta seda Eesti jaoks soodsamaks. Samuti on teistel liikmesriikidel soov

ettepanekut enda huvidest lähtuvalt kohandada, aga on ka riike, kes leiavad, et HKS-i ei oleks

vaja muuta. Üks osa ettepanekust näeb ette soojuse ja kütuse tasuta ühikute arvutamise

aluseks olevate võrdlusaluste muutmist eesmärgiga vältida ettevõtete kulude järsku

suurenemist ja toetada nende konkurentsivõimet. Ettepanek on, et tasuta ühikute vähenemine

oleks senise metoodikaga võrreldes 34% asemel 18%. Pärast 2030. aastat nähakse ette heite

vähendamise tempo aeglustamist, tasuta ühikute eraldamise reeglite ning turustabiilsuse

mehhanismide muutmist, uute kesksete rahastusvahendite loomist ja süsteemi laiendamist

väiksematele laevadele ning olmejäätmete põletamisele. Aastate 2026–2030 ettepaneku

peamine probleem Eesti jaoks seisneb selles, et kavandatav leevendus ei laiene praegu

põlevkiviõlisektorile. Eesti eesmärk on saavutada, et see leevendus hõlmaks ka põlevkiviõli-

sektorit. Kuna põlevkiviõli tootmine kuulub nende tegevusalade hulka, millele eraldatakse

tasuta ühikuid, on Eesti hinnangul loogiline, et sektorile laieneks sama leevendusmeede, mida

kavandatakse teistele samas olukorras olevatele tööstusharudele. Pärast 2030. aastat aeglustub

kavandatava ettepaneku kohaselt heite vähendamise tempo. Kehtiva regulatsiooni järgi jõuaks

uute ühikute turule lisandumine sisuliselt nulltasemele 2039. aastaks. Ettepanekuga soovitakse

pikendada seda trajektoori ligikaudu aastateni 2047–2048. Eesti hinnangul on tegemist õiges

suunas liikuva muudatusega. Samas tuleb läbirääkimistel hinnata, kas trajektoori on võimalik

muuta veelgi sujuvamaks (eelkõige aastatel 2030–2035). Lisaks on Eesti seisukohal, et heite

vähendamise tempo peab arvestama tehnoloogiate tegeliku kättesaadavuse, investeeringu-

tsüklite ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimega. Ettepaneku siduda tasuta ühikute heite

vähendamise investeeringutega kohta leiab Eesti, et kui investeeringud ei ole majanduslikult

tasuvad, ei ole põhjendatud ka nende tegemiseks ressursside kulutamine. Eesti soovib, et

tasuta eraldatavaid ühikuid eraldataks võimalikult pika aja jooksul ja piisavas mahus, nende

saamise tingimused oleksid realistlikud ning juba investeerinud ettevõtteid koheldakse

õiglaselt. Need punktid toetavad eesmärki, et põlevkiviõli tootmine saaks jätkuda seni, kuni

see on maailmaturul konkurentsivõimeline. Eesti toetab ühikute stabiilset hinda, aga praegune

ettepanek on liiga jäik. Kui turule sekkumiseks tuleb oodata kuus kuud, ei anna see piisavalt

tõhusat hinnasignaali. Seetõttu peab mehhanism olema dünaamilisem ja hinnalävendeid peab

olema võimalik tõhusamalt kohandada. Lõpetuseks tutvustas A. Sutt Eesti prioriteete

läbirääkimisteks. Need puudutavad tasuta ühikute leevendust põlevkiviõlisektorile, sujuvamat

heite vähendamise trajektoori, tasuta ühikute säilitamist pärast 2030. aastat võimalikult pika

aja jooksul, võimalikult suures mahus ja realistlikel tingimustel, ühikuhinna stabiilsust,

liikmesriikide tulusid ja EL-i fonde ning Eesti eripärade arvestamist. Liikmesriikide tulude

puhul on oluline vältida enampakkumistulu liigset tsentraliseerimist ning tagada väiksematele

riikidele õiglane ligipääs kesksetele fondidele. Eesti eripärade arvestamisel peab merendus-

sektoris tagama, et saartevahelisele ühendusele ei kehtiks heitmeregulatsioon ja jääklassiga

laevadele tuleks kehtestada alaline erand. Kui see ei osutu võimalikuks, tuleks see luua

vähemalt aastani 2050. Samuti peab jäätmesektoris arvestama kehtivate riiklike meetmetega,

vältimaks topeltmaksustamist.

Mart Maastiku sõnul jääb arusaamatuks, miksEL-is endiselt tegeletakse teemaga, samal ajal

kui mujal maailmas mitte, mis kahjustab EL-i konkurentsivõimet. M. Maastik viitas Eesti

3

seisukohale EL-i HKS-i soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamise algatuse 2026–2030

kohta, mis puudutab seda, et Eesti toetab tasuta eraldatavate ühikute hulga suurendamist, kuid

taotleb, et leevenduse laiendamist kaalutaks ka põlevkiviõlisektorile ning leidis, et Eesti peaks

oma seisukohta väljendama selgemalt, kuna tegemist on Eesti jaoks strateegiliselt olulise

valdkonnaga. M. Maastik küsis, milliste liikmesriikidega on peetud läbirääkimisi eesmärgiga

leida toetajaid Eesti seisukohtadele.

Andres Sutt sõnas, et Eesti seisukohtades on kirjas, et Eesti taotleb, et soojuse ja kütuse

võrdlusaluste uuendamisel hõlmatakse sinna ka põlevkivisektor. Kategoorilisema sõnastuse

lisamine ei aita tingimata soovitud tulemust saavutada, kuna sel juhul võib olla keerulisem

läbirääkimistel edu saavutada, kuna olemasolev sõnastus võib tekitada teistes osapooltes

vastuseisu. A. Sutt lisas, et Eesti on saatnud mitmeid ühiskirju koos teiste liikmesriikidega.

Samuti on neil teemadel korduvalt arutatud EK vastava volinikuga. Samuti on Eesti

selgitanud oma seisukohti nendele liikmesriikidele, kes leiavad, et kavandatavate

leevendustega minnakse liiga kaugele. Lõppkokkuvõttes sünnivad otsused kokkulepete

tulemusena. Nt 2040. aastat puudutava eesmärgi kokkuleppimises oli Eestil ja ministril

oluline roll. Kuna Eesti suutis suhelda konstruktiivselt mõlema poolega, saavutati lahendus,

millega oli võimalik edasi liikuda. Põlevkivisektorile leevenduse saamist tuleb läbirääkimiste

käigus proovida. Samas seisab iga liikmesriik oma huvide eest. Kui põlevkivisektorile tehtaks

julgeoleku- ja varustuskindluse kaalutlustel erand, siis tõenäoliselt hakkavad ka teised

liikmesriigid taotlema erandeid oma sektoritele. Nt võidaks esile tuua vajaduse toetada

gaasimahukaid sektoreid, tsemenditööstust või terasetööstust. Igal riigil on oma probleemid ja

huvid, mida läbirääkimistel kaitstakse.

Mart Maastik lausus, et see puudutabki küsimust, kui palju on otse suheldud teiste riikidega.

Kui mõnel riigil on teemaks nt terasetööstus, siis tulebki otsida partnereid ja teha koostööd.

Sel juhul toetab Eesti teisi liikmesriike nende jaoks olulistes küsimustes ja vastupidi.

Andres Sutt sõnas, et mitmed liikmesriigid toetavad heite kiiremat vähendamist. Tema

hinnangul ei peaks läbirääkimistel Eesti ütlema, et kogu ettepanek liigub vales suunas, sest

see võib vähendada võimalusi leida teiste liikmesriikide toetust. Eesti jaoks on oluline koguda

toetajaid mõlemalt poolelt, et leida tasakaalupunkt.

Urve Tiidus palus selgitada väikelaevadele kehtivaid heitekaubanduse nõudeid. Lisaks küsis

U. Tiidus, kas EL-i sadamates peatuvatele EL-i välistele kruiisilaevadele kehtivad heite-

kaubanduse nõuded.

Reet Laos vastas, et väiksemate laevade all peetakse silmas kogumahutavust 400–5000.

Kalalaevadele ettepanek ei kohaldu, lisaks on nad reeglina ka väiksema kogumahutavusega..

Uue ettepaneku kohaselt hakkaks süsteem kohalduma teistele teatud laevatüüpidele, mille

kogumahutavus algab 400-st. Praegu on see alates 5000-st. Kogumahutavus on ühikuta

suurus. Nt Eesti suursaarte vaheliste parvlaevade kogumahutavus jääb alla 5000. Kui

kruiisilaeva kogumahutavus on üle 5000, siis sellele nõuded kohalduvad. Lisaks sõltub see

sellest, milliseid sadamaid nad külastavad.

4

Laura Remmelgas lisas, et arvestust selle üle, kelle alla millised laevafirmad kuuluvad, peab

EK, kes edastab vastava teabe liikmesriikidele. Laiendus ei hõlma automaatselt kõiki 400–

5000 kogumahutavusega laevu, vaid EK on määratlenud konkreetsed laevatüübid, millele see

kohaldub. Ministeeriumile teadaolevalt ei kuulu esialgse hinnangu kohaselt parvlaevad selle

laienduse alla.

Aleksei Jevgrafov küsis, milline on Eesti Energia AS-i arvamus Eesti seisukoha kohta, kus

Eesti leiab, et põlevkiviõlitööstusele tuleb võimaldada erand, et tasuta ühikute saamine

jätkuks piisavas mahus ka pärast 2030. aastat.

Andres Sutt vastas, et Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp on oma ettepanekud

ministeeriumile edastanud. EL-i tasandil ei ole tegemist ühehäälsust nõudva otsustus-

protsessiga, mistõttu ei ole otstarbekas kujundada seisukohti liiga jäigalt, mille tulemusena on

keeruline läbi rääkida. Eesti seisukohtades on väljendatud Eesti toetus põlevkivisektorile.

Lisaks on kokku lepitud, et nimetatud kahe ettevõttega jätkuvad konsultatsioonid töötasandil.

See võimaldab saada tagasisidet võimalike muudatusettepanekute mõju kohta.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas ministri vahetu suhtlus läbirääkimiste käigus ja valdkonna

huvide eest seismine suurendab Eesti positsiooni kaalu.

Andres Sutt vastas, et ministri sõnal on kaal, eriti juhul, kui vastastikuseid suhteid on

pikaajaliselt üles ehitatud. Kui tegevus piirdub üksnes ettevalmistatud jutupunktide

esitamisega, on mõju väiksem. Suur osa läbirääkimistest toimub tegelikkuses ka

koosolekutevahelisel ajal. Liikmesriikide huvid on sageli erinevad ja nende osas tuleb leida

ühisosa. Tema hinnangul on võimalik saavutada EL-i tasandil tervikuna sujuvam heite

vähendamise trajektoor.

Rene Kokk palus selgitada Poola seisukohti HKS-i ettepanekute kohta. Poola on tugevalt

seotud söetööstusega ja varem on Eestil olnud Poolaga sarnased seisukohad.

Laura Remmelgas selgitas, et paljud liikmesriigid on praegu sarnases olukorras Eestiga, ehk

riiklikud seisukohad on alles kujundamisel. Poolaga on Eesti olnud tihedas suhtluses nii enne

ettepanekute avaldamist kui ka vahetult pärast seda. Poolal on Eestiga nii sarnaseid kui ka

erinevaid muresid. Poola majanduses on suurtööstuse osakaal suur. Poolat huvitavad tasuta

ühikute eraldamise tingimuste realistlikkus, ühikute hulk, kättesaadavus ja heite vähendamise

trajektoor. Kesksete rahastusmehhanismide kohta on Poolal Eestiga osaliselt sarnased

seisukohad, aga nt ligipääsetavuse punktides on kohati näha, et need meetmed on suunatud

rohkem neile.

Andres Sutt lisas, et tasuta ühikute küsimuses on ka Saksamaal teatud sektorite huvid

mängus. Samas ei ole realistlik oodata, et ühikute vähendamist üldse ei tule.

Urve Tiidus küsis, kust on leitav info, mis on arutatavate tegevuste (nt heite vähendamise)

mõju kliimasoojenemise aeglustamisele.

5

Laura Remmelgas vastas, et Pariisi kliimakokkuleppe raames jälgitakse globaalselt riikide

võetud kohustusi ja eesmärke ning nende mõju globaalse soojenemise trajektoorile. Mõni

aasta tagasi liiguti ligikaudu 3,7-kraadise temperatuuri tõusu suunas, nüüd aga 2,7-kraadise

tõusu suunas. Kõigi riikide kokkulepitud tegevuste üle peetakse arvestust.

Andres Sutt tõi välja geopoliitilise mõõtme aspekti. Nt Hiina on üks kiiremini tehnoloogiat

arendavaid majandusi ning sealne tehnoloogiaareng on keskendunud eelkõige puhastele ja

madala heitega tehnoloogiatele. Ühe põhjusena, miks naftahinnad ei ole viimasel ajal tõusnud

nii palju, kui algselt prognoositi, tõi ta välja Hiina varasemast väiksema impordinõudluse. Kui

EL soovib vältida liigset sõltuvust Hiinast ning säilitada võime arendada ja kasutada oma

tehnoloogiaid, tuleb teadlikult investeerida uutesse, madalama heitega tehnoloogiatesse. See

on konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia küsimus.

Otsused:

1. Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti ELi HKS-i konkurentsivõime

suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise (COM(2026) 616,

COM(2026) 620) algatuse kohta toetada.

Komisjoni otsus tehti hääletades (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart

Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).

2. Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja kütusepõhiste

võrdlusaluste muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026–2030 (COM(2026) 619), algatuse

kohta toetada.

Komisjoni otsus tehti hääletades (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart

Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

Koostaja: Kiia Väli

631 6431 [email protected]