Erihoolekande rahastuskriis tuleb 2027. aasta riigieelarvcga lahendada

Erihoolekande valdkond on uha süvenevas kriisis. Teenuse ootejarjekorras on alarahastuse tôttu ligi 2 200 inimest, sh OOpäevaringsete erihooldusteenuste jarjekorras ule 1 000. Samas pole valitsus suutnud siiani leida vajalikku lisaraha uute teenuskohtade loomiseks ja inimväärse palga tagamiseks erihoolekande valdkonna tootajatele.

Jar] ekorrad on pikad — aarmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesed on neile moeldud teenuse jarjekorras keskmiselt kaks ja pool aastat. SeetOttu on abivajajad tihti kodus vOi valel teenusel (haiglaravil, hooldekodus vOi isegi varjupaigateenusel), mis ei vasta nende vajadustele fling voib ohtu seada inimese enda, teiste teenusel viibijate ja ka teenuseosutajate elu ja tervise. See ei ole Oigus- ja sotsiaalriigile kohane, kahjustab inimeste inimvaarikust ja OOnestab usku oma riigi vastu.

Riigi kohustus on luua teenuskohad sinna, kus nende jarele on tegelik vajadus ja sellises mahus, mis vastab nOudlusele. Teenuse puudumine ei mOjuta tiksnes abivajajat, vaid ka tema perekonda, eestkostjaid ja kohalikke omavalitsusi. Paraku ei ole riik seni taitnud seadusest tulenevat ulesannet tagada psuuhikahairetega inimestele erihoolekandeteenuste kattesaadavus, vaid veeretab oma kohustuse lahedaste ja kohalike omavalitsuste Olule. Seega suur osa inimesi, kes vOiksid panustada uhiskonda maksumaksjatena, hooldavad olude sunnil kodus oma lahedasi.

Riigikohus selgitas 20. aprillil 2026 avaldatud otsuses, et kui inimene vajab erihooldekodu kohta, siis peab riik selle talle tagama. Kohus rohutas, et abivajajat ei tohi panna loputusse ootejarjekorda, viidates rahapuudusele vOi kohanappusele. Riigikohus markis ka, et riigil ei ole Oigust planeerida erihoolekandele vahem raha, kui on tarvis pohiseadusest, seadustest ja Sotsiaalkindlustusameti Oigusaktidest tulenevate kohustuste taitmiseks.

Erihoolekande kriisi lahendamine ei ole Uhe erakonna ega pelgalt Uhe valdkonna kUsimus. See naitab, kuidas Eesti riik kohtleb inimesi, kes vajavad meie koigi tuge koige rohkem, See on riigi vastutuse, au ja moraali kusimus. Ei saa olla valikut, kas aidata abivajajat vOi vaielda temaga kohtus. Riik peab Wilma talle seadusega pandud kohustuse ja tagama vajaliku abi.

Meie veendumuse kohaselt ci ole valitsusel ega Riigikogul moraalset Oigust kinnitada 2027. aasta riigieelarvet, kuni erihoolekande rahastuskriisile ci ole leitud lahendust. Kutsume Vabariigi Valitsust tiles arvestama sellega juba riigieelarve koostamisel fling eraldama erihoolekandele vähemalt 30 miljonit eurot lisaraha.

/

/

;&a Jka4xa’ V RUçjikogu Kantselei

______

Kuuoãev

7 4r

.k*Lz!41JJ_ 3R SL_uz(

1/(j

- 1 ç %

• f r

a

‘A

n Cr V

N j

— —

.

?)

H

F ‘*

.. c

Q

cJ

F \

Li

c .\

r /

i ,

A

I

L ‘½’nç

°?‘fit’vH‘sx