Hr Igor Taro
Siseminister
14.09.2026
KIRJALIK KÜSIMUS
Eesti õhuruumi kaitse ja droonitõrjevõimekuse kohta

Austatud siseminister

Viimaste kuude jooksul on Eesti õhuruumi korduvalt sattunud Venemaa-Ukraina sõjaga seotud mehitamata õhusõidukeid. Enam ei saa rääkida üksikutest erandlikest juhtumitest. Tegemist on korduva ohuga, milleks Eesti riik peab olema valmis.
Narva elanikud näevad üha sagedamini oma koduakendest üle linna või selle lähedalt Venemaa suunas lendavaid droone ning kuulevad ja näevad seejärel teisel pool piiri plahvatusi. Tegemist ei ole ainult inimeste suuliste kirjeldustega, sest elanikud jäädvustavad lendavaid droone fotodele ja videotele ning avaldavad neid ka sotsiaalmeedias.
Selline olukord muudab Venemaa-Ukraina sõja Narva inimeste jaoks väga vahetuks. See ei ole enam ainult uudistest nähtav sõda, sest inimesed näevad selle ilminguid oma koduakendest. Mõistetavalt tekitab see inimestes hirmu ning küsimusi selle kohta, kas järgmine droon võib sattuda Eesti territooriumile ja kas riik suudab sellise ohu õigel ajal avastada ning sellele reageerida.
Samal ajal tekib laiem julgeolekupoliitiline küsimus, mida ei saa tähelepanuta jätta. Kui Venemaa-Ukraina sõjaga seotud droon siseneb Eesti õhuruumi ja liigub siit edasi Venemaa territooriumile, võib Venemaa kasutada seda propagandaks või ettekäändeks väitele, et Eesti territooriumi või õhuruumi kasutatakse Venemaa vastu suunatud tegevuseks. Seetõttu on Eesti enda huvides tagada võimalikult tõhus kontroll oma õhuruumi üle.
Eesti ei ole Venemaa-Ukraina sõja osapool. Ukraina õigus kaitsta ennast Venemaa agressiooni vastu ei vähenda Eesti riigi kohustust kaitsta Eesti territooriumi ja siin elavaid inimesi. Riigi ülesanne ei ole üksnes ohust teavitada, vaid teha kõik võimalik selleks, et oht võimalikult vara avastada, sellele reageerida ning anda elanikele selged ja praktilised juhised.
Sellest tulenevalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele.
1. Kui palju võõraid või tuvastamata mehitamata õhusõidukeid on 2026. aastal Eesti õhuruumi sisenenud, kui paljud neist avastati enne Eesti riigipiiri ületamist ning kui paljud alles pärast piiriületust?
2. Milline on praegu Eesti tegelik võimekus avastada ja neutraliseerida madalal lendavaid mehitamata õhusõidukeid Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis? Millised võimelüngad on pärast käesoleva aasta juhtumeid tuvastatud?
3. Kas valitsus on hinnanud eskalatsiooniriski olukorras, kus Venemaa-Ukraina sõjaga seotud droon kasutab Eesti õhuruumi või liigub Eesti territooriumi kaudu tagasi Venemaa suunas? Millised protseduurid on sellise olukorra puhuks kehtestatud?
4. Millised on konkreetsed juhised inimesele, kes saab öösel EE-ALARMi teate võimaliku õhuohu kohta, kuid kelle kodu läheduses ei ole avalikku varjumiskohta? Kas valitsus peab praegust varjumisvõimaluste ja elanike teavitamise süsteemi Ida-Virumaal piisavaks?

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksei Jevgrafov
Riigikogu liige

Hr Igor Taro
Siseminister
14.09.2026
KIRJALIK KÜSIMUS
Eesti õhuruumi kaitse ja droonitõrjevõimekuse kohta

Austatud siseminister

Viimaste kuude jooksul on Eesti õhuruumi korduvalt sattunud Venemaa-Ukraina sõjaga seotud mehitamata õhusõidukeid. Enam ei saa rääkida üksikutest erandlikest juhtumitest. Tegemist on korduva ohuga, milleks Eesti riik peab olema valmis.
Narva elanikud näevad üha sagedamini oma koduakendest üle linna või selle lähedalt Venemaa suunas lendavaid droone ning kuulevad ja näevad seejärel teisel pool piiri plahvatusi. Tegemist ei ole ainult inimeste suuliste kirjeldustega, sest elanikud jäädvustavad lendavaid droone fotodele ja videotele ning avaldavad neid ka sotsiaalmeedias.
Selline olukord muudab Venemaa-Ukraina sõja Narva inimeste jaoks väga vahetuks. See ei ole enam ainult uudistest nähtav sõda, sest inimesed näevad selle ilminguid oma koduakendest. Mõistetavalt tekitab see inimestes hirmu ning küsimusi selle kohta, kas järgmine droon võib sattuda Eesti territooriumile ja kas riik suudab sellise ohu õigel ajal avastada ning sellele reageerida.
Samal ajal tekib laiem julgeolekupoliitiline küsimus, mida ei saa tähelepanuta jätta. Kui Venemaa-Ukraina sõjaga seotud droon siseneb Eesti õhuruumi ja liigub siit edasi Venemaa territooriumile, võib Venemaa kasutada seda propagandaks või ettekäändeks väitele, et Eesti territooriumi või õhuruumi kasutatakse Venemaa vastu suunatud tegevuseks. Seetõttu on Eesti enda huvides tagada võimalikult tõhus kontroll oma õhuruumi üle.
Eesti ei ole Venemaa-Ukraina sõja osapool. Ukraina õigus kaitsta ennast Venemaa agressiooni vastu ei vähenda Eesti riigi kohustust kaitsta Eesti territooriumi ja siin elavaid inimesi. Riigi ülesanne ei ole üksnes ohust teavitada, vaid teha kõik võimalik selleks, et oht võimalikult vara avastada, sellele reageerida ning anda elanikele selged ja praktilised juhised.
Sellest tulenevalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele.
1. Kui palju võõraid või tuvastamata mehitamata õhusõidukeid on 2026. aastal Eesti õhuruumi sisenenud, kui paljud neist avastati enne Eesti riigipiiri ületamist ning kui paljud alles pärast piiriületust?
2. Milline on praegu Eesti tegelik võimekus avastada ja neutraliseerida madalal lendavaid mehitamata õhusõidukeid Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis? Millised võimelüngad on pärast käesoleva aasta juhtumeid tuvastatud?
3. Kas valitsus on hinnanud eskalatsiooniriski olukorras, kus Venemaa-Ukraina sõjaga seotud droon kasutab Eesti õhuruumi või liigub Eesti territooriumi kaudu tagasi Venemaa suunas? Millised protseduurid on sellise olukorra puhuks kehtestatud?
4. Millised on konkreetsed juhised inimesele, kes saab öösel EE-ALARMi teate võimaliku õhuohu kohta, kuid kelle kodu läheduses ei ole avalikku varjumiskohta? Kas valitsus peab praegust varjumisvõimaluste ja elanike teavitamise süsteemi Ida-Virumaal piisavaks?

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksei Jevgrafov
Riigikogu liige

Hr Igor Taro
Siseminister
14.09.2026
KIRJALIK KÜSIMUS
Eesti õhuruumi kaitse ja droonitõrjevõimekuse kohta

Austatud siseminister

Viimaste kuude jooksul on Eesti õhuruumi korduvalt sattunud Venemaa-Ukraina sõjaga seotud mehitamata õhusõidukeid. Enam ei saa rääkida üksikutest erandlikest juhtumitest. Tegemist on korduva ohuga, milleks Eesti riik peab olema valmis.
Narva elanikud näevad üha sagedamini oma koduakendest üle linna või selle lähedalt Venemaa suunas lendavaid droone ning kuulevad ja näevad seejärel teisel pool piiri plahvatusi. Tegemist ei ole ainult inimeste suuliste kirjeldustega, sest elanikud jäädvustavad lendavaid droone fotodele ja videotele ning avaldavad neid ka sotsiaalmeedias.
Selline olukord muudab Venemaa-Ukraina sõja Narva inimeste jaoks väga vahetuks. See ei ole enam ainult uudistest nähtav sõda, sest inimesed näevad selle ilminguid oma koduakendest. Mõistetavalt tekitab see inimestes hirmu ning küsimusi selle kohta, kas järgmine droon võib sattuda Eesti territooriumile ja kas riik suudab sellise ohu õigel ajal avastada ning sellele reageerida.
Samal ajal tekib laiem julgeolekupoliitiline küsimus, mida ei saa tähelepanuta jätta. Kui Venemaa-Ukraina sõjaga seotud droon siseneb Eesti õhuruumi ja liigub siit edasi Venemaa territooriumile, võib Venemaa kasutada seda propagandaks või ettekäändeks väitele, et Eesti territooriumi või õhuruumi kasutatakse Venemaa vastu suunatud tegevuseks. Seetõttu on Eesti enda huvides tagada võimalikult tõhus kontroll oma õhuruumi üle.
Eesti ei ole Venemaa-Ukraina sõja osapool. Ukraina õigus kaitsta ennast Venemaa agressiooni vastu ei vähenda Eesti riigi kohustust kaitsta Eesti territooriumi ja siin elavaid inimesi. Riigi ülesanne ei ole üksnes ohust teavitada, vaid teha kõik võimalik selleks, et oht võimalikult vara avastada, sellele reageerida ning anda elanikele selged ja praktilised juhised.
Sellest tulenevalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele.
1. Kui palju võõraid või tuvastamata mehitamata õhusõidukeid on 2026. aastal Eesti õhuruumi sisenenud, kui paljud neist avastati enne Eesti riigipiiri ületamist ning kui paljud alles pärast piiriületust?
2. Milline on praegu Eesti tegelik võimekus avastada ja neutraliseerida madalal lendavaid mehitamata õhusõidukeid Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis? Millised võimelüngad on pärast käesoleva aasta juhtumeid tuvastatud?
3. Kas valitsus on hinnanud eskalatsiooniriski olukorras, kus Venemaa-Ukraina sõjaga seotud droon kasutab Eesti õhuruumi või liigub Eesti territooriumi kaudu tagasi Venemaa suunas? Millised protseduurid on sellise olukorra puhuks kehtestatud?
4. Millised on konkreetsed juhised inimesele, kes saab öösel EE-ALARMi teate võimaliku õhuohu kohta, kuid kelle kodu läheduses ei ole avalikku varjumiskohta? Kas valitsus peab praegust varjumisvõimaluste ja elanike teavitamise süsteemi Ida-Virumaal piisavaks?

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksei Jevgrafov
Riigikogu liige