Eelarvenõukogu hinnang rahandusministeeriumi 2026. aasta suveprognoosile

september 2026

Peter Lõhmus eelarvenõukogu esimees

Mida eelarvenõukogu sügiseti teeb? • Koostame 2 nädala jooksul arvamuse rahandusministeeriumi suvise makromajandus- ja

rahandusprognoosi kohta, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia koostamisel.

• Koostame vahetult (*) enne riigi eelarvestrateegia kinnitamist arvamuse valitsuse seatud eelarve-eesmärkide kohta järgmiseks neljaks aastaks. Hindame selles, kas seatud eelarve-eesmärgid vastavad eelarvereeglitele ning on saavutatavad.

* Vahetult võib mõnikord tähendada, et eelarvenõukogul on oma arvamuse kujundamiseks aega vaid mõned tööpäevad.

2

Eelmiste aastate majanduskasvu revisjon • Tänastel andmetel ei olnud viimaste aastate (reaalne) majanduskasv nii nõrk, kui varem

mõõdetud – enam ei saaks rääkida kolmeaastasest majanduslangusest. • Uus teadmine majanduse kasvudünaamikast minevikus ei ole aga muutnud ootusi, millise

maksulaekumisega saab arvestada Eesti majanduse edasises arengus.

3

Majandusprognoos 2026.‒2027. aastaks • Suveprognoosis oodatakse 2026. aasta majanduskasvuks 2,5%. Kasvu kiirenemisele annavad

tõuke eratarbimine ja riigi investeeringud. • Eelarvenõukogu kiitis rahandusministeeriumi suveprognoosi heaks. Riske näeme Lähis-Ida

olukorras ja selle mõjukanalites energiahindadele, intressimääradele, investeerimisjulgusele.

Rahandusministeeriumi suveprognoos 2025 2026 2027 2026* 2027* Majanduse reaalkasv (%) 1.3 2.5 2.3 0.2 ‒0.2 Eratarbimise reaalkasv (%) ‒0.4 3.3 1.7 0.8 ‒0.1 Hinnatõus (%) 4.8 3.2 2.8 ‒0.8 0.1 Tööpuudus (%) 7.5 6.7 6.4 0.1 0.0 Palgakasv (%) 5.6 5.6 4.7 0.4 0.0 Valitsuse investeeringud (% SKPst) 6.7 7.8 7.3 ‒0.1 0.0 * muutus võrreldes kevadprognoosiga

4

Majanduse tsükliline seis • Arvatust parem majanduse seis eelnevatel aastatel ja tänavune kasvu kiirenemine

tähendavad, et Eesti majandus toimib juba lähiaastatel oma võimete lähedal. • Seega poleks veelgi kiirema majanduskasvu ootus (koos täiendava maksutuluga)

põhjendatud ja riigirahanduse korrastamiseks ei ole soodsamat aega.

5

Millist eelarvepoliitikat lubavad eelarvereeglid? • Eesti on taotlenud 2025.‒2028. aastaks vabastusklauslit Euroopa Liidu eelarvereeglitest, et

suurendada kaitsekulutusi. Teatud eeldustel võib eelarvepuudujääk ulatuda sel ajal koguni 4,5%ni SKPst.

• Möödunud sügisel koostatud riigi eelarvestrateegias seadiski valitsus eesmärgiks, et 2026. ja 2027. aastal ulatub eelarvepuudujääk 4,5%ni SKPst ning et kaitsekulud tõusevad püsivalt üle 5% SKPst juba käesolevast aastast.

• Lisaks otsustas valitsus kaitsekulude vabastusklausli ajaks peatada kodumaised eelarvereeglid. Kodumaised eelarvereeglid ei lubaks kavandada suuremat struktuurset puudujääki kui 1% SKPst, kui riigivõlg on alla 30% SKPst, ning suuremat kui 0,5% SKPst, kui riigivõlg on üle 30% SKPst.

6

Kas 2026. aasta eelarvepuudujääk tuleb täis? • Kui 2026. aasta riigieelarves kavandati eelarvepuudujäägiks 4,5% SKPst, siis kevadel uuendati

seda prognoosi 4,3%ni SKPst ning suvel 4,4%ni SKPst. • Senise 7 kuu eelarvepuudujääk moodustab 2,2% kogu aasta SKPst. Prognoosi paikapidavus

sõltub seega suuresti teise poolaasta (kaitse)investeeringute mahust. • Kaitseinvesteeringute võimalik edasilükkumine võib tähendada suuremat eelarvepuudujääki

tulevikus ega vähenda suures pildis riigirahanduse korrastamise vajadust.

7

Maksutulude prognoosivead riigieelarves • Viimastel aastatel on tegelik eelarvepuudujääk osutunud väiksemaks kui kavandati

riigieelarves – 2025. aastal panustas sellesse ka oodatust parem maksulaekumine (rohkete maksumuudatuste oludes).

• Oluline on teadvustada, et maksulaekumistes tervikuna pole olnud läbivat ülelaekumise mustrit, seega oleks ekslik eeldada ka selle jätkumist edaspidi.

8

Maksulaekumiste prognoosivead riigieelarves (mln eurodes) 2023 2024 2025 2026*

Käibemaks ‒289 ‒233 ‒60 ‒18 Sotsiaalmaks ‒22 ‒80 43 ‒10 Füüsilise isiku tulumaks 151 104 314 135 Juriidilise isiku tulumaks 117 114 201 77 Aktsiisid kokku ‒37 ‒6 8 ‒32 Maksulaekumine kokku ‒105 ‒113 510 150 * prognoosivea suurus eeldusel, et suveprognoos = tegelik laekumine Positiivne väärtus tähendab, et tegelik laekumine ületas prognoosi.

Riigirahanduse ettevaade suveprognoosis • Kevadega võrreldes ei ole Eesti riigirahanduse väljavaade oluliselt muutunud: prognoosi järgi

on valitsussektori eelarve püsivas puudujäägis 4‒4,5% SKPst. • Puudujäägi vähenemine prognoosi lõpuaastal eeldab tavatult aeglast (0,5%) kulukasvu 2030.

aastal, kuna hetkel on teada veel vähe valitsuse kuluotsuseid. Seega ei ole tegemist juba ette planeeritud eelarveparandusega.

9

Riigivõlg ja intressikulu • Suveprognoosi järgi tõuseb riigivõlg 10 mld eurolt 2025. aastal 20,6 mld euroni 2030. aastal.

Kui eeldada ka 2030. aastaks sarnast kulukasvu 2027.‒2029. aastaga, siis ulatuks riigivõlg juba ligikaudu 40%ni SKPst.

• Aastatel 2027‒2030 kulub riigivõla intressimakseteks kokku 2 mld eurot. Suurem sõltuvus laenurahast teeb riigi haavatavaks intressimäärade tõusule.

10

Eelarvepuudujääk ja intressikulu • Intressikulu kasvades on oluline eristada, kui palju kulub riigil seniste võlgade teenindamiseks

ja milline on sellest üle jääv tulude-kulude vahekord (ehk primaarne eelarvepositsioon). • Kui Eesti prognoositav eelarvepuudujääk on lähiaastatel vaid umbes protsendipunkti võrra

SKPst suurem kui euroalal, siis ilma intressikuluta on see erinevus märksa suurem.

11

Struktuurne eelarvepuudujääk • Kui majandus toimib oma võimete lähedal, siis ei teki ka sisulist erinevust eelarve

nominaalses ja struktuurses (ehk majandustsükliga kohandatud) puudujäägis. • Sellest aastast avanev suur eelarvepuudujääk on seega olemuselt struktuurne – selle

vähendamine eeldab valitsuselt teadlikke tulu- ja/või kulumeetmeid.

12

Eelarvenõukogu soovitus eelarveparanduseks • Toetame valitsuse soovi vähendada puudujääki 0,5 pp võrra juba 2027. aastal, mis

suveprognoosi järgi tähendaks, et riigieelarve kokkupanekul tuleb leida eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid umbes 240 mln euro ulatuses.

• Soovitame kodumaised eelarvereeglid taas jõustada juba 2027. aastast, et sellise sammuga eelarveparandus jätkuks ka edasistel aastatel.

13

Põhisõnumid • Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos on sobivaks aluseks

riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia väljatöötamiseks sel sügisel. • Ka juhul, kui 2026. aasta eelarvepuudujääk peaks kujunema oodatust väiksemaks, ei

leevenda see eesseisvat riigirahanduse korrastamise ülesannet. Eelarvepuudujäägi prognoositav vähenemine 2030. aastal eeldab hetkel tavatult madalat kulukasvu.

• Püsiv eelarvepuudujääk paneb riigi võlakoormuse ja intressikulud kiiresti kasvama. Praegusel kursil võib võlakoormus tõusta 2030. aastaks juba 40%ni SKPst ning järgmisel neljal aastal kokku tuleks pelgalt intressikuludeks eraldada 2 mld eurot.

• Toetame eelarvepuudujäägi järk-järgulist vähendamist juba 2027. aastast alates – selleks tuleks ka kodumaised eelarvereeglid taas jõustada.

14

Riigikogu rahanduskomisjoni

istungi protokoll nr 244

Tallinn, Toompea Teisipäev, 15. september 2026

Algus 14.00, lõpp 15.30

Juhataja: Annely Akkermann (esimees)

Protokollija: Vivian Põld (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Martin Helme, Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris

Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev

Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Andres Ando (nõunik),

Kristo Varend (nõunik), Epp-Sandra Satsmann (konsultant)

Puudus: Kersti Sarapuu

Kutsutud: Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus (1. päevakorrapunkt);

Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste,

osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt (2. ja 3. päevakorrapunkt) ja nõunik Kertu

Fedotov (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi

kohta. Osaleb Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (935 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine

3. Rahandusministeeriumi ülevaade Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse

muutmise väljatöötamiskavatsusest

4. Info ja muud küsimused

1. Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise

majandusprognoosi kohta. Osaleb Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus

Peter Lõhmus tutvustas eelarvenõukogu hinnangut Rahandusministeeriumi 2026. aasta

suvisele majandusprognoosile. Lisa 1. Ta märkis, et varasemate aastate majanduskasvu

andmete revisjon näitas majanduse varasemast paremat seisu ning enam ei saa rääkida

kolmeaastasest majanduslangusest. Samas ei ole minevikuandmete korrigeerimine muutnud

oluliselt tulevasi maksulaekumise ega riigirahanduse väljavaateid.

Eelarvenõukogu kiitis Rahandusministeeriumi koostatud suveprognoosi heaks, kuid peab seda

pigem optimistlikuks. Peamised riskid on seotud rahvusvahelise olukorra, energiahindade

võimaliku tõusu, kõrgete intressimäärade ja väheneva investeerimisaktiivsusega. Uuendatud

metoodika kohaselt tegutseb Eesti majandus lähiaastatel oma potentsiaali lähedal, mistõttu ei

ole alust oodata oluliselt kiiremat majanduskasvu ega sellest tulenevat täiendavat maksutulu.

2

P. Lõhmuse sõnul on Eesti taotlenud aastateks 2025–2028 Euroopa Liidu (EL) eelarvereeglite

vabastusklauslit, et suurendada kaitsekulutusi. See võimaldab eelarvepuudujäägil ulatuda kuni

4,5 protsendini SKPst. Valitsus on kavandanud sellise puudujäägi 2026. ja 2027. aastaks ning

kaitsekulude kasvu üle 5 protsendi SKPst. Samal ajal on peatatud kodumaiste eelarvereeglite

kohaldamine, mis lubaksid sõltuvalt riigivõla tasemest vaid 0,5-1 protsendi suurust

struktuurset puudujääki.

P. Lõhmus juhtis tähelepanu riigivõla ja intressikulude kiirele kasvule. Senise eelarvepoliitika

jätkumisel võib riigivõlg kasvada 2030. aastaks ligikaudu 40%-ni SKPst ning koos sellega

suurenevad kiiresti ka intressikulud. Ta rõhutas, et Eesti puudujääk tuleneb peamiselt

jooksvate kulude ja tulude tasakaalustamatusest, mitte varasemate võlgade teenindamisest,

nagu paljudes teistes euroala riikides.

Struktuurse puudujäägi käsitlemisel märkis ta, et Rahandusministeeriumi metoodika

muutmise järel on eelarvenõukogu ja ministeeriumi hinnangud majanduse tsüklilisele seisule

ning struktuursele puudujäägile lähenenud. Majanduse tegutsemine potentsiaali lähedal

tähendab, et nominaalne ja struktuurne puudujääk on sisuliselt samas suurusjärgus.

Eelarvenõukogu soovitab parandada eelarvepositsiooni alates 2027. aastast vähemalt 0,5

protsendipunkti võrra aastas ja taastada kodumaiste eelarvereeglite kehtivus. See suurendaks

eelarvepoliitika usaldusväärsust ja aitaks riigirahandust järk-järgult korrastada, kuid eeldaks

märkimisväärseid tulude suurendamise ja kulude vähendamise meetmeid.

Mart Võrklaeva sõnul vaadatakse praegu eelarve ja võlakoormuse prognoose kuni 2030.

aastani. Sealt on üsna selgelt näha, et riigivõlg kasvab ning koos sellega kasvavad kiiresti ka

intressikulud. Kahjuks on see trend reaalne ja näib aja jooksul pigem võimenduvat.

Ta tundis huvi, kas prognoose on vaadatud ka pikemas perspektiivis. Kui riigivõla jõudmine

40 protsendini SKP-st ei tundu enam kuigi kauge eesmärk, vaid on sisuliselt ülehomne, siis

millal jõutakse 60 protsendini? Kas ei ole ohtu, et juba aastatel 2033 või 2034 seistakse

silmitsi olukorraga, kus 60 protsendi piir on käes ning see kujuneb avalikkuse jaoks

ebameeldivaks üllatuseks.

Peter Lõhmus vastas, et EL eelarvereeglid panevad lõpuks piirid, kui suurt puudujääki saab

pikalt lubada ja hoida. Praegune võlakasv tuleneb suuresti lähiaastate väga kõrgetest

puudujääkidest. On tõenäoline, et pärast seda perioodi võlakoormuse kasv aeglustub. Seega ei

saa automaatselt eeldada, et tänane kasvutrend viib mõne aasta pärast 60 protsendilise

võlakoormuseni.

Mart Võrklaev kommenteeris, et isegi EL sekkumise korral ei ole realistlik parandada

eelarvepositsiooni ühe aastaga 1,5-2 protsendi võrra. Kui praegu on raskusi 0,5 protsendi

saavutamisega aastas, siis kuidas oleks võimalik teha järsku kolm või neli korda suuremaid

kokkuhoiu või maksuotsuseid.

Aivar Sõerdi sõnul jäi esitletud ettekandest kõlama, et maksuküüru kaotamise mõjuks on

2026. aastal ligikaudu 700 miljonit eurot. Kas see summa on kontrollitud ja millel see hinnang

põhineb. Rahandusministeeriumi varasem prognoos oli 540 miljonit eurot, kuid maksuvaba

tulu osalise kasutamise tõttu võib tegelik mõju olla sellest väiksemgi.

Annely Akkermann selgitas, et 700 miljonit eurot oli tulumaksuseaduse muudatuste

kogumõju võrreldes riigi eelarvestrateegiaga. See hõlmas tulumaksumäära langetamist 24

protsendilt 22 protsendile ning ettevõtete tulumaksu muudatuse mõju.

Aivar Sõerd küsis intressikulude prognoosi kohta. Ta märkis, et koroonakriisi ajal võttis

Eesti suures mahus madala intressimääraga pikaajalisi laene, mille tähtajad hakkavad

lähiaastatel saabuma. Ta soovis teada, kas prognoosis on arvestatud, et laenude

tagasimaksmiseks võib olla vajadus võtta uusi laene ja kõrgema intressimääraga.

3

Peter Lõhmus vastas, et Rahandusministeerium on intressimäärade prognoosi tõstnud, kuid

praegust järsku tõusu ei ole selles täielikult arvestatud. Seetõttu tuleks valitsusele esitada ka

alternatiivne kriisistsenaarium.

Martin Helme märkis, et finantsajakirjanduses käsitletakse palju Ameerika Ühendriikide

intressikeskkonda, kuid Eesti seisukohalt tuleks rohkem tähelepanu pöörata olukorrale

Euroopas. Tema hinnangul hoiavad Ameerika Ühendriikides intresse kõrgel tugev majandus

ja erasektori laenunõudlus, samas kui Euroopas on olukord hoopis teistsugune.

Ta küsis, millist mõju avaldab Euroopa Keskpanga intressipoliitika Eesti majandusele ja

eelarveprognoosile.

Peter Lõhmus vastas, et Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmine aitab inflatsiooni

pidurdada ja seeläbi vähendada võlakirjade tootlust. Samuti võib majandus pidurduda

pangalaenude kallinemise tõttu.

Riina Sikkut tundis huvi, kas Eesti laenude refinantseerimine võib suure eelarvepuudujäägi

ja kiiresti kasvava võlakoormuse tõttu kallineda. Kas neid riske on juba hinnatud ning milline

võib olla nende mõju riigi intressikuludele?

Peter Lõhmuse sõnul ei hinnata riske piisavalt, sest riigikassa esindajad on senistes

aruteludes ohtu pigem vähendanud. Intressimäärasid ja võla teenindamise kulusid on

prognoosis küll tõstetud, kuid suhteliselt vähe. Täpset mõju ei oska kommenteerida.

Annely Akkermann tänas Peter Lõhmust ettekande esitamise ja küsimustele vastamine eest.

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse

seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine

Annely Akkermanni sõnul puudutab eelnõu kohustuslikku kogumispensionit ja selle

eesmärk on muuta teine pensionisammas tugevamaks. Eelnõu võimaldab teisest

pensionisambast lahkunud inimestel soovi korral kogumisega kiiremini uuesti alustada.

Sellisel juhul kogutakse raha pensionile jäämiseni. Lisaks võimaldatakse osalist väljamakset

pensioni kogumise faasis.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 16. juunil 2026. Tähtajaks esitas eelnõule ühe

muudatusettepaneku Isamaa fraktsioon. Ettepanekuga soovitakse võimaldada esitada teise

pensionisamba maksete tasumise kohustusest vabastamise avaldus korduvalt.

Arvamuse eelnõule esitasid ka Eesti Pank ja Finantsinspektsioon, kuid ettepanekuid eelnõu

muutmiseks neil ei olnud.

Kertu Fedotovi sõnul on teisest sambast lahkunud inimestele võimalus taasliituda senise

kümne aasta asemel juba viie aasta pärast. Riigieelarve vaates ei ole tegemist uue kuluga, vaid

olemasoleva kulu varasema tekkimisega. Kui inimesed liituksid uuesti kümne aasta pärast,

tuleks see kulu riigil niikuinii kanda. Lõplik mõju sõltub sellest, kui paljud inimesed

otsustavad teise sambaga uuesti liituda ja millal nad seda teevad.

Aivar Kokk kommenteeris, et mida rohkem raha suunatakse teise sambasse, seda vähem jääb

esimese samba pensionideks. Seega ei ole küsimus ainult kulu ajastuses, vaid kuni 120

miljoni euro suuruses mõjus riigieelarvele. Viie aasta vaates teeb see olukorra keerulisemaks.

Kui kogu pensionideks mõeldud 20% sotsiaalmaksust läheks esimesse sambasse, oleks

pensionide rahastamine sealt lihtsam.

Kertu Fedotov vastas, et ka esimese samba pension on lõpuks riigile kulu. Küsimus on selles,

kas inimestel on pensioniks endal raha kogutud või peab riik tulevikus suurendama esimese

samba pensioni/pensone ja selleks lisaraha leidma.

Martin Helme küsis, milline on prognoos, kui palju inimesi kasutab seda võimalust ja liitub

teise pensionisambaga enne kümneaastase tähtaja möödumist.

Kertu Fedotov vastas, et esimesel aastal prognoositi, et uuesti liitub umbes 16% neist, kellel

4

selleks õigus tekib. See tähendab ligikaudu 26 000 inimest. Järgmistel aastatel lisandub

taasliitujaid järk-järgult juurde.

Aivar Kokk tutvustas Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut.

Komisjon tegi esitatud muudatusettepaneku kohta järgmise otsuse:

1. Eelnõu paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“2) paragrahvi 271 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(4) Isikul, kellel on käesoleva seaduse §-s 272 sätestatu kohaselt tekkinud uuesti õigus ja

kohustus makset tasuda, on ka pärast selle õiguse kasutamist õigus uuesti esitada käesoleva

seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avaldus.“;“.

Kertu Fedotov selgitas, et eelnõu algataja muudatusettepanekut ei toeta ja jääb eelnõu

lähtekohtade juurde. Korduv teisest sambast lahkumine nõrgestaks pensionisüsteemi ja

vähendaks inimese tulevast pensioni mõlemas sambas.

Isamaa fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 3: Riina Martin Helme,

Aivar Kokk, Andrei Korobeinik; vastu 6: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Maris Lauri,

Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev; erapooletuid 0).

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23.09.2026 (konsensus: Annely

Akkermann, Martin Helme, Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri,

Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Annely Akkermann, Martin Helme,

Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd,

Mart Võrklaev).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 30.09.2026 14:00 (konsensus: Annely Akkermann, Martin Helme, Diana

Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart

Võrklaev).

3. Rahandusministeeriumi ülevaade Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise

korralduse muutmise väljatöötamiskavatsusest

Thomas Auväärti sõnul on Rahandusministeeriumil kavas muuta Tagatisfondi seadust.

Lisa 2.

Muudatuste vajadusel on mitu põhjust, mis puudutavad nii Tagatisfondi juhtimist,

kuluefektiivsust, kriisiolukorras tegutsemise kiirust kui ka fondi rahastamisvõimekust.

Tagatisfond loodi 1998. aastal pärast Maapanga pankrotti. Esimestena hüvitas fond EVEA

Panga ja Erapanga hoiustajate hoiused, kuna mõlemad pangad läksid pankrotti. Hiljem on

fond hüvitanud ka Versobanki hoiuseid. Hüvitamisjuhtumeid ei ole Eesti ajaloos palju olnud.

Kui finantsjärelevalve ei ole suutnud panga riske piisavalt vara tuvastada või vältida ning

pank muutub maksejõuetuks, peab Tagatisfond tagama, et hoiustajad saaksid oma raha

seaduses ette nähtud ulatuses tagasi. Üldjuhul on ühe hoiustaja hoiused ühes pangas tagatud

kuni 100 000 euro ulatuses. Teatud juhtudel aga rakendub täiendav kaitse. Näiteks kui

inimene on hiljuti müünud oma korteri või elamu ning müügist saadud raha on laekunud tema

pangakontole viimase kuue kuu jooksul, siis võib olla tagatud veel kuni 100 000 eurot. Seega

võib inimene sellisel juhul saada Tagatisfondist hüvitist kokku kuni 200 000 euro ulatuses.

Lisaks hoiustele tagab Tagatisfond seaduses sätestatud ulatuses ka investeeringuid ja

pensionivahendeid, kuid nende puhul on tagatise määr väiksem.

Tagatisfond tegutseb praegu eraldiseisva avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Fondil on

üheksaliikmeline nõukogu ning selle haldamise aastane kulu on ligikaudu 300 000 eurot.

5

Varem olid Tagatisfondil eraldi juht ja töötajad. Praegu juhib fondi Finantsinspektsioonis

töötav isik ning fondi haldamisse panustavad ka teised Finantsinspektsiooni töötajad.

Tagatisfond tasub Finantsinspektsioonile nende ülesannete täitmise eest lepingu alusel. Seega

korraldab fondi igapäevast tegevust juba praegu suures osas Finantsinspektsioon.

Pangad on teinud Tagatisfondi osamakseid kokku ligikaudu 425 miljoni euro ulatuses. Panga

maksejõuetuse korral tuleb hüvitised hoiustajatele üldjuhul välja maksta seitsme tööpäeva

jooksul. Kuigi seadus võimaldab teatud juhtudel tähtaega pikendada, eeldab üldine

väljamaksetähtaeg fondilt suurt operatiivset valmisolekut ja kiiret otsustusvõimet.

Fondi kogutud vahenditest piisaks üksnes kõige väiksema panga hoiuste hüvitamiseks.

Suuremate pankade puhul on esmane eesmärk vältida Tagatisfondi rakendumist. Sellisel juhul

sekkuvad Euroopa Liidu kriisilahendusasutused koostöös Finantsinspektsiooniga ning

püütakse pank saneerida, müüa uuele omanikule või selle tegevus ümber korraldada.

T. Auväärt märkis, et selleks tuleb esmalt hinnata Tagatisfondi senise õigusliku vormi ja

juhtimismudeli sobivust. Avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus ja üheksaliikmeline

nõukogu ei pruugi tema hinnangul võimaldada kriisiolukorras piisavalt kiiret otsustamist,

arvestades kohustust maksta hoiuste hüvitised välja seitsme tööpäeva jooksul. Seetõttu võiks

kaaluda nõukogu liikmete arvu vähendamist, nõukogu koosseisu muutmist või selle

ülesannete täpsustamist.

Kuna fondi praktiline haldamine toimub juba praegu suuresti Finantsinspektsiooni kaudu,

võiks kaaluda fondi täielikku viimist Finantsinspektsiooni haldusalasse. See võimaldaks

koondada fondi tööjõu ja halduskulude korraldamise ühe institutsiooni alla. Alternatiivina on

arutatud Eesti Panga rolli suurendamist, kuna Eesti Pank haldab praegu fondi varasid.

Lisaks juhtis ta tähelepanu Tagatisfondi võimaliku lisarahastamise vajadusele. Suure hoiuste

mahuga panga maksejõuetuse korral ei pruugi fondi ligikaudu 425 miljoni euro suurusest

mahust piisata kõigi hüvitiste väljamaksmiseks. Sellises olukorras peaks riik võimaldama

fondile sildfinantseerimist, et tagada vajaliku likviidsuse olemasolu ja hüvitiste õigeaegne

väljamaksmine. Ta täpsustas, et see ei tähendaks tingimata lõpliku kulu kandmist

riigieelarvest.

Euroopa Liidu regulatsiooni kavandatavaid muudatusi tutvustades selgitas ta, et hoiuste

tagamise üldine piirmäär jääks 100 000 eurole. Teatud ajutiselt suure kontojäägiga seotud

juhtudel suureneks täiendava kaitse piirmäär 100 000 eurolt 500 000 euroni. See võiks

seaduses sätestatud tingimustel hõlmata näiteks eluaseme müügist, pärandist või

kindlustushüvitisest saadud vahendeid. Tavapärase hoiusehüvitise kõrval oleks seega

võimalik saada täiendavat hüvitist kuni 500 000 euro ulatuses.

T. Auväärt lisas, et liikmesriikidele võidakse anda võimalus kehtestada ajutiselt suure

kontojäägi puhul veelgi kõrgem, kuni 2,5 miljoni euro suurune kaitsepiirmäär. Samuti viitas ta

Euroopa Liidu ühise hoiuste tagamise skeemi loomise aruteludele, kuid märkis, et lähiajal ei

ole selles küsimuses kokkuleppe saavutamine tõenäoline. Seetõttu peab iga liikmesriik

jätkuvalt tagama oma hoiuste tagamise süsteemi piisava rahastatuse ja toimimise.

Aivar Kokk tundis huvi, et kui täna peaks pank pankrotti minema ja inimesel on selles

pangas nii teise kui ka kolmanda pensionisamba vara, siis kuidas on nende kaitse tagatud.

Thomas Auväärt vastas, et praegu on panga ja pensionifondi valitseja tegevus selgelt

eraldatud. Pensionifondi valitseja haldab pensionifonde ja neisse kogutud vara, mistõttu panga

pankrot ei tähenda pensionifondi valitseja pankrotti ega mõjuta pensionifondi vara. Seega ei

jää inimene panga pankroti korral oma teise või kolmandasse pensionisambasse kogutud

rahast ilma.

Siiri Tõniste lisas, et antud juhul tuleb eristada kahte juriidilist isikut, fondivalitsejat ja panka.

6

Praegu räägime eelkõige panga pankrotist. Kui inimene on võtnud teisest pensionisambast

korraga välja 100 000 eurot ja kandnud selle oma pangakontole, pole oluline, kas ta teeb seda

enne pensioniiga või pärast seda. Kui pank peaks seejärel pankrotti minema, oleks see summa

täiendava kaitse all. Inimesel võib samas pangas olla ka muid hoiuseid, kuid pensionisambast

välja võetud raha suhtes rakenduks lisakaitse.

Aivar Kokk kommenteeris, et tegelikult jäävad kaitseta just väiksema sissetulekuga

inimesed, kellele väga soovitatakse teise pensionisambasse raha koguda. Kui nende kogutud

vara suhtes puuduvad piisavad tagatised, on võimalik kahju nende jaoks proportsionaalselt

palju suurema mõjuga.

Siiri Tõniste sõnul teevad ka fondivalitsejad sissemakseid Tagatisfondi. Kui fondivalitseja

rikub investeerimispiiranguid ja tekitab kahju, kaetakse see esmalt tema fondiosakute ja

omavahendite arvelt ning vajaduse korral Tagatisfondist. Tavapärase tururiski ja

investeeringute väärtuse languse vastu aga garantiid ei ole.

Thomas Auväärt lisas, et kui inimene teeb hoiuse näiteks Lightyear´i või Wise`i kaudu ja

investeerimisettevõte paigutab selle raha omakorda panka, siis praegu hoiuste kaitse ei

rakendu. Edaspidi hakatakse hüvitama ka investeerimisplatvormide kaudu tehtud hoiuseid.

Seega laieneb kaitse ka osale sellistest investeerimisvõimalustest.

Aivar Kokk märkis, et Riigikogu on andnud inimesele võimaluse suunata teise

pensionisamba raha pensioni investeerimiskontole. Ta küsis, kuidas on sellisel juhul vara

kaitstud. Kas pensioni investeerimiskontol olevatele vahenditele kehtib eraldi kaitsekord või

mõni muu Tagatisfondi kaitse?

Thomas Auväärt vastas, et täpsustatud vastus edastatakse kirjalikult.

Martin Helme märkis, et nii ulatuslikku reformi ei peaks vahetult enne valimisi vastu võtma.

Selle küsimusega ei ole kiire, seda tuleks põhjalikumalt arutada. Ta palus saata viidatud

direktiiv.

Aivar Sõerd küsis riskide kohta ning tundis huvi, kas on kaalutud võimalust, et Tagatisfondi

laenuvõimekust võiks toetada ka erasektor.

Ta kirjeldas, et Tagatisfondi nõukogus on arutatud fondide sihttasemeid ja maksemäärasid

ning otsused ei ole alati olnud konsensuslikud. Kas kavandatava eelnõu menetlemise käigus

määratakse kindlaks ka fondide sihttasemed? Lisaks, kui seni on finantssektor saanud teatud

määral kaasa rääkida, aga kui nad edaspidi sellest protsessist kõrvale jäävad, siis kuidas

tagatakse nende kaasamine. Milline on selles küsimuses teiste riikide praktika?

Thomas Auväärt vastas, et võimalik rahapuudujääk ja sellega seotud riskid on variantide

puhul sarnased. Põhiküsimus on puudujäägi suurus ja sildfinantseerimise pakkuja, kelleks

tõenäoliselt peaks olema riik. Variandi valikul tuleks eelkõige hinnata, milline lahendus

võimaldab kiiremat ja operatiivsemat korraldust.

Mis puudutab teiste riikide praktikat ja turuosaliste õigust kaasa rääkida, siis ei ole tuvastatud,

et teistes riikides saaksid turuosalised fondi maksemäära kujundamisel osaleda. Eesti on selles

osas olnud pigem erandlik või isegi väga vastutulelik. Sellise kaasamisvõimaluse võib

säilitada sõltumata valitavast lahendusest.

Ta lisas, et väljatöötamiskavatsuses on esitatud ligi 20 küsimust, sealhulgas küsimus fondi

sobiva sihttaseme kohta. Sihttaseme kujundamisel oodatakse ettepanekuid eelkõige

turuosalistelt, kuid pangad ei ole seni vastanud. Hoiuste tagamise osafondi puhul on Euroopa

Liidu tasandil kehtestatud miinimumtase 0,8% tagatud hoiustest, mille Eesti on

märkimisväärselt ületanud. Sobiva sihttaseme määramiseks ja selle võimaliku tõstmise

ulatuse hindamiseks on vaja teha täiendav analüüs.

Riina Sikkut küsis, kas Rahandusministeeriumil on kujunenud eelistus, kus suunas Eestis

7

võiks liikuda kavandatava lahendusega.

Thomas Auväärt vastas, et Rahandusministeerium eelistab kulutõhusa riigikorralduse

põhimõttest lähtudes lahendust, mille kohaselt antakse fondi haldamine täielikult

Finantsinspektsiooni pädevusse, arvestades riigi väiksust, Finantsinspektsioonil on juba

olemas vajalik ekspertteadmine ja võimekus asjaomaste probleemide lahendamiseks.

Martin Helme märkis, et fondi haldamise üleandmisel Finantsinspektsioonile tuleks nõukogu

koosseisu laiendada ning tagada selles parlamentaarne kontroll. Tema hinnangul on praegune

nõukogu suurte rahaliste otsuste tegemiseks liiga kitsapõhjaline. Samuti pidas ta oluliseks

turuosaliste kaasamist, et neil oleks ülevaade neilt kogutavatest maksetest.

Annely Akkermann tänas ministeeriumi ametnikke ülevaate tutvustamise ja küsimustele

vastamise eest.

4. Info ja muud küsimused

Laekunud on Eesti seisukoht EL toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud

rikkumismenetluse nr 2026/0341 kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Vivian Põld

protokollija

Riigikogu rahanduskomisjoni

istungi protokoll nr 244

Tallinn, Toompea Teisipäev, 15. september 2026

Algus 14.00, lõpp 15.30

Juhataja: Annely Akkermann (esimees)

Protokollija: Vivian Põld (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Martin Helme, Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris

Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev

Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Andres Ando (nõunik),

Kristo Varend (nõunik), Epp-Sandra Satsmann (konsultant)

Puudus: Kersti Sarapuu

Kutsutud: Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus (1. päevakorrapunkt);

Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste,

osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt (2. ja 3. päevakorrapunkt) ja nõunik Kertu

Fedotov (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi

kohta. Osaleb Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (935 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine

3. Rahandusministeeriumi ülevaade Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse

muutmise väljatöötamiskavatsusest

4. Info ja muud küsimused

1. Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise

majandusprognoosi kohta. Osaleb Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus

Peter Lõhmus tutvustas eelarvenõukogu hinnangut Rahandusministeeriumi 2026. aasta

suvisele majandusprognoosile. Lisa 1. Ta märkis, et varasemate aastate majanduskasvu

andmete revisjon näitas majanduse varasemast paremat seisu ning enam ei saa rääkida

kolmeaastasest majanduslangusest. Samas ei ole minevikuandmete korrigeerimine muutnud

oluliselt tulevasi maksulaekumise ega riigirahanduse väljavaateid.

Eelarvenõukogu kiitis Rahandusministeeriumi koostatud suveprognoosi heaks, kuid peab seda

pigem optimistlikuks. Peamised riskid on seotud rahvusvahelise olukorra, energiahindade

võimaliku tõusu, kõrgete intressimäärade ja väheneva investeerimisaktiivsusega. Uuendatud

metoodika kohaselt tegutseb Eesti majandus lähiaastatel oma potentsiaali lähedal, mistõttu ei

ole alust oodata oluliselt kiiremat majanduskasvu ega sellest tulenevat täiendavat maksutulu.

2

P. Lõhmuse sõnul on Eesti taotlenud aastateks 2025–2028 Euroopa Liidu (EL) eelarvereeglite

vabastusklauslit, et suurendada kaitsekulutusi. See võimaldab eelarvepuudujäägil ulatuda kuni

4,5 protsendini SKPst. Valitsus on kavandanud sellise puudujäägi 2026. ja 2027. aastaks ning

kaitsekulude kasvu üle 5 protsendi SKPst. Samal ajal on peatatud kodumaiste eelarvereeglite

kohaldamine, mis lubaksid sõltuvalt riigivõla tasemest vaid 0,5-1 protsendi suurust

struktuurset puudujääki.

P. Lõhmus juhtis tähelepanu riigivõla ja intressikulude kiirele kasvule. Senise eelarvepoliitika

jätkumisel võib riigivõlg kasvada 2030. aastaks ligikaudu 40%-ni SKPst ning koos sellega

suurenevad kiiresti ka intressikulud. Ta rõhutas, et Eesti puudujääk tuleneb peamiselt

jooksvate kulude ja tulude tasakaalustamatusest, mitte varasemate võlgade teenindamisest,

nagu paljudes teistes euroala riikides.

Struktuurse puudujäägi käsitlemisel märkis ta, et Rahandusministeeriumi metoodika

muutmise järel on eelarvenõukogu ja ministeeriumi hinnangud majanduse tsüklilisele seisule

ning struktuursele puudujäägile lähenenud. Majanduse tegutsemine potentsiaali lähedal

tähendab, et nominaalne ja struktuurne puudujääk on sisuliselt samas suurusjärgus.

Eelarvenõukogu soovitab parandada eelarvepositsiooni alates 2027. aastast vähemalt 0,5

protsendipunkti võrra aastas ja taastada kodumaiste eelarvereeglite kehtivus. See suurendaks

eelarvepoliitika usaldusväärsust ja aitaks riigirahandust järk-järgult korrastada, kuid eeldaks

märkimisväärseid tulude suurendamise ja kulude vähendamise meetmeid.

Mart Võrklaeva sõnul vaadatakse praegu eelarve ja võlakoormuse prognoose kuni 2030.

aastani. Sealt on üsna selgelt näha, et riigivõlg kasvab ning koos sellega kasvavad kiiresti ka

intressikulud. Kahjuks on see trend reaalne ja näib aja jooksul pigem võimenduvat.

Ta tundis huvi, kas prognoose on vaadatud ka pikemas perspektiivis. Kui riigivõla jõudmine

40 protsendini SKP-st ei tundu enam kuigi kauge eesmärk, vaid on sisuliselt ülehomne, siis

millal jõutakse 60 protsendini? Kas ei ole ohtu, et juba aastatel 2033 või 2034 seistakse

silmitsi olukorraga, kus 60 protsendi piir on käes ning see kujuneb avalikkuse jaoks

ebameeldivaks üllatuseks.

Peter Lõhmus vastas, et EL eelarvereeglid panevad lõpuks piirid, kui suurt puudujääki saab

pikalt lubada ja hoida. Praegune võlakasv tuleneb suuresti lähiaastate väga kõrgetest

puudujääkidest. On tõenäoline, et pärast seda perioodi võlakoormuse kasv aeglustub. Seega ei

saa automaatselt eeldada, et tänane kasvutrend viib mõne aasta pärast 60 protsendilise

võlakoormuseni.

Mart Võrklaev kommenteeris, et isegi EL sekkumise korral ei ole realistlik parandada

eelarvepositsiooni ühe aastaga 1,5-2 protsendi võrra. Kui praegu on raskusi 0,5 protsendi

saavutamisega aastas, siis kuidas oleks võimalik teha järsku kolm või neli korda suuremaid

kokkuhoiu või maksuotsuseid.

Aivar Sõerdi sõnul jäi esitletud ettekandest kõlama, et maksuküüru kaotamise mõjuks on

2026. aastal ligikaudu 700 miljonit eurot. Kas see summa on kontrollitud ja millel see hinnang

põhineb. Rahandusministeeriumi varasem prognoos oli 540 miljonit eurot, kuid maksuvaba

tulu osalise kasutamise tõttu võib tegelik mõju olla sellest väiksemgi.

Annely Akkermann selgitas, et 700 miljonit eurot oli tulumaksuseaduse muudatuste

kogumõju võrreldes riigi eelarvestrateegiaga. See hõlmas tulumaksumäära langetamist 24

protsendilt 22 protsendile ning ettevõtete tulumaksu muudatuse mõju.

Aivar Sõerd küsis intressikulude prognoosi kohta. Ta märkis, et koroonakriisi ajal võttis

Eesti suures mahus madala intressimääraga pikaajalisi laene, mille tähtajad hakkavad

lähiaastatel saabuma. Ta soovis teada, kas prognoosis on arvestatud, et laenude

tagasimaksmiseks võib olla vajadus võtta uusi laene ja kõrgema intressimääraga.

3

Peter Lõhmus vastas, et Rahandusministeerium on intressimäärade prognoosi tõstnud, kuid

praegust järsku tõusu ei ole selles täielikult arvestatud. Seetõttu tuleks valitsusele esitada ka

alternatiivne kriisistsenaarium.

Martin Helme märkis, et finantsajakirjanduses käsitletakse palju Ameerika Ühendriikide

intressikeskkonda, kuid Eesti seisukohalt tuleks rohkem tähelepanu pöörata olukorrale

Euroopas. Tema hinnangul hoiavad Ameerika Ühendriikides intresse kõrgel tugev majandus

ja erasektori laenunõudlus, samas kui Euroopas on olukord hoopis teistsugune.

Ta küsis, millist mõju avaldab Euroopa Keskpanga intressipoliitika Eesti majandusele ja

eelarveprognoosile.

Peter Lõhmus vastas, et Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmine aitab inflatsiooni

pidurdada ja seeläbi vähendada võlakirjade tootlust. Samuti võib majandus pidurduda

pangalaenude kallinemise tõttu.

Riina Sikkut tundis huvi, kas Eesti laenude refinantseerimine võib suure eelarvepuudujäägi

ja kiiresti kasvava võlakoormuse tõttu kallineda. Kas neid riske on juba hinnatud ning milline

võib olla nende mõju riigi intressikuludele?

Peter Lõhmuse sõnul ei hinnata riske piisavalt, sest riigikassa esindajad on senistes

aruteludes ohtu pigem vähendanud. Intressimäärasid ja võla teenindamise kulusid on

prognoosis küll tõstetud, kuid suhteliselt vähe. Täpset mõju ei oska kommenteerida.

Annely Akkermann tänas Peter Lõhmust ettekande esitamise ja küsimustele vastamine eest.

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse

seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine

Annely Akkermanni sõnul puudutab eelnõu kohustuslikku kogumispensionit ja selle

eesmärk on muuta teine pensionisammas tugevamaks. Eelnõu võimaldab teisest

pensionisambast lahkunud inimestel soovi korral kogumisega kiiremini uuesti alustada.

Sellisel juhul kogutakse raha pensionile jäämiseni. Lisaks võimaldatakse osalist väljamakset

pensioni kogumise faasis.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 16. juunil 2026. Tähtajaks esitas eelnõule ühe

muudatusettepaneku Isamaa fraktsioon. Ettepanekuga soovitakse võimaldada esitada teise

pensionisamba maksete tasumise kohustusest vabastamise avaldus korduvalt.

Arvamuse eelnõule esitasid ka Eesti Pank ja Finantsinspektsioon, kuid ettepanekuid eelnõu

muutmiseks neil ei olnud.

Kertu Fedotovi sõnul on teisest sambast lahkunud inimestele võimalus taasliituda senise

kümne aasta asemel juba viie aasta pärast. Riigieelarve vaates ei ole tegemist uue kuluga, vaid

olemasoleva kulu varasema tekkimisega. Kui inimesed liituksid uuesti kümne aasta pärast,

tuleks see kulu riigil niikuinii kanda. Lõplik mõju sõltub sellest, kui paljud inimesed

otsustavad teise sambaga uuesti liituda ja millal nad seda teevad.

Aivar Kokk kommenteeris, et mida rohkem raha suunatakse teise sambasse, seda vähem jääb

esimese samba pensionideks. Seega ei ole küsimus ainult kulu ajastuses, vaid kuni 120

miljoni euro suuruses mõjus riigieelarvele. Viie aasta vaates teeb see olukorra keerulisemaks.

Kui kogu pensionideks mõeldud 20% sotsiaalmaksust läheks esimesse sambasse, oleks

pensionide rahastamine sealt lihtsam.

Kertu Fedotov vastas, et ka esimese samba pension on lõpuks riigile kulu. Küsimus on selles,

kas inimestel on pensioniks endal raha kogutud või peab riik tulevikus suurendama esimese

samba pensioni/pensone ja selleks lisaraha leidma.

Martin Helme küsis, milline on prognoos, kui palju inimesi kasutab seda võimalust ja liitub

teise pensionisambaga enne kümneaastase tähtaja möödumist.

Kertu Fedotov vastas, et esimesel aastal prognoositi, et uuesti liitub umbes 16% neist, kellel

4

selleks õigus tekib. See tähendab ligikaudu 26 000 inimest. Järgmistel aastatel lisandub

taasliitujaid järk-järgult juurde.

Aivar Kokk tutvustas Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut.

Komisjon tegi esitatud muudatusettepaneku kohta järgmise otsuse:

1. Eelnõu paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“2) paragrahvi 271 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(4) Isikul, kellel on käesoleva seaduse §-s 272 sätestatu kohaselt tekkinud uuesti õigus ja

kohustus makset tasuda, on ka pärast selle õiguse kasutamist õigus uuesti esitada käesoleva

seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumisest vabastamise avaldus.“;“.

Kertu Fedotov selgitas, et eelnõu algataja muudatusettepanekut ei toeta ja jääb eelnõu

lähtekohtade juurde. Korduv teisest sambast lahkumine nõrgestaks pensionisüsteemi ja

vähendaks inimese tulevast pensioni mõlemas sambas.

Isamaa fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 3: Riina Martin Helme,

Aivar Kokk, Andrei Korobeinik; vastu 6: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Maris Lauri,

Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev; erapooletuid 0).

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23.09.2026 (konsensus: Annely

Akkermann, Martin Helme, Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri,

Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Annely Akkermann, Martin Helme,

Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd,

Mart Võrklaev).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 30.09.2026 14:00 (konsensus: Annely Akkermann, Martin Helme, Diana

Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart

Võrklaev).

3. Rahandusministeeriumi ülevaade Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise

korralduse muutmise väljatöötamiskavatsusest

Thomas Auväärti sõnul on Rahandusministeeriumil kavas muuta Tagatisfondi seadust.

Lisa 2.

Muudatuste vajadusel on mitu põhjust, mis puudutavad nii Tagatisfondi juhtimist,

kuluefektiivsust, kriisiolukorras tegutsemise kiirust kui ka fondi rahastamisvõimekust.

Tagatisfond loodi 1998. aastal pärast Maapanga pankrotti. Esimestena hüvitas fond EVEA

Panga ja Erapanga hoiustajate hoiused, kuna mõlemad pangad läksid pankrotti. Hiljem on

fond hüvitanud ka Versobanki hoiuseid. Hüvitamisjuhtumeid ei ole Eesti ajaloos palju olnud.

Kui finantsjärelevalve ei ole suutnud panga riske piisavalt vara tuvastada või vältida ning

pank muutub maksejõuetuks, peab Tagatisfond tagama, et hoiustajad saaksid oma raha

seaduses ette nähtud ulatuses tagasi. Üldjuhul on ühe hoiustaja hoiused ühes pangas tagatud

kuni 100 000 euro ulatuses. Teatud juhtudel aga rakendub täiendav kaitse. Näiteks kui

inimene on hiljuti müünud oma korteri või elamu ning müügist saadud raha on laekunud tema

pangakontole viimase kuue kuu jooksul, siis võib olla tagatud veel kuni 100 000 eurot. Seega

võib inimene sellisel juhul saada Tagatisfondist hüvitist kokku kuni 200 000 euro ulatuses.

Lisaks hoiustele tagab Tagatisfond seaduses sätestatud ulatuses ka investeeringuid ja

pensionivahendeid, kuid nende puhul on tagatise määr väiksem.

Tagatisfond tegutseb praegu eraldiseisva avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Fondil on

üheksaliikmeline nõukogu ning selle haldamise aastane kulu on ligikaudu 300 000 eurot.

5

Varem olid Tagatisfondil eraldi juht ja töötajad. Praegu juhib fondi Finantsinspektsioonis

töötav isik ning fondi haldamisse panustavad ka teised Finantsinspektsiooni töötajad.

Tagatisfond tasub Finantsinspektsioonile nende ülesannete täitmise eest lepingu alusel. Seega

korraldab fondi igapäevast tegevust juba praegu suures osas Finantsinspektsioon.

Pangad on teinud Tagatisfondi osamakseid kokku ligikaudu 425 miljoni euro ulatuses. Panga

maksejõuetuse korral tuleb hüvitised hoiustajatele üldjuhul välja maksta seitsme tööpäeva

jooksul. Kuigi seadus võimaldab teatud juhtudel tähtaega pikendada, eeldab üldine

väljamaksetähtaeg fondilt suurt operatiivset valmisolekut ja kiiret otsustusvõimet.

Fondi kogutud vahenditest piisaks üksnes kõige väiksema panga hoiuste hüvitamiseks.

Suuremate pankade puhul on esmane eesmärk vältida Tagatisfondi rakendumist. Sellisel juhul

sekkuvad Euroopa Liidu kriisilahendusasutused koostöös Finantsinspektsiooniga ning

püütakse pank saneerida, müüa uuele omanikule või selle tegevus ümber korraldada.

T. Auväärt märkis, et selleks tuleb esmalt hinnata Tagatisfondi senise õigusliku vormi ja

juhtimismudeli sobivust. Avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus ja üheksaliikmeline

nõukogu ei pruugi tema hinnangul võimaldada kriisiolukorras piisavalt kiiret otsustamist,

arvestades kohustust maksta hoiuste hüvitised välja seitsme tööpäeva jooksul. Seetõttu võiks

kaaluda nõukogu liikmete arvu vähendamist, nõukogu koosseisu muutmist või selle

ülesannete täpsustamist.

Kuna fondi praktiline haldamine toimub juba praegu suuresti Finantsinspektsiooni kaudu,

võiks kaaluda fondi täielikku viimist Finantsinspektsiooni haldusalasse. See võimaldaks

koondada fondi tööjõu ja halduskulude korraldamise ühe institutsiooni alla. Alternatiivina on

arutatud Eesti Panga rolli suurendamist, kuna Eesti Pank haldab praegu fondi varasid.

Lisaks juhtis ta tähelepanu Tagatisfondi võimaliku lisarahastamise vajadusele. Suure hoiuste

mahuga panga maksejõuetuse korral ei pruugi fondi ligikaudu 425 miljoni euro suurusest

mahust piisata kõigi hüvitiste väljamaksmiseks. Sellises olukorras peaks riik võimaldama

fondile sildfinantseerimist, et tagada vajaliku likviidsuse olemasolu ja hüvitiste õigeaegne

väljamaksmine. Ta täpsustas, et see ei tähendaks tingimata lõpliku kulu kandmist

riigieelarvest.

Euroopa Liidu regulatsiooni kavandatavaid muudatusi tutvustades selgitas ta, et hoiuste

tagamise üldine piirmäär jääks 100 000 eurole. Teatud ajutiselt suure kontojäägiga seotud

juhtudel suureneks täiendava kaitse piirmäär 100 000 eurolt 500 000 euroni. See võiks

seaduses sätestatud tingimustel hõlmata näiteks eluaseme müügist, pärandist või

kindlustushüvitisest saadud vahendeid. Tavapärase hoiusehüvitise kõrval oleks seega

võimalik saada täiendavat hüvitist kuni 500 000 euro ulatuses.

T. Auväärt lisas, et liikmesriikidele võidakse anda võimalus kehtestada ajutiselt suure

kontojäägi puhul veelgi kõrgem, kuni 2,5 miljoni euro suurune kaitsepiirmäär. Samuti viitas ta

Euroopa Liidu ühise hoiuste tagamise skeemi loomise aruteludele, kuid märkis, et lähiajal ei

ole selles küsimuses kokkuleppe saavutamine tõenäoline. Seetõttu peab iga liikmesriik

jätkuvalt tagama oma hoiuste tagamise süsteemi piisava rahastatuse ja toimimise.

Aivar Kokk tundis huvi, et kui täna peaks pank pankrotti minema ja inimesel on selles

pangas nii teise kui ka kolmanda pensionisamba vara, siis kuidas on nende kaitse tagatud.

Thomas Auväärt vastas, et praegu on panga ja pensionifondi valitseja tegevus selgelt

eraldatud. Pensionifondi valitseja haldab pensionifonde ja neisse kogutud vara, mistõttu panga

pankrot ei tähenda pensionifondi valitseja pankrotti ega mõjuta pensionifondi vara. Seega ei

jää inimene panga pankroti korral oma teise või kolmandasse pensionisambasse kogutud

rahast ilma.

Siiri Tõniste lisas, et antud juhul tuleb eristada kahte juriidilist isikut, fondivalitsejat ja panka.

6

Praegu räägime eelkõige panga pankrotist. Kui inimene on võtnud teisest pensionisambast

korraga välja 100 000 eurot ja kandnud selle oma pangakontole, pole oluline, kas ta teeb seda

enne pensioniiga või pärast seda. Kui pank peaks seejärel pankrotti minema, oleks see summa

täiendava kaitse all. Inimesel võib samas pangas olla ka muid hoiuseid, kuid pensionisambast

välja võetud raha suhtes rakenduks lisakaitse.

Aivar Kokk kommenteeris, et tegelikult jäävad kaitseta just väiksema sissetulekuga

inimesed, kellele väga soovitatakse teise pensionisambasse raha koguda. Kui nende kogutud

vara suhtes puuduvad piisavad tagatised, on võimalik kahju nende jaoks proportsionaalselt

palju suurema mõjuga.

Siiri Tõniste sõnul teevad ka fondivalitsejad sissemakseid Tagatisfondi. Kui fondivalitseja

rikub investeerimispiiranguid ja tekitab kahju, kaetakse see esmalt tema fondiosakute ja

omavahendite arvelt ning vajaduse korral Tagatisfondist. Tavapärase tururiski ja

investeeringute väärtuse languse vastu aga garantiid ei ole.

Thomas Auväärt lisas, et kui inimene teeb hoiuse näiteks Lightyear´i või Wise`i kaudu ja

investeerimisettevõte paigutab selle raha omakorda panka, siis praegu hoiuste kaitse ei

rakendu. Edaspidi hakatakse hüvitama ka investeerimisplatvormide kaudu tehtud hoiuseid.

Seega laieneb kaitse ka osale sellistest investeerimisvõimalustest.

Aivar Kokk märkis, et Riigikogu on andnud inimesele võimaluse suunata teise

pensionisamba raha pensioni investeerimiskontole. Ta küsis, kuidas on sellisel juhul vara

kaitstud. Kas pensioni investeerimiskontol olevatele vahenditele kehtib eraldi kaitsekord või

mõni muu Tagatisfondi kaitse?

Thomas Auväärt vastas, et täpsustatud vastus edastatakse kirjalikult.

Martin Helme märkis, et nii ulatuslikku reformi ei peaks vahetult enne valimisi vastu võtma.

Selle küsimusega ei ole kiire, seda tuleks põhjalikumalt arutada. Ta palus saata viidatud

direktiiv.

Aivar Sõerd küsis riskide kohta ning tundis huvi, kas on kaalutud võimalust, et Tagatisfondi

laenuvõimekust võiks toetada ka erasektor.

Ta kirjeldas, et Tagatisfondi nõukogus on arutatud fondide sihttasemeid ja maksemäärasid

ning otsused ei ole alati olnud konsensuslikud. Kas kavandatava eelnõu menetlemise käigus

määratakse kindlaks ka fondide sihttasemed? Lisaks, kui seni on finantssektor saanud teatud

määral kaasa rääkida, aga kui nad edaspidi sellest protsessist kõrvale jäävad, siis kuidas

tagatakse nende kaasamine. Milline on selles küsimuses teiste riikide praktika?

Thomas Auväärt vastas, et võimalik rahapuudujääk ja sellega seotud riskid on variantide

puhul sarnased. Põhiküsimus on puudujäägi suurus ja sildfinantseerimise pakkuja, kelleks

tõenäoliselt peaks olema riik. Variandi valikul tuleks eelkõige hinnata, milline lahendus

võimaldab kiiremat ja operatiivsemat korraldust.

Mis puudutab teiste riikide praktikat ja turuosaliste õigust kaasa rääkida, siis ei ole tuvastatud,

et teistes riikides saaksid turuosalised fondi maksemäära kujundamisel osaleda. Eesti on selles

osas olnud pigem erandlik või isegi väga vastutulelik. Sellise kaasamisvõimaluse võib

säilitada sõltumata valitavast lahendusest.

Ta lisas, et väljatöötamiskavatsuses on esitatud ligi 20 küsimust, sealhulgas küsimus fondi

sobiva sihttaseme kohta. Sihttaseme kujundamisel oodatakse ettepanekuid eelkõige

turuosalistelt, kuid pangad ei ole seni vastanud. Hoiuste tagamise osafondi puhul on Euroopa

Liidu tasandil kehtestatud miinimumtase 0,8% tagatud hoiustest, mille Eesti on

märkimisväärselt ületanud. Sobiva sihttaseme määramiseks ja selle võimaliku tõstmise

ulatuse hindamiseks on vaja teha täiendav analüüs.

Riina Sikkut küsis, kas Rahandusministeeriumil on kujunenud eelistus, kus suunas Eestis

7

võiks liikuda kavandatava lahendusega.

Thomas Auväärt vastas, et Rahandusministeerium eelistab kulutõhusa riigikorralduse

põhimõttest lähtudes lahendust, mille kohaselt antakse fondi haldamine täielikult

Finantsinspektsiooni pädevusse, arvestades riigi väiksust, Finantsinspektsioonil on juba

olemas vajalik ekspertteadmine ja võimekus asjaomaste probleemide lahendamiseks.

Martin Helme märkis, et fondi haldamise üleandmisel Finantsinspektsioonile tuleks nõukogu

koosseisu laiendada ning tagada selles parlamentaarne kontroll. Tema hinnangul on praegune

nõukogu suurte rahaliste otsuste tegemiseks liiga kitsapõhjaline. Samuti pidas ta oluliseks

turuosaliste kaasamist, et neil oleks ülevaade neilt kogutavatest maksetest.

Annely Akkermann tänas ministeeriumi ametnikke ülevaate tutvustamise ja küsimustele

vastamise eest.

4. Info ja muud küsimused

Laekunud on Eesti seisukoht EL toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud

rikkumismenetluse nr 2026/0341 kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Vivian Põld

protokollija

Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsus

Thomas Auväärt

Praegune Tagatisfondi korraldus

Tagatisfond: ▪ 1998. a. loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ▪ maksab hoiustajale hüvitist panga

maksejõuetuse korral üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses

▪ haldab ka muid tagamise skeeme (investeeringud, pensionid)

▪ nõukogus 9 liiget, sh 2 Riigikogu liiget ja 4 erasektori esindajat

▪ administreerimiskulu 300k aastas

Finantsinspektsioon: administreerib Tagatisfondi

Kogutud pankade käest 425 mln eurot

Kahjujuhtumi korral tuleks

hüvitised välja maksta 7 tööpäeva

jooksul

Hetkel on vahendeid

üksnes kõige väiksema

panga hoiuste hüvitamiseks

Tänase korralduse mured: a) eraldiseisvana isikuna mõnevõrra ebaefektiivne b) nõukogu roll/operatiivsus, mh arvestades, et

kriisiolukorras on vaja teha väga kiireid otsuseid (võrreldes teiste avalik õiguslike isikutega)

c) rahaline puudujääk keskmise suurusega panga hoiuste hüvitamiseks

d) võimekus: hüvitamise määrad tulevikus suurenevad ja Tagatisfond saab juurde uusi ülesandeid

Väljatöötamiskavatsuses esitatud valikud

I. Tagatisfond jääb samal kujul

alles

II. Tagatisfond kaotatakse, kõik

funktsioonid viiakse Finantsinspektsiooni alla

III. Tagatisfond jääb alles ja saab

endale FI kriisilahendamise funktsiooni – nt õigus ka panku

saneerida

Tehakse minimalistlike muudatusi, mh nõukogu rolli saab üle vaadata

Praegune Tagatisfondi nõukogu kaoks, kuid FI juurde saab

moodustada nõuandva koja

Sarnane Soome mudeliga – tegeletakse laiemalt igasuguste

kriisiteemadega (nt varumaksesüsteemi haldamine)

Kõigi kolme variandi puhul saab varade (425 mln) halduse anda Rahandusministeeriumile ehk puudujäägi korral saab riigikassa pakkuda kiirelt likviidust (hetkel haldab varasid Eesti Pank)

Rahandusministeerium ootab arvamusi 30. septembriks, seejärel otsustakse, mis kujul seaduseelnõu väljatöötamisega alustada: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a239397b-9c5f-4485-a47c-624488b383dc

Aitäh kuulamast!