Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja Liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

1.1.1. Kollektiviseerimine oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli ERAOMANDI likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse - kooperatiividesse. Selleks kehtestati talumajapidamistele ülikõrged maksud. 

Kuna talupojad ei soovinud vabatahtlikult oma maast ja varast loobuda, rakendati nende murdmiseks majanduslikku survet. Jõukamad talud ehk nn "kulakud" koormati sihilikult täitmatute riiklike müügikohustustega (liha, piim, vili). Kohustuste mittetäitmisel ähvardas talupidajaid varade konfiskeerimine või vangistus. Selle tagajärjel talunikud kaotasid oma maa, loomad ja vara. Vastuhakkajaid karistati ja küüditati Siberisse.

1.1.2. Reformierakonna poolt juhitud valitsused on viimastel aastatel kehtestanud ja tõstnud mitmeid makse, et katta riigikaitsekulusid ja korrastada riigieelarvet.

1. Kehtestatud uued maksud
• Mootorsõidukimaks (automaks): Täiesti uus maks. See koosneb kahest osast: auto esmasel registreerimisel makstavast registreerimistasust ning iga-aastasest aastamaksust.
• Julgeolekumaks: Ajutine (planeeritud kuni 2028. aasta lõpuni) kolmeosaline maksupakett riigikaitse finantseerimiseks:
◦ 2% julgeolekumaks eraisiku tuludelt (lisandub tulumaksule).
◦ 2% julgeolekumaks ettevõtete kasumilt.
◦ 2% täiendav käibemaksutõus

2. Tõstetud olemasolevad maksud
• Käibemaks: Käibemaksu tavamäär tõsteti esmalt 20%-lt 22%-le ning koos julgeolekumaksu lisandumisega tõusis see 24%-ni.
• Tulumaks: Nii füüsilise isiku kui ka juriidilise isiku tulumaksu baasmäär tõsteti 20%-lt 22%-le.
• Majutusasutuste käibemaks: Hotellide ja majutusteenuste soodusmäär tõsteti 9%-lt 13%-le.
• Ajakirjanduse käibemaks: Perioodiliste väljaannete ja ajakirjanduse soodusmäär tõsteti 5%-lt 9%-le.
• Aktsiisid: Tõstetud on alkoholi-, tubaka- ning kütuseaktsiise (bensiin ja diislikütus)
• Kaotatud maksuvabastused: Kaotati tulumaksusoodustused laste pealt, abikaasade ühine tuludeklaratsioon ning eluasemelaenu intresside mahaarvamine. Samuti kaotati ettevõtete regulaarsete dividendide madalam (14%) tulumaksumäär


1.1.2. Eeltoodust tulenevalt on nii kollektiviseerimine kui reformierakonna maksutõusud oma olemuselt sisuliselt täiesti sarnased.

Omandiõigus:
• kollektiviseerimine: Eraomand likvideeritakse täielikult. Kogu maa, tehnika ja loomad võetakse maksude mitte tasumisega riigi või ühisomandisse;

• maksutõusud: Riik võtab seadusega määratud protsendi tulust või tarbimisest, kuid ülejäänud vara jääb esialgu omanikule;


Vabatahtlikkus ja vägivald:
• kollektiviseerimine: Sund ja massiline vägivald. Keeldumisel rakendati repressioone, küüditamist;
• maksutõusud: Maksude mittetasumisel rakendatakse maksu- ja pankrotimenetlusi ning kohtumenetlusi. Peale neid tulevad inkassofirmad, kohtutäiturid, mille tagajärjel menetlusaluse isiku vara müüakse.


1.1.3. Esitasin kohtumisel Ülle Madisele, kui presidendi kandidaadile küsimuse, kas neid praegu toimuvaid maksutõuse on võimalik võrrelda kollektiviseerimisega.
Tema vastus oli ühene. Madalad maksud on normaalsed, kuid kui maksude tagajärjel ei ole võimalik inimestel enam normaalselt majanduslikult toime tulla, on tegemist Põhiseaduse vastase tegevusega.

1.2. Ühiskondlik reaktsioon maksutõusudele, kaasa arvatud mootorsõidukimaksule.

Käesolevate maksude mentaliteedi nimetus on repressiivsus. Kõlab karmilt, kuid demokraatlikus ühiskonnas palju kaugemale minna on raske. Eriti on tuntav see mootorsõiduki maksu puhul, sest käesoleval ajal on auto tarbeese. Auto on hädavajalik eriti maapiirkondades ja seda olematu ühistranspordi tõttu. Maapiirkondades elavate inimeste sotsiaalne olukord on katastroofiline. Ja mitte ainult. Seda kinnitavad veel massilised eraettevõtete pankrotid ning maksumenetlused eraisikute suhtes.

2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on vähendada maksukoormust ning tagada elanike vaba liikumise võimalust, sest kehtestatud maks ei tohi olla põhiseadusega vastuolus.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Seaduse mõju
Muudatus vähendab maksukoormust, mis on praegu võrreldav kollektiviseerimisega ning austab Põhiseaduses sätestatut, et eraomand on püha ja puutumatu.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Seaduse rakendamisega kaasnevaid kulutusi ei ole.

7. Rakendusaktid
Seaduse jõustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.

8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.
___________________________________________________________________________


Algatab Riigikogu liige 14.09.2026
Kalle Grünthal

 EELNÕU


Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja Liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu

§ 1. Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada Mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks.
§ 2. Liiklusseaduse osaline kehtetuks tunnistamine
Tunnistada Liiklusseaduse peatükk 123. REGISTREERIMISTASU kehtetuks.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026




Algatab Riigikogu liige 14.09.2026
Kalle Grünthal

Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja Liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

1.1.1. Kollektiviseerimine oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli ERAOMANDI likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse - kooperatiividesse. Selleks kehtestati talumajapidamistele ülikõrged maksud. 

Kuna talupojad ei soovinud vabatahtlikult oma maast ja varast loobuda, rakendati nende murdmiseks majanduslikku survet. Jõukamad talud ehk nn "kulakud" koormati sihilikult täitmatute riiklike müügikohustustega (liha, piim, vili). Kohustuste mittetäitmisel ähvardas talupidajaid varade konfiskeerimine või vangistus. Selle tagajärjel talunikud kaotasid oma maa, loomad ja vara. Vastuhakkajaid karistati ja küüditati Siberisse.

1.1.2. Reformierakonna poolt juhitud valitsused on viimastel aastatel kehtestanud ja tõstnud mitmeid makse, et katta riigikaitsekulusid ja korrastada riigieelarvet.

1. Kehtestatud uued maksud
• Mootorsõidukimaks (automaks): Täiesti uus maks. See koosneb kahest osast: auto esmasel registreerimisel makstavast registreerimistasust ning iga-aastasest aastamaksust.
• Julgeolekumaks: Ajutine (planeeritud kuni 2028. aasta lõpuni) kolmeosaline maksupakett riigikaitse finantseerimiseks:
◦ 2% julgeolekumaks eraisiku tuludelt (lisandub tulumaksule).
◦ 2% julgeolekumaks ettevõtete kasumilt.
◦ 2% täiendav käibemaksutõus

2. Tõstetud olemasolevad maksud
• Käibemaks: Käibemaksu tavamäär tõsteti esmalt 20%-lt 22%-le ning koos julgeolekumaksu lisandumisega tõusis see 24%-ni.
• Tulumaks: Nii füüsilise isiku kui ka juriidilise isiku tulumaksu baasmäär tõsteti 20%-lt 22%-le.
• Majutusasutuste käibemaks: Hotellide ja majutusteenuste soodusmäär tõsteti 9%-lt 13%-le.
• Ajakirjanduse käibemaks: Perioodiliste väljaannete ja ajakirjanduse soodusmäär tõsteti 5%-lt 9%-le.
• Aktsiisid: Tõstetud on alkoholi-, tubaka- ning kütuseaktsiise (bensiin ja diislikütus)
• Kaotatud maksuvabastused: Kaotati tulumaksusoodustused laste pealt, abikaasade ühine tuludeklaratsioon ning eluasemelaenu intresside mahaarvamine. Samuti kaotati ettevõtete regulaarsete dividendide madalam (14%) tulumaksumäär


1.1.2. Eeltoodust tulenevalt on nii kollektiviseerimine kui reformierakonna maksutõusud oma olemuselt sisuliselt täiesti sarnased.

Omandiõigus:
• kollektiviseerimine: Eraomand likvideeritakse täielikult. Kogu maa, tehnika ja loomad võetakse maksude mitte tasumisega riigi või ühisomandisse;

• maksutõusud: Riik võtab seadusega määratud protsendi tulust või tarbimisest, kuid ülejäänud vara jääb esialgu omanikule;


Vabatahtlikkus ja vägivald:
• kollektiviseerimine: Sund ja massiline vägivald. Keeldumisel rakendati repressioone, küüditamist;
• maksutõusud: Maksude mittetasumisel rakendatakse maksu- ja pankrotimenetlusi ning kohtumenetlusi. Peale neid tulevad inkassofirmad, kohtutäiturid, mille tagajärjel menetlusaluse isiku vara müüakse.


1.1.3. Esitasin kohtumisel Ülle Madisele, kui presidendi kandidaadile küsimuse, kas neid praegu toimuvaid maksutõuse on võimalik võrrelda kollektiviseerimisega.
Tema vastus oli ühene. Madalad maksud on normaalsed, kuid kui maksude tagajärjel ei ole võimalik inimestel enam normaalselt majanduslikult toime tulla, on tegemist Põhiseaduse vastase tegevusega.

1.2. Ühiskondlik reaktsioon maksutõusudele, kaasa arvatud mootorsõidukimaksule.

Käesolevate maksude mentaliteedi nimetus on repressiivsus. Kõlab karmilt, kuid demokraatlikus ühiskonnas palju kaugemale minna on raske. Eriti on tuntav see mootorsõiduki maksu puhul, sest käesoleval ajal on auto tarbeese. Auto on hädavajalik eriti maapiirkondades ja seda olematu ühistranspordi tõttu. Maapiirkondades elavate inimeste sotsiaalne olukord on katastroofiline. Ja mitte ainult. Seda kinnitavad veel massilised eraettevõtete pankrotid ning maksumenetlused eraisikute suhtes.

2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on vähendada maksukoormust ning tagada elanike vaba liikumise võimalust, sest kehtestatud maks ei tohi olla põhiseadusega vastuolus.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Seaduse mõju
Muudatus vähendab maksukoormust, mis on praegu võrreldav kollektiviseerimisega ning austab Põhiseaduses sätestatut, et eraomand on püha ja puutumatu.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Seaduse rakendamisega kaasnevaid kulutusi ei ole.

7. Rakendusaktid
Seaduse jõustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.

8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.
___________________________________________________________________________


Algatab Riigikogu liige 14.09.2026
Kalle Grünthal

 EELNÕU


Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja Liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu

§ 1. Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada Mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks.
§ 2. Liiklusseaduse osaline kehtetuks tunnistamine
Tunnistada Liiklusseaduse peatükk 123. REGISTREERIMISTASU kehtetuks.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026




Algatab Riigikogu liige 14.09.2026
Kalle Grünthal