fl RIIOIKOGU

Karmen Joller 14.09.2026

Sotsiaalminister

Arupärimine arstiabi kättesaadavuse kohta

Austatud sotsiaalminister

28. augustil kiitis Tervisekassa noukogu beaks järgmise aasta eelarve projekti fling noukogu

esimehena töite esile, et järgmiste aastate eesmärk on tervisekassa finantskriisist välja tuua, nii

et 2030. aastaks jöutaks eelarvetasakaalu vOi isegi Ulejaagini. Avalikes sönumites valja oeldud

reformid, kvaliteedi rahastamine, digilahendusedja Al on kabtiemata vajalikud, aga eksperdid

ja tervishoiutootajad on oma kommentaarides nentinud, et ilmselt saavutatakse ulejaak

tervishoiuteenuste kattesaadavuse arvelt.

Eesti jääb oma tervisekuludelt maha ELi riikidest, kellega end vordleme, kuid omaosaluses

uletame teisi, katmata ravivajadus on Eestis korge, rahvastik vananeb ja ootused kasvavad.

Sellises olukorras on tervishoiuteenuste kattesaadavuse vahendamine ilmselt pikaajalise

möjuga tooturul osalemisele ja majandusele.

Lahtudes eelnevast, palume Teil vastata Riigikogu kodu- ja toökorra seaduse § 139 alusel

jargmistele kusimustele:

1) Et Oige ravi mäarata, peab panema Oige diagnoosi. Tervisekassa ci ole finantskriisis,

millest tuleks karpides ulejaaki jOuda. Lahendus ei ole paar kokkuhoiuaastat, et nulli

saada, vaid otsus, kuidas stabiilselt, prognoositavalt ja pikaajaliselt inimeste

ravivajadust rahastada. Millised on Teie pakutud pikaajalised lahendused tervishoiu

rahastamiseks, et katta inimeste ravivajadus tulevikus? Millal valitsus neid arutab?

2) Eelarvestamise pOhimOtte on olnud, et prognoosis voetakse arvesse juba seadustatud

muudatusi. Kui tervishoius plaanitakse reforme, olgu siis rehabilitatsiooniteenuste

reform vöi sotsiaal- ja tervisehoiuteenuste integreerimine, siis molemaga kaib kaasas

seadusemuudatuste pakett. Nii nagu valmisprogrammide voi koalitsioonilepingu pohjal

ci vOeta riigi eelarvestrateegias arvesse maksumuudatuste plaane, vaid ainult seaduseks

saanud muudatused, nii peaks olema ka tervisekassa puhul. Eriti kuna tervisekassa ise

neid reforme joustada ci saa, seaduste edenemine ei ole nende kontrolli all. Milliseid

ArupflrimiuO RIIGIKOGU Lossi plats la. T. +372 631 6331 riigikogu.ee

OI 1Z€ J lol-2 15165, TaUlim F. +372 631 6334

RIIGIKOGI)

reforme ja muudatusi fling kui suure eelarvemojuga on arvestatud Tervisekassa

finantsprognoosi puhul?

3) Tervishoiutootajate palkade alammaarad Iepitakse kokku kollektiivlepiflgu

Iabiraakimistel ametiUhingute ja tboandjate vahel, kuid utlesite välja, et 1. aprilli 2027

asemel votab Tervisekassa palgatousu hinnakomponendis arvesse 1. jaanuarist 2028.

Kas see Ofi suurns kollektiivlabiräakijatele, et palk 1. aprillist ei töuse? Voi on see infoks

haiglatele, et Tervisekassa arvestab palgatousu teenuste hindadesse tiheksakuise

hiliriemisegaja seni tuleb palgatousu katteks kusagilt ise raha leida? Millised on haiglate

vöimalused seda teha?

4) Sajandi alguse trend oil Eestist lahkuda Soome, nuud haiglavorgu arengukava haigiast

Iahkuda erakliinikusse, kuid tervishoiuteeflust ei saa osutada ilma tervishoiutOotajateta.

Paigatous pidurdas omal ajal valjarande ning arusaadavalt on tervishoiutootajatel ootus

paigatousuks, kui rahandusministeerium prognoosib jargmiste aastate keskmise palga

kasvuks 4,2-5.6%. Kelle huve teenib avaliku tervishoiuteenuse osutamise öönestamine

ja tervishoiutootajate paigatöusu osas ebakindluse loomine?

5) Tervisekassa on aastaid prognoosinud tervishoiuteenuste vajadust ja sihiks on olnud

kattesaadavuse parandamine. Tegelikult on joutud rahastada 93-96% vajalikust

teenusemahust. Kui paiju paraneb kattesaadavusjargmistei aastatel ehk millise vajaduse

katmise määraga arvestatakse eeiarves?

6) Tervisekassa eelarve tasakaalu surumine paneb küsimargi alla olemasolevate teenuste

osutamise senises mahus, aga milirne Ofi plaan ravivoimaluste parandamisega: naiteks

vahi esmasjuhtude arv kasvah, ravivoimalused laienevad, kas need jouavad ka Eesti

patsientideni? Immunoproffllakiika ekspertkomisjon kiitis heaks pneumokokk

infektsioonivastase vaktsiini lisarnise immuniseerimiskavasse (viimasena ELi

iiikmesriikide huigas) - kas selleks on raha? Vaimse tervise teenuste, palliatiivravi ja

mitmete teenuste vajadus uletab pakkumist - kas on plaanis kattesaadavust parandada?

Lugupidamisega

‘cd ‘&/,4

Lfrc ?IkLL /

LL

444< I

-7’I

Lp hr Keit Kasemets .09.2026 nr 2-2/15-1072

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan 12 Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalminister Karmen Jollerile.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele

Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: arupärimine kahel lehel

fl RIIOIKOGU

Karmen Joller 14.09.2026

Sotsiaalminister

Arupärimine arstiabi kättesaadavuse kohta

Austatud sotsiaalminister

28. augustil kiitis Tervisekassa noukogu beaks järgmise aasta eelarve projekti fling noukogu

esimehena töite esile, et järgmiste aastate eesmärk on tervisekassa finantskriisist välja tuua, nii

et 2030. aastaks jöutaks eelarvetasakaalu vOi isegi Ulejaagini. Avalikes sönumites valja oeldud

reformid, kvaliteedi rahastamine, digilahendusedja Al on kabtiemata vajalikud, aga eksperdid

ja tervishoiutootajad on oma kommentaarides nentinud, et ilmselt saavutatakse ulejaak

tervishoiuteenuste kattesaadavuse arvelt.

Eesti jääb oma tervisekuludelt maha ELi riikidest, kellega end vordleme, kuid omaosaluses

uletame teisi, katmata ravivajadus on Eestis korge, rahvastik vananeb ja ootused kasvavad.

Sellises olukorras on tervishoiuteenuste kattesaadavuse vahendamine ilmselt pikaajalise

möjuga tooturul osalemisele ja majandusele.

Lahtudes eelnevast, palume Teil vastata Riigikogu kodu- ja toökorra seaduse § 139 alusel

jargmistele kusimustele:

1) Et Oige ravi mäarata, peab panema Oige diagnoosi. Tervisekassa ci ole finantskriisis,

millest tuleks karpides ulejaaki jOuda. Lahendus ei ole paar kokkuhoiuaastat, et nulli

saada, vaid otsus, kuidas stabiilselt, prognoositavalt ja pikaajaliselt inimeste

ravivajadust rahastada. Millised on Teie pakutud pikaajalised lahendused tervishoiu

rahastamiseks, et katta inimeste ravivajadus tulevikus? Millal valitsus neid arutab?

2) Eelarvestamise pOhimOtte on olnud, et prognoosis voetakse arvesse juba seadustatud

muudatusi. Kui tervishoius plaanitakse reforme, olgu siis rehabilitatsiooniteenuste

reform vöi sotsiaal- ja tervisehoiuteenuste integreerimine, siis molemaga kaib kaasas

seadusemuudatuste pakett. Nii nagu valmisprogrammide voi koalitsioonilepingu pohjal

ci vOeta riigi eelarvestrateegias arvesse maksumuudatuste plaane, vaid ainult seaduseks

saanud muudatused, nii peaks olema ka tervisekassa puhul. Eriti kuna tervisekassa ise

neid reforme joustada ci saa, seaduste edenemine ei ole nende kontrolli all. Milliseid

ArupflrimiuO RIIGIKOGU Lossi plats la. T. +372 631 6331 riigikogu.ee

OI 1Z€ J lol-2 15165, TaUlim F. +372 631 6334

RIIGIKOGI)

reforme ja muudatusi fling kui suure eelarvemojuga on arvestatud Tervisekassa

finantsprognoosi puhul?

3) Tervishoiutootajate palkade alammaarad Iepitakse kokku kollektiivlepiflgu

Iabiraakimistel ametiUhingute ja tboandjate vahel, kuid utlesite välja, et 1. aprilli 2027

asemel votab Tervisekassa palgatousu hinnakomponendis arvesse 1. jaanuarist 2028.

Kas see Ofi suurns kollektiivlabiräakijatele, et palk 1. aprillist ei töuse? Voi on see infoks

haiglatele, et Tervisekassa arvestab palgatousu teenuste hindadesse tiheksakuise

hiliriemisegaja seni tuleb palgatousu katteks kusagilt ise raha leida? Millised on haiglate

vöimalused seda teha?

4) Sajandi alguse trend oil Eestist lahkuda Soome, nuud haiglavorgu arengukava haigiast

Iahkuda erakliinikusse, kuid tervishoiuteeflust ei saa osutada ilma tervishoiutOotajateta.

Paigatous pidurdas omal ajal valjarande ning arusaadavalt on tervishoiutootajatel ootus

paigatousuks, kui rahandusministeerium prognoosib jargmiste aastate keskmise palga

kasvuks 4,2-5.6%. Kelle huve teenib avaliku tervishoiuteenuse osutamise öönestamine

ja tervishoiutootajate paigatöusu osas ebakindluse loomine?

5) Tervisekassa on aastaid prognoosinud tervishoiuteenuste vajadust ja sihiks on olnud

kattesaadavuse parandamine. Tegelikult on joutud rahastada 93-96% vajalikust

teenusemahust. Kui paiju paraneb kattesaadavusjargmistei aastatel ehk millise vajaduse

katmise määraga arvestatakse eeiarves?

6) Tervisekassa eelarve tasakaalu surumine paneb küsimargi alla olemasolevate teenuste

osutamise senises mahus, aga milirne Ofi plaan ravivoimaluste parandamisega: naiteks

vahi esmasjuhtude arv kasvah, ravivoimalused laienevad, kas need jouavad ka Eesti

patsientideni? Immunoproffllakiika ekspertkomisjon kiitis heaks pneumokokk

infektsioonivastase vaktsiini lisarnise immuniseerimiskavasse (viimasena ELi

iiikmesriikide huigas) - kas selleks on raha? Vaimse tervise teenuste, palliatiivravi ja

mitmete teenuste vajadus uletab pakkumist - kas on plaanis kattesaadavust parandada?

Lugupidamisega

‘cd ‘&/,4

Lfrc ?IkLL /

LL

444< I

-7’I

Lp hr Keit Kasemets .09.2026 nr 2-2/15-1072

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan 12 Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalminister Karmen Jollerile.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele

Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: arupärimine kahel lehel