| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 14.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026 kell 11.15 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Eesti Panga seaduse
muutmine Eesti Panga presidendi ettekanne Riigikogu rahanduskomisjonile
14.09.2026
Miks on seaduse muutmine vajalik?
1 EKP kohustuslik
eetikaraamistik
Euroala keskpankadel peab olema toimiv
raamistik huvide konflikti ja turutundliku
teabe väärkasutuse vältimiseks.
2 Seaduslik alus töötaja
piirangutele
Eesti Pank ei saa üksnes sisereegliga
ühepoolselt keelata vajalikke
finantstehinguid ega kehtestada kõiki
ametijärgseid piiranguid.
3 Ajakohane keskpanga
seadus
Mitmed juhtimise, kapitali ja aruandluse
sätted vajavad selgemaks ja tänapäevase
töökorraldusega kooskõlla viimist.
Eelnõu eesmärk on õiguslik selgus, mitte Eesti Panga ülesannete laiendamine.
Mida eelnõuga muudetakse?
Valdkond Muudatuse sisu
Juhtimine Täpsustatakse nõukogu, nõukogu esimehe, presidendi ja juhatuse pädevusi.
Kapital ja aruandlus Lihtsustatakse omakapitali struktuuri ning täpsustatakse aastaaruande regulatsiooni.
Huvide konflikt Kehtestatakse üldine vältimiskohustus ja riskipõhised finantstehingute piirangud.
Ooteaeg Luuakse seaduslik alus ametijärgsetele piirangutele ja hüvitisele.
Taustakontroll Sätestatakse KAPO taustakontrolli alus riskipõhistel ametikohtadel.
Miks ei piisa sisereeglitest?
Töötaja põhiõigusi piiravad meetmed peavad olema seadusega ette nähtud.
A Piirangu olemus
Tehingukeeld, võõrandamiskohustus,
ooteaeg ja taustakontroll võivad mõjutada
omandit, töökoha valikut ja eraelu.
B Senine lahendus
Osa reegleid on rakendatud juhendite ja
kokkulepetega, kuid see ei anna piisavat
üldist ja ühetaolist õiguslikku alust.
C Eelnõu lahendus
Seadus määrab piirangute aluse,
eesmärgi, kohaldamisala ning peamised
kaitsemehhanismid.
Huvide konflikt ja finantstehingud
• Kõigile töötajatele sätestatakse üldine kohustus vältida huvide konflikti.
• Turutundlikule teabele regulaarselt ligi pääsevatel ametikohtadel keelatakse tehingud teatud reguleeritud
üksuste instrumentidega.
• Eesti Pank määrab riskipõhiselt ametikohad, millele piirang kohaldub.
• Täiendavad meetmed võivad olla eelnev luba, aruandlus või tehingute keeluperiood.
• Finantsinstrumentide võõrandamist saab nõuda üksnes viimase abinõuna.
Ooteaeg pärast Eesti Pangast lahkumist
1 Töötaja
Kuni 12 kuud, kui järgmine töö või
nõustamissuhe tekitab huvide konflikti.
2 Juhatuse liige
Vähemalt 12 kuud; nõukogu võib
erandjuhul pikendada kuni 24 kuuni.
3 Hüvitis ja vastutus
Ooteaja eest makstakse hüvitist;
rikkumise korral saab nõuda hüvitise
tagastamist ja kahju hüvitamist.
Eesmärk ei ole takistada karjääri, vaid vältida näilist või tegelikku huvide konflikti.
Taustakontroll: riskipõhine usaldusväärsuse kontroll
Küsimus Eelnõu lahendus
Kellele? Ainult riskipõhistele ametikohtadele – mitte kogu personalile.
Millal? Tööle kandideerimisel ning töösuhte kestel iga viie aasta järel või põhjendatud kahtluse korral.
Kes teeb? Kaitsepolitseiamet, isiku eelneval kirjalikul nõusolekul.
Tulemus Võib olla aluseks tööle võtmisest keeldumiseks, üleviimiseks või töösuhte lõpetamiseks.
Kaitsemehhanism Enne töösuhte lõpetamist tuleb võimaluse korral pakkuda muud sobivat ametikohta.
Juhtimise muudatused
• Juhatuse roll panga juhtimisel ja töö korraldamisel sätestatakse selgemalt.
• Presidendi ainupädevusest eemaldatakse ebaselge „üldjuhtimise“ mõiste.
• Nõukogu esimees saab selge pädevuse sõlmida juhatuse liikmetega lepingud; tingimused kiidab heaks
nõukogu.
• Riigikogu pöördumistele vastamine muutub operatiivsemaks – nõukogu eelnev heakskiit ei ole enam vajalik.
• Presidendi asendamise kord ja asepresidentide ametiaja piirang muutuvad selgemaks.
Kapital ja reservid
100 miljonit → 400 miljonit
Põhikapital
Põhikapital suurendatakse 400 miljoni
euroni olemasoleva omakapitali arvelt.
2 omakapitali tasandit
Omakapital koosneb edaspidi kapitalist ja
reservidest; ajaloolised sihtkapital,
sihtfondid ja erireserv jäetakse välja.
0 € Riigi lisaraha
Muudatus ei eelda riigipoolset
sissemakset ega vähenda Eesti Panga
finantssõltumatust.
• Kasumi jaotamisel kaetakse esmalt varasem kahjum ning seejärel suurendatakse vajadusel reserve.
• Põhikapitali kasutamiseks kahjumi katmisel ei ole enam vaja Riigikogu luba.
Piirangud on sihitud ja proportsionaalsed
245 töötajat
Eesti Pangas oli 31.12.2025 seisuga 245
töötajat ja 3 juhatuse liiget.
77 turutundliku teabe
juurdepääs
Piirangud puudutavad eeskätt regulaarse
turutundliku teabe juurdepääsuga
ametikohti.
9 + 3 ooteaja kokkulepped
Ooteaja kokkulepped olid sõlmitud 9
töötaja ja kolme juhatuse liikmega; olulist
kasvu ei planeerita.
Praktiline mõju on seega piiratud konkreetsete riskikohtadega, mitte kogu organisatsiooniga.
Üleminek olemasolevatele töötajatele
• Juba piiranguga ametikohal töötav isik teatab võimalikku huvide konflikti põhjustavatest instrumentidest ühe
kuu jooksul.
• Olemasoleva instrumendi võõrandamist ei saa nõuda enne ühe aasta möödumist seaduse jõustumisest.
• Juba töötavate isikute taustakontrolli võib teha mitte varem kui ühe aasta möödumisel jõustumisest.
• Töötajat teavitatakse kirjalikult kontrolli eesmärgist, ulatusest ja nõusoleku andmisest keeldumise
tagajärgedest.
• Need üleminekureeglid vähendavad tagasiulatuva või ootamatu mõju riski.
Palume toetada eelnõu menetlemist See loob Eesti Pangale selge õigusliku aluse eurosüsteemi eetikareeglite rakendamiseks, ajakohastab juhtimise
ja kapitali regulatsiooni ning kaitseb keskpanga usaldusväärsust.
Eesti Panga seaduse
muutmine Eesti Panga presidendi ettekanne Riigikogu rahanduskomisjonile
14.09.2026
Miks on seaduse muutmine vajalik?
1 EKP kohustuslik
eetikaraamistik
Euroala keskpankadel peab olema toimiv
raamistik huvide konflikti ja turutundliku
teabe väärkasutuse vältimiseks.
2 Seaduslik alus töötaja
piirangutele
Eesti Pank ei saa üksnes sisereegliga
ühepoolselt keelata vajalikke
finantstehinguid ega kehtestada kõiki
ametijärgseid piiranguid.
3 Ajakohane keskpanga
seadus
Mitmed juhtimise, kapitali ja aruandluse
sätted vajavad selgemaks ja tänapäevase
töökorraldusega kooskõlla viimist.
Eelnõu eesmärk on õiguslik selgus, mitte Eesti Panga ülesannete laiendamine.
Mida eelnõuga muudetakse?
Valdkond Muudatuse sisu
Juhtimine Täpsustatakse nõukogu, nõukogu esimehe, presidendi ja juhatuse pädevusi.
Kapital ja aruandlus Lihtsustatakse omakapitali struktuuri ning täpsustatakse aastaaruande regulatsiooni.
Huvide konflikt Kehtestatakse üldine vältimiskohustus ja riskipõhised finantstehingute piirangud.
Ooteaeg Luuakse seaduslik alus ametijärgsetele piirangutele ja hüvitisele.
Taustakontroll Sätestatakse KAPO taustakontrolli alus riskipõhistel ametikohtadel.
Miks ei piisa sisereeglitest?
Töötaja põhiõigusi piiravad meetmed peavad olema seadusega ette nähtud.
A Piirangu olemus
Tehingukeeld, võõrandamiskohustus,
ooteaeg ja taustakontroll võivad mõjutada
omandit, töökoha valikut ja eraelu.
B Senine lahendus
Osa reegleid on rakendatud juhendite ja
kokkulepetega, kuid see ei anna piisavat
üldist ja ühetaolist õiguslikku alust.
C Eelnõu lahendus
Seadus määrab piirangute aluse,
eesmärgi, kohaldamisala ning peamised
kaitsemehhanismid.
Huvide konflikt ja finantstehingud
• Kõigile töötajatele sätestatakse üldine kohustus vältida huvide konflikti.
• Turutundlikule teabele regulaarselt ligi pääsevatel ametikohtadel keelatakse tehingud teatud reguleeritud
üksuste instrumentidega.
• Eesti Pank määrab riskipõhiselt ametikohad, millele piirang kohaldub.
• Täiendavad meetmed võivad olla eelnev luba, aruandlus või tehingute keeluperiood.
• Finantsinstrumentide võõrandamist saab nõuda üksnes viimase abinõuna.
Ooteaeg pärast Eesti Pangast lahkumist
1 Töötaja
Kuni 12 kuud, kui järgmine töö või
nõustamissuhe tekitab huvide konflikti.
2 Juhatuse liige
Vähemalt 12 kuud; nõukogu võib
erandjuhul pikendada kuni 24 kuuni.
3 Hüvitis ja vastutus
Ooteaja eest makstakse hüvitist;
rikkumise korral saab nõuda hüvitise
tagastamist ja kahju hüvitamist.
Eesmärk ei ole takistada karjääri, vaid vältida näilist või tegelikku huvide konflikti.
Taustakontroll: riskipõhine usaldusväärsuse kontroll
Küsimus Eelnõu lahendus
Kellele? Ainult riskipõhistele ametikohtadele – mitte kogu personalile.
Millal? Tööle kandideerimisel ning töösuhte kestel iga viie aasta järel või põhjendatud kahtluse korral.
Kes teeb? Kaitsepolitseiamet, isiku eelneval kirjalikul nõusolekul.
Tulemus Võib olla aluseks tööle võtmisest keeldumiseks, üleviimiseks või töösuhte lõpetamiseks.
Kaitsemehhanism Enne töösuhte lõpetamist tuleb võimaluse korral pakkuda muud sobivat ametikohta.
Juhtimise muudatused
• Juhatuse roll panga juhtimisel ja töö korraldamisel sätestatakse selgemalt.
• Presidendi ainupädevusest eemaldatakse ebaselge „üldjuhtimise“ mõiste.
• Nõukogu esimees saab selge pädevuse sõlmida juhatuse liikmetega lepingud; tingimused kiidab heaks
nõukogu.
• Riigikogu pöördumistele vastamine muutub operatiivsemaks – nõukogu eelnev heakskiit ei ole enam vajalik.
• Presidendi asendamise kord ja asepresidentide ametiaja piirang muutuvad selgemaks.
Kapital ja reservid
100 miljonit → 400 miljonit
Põhikapital
Põhikapital suurendatakse 400 miljoni
euroni olemasoleva omakapitali arvelt.
2 omakapitali tasandit
Omakapital koosneb edaspidi kapitalist ja
reservidest; ajaloolised sihtkapital,
sihtfondid ja erireserv jäetakse välja.
0 € Riigi lisaraha
Muudatus ei eelda riigipoolset
sissemakset ega vähenda Eesti Panga
finantssõltumatust.
• Kasumi jaotamisel kaetakse esmalt varasem kahjum ning seejärel suurendatakse vajadusel reserve.
• Põhikapitali kasutamiseks kahjumi katmisel ei ole enam vaja Riigikogu luba.
Piirangud on sihitud ja proportsionaalsed
245 töötajat
Eesti Pangas oli 31.12.2025 seisuga 245
töötajat ja 3 juhatuse liiget.
77 turutundliku teabe
juurdepääs
Piirangud puudutavad eeskätt regulaarse
turutundliku teabe juurdepääsuga
ametikohti.
9 + 3 ooteaja kokkulepped
Ooteaja kokkulepped olid sõlmitud 9
töötaja ja kolme juhatuse liikmega; olulist
kasvu ei planeerita.
Praktiline mõju on seega piiratud konkreetsete riskikohtadega, mitte kogu organisatsiooniga.
Üleminek olemasolevatele töötajatele
• Juba piiranguga ametikohal töötav isik teatab võimalikku huvide konflikti põhjustavatest instrumentidest ühe
kuu jooksul.
• Olemasoleva instrumendi võõrandamist ei saa nõuda enne ühe aasta möödumist seaduse jõustumisest.
• Juba töötavate isikute taustakontrolli võib teha mitte varem kui ühe aasta möödumisel jõustumisest.
• Töötajat teavitatakse kirjalikult kontrolli eesmärgist, ulatusest ja nõusoleku andmisest keeldumise
tagajärgedest.
• Need üleminekureeglid vähendavad tagasiulatuva või ootamatu mõju riski.
Palume toetada eelnõu menetlemist See loob Eesti Pangale selge õigusliku aluse eurosüsteemi eetikareeglite rakendamiseks, ajakohastab juhtimise
ja kapitali regulatsiooni ning kaitseb keskpanga usaldusväärsust.
Riigikogu rahanduskomisjoni
istungi protokoll 243
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026
Algus 11.15, lõpp 12.02
Juhataja: Annely Akkermann (esimees)
Protokollija: Epp-Sandra Satsmann (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Kersti
Sarapuu, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev
Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Andres Ando (nõunik),
Kristo Varend (nõunik), Vivian Põld (konsultant)
Puudus: Martin Helme
Kutsutud: Eesti Panga president Ülo Kaasik ja õigusteenistuse juhataja Marek Feldman (2.
päevakorrapunkt); Riigikontrolli finantsjuht Veikko Kapsta (3. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine. Osaleb Eesti Panga president
Ülo Kaasik.
3. Riigikogu otsuse eelnõu „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse
kontrollimiseks“ esitamine
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Komisjoni istung esmapäeval, 14.09.2026 kell 11.15
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine. Osaleb Eesti Panga president
Ülo Kaasik.
3. Riigikogu otsuse eelnõu „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse
kontrollimiseks“ esitamine
4. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäeval, 15.09.2026 kell 14.00
1. Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi
kohta. Osaleb Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus.
2. Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (935 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine
3. Rahandusministeeriumi ülevaade tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse
muutmise väljatöötamiskavatsusest
4. Info ja muud küsimused
2
Aivar Kokk küsis, kas istungil ainult arutatakse või tehakse otsus, kes on järgmine
Riigikontrolli audiitor.
Annely Akkermann vastas, et võiks teha otsuse, sest audiitorid on litsentseeritud ja
järelvalvatud. Siinkohal on küsimus hinnapakkumise teatavaks võtmise kohta.
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Aivar
Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).
2. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine. Osaleb Eesti Panga
president Ülo Kaasik.
Ülo Kaasik andis ülevaate Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõust. Ettekanne on
protokolli lisas. Euroopa Keskpank on seadnud raamistikke ja nõudeid kõikidele euroala
keskpankadele ja keskpankade töötajatele. See on nn eetikaraamistik, aga seal on ka nõudeid,
mida Eesti Pank ei saa ise oma töötajatele kehtestada, sest seal tekib põhiõiguste riive. Seda
saaks teha ainult seadusemuudatuse kaudu. Need nõuded on kehtestatud juba mõni aasta
tagasi, mida on seni püütud lahendada soovituslike nõuete kaudu. Euroopa Keskpangale
nõuete rakendamisest aru andes soovitakse, et need nõuded oleks reguleeritud ka seaduse
tasandil. Teisalt on mõningane uuendamine paratamatult vajalik. Soovitakse täpsustada,
millised rollid on nõukogul, nõukogu esimehel, presidendil ja juhatusel. Eesti Panga kapitali
ja aruandluse poolt soovitakse muuta. Peamine mõte oli kapitali struktuuri lihtsustada. Eetika
argumendi puhul on täpsemalt lahti kirjutatud huvikonflikti ja ooteaja teemad. Eesti Panga
nõukogu on rakendanud ooteaja reeglit Eesti Panga juhatuse liikmete suhtes. Seda soovitakse
rakendada ka teatud ametikohtadel. Eesti Pank peab osutama ka elutähtsat teenust. On
ametikohad, kus tunnetatakse suuremat riski ning oleks hea, kui teatud töötajatele saaks teha
taustakontrolli. Praegu on seda tehtud vastavalt võimalustele.
Diana Ingerainen küsis, kas Eesti Panga nõukogu ei kinnita Eesti Panga eelarvet.
Ülo Kaasik vastas, et praeguse seaduse järgi kinnitab Eesti Panga eelarve Eesti Panga
president. Euroga liitumise ajal oli vaja täita sõltumatuse nõudeid. Siis hindasid Euroopa
Keskpank, Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium, et Eesti Panga nõukogul ei ole
seaduses sätestatud samaväärseid sõltumatuse garantiisid, nagu olid sätestatud Eesti Panga
juhatusel. Euroopa Keskpanga ülesannete täitmisel on vaja sõltumatus tagada.
Diana Ingerainen küsis, mis on nõukogu vastutus.
Marek Feldman vastas, et nõukogu teeb eelarve üle järelevalvet. Seaduses on toodud loetelu,
mis on keskpanga nõukogu ülesanded. Tegemist on pigem järelevalveorganiga ning juhtimise
pädevus on kõrvaldatud.
Aivar Kokk küsis täpsustust muudatuste kohta, mis ühelt poolt on mõistlikud ja teisalt
mõjuvad panga eelarvele.
Ülo Kaasik vastas, et praegune seadus sätestab suhteliselt üheselt, et Eesti Panga president
saab ainuisikuliselt väga palju otsustada. On proovitud tekitada seda, et juhatuse roll oleks
natuke selgemalt välja toodud ja mõnevõrra suurem. On oluline, et ka seadus seda peegeldaks.
Teiseks ei ole praegu asepresidentide ametiajad piiratud. Kui presidendil on üks ametiaeg
seitse aastat ning pärast teda tuleb järgmine president, siis asepresidentidel seda piirangut ei
ole. Ettepaneku kohaselt on asepresidendil kaheperioodiline ametiaeg ehk maksimaalselt
saaksid nad kahel korral olla viis aastat asepresidendi ametikohal.
Aivar Kokk küsis täpsustust asepresidentide ametiaegade kohta.
Marek Feldman täpsustas, et mudel on võetud teiste kõrgemate riigiteenijate pealt.
Aivar Sõerd tõdes, et aastaid on olnud probleem, et kapitali ja reservkapitali suurus on teiste
keskpankadega võrreldes väike. Ta küsis, kas seadusega tulevad mingid sihttasemed, nagu
tagatisfondil on reservide sihttasemed. Kuidas on olukord võrreldes teiste eurosüsteemi
keskpankadega?
Ülo Kaasik vastas, et seaduseelnõu ettepaneku kohaselt pannakse põhikapital ja reservkapital
3
kokku üheks põhikapitaliks. Riigikogu on otsustanud, et kapital peab olema 400 miljonit
eurot. Praegu on omakapitali umbes 700 miljonit eurot. Reservkapital ei ole veel jõudnud 300
miljoni euroni, aga seda on suurendatud kasumieraldiste arvelt. Kui võrrelda teiste
keskpankadega, siis ise on vaadatud natuke laiemat kapitaliseerituse definitsiooni. Lisaks
omakapitalilaadsetele kirjetele räägitakse näiteks ümberhindluskontost, kus paljudel
keskpankadel on märkimisväärseid summasid realiseerimata tulu bilansis, mis ei ole
kasumieraldistena läbi lastud, vaid on ümberhindluskontol. Teiseks on keskpankadel lubatud
teha riskieraldisi riskide katteks. Kui võrrelda teiste keskpankadega, siis ollakse tagantpoolt
teised või kolmandad. Põhjus on eelkõige ajalooline, sest osadel keskpankadel on suured
kullareservid ja kulla hind on tõusnud. See kajastub just ümberhindluskontol. Eesti Pangas on
hakatud märkimisväärselt riskieraldisi kasvatama, sest on näha, kui volatiilsed võivad
finantsturud olla ehk finantsinvesteeringuteks tehtud portfelli kõikumine võib olla suur.
Rahapoliitika portfelli pealt on samuti võimalik kahjumeid saada. Paljudel keskpankadel on
suured kahjumid ja selle vastu püütakse riskipuhvreid üles ehitada. Eesti Panga nõukogu on
kinnitanud kasumijaotuse strateegia, kus on hinnatud, et mõistlik oleks pingutada selle nimel,
et kapitalipuhvrite tase jõuaks enam-vähem euroala keskmise juurde. On hea, kui seaduses on
bilansi jaoks olemas paindlikud elemendid. Otseselt ei pea seadusega kinnitama, et puhver
peab olema väga suur. See on Riigikogu otsus, kuidas kapitalistruktuuri näidata. 400 miljonit
eurot tundub hetkel olevat sobiv. Komisjonile saab tagantjärele saata info selle kohta, kui
palju seadusjärgseid kapitalipuhvreid erinevatel keskpankadel on.
Riina Sikkut tõdes, et eelnõus on välja toodud ooteaja pikkus, ooteajal makstav hüvitis,
hüvitise väljamaksmise kord ja ametikohad, kus ooteaega kohaldatakse. Ta küsis, mitmest
ametikohast jutt käib. Kas hüvitis on seotud töötasuga või rakendatakse muid määrasid?
Ülo Kaasik vastas, et umbes 240 ametikohast on 77 sellised, millel töötavad inimesed
omavad juurdepääsu turutundlikule teabele. Praegu on kokkulepe olnud 9 töötajaga ja 3
juhatuse liikmega. Hüvitis on seotud töötaja palgaga ning sellest makstakse 80%. Perioodid
on erinevad, näiteks juhatuse liikme puhul on see üks aasta, aga töötajatel alates kolmest
kuust kuni maksimaalselt ühe aastani.
Marek Feldman täpsustas, et 77 turutundlikule teabele juurdepääsu omavat isikut on need,
kelle suhtes hakkaksid kehtima investeerimise ja väärtpaberite omamise piirangud.
Annely Akkermann küsis, kas ooteaeg käib panganduse kohta. Eelmine Eesti Panga
president on tööle asunud, kuigi aasta ei ole veel möödas.
Ülo Kaasik vastas, et üheks piiranguks on see, et finantssektorisse ei minda tööle. Teiseks ei
tohiks tegeleda hangetega. Presidendid peavad küsima luba Euroopa Keskpanga nõukogult,
kas nad tohivad tööle minna. Madis Müller on erinevateks töökohtadeks loa saanud. Seda
põhjusel, et töökohad ei ole seotud pangandusega ja huvide konflikti ei tohiks tekkida.
Aivar Kokk küsis, kas Eesti Pank enam endisele presidendile ei maksa.
Ülo Kaasik vastas, et maksab ikka. Täielik töötegemine ei ole välistatud, küll aga ei ole
võimalik konkreetses sektoris tööd teha, mistõttu makstakse hüvitist.
Annely Akkermann sõnas, et tegemist on hüvitisega piirangu eest töötada konkreetses
sektoris.
Ülo Kaasik tõdes, et inspiratsiooni on saadud Euroopa Keskpanga nõukogu liikmetelt, sest
neil on hüvitis 80%.
Annely Akkermann küsis komisjoni liikmetelt, kas nad on nõus eelnõu algatama.
Komisjoni liikmed nõustusid konsensuslikult.
Otsustati:
2.1. Algatada eelnõu (konsensus: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei
Korobeinik, Maris Lauri, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).
3. Riigikogu otsuse eelnõu „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta
tegevuse kontrollimiseks“ esitamine
Annely Akkermann sõnas, et vastavalt Riigikontrolli seadusele auditeerib Riigikontrolli
tegevust igal aastal Riigikogu poolt rahanduskomisjoni ettepanekul määratud
4
audiitorettevõtja, kellel on Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks samasugused õigused nagu
Riigikontrollil kontrollimise läbiviimiseks. Komisjon teeb kahe pakkuja vahel valiku.
Veikko Kapsta andis ülevaate Riigikontrolli korraldatud riigihanke tulemustest. Viimased
kaks audiitorit on olnud ametis kahe aasta kaupa. Seekord otsustati, et audiitor proovitakse
valida kolmeks aastaks, et stabiilsust suurendada. Hange korraldati avatud hankemenetlusena.
Nagu Riigikontrolli seadus ette näeb, ei ole seal väga palju kitsendusi. Pakkuja peab olema
audiitorettevõtja, kellel on olemas avaliku sektori vandeaudiitori õigused. Pakkumise esitasid
KPMG Baltics OÜ (KPMG Baltics) ja AVAC Audit OÜ (AVAC Audit). Mõlemad vastasid
riigihankes sätestatud vastavusnõuetele. Olemas on ka nende hinnapakkumised. KPMG
Balticsi pakkumus oli kolme aasta peale kokku 37 500 eurot ja AVAC Auditil 22 500 eurot.
Hinnavahe on umbes kolmandiku ulatuses. Summad on ilma käibemaksuta ning riigieelarve
piirmäärad on samuti ilma käibemaksuta. Nagu varasemalt juba mainitud, teeb
rahanduskomisjon edasise protsessi kohta ettepaneku Riigikogule, Riigikogu valib
Riigikontrolli auditeeriva audiitorettevõtja ning Riigikontroll sõlmib audiitoriga lepingu.
Riigikontrolli eelarves on nende vahenditega arvestatud. Erinevatel perioodidel on olnud
erinevad audiitorid.
Aivar Kokk küsis, kas praegune audiitorettevõte pakkumist ei teinud.
Veikko Kapsta vastas, et nemad jäid paraku pakkumise esitamisega hiljaks.
Aivar Kokk sõnas, et 7500 eurot on ebareaalne summa selleks, et Riigikontrolli kontrollida.
Veikko Kapsta sõnas, et AVAC Audit on pikalt tegutsenud ettevõte, mille käive on umbes
miljon eurot aastas. See on väiksemapoolne audiitorettevõte, kus töötab kolm vandeaudiitorit.
Eelmisena auditeerinud ettevõte oli samuti väiksem ning eelmise auditi hind oli aasta kohta
enam-vähem sama. AVAC Auditi hind on üsna madal, aga ka KPMG Balticsi pakkumus ei
olnud tegelikult väga kallis.
Annely Akkermann sõnas, et Riigikontrolli ei ole väga keeruline auditeerida ning töömaht ei
tohiks väga suur olla.
Veikko Kapsta vastas, et kaks kolmandikku kuludest on palgakulud ja investeeringuid
tehakse harva. Midagi keerulist ei ole.
Diana Ingerainen küsis, mida hangete puhul hinnatakse. Kas seadusandluses on kirjas, mida
peab sellise hanke puhul hindama või kehtestatakse see iga kord eraldi?
Veikko Kapsta vastas, et kriteeriume väga palju ei olnud. Seadusest tulenevalt peab audiitoril
olema vandeaudiitori kutse ja avaliku sektori vandeaudiitori kutse. Samuti peavad puuduma
maksuvõlgnevused.
Aivar Kokk küsis, kas auditit tehakse ainult Riigikontrolli raamatupidamisele, mitte nende
töötegevusele.
Veikko Kapsta vastas, et seaduse järgi auditeerib välisaudiitor Riigikontrolli samasuguses
detailsuses, nagu Riigikontroll auditeerib riigiasutusi. Tegelikult on auditi eesmärk
raamatupidamise auditeerimine ja tehingute vastavuse kontrollimine riigieelarve seadusele
ehk tehingute võrdlemine riigieelarvega, et need oleksid tehtud riigieelarve suhtes õigesti.
Muid tegevusi puudutava kohta on Rootsi ja Soome kolleegid teinud peer review', mis peaks
olema avalik dokument. Nendest dokumentidest saab vastused Riigikontrolli kvaliteedi ja
nõuetele vastavuse kohta. Iga viie kuni seitsme aasta tagant teevad riigikontrollid
rahvusvaheliselt oma peer review ehk sisukontrolli.
Aivar Kokk küsis, kas AVAC Auditi kodulehte on vaadatud.
Annely Akkermann vastas, et vaadatakse vastavust hanke tingimustele.
Maris Lauri sõnas, et tegemist võib olla olukorraga, kus võetakse ette suurem riigiasutuse
audit.
Mart Võrklaev küsis, kas hanketingimustes on referents nõutud.
5
Veikko Kapsta vastas, et ei ole. Seadus nõuab vandeaudiitori kutset. Väga raske on
kvalifitseerimis- või vastavusnõuetesse seada, kuidas keegi end presenteerib.
Diana Ingerainen küsis, kas auditeerimise piiri saab ülespoole tõsta.
Annely Akkermann vastas, et see Riigikogu koosseis tõstis auditeerimise piiri. Ettepanek oli
auditeerimise piiri rohkem tõsta, aga Justiitsministeerium ei olnud sellega nõus, kuna riigil on
kohustus, et teatud protsent ettevõtetest tuleb auditeerida, et riigi majanduskeskkond oleks
usaldusväärne. Kuna Eesti ettevõtted on väikesed, siis osakaalu hoidmiseks peavad
kriteeriumid olema madalad.
Mart Võrklaev sõnas, et see teema tuleks uuesti üle vaadata, sest eelnõu seletuskirjas oli
öeldud, et kui tekib probleeme, siis vaadatakse see üle.
Annely Akkermann tõdes, et kui AVAC Audit on kvalifitseerunud hankele ja hanke
võitmise tingimus on kvalifitseerunud pakkujatest kõige odavama pakkumise tegemine, siis
saab otsustada AVAC Auditi kasuks.
Aivar Kokk sõnas, et võib-olla tasuks ühel hetkel seadust muuta ja see teema üle vaadata.
Annely Akkermann tõdes, et praegusel juhul tutvuti riigihanke protsessiga ja kui oleks
leitud, et hankedokumendid ei ole sobivad, siis komisjon ei peaks seda kinnitama ning saaks
öelda, et hange tuleb uuesti teha.
Aivar Kokk sõnas, et kui kolme aasta pärast toimub uus riigihange, siis võiks Riigikogu teha
seda koos Riigikontrolliga.
Veikko Kapsta tõdes, et aastaid on olnud selline tava, et Riigikontroll teeb ära tehnilise töö ja
tulemused jõuavad rahanduskomisjoni. Seaduse järgi ei ole rahanduskomisjon kohustatud
võtma kõige soodsamat pakkumist. Kui otsustatakse kallima pakkumise kasuks, tuleks seda
põhjalikumalt põhjendada. Varasemalt on saadud rohkem pakkumisi.
Annely Akkermann tõdes, et kui ei soovita võtta kõige soodsamat pakkumist, siis oleksid
pidanud olema lisatingimused, milliseid argumente tuleks veel arvesse võtta. Praegu saab
arvesse võtta ainult hinda. Järgmised Riigikogu koosseisud saavad mõelda, kas nad soovivad
hanketingimustega enne tutvuda, kui Riigikontroll hanke välja kuulutab.
Otsustati:
3.1. Esitada komisjoni poolt eelnõu, nimetades Riigikontrolli 2026.-2028. aasta tegevuse
kontrollimiseks audiitoriks AVAC Audit OÜ (konsensus: Annely Akkermann, Diana
Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Aivar
Sõerd, Mart Võrklaev).
4. Info ja muud küsimused
4.1. Rahanduskomisjonile on laekunud Siseministeeriumi 2026. aasta eelarve liigenduste
muutmine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Epp-Sandra Satsmann
protokollija
Riigikogu rahanduskomisjoni
istungi protokoll 243
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026
Algus 11.15, lõpp 12.02
Juhataja: Annely Akkermann (esimees)
Protokollija: Epp-Sandra Satsmann (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Kersti
Sarapuu, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev
Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Andres Ando (nõunik),
Kristo Varend (nõunik), Vivian Põld (konsultant)
Puudus: Martin Helme
Kutsutud: Eesti Panga president Ülo Kaasik ja õigusteenistuse juhataja Marek Feldman (2.
päevakorrapunkt); Riigikontrolli finantsjuht Veikko Kapsta (3. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine. Osaleb Eesti Panga president
Ülo Kaasik.
3. Riigikogu otsuse eelnõu „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse
kontrollimiseks“ esitamine
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Komisjoni istung esmapäeval, 14.09.2026 kell 11.15
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine. Osaleb Eesti Panga president
Ülo Kaasik.
3. Riigikogu otsuse eelnõu „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse
kontrollimiseks“ esitamine
4. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäeval, 15.09.2026 kell 14.00
1. Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi
kohta. Osaleb Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus.
2. Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (935 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine
3. Rahandusministeeriumi ülevaade tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse
muutmise väljatöötamiskavatsusest
4. Info ja muud küsimused
2
Aivar Kokk küsis, kas istungil ainult arutatakse või tehakse otsus, kes on järgmine
Riigikontrolli audiitor.
Annely Akkermann vastas, et võiks teha otsuse, sest audiitorid on litsentseeritud ja
järelvalvatud. Siinkohal on küsimus hinnapakkumise teatavaks võtmise kohta.
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Aivar
Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).
2. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine. Osaleb Eesti Panga
president Ülo Kaasik.
Ülo Kaasik andis ülevaate Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõust. Ettekanne on
protokolli lisas. Euroopa Keskpank on seadnud raamistikke ja nõudeid kõikidele euroala
keskpankadele ja keskpankade töötajatele. See on nn eetikaraamistik, aga seal on ka nõudeid,
mida Eesti Pank ei saa ise oma töötajatele kehtestada, sest seal tekib põhiõiguste riive. Seda
saaks teha ainult seadusemuudatuse kaudu. Need nõuded on kehtestatud juba mõni aasta
tagasi, mida on seni püütud lahendada soovituslike nõuete kaudu. Euroopa Keskpangale
nõuete rakendamisest aru andes soovitakse, et need nõuded oleks reguleeritud ka seaduse
tasandil. Teisalt on mõningane uuendamine paratamatult vajalik. Soovitakse täpsustada,
millised rollid on nõukogul, nõukogu esimehel, presidendil ja juhatusel. Eesti Panga kapitali
ja aruandluse poolt soovitakse muuta. Peamine mõte oli kapitali struktuuri lihtsustada. Eetika
argumendi puhul on täpsemalt lahti kirjutatud huvikonflikti ja ooteaja teemad. Eesti Panga
nõukogu on rakendanud ooteaja reeglit Eesti Panga juhatuse liikmete suhtes. Seda soovitakse
rakendada ka teatud ametikohtadel. Eesti Pank peab osutama ka elutähtsat teenust. On
ametikohad, kus tunnetatakse suuremat riski ning oleks hea, kui teatud töötajatele saaks teha
taustakontrolli. Praegu on seda tehtud vastavalt võimalustele.
Diana Ingerainen küsis, kas Eesti Panga nõukogu ei kinnita Eesti Panga eelarvet.
Ülo Kaasik vastas, et praeguse seaduse järgi kinnitab Eesti Panga eelarve Eesti Panga
president. Euroga liitumise ajal oli vaja täita sõltumatuse nõudeid. Siis hindasid Euroopa
Keskpank, Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium, et Eesti Panga nõukogul ei ole
seaduses sätestatud samaväärseid sõltumatuse garantiisid, nagu olid sätestatud Eesti Panga
juhatusel. Euroopa Keskpanga ülesannete täitmisel on vaja sõltumatus tagada.
Diana Ingerainen küsis, mis on nõukogu vastutus.
Marek Feldman vastas, et nõukogu teeb eelarve üle järelevalvet. Seaduses on toodud loetelu,
mis on keskpanga nõukogu ülesanded. Tegemist on pigem järelevalveorganiga ning juhtimise
pädevus on kõrvaldatud.
Aivar Kokk küsis täpsustust muudatuste kohta, mis ühelt poolt on mõistlikud ja teisalt
mõjuvad panga eelarvele.
Ülo Kaasik vastas, et praegune seadus sätestab suhteliselt üheselt, et Eesti Panga president
saab ainuisikuliselt väga palju otsustada. On proovitud tekitada seda, et juhatuse roll oleks
natuke selgemalt välja toodud ja mõnevõrra suurem. On oluline, et ka seadus seda peegeldaks.
Teiseks ei ole praegu asepresidentide ametiajad piiratud. Kui presidendil on üks ametiaeg
seitse aastat ning pärast teda tuleb järgmine president, siis asepresidentidel seda piirangut ei
ole. Ettepaneku kohaselt on asepresidendil kaheperioodiline ametiaeg ehk maksimaalselt
saaksid nad kahel korral olla viis aastat asepresidendi ametikohal.
Aivar Kokk küsis täpsustust asepresidentide ametiaegade kohta.
Marek Feldman täpsustas, et mudel on võetud teiste kõrgemate riigiteenijate pealt.
Aivar Sõerd tõdes, et aastaid on olnud probleem, et kapitali ja reservkapitali suurus on teiste
keskpankadega võrreldes väike. Ta küsis, kas seadusega tulevad mingid sihttasemed, nagu
tagatisfondil on reservide sihttasemed. Kuidas on olukord võrreldes teiste eurosüsteemi
keskpankadega?
Ülo Kaasik vastas, et seaduseelnõu ettepaneku kohaselt pannakse põhikapital ja reservkapital
3
kokku üheks põhikapitaliks. Riigikogu on otsustanud, et kapital peab olema 400 miljonit
eurot. Praegu on omakapitali umbes 700 miljonit eurot. Reservkapital ei ole veel jõudnud 300
miljoni euroni, aga seda on suurendatud kasumieraldiste arvelt. Kui võrrelda teiste
keskpankadega, siis ise on vaadatud natuke laiemat kapitaliseerituse definitsiooni. Lisaks
omakapitalilaadsetele kirjetele räägitakse näiteks ümberhindluskontost, kus paljudel
keskpankadel on märkimisväärseid summasid realiseerimata tulu bilansis, mis ei ole
kasumieraldistena läbi lastud, vaid on ümberhindluskontol. Teiseks on keskpankadel lubatud
teha riskieraldisi riskide katteks. Kui võrrelda teiste keskpankadega, siis ollakse tagantpoolt
teised või kolmandad. Põhjus on eelkõige ajalooline, sest osadel keskpankadel on suured
kullareservid ja kulla hind on tõusnud. See kajastub just ümberhindluskontol. Eesti Pangas on
hakatud märkimisväärselt riskieraldisi kasvatama, sest on näha, kui volatiilsed võivad
finantsturud olla ehk finantsinvesteeringuteks tehtud portfelli kõikumine võib olla suur.
Rahapoliitika portfelli pealt on samuti võimalik kahjumeid saada. Paljudel keskpankadel on
suured kahjumid ja selle vastu püütakse riskipuhvreid üles ehitada. Eesti Panga nõukogu on
kinnitanud kasumijaotuse strateegia, kus on hinnatud, et mõistlik oleks pingutada selle nimel,
et kapitalipuhvrite tase jõuaks enam-vähem euroala keskmise juurde. On hea, kui seaduses on
bilansi jaoks olemas paindlikud elemendid. Otseselt ei pea seadusega kinnitama, et puhver
peab olema väga suur. See on Riigikogu otsus, kuidas kapitalistruktuuri näidata. 400 miljonit
eurot tundub hetkel olevat sobiv. Komisjonile saab tagantjärele saata info selle kohta, kui
palju seadusjärgseid kapitalipuhvreid erinevatel keskpankadel on.
Riina Sikkut tõdes, et eelnõus on välja toodud ooteaja pikkus, ooteajal makstav hüvitis,
hüvitise väljamaksmise kord ja ametikohad, kus ooteaega kohaldatakse. Ta küsis, mitmest
ametikohast jutt käib. Kas hüvitis on seotud töötasuga või rakendatakse muid määrasid?
Ülo Kaasik vastas, et umbes 240 ametikohast on 77 sellised, millel töötavad inimesed
omavad juurdepääsu turutundlikule teabele. Praegu on kokkulepe olnud 9 töötajaga ja 3
juhatuse liikmega. Hüvitis on seotud töötaja palgaga ning sellest makstakse 80%. Perioodid
on erinevad, näiteks juhatuse liikme puhul on see üks aasta, aga töötajatel alates kolmest
kuust kuni maksimaalselt ühe aastani.
Marek Feldman täpsustas, et 77 turutundlikule teabele juurdepääsu omavat isikut on need,
kelle suhtes hakkaksid kehtima investeerimise ja väärtpaberite omamise piirangud.
Annely Akkermann küsis, kas ooteaeg käib panganduse kohta. Eelmine Eesti Panga
president on tööle asunud, kuigi aasta ei ole veel möödas.
Ülo Kaasik vastas, et üheks piiranguks on see, et finantssektorisse ei minda tööle. Teiseks ei
tohiks tegeleda hangetega. Presidendid peavad küsima luba Euroopa Keskpanga nõukogult,
kas nad tohivad tööle minna. Madis Müller on erinevateks töökohtadeks loa saanud. Seda
põhjusel, et töökohad ei ole seotud pangandusega ja huvide konflikti ei tohiks tekkida.
Aivar Kokk küsis, kas Eesti Pank enam endisele presidendile ei maksa.
Ülo Kaasik vastas, et maksab ikka. Täielik töötegemine ei ole välistatud, küll aga ei ole
võimalik konkreetses sektoris tööd teha, mistõttu makstakse hüvitist.
Annely Akkermann sõnas, et tegemist on hüvitisega piirangu eest töötada konkreetses
sektoris.
Ülo Kaasik tõdes, et inspiratsiooni on saadud Euroopa Keskpanga nõukogu liikmetelt, sest
neil on hüvitis 80%.
Annely Akkermann küsis komisjoni liikmetelt, kas nad on nõus eelnõu algatama.
Komisjoni liikmed nõustusid konsensuslikult.
Otsustati:
2.1. Algatada eelnõu (konsensus: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei
Korobeinik, Maris Lauri, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).
3. Riigikogu otsuse eelnõu „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta
tegevuse kontrollimiseks“ esitamine
Annely Akkermann sõnas, et vastavalt Riigikontrolli seadusele auditeerib Riigikontrolli
tegevust igal aastal Riigikogu poolt rahanduskomisjoni ettepanekul määratud
4
audiitorettevõtja, kellel on Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks samasugused õigused nagu
Riigikontrollil kontrollimise läbiviimiseks. Komisjon teeb kahe pakkuja vahel valiku.
Veikko Kapsta andis ülevaate Riigikontrolli korraldatud riigihanke tulemustest. Viimased
kaks audiitorit on olnud ametis kahe aasta kaupa. Seekord otsustati, et audiitor proovitakse
valida kolmeks aastaks, et stabiilsust suurendada. Hange korraldati avatud hankemenetlusena.
Nagu Riigikontrolli seadus ette näeb, ei ole seal väga palju kitsendusi. Pakkuja peab olema
audiitorettevõtja, kellel on olemas avaliku sektori vandeaudiitori õigused. Pakkumise esitasid
KPMG Baltics OÜ (KPMG Baltics) ja AVAC Audit OÜ (AVAC Audit). Mõlemad vastasid
riigihankes sätestatud vastavusnõuetele. Olemas on ka nende hinnapakkumised. KPMG
Balticsi pakkumus oli kolme aasta peale kokku 37 500 eurot ja AVAC Auditil 22 500 eurot.
Hinnavahe on umbes kolmandiku ulatuses. Summad on ilma käibemaksuta ning riigieelarve
piirmäärad on samuti ilma käibemaksuta. Nagu varasemalt juba mainitud, teeb
rahanduskomisjon edasise protsessi kohta ettepaneku Riigikogule, Riigikogu valib
Riigikontrolli auditeeriva audiitorettevõtja ning Riigikontroll sõlmib audiitoriga lepingu.
Riigikontrolli eelarves on nende vahenditega arvestatud. Erinevatel perioodidel on olnud
erinevad audiitorid.
Aivar Kokk küsis, kas praegune audiitorettevõte pakkumist ei teinud.
Veikko Kapsta vastas, et nemad jäid paraku pakkumise esitamisega hiljaks.
Aivar Kokk sõnas, et 7500 eurot on ebareaalne summa selleks, et Riigikontrolli kontrollida.
Veikko Kapsta sõnas, et AVAC Audit on pikalt tegutsenud ettevõte, mille käive on umbes
miljon eurot aastas. See on väiksemapoolne audiitorettevõte, kus töötab kolm vandeaudiitorit.
Eelmisena auditeerinud ettevõte oli samuti väiksem ning eelmise auditi hind oli aasta kohta
enam-vähem sama. AVAC Auditi hind on üsna madal, aga ka KPMG Balticsi pakkumus ei
olnud tegelikult väga kallis.
Annely Akkermann sõnas, et Riigikontrolli ei ole väga keeruline auditeerida ning töömaht ei
tohiks väga suur olla.
Veikko Kapsta vastas, et kaks kolmandikku kuludest on palgakulud ja investeeringuid
tehakse harva. Midagi keerulist ei ole.
Diana Ingerainen küsis, mida hangete puhul hinnatakse. Kas seadusandluses on kirjas, mida
peab sellise hanke puhul hindama või kehtestatakse see iga kord eraldi?
Veikko Kapsta vastas, et kriteeriume väga palju ei olnud. Seadusest tulenevalt peab audiitoril
olema vandeaudiitori kutse ja avaliku sektori vandeaudiitori kutse. Samuti peavad puuduma
maksuvõlgnevused.
Aivar Kokk küsis, kas auditit tehakse ainult Riigikontrolli raamatupidamisele, mitte nende
töötegevusele.
Veikko Kapsta vastas, et seaduse järgi auditeerib välisaudiitor Riigikontrolli samasuguses
detailsuses, nagu Riigikontroll auditeerib riigiasutusi. Tegelikult on auditi eesmärk
raamatupidamise auditeerimine ja tehingute vastavuse kontrollimine riigieelarve seadusele
ehk tehingute võrdlemine riigieelarvega, et need oleksid tehtud riigieelarve suhtes õigesti.
Muid tegevusi puudutava kohta on Rootsi ja Soome kolleegid teinud peer review', mis peaks
olema avalik dokument. Nendest dokumentidest saab vastused Riigikontrolli kvaliteedi ja
nõuetele vastavuse kohta. Iga viie kuni seitsme aasta tagant teevad riigikontrollid
rahvusvaheliselt oma peer review ehk sisukontrolli.
Aivar Kokk küsis, kas AVAC Auditi kodulehte on vaadatud.
Annely Akkermann vastas, et vaadatakse vastavust hanke tingimustele.
Maris Lauri sõnas, et tegemist võib olla olukorraga, kus võetakse ette suurem riigiasutuse
audit.
Mart Võrklaev küsis, kas hanketingimustes on referents nõutud.
5
Veikko Kapsta vastas, et ei ole. Seadus nõuab vandeaudiitori kutset. Väga raske on
kvalifitseerimis- või vastavusnõuetesse seada, kuidas keegi end presenteerib.
Diana Ingerainen küsis, kas auditeerimise piiri saab ülespoole tõsta.
Annely Akkermann vastas, et see Riigikogu koosseis tõstis auditeerimise piiri. Ettepanek oli
auditeerimise piiri rohkem tõsta, aga Justiitsministeerium ei olnud sellega nõus, kuna riigil on
kohustus, et teatud protsent ettevõtetest tuleb auditeerida, et riigi majanduskeskkond oleks
usaldusväärne. Kuna Eesti ettevõtted on väikesed, siis osakaalu hoidmiseks peavad
kriteeriumid olema madalad.
Mart Võrklaev sõnas, et see teema tuleks uuesti üle vaadata, sest eelnõu seletuskirjas oli
öeldud, et kui tekib probleeme, siis vaadatakse see üle.
Annely Akkermann tõdes, et kui AVAC Audit on kvalifitseerunud hankele ja hanke
võitmise tingimus on kvalifitseerunud pakkujatest kõige odavama pakkumise tegemine, siis
saab otsustada AVAC Auditi kasuks.
Aivar Kokk sõnas, et võib-olla tasuks ühel hetkel seadust muuta ja see teema üle vaadata.
Annely Akkermann tõdes, et praegusel juhul tutvuti riigihanke protsessiga ja kui oleks
leitud, et hankedokumendid ei ole sobivad, siis komisjon ei peaks seda kinnitama ning saaks
öelda, et hange tuleb uuesti teha.
Aivar Kokk sõnas, et kui kolme aasta pärast toimub uus riigihange, siis võiks Riigikogu teha
seda koos Riigikontrolliga.
Veikko Kapsta tõdes, et aastaid on olnud selline tava, et Riigikontroll teeb ära tehnilise töö ja
tulemused jõuavad rahanduskomisjoni. Seaduse järgi ei ole rahanduskomisjon kohustatud
võtma kõige soodsamat pakkumist. Kui otsustatakse kallima pakkumise kasuks, tuleks seda
põhjalikumalt põhjendada. Varasemalt on saadud rohkem pakkumisi.
Annely Akkermann tõdes, et kui ei soovita võtta kõige soodsamat pakkumist, siis oleksid
pidanud olema lisatingimused, milliseid argumente tuleks veel arvesse võtta. Praegu saab
arvesse võtta ainult hinda. Järgmised Riigikogu koosseisud saavad mõelda, kas nad soovivad
hanketingimustega enne tutvuda, kui Riigikontroll hanke välja kuulutab.
Otsustati:
3.1. Esitada komisjoni poolt eelnõu, nimetades Riigikontrolli 2026.-2028. aasta tegevuse
kontrollimiseks audiitoriks AVAC Audit OÜ (konsensus: Annely Akkermann, Diana
Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Aivar
Sõerd, Mart Võrklaev).
4. Info ja muud küsimused
4.1. Rahanduskomisjonile on laekunud Siseministeeriumi 2026. aasta eelarve liigenduste
muutmine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Epp-Sandra Satsmann
protokollija