KIRJALIK KÜSIMUS
13.09.2026
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele
Regionaal- ja maaelu toetuste tuleviku kohta
Lugupeetud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras .Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhid on pöördunud valitsuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi poole seoses järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi kavandamisega. Avalikkusele antud info kohaselt on järgmisel rahastusperioodil kavandatud ettevõtluse, kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks ligikaudu poole vähem vahendeid kui käimasoleval perioodil. See on Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa ja teiste keskustest kaugemate piirkondade jaoks põhimõtteline küsimus. Euroopa Liidu ja riigi regionaaltoetused ei ole maapiirkondades pelgalt üks võimalik rahastusallikas. Nende abil arendatakse kohalikku ettevõtlust, luuakse töökohti, parandatakse elukeskkonda ning hoitakse elujõulisena kohalikke kogukondi. Valitsus on samal ajal seadnud eesmärgiks vähendada piirkondlikke arenguerinevusi ja tugevdada Eesti eri piirkondade elujõulisust. Kui regionaalarenguks kasutatavad vahendid järgmisel rahastusperioodil oluliselt vähenevad, tekib kriitiline küsimus, kuidas on võimalik neid eesmärke tegelikkuses saavutada. Riik ei saa ühe käega rääkida regionaalsest tasakaalust ja teise käega vähendada võimalusi, millega seda tasakaalu tegelikult luuakse. Sellest tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele. 1. Kas vastab tõele Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhtide avalikustatud info, et järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil on ettevõtluse, kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks kavandatud ligikaudu poole vähem vahendeid kui käimasoleval perioodil? Palun esitada võrreldavad summad praeguse ja järgmise rahastusperioodi kohta ning tuua välja, milliste programmide ja meetmete rahastamine väheneb või suureneb. 2. Milliseks kujuneb järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil LEADERi ning teiste otseselt maaelu, kohaliku ettevõtluse ja kogukondade arengut toetavate meetmete rahastamine? Kas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hinnanud võimaliku rahastamise vähenemise mõju ettevõtlusele, töökohtadele, rahvastiku arengule ja teenuste kättesaadavusele Läänemaal ning teistes keskustest kaugemates piirkondades? Palun esitada olemasolevate mõjuanalüüside peamised järeldused. 3. Milliste konkreetsete rahastamisotsuste ja meetmetega kavatseb valitsus tagada, et järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi vahendite võimalik vähenemine ei suurendaks Eesti piirkondlikke arenguerinevusi ega kiirendaks elu, töökohtade ja teenuste koondumist suurematesse keskustesse?
Lugupidamisega Jaanus Karilaid Riigikogu liige

KIRJALIK KÜSIMUS
13.09.2026
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele
Regionaal- ja maaelu toetuste tuleviku kohta
Lugupeetud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras .Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhid on pöördunud valitsuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi poole seoses järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi kavandamisega. Avalikkusele antud info kohaselt on järgmisel rahastusperioodil kavandatud ettevõtluse, kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks ligikaudu poole vähem vahendeid kui käimasoleval perioodil. See on Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa ja teiste keskustest kaugemate piirkondade jaoks põhimõtteline küsimus. Euroopa Liidu ja riigi regionaaltoetused ei ole maapiirkondades pelgalt üks võimalik rahastusallikas. Nende abil arendatakse kohalikku ettevõtlust, luuakse töökohti, parandatakse elukeskkonda ning hoitakse elujõulisena kohalikke kogukondi. Valitsus on samal ajal seadnud eesmärgiks vähendada piirkondlikke arenguerinevusi ja tugevdada Eesti eri piirkondade elujõulisust. Kui regionaalarenguks kasutatavad vahendid järgmisel rahastusperioodil oluliselt vähenevad, tekib kriitiline küsimus, kuidas on võimalik neid eesmärke tegelikkuses saavutada. Riik ei saa ühe käega rääkida regionaalsest tasakaalust ja teise käega vähendada võimalusi, millega seda tasakaalu tegelikult luuakse. Sellest tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele. 1. Kas vastab tõele Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhtide avalikustatud info, et järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil on ettevõtluse, kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks kavandatud ligikaudu poole vähem vahendeid kui käimasoleval perioodil? Palun esitada võrreldavad summad praeguse ja järgmise rahastusperioodi kohta ning tuua välja, milliste programmide ja meetmete rahastamine väheneb või suureneb. 2. Milliseks kujuneb järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil LEADERi ning teiste otseselt maaelu, kohaliku ettevõtluse ja kogukondade arengut toetavate meetmete rahastamine? Kas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hinnanud võimaliku rahastamise vähenemise mõju ettevõtlusele, töökohtadele, rahvastiku arengule ja teenuste kättesaadavusele Läänemaal ning teistes keskustest kaugemates piirkondades? Palun esitada olemasolevate mõjuanalüüside peamised järeldused. 3. Milliste konkreetsete rahastamisotsuste ja meetmetega kavatseb valitsus tagada, et järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi vahendite võimalik vähenemine ei suurendaks Eesti piirkondlikke arenguerinevusi ega kiirendaks elu, töökohtade ja teenuste koondumist suurematesse keskustesse?
Lugupidamisega Jaanus Karilaid Riigikogu liige

KIRJALIK KÜSIMUS
13.09.2026
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele
Regionaal- ja maaelu toetuste tuleviku kohta
Lugupeetud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras .Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhid on pöördunud valitsuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi poole seoses järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi kavandamisega. Avalikkusele antud info kohaselt on järgmisel rahastusperioodil kavandatud ettevõtluse, kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks ligikaudu poole vähem vahendeid kui käimasoleval perioodil. See on Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa ja teiste keskustest kaugemate piirkondade jaoks põhimõtteline küsimus. Euroopa Liidu ja riigi regionaaltoetused ei ole maapiirkondades pelgalt üks võimalik rahastusallikas. Nende abil arendatakse kohalikku ettevõtlust, luuakse töökohti, parandatakse elukeskkonda ning hoitakse elujõulisena kohalikke kogukondi. Valitsus on samal ajal seadnud eesmärgiks vähendada piirkondlikke arenguerinevusi ja tugevdada Eesti eri piirkondade elujõulisust. Kui regionaalarenguks kasutatavad vahendid järgmisel rahastusperioodil oluliselt vähenevad, tekib kriitiline küsimus, kuidas on võimalik neid eesmärke tegelikkuses saavutada. Riik ei saa ühe käega rääkida regionaalsest tasakaalust ja teise käega vähendada võimalusi, millega seda tasakaalu tegelikult luuakse. Sellest tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele. 1. Kas vastab tõele Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhtide avalikustatud info, et järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil on ettevõtluse, kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks kavandatud ligikaudu poole vähem vahendeid kui käimasoleval perioodil? Palun esitada võrreldavad summad praeguse ja järgmise rahastusperioodi kohta ning tuua välja, milliste programmide ja meetmete rahastamine väheneb või suureneb. 2. Milliseks kujuneb järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil LEADERi ning teiste otseselt maaelu, kohaliku ettevõtluse ja kogukondade arengut toetavate meetmete rahastamine? Kas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hinnanud võimaliku rahastamise vähenemise mõju ettevõtlusele, töökohtadele, rahvastiku arengule ja teenuste kättesaadavusele Läänemaal ning teistes keskustest kaugemates piirkondades? Palun esitada olemasolevate mõjuanalüüside peamised järeldused. 3. Milliste konkreetsete rahastamisotsuste ja meetmetega kavatseb valitsus tagada, et järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi vahendite võimalik vähenemine ei suurendaks Eesti piirkondlikke arenguerinevusi ega kiirendaks elu, töökohtade ja teenuste koondumist suurematesse keskustesse?
Lugupidamisega Jaanus Karilaid Riigikogu liige