| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 14.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni erakorraline istung esmaspäev, 7.09.2026 kell 13.00 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralise avaliku
istungi protokoll nr 164
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 07. september 2026
Algus 13.00, lõpp 14.43
Juhataja: Urmas Reinsalu (esimees)
Protokollija: Laura Joanna Kuum (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Vadim Belobrovtsev, Diana Ingerainen, Toomas Järveoja,
Evelin Poolamets, Tanel Tein
Komisjoni ametnikud: Ly Oper (nõunik)
Puudus: Kristo Enn Vaga
Kutsutud: Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
peadirektori asetäitja (hangete valdkond) Asko Kivinuk, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
meediasuhete ekspert Andra Nõlvak, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen,
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson ning Riigikogu Kantselei avalike suhete
osakonna infonõunik Maiki Vaikla (1. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja
tehingute seaduslikkus (Kaitseministeeriumi osa)" kordusarutelu
2. Info ja muud küsimused
1. Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande
õigsus ja tehingute seaduslikkus (Kaitseministeeriumi osa)" kordusarutelu
Komisjoni avalik päevakorrapunkt on järelvaadatav Riigikogu YouTube’i kanalil (link
videole)
Urmas Reinsalu juhatas päevakorrapunkti sisse ja andis sõna kutsutud külalistele.
Kadri Peeters selgitas, et Kaitseministeerium palus komisjoni küsitud dokumentide esitamise
tähtaega pikendada 11. septembrini, kuna Riigikontrolli auditi põhjal koostatud tegevuskava
on täiendamisel ning teiste dokumentide koondamine võtab aega.
Urmas Reinsalu palus komisjoni poolt varem küsitud dokumendid edastada võimalikult
kiiresti, märkides, et vahendamislepinguid on komisjon küsinud ka varem, sealhulgas 22.
oktoobril 2025. Samuti palus ta täpsustada probleemse tarnijaga sõlmitud lepingu
Riigikontrollile edastamist.
Kadri Peeters kinnitas, et kõnealuse lepingu edastas Riigikontrollile Riigi
2
Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK).
Elmar Vaher selgitas, et lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklausleid, mistõttu tuleb
hinnata, kas neid saab komisjonile täies mahus esitada ilma lepingulisi kohustusi rikkumata ja
käimasolevat kohtumenetlust kahjustamata. Ta märkis, et RKIK konsulteerib selles küsimuses
advokaadiga ning esitab komisjonile vastuse 11. septembriks.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, kas lepingutes sisalduvad konfidentsiaalsusklauslid võivad
piirata dokumentide edastamist teistele riigiasutustele ja Riigikogu komisjonile, märkides, et
tegemist ei ole riigisaladusega.
Elmar Vaher kinnitas, et tegemist ei ole riigisaladusega ning RKIK hindab dokumentide
komisjonile edastamise võimalusi.
Urmas Reinsalu palus täpsustada Kaitseministeeriumi seisukohta lepingute komisjonile
esitamise kohta, arvestades RKIK-i viidet konfidentsiaalsusklauslitele ja võimalikule mõjule
käimasolevatele kohtumenetlustele.
Kadri Peeters kinnitas, et küsitud dokumendid esitatakse komisjonile, kuid sellisel kujul, mis
ei kahjusta Eesti riigi huve edasistes menetlustes. Ta selgitas, et kõnealuse lepingu
konfidentsiaalsussäte puudutab ärisaladust, mitte riigisaladust.
Urmas Reinsalu märkis, et ärisaladust sisaldavaid lepinguid on Riigikogus käsitletud ka
varem, tuues näiteks Eesti Vabariigi Valitsuse ja TAAS-Israel Industries Ltd. vahel sõlmitud
relvahankelepingu. Ta leidis, et konfidentsiaalse teabe kaitseks on võimalik rakendada
vastavat juurdepääsukorda, sealhulgas võtta komisjoni liikmetelt kohustus teavet
kolmandatele isikutele mitte avaldada.
Anti Allas palus selgitada, kas lepingute konfidentsiaalsuse küsimusi ja nendega seotud
põhimõtteid on arutatud ühiselt Kaitseministeeriumi ja RKIK-i tasandil või on see jäetud
RKIK-i otsustada.
Elmar Vaher selgitas, et tema teada ei arutatud lepingute sõlmimisel nende hilisemat
Riigikogule esitamist ning konfidentsiaalsussätted tulenesid ettevõtjate huvidest ja Ukraina
toetamise meetmest. Ta rõhutas, et RKIK ei ole välistanud lepingute komisjonile esitamist
ning hindab võimalust teha need kättesaadavaks ka täies ulatuses.
Elmar Vaher andis ülevaate RKIK-i kaudu Ukrainale laskemoona vahendamiseks sõlmitud
lepingutest. Ta selgitas, et kokku on sõlmitud 19 lepingut 28 laskemoonatüübi kohta
kogumahus 585 miljonit eurot, millest 346 miljoni euro ulatuses on laskemoona Ukrainale
tarnitud. Kaks lepingut kogumahus 57 miljonit eurot on veel täitmisel ning nendega ei ole
probleeme esinenud. E. Vaher märkis, et lõpetatud on 7 probleemset lepingut kogumahus 183
miljonit eurot, mille raames tehti ettemakseid 71,8 miljonit eurot. Viie lepingu puhul on
RKIK pöördunud kohtusse või vahekohtusse ning kahe puhul valmistatakse menetluse
alustamist ette. Ettemaksete tagasisaamiseks on esitatud nõudeid 60 miljoni euro ulatuses,
lisaks 7,6 miljoni euro ulatuses leppetrahvinõudeid ja 1,1 miljoni euro ulatuses muid
kahjunõudeid. Ta lisas, et kasutamata 111 miljonit eurot tuleb tagastada Euroopa
rahutagamisrahastule (European Peace Facility, EPF), kuna vahendeid ei ole pärast
kokkulepitud tarnetähtaja möödumist enam võimalik kasutada.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, millal esitati probleemsete lepingutega seotud nõuded
Harju Maakohtule ja rahvusvahelisele vahekohtule.
Elmar Vaher vastas, et nõuded esitati 2026. aastal ligikaudu samal ajal, mõnenädalase
3
vahega, tema mäletamist mööda aprillis või mais.
Urmas Reinsalu viitas Riigikontrolli andmetele, mille kohaselt kaeti 2025. aasta lõpus 14,5
miljoni euro ulatuses algselt Euroopa rahutagamisrahastu vahenditest rahastatud ettemakseid
teiste doonorite vahenditega, kuna nende kasutamise tähtaeg oli pikem, ning palus selgitada,
kas see puudutas vaidlusalust lepingut. Samuti küsis ta, milline on probleemsete ettemaksete
staatus ja võimalik tagastamiskohustus pärast Euroopa rahutagamisrahastu vahendite
kasutamise tähtaja möödumist.
Elmar Vaher selgitas, et kohtumenetluses nõutakse tagasi 60 miljonit eurot ning lisaks on
probleemseid ettemakseid 11 miljoni euro ulatuses. Ta märkis, et Datasel S.r.l.-iga sõlmitud
lepingu rahastamiseks kasutati lisaks Euroopa rahutagamisrahastu vahenditele ka kahe
doonorriigi vahendeid ning kohtumenetluse tulemust ei ole praegu võimalik prognoosida.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas Euroopa Komisjoni hinnangul kuuluvad probleemsete
lepingute alusel tehtud ja praegu kohtuvaidluste esemeks olevad ettemaksed tagastamisele või
sõltub nende edasine käsitlemine kohtuvaidluste tulemustest.
Elmar Vaher selgitas, et Euroopa Komisjon saadab septembri lõpus Eestisse kolmeks
päevaks uurimisrühma, et hinnata, kas Eesti riik ja RKIK on täitnud nõuetekohaselt oma
hoolsuskohustust. Ta märkis, et RKIK esitab uurimisrühmale vajalikud materjalid ja
selgitused ning peab vajalikuks kaasata ka asjaomaste protsessidega seotud endisi töötajaid.
Urmas Reinsalu viitas RKIK-i endise peadirektori Magnus-Valdemar Saare intervjuule ning
palus selgitada, kas Ukraina abi vahendamise lepinguid puudutavad otsused langetati ministri
tasandil. Samuti küsis ta Saare viidatud juhtumi kohta, kus RKIK-i ettepanek ja ministri
tasandil tehtud otsus väidetavalt lahknesid ning see oli kirjalikult fikseeritud.
Kadri Peeters vastas, et alustas Kaitseministeeriumis tööd 12. mail 2025 ega osalenud
kõnealustes aruteludes, mistõttu ei saa ta nende kohta hinnangut anda.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas vastab tõele Magnus-Valdemar Saare väide, et Ukraina
abi vahendamise lepingud esitati kaitseministrile, ning küsis, kas ja millal anti need
Kaitseministeeriumile üle.
Kadri Peeters selgitas, et tema ei ole kõnealuseid lepinguid näinud, kuna lepingutega
tegelemine kuulub RKIK-i vastutusalasse. Teiste Kaitseministeeriumi ametnike või ministri
lepingutega tutvumise kohta ei osanud ta selgitusi anda.
Urmas Reinsalu palus E. Vaheril selgitada, kas RKIK-i ettepanekud ja ministri tasandil
tehtud otsused olid mõnel juhul erinevad ning kas ja millal edastas RKIK
vahendamislepingud kaitseministrile.
Elmar Vaher vastas, et ei oska kommenteerida Magnus-Valdemar Saare väidet RKIK-i ja
ministri seisukohtade lahknemise kohta. Ta selgitas, et sai RKIK-i juhina tööle asudes Hanno
Pevkurilt paberkandjal Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepingud, mis olid kaitseministri sõnul välja
prinditud 2025. aasta lõpus seoses lepingute lõpetamise küsimustega. E. Vaher märkis, et
tavapärases otsustusprotsessis ei esitata ministrile lepinguid, vaid RKIK esitab kantsleri
koordinatsioonikoosolekule ja ministri otsustuskoosolekule otsustamiseks vajalikku teavet
märgukirjade ja nende lisamaterjalide kaudu.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas RKIK-i käsutuses on Eesti julgeolekuasutustelt või
muudest allikatest saadud kirjalikku taustakontrolli teavet Datasel S.r.l.-i, Neco Defence
Munitions Private Limitedi ja Miava Capital Ltd. või teiste Ukraina abi vahendamisega seotud
lepingupartnerite kohta.
4
Elmar Vaher vastas, et RKIK-i käsutuses sellist teavet ei ole. Ta märkis, et on Datasel S.r.l.-
iga seoses pöördunud Kaitsepolitseiameti poole ja palunud ettevõttega seotud asjaolusid
hinnata, kuid ei ole sealt hinnangut saanud.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, kas Eestis käimasolev kriminaalmenetlus puudutab
vahendamislepinguid või Riigikontrolli auditis käsitletud raamatupidamisreeglite võimalikke
rikkumisi.
Elmar Vaher vastas, et tema teada puudutab kriminaalmenetlus raamatupidamisreeglitega
seotud küsimusi. Ta lisas, et riigi peaprokuröri sõnul analüüsib prokuratuur ka Riigikontrolli
auditis esitatud tähelepanekuid.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas RKIK-i dokumentide ja muu säilinud teabe põhjal on
võimalik tuvastada, kuidas tekkis kontakt Datasel S.r.l.-i, Neco Defence Munitionsi ja Miava
Capital Ltd.-ga ning kes vahendas nende jõudmist RKIK-i lepinguläbirääkimisteni.
Elmar Vaher selgitas, et ta ei ole 2024. aasta ja 2025. aasta alguse sündmuste kohta eraldi
uurimist läbi viinud ega oska seetõttu öelda, kuidas nimetatud ettevõtetega esmane kontakt
tekkis. Ta märkis, et varaseim tema käsutuses olev kirjalik teave pärineb 2024. aastast, mil
RKIK-i töötajad külastasid Neco Defence Munitionsi, et veenduda ettevõtte olemasolus ja
laskemoona tootmises. E. Vaher lisas, et Neco Defence Munitionsi, Datasel S.r.l.-i ja Miava
Capital Ltd. lepingueelsete läbirääkimistega seotud olemasolev teave on edastatud RKIK-i
esindavale vandeadvokaadile.
Diana Ingerainen palus selgitada, kas sarnaste probleemide ennetamiseks oleks vaja muuta
kehtivat regulatsiooni ning kas Kaitseministeeriumil on piisav võimekus taustakontrolliga
seotud koostöö koordineerimiseks.
Elmar Vaher leidis, et õigusruumi muutmiseks on praegu ennatlik ettepanekuid teha ning
esmalt tuleb tagada kehtivate reeglite järgimine. Ta märkis, et RKIK-il on hangete ja
lepingupartnerite taustakontrolliks olemas võimalused, mida ei ole tema hinnangul seni
piisavalt kasutatud, sealhulgas koostöö Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe luurekeskusega. E.
Vaheri sõnul ei ole tema ametiajal ilmnenud õiguslikke ega muid takistusi taustakontrollide
tegemiseks või nimetatud asutustega koostööks.
Kadri Peeters lisas, et Kaitseministeerium töötab tegevuskava raames välja kaitseotstarbelise
varustuse vahendamise põhimõtteid, sealhulgas vahendamise tingimusi ja Eesti riigieelarvele
tekkivate riskide käsitlemist. Põhimõtted on kavas välja töötada lähima ühe-kahe kuu jooksul.
Anti Allas palus selgitada, kelle kaasamisel oleks võimalik saada terviklik ülevaade
varasematest otsustest, ning küsis Riigikontrollilt, millisesse ajavahemikku jäävad auditis
tuvastatud olulisemad probleemid.
Kadri Peeters leidis, et tervikliku ülevaate saamiseks tuleks selgitusi küsida inimestelt, kes
kõnealuste otsuste tegemises osalesid.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et Riigikontroll on juhtinud Kaitseministeeriumi
valitsemisala varade ja varude arvestuse probleemidele tähelepanu juba viimased viis-kuus
aastat ning neid käsitleti ka eelmises, 2024. aastat puudutanud auditis. Ta märkis, et
kaitseotstarbelise abi vahendamisega seotud probleemid jõudsid Riigikontrolli auditi
tähelepanu alla esmakordselt 2024. aastat käsitlenud auditis.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, millal toimus RKIK-i töötajate visiit Neco Defence
Munitionsi juurde, kes visiidil osalesid ning mida tuvastati ettevõtte laskemoona tootmise ja
5
tootmisvõimekuse kohta.
Elmar Vaher selgitas, et visiidi kohta on koostatud memo, milles on üldiselt kirjeldatud
ettevõtte toodetavaid laskemoonatüüpe ja tootmisvõimekust. Ta märkis, et RKIK-i visiidil
osalenud töötajad on teada ning lubas visiidi aega, osalejaid ja tulemusi puudutava täpsema
teabe komisjonile hiljem esitada.
Urmas Reinsalu palus kinnitada, et esimene vahendamisleping sõlmiti 2024. aasta augustis.
Ta viitas India meedias 2024. aasta mais avaldatud teabele Neco Groupi ja Anand
Jayaswaliga seotud rahapesumenetluse kohta ning palus selgitada, kas RKIK oli enne lepingu
sõlmimist ja ettemaksete tegemist sellest teabest teadlik ning kas sellised asjaolud oleksid
pidanud mõjutama lepingupartneri suhtes tehtavat hoolsuskontrolli.
Elmar Vaher kinnitas, et esimene leping sõlmiti 2024. aasta augustis, kuid märkis, et tal
puudub teave selle kohta, kas RKIK oli lepingu sõlmimise ajal nimetatud asjaoludest teadlik.
Urmas Reinsalu palus täiendavalt selgitada, kas RKIK on praeguseks kogunud Datasel S.r.l.-
i, selle emaettevõtte Neco Defence Munitionsi, Miava Capital Ltd. ning nende ettevõtetega
seotud isikute kohta taustateavet, mida oleks võimalik kasutada ka käimasolevas
kohtuvaidluses.
Elmar Vaher selgitas, et RKIK-i käsutuses on ulatuslik teave ning kohtumenetluse käigus on
uuritud ka 2024. aastale ja sellele eelnenud perioodile jäävaid asjaolusid, et koguda RKIK-i
seisukohti toetavaid tõendeid ja argumente. Ta rõhutas siiski, et ei ole kõigi mahukates
kohtutoimikutes sisalduvate materjalidega isiklikult kursis.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas RKIK-il on teavet probleemsete lepingute alusel tehtud
ettemaksete edasise liikumise ja kasutamise kohta, sealhulgas kas ja millises ulatuses on
vahendid jõudnud Datasel S.r.l.-i või Neco Defence Munitionsiga seotud ettevõtete kontrolli
alla ning millises ulatuses on nende eest toodetud lepingutingimustele mittevastavat kaupa.
Elmar Vaher vastas, et RKIK-il puudub õigus raha liikumist jälitada ning tema käsutuses ei
ole teavet selle kohta, kus kõnealused vahendid praegu asuvad või kelle kontrolli all need on.
Anti Allas palus Riigikontrollil täpsustada, milliste varasemate Kaitseministeeriumi ja
Kaitseväe juhtide ametiaega auditis tuvastatud probleemid puudutavad, et hinnata, keda oleks
otstarbekas kutsuda komisjoni jätkuistungile.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et osa auditis käsitletud probleemidest on pikaajalised ning
ulatuvad mitme kaitseministri, kantsleri ja Kaitseväe juhataja ametiaega. Ta märkis, et
Ukraina abi vahendamisega seotud probleemide ajalugu on lühem, kuna tarnijatega sõlmiti
lepingud valdavalt aastatel 2024–2025.
Anti Allas märkis, et vahendamislepingute sõlmimise algusperioodil olid Kaitseministeeriumi
kantsler Kusti Salm ja Kaitseväe juhataja Martin Herem.
Urmas Reinsalu palus Asko Kivinukil täpsustada, millal ta asus RKIK-is hangete valdkonna
eest vastutama ning milline oli tema varasem kokkupuude hangetega.
Asko Kivinuk selgitas, et liitus 2025. aasta septembris uuesti RKIK-iga peadirektori
asetäitjana, vastutades esialgu välissuhtluse ja kaitsetööstusparkide arendamise eest. Hangete
valdkonna eest vastutab ta alates 2026. aasta maist ning varasemalt on ta RKIK-is töötanud ka
kategooriajuhina.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas RKIK on probleemsete vahendamislepingute asjaolude
väljaselgitamiseks korraldanud sisekontrolli või muu menetluse ning kas praegustelt või
6
endistelt töötajatelt on küsitud selgitusi selle kohta, kuidas kontakt lepingupartneritega tekkis.
Elmar Vaher selgitas, et tegi 2026. aasta veebruari lõpus või märtsi alguses kaitseministrile
ettepaneku korraldada RKIK-is finantsaudit, kuid Riigikontrolli auditi kattuva fookuse tõttu
eraldi auditit ei tehtud. Distsiplinaarmenetlust ei ole alustatud. Ta märkis, et osa juhtumiga
seotud töötajatest töötab endiselt RKIK-is ning RKIK-i lepinguline vandeadvokaat on
kohtumenetluse tarbeks küsitlenud kolme inimest, kellel võib olla teavet lepingupartneriga
kontakti tekkimise kohta. E. Vaher lisas, et ei ole nende küsitluste materjalidega tutvunud ega
oska seetõttu öelda, kuidas kontakt tekkis või kes seda vahendas.
Evelin Poolamets palus selgitada, milline on probleemse lepingu alusel valmistatud
laskemoona praegune seisund, kas selle kvaliteeti ja väärtust on hinnatud ning millised kulud
kaasnevad selle hoiustamisega.
Elmar Vaher selgitas, et ettevõte valmistas osa mürskudest, kuid Eesti riik ei ole neid vastu
võtnud, kuna need ei ole komplektsed ega vasta kvaliteedinõuetele ning neid käsitletakse
pooltoodetena. Mürske hoiustatakse välisriigis RKIK-i korraldatud hoiustamislepingu alusel,
et säilitada nende võimalik rahaline väärtus ja võimalus arvestada need kohtumenetluses
nõude katteks. Ta märkis, et mürskude väärtuse ekspertiisi ei ole veel tehtud, kuid tõenäoliselt
tuleb seda teha kohtumenetluse käigus.
Urmas Reinsalu palus täpsustada hoiustatavate mürskude kogust.
Elmar Vaher vastas, et RKIK-ile on mürskude arv teada, kuid ta ei osanud seda istungil
öelda. Ta lisas, et mürske hoiustatakse mitmes konteineris ning hiljuti on tehtud nende
kohtvaatlus, kuid täpsemat inventuuri ja ekspertiisi ei ole veel tehtud.
Evelin Poolamets palus täpsustada, kui suured on mürskude hoiustamise kulud.
Elmar Vaher vastas, et hoiustamise eest tasutakse tema mäletamist mööda ligikaudu 20 000
eurot kuus.
Urmas Reinsalu palus selgitada, miks ei kasutatud probleemsete vahendamislepingute puhul
finantsriskide maandamise meetmeid, nagu akreditiiv, pangagarantiid või kauba eelnev
kontroll, ning kas selliste meetmete kasutamata jätmine oli tavapärane ka teiste
vahendamislepingute puhul.
Asko Kivinuk selgitas, et 19 vahendamislepingu finantseerimistingimused olid erinevad:
kasutati muu hulgas 30- ja 50-protsendilisi ettemakseid ning osade lepingute puhul ka
akreditiivi. Ta ei osanud selgitada, millistel kaalutlustel konkreetsete lepingute puhul riskide
maandamise meetmeid ei rakendatud. A. Kivinuk lisas, et praegustes suuremates
hankemenetlustes eelistatakse muu hulgas riikidevahelisi tehinguid ning ettevõtjatelt
küsitakse finantsvõimekust ja tehnoloogilist suutlikkust tõendavaid kinnitusi.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, milline oli RKIK-i toonane kaalutlus riskide võtmisel ja
kas sellist praktikat kasutatakse ka praegu.
Elmar Vaher märkis, et toonaseid kaalutlusi saaksid selgitada RKIK-i endine peadirektor ja
peadirektori asetäitja ning Kaitseministeeriumi esindajad, kes osalesid protsessis selle algusest
alates.
Urmas Reinsalu palus Riigikontrollil täpsustada, kas 2024. aasta auditis välja toodud
puudused RKIK-i kaupade vastuvõtmise dokumentides ja muudes ostudokumentides
puudutasid Datasel S.r.l.-iga sõlmitud vahendamislepinguid või muid hankeid.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et eelmise aasta auditis rahvusvahelise vahendamise
lepinguid ei kontrollitud ning nimetatud puudused tuvastati siseriiklike vahendite eest
7
Kaitseväele tehtud hangete valimis.
Urmas Reinsalu palus seejärel selgitada Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepingute mahtu ja
ettemaksete osakaalu ning põhjuseid, miks sama ettevõttega sõlmiti järjest mitu lepingut
olukorras, kus varasemate lepingute tarned ei olnud veel lõpule viidud.
Elmar Vaher märkis, et tema mäletamist mööda moodustasid ettemaksed ligikaudu 50%
lepingute kogumahust. Ta selgitas, et Datasel S.r.l.-iga sõlmiti järjest viis lepingut: esimene
2024. aasta augustis tähtajaga sama aasta detsembris, kuid juba oktoobris sõlmiti järgmine
leping enne esimese tarne lõpuleviimist. Samuti sõlmiti 2024. aasta detsembris leping
tarneajaga 2025. aasta märtsis ning veel samal kuul uus leping sama tarneajaga. E. Vaher
märkis, et olemasolevatest materjalidest ei ole talle selgunud, millistel kaalutlustel selliselt
järjestikuseid lepinguid sõlmiti.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, kas Datasel S.r.l.-iga 2024. aasta augustist kuni 2025. aasta
kevadeni sõlmitud lepinguid käsitleti eraldi ministri otsustuskoosolekutel.
Kadri Peeters vastas, et alates tema ametisse asumisest 12. mail 2025 ei ole seda teemat
ministri otsustuskoosolekul käsitletud ning tema ei ole kõnealuseid lepinguid näinud.
Varasema perioodi kohta ei osanud ta selgitusi anda.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, kes oli K. Peetersi eelkäija ning kas temalt on kõnealuste
lepingute kohta selgitusi küsitud.
Kadri Peeters vastas, et tema eelkäija kaitseplaneerimise asekantslerina oli Tiina Uudeberg,
kes on praegu Justiitsministeeriumi kantsler. Ta märkis, et ei ole T. Uudebergiga sel teemal
rääkinud.
Urmas Reinsalu palus Riigikontrollil täpsustada Ukraina abi vahendamise rahalist mahtu ja
senist täitmist.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et 2025. aasta lõpuks oli doonoritelt ja Euroopa
Komisjonilt RKIK-ile laekunud ettemakseid ligikaudu 650 miljonit eurot ning selleks ajaks
oli Ukrainasse tarnitud kaupa ligikaudu 350 miljoni euro väärtuses. Ta märkis, et osa
ülejäänud vahenditest tuleb kasutusperioodi lõppemise tõttu doonoritele ja Euroopa
Komisjonile tagastada ning osa lepinguid on veel täitmisel. Tagastamisele kuuluva summa
suurust ei osanud ta täpsustada.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas Riigikontroll on hinnanud vahendamislepingutes kokku
lepitud hindade kujunemist ja nende vastavust soetatava laskemoona kogustele ning kas
lepingute hinnastamisel oli kasutusel kindel metoodika.
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et lepingute põhjalikum analüüs seisab Riigikontrollil veel
ees, mistõttu ei ole praegu võimalik hinnata, millise loogika alusel lepingute hinnad
kujunesid.
Urmas Reinsalu palus Elmar Vaheril täpsustada, kes pidas RKIK-i poolt Datasel S.r.l.-iga
seotud läbirääkimisi, kuidas kujunesid lepingutes kokku lepitud kogused ja hinnad ning
kellega peeti läbirääkimisi teise lepingupoole esindajatena.
Elmar Vaher selgitas, et detailsemaid läbirääkimisi juhtis tollane RKIK-i kategooriajuht
Ramil Lipp ning läbirääkimistega olid seotud ka tollane peadirektor ja peadirektori asetäitja
Katri Raudsepp. Ta märkis, et tal puudub täpsem teave hindade ja koguste kujunemise ning
teise lepingupoole läbirääkijate kohta ning ta ei ole võrrelnud lepingutes toodud mürskude
hindu toonase turuhinnaga.
Urmas Reinsalu küsis, kas lepinguhindade võrdlemine toonase turuhinnaga oleks praegu
põhjendatud.
8
Elmar Vaher leidis, et see ei ole praeguses etapis enam esmatähtis, kuna laskemoona
Ukrainale tarnimine nende lepingute alusel ei ole enam võimalik ning RKIK-i eesmärk on
Harju Maakohtus ja vahekohtumenetluses tehtud ettemaksed tagasi saada.
Urmas Reinsalu palus selgitada, milline on RKIK-is lepingu alusel tehtava ettemakse
kinnitamise protsess ja millisel tasandil tehakse makseotsus.
Asko Kivinuk selgitas, et ettemakse tegemise tingimused määratakse juba lepingus. Pärast
lepingu sõlmimist ja ettemaksuarve saamist edastab lepingu kontaktisik, üldjuhul
kategooriajuht, arve finantsosakonnale, kus kontrollitakse selle vastavust lepingule ja tehakse
makse. Eraldi sisulist otsust ettemakse tegemiseks selles etapis ei langetata.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, kes allkirjastasid RKIK-i poolt kõnealused lepingud.
Asko Kivinuk vastas, et lepingud allkirjastas kas RKIK-i peadirektor või peadirektori
asetäitja.
Urmas Reinsalu palus täpsustada Miava Capital Ltd., Datasel S.r.l.-i ja Neco Defence
Munitionsi omavahelisi seoseid ning nende rolli RKIK-i sõlmitud lepingutes ja
käimasolevates kohtuvaidlustes.
Asko Kivinuk selgitas, et Miava Capital Ltd. ja Datasel S.r.l.-iga on sõlmitud eraldi lepingud.
Ta ei soovinud ettevõtete omavahelisi suhteid ja Neco Defence Munitionsi rolli täpsemalt
kommenteerida, kuna need küsimused on osa käimasolevatest kohtuvaidlustest.
Elmar Vaher täpsustas, et lõpetatud on seitse probleemset lepingut, millega seotud
ettemaksed ulatuvad 71,8 miljoni euroni. Viie lepingu puhul on pöördutud kohtusse või
vahekohtusse ning kahe puhul valmistatakse menetluse alustamist ette. Ta märkis, et Miava
Capital Ltd.-iga on sõlmitud üks leping ning ülejäänud probleemsed lepingud on sõlmitud
Datasel S.r.l.-iga.
Asko Kivinuk kinnitas, et Neco Defence Munitions on samuti kohtumenetluse osapool, kuid
ei täpsustanud ettevõtte rolli, kuna see puudutab vaidluse sisu.
Elmar Vaher lisas, et RKIK-i üks eesmärke kohtuvaidluses on tõendada Neco Defence
Munitionsi seost Datasel S.r.l.-iga. Miava Capital Ltd. ja Neco Defence Munitionsi võimaliku
seose kohta ei osanud ta istungil vastata ning lubas selle kohta komisjonile täiendava vastuse
esitada.
Anti Allas palus selgitada, kui levinud on kehtivate relvahankelepingute puhul
konfidentsiaalsusnõuded, mis piiravad ka lepingupartneri nime avaldamist, ning kui suur osa
lepingutest on selliste tingimustega kaetud.
Elmar Vaher selgitas, et enamik suurtest relvahankelepingutest sisaldab
konfidentsiaalsussätteid, mis võivad hõlmata muu hulgas ettevõtte nime, hinda, tarnekohta ja
muid lepinguandmeid ning mille rikkumisega võivad kaasneda leppetrahvid. Ta ei osanud
konfidentsiaalsussätetega lepingute osakaalu istungil täpsustada, kuid pakkus võimalust
esitada komisjonile näiteks viimase kuue kuu või 2026. aasta lepingute põhjal vastav
ülevaade.
Evelin Poolamets palus RKIK-i peadirektoril hinnata, kas Datasel S.r.l.-iga lepingute
sõlmimisel järgiti nõuetekohaselt hanke-, finants- ja riskijuhtimise põhimõtteid ning milliseid
meetmeid on rakendatud sarnaste probleemide vältimiseks.
Elmar Vaher märkis, et tema käsutuses oleva teabe põhjal ei oleks ta sellist lepingut
allkirjastanud, arvestades tehingu rahalist mahtu, varasema koostöökogemuse puudumist ning
9
asjaolu, et lepingupartner ei olnud tootja ja tegemist ei olnud riikidevahelise tehinguga. Ta
selgitas, et riskide vähendamiseks eelistab RKIK praegu lepinguid otse tootjatega, varasema
usaldusväärse taustaga ettevõtetega ning võimalusel riikidevahelisi tehinguid.
Kadri Peeters lisas, et Riigikontrolli tähelepanekutest lähtudes on täpsustatud riigieelarve
seaduse § 11 ning Kaitseministeerium töötab välja põhimõtteid toetuste vahendamise
edasiseks korraldamiseks.
Anti Allas palus selgitada, kas ja milliseid suuniseid on Kaitseministeerium andnud RKIK-ile
kontrollimeetmete ja seniste tegevuspõhimõtete muutmiseks pärast vahendamislepingutega
seotud probleemide ilmnemist.
Elmar Vaher selgitas, et kirjalikke suuniseid ei ole ta saanud, kuid ametisse asumisel oli
üheks tema tegevuseesmärgiks RKIK-i sisekontrolli parandamine. Ta märkis, et
kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas nende esimesel kohtumisel vajadust kontrollimeetmeid
tugevdada. E. Vaher tõi Riigikontrolli tähelepanekutele tuginedes esile vajaduse senisest
paremini dokumenteerida lepingute sõlmimisega seotud tegevusi ja otsuseid, et neid oleks
võimalik hiljem taasesitada ja analüüsida. Samuti märkis ta, et ettevõtjate taustakontrolliks on
võimalik kasutada Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe luurekeskuse võimalusi.
Kadri Peeters täpsustas, et Kaitseministeerium teostab RKIK-i hanketegevuse üle
järelevalvet. Ta selgitas, et toetuste vahendamine erineb hanketegevusest, kuna selle korraldus
on olnud reguleerimata, kuid selle põhimõtteid on viimastel kuudel üle vaadatud ja muudetud.
K. Peeters selgitas, et 2026. aastal ei ole tehtud otsuseid toetuste vahendamiseks, mistõttu ei
ole selles küsimuses RKIK-ile ka uusi juhiseid antud.
Evelin Poolamets palus täpsustada, kui kaugele on jõutud Riigikontrolli ettepanekuga anda
RKIK-i finantsjuhtimine ja -arvestus üle Kaitseministeeriumile.
Kadri Peeters selgitas, et ettepanekut arutatakse Kaitseministeeriumis, kuid otsust ei ole veel
tehtud.
Urmas Reinsalu tänas kutsutud külalisi ja lõpetas istungi.
Otsustati:
1.1 RKIK-il esitada komisjonile järgmised materjalid ja kirjalikud täpsustused:
1. RKIK-i esindajate Neco Defence Munitionsi tootmiskohta tehtud visiidi kohta
koostatud memo või muu kirjalik ülevaade.
2. Kirjalik täpsustus Neco Defence Munitionsi tootmiskohta tehtud visiidi kohta,
sealhulgas:
• visiidi toimumise aeg ja koht;
• visiidil osalenud RKIK-i esindajad;
• visiidi eesmärk ja tulemused;
• millise laskemoona tootmine visiidi käigus tuvastati;
• visiidi käigus tuvastatud tootmisvõimekus;
• kas visiidi käigus tuvastati Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepingute täitmiseks
mõeldud laskemoona või selle komponentide tegelik olemasolu ning millises
valmidusastmes need olid.
3. Visiidi käigus või selle tulemusel koostatud muud dokumendid, milles kajastatakse
Neco Defence Munitionsi tootmisvõimekust, toodangu olemasolu või võimekust täita
Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi (konsensus: Anti Allas,
Vadim Belobrovtsev, Toomas Järveoja, Evelin Poolamets, Urmas Reinsalu, Tanel
10
Tein)
2. Info ja muud küsimused
Päevakorrapunkti ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Laura Joanna Kuum
protokollija
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralise avaliku
istungi protokoll nr 164
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 07. september 2026
Algus 13.00, lõpp 14.43
Juhataja: Urmas Reinsalu (esimees)
Protokollija: Laura Joanna Kuum (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Vadim Belobrovtsev, Diana Ingerainen, Toomas Järveoja,
Evelin Poolamets, Tanel Tein
Komisjoni ametnikud: Ly Oper (nõunik)
Puudus: Kristo Enn Vaga
Kutsutud: Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
peadirektori asetäitja (hangete valdkond) Asko Kivinuk, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
meediasuhete ekspert Andra Nõlvak, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen,
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson ning Riigikogu Kantselei avalike suhete
osakonna infonõunik Maiki Vaikla (1. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja
tehingute seaduslikkus (Kaitseministeeriumi osa)" kordusarutelu
2. Info ja muud küsimused
1. Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande
õigsus ja tehingute seaduslikkus (Kaitseministeeriumi osa)" kordusarutelu
Komisjoni avalik päevakorrapunkt on järelvaadatav Riigikogu YouTube’i kanalil (link
videole)
Urmas Reinsalu juhatas päevakorrapunkti sisse ja andis sõna kutsutud külalistele.
Kadri Peeters selgitas, et Kaitseministeerium palus komisjoni küsitud dokumentide esitamise
tähtaega pikendada 11. septembrini, kuna Riigikontrolli auditi põhjal koostatud tegevuskava
on täiendamisel ning teiste dokumentide koondamine võtab aega.
Urmas Reinsalu palus komisjoni poolt varem küsitud dokumendid edastada võimalikult
kiiresti, märkides, et vahendamislepinguid on komisjon küsinud ka varem, sealhulgas 22.
oktoobril 2025. Samuti palus ta täpsustada probleemse tarnijaga sõlmitud lepingu
Riigikontrollile edastamist.
Kadri Peeters kinnitas, et kõnealuse lepingu edastas Riigikontrollile Riigi
2
Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK).
Elmar Vaher selgitas, et lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklausleid, mistõttu tuleb
hinnata, kas neid saab komisjonile täies mahus esitada ilma lepingulisi kohustusi rikkumata ja
käimasolevat kohtumenetlust kahjustamata. Ta märkis, et RKIK konsulteerib selles küsimuses
advokaadiga ning esitab komisjonile vastuse 11. septembriks.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, kas lepingutes sisalduvad konfidentsiaalsusklauslid võivad
piirata dokumentide edastamist teistele riigiasutustele ja Riigikogu komisjonile, märkides, et
tegemist ei ole riigisaladusega.
Elmar Vaher kinnitas, et tegemist ei ole riigisaladusega ning RKIK hindab dokumentide
komisjonile edastamise võimalusi.
Urmas Reinsalu palus täpsustada Kaitseministeeriumi seisukohta lepingute komisjonile
esitamise kohta, arvestades RKIK-i viidet konfidentsiaalsusklauslitele ja võimalikule mõjule
käimasolevatele kohtumenetlustele.
Kadri Peeters kinnitas, et küsitud dokumendid esitatakse komisjonile, kuid sellisel kujul, mis
ei kahjusta Eesti riigi huve edasistes menetlustes. Ta selgitas, et kõnealuse lepingu
konfidentsiaalsussäte puudutab ärisaladust, mitte riigisaladust.
Urmas Reinsalu märkis, et ärisaladust sisaldavaid lepinguid on Riigikogus käsitletud ka
varem, tuues näiteks Eesti Vabariigi Valitsuse ja TAAS-Israel Industries Ltd. vahel sõlmitud
relvahankelepingu. Ta leidis, et konfidentsiaalse teabe kaitseks on võimalik rakendada
vastavat juurdepääsukorda, sealhulgas võtta komisjoni liikmetelt kohustus teavet
kolmandatele isikutele mitte avaldada.
Anti Allas palus selgitada, kas lepingute konfidentsiaalsuse küsimusi ja nendega seotud
põhimõtteid on arutatud ühiselt Kaitseministeeriumi ja RKIK-i tasandil või on see jäetud
RKIK-i otsustada.
Elmar Vaher selgitas, et tema teada ei arutatud lepingute sõlmimisel nende hilisemat
Riigikogule esitamist ning konfidentsiaalsussätted tulenesid ettevõtjate huvidest ja Ukraina
toetamise meetmest. Ta rõhutas, et RKIK ei ole välistanud lepingute komisjonile esitamist
ning hindab võimalust teha need kättesaadavaks ka täies ulatuses.
Elmar Vaher andis ülevaate RKIK-i kaudu Ukrainale laskemoona vahendamiseks sõlmitud
lepingutest. Ta selgitas, et kokku on sõlmitud 19 lepingut 28 laskemoonatüübi kohta
kogumahus 585 miljonit eurot, millest 346 miljoni euro ulatuses on laskemoona Ukrainale
tarnitud. Kaks lepingut kogumahus 57 miljonit eurot on veel täitmisel ning nendega ei ole
probleeme esinenud. E. Vaher märkis, et lõpetatud on 7 probleemset lepingut kogumahus 183
miljonit eurot, mille raames tehti ettemakseid 71,8 miljonit eurot. Viie lepingu puhul on
RKIK pöördunud kohtusse või vahekohtusse ning kahe puhul valmistatakse menetluse
alustamist ette. Ettemaksete tagasisaamiseks on esitatud nõudeid 60 miljoni euro ulatuses,
lisaks 7,6 miljoni euro ulatuses leppetrahvinõudeid ja 1,1 miljoni euro ulatuses muid
kahjunõudeid. Ta lisas, et kasutamata 111 miljonit eurot tuleb tagastada Euroopa
rahutagamisrahastule (European Peace Facility, EPF), kuna vahendeid ei ole pärast
kokkulepitud tarnetähtaja möödumist enam võimalik kasutada.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, millal esitati probleemsete lepingutega seotud nõuded
Harju Maakohtule ja rahvusvahelisele vahekohtule.
Elmar Vaher vastas, et nõuded esitati 2026. aastal ligikaudu samal ajal, mõnenädalase
3
vahega, tema mäletamist mööda aprillis või mais.
Urmas Reinsalu viitas Riigikontrolli andmetele, mille kohaselt kaeti 2025. aasta lõpus 14,5
miljoni euro ulatuses algselt Euroopa rahutagamisrahastu vahenditest rahastatud ettemakseid
teiste doonorite vahenditega, kuna nende kasutamise tähtaeg oli pikem, ning palus selgitada,
kas see puudutas vaidlusalust lepingut. Samuti küsis ta, milline on probleemsete ettemaksete
staatus ja võimalik tagastamiskohustus pärast Euroopa rahutagamisrahastu vahendite
kasutamise tähtaja möödumist.
Elmar Vaher selgitas, et kohtumenetluses nõutakse tagasi 60 miljonit eurot ning lisaks on
probleemseid ettemakseid 11 miljoni euro ulatuses. Ta märkis, et Datasel S.r.l.-iga sõlmitud
lepingu rahastamiseks kasutati lisaks Euroopa rahutagamisrahastu vahenditele ka kahe
doonorriigi vahendeid ning kohtumenetluse tulemust ei ole praegu võimalik prognoosida.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas Euroopa Komisjoni hinnangul kuuluvad probleemsete
lepingute alusel tehtud ja praegu kohtuvaidluste esemeks olevad ettemaksed tagastamisele või
sõltub nende edasine käsitlemine kohtuvaidluste tulemustest.
Elmar Vaher selgitas, et Euroopa Komisjon saadab septembri lõpus Eestisse kolmeks
päevaks uurimisrühma, et hinnata, kas Eesti riik ja RKIK on täitnud nõuetekohaselt oma
hoolsuskohustust. Ta märkis, et RKIK esitab uurimisrühmale vajalikud materjalid ja
selgitused ning peab vajalikuks kaasata ka asjaomaste protsessidega seotud endisi töötajaid.
Urmas Reinsalu viitas RKIK-i endise peadirektori Magnus-Valdemar Saare intervjuule ning
palus selgitada, kas Ukraina abi vahendamise lepinguid puudutavad otsused langetati ministri
tasandil. Samuti küsis ta Saare viidatud juhtumi kohta, kus RKIK-i ettepanek ja ministri
tasandil tehtud otsus väidetavalt lahknesid ning see oli kirjalikult fikseeritud.
Kadri Peeters vastas, et alustas Kaitseministeeriumis tööd 12. mail 2025 ega osalenud
kõnealustes aruteludes, mistõttu ei saa ta nende kohta hinnangut anda.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas vastab tõele Magnus-Valdemar Saare väide, et Ukraina
abi vahendamise lepingud esitati kaitseministrile, ning küsis, kas ja millal anti need
Kaitseministeeriumile üle.
Kadri Peeters selgitas, et tema ei ole kõnealuseid lepinguid näinud, kuna lepingutega
tegelemine kuulub RKIK-i vastutusalasse. Teiste Kaitseministeeriumi ametnike või ministri
lepingutega tutvumise kohta ei osanud ta selgitusi anda.
Urmas Reinsalu palus E. Vaheril selgitada, kas RKIK-i ettepanekud ja ministri tasandil
tehtud otsused olid mõnel juhul erinevad ning kas ja millal edastas RKIK
vahendamislepingud kaitseministrile.
Elmar Vaher vastas, et ei oska kommenteerida Magnus-Valdemar Saare väidet RKIK-i ja
ministri seisukohtade lahknemise kohta. Ta selgitas, et sai RKIK-i juhina tööle asudes Hanno
Pevkurilt paberkandjal Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepingud, mis olid kaitseministri sõnul välja
prinditud 2025. aasta lõpus seoses lepingute lõpetamise küsimustega. E. Vaher märkis, et
tavapärases otsustusprotsessis ei esitata ministrile lepinguid, vaid RKIK esitab kantsleri
koordinatsioonikoosolekule ja ministri otsustuskoosolekule otsustamiseks vajalikku teavet
märgukirjade ja nende lisamaterjalide kaudu.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas RKIK-i käsutuses on Eesti julgeolekuasutustelt või
muudest allikatest saadud kirjalikku taustakontrolli teavet Datasel S.r.l.-i, Neco Defence
Munitions Private Limitedi ja Miava Capital Ltd. või teiste Ukraina abi vahendamisega seotud
lepingupartnerite kohta.
4
Elmar Vaher vastas, et RKIK-i käsutuses sellist teavet ei ole. Ta märkis, et on Datasel S.r.l.-
iga seoses pöördunud Kaitsepolitseiameti poole ja palunud ettevõttega seotud asjaolusid
hinnata, kuid ei ole sealt hinnangut saanud.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, kas Eestis käimasolev kriminaalmenetlus puudutab
vahendamislepinguid või Riigikontrolli auditis käsitletud raamatupidamisreeglite võimalikke
rikkumisi.
Elmar Vaher vastas, et tema teada puudutab kriminaalmenetlus raamatupidamisreeglitega
seotud küsimusi. Ta lisas, et riigi peaprokuröri sõnul analüüsib prokuratuur ka Riigikontrolli
auditis esitatud tähelepanekuid.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas RKIK-i dokumentide ja muu säilinud teabe põhjal on
võimalik tuvastada, kuidas tekkis kontakt Datasel S.r.l.-i, Neco Defence Munitionsi ja Miava
Capital Ltd.-ga ning kes vahendas nende jõudmist RKIK-i lepinguläbirääkimisteni.
Elmar Vaher selgitas, et ta ei ole 2024. aasta ja 2025. aasta alguse sündmuste kohta eraldi
uurimist läbi viinud ega oska seetõttu öelda, kuidas nimetatud ettevõtetega esmane kontakt
tekkis. Ta märkis, et varaseim tema käsutuses olev kirjalik teave pärineb 2024. aastast, mil
RKIK-i töötajad külastasid Neco Defence Munitionsi, et veenduda ettevõtte olemasolus ja
laskemoona tootmises. E. Vaher lisas, et Neco Defence Munitionsi, Datasel S.r.l.-i ja Miava
Capital Ltd. lepingueelsete läbirääkimistega seotud olemasolev teave on edastatud RKIK-i
esindavale vandeadvokaadile.
Diana Ingerainen palus selgitada, kas sarnaste probleemide ennetamiseks oleks vaja muuta
kehtivat regulatsiooni ning kas Kaitseministeeriumil on piisav võimekus taustakontrolliga
seotud koostöö koordineerimiseks.
Elmar Vaher leidis, et õigusruumi muutmiseks on praegu ennatlik ettepanekuid teha ning
esmalt tuleb tagada kehtivate reeglite järgimine. Ta märkis, et RKIK-il on hangete ja
lepingupartnerite taustakontrolliks olemas võimalused, mida ei ole tema hinnangul seni
piisavalt kasutatud, sealhulgas koostöö Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe luurekeskusega. E.
Vaheri sõnul ei ole tema ametiajal ilmnenud õiguslikke ega muid takistusi taustakontrollide
tegemiseks või nimetatud asutustega koostööks.
Kadri Peeters lisas, et Kaitseministeerium töötab tegevuskava raames välja kaitseotstarbelise
varustuse vahendamise põhimõtteid, sealhulgas vahendamise tingimusi ja Eesti riigieelarvele
tekkivate riskide käsitlemist. Põhimõtted on kavas välja töötada lähima ühe-kahe kuu jooksul.
Anti Allas palus selgitada, kelle kaasamisel oleks võimalik saada terviklik ülevaade
varasematest otsustest, ning küsis Riigikontrollilt, millisesse ajavahemikku jäävad auditis
tuvastatud olulisemad probleemid.
Kadri Peeters leidis, et tervikliku ülevaate saamiseks tuleks selgitusi küsida inimestelt, kes
kõnealuste otsuste tegemises osalesid.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et Riigikontroll on juhtinud Kaitseministeeriumi
valitsemisala varade ja varude arvestuse probleemidele tähelepanu juba viimased viis-kuus
aastat ning neid käsitleti ka eelmises, 2024. aastat puudutanud auditis. Ta märkis, et
kaitseotstarbelise abi vahendamisega seotud probleemid jõudsid Riigikontrolli auditi
tähelepanu alla esmakordselt 2024. aastat käsitlenud auditis.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, millal toimus RKIK-i töötajate visiit Neco Defence
Munitionsi juurde, kes visiidil osalesid ning mida tuvastati ettevõtte laskemoona tootmise ja
5
tootmisvõimekuse kohta.
Elmar Vaher selgitas, et visiidi kohta on koostatud memo, milles on üldiselt kirjeldatud
ettevõtte toodetavaid laskemoonatüüpe ja tootmisvõimekust. Ta märkis, et RKIK-i visiidil
osalenud töötajad on teada ning lubas visiidi aega, osalejaid ja tulemusi puudutava täpsema
teabe komisjonile hiljem esitada.
Urmas Reinsalu palus kinnitada, et esimene vahendamisleping sõlmiti 2024. aasta augustis.
Ta viitas India meedias 2024. aasta mais avaldatud teabele Neco Groupi ja Anand
Jayaswaliga seotud rahapesumenetluse kohta ning palus selgitada, kas RKIK oli enne lepingu
sõlmimist ja ettemaksete tegemist sellest teabest teadlik ning kas sellised asjaolud oleksid
pidanud mõjutama lepingupartneri suhtes tehtavat hoolsuskontrolli.
Elmar Vaher kinnitas, et esimene leping sõlmiti 2024. aasta augustis, kuid märkis, et tal
puudub teave selle kohta, kas RKIK oli lepingu sõlmimise ajal nimetatud asjaoludest teadlik.
Urmas Reinsalu palus täiendavalt selgitada, kas RKIK on praeguseks kogunud Datasel S.r.l.-
i, selle emaettevõtte Neco Defence Munitionsi, Miava Capital Ltd. ning nende ettevõtetega
seotud isikute kohta taustateavet, mida oleks võimalik kasutada ka käimasolevas
kohtuvaidluses.
Elmar Vaher selgitas, et RKIK-i käsutuses on ulatuslik teave ning kohtumenetluse käigus on
uuritud ka 2024. aastale ja sellele eelnenud perioodile jäävaid asjaolusid, et koguda RKIK-i
seisukohti toetavaid tõendeid ja argumente. Ta rõhutas siiski, et ei ole kõigi mahukates
kohtutoimikutes sisalduvate materjalidega isiklikult kursis.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas RKIK-il on teavet probleemsete lepingute alusel tehtud
ettemaksete edasise liikumise ja kasutamise kohta, sealhulgas kas ja millises ulatuses on
vahendid jõudnud Datasel S.r.l.-i või Neco Defence Munitionsiga seotud ettevõtete kontrolli
alla ning millises ulatuses on nende eest toodetud lepingutingimustele mittevastavat kaupa.
Elmar Vaher vastas, et RKIK-il puudub õigus raha liikumist jälitada ning tema käsutuses ei
ole teavet selle kohta, kus kõnealused vahendid praegu asuvad või kelle kontrolli all need on.
Anti Allas palus Riigikontrollil täpsustada, milliste varasemate Kaitseministeeriumi ja
Kaitseväe juhtide ametiaega auditis tuvastatud probleemid puudutavad, et hinnata, keda oleks
otstarbekas kutsuda komisjoni jätkuistungile.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et osa auditis käsitletud probleemidest on pikaajalised ning
ulatuvad mitme kaitseministri, kantsleri ja Kaitseväe juhataja ametiaega. Ta märkis, et
Ukraina abi vahendamisega seotud probleemide ajalugu on lühem, kuna tarnijatega sõlmiti
lepingud valdavalt aastatel 2024–2025.
Anti Allas märkis, et vahendamislepingute sõlmimise algusperioodil olid Kaitseministeeriumi
kantsler Kusti Salm ja Kaitseväe juhataja Martin Herem.
Urmas Reinsalu palus Asko Kivinukil täpsustada, millal ta asus RKIK-is hangete valdkonna
eest vastutama ning milline oli tema varasem kokkupuude hangetega.
Asko Kivinuk selgitas, et liitus 2025. aasta septembris uuesti RKIK-iga peadirektori
asetäitjana, vastutades esialgu välissuhtluse ja kaitsetööstusparkide arendamise eest. Hangete
valdkonna eest vastutab ta alates 2026. aasta maist ning varasemalt on ta RKIK-is töötanud ka
kategooriajuhina.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas RKIK on probleemsete vahendamislepingute asjaolude
väljaselgitamiseks korraldanud sisekontrolli või muu menetluse ning kas praegustelt või
6
endistelt töötajatelt on küsitud selgitusi selle kohta, kuidas kontakt lepingupartneritega tekkis.
Elmar Vaher selgitas, et tegi 2026. aasta veebruari lõpus või märtsi alguses kaitseministrile
ettepaneku korraldada RKIK-is finantsaudit, kuid Riigikontrolli auditi kattuva fookuse tõttu
eraldi auditit ei tehtud. Distsiplinaarmenetlust ei ole alustatud. Ta märkis, et osa juhtumiga
seotud töötajatest töötab endiselt RKIK-is ning RKIK-i lepinguline vandeadvokaat on
kohtumenetluse tarbeks küsitlenud kolme inimest, kellel võib olla teavet lepingupartneriga
kontakti tekkimise kohta. E. Vaher lisas, et ei ole nende küsitluste materjalidega tutvunud ega
oska seetõttu öelda, kuidas kontakt tekkis või kes seda vahendas.
Evelin Poolamets palus selgitada, milline on probleemse lepingu alusel valmistatud
laskemoona praegune seisund, kas selle kvaliteeti ja väärtust on hinnatud ning millised kulud
kaasnevad selle hoiustamisega.
Elmar Vaher selgitas, et ettevõte valmistas osa mürskudest, kuid Eesti riik ei ole neid vastu
võtnud, kuna need ei ole komplektsed ega vasta kvaliteedinõuetele ning neid käsitletakse
pooltoodetena. Mürske hoiustatakse välisriigis RKIK-i korraldatud hoiustamislepingu alusel,
et säilitada nende võimalik rahaline väärtus ja võimalus arvestada need kohtumenetluses
nõude katteks. Ta märkis, et mürskude väärtuse ekspertiisi ei ole veel tehtud, kuid tõenäoliselt
tuleb seda teha kohtumenetluse käigus.
Urmas Reinsalu palus täpsustada hoiustatavate mürskude kogust.
Elmar Vaher vastas, et RKIK-ile on mürskude arv teada, kuid ta ei osanud seda istungil
öelda. Ta lisas, et mürske hoiustatakse mitmes konteineris ning hiljuti on tehtud nende
kohtvaatlus, kuid täpsemat inventuuri ja ekspertiisi ei ole veel tehtud.
Evelin Poolamets palus täpsustada, kui suured on mürskude hoiustamise kulud.
Elmar Vaher vastas, et hoiustamise eest tasutakse tema mäletamist mööda ligikaudu 20 000
eurot kuus.
Urmas Reinsalu palus selgitada, miks ei kasutatud probleemsete vahendamislepingute puhul
finantsriskide maandamise meetmeid, nagu akreditiiv, pangagarantiid või kauba eelnev
kontroll, ning kas selliste meetmete kasutamata jätmine oli tavapärane ka teiste
vahendamislepingute puhul.
Asko Kivinuk selgitas, et 19 vahendamislepingu finantseerimistingimused olid erinevad:
kasutati muu hulgas 30- ja 50-protsendilisi ettemakseid ning osade lepingute puhul ka
akreditiivi. Ta ei osanud selgitada, millistel kaalutlustel konkreetsete lepingute puhul riskide
maandamise meetmeid ei rakendatud. A. Kivinuk lisas, et praegustes suuremates
hankemenetlustes eelistatakse muu hulgas riikidevahelisi tehinguid ning ettevõtjatelt
küsitakse finantsvõimekust ja tehnoloogilist suutlikkust tõendavaid kinnitusi.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, milline oli RKIK-i toonane kaalutlus riskide võtmisel ja
kas sellist praktikat kasutatakse ka praegu.
Elmar Vaher märkis, et toonaseid kaalutlusi saaksid selgitada RKIK-i endine peadirektor ja
peadirektori asetäitja ning Kaitseministeeriumi esindajad, kes osalesid protsessis selle algusest
alates.
Urmas Reinsalu palus Riigikontrollil täpsustada, kas 2024. aasta auditis välja toodud
puudused RKIK-i kaupade vastuvõtmise dokumentides ja muudes ostudokumentides
puudutasid Datasel S.r.l.-iga sõlmitud vahendamislepinguid või muid hankeid.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et eelmise aasta auditis rahvusvahelise vahendamise
lepinguid ei kontrollitud ning nimetatud puudused tuvastati siseriiklike vahendite eest
7
Kaitseväele tehtud hangete valimis.
Urmas Reinsalu palus seejärel selgitada Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepingute mahtu ja
ettemaksete osakaalu ning põhjuseid, miks sama ettevõttega sõlmiti järjest mitu lepingut
olukorras, kus varasemate lepingute tarned ei olnud veel lõpule viidud.
Elmar Vaher märkis, et tema mäletamist mööda moodustasid ettemaksed ligikaudu 50%
lepingute kogumahust. Ta selgitas, et Datasel S.r.l.-iga sõlmiti järjest viis lepingut: esimene
2024. aasta augustis tähtajaga sama aasta detsembris, kuid juba oktoobris sõlmiti järgmine
leping enne esimese tarne lõpuleviimist. Samuti sõlmiti 2024. aasta detsembris leping
tarneajaga 2025. aasta märtsis ning veel samal kuul uus leping sama tarneajaga. E. Vaher
märkis, et olemasolevatest materjalidest ei ole talle selgunud, millistel kaalutlustel selliselt
järjestikuseid lepinguid sõlmiti.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, kas Datasel S.r.l.-iga 2024. aasta augustist kuni 2025. aasta
kevadeni sõlmitud lepinguid käsitleti eraldi ministri otsustuskoosolekutel.
Kadri Peeters vastas, et alates tema ametisse asumisest 12. mail 2025 ei ole seda teemat
ministri otsustuskoosolekul käsitletud ning tema ei ole kõnealuseid lepinguid näinud.
Varasema perioodi kohta ei osanud ta selgitusi anda.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, kes oli K. Peetersi eelkäija ning kas temalt on kõnealuste
lepingute kohta selgitusi küsitud.
Kadri Peeters vastas, et tema eelkäija kaitseplaneerimise asekantslerina oli Tiina Uudeberg,
kes on praegu Justiitsministeeriumi kantsler. Ta märkis, et ei ole T. Uudebergiga sel teemal
rääkinud.
Urmas Reinsalu palus Riigikontrollil täpsustada Ukraina abi vahendamise rahalist mahtu ja
senist täitmist.
Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et 2025. aasta lõpuks oli doonoritelt ja Euroopa
Komisjonilt RKIK-ile laekunud ettemakseid ligikaudu 650 miljonit eurot ning selleks ajaks
oli Ukrainasse tarnitud kaupa ligikaudu 350 miljoni euro väärtuses. Ta märkis, et osa
ülejäänud vahenditest tuleb kasutusperioodi lõppemise tõttu doonoritele ja Euroopa
Komisjonile tagastada ning osa lepinguid on veel täitmisel. Tagastamisele kuuluva summa
suurust ei osanud ta täpsustada.
Urmas Reinsalu palus selgitada, kas Riigikontroll on hinnanud vahendamislepingutes kokku
lepitud hindade kujunemist ja nende vastavust soetatava laskemoona kogustele ning kas
lepingute hinnastamisel oli kasutusel kindel metoodika.
Ines Metsalu-Nurminen vastas, et lepingute põhjalikum analüüs seisab Riigikontrollil veel
ees, mistõttu ei ole praegu võimalik hinnata, millise loogika alusel lepingute hinnad
kujunesid.
Urmas Reinsalu palus Elmar Vaheril täpsustada, kes pidas RKIK-i poolt Datasel S.r.l.-iga
seotud läbirääkimisi, kuidas kujunesid lepingutes kokku lepitud kogused ja hinnad ning
kellega peeti läbirääkimisi teise lepingupoole esindajatena.
Elmar Vaher selgitas, et detailsemaid läbirääkimisi juhtis tollane RKIK-i kategooriajuht
Ramil Lipp ning läbirääkimistega olid seotud ka tollane peadirektor ja peadirektori asetäitja
Katri Raudsepp. Ta märkis, et tal puudub täpsem teave hindade ja koguste kujunemise ning
teise lepingupoole läbirääkijate kohta ning ta ei ole võrrelnud lepingutes toodud mürskude
hindu toonase turuhinnaga.
Urmas Reinsalu küsis, kas lepinguhindade võrdlemine toonase turuhinnaga oleks praegu
põhjendatud.
8
Elmar Vaher leidis, et see ei ole praeguses etapis enam esmatähtis, kuna laskemoona
Ukrainale tarnimine nende lepingute alusel ei ole enam võimalik ning RKIK-i eesmärk on
Harju Maakohtus ja vahekohtumenetluses tehtud ettemaksed tagasi saada.
Urmas Reinsalu palus selgitada, milline on RKIK-is lepingu alusel tehtava ettemakse
kinnitamise protsess ja millisel tasandil tehakse makseotsus.
Asko Kivinuk selgitas, et ettemakse tegemise tingimused määratakse juba lepingus. Pärast
lepingu sõlmimist ja ettemaksuarve saamist edastab lepingu kontaktisik, üldjuhul
kategooriajuht, arve finantsosakonnale, kus kontrollitakse selle vastavust lepingule ja tehakse
makse. Eraldi sisulist otsust ettemakse tegemiseks selles etapis ei langetata.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, kes allkirjastasid RKIK-i poolt kõnealused lepingud.
Asko Kivinuk vastas, et lepingud allkirjastas kas RKIK-i peadirektor või peadirektori
asetäitja.
Urmas Reinsalu palus täpsustada Miava Capital Ltd., Datasel S.r.l.-i ja Neco Defence
Munitionsi omavahelisi seoseid ning nende rolli RKIK-i sõlmitud lepingutes ja
käimasolevates kohtuvaidlustes.
Asko Kivinuk selgitas, et Miava Capital Ltd. ja Datasel S.r.l.-iga on sõlmitud eraldi lepingud.
Ta ei soovinud ettevõtete omavahelisi suhteid ja Neco Defence Munitionsi rolli täpsemalt
kommenteerida, kuna need küsimused on osa käimasolevatest kohtuvaidlustest.
Elmar Vaher täpsustas, et lõpetatud on seitse probleemset lepingut, millega seotud
ettemaksed ulatuvad 71,8 miljoni euroni. Viie lepingu puhul on pöördutud kohtusse või
vahekohtusse ning kahe puhul valmistatakse menetluse alustamist ette. Ta märkis, et Miava
Capital Ltd.-iga on sõlmitud üks leping ning ülejäänud probleemsed lepingud on sõlmitud
Datasel S.r.l.-iga.
Asko Kivinuk kinnitas, et Neco Defence Munitions on samuti kohtumenetluse osapool, kuid
ei täpsustanud ettevõtte rolli, kuna see puudutab vaidluse sisu.
Elmar Vaher lisas, et RKIK-i üks eesmärke kohtuvaidluses on tõendada Neco Defence
Munitionsi seost Datasel S.r.l.-iga. Miava Capital Ltd. ja Neco Defence Munitionsi võimaliku
seose kohta ei osanud ta istungil vastata ning lubas selle kohta komisjonile täiendava vastuse
esitada.
Anti Allas palus selgitada, kui levinud on kehtivate relvahankelepingute puhul
konfidentsiaalsusnõuded, mis piiravad ka lepingupartneri nime avaldamist, ning kui suur osa
lepingutest on selliste tingimustega kaetud.
Elmar Vaher selgitas, et enamik suurtest relvahankelepingutest sisaldab
konfidentsiaalsussätteid, mis võivad hõlmata muu hulgas ettevõtte nime, hinda, tarnekohta ja
muid lepinguandmeid ning mille rikkumisega võivad kaasneda leppetrahvid. Ta ei osanud
konfidentsiaalsussätetega lepingute osakaalu istungil täpsustada, kuid pakkus võimalust
esitada komisjonile näiteks viimase kuue kuu või 2026. aasta lepingute põhjal vastav
ülevaade.
Evelin Poolamets palus RKIK-i peadirektoril hinnata, kas Datasel S.r.l.-iga lepingute
sõlmimisel järgiti nõuetekohaselt hanke-, finants- ja riskijuhtimise põhimõtteid ning milliseid
meetmeid on rakendatud sarnaste probleemide vältimiseks.
Elmar Vaher märkis, et tema käsutuses oleva teabe põhjal ei oleks ta sellist lepingut
allkirjastanud, arvestades tehingu rahalist mahtu, varasema koostöökogemuse puudumist ning
9
asjaolu, et lepingupartner ei olnud tootja ja tegemist ei olnud riikidevahelise tehinguga. Ta
selgitas, et riskide vähendamiseks eelistab RKIK praegu lepinguid otse tootjatega, varasema
usaldusväärse taustaga ettevõtetega ning võimalusel riikidevahelisi tehinguid.
Kadri Peeters lisas, et Riigikontrolli tähelepanekutest lähtudes on täpsustatud riigieelarve
seaduse § 11 ning Kaitseministeerium töötab välja põhimõtteid toetuste vahendamise
edasiseks korraldamiseks.
Anti Allas palus selgitada, kas ja milliseid suuniseid on Kaitseministeerium andnud RKIK-ile
kontrollimeetmete ja seniste tegevuspõhimõtete muutmiseks pärast vahendamislepingutega
seotud probleemide ilmnemist.
Elmar Vaher selgitas, et kirjalikke suuniseid ei ole ta saanud, kuid ametisse asumisel oli
üheks tema tegevuseesmärgiks RKIK-i sisekontrolli parandamine. Ta märkis, et
kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas nende esimesel kohtumisel vajadust kontrollimeetmeid
tugevdada. E. Vaher tõi Riigikontrolli tähelepanekutele tuginedes esile vajaduse senisest
paremini dokumenteerida lepingute sõlmimisega seotud tegevusi ja otsuseid, et neid oleks
võimalik hiljem taasesitada ja analüüsida. Samuti märkis ta, et ettevõtjate taustakontrolliks on
võimalik kasutada Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe luurekeskuse võimalusi.
Kadri Peeters täpsustas, et Kaitseministeerium teostab RKIK-i hanketegevuse üle
järelevalvet. Ta selgitas, et toetuste vahendamine erineb hanketegevusest, kuna selle korraldus
on olnud reguleerimata, kuid selle põhimõtteid on viimastel kuudel üle vaadatud ja muudetud.
K. Peeters selgitas, et 2026. aastal ei ole tehtud otsuseid toetuste vahendamiseks, mistõttu ei
ole selles küsimuses RKIK-ile ka uusi juhiseid antud.
Evelin Poolamets palus täpsustada, kui kaugele on jõutud Riigikontrolli ettepanekuga anda
RKIK-i finantsjuhtimine ja -arvestus üle Kaitseministeeriumile.
Kadri Peeters selgitas, et ettepanekut arutatakse Kaitseministeeriumis, kuid otsust ei ole veel
tehtud.
Urmas Reinsalu tänas kutsutud külalisi ja lõpetas istungi.
Otsustati:
1.1 RKIK-il esitada komisjonile järgmised materjalid ja kirjalikud täpsustused:
1. RKIK-i esindajate Neco Defence Munitionsi tootmiskohta tehtud visiidi kohta
koostatud memo või muu kirjalik ülevaade.
2. Kirjalik täpsustus Neco Defence Munitionsi tootmiskohta tehtud visiidi kohta,
sealhulgas:
• visiidi toimumise aeg ja koht;
• visiidil osalenud RKIK-i esindajad;
• visiidi eesmärk ja tulemused;
• millise laskemoona tootmine visiidi käigus tuvastati;
• visiidi käigus tuvastatud tootmisvõimekus;
• kas visiidi käigus tuvastati Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepingute täitmiseks
mõeldud laskemoona või selle komponentide tegelik olemasolu ning millises
valmidusastmes need olid.
3. Visiidi käigus või selle tulemusel koostatud muud dokumendid, milles kajastatakse
Neco Defence Munitionsi tootmisvõimekust, toodangu olemasolu või võimekust täita
Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi (konsensus: Anti Allas,
Vadim Belobrovtsev, Toomas Järveoja, Evelin Poolamets, Urmas Reinsalu, Tanel
10
Tein)
2. Info ja muud küsimused
Päevakorrapunkti ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Laura Joanna Kuum
protokollija