EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 8.9.2026 COM(2026) 456 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE

COUNCIL AND THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE

on the implementation of Council Regulation (EC) No 116/2009 of 18 December 2008 on

the export of cultural goods

1 January 2021 to 31 December 2023

1

1. INTRODUCTION

Council Regulation (EC) No 116/2009 1 on the export of cultural goods (the Regulation)

makes the export of certain cultural goods outside the European Union’s customs territory

dependent on the presentation of an export licence. It also ensures that exports of those goods

undergo uniform controls at the EU’s external borders. Annex I of the Regulation defines the

material scope of the Regulation by listing the categories of cultural goods to which it

applies, as well as by setting age and/or value thresholds for most of the categories listed.

The objective of the Regulation is to reconcile the fundamental principle of free movement of

goods with the principle of protecting national treasures within the historical framework of

the creation in 1993 of the Internal Market, which abolished all internal borders between

Member States.

To complement the framework set up by the Regulation, an implementing regulation 2

provides for three types of export licences (standard licence, specific open licence and

general open licence) and sets out the rules for their application. In addition to EU legislation,

certain Member States’ laws impose additional restrictions, such as a requirement to obtain a

national licence – followed by an EU export licence – for the lawful movement of objects

designated as ‘national treasures’ out of their national territory.

In accordance with Article 10 of the Regulation, the Commission is required to periodically

present a report on the implementation of the Regulation. The present report covers the

period from 1 January 2021 to 31 December 2023. It draws on information provided by

Member States in response to a questionnaire 3 covering all aspects of implementation of the

export licencing system. It also draws on discussions at the Cultural Goods Committee and at

the expert group of customs issues related to cultural goods (the Expert Group).

2. IMPLEMENTATION OF THE REGULATION

2.1 Objective and performance

All but one of the Member States 4 consider that the Regulation is performing well in

achieving its objective.

1 Council Regulation (EC) No 116/2009 of 18 December 2008 on the export of cultural goods (OJ L 39,

10.2.2009, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/116/oj). 2 Commission Implementing Regulation (EU) No 1081/2012 of 9 November 2012 for the purposes of Council

Regulation (EC) No 116/2009 on the export of cultural goods (OJ L 324, 22.11.2012, p. 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2012/1081/oj). Latest consolidated text available here: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02012R1081-20121212. 3 Survey of the Member States in the form of a questionnaire, conducted between 15 July 2024 and

1 October 2024. 4 The only Member State that considers that the Regulation was not performing sufficiently well based its

opinion on the fact that its own national legislation is stricter. However, there are no barriers to free movement

of goods between the EU’s Member States, so even the strictest national provisions cannot prevent the illegal

transfer of a protected cultural good from one Member State’s national territory to that of another different

Member State – where it is not protected by the first Member State’s national provisions – and from there to a

non-EU country.

2

14 Member States consider that the Regulation is making a significant contribution to

preventing illegal trade, because it creates awareness in heritage institutions, the legitimate art

trade, collectors and even tourists of the importance of exercising due diligence before

acquiring or putting on the market a cultural good.

A few Member States nevertheless identified points where the Regulation’s performance

could be improved:

(a) increased administrative cooperation 5, in particular for the purpose of handling

cases where the cultural good for which a licence is requested originates in a different

Member State;

(b) digitalisation of the export licence system 6 in order to provide the same level of

protection for EU cultural goods as for goods of non-EU countries under Regulation

(EU) 2019/880 7;

(c) harmonisation of the various EU instruments for the protection of cultural heritage

(e.g. the Import Regulation and its electronic system 8, and the Return Directive 9) as

well as alignment with international conventions for the protection of cultural

property 10;

(d) greater use of modern electronic tools (e.g. image recognition technologies and

better cooperation with art handlers for exports of cultural goods) 11.

2.2 Material scope of the Regulation

5 Two Member States suggested this improvement. 6 Two Member States reiterated this request, which was already present in the previous implementation report

from the Commission to the European Parliament, the Council and the European Economic and Social

Committee on the implementation of Council Regulation (EC) No 116/2009 of 18 December 2008 on the export

of cultural goods 1 January 2018 to 31 December 2020, COM (2022) 424, p. 6. 7 Regulation (EU) 2019/880 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on the introduction

and the import of cultural goods (OJ L 151 of 7.6.2019, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/880/oj). 8 The Import Regulation cannot be merged with the Export Regulations because their scopes, procedures and

certification differ. However, the corresponding electronic systems for their implementation will be very similar

in terms of user interface and system functionalities. 9 Directive 2014/60/EU of the European Parliament and of the Council of 15 May 2014 on the return of cultural

objects unlawfully removed from the territory of a Member State and amending Regulation (EU) No 1024/2012

(Recast) (OJ L 159 of 28.5.2014, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/60/oj). Following its recast in

2014, the scope of the Return Directive now differs from the scope of the Regulation, precluding the full

alignment of the instruments. The Return Directive applies to cultural objects as defined in Article 2(1): ‘an

object which is classified or defined by a Member State, before or after its unlawful removal from the territory

of that Member State, as being among the ‘national treasures possessing artistic, historic or archaeological

value’ under national legislation or administrative procedures within the meaning of Article 36 TFEU’. By

contrast, cultural goods are the items listed in Annex I to Regulation (EC) No 116/2009. 10  One Member State suggested this harmonisation. However, the EU cannot accede to the 1970 UNESCO

(United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation) Convention on the Means of Prohibiting and

Preventing the Illegal Import, Export and Transfer of Ownership of Cultural Property because only individual

countries can accede. 11 Four Member States suggested such improvements while also highlighting that more resources should be

made available for additional tools and cooperation to be effective (particularly in terms of officers with

expertise in cultural property).

3

The Regulation defines its material scope (i.e. the term ‘cultural goods’) by referring to 15

categories of goods listed in its Annex I. A large majority of Member States (21) consider

those categories topical and representative. However, 6 Member States report that they

occasionally face interpretation issues, and 4 Member States suggest updating the list in

Annex I. More specifically, those 4 Member States recommend creating a separate category

for liturgical icons in order to better protect this type of cultural goods 12.

Regarding the set age thresholds, all but 2 of the Member States (25) consider the thresholds

adequate. The other 2 Member States suggest lowering the current thresholds in order to

capture more cultural goods by aligning EU-level protection with their own national-level

protection. One of those 2 Member States focuses its recommendation on goods in categories

11 and 14 (printed maps to 100 years and means of transport to 50 years).

Regarding the value thresholds, almost half of the Member States (13) consider that the

thresholds are no longer representative and need revision.

2.3 Cultural goods valuation

Due to the nature of cultural goods and to the fact that, sometimes, certain items have never

been the object of a transaction, just over half of the Member States (14) report that they face

occasional difficulties in determining their exact (or even approximate) monetary value.

Member States’ valuation methods differ significantly, so a large majority of Member States

(21) suggest developing a common valuation method.

2.4 Export licences

Export licences under this Regulation are issued by the competent authority of the last

Member State in the territory of which the object was ‘definitively and lawfully located’. An

export licence is granted on the basis of that Member State’s laws and regulations. Customs

controls then ensure that cultural goods can only leave the EU’s customs territory if they are

accompanied by a valid export licence.

2.4.1 Standard export licences

Standard licences are by default 13 to be used for each export subject to the Regulation.

35 114 standard licences were issued during the reporting period (for detailed figures, see

Table 1 in the annex). The main categories for which licence applications were received

during the reporting period are (in descending order):

- collections of historical, palaeontological, ethnographic or numismatic

interest;

- antiques;

- archaeological objects;

- original sculptures or statuary and copies;

12 Icons are currently classified in the paintings category. The very high value threshold of that category (above

EUR 150 000) leaves most icons outside the scope of the Regulation. 13 Article 2 of the Implementing Regulation states that ‘each individual Member State concerned may decide

whether or not it wishes to issue any specific or general open licences which may be used instead’ of a standard

licence.

4

- incunabula and manuscripts.

2.4.2 Specific open licences

Specific open licences may be issued for a cultural good that is temporarily exported on a

regular basis by a private person. 3 507 specific open licences were issued during the

reporting period (for detailed figures, see Table 2 in the annex). These mostly related to

antiques (category 15.b). 13 Member States reported that they do not issue this type of

licence.

The majority of Member States issuing such a licence (12 out of 14) apply a validity period

ranging from one to five years 14. The other two explained that the period granted depends on

the duration of the exhibitions.

2.4.3 General open licences

General open licences allow the temporary export on a regular basis of cultural goods owned

by museums and similar institutions. 1 207 general open licences were issued during the

reporting period (for detailed figures, see Table 3 in the annex). The majority of the Member

States (13) which issue such licences reported that they apply a validity period ranging from

six months to five years 15.

2.4.4 Export licences implementation issues

The inclusion of photographs in a licence application is important because it enables

customs authorities to identify the object when checking the licence. All but 3 Member States

systematically require photographs for definitive export licence applications.

Exemption from the export licence requirement. This exemption is based on Article 2(2)

of the Regulation. It allows Member States not to require an export licence for items of

category 1, first and second indents (i.e. when such items are considered of limited

archaeological or scientific interest) 16. Only two Member States used this exemption during

the reporting period.

Reasons for rejecting a licence application. 9 Member States rejected 505 applications for

standard export licences during the reporting period. They did so for one of the following

reasons: illicit origin of the object; existing national legislation protecting national treasures

of artistic, historical or archaeological value; age and/or value thresholds not met; export

licence to be issued by another Member State’s competent authority. 2 Member States

refused the export of a cultural good to the Russian Federation due to EU trade sanctions 17.

Revocation of licences. 10 Member States have legislation providing for revocation of

licences after they have been issued. However, only 1 Member State revoked licences (2

licences) during the reporting period.

14 Five years is the maximum period set by the Implementing Regulation (Article 10(3)). 15 Five years is the maximum period set by the Implementing Regulation (Article 13(3)). 16 This exemption mostly concerns ancient objects that are produced in large quantities and are quasi-identical

(e.g. coins) or are objects that are not direct products of excavations. 17 Council Regulation (EU) No 833/2014 of 31 July 2014 concerning restrictive measures in view of Russia’s

actions destabilising the situation in Ukraine (OJ L 229, 31.7.2014, p. 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/833/oj).

5

2.5 Electronic system – digitalisation

A very large majority of Member States (25) support the effort to digitalise the export

licences system by developing an EU centralised electronic system. Such a system should

facilitate administrative cooperation between Member States’ authorities, better trace the

provenance of cultural goods across the EU and improve the monitoring of export licences.

At the time of drafting the present report, the Commission was in the process of adopting new

implementing provisions for this purpose. According to these draft provisions, the Export of

Cultural Goods (ECG) system is scheduled to become operational on 2 October 2031.

3. CONCLUSIONS AND OUTSTANDING ISSUES

As was the case in previous reports and based on feedback received from the Member States,

the Regulation is considered (1) as performing well in terms of achieving its objectives and

(2) to be an important instrument for combating illegal trade.

The Commission will follow up the following recommended improvements that were

identified by most of the Member States:

- regarding digitalisation: the Commission is in the process of preparing for the

development of the ECG system, borrowing many features and functionalities

from the Import of Cultural Goods system while also catering to the specific

needs stemming from the Regulation;

- regarding the suggested update of the material scope of the Regulation: the

Commission will use an upcoming Expert Group meeting to reflect as a

priority on the potential revision of the value thresholds18;

- regarding the possibility of designing a common valuation method: the

Commission will invite the Member States to contribute their thoughts and

suggestions at an upcoming Expert Group meeting.

18 A reflection on the potential update of the categories of goods as well as of the age threshold (supported by

only a few Member States) might take place during an Expert Group meeting at a later stage.

6

4. ANNEX

Table 1. Standard Licences issued by Member States

Member

States

Year 2021-2023 Share of total in %

2021 2022 2023

BE 432 533 599 1,564 5.60%

BG 0 1 1 2 0.01%

CZ 6 12 28 46 0.13%

DK 68 48 74 190 0.53%

DE 1,590 1,343 1,390 4,323 12.15%

EE 22 14 23 59 0.17%

IE 110 69 49 228 0.64%

EL 1 1 3 5 0.01%

ES 3,151 3,445 2,958 9,554 26.85%

FR 3,628 4,142 4,026 11,796 33.15%

HR 42 36 38 116 0.33%

IT 434 551 591 1,576 4.43%

CY 2 5 6 13 0.04%

LV 1 1 0 2 0.01%

LT 2 3 3 8 0.13%

LU 0 8 23 31 0.09%

HU 31 17 5 53 0.15%

MT 22 25 29 76 0.21%

NL 345 361 450 1,156 3.25%

AT 670 697 625 1,992 5.67%

PL 16 16 15 47 0.13%

PT 573 728 559 1,860 5.23%

RO 1 0 1 2 0.01%

SI 4 1 10 15 0.04%

SK 3 6 2 11 0.03%

FI 1 0 1 2 0.01%

SE 131 121 135 387 1.09%

Total 11,286 12,184 11,644 35,114 100.00%

7

Table 2. Specific Open Licences in circulation

Member

States

Year 2021-2023 Share of total in %

2021 2022 2023

BE 0 0 0 0 0.00%

BG 0 0 0 0 0.00%

CZ 0 0 0 0 0.00%

DK 0 0 0 0 0.00%

DE 619 797 882 2298 65.53%

EE 0 0 0 0 0.00%

IE 0 0 0 0 0.00%

EL 1 2 4 7 0.20%

ES 0 0 0 0 0.00%

FR 0 1 1 2 0.06%

HR 0 0 0 0 0.00%

IT 0 0 0 0 0.00%

CY 0 0 0 0 0.00%

LV 0 0 0 0 0.00%

LT 0 0 0 0 0.00%

LU 0 0 0 0 0.00%

HU 0 0 0 0 0.00%

MT 0 0 0 0 0.00%

NL 324 348 461 1133 32.31%

AT 15 17 25 57 1.63%

PL 0 8 2 10 0.29%

PT 0 0 0 0 0.00%

RO 0 0 0 0 0.00%

SI 0 0 0 0 0.00%

SK 0 0 0 0 0.00%

FI 0 0 0 0 0.00%

SE 0 0 0 0 0.00%

Total 959 1173 1375 3507 100%

8

Table 3. General Open Licences in circulation

Member

States

Year 2021-2023 Share of total in %

2021 2022 2023

BE 0 0 0 0 0.00%

BG 0 1 5 6 0.50%

CZ 0 0 0 0 0.00%

DK 0 0 0 0 0.00%

DE 199 189 176 564 46.73%

EE 0 0 0 0 0.00%

IE 0 0 0 0 0.00%

EL 1 2 5 8 0.66%

ES 149 187 170 506 41.92%

FR 0 0 0 0 0.00%

HR 1 2 0 3 0.25%

IT 0 0 0 0 0.00%

CY 0 0 0 0 0.00%

LV 0 0 0 0 0.00%

LT 0 0 0 0 0.00%

LU 0 0 0 0 0.00%

HU 0 4 9 13 1.08%

MT 0 0 0 0 0.00%

NL 0 0 0 0 0.00%

AT 0 0 0 0 0.00%

PL 6 3 4 13 1.08%

PT 0 0 0 0 0.00%

RO 0 0 0 0 0.00%

SI 16 22 31 69 5.72%

SK 0 0 0 0 0.00%

FI 0 0 0 0 0.00%

SE 9 9 7 25 2.07%

Total 381 419 407 1207 100.00%

9

Table 4. Applications for Standard Licences rejected

Member

States

Year 2021-2023 Share of total in %

2021 2022 2023

BE 1 2 2 5 0.99%

BG 0 0 0 0 0.00%

CZ 0 0 0 0 0.00%

DK 0 0 0 0 0.00%

DE 3 1 1 5 0.99%

EE 0 1 1 2 0.40%

IE 0 0 0 0 0.00%

EL 0 0 0 0 0.00%

ES 136 170 171 477 94.46%

FR 0 0 0 0 0.00%

HR 1 1 2 4 0.79%

IT 0 0 0 0 0.00%

CY 0 0 0 0 0.00%

LV 0 0 0 0 0.00%

LT 0 0 0 0 0.00%

LU 0 0 0 0 0.00%

HU 0 4 1 5 0.99%

MT 1 2 1 4 0.79%

NL 1 0 1 2 0.40%

AT 0 0 0 0 0.00%

PL 0 0 0 0 0.00%

PT 0 0 0 0 0.00%

RO 0 0 0 0 0.00%

SI 0 0 0 0 0.00%

SK 0 0 0 0 0.00%

FI 0 1 0 1 0.20%

SE 0 0 0 0 0.00%

Total 143 182 180 505 100.00%

10

Table 5. Infringement/non-compliance cases

Year Total infringement cases

2021 67

2022 96

2023 58

Total 221

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 8.9.2026 COM(2026) 456 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 116/2009 (kultuuriväärtuste

ekspordi kohta) rakendamise kohta

1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023

1

1. SISSEJUHATUS

Nõukogu määruse (EÜ) nr 116/20091 (kultuuriväärtuste ekspordi kohta) (edaspidi „määrus“)

kohaselt tuleb teatavate kultuuriväärtuste eksportimiseks väljapoole Euroopa Liidu

tolliterritooriumi esitada ekspordiluba. Samuti tagatakse sellega kultuuriväärtuste ekspordi

ühtne kontroll ELi välispiiridel. Määruse I lisas on kindlaks määratud määruse sisuline

kohaldamisala, loetledes määrusega hõlmatud kultuuriväärtuste kategooriad ning kehtestades

enamiku loetletud kategooriate jaoks vanuse- ja/või väärtusläved.

Määruse eesmärk on ühitada kaupade vaba liikumise aluspõhimõte rahvusliku rikkuse kaitse

põhimõttega, võttes aluseks 1993. aastal loodud siseturu ajaloolise raamistiku, millega kaotati

kõik liikmesriikidevahelised sisepiirid.

Määrusega kehtestatud raamistiku täiendamiseks nähti rakendusmäärusega (EL)

nr 1081/20122 ette kolme tüüpi ekspordiload (tavaline ekspordiluba, avatud eriekspordiluba

ja avatud üldekspordiluba) ning sätestati nende kohaldamise eeskirjad. Lisaks ELi õigusele

on teatavate liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud täiendavad piirangud, näiteks nõue

hankida rahvusliku rikkusena määratletud kultuuriväärtuse seaduslikuks riigi territooriumilt

väljaviimiseks lisaks ELi ekspordiloale enne riiklik luba.

Määruse artikli 10 kohaselt peab komisjon esitama korrapäraselt aruande määruse

rakendamise kohta. Käesolev aruanne hõlmab perioodi 1. jaanuarist 2021 kuni

31. detsembrini 2023. See põhineb teabel, mille liikmesriigid esitasid kõiki ekspordilubade

süsteemi rakendamise aspekte käsitleva küsimustiku3 täitmisel. Samuti tugineb see

kultuuriväärtuste komitees ja kultuuriväärtustega seotud tolliküsimuste eksperdirühmas

(edaspidi „eksperdirühm“) toimunud aruteludele.

2. MÄÄRUSE RAKENDAMINE

2.1. Eesmärk ja selle täitmine

Kõik liikmesriigid peale ühe4 leiavad, et määrus täidab oma eesmärki hästi.

14 liikmesriiki leiavad, et määrus aitab märkimisväärselt kaasa ebaseadusliku kaubanduse

tõkestamisele, kuna see suurendab kultuuripärandiga tegelevate asutuste, seadusliku

kunstikaubandusega tegelejate, kunstikogujate ja ka turistide teadlikkust sellest, kui oluline

on enne kultuuriväärtuse omandamist või turule laskmist täita hoolsuskohustusnõudeid.

1 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39,

10.2.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/116/oj). 2 Komisjoni 9. novembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1081/2012, millega kehtestatakse rakendussätted

nõukogu määrusele (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 324, 22.11.2012, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2012/1081/oj). Viimane konsolideeritud tekst on kättesaadav aadressil

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02012R1081-20121212. 3 Küsimustik, mida kasutati liikmesriikide seas ajavahemikul 15. juulist 2024 kuni 1. oktoobrini 2024 läbi

viidud küsitluse raames. 4 Ainus liikmesriik, kes leiab, et määrus ei täida oma eesmärki piisavalt hästi, põhjendas oma arvamust

asjaoluga, et tema enda siseriiklikud õigusaktid on rangemad. Kaupade vabale liikumisele ELi liikmesriikide

vahel siiski tõkkeid ei ole ja seega ei saa ka kõige rangemad siseriiklikud sätted ära hoida kaitstud

kultuuriväärtuse ebaseaduslikku liikumist ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, kus

esimese liikmesriigi siseriiklikud sätted sellele kaitset ei taga, ning sealt edasi kolmandasse riiki.

2

Mõned liikmesriigid tõid siiski välja ka küsimusi, kus määruse tulemuslikkust saaks

parandada:

a) tihedam halduskoostöö,5 eelkõige selliste juhtumite käsitlemiseks, mille puhul

taotletakse luba teisest liikmesriigist pärit kultuuriväärtuse jaoks;

b) ekspordilubade süsteemi digitaliseerimine,6 et tagada ELi kultuuriväärtustele samal

tasemel kaitse, nagu tagatakse kolmandate riikide kaupadele määruse (EL) 2019/8807

alusel;

c) ELi erinevate kultuuripärandi kaitse vahendite (nt impordimäärus ja sellekohane

elektrooniline süsteem8 ning kultuuriväärtuste tagastamist käsitlev direktiiv9)

ühtlustamine ning vastavusse viimine kultuuriväärtuste kaitset käsitlevate

rahvusvaheliste konventsioonidega10;

d) kaasaegsete elektrooniliste vahendite ulatuslikum kasutamine (nt

pildituvastustehnoloogia kasutamine ja parem koostöö kunstiteoste käitlejatega

kultuuriväärtuste eksportimisel)11.

2.2. Määruse sisuline kohaldamisala

Määruses on määratletud selle sisuline kohaldamisala (st mõiste „kultuuriväärtused“),

viidates määruse I lisas loetletud 15 kultuuriväärtuste kategooriale. Valdav enamik

liikmesriike (21) peab neid kategooriaid ajakohaseks ja representatiivseks. Küll aga märgivad

kuus liikmesriiki, et neil esineb aeg-ajalt probleeme seoses tõlgendamisega, ja neli

5 Seda parandust soovitasid kaks liikmesriiki. 6 Kaks liikmesriiki kordasid sellekohast taotlust, mida oli väljendatud juba eelmises Euroopa Parlamendile,

nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele esitatud komisjoni rakendamisaruandes nõukogu

18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 116/2009 (kultuuriväärtuste ekspordi kohta) rakendamise kohta

1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 (COM(2022) 424, lk 6). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste

sissetoomist ja importi (ELT L 151, 7.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/880/oj). 8 Impordimäärust ei saa ühendada eksporti käsitlevate õigusaktidega, sest nende puhul on kohaldamisala,

menetlused ja sertifitseerimine erinevad. Elektroonilised süsteemid, mida nende rakendamiseks kasutama

hakatakse, on aga kasutajaliidese ja süsteemi funktsioonide poolest väga sarnased. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt

ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL)

nr 1024/2012 (uuesti sõnastatud) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/60/oj).

Alates kultuuriväärtuste tagastamist käsitleva direktiivi uuestisõnastamisest 2014. aastal erineb selle

kohaldamisala määruse kohaldamisalast, mistõttu on nende õigusaktide täielik vastavusseviimine välistatud.

Tagastamist käsitlevat direktiivi kohaldatakse kultuuriväärtuste suhtes, mis on selle artikli 2 lõikes 1 määratletud

kui esemed, „mis on enne või pärast ebaseaduslikku väljaviimist liikmesriigi territooriumilt liigitatud või

määratletud selles liikmesriigis siseriiklike õigusaktide või haldusmenetluste kohaselt „kunstilise, ajaloolise või

arheoloogilise väärtusega rahvuslikuks rikkuseks“ ELi toimimise lepingu artikli 36 tähenduses“. Määruse (EÜ)

nr 116/2009 kohaselt on kultuuriväärtused aga selle I lisas loetletud esemed. 10 Seda vastavusseviimist soovitas üks liikmesriik. EL aga ei saa ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri

Organisatsiooni (UNESCO) 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse

üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooniga ühineda, kuna sellega saavad ühineda ainult

riigid eraldiseisvalt. 11 Seda parandust soovitasid neli liikmesriiki, rõhutades samas, et tulemuslikkuse tagamiseks tuleks teha

kättesaadavaks rohkem ressursse täiendavate töövahendite ja koostöö jaoks (eelkõige kultuuriväärtuste

valdkonna eriteadmistega ametnikud).

3

liikmesriiki soovitavad I lisas esitatud loetelu ajakohastada. Nimelt soovitavad need neli

liikmesriiki luua liturgiliste ikoonide jaoks eraldi kategooria, et seda liiki kultuuriväärtusi

paremini kaitsta12.

Mis puudutab kehtestatud vanuselävesid, siis peavad kõik liikmesriigid peale kahe

(25 liikmesriiki) neid asjakohaseks. Ülejäänud kaks liikmesriiki soovitavad kehtivaid lävesid

alandada, et hõlmata rohkem kultuuriväärtusi, viies ELi tasandi kaitse vastavusse oma

riikliku tasandi kaitsega. Üks neist kahest liikmesriigist keskendub oma soovituses

kategooriate 11 ja 14 kultuuriväärtustele (soovitades hõlmata üle 100 aasta vanused trükitud

kaardid ja üle 50 aasta vanused transpordivahendid).

Mis puudutab väärtuslävesid, siis peaaegu pool liikmesriikidest (13) leiab, et need pole

enam representatiivsed ja et need tuleb läbi vaadata.

2.3. Kultuuriväärtuste rahalise väärtuse hindamine

Veidi enam kui pool liikmesriikidest (14) märgib, et kultuuriväärtuste täpse (või isegi

ligikaudse) rahalise väärtuse kindlaksmääramisel esineb neil aeg-ajalt raskusi, mis tulenevad

kultuuriväärtuste olemusest ja sellest, et mõnikord ei ole teatavate esemetega kunagi

tehinguid tehtud. Liikmesriikide hindamismeetodid on väga erinevad ja seega soovitab

enamik liikmesriikidest (21) välja töötada ühise hindamismeetodi.

2.4. Ekspordiload

Kõnealuse määruse alusel annab ekspordiloa välja pädev asutus selles liikmesriigis, mille

territooriumil kultuuriväärtus „seaduslikult ja lõplikult asus“. Ekspordiluba antakse selle

liikmesriigi õigusnormide alusel. Tollikontrolliga tagatakse seejärel, et ELi tolliterritooriumilt

viiakse välja üksnes sellised kultuuriväärtused, millega on kaasas kehtiv ekspordiluba.

2.4.1. Tavalised ekspordiload

Tavalisi ekspordilube kasutatakse vaikimisi13 kõigi määruse kohaselt toimuvate

eksporditehingute suhtes. Aruandeperioodil anti välja 35 114 tavalist ekspordiluba

(üksikasjalikud andmed on esitatud lisa tabelis 1). Kategooriad, mille jaoks aruandeperioodil

loataotlusi peamiselt laekus, on järgmised (kahanevas järjekorras):

- ajaloolise, paleontoloogilise, etnograafilise või numismaatilise tähtsusega

kogud;

- antiikesemed;

- arheoloogilised esemed;

- originaalskulptuurid ja nende koopiad;

- inkunaablid ja käsikirjad.

2.4.2. Avatud eriekspordiload

12 Ikoonid on praegu liigitatud maalide kategooriasse. Selle kategooria väga kõrge väärtusläve (üle

150 000 euro) tõttu jääb enamik ikoone määruse kohaldamisalast välja. 13 Rakendusmääruse artiklis 2 on sätestatud, et „iga liikmesriik võib otsustada, kas ta soovib välja anda tavalise

ekspordiloa asemel kasutatavaid eri- või üldekspordilube“.

4

Avatud eriekspordilube võib välja anda kultuuriväärtuste jaoks, mida eraisik korduvalt

ajutiselt ekspordib. Aruandeperioodil anti välja 3 507 avatud eriekspordiluba (üksikasjalikud

andmed on esitatud lisa tabelis 2). Need olid peamiselt seotud antiikesemetega

(kategooria 15.b). 13 liikmesriiki märkisid, et nad ei anna välja seda liiki lubasid.

Enamik selliseid lubasid välja andvaid liikmesriike (12 liikmesriiki 14st) on kehtestanud ühe-

kuni viieaastase kehtivusaja14. Ülejäänud kaks selgitasid, et kehtivusaeg määratakse sõltuvalt

näituste kestusest.

2.4.3. Avatud üldekspordiload

Avatud üldekspordiload võimaldavad muuseumidel ja samalaadsetel asutustel

kultuuriväärtusi korduvalt ajutiselt eksportida. Aruandeperioodil anti välja 1 207 avatud

üldekspordiluba (üksikasjalikud andmed on esitatud lisa tabelis 3). Enamik selliseid lube

välja andvaid liikmesriike (13) märkis, et nad kohaldavad kuuekuulist kuni viieaastast

kehtivusaega15.

2.4.4. Ekspordilubade rakendamisega seotud küsimused

Oluline on fotode lisamine loataotlusele, kuna see võimaldab tolliasutustel loa kontrollimisel

eseme kindlaks teha. Kõik liikmesriigid peale kolme nõuavad lõpliku ekspordi puhul

süstemaatiliselt loa taotlustele fotode lisamist.

Ekspordiloanõudest vabastamine. See erand põhineb määruse artikli 2 lõikel 2. See

võimaldab liikmesriikidel mitte nõuda ekspordiluba 1. kategooria esimeses ja teises taandes

nimetatud esemete puhul (st kui nende esemete arheoloogiline või teaduslik väärtus on

piiratud)16. Aruandeperioodil kasutasid seda erandit ainult kaks liikmesriiki.

Loataotluse tagasilükkamise põhjused. Aruandeperioodil lükkasid üheksa liikmesriiki

tagasi 505 tavalise ekspordiloa taotlust. Taotlused lükati tagasi järgmistel põhjustel: eseme

ebaseaduslik päritolu; kehtivad siseriiklikud õigusaktid, millega kaitstakse kunstilise,

ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslikke rikkusi; vanuse- ja/või väärtuseläve nõue

ei ole täidetud; ekspordiloa väljastamine on teise liikmesriigi pädeva asutuse ülesanne. Kaks

liikmesriiki keeldusid ELi kaubandussanktsioonide tõttu andmast luba kultuuriväärtuse

eksportimiseks Venemaa Föderatsiooni17.

Lubade kehtetuks tunnistamine. Kümnes liikmesriigis kehtivad õigusaktid, millega on ette

nähtud võimalus ekspordiluba pärast väljaandmist kehtetuks tunnistada. Aruandeperioodil

tunnistas ekspordilube kehtetuks (kaks luba) aga ainult üks liikmesriik.

2.5. Elektrooniline süsteem – digitaliseerimine

Valdav enamik liikmesriike (25) toetab ekspordilubade süsteemi digitaliseerimiseks tehtavaid

jõupingutusi ja ELi keskse elektroonilise süsteemi väljatöötamist. Selline süsteem peaks

14 Rakendusmääruse kohaselt on maksimaalne kehtivusaeg viis aastat (artikli 10 lõige 3). 15 Rakendusmääruse kohaselt on maksimaalne kehtivusaeg viis aastat (artikli 13 lõige 3). 16 See erand puudutab peamiselt muistseid esemeid, mida on toodetud suurtes kogustes ja mis on peaaegu

identsed (nt mündid), või esemeid, mida ei ole leitud vahetult väljakaevamistel. 17 Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa

tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/833/oj).

5

hõlbustama halduskoostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel, võimaldama paremini

kontrollida kultuuriväärtuste päritolu kogu ELis ja parandama ekspordilubadega seotud

järelevalvet.

Käesoleva aruande koostamise ajal oli komisjonil pooleli selleks vajalike uute rakendussätete

vastuvõtmine. Nende kavandatavate sätete kohaselt peaks kultuuriväärtuste ekspordi (ECG)

süsteem hakkama toimima 2. oktoobril 2031.

3. JÄRELDUSED JA LAHENDAMATA KÜSIMUSED

Nii nagu varasemate aruannete puhul, leitakse liikmesriikidelt saadud tagasiside põhjal, et

määrus 1) täidab oma eesmärke hästi ja 2) on oluline vahend ebaseadusliku kaubanduse vastu

võitlemiseks.

Komisjon võtab järelmeetmeid seoses järgmiste küsimustega, mille osas soovitas enamik

liikmesriike teha parandusi:

- digitaliseerimine: komisjon valmistub praegu ECG-süsteemi arendamiseks;

paljud omadused ja funktsioonid võetakse üle kultuuriväärtuste impordi

süsteemist, arvestades samal ajal määrusest tulenevaid erivajadusi;

- määruse sisulise kohaldamisala ajakohastamine: komisjon arutab eelseisval

eksperdirühma koosolekul prioriteetse teemana väärtuslävede läbivaatamise

võimalust18;

- võimalus töötada välja ühine hindamismeetod: komisjon kutsub liikmesriike

üles esitama oma seisukohti ja ettepanekuid eksperdirühma eelseisval

koosolekul.

18 Kultuuriväärtuste kategooriate ja vanuseläve võimaliku ajakohastamise (mida toetavad vaid mõned

liikmesriigid) küsimust võidakse arutada mõnel eksperdirühma hilisemal koosolekul.

6

4. LISA

Tabel 1. Liikmesriikides välja antud tavalised ekspordiload

Liikmesriigid Aasta

2021–2023 Osakaal koguarvust

protsentides 2021 2022 2023

BE 432 533 599 1 564 5,60 %

BG 0 1 1 2 0,01 %

CZ 6 12 28 46 0,13 %

DK 68 48 74 190 0,53 %

DE 1 590 1 343 1 390 4 323 12,15 %

EE 22 14 23 59 0,17 %

IE 110 69 49 228 0,64 %

EL 1 1 3 5 0,01 %

ES 3 151 3 445 2 958 9 554 26,85 %

FR 3 628 4 142 4 026 11 796 33,15 %

HR 42 36 38 116 0,33 %

IT 434 551 591 1 576 4,43 %

CY 2 5 6 13 0,04 %

LV 1 1 0 2 0,01 %

LT 2 3 3 8 0,13 %

LU 0 8 23 31 0,09 %

HU 31 17 5 53 0,15 %

MT 22 25 29 76 0,21 %

NL 345 361 450 1 156 3,25 %

AT 670 697 625 1 992 5,67 %

PL 16 16 15 47 0,13 %

PT 573 728 559 1 860 5,23 %

RO 1 0 1 2 0,01 %

SI 4 1 10 15 0,04 %

SK 3 6 2 11 0,03 %

FI 1 0 1 2 0,01 %

SE 131 121 135 387 1,09 %

Kokku 11 286 12 184 11 644 35 114 100,00 %

7

Tabel 2. Kasutatud avatud eriekspordiload

Liikmesriigid Aasta

2021–2023 Osakaal koguarvust

protsentides 2021 2022 2023

BE 0 0 0 0 0,00 %

BG 0 0 0 0 0,00 %

CZ 0 0 0 0 0,00 %

DK 0 0 0 0 0,00 %

DE 619 797 882 2 298 65,53 %

EE 0 0 0 0 0,00 %

IE 0 0 0 0 0,00 %

EL 1 2 4 7 0,20 %

ES 0 0 0 0 0,00 %

FR 0 1 1 2 0,06 %

HR 0 0 0 0 0,00 %

IT 0 0 0 0 0,00 %

CY 0 0 0 0 0,00 %

LV 0 0 0 0 0,00 %

LT 0 0 0 0 0,00 %

LU 0 0 0 0 0,00 %

HU 0 0 0 0 0,00 %

MT 0 0 0 0 0,00 %

NL 324 348 461 1 133 32,31 %

AT 15 17 25 57 1,63 %

PL 0 8 2 10 0,29 %

PT 0 0 0 0 0,00 %

RO 0 0 0 0 0,00 %

SI 0 0 0 0 0,00 %

SK 0 0 0 0 0,00 %

FI 0 0 0 0 0,00 %

SE 0 0 0 0 0,00 %

Kokku 959 1 173 1 375 3 507 100 %

8

Tabel 3. Kasutatud avatud üldekspordiload

Liikmesriigid Aasta

2021–2023 Osakaal koguarvust

protsentides 2021 2022 2023

BE 0 0 0 0 0,00 %

BG 0 1 5 6 0,50 %

CZ 0 0 0 0 0,00 %

DK 0 0 0 0 0,00 %

DE 199 189 176 564 46,73 %

EE 0 0 0 0 0,00 %

IE 0 0 0 0 0,00 %

EL 1 2 5 8 0,66 %

ES 149 187 170 506 41,92 %

FR 0 0 0 0 0,00 %

HR 1 2 0 3 0,25 %

IT 0 0 0 0 0,00 %

CY 0 0 0 0 0,00 %

LV 0 0 0 0 0,00 %

LT 0 0 0 0 0,00 %

LU 0 0 0 0 0,00 %

HU 0 4 9 13 1,08 %

MT 0 0 0 0 0,00 %

NL 0 0 0 0 0,00 %

AT 0 0 0 0 0,00 %

PL 6 3 4 13 1,08 %

PT 0 0 0 0 0,00 %

RO 0 0 0 0 0,00 %

SI 16 22 31 69 5,72 %

SK 0 0 0 0 0,00 %

FI 0 0 0 0 0,00 %

SE 9 9 7 25 2,07 %

Kokku 381 419 407 1 207 100,00 %

9

Tabel 4. Tagasilükatud tavaliste ekspordilubade taotlused

Liikmesriigid Aasta

2021–2023 Osakaal koguarvust

protsentides 2021 2022 2023

BE 1 2 2 5 0,99 %

BG 0 0 0 0 0,00 %

CZ 0 0 0 0 0,00 %

DK 0 0 0 0 0,00 %

DE 3 1 1 5 0,99 %

EE 0 1 1 2 0,40 %

IE 0 0 0 0 0,00 %

EL 0 0 0 0 0,00 %

ES 136 170 171 477 94,46 %

FR 0 0 0 0 0,00 %

HR 1 1 2 4 0,79 %

IT 0 0 0 0 0,00 %

CY 0 0 0 0 0,00 %

LV 0 0 0 0 0,00 %

LT 0 0 0 0 0,00 %

LU 0 0 0 0 0,00 %

HU 0 4 1 5 0,99 %

MT 1 2 1 4 0,79 %

NL 1 0 1 2 0,40 %

AT 0 0 0 0 0,00 %

PL 0 0 0 0 0,00 %

PT 0 0 0 0 0,00 %

RO 0 0 0 0 0,00 %

SI 0 0 0 0 0,00 %

SK 0 0 0 0 0,00 %

FI 0 1 0 1 0,20 %

SE 0 0 0 0 0,00 %

Kokku 143 182 180 505 100,00 %

10

Tabel 5. Rikkumisjuhtumid / nõuetele mittevastavuse juhtumid

Aasta Rikkumisjuhtumite koguarv

2021 67

2022 96

2023 58

Kokku 221