Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 203

Videosild, Tallinn, Toompea Reede, 28. august 2026

Algus 9.30, lõpp 10.50

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ester Karuse, Henn Põlluaas, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja)

Puudusid: Mart Helme, Eerik-Niiles Kross, Juku-Kalle Raid ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna, Välisministeeriumi diplomaatiline nõunik Mari-

Liis Sulg, poliitikavaldkonna nõunik Maris Soone (1. päevakorrapunkt); kaitseminister Hanno

Pevkur (2. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste

majandusorganisatsioonide osakonna peadirektor Kenneth Kopamees ning lauaülem Eva-

Lotta Mett (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eesti seisukohad 1.-2. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu välisministrite

mitteametlikul kohtumisel (Gymnich)

2. Eesti seisukohad 31. augustil - 1. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu kaitseministrite

mitteametlikul kohtumisel

3. Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse Armeenia

toodete suhtes kohaldatavaid ajutisi kaubanduse liberaliseerimise meetmeid, eelnõu kohta -

COM(2026) 348

4. Info ja muud küsimused

1. Eesti seisukohad 1.-2. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu välisministrite

mitteametlikul kohtumisel (Gymnich)

Margus Tsahkna andis ülevaate 1.-2. septembril Iirimaal toimuva EL-i välisministrite

mitteametliku kohtumise Eesti põhisõnumitest. Päevakorras on Vene agressioon Ukraina

vastu ning olukord Lähis-Idas. Lisaks arutatakse EL-i välispoliitikatugevdamist. Ülevaade

antakse Venemaa agressioonist Ukrainas, kus ukrainlaste peamiseks mureks on ees ootav talv

ja talveks valmistumine. Venemaad tuleb jätkuvalt survestada sanktsioonipakettidega. Edasi

liigutakse täieliku mereteenuste embargoga ja Venemaa külmutatud varade kasutusele

võtmisega. Jätkub ka agressioonikuritegude eritribunali käivitamine. Laienemise osas on vaja

avada järgmine peatükk. EL peaks võtma tulevaste Venemaa „riigiduuma valimistega“ seoses

tugeva seisukoha nende mittelegitiimsuse osas. Tehtud on ettepanekud EL-i välisteenistuse

2

tugevdamiseks. Tehtud on ettepanek koondada Euroopa Liidu välisteenistus (European

External Action Service, EEAS) Euroopa Komisjoni alla, et EL-i välisasjade ja

julgeolekupoliitika kõrge esindaja saaks täiemahulise rolli. Eesti toetab EL-i välispoliitika

tugevdamise initsiatiivi, et EL-l oleks suurem jõuõlg, samas peab säilima konsensuspoliitika.

EL-i välisesindused on Eesti jaoks tähtsad, see on täiendus Eesti enda välisesinduste

võrgustikule. Minister lubas komisjoni informeerida edasistest arengutest. Samuti jätkatakse

Lähis-Ida teemade osas ministrite vahel arutelu.

Marko Mihkelson uuris, mida oleks võimalik teha, et hoida teiste riikidega koostöös

kultuurivaldkonnas ühtsust agressori survestamisel. Margus Tsahkna vastas, et võimalik on

piirata Venemaaga koostööd tegevate organisatsioonide rahastust. Arutama peaks ka, kas

kollektiivselt osaleda üritustel, kus Venemaa on esindatud. Maris Soone lisas, et Euroopa

Komisjon on kindlate organisatsioonide rahastust juba piiranud näiteks rahastas EL Veneetsia

biennaali. Hiljuti tegi Eesti koos üheksa riigiga ettepaneku, et piirata Venemaaga koostööd

tegevate spordiorganisatsioonide toetusi.

Marko Mihkelson tõi välja, et Iirimaalt jätkub alumiiniumi vedu, mis varustab Venemaa

sõjatööstust. Ta märkis, et paraku on leitud alternatiiv Läti sadama näol vene vilja väljaveoks

Mustalt merelt. Margus Tsahkna kommenteeris, et ta on alumiiniumi teemal suhelnud

Iirimaa välisministriga. Ta tõdes, et tegemist pole sanktsioneeritud tegevusega ja rolli

mängivad suured ärihuvid. Välisministeeriumi sanktsioonide osakond jälgib tähelepanelikult,

mida saaks siseriiklikult ära teha.

Marko Mihkelson sõnas, et Eesti seisukohtades peaks tähelepanu pöörama 20. septembril

Venemaal toimuvate „riigiduuma valimiste“ ümber sõnastamisele, sest tegemist pole vabade

valimistega. Margus Tsahkna nõustus, et sellele tegevusele peaks leidma teistsuguse

nimetuse.

Marko Mihkelson uuris, kas Euroopa riikidel on valmisolek anda Ukrainale õhukaitsealast

toetust. Ta lisas, et Venemaa taktika on pööratud Ukraina majanduse ja taristu vastu. Margus

Tsahkna vastas, et mõned riigid on juba Ukrainat toetanud ja küsimus pole vaid rahas. Riike

tuleb rohkem survestada, sest praegune toetus pole piisav.

Marko Mihkelson küsis, millist probleemi lahendatakse EL-i välisteenistuse tugevdamise

näol ja uuris, milline on Eesti seisukoht kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamisel

sanktsioonide ja humanitaarpoliitika valdkondades.. Margus Tsahkna vastas, et soov on

muuta välisteenistus efektiivsemaks. Hetkel on keeruline rakendada EL-i ühtset välis- ja

julgeolekupoliitikat konsensuspõhiselt. Arutelud käivad eelkõige ühehäälsuse ja võimu

jaotuse osas. Ta lisas, et Eesti pole muutnud ühehäälsusnõude osas enda positsiooni, sest see

nõuaks EL-i aluslepingu muutmist. Eesti huvides ei ole aluslepingu avamine. Lahenduseks

võib olla delegeeritud otsus nagu on tehtud isikuvastaste sanktsioonide ja varilaevastiku

puhul.

Marko Mihkelson sõnas, et Riigikogu väliskomisjon saab septembris ülevaate EL-i

välispoliitika rakendamisest.

Margus Tsahkna märkis, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee (ÜRO-PA)

tarvis valmistatakse ette Musta mere blokaadi käsitlevad seisukohad. See on seotud ka

toidujulgeolekuga, mis kõnetab ka kaugemaid riike. ÜRO-PA seisukohtadega tuleb

välisministeerium ka väliskomisjoni.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse varem esitatud seisukohti (konsensus: Marko Mihkelson,

Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3

2. Eesti seisukohad 31. augustil - 1. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu

kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel

Hanno Pevkur ütles, et 31. augustil-1.septembril toimub Iirimaal, Wicklow´s EL-i

välisasjade nõukogu mitteametlik kohtumine kaitseministrite formaadis. Päevakorras on

Ukraina toetamine ja Euroopa kaitsevõime tugevdamine. Samuti annab Kõrge esindaja

ülevaate olukorrast Lähis-Idas ja selle mõjust Euroopa julgeolekule ja kaitsele, sealhulgas

ettevalmistustest Liibanonis tegutsemiseks ning merendusjulgeolekust, kuidas EL-i

julgeoleku- ja kaitsealased meetmed saavad aidata kaasa elutähtsa meretaristu kaitsmisele. Ta

andis ülevaate Eesti seisukohtadest.

Marko Mihkelson palus ülevaadet Elbridge Colby kirjast NATO liitlastele, mis käsitles

Euroopa riikide valmisolekut võtta suurem vastutus oma kaitse tagamisel ja tema äsjasest

kohtumisest NATO-s. Hanno Pevkur vastas, et kohtumisel Colby uusi sõnumeid ei andnud

ja vastuskiri on koordineeritud teiste riikidega ning viitab sisus koostööle.

Marko Mihkelson sõnas, et Ukraina teemalise sessiooni alapealkiri on „EL-i

julgeolekugarantiid Ukrainale“, kuid julgeolekugarantiid on siiski teine asi ja selle peaks

ümber nimetama. Hanno Pevkur ütles, et Euroopas arutatakse julgeolekugarantiide all

paljusid teemasid.

Marko Mihkelson märkis, et Ukrainale on väga oluline EL-i abilaen ja rahastuse küsimused.

Ta uuris, kas riikidel on valmidus abistada Ukrainat õhukaitsega. Hanno Pevkur vastas, et

liitlastel on abistamise valmidus olemas.

Marko Mihkelson ütles, et ukrainlastel on tulemas rasked ajad ja see võib mõjutada nende

osalemist taastekonverentsil. Kaitsetööstuse tootmisvõimekus peab olema skaleeritav ja

droonid on käimasoleva sõja kontekstis olulised. Hanno Pevkur kommenteeris Venemaa

ründerelvade tootmisvõimekust.

Henn Põlluaas uuris, mida on Ukrainaga sõlmitud droonilepe Eestile kaasa toonud. Hanno

Pevkur vastas, et Eesti tootmisse on tulnud juurde ukraina investeeringuid.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse varem esitatud seisukohti (konsensus: Marko Mihkelson,

Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3. Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse

Armeenia toodete suhtes kohaldatavaid ajutisi kaubanduse liberaliseerimise meetmeid,

eelnõu kohta - COM(2026) 348

Kenneth Kopamees ütles, et Armeenia soovib hakata EL-ile rohkem oma tooteid müüma.

Euroopa Komisjon on tulnud välja määrusega, mis peaks lihtsustama toodete jõudmist EL-i.

Selle määruse ajendiks on Venemaa hiljutised karmimad nõuded Armeenia

põllumajandustoodetele. Armeenia on otsinud uusi turge ja EL-i pakub neile alternatiivi.

Armeenia soovil on plaanis kehtestada tollimaksuvabad soodustused kindlatele Armeenia

toodetele. Hetkel puudub Armeenial vabakaubandusleping EL-iga, kuid EL-il oleks valmidus

koheselt alustada vabakaubanduslepingu läbirääkimisi. Samas kuulub Armeenia Euraasia

majandusliitu, sh Venemaaga tolliliitu, kust tuleb lahkuda enne EL-iga vabakaubanduslepingu

arutelude algatamist. Eesti toetab Euroopa Komisjoni määrust ja seda on EL-is kiirelt

menetletud. Septembri alguses peaks Euroopa Nõukogu määruse heaks kiitma ja hetkel pole

ükski liikmesriik määrusele vastu. Mõju Eesti kaubavahetusele ei ole suur, samas ilmselt

4

kasvab kaubavahetus Armeeniaga. Armeenia peamine probleem on toodete EL-i

transportimise logistika.

Marko Mihkelson sõnas, et Armeeniat tuleb toetada. Ta uuris, milline näeb välja Armeenia

poliitiline arutelu Euraasia majandusliidust välja astumise osas. Armeenlastele peaks andma

julgust otsuse langetamiseks. Kenneth Kopamees vastas, et Venemaa võib Armeenia liidust

välja arvata. Siseriiklikult käivad arutelud liidust välja astumisest. Kahes tolliliidus ei saa riik

korraga olla.

Marko Mihkelson küsis, kas arutatud on Armeenia toodete vedamist läbi Türgi. Kenneth

Kopamees vastas, et Türgiga on suheldud, kuid tulevik näitab, kuidas logistika hakkab välja

nägema. Geograafiliselt on Armeenia keerulises kohas.

Marko Mihkelson märkis, et Riigikogu väliskomisjonil on sügisel plaanis väisata Jerevani ja

Bakuud.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohta (konsensus: Marko Mihkelson, Henn

Põlluaas, Luisa Värk).

4. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson märkis, et on plaanis teha Riigikogu avalduse Ukraina võidu toetuseks ja

Euroopa julgeoleku tugevdamiseks. Selleks kutsutakse kokku fraktsioonide esindajate

töörühm 14. septembril.

Marko Mihkelson algatas arutelu väliskomisjoni sügisistungjärgu visiitide osas. Seda

jätkatakse istungjärgu esimesel istungil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 203

Videosild, Tallinn, Toompea Reede, 28. august 2026

Algus 9.30, lõpp 10.50

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ester Karuse, Henn Põlluaas, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja)

Puudusid: Mart Helme, Eerik-Niiles Kross, Juku-Kalle Raid ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna, Välisministeeriumi diplomaatiline nõunik Mari-

Liis Sulg, poliitikavaldkonna nõunik Maris Soone (1. päevakorrapunkt); kaitseminister Hanno

Pevkur (2. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste

majandusorganisatsioonide osakonna peadirektor Kenneth Kopamees ning lauaülem Eva-

Lotta Mett (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eesti seisukohad 1.-2. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu välisministrite

mitteametlikul kohtumisel (Gymnich)

2. Eesti seisukohad 31. augustil - 1. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu kaitseministrite

mitteametlikul kohtumisel

3. Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse Armeenia

toodete suhtes kohaldatavaid ajutisi kaubanduse liberaliseerimise meetmeid, eelnõu kohta -

COM(2026) 348

4. Info ja muud küsimused

1. Eesti seisukohad 1.-2. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu välisministrite

mitteametlikul kohtumisel (Gymnich)

Margus Tsahkna andis ülevaate 1.-2. septembril Iirimaal toimuva EL-i välisministrite

mitteametliku kohtumise Eesti põhisõnumitest. Päevakorras on Vene agressioon Ukraina

vastu ning olukord Lähis-Idas. Lisaks arutatakse EL-i välispoliitikatugevdamist. Ülevaade

antakse Venemaa agressioonist Ukrainas, kus ukrainlaste peamiseks mureks on ees ootav talv

ja talveks valmistumine. Venemaad tuleb jätkuvalt survestada sanktsioonipakettidega. Edasi

liigutakse täieliku mereteenuste embargoga ja Venemaa külmutatud varade kasutusele

võtmisega. Jätkub ka agressioonikuritegude eritribunali käivitamine. Laienemise osas on vaja

avada järgmine peatükk. EL peaks võtma tulevaste Venemaa „riigiduuma valimistega“ seoses

tugeva seisukoha nende mittelegitiimsuse osas. Tehtud on ettepanekud EL-i välisteenistuse

2

tugevdamiseks. Tehtud on ettepanek koondada Euroopa Liidu välisteenistus (European

External Action Service, EEAS) Euroopa Komisjoni alla, et EL-i välisasjade ja

julgeolekupoliitika kõrge esindaja saaks täiemahulise rolli. Eesti toetab EL-i välispoliitika

tugevdamise initsiatiivi, et EL-l oleks suurem jõuõlg, samas peab säilima konsensuspoliitika.

EL-i välisesindused on Eesti jaoks tähtsad, see on täiendus Eesti enda välisesinduste

võrgustikule. Minister lubas komisjoni informeerida edasistest arengutest. Samuti jätkatakse

Lähis-Ida teemade osas ministrite vahel arutelu.

Marko Mihkelson uuris, mida oleks võimalik teha, et hoida teiste riikidega koostöös

kultuurivaldkonnas ühtsust agressori survestamisel. Margus Tsahkna vastas, et võimalik on

piirata Venemaaga koostööd tegevate organisatsioonide rahastust. Arutama peaks ka, kas

kollektiivselt osaleda üritustel, kus Venemaa on esindatud. Maris Soone lisas, et Euroopa

Komisjon on kindlate organisatsioonide rahastust juba piiranud näiteks rahastas EL Veneetsia

biennaali. Hiljuti tegi Eesti koos üheksa riigiga ettepaneku, et piirata Venemaaga koostööd

tegevate spordiorganisatsioonide toetusi.

Marko Mihkelson tõi välja, et Iirimaalt jätkub alumiiniumi vedu, mis varustab Venemaa

sõjatööstust. Ta märkis, et paraku on leitud alternatiiv Läti sadama näol vene vilja väljaveoks

Mustalt merelt. Margus Tsahkna kommenteeris, et ta on alumiiniumi teemal suhelnud

Iirimaa välisministriga. Ta tõdes, et tegemist pole sanktsioneeritud tegevusega ja rolli

mängivad suured ärihuvid. Välisministeeriumi sanktsioonide osakond jälgib tähelepanelikult,

mida saaks siseriiklikult ära teha.

Marko Mihkelson sõnas, et Eesti seisukohtades peaks tähelepanu pöörama 20. septembril

Venemaal toimuvate „riigiduuma valimiste“ ümber sõnastamisele, sest tegemist pole vabade

valimistega. Margus Tsahkna nõustus, et sellele tegevusele peaks leidma teistsuguse

nimetuse.

Marko Mihkelson uuris, kas Euroopa riikidel on valmisolek anda Ukrainale õhukaitsealast

toetust. Ta lisas, et Venemaa taktika on pööratud Ukraina majanduse ja taristu vastu. Margus

Tsahkna vastas, et mõned riigid on juba Ukrainat toetanud ja küsimus pole vaid rahas. Riike

tuleb rohkem survestada, sest praegune toetus pole piisav.

Marko Mihkelson küsis, millist probleemi lahendatakse EL-i välisteenistuse tugevdamise

näol ja uuris, milline on Eesti seisukoht kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamisel

sanktsioonide ja humanitaarpoliitika valdkondades.. Margus Tsahkna vastas, et soov on

muuta välisteenistus efektiivsemaks. Hetkel on keeruline rakendada EL-i ühtset välis- ja

julgeolekupoliitikat konsensuspõhiselt. Arutelud käivad eelkõige ühehäälsuse ja võimu

jaotuse osas. Ta lisas, et Eesti pole muutnud ühehäälsusnõude osas enda positsiooni, sest see

nõuaks EL-i aluslepingu muutmist. Eesti huvides ei ole aluslepingu avamine. Lahenduseks

võib olla delegeeritud otsus nagu on tehtud isikuvastaste sanktsioonide ja varilaevastiku

puhul.

Marko Mihkelson sõnas, et Riigikogu väliskomisjon saab septembris ülevaate EL-i

välispoliitika rakendamisest.

Margus Tsahkna märkis, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee (ÜRO-PA)

tarvis valmistatakse ette Musta mere blokaadi käsitlevad seisukohad. See on seotud ka

toidujulgeolekuga, mis kõnetab ka kaugemaid riike. ÜRO-PA seisukohtadega tuleb

välisministeerium ka väliskomisjoni.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse varem esitatud seisukohti (konsensus: Marko Mihkelson,

Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3

2. Eesti seisukohad 31. augustil - 1. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu

kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel

Hanno Pevkur ütles, et 31. augustil-1.septembril toimub Iirimaal, Wicklow´s EL-i

välisasjade nõukogu mitteametlik kohtumine kaitseministrite formaadis. Päevakorras on

Ukraina toetamine ja Euroopa kaitsevõime tugevdamine. Samuti annab Kõrge esindaja

ülevaate olukorrast Lähis-Idas ja selle mõjust Euroopa julgeolekule ja kaitsele, sealhulgas

ettevalmistustest Liibanonis tegutsemiseks ning merendusjulgeolekust, kuidas EL-i

julgeoleku- ja kaitsealased meetmed saavad aidata kaasa elutähtsa meretaristu kaitsmisele. Ta

andis ülevaate Eesti seisukohtadest.

Marko Mihkelson palus ülevaadet Elbridge Colby kirjast NATO liitlastele, mis käsitles

Euroopa riikide valmisolekut võtta suurem vastutus oma kaitse tagamisel ja tema äsjasest

kohtumisest NATO-s. Hanno Pevkur vastas, et kohtumisel Colby uusi sõnumeid ei andnud

ja vastuskiri on koordineeritud teiste riikidega ning viitab sisus koostööle.

Marko Mihkelson sõnas, et Ukraina teemalise sessiooni alapealkiri on „EL-i

julgeolekugarantiid Ukrainale“, kuid julgeolekugarantiid on siiski teine asi ja selle peaks

ümber nimetama. Hanno Pevkur ütles, et Euroopas arutatakse julgeolekugarantiide all

paljusid teemasid.

Marko Mihkelson märkis, et Ukrainale on väga oluline EL-i abilaen ja rahastuse küsimused.

Ta uuris, kas riikidel on valmidus abistada Ukrainat õhukaitsega. Hanno Pevkur vastas, et

liitlastel on abistamise valmidus olemas.

Marko Mihkelson ütles, et ukrainlastel on tulemas rasked ajad ja see võib mõjutada nende

osalemist taastekonverentsil. Kaitsetööstuse tootmisvõimekus peab olema skaleeritav ja

droonid on käimasoleva sõja kontekstis olulised. Hanno Pevkur kommenteeris Venemaa

ründerelvade tootmisvõimekust.

Henn Põlluaas uuris, mida on Ukrainaga sõlmitud droonilepe Eestile kaasa toonud. Hanno

Pevkur vastas, et Eesti tootmisse on tulnud juurde ukraina investeeringuid.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse varem esitatud seisukohti (konsensus: Marko Mihkelson,

Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3. Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse

Armeenia toodete suhtes kohaldatavaid ajutisi kaubanduse liberaliseerimise meetmeid,

eelnõu kohta - COM(2026) 348

Kenneth Kopamees ütles, et Armeenia soovib hakata EL-ile rohkem oma tooteid müüma.

Euroopa Komisjon on tulnud välja määrusega, mis peaks lihtsustama toodete jõudmist EL-i.

Selle määruse ajendiks on Venemaa hiljutised karmimad nõuded Armeenia

põllumajandustoodetele. Armeenia on otsinud uusi turge ja EL-i pakub neile alternatiivi.

Armeenia soovil on plaanis kehtestada tollimaksuvabad soodustused kindlatele Armeenia

toodetele. Hetkel puudub Armeenial vabakaubandusleping EL-iga, kuid EL-il oleks valmidus

koheselt alustada vabakaubanduslepingu läbirääkimisi. Samas kuulub Armeenia Euraasia

majandusliitu, sh Venemaaga tolliliitu, kust tuleb lahkuda enne EL-iga vabakaubanduslepingu

arutelude algatamist. Eesti toetab Euroopa Komisjoni määrust ja seda on EL-is kiirelt

menetletud. Septembri alguses peaks Euroopa Nõukogu määruse heaks kiitma ja hetkel pole

ükski liikmesriik määrusele vastu. Mõju Eesti kaubavahetusele ei ole suur, samas ilmselt

4

kasvab kaubavahetus Armeeniaga. Armeenia peamine probleem on toodete EL-i

transportimise logistika.

Marko Mihkelson sõnas, et Armeeniat tuleb toetada. Ta uuris, milline näeb välja Armeenia

poliitiline arutelu Euraasia majandusliidust välja astumise osas. Armeenlastele peaks andma

julgust otsuse langetamiseks. Kenneth Kopamees vastas, et Venemaa võib Armeenia liidust

välja arvata. Siseriiklikult käivad arutelud liidust välja astumisest. Kahes tolliliidus ei saa riik

korraga olla.

Marko Mihkelson küsis, kas arutatud on Armeenia toodete vedamist läbi Türgi. Kenneth

Kopamees vastas, et Türgiga on suheldud, kuid tulevik näitab, kuidas logistika hakkab välja

nägema. Geograafiliselt on Armeenia keerulises kohas.

Marko Mihkelson märkis, et Riigikogu väliskomisjonil on sügisel plaanis väisata Jerevani ja

Bakuud.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohta (konsensus: Marko Mihkelson, Henn

Põlluaas, Luisa Värk).

4. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson märkis, et on plaanis teha Riigikogu avalduse Ukraina võidu toetuseks ja

Euroopa julgeoleku tugevdamiseks. Selleks kutsutakse kokku fraktsioonide esindajate

töörühm 14. septembril.

Marko Mihkelson algatas arutelu väliskomisjoni sügisistungjärgu visiitide osas. Seda

jätkatakse istungjärgu esimesel istungil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija