Riigikogu rahanduskomisjoni erakorralise

istungi protokoll nr 242

Tallinn, Toompea ja videosild Neljapäev, 10. september 2026

Algus 8.30, lõpp 9.12

Juhataja: Annely Akkermann (esimees)

Protokollija: Vivian Põld (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd,

Mart Võrklaev

Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristo Varend (nõunik),

Epp-Sandra Satsmann (konsultant)

Puudusid: Martin Helme, Andrei Korobeinik ja Kersti Sarapuu

Kutsutud: Rahandusministeeriumi finantstalituse osakonna analüütik Kairit Eha (1.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarved

2. Info ja muud küsimused

1. Põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarved

Annely Akkermann selgitas, et esmaspäeval, 7. septembri istungil kuulas komisjon veelkord

ära põhiseaduslike institutsioonide (PSI) esindajate 2027. aasta eelarve lisataotluste

põhjendused kulude ja investeeringute kohta. Sellele järgnenud arutelul komisjoni liikmetega

otsustati suurendada Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvet 638 000 euro võrra, millest

investeeringud moodustavad 30 000 eurot. Inflatsiooni mõju tõttu tõsteti majandamiskulusid

3% ning personalikulusid 6%, kuna nende palgatasemed on jätkuvalt mahajäänud. Lisaks

eraldati 100 000 eurot personalikuludeks presidendi nõunike töökoormuse suurenemise

katmiseks ning president Alar Karise uue büroo- ja kodukulude hüvitamiseks järgnevateks

aastateks 128 000 eurot.

Riigikontrolli taotlus rahuldati summas 218 000 eurot. Sellest veidi üle 3% moodustab

palgakulu kasv. Majandamiskulude suurenemist toetati põhjusel, et asutus viib oma töökohad

üle Riigi IT Keskusesse (RIT). Osa kuludest kaetakse omavahenditest ning osa taotleti juurde.

Riigikohtu taotlust vähendati mõnevõrra ning eraldati 230 000 eurot, millest samuti veidi üle

3% moodustab palgakulu kasv. Majandamiskulude suurenemist toetati 5% ulatuses.

Ühekordselt eraldati 95 000 eurot rahvusvahelise konverentsi korraldamiseks ning

remonditöödeks.

Õiguskantsleri Kantselei taotlus rahuldati summas 220 000 eurot. Esialgu taotleti vahendeid

2

kolme ametikoha täitmiseks, kuid Rootsi vanglaleppega seotud kulud kaetakse lepingust

tulenevate vahenditega. Õiguskantsleri Kantselei palgafondi suurendati 100 000 euro võrra.

Lisaks eraldati 120 000 eurot uute töökohtade loomiseks jälitustegevuse järelevalve ning

automaatotsustes kasutatavate algoritmide töökindluse tagamise eesmärgil.

Riigikogu Kantselei taotlus rahuldati summas 1 434 000 eurot, millest investeeringud

moodustavad 404 000 eurot. Suurem osa investeeringutest, 354 000 eurot, suunatakse

infosüsteemide ehk õigusaktide koosloome- ja menetluskeskkonna SÄTLA arendamisse.

Selle toetamine oli ka Vabariigi Valitsuse seisukoht. Kuna seadusemuudatusega lisandusid

erakondade rahastamise järelevalve komisjonile täiendavad ülesanded, kaetakse ka nendega

seotud infosüsteemide arenduskulud. Samuti toetatakse e-hääletamise koodiauditite

läbiviimist 250 000 euroga. Kuna Riigikogu Kantselei palgafond on jätkuvalt teistega

võrreldes mahajäänud, toetati palgafondi kasvu 6,6% ulatuses ning valimisteenistuse

palgafondi kasvu 5,3% ulatuses.

A. Akkermanni sõnul ei olnud kõiki taotlusi võimalik rahuldada. Selle aasta eesmärk oli tuua

kõik PSI-de ametikohad tööperede süsteemi. Tööperede süsteemile võib mõndagi ette heita,

aga paremat võrdlussüsteemi hetkel ei ole. Kõik PSI-id said palgakasvu 2+ protsenti, osa

inflatsiooni võrra ning need veidi rohkem, kes teistest palgafondiga kõvasti maha jäänud.

Keegi ei saanud rohkem kui ministeeriumide palgakasv üldiselt.

Ta luges ette lisataotlusi, investeeringuid ja eelarvestrateegia mahtusid käsitlevad ettepanekud

ja tegi ettepaneku võtta vastu järgmised otsused.

1) Kiita heaks eeltoodud PSI-de 2027. aasta eelarvete lisataotluste mahud.

2) Eelarvestrateegias arvestada 2027. aasta mahtude kohta tehtud otsustega.

3) Eraldada Riigikogu Kantseleile piirmääraga eelarvevahendid Riigikogu koosloome

keskkonna arendamiseks (SÄTLA) ja elektroonilise hääletamise süsteemi (koodi ja

protsesside) auditeerimiseks ning antud vahendid kajastada eelarve ja finantsarvestuse

infosüsteemides vastavalt objektikoodidega.

4) Kiita heaks põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahud aastatel 2027 – 2030 ( Lisa

koondtabel) ja lisatud märkus järgmiselt: Rahandusministeeriumil on õigus muuta täiendavalt

PSI-de eelarvemahte seonduvalt arvestuslike vahendite (sealhulgas KRAPSist tulenevad,

RKAS-e vahendid ja muud) muutumisega tulenevalt 2026. aasta suvisest

majandusprognoosist.

Samuti aktsepteerib rahanduskomisjon Vabariigi Valitsuse otsusel lisanduvaid täiendavaid

eraldisi põhiseaduslike institutsioonide eelarvete suurendamiseks, sealhulgas arvestades

summade aastate vahelisi ümbertõsteid, kinnisvaraga seotud lisavahendeid ning täiendavaid

seadusemuudatusi.

Aivar Koka sõnul oleks Riigikogu hoonetesse vaja suuremaid investeeringuid. Tema

hinnangul tuleks praegust olukorda arvestades kavandada nii hoonete põhjalik kapitaalremont

kui ka võimalikud uued ehitustööd. Riigikogu hoonete rekonstrueerimise projekt on olnud

päevakorras juba mitme perioodi vältel, kuid on investeeringute prioriteetide seas

märkimisväärselt tahapoole nihkunud. Selline prioriteetsuse vähenemine ei ole põhjendatud

ega vastuvõetav. Ta palus vastav ettepanek märkusena protokollis dokumenteerida.

Annely Akkermann selgitas, et Riigikogu hoone jaoks vajalikud investeeringud on

investeeringute kavas juba ette nähtud ning nende täiendavat käsitlemist ei peeta praegu

vajalikuks. Märkis, et praeguses julgeolekuolukorras ja jätkuva sõjategevuse taustal ning

olukorras, kus riigieelarve on jätkuvalt puudujäägis, ei ole võimalik kavandada uusi suuri

investeeringuid. Ta nõustus tähelepanekuga ja tegi ettepaneku lisada märkus järgmises

sõnastuses: juhime tähelepanu asjaolule, et Riigikogu ja Vabariigi Presidendi Kantselei

3

hooned on tehniliselt halvas seisukorras ning vajavad olulisi investeeringuid

kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks.

Mart Võrklaev leidis, et vahendid Riigikogu hoone korrastamiseks on põhimõtteliselt

olemas, küsimus seisneb eelkõige prioriteetide seadmises. Ta tegi ettepaneku kaaluda

kultuurikomisjonile ettepaneku esitamist, et tunnistada Riigikogu hoone riiklikult tähtsaks

kultuuriehitiseks. M. Võrklaeva hinnangul vastab Riigikogu hoone oma olemuselt sellisele

staatusele ning võiks olla vastavate investeeringute nimekirjas. Sarnast lähenemist on

kasutatud ka Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) hoone arendamisel ja Riigikogu hoone ei ole

vähem tähtis kui teised kavandatavad kultuuriehitised.

Annely Akkermann viitas, et riigi raamatupidamist reguleerivad lisaks seadustele ka riigi

raamatupidamise eeskirjad, mille alusel liigitatakse riigi tegevusi erinevate tunnuste järgi.

Samuti esitab Statistikaamet Euroopa Liidule riigirahanduse statistikat vastavalt kehtivatele

klassifikaatoritele. Siin ei saa lähtuda tõlgendusest, et Riigikogu hoone oleks käsitletav

finantseerimiskõlbulikuna, kui selline käsitlus ei tulene kehtivast regulatsioonist. Kui peetakse

vajalikuks käsitleda Riigikogu hoonet kultuuriehitisena, tuleks selleks muuta Eesti

Kultuurkapitali seadust ja sätestada vastav võimalus seaduses.

A. Akkermann tegi ettepaneku lisada eelarvemahtude tabeli juurde märkustesse, et

rahanduskomisjon juhib tähelepanu, et Vabariigi Presidendi Kantselei hoone ja Riigikogu

hoone vajavad rekonstrueerimist.

Ta küsis, kas komisjoni liikmed toetavad esitatud neljapunktilist otsust koos kirjendatud

märkustega. Komisjon nõustus konsensuslikult (Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Aivar

Kokk, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).

2. Info ja muud küsimused

2.1. Teisipäeval, 15.09 Eelarvenõukogu ülevaade Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise

majandusprognoosi kohta. Osaleb esimees Peter Lõhmus;

2.2.Rahandusministeeriumi veebilehel on leitav Vabariigi Valitsusele esitatud Riigi 2025.

aasta majandusaasta koondaruanne koos riigieelarve täitmise aruande ja Riigikontrolli

kontrollaruandega koondaruande kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Vivian Põld

protokollija

Riigikogu rahanduskomisjoni erakorralise

istungi protokoll nr 242

Tallinn, Toompea ja videosild Neljapäev, 10. september 2026

Algus 8.30, lõpp 9.12

Juhataja: Annely Akkermann (esimees)

Protokollija: Vivian Põld (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd,

Mart Võrklaev

Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristo Varend (nõunik),

Epp-Sandra Satsmann (konsultant)

Puudusid: Martin Helme, Andrei Korobeinik ja Kersti Sarapuu

Kutsutud: Rahandusministeeriumi finantstalituse osakonna analüütik Kairit Eha (1.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarved

2. Info ja muud küsimused

1. Põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarved

Annely Akkermann selgitas, et esmaspäeval, 7. septembri istungil kuulas komisjon veelkord

ära põhiseaduslike institutsioonide (PSI) esindajate 2027. aasta eelarve lisataotluste

põhjendused kulude ja investeeringute kohta. Sellele järgnenud arutelul komisjoni liikmetega

otsustati suurendada Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvet 638 000 euro võrra, millest

investeeringud moodustavad 30 000 eurot. Inflatsiooni mõju tõttu tõsteti majandamiskulusid

3% ning personalikulusid 6%, kuna nende palgatasemed on jätkuvalt mahajäänud. Lisaks

eraldati 100 000 eurot personalikuludeks presidendi nõunike töökoormuse suurenemise

katmiseks ning president Alar Karise uue büroo- ja kodukulude hüvitamiseks järgnevateks

aastateks 128 000 eurot.

Riigikontrolli taotlus rahuldati summas 218 000 eurot. Sellest veidi üle 3% moodustab

palgakulu kasv. Majandamiskulude suurenemist toetati põhjusel, et asutus viib oma töökohad

üle Riigi IT Keskusesse (RIT). Osa kuludest kaetakse omavahenditest ning osa taotleti juurde.

Riigikohtu taotlust vähendati mõnevõrra ning eraldati 230 000 eurot, millest samuti veidi üle

3% moodustab palgakulu kasv. Majandamiskulude suurenemist toetati 5% ulatuses.

Ühekordselt eraldati 95 000 eurot rahvusvahelise konverentsi korraldamiseks ning

remonditöödeks.

Õiguskantsleri Kantselei taotlus rahuldati summas 220 000 eurot. Esialgu taotleti vahendeid

2

kolme ametikoha täitmiseks, kuid Rootsi vanglaleppega seotud kulud kaetakse lepingust

tulenevate vahenditega. Õiguskantsleri Kantselei palgafondi suurendati 100 000 euro võrra.

Lisaks eraldati 120 000 eurot uute töökohtade loomiseks jälitustegevuse järelevalve ning

automaatotsustes kasutatavate algoritmide töökindluse tagamise eesmärgil.

Riigikogu Kantselei taotlus rahuldati summas 1 434 000 eurot, millest investeeringud

moodustavad 404 000 eurot. Suurem osa investeeringutest, 354 000 eurot, suunatakse

infosüsteemide ehk õigusaktide koosloome- ja menetluskeskkonna SÄTLA arendamisse.

Selle toetamine oli ka Vabariigi Valitsuse seisukoht. Kuna seadusemuudatusega lisandusid

erakondade rahastamise järelevalve komisjonile täiendavad ülesanded, kaetakse ka nendega

seotud infosüsteemide arenduskulud. Samuti toetatakse e-hääletamise koodiauditite

läbiviimist 250 000 euroga. Kuna Riigikogu Kantselei palgafond on jätkuvalt teistega

võrreldes mahajäänud, toetati palgafondi kasvu 6,6% ulatuses ning valimisteenistuse

palgafondi kasvu 5,3% ulatuses.

A. Akkermanni sõnul ei olnud kõiki taotlusi võimalik rahuldada. Selle aasta eesmärk oli tuua

kõik PSI-de ametikohad tööperede süsteemi. Tööperede süsteemile võib mõndagi ette heita,

aga paremat võrdlussüsteemi hetkel ei ole. Kõik PSI-id said palgakasvu 2+ protsenti, osa

inflatsiooni võrra ning need veidi rohkem, kes teistest palgafondiga kõvasti maha jäänud.

Keegi ei saanud rohkem kui ministeeriumide palgakasv üldiselt.

Ta luges ette lisataotlusi, investeeringuid ja eelarvestrateegia mahtusid käsitlevad ettepanekud

ja tegi ettepaneku võtta vastu järgmised otsused.

1) Kiita heaks eeltoodud PSI-de 2027. aasta eelarvete lisataotluste mahud.

2) Eelarvestrateegias arvestada 2027. aasta mahtude kohta tehtud otsustega.

3) Eraldada Riigikogu Kantseleile piirmääraga eelarvevahendid Riigikogu koosloome

keskkonna arendamiseks (SÄTLA) ja elektroonilise hääletamise süsteemi (koodi ja

protsesside) auditeerimiseks ning antud vahendid kajastada eelarve ja finantsarvestuse

infosüsteemides vastavalt objektikoodidega.

4) Kiita heaks põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahud aastatel 2027 – 2030 ( Lisa

koondtabel) ja lisatud märkus järgmiselt: Rahandusministeeriumil on õigus muuta täiendavalt

PSI-de eelarvemahte seonduvalt arvestuslike vahendite (sealhulgas KRAPSist tulenevad,

RKAS-e vahendid ja muud) muutumisega tulenevalt 2026. aasta suvisest

majandusprognoosist.

Samuti aktsepteerib rahanduskomisjon Vabariigi Valitsuse otsusel lisanduvaid täiendavaid

eraldisi põhiseaduslike institutsioonide eelarvete suurendamiseks, sealhulgas arvestades

summade aastate vahelisi ümbertõsteid, kinnisvaraga seotud lisavahendeid ning täiendavaid

seadusemuudatusi.

Aivar Koka sõnul oleks Riigikogu hoonetesse vaja suuremaid investeeringuid. Tema

hinnangul tuleks praegust olukorda arvestades kavandada nii hoonete põhjalik kapitaalremont

kui ka võimalikud uued ehitustööd. Riigikogu hoonete rekonstrueerimise projekt on olnud

päevakorras juba mitme perioodi vältel, kuid on investeeringute prioriteetide seas

märkimisväärselt tahapoole nihkunud. Selline prioriteetsuse vähenemine ei ole põhjendatud

ega vastuvõetav. Ta palus vastav ettepanek märkusena protokollis dokumenteerida.

Annely Akkermann selgitas, et Riigikogu hoone jaoks vajalikud investeeringud on

investeeringute kavas juba ette nähtud ning nende täiendavat käsitlemist ei peeta praegu

vajalikuks. Märkis, et praeguses julgeolekuolukorras ja jätkuva sõjategevuse taustal ning

olukorras, kus riigieelarve on jätkuvalt puudujäägis, ei ole võimalik kavandada uusi suuri

investeeringuid. Ta nõustus tähelepanekuga ja tegi ettepaneku lisada märkus järgmises

sõnastuses: juhime tähelepanu asjaolule, et Riigikogu ja Vabariigi Presidendi Kantselei

3

hooned on tehniliselt halvas seisukorras ning vajavad olulisi investeeringuid

kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks.

Mart Võrklaev leidis, et vahendid Riigikogu hoone korrastamiseks on põhimõtteliselt

olemas, küsimus seisneb eelkõige prioriteetide seadmises. Ta tegi ettepaneku kaaluda

kultuurikomisjonile ettepaneku esitamist, et tunnistada Riigikogu hoone riiklikult tähtsaks

kultuuriehitiseks. M. Võrklaeva hinnangul vastab Riigikogu hoone oma olemuselt sellisele

staatusele ning võiks olla vastavate investeeringute nimekirjas. Sarnast lähenemist on

kasutatud ka Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) hoone arendamisel ja Riigikogu hoone ei ole

vähem tähtis kui teised kavandatavad kultuuriehitised.

Annely Akkermann viitas, et riigi raamatupidamist reguleerivad lisaks seadustele ka riigi

raamatupidamise eeskirjad, mille alusel liigitatakse riigi tegevusi erinevate tunnuste järgi.

Samuti esitab Statistikaamet Euroopa Liidule riigirahanduse statistikat vastavalt kehtivatele

klassifikaatoritele. Siin ei saa lähtuda tõlgendusest, et Riigikogu hoone oleks käsitletav

finantseerimiskõlbulikuna, kui selline käsitlus ei tulene kehtivast regulatsioonist. Kui peetakse

vajalikuks käsitleda Riigikogu hoonet kultuuriehitisena, tuleks selleks muuta Eesti

Kultuurkapitali seadust ja sätestada vastav võimalus seaduses.

A. Akkermann tegi ettepaneku lisada eelarvemahtude tabeli juurde märkustesse, et

rahanduskomisjon juhib tähelepanu, et Vabariigi Presidendi Kantselei hoone ja Riigikogu

hoone vajavad rekonstrueerimist.

Ta küsis, kas komisjoni liikmed toetavad esitatud neljapunktilist otsust koos kirjendatud

märkustega. Komisjon nõustus konsensuslikult (Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Aivar

Kokk, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).

2. Info ja muud küsimused

2.1. Teisipäeval, 15.09 Eelarvenõukogu ülevaade Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise

majandusprognoosi kohta. Osaleb esimees Peter Lõhmus;

2.2.Rahandusministeeriumi veebilehel on leitav Vabariigi Valitsusele esitatud Riigi 2025.

aasta majandusaasta koondaruanne koos riigieelarve täitmise aruande ja Riigikontrolli

kontrollaruandega koondaruande kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Vivian Põld

protokollija