Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu

[email protected]

Teie 31.08.2026 nr 2-3/15-598

Meie 10.09.2026 nr 13-6/2966-3

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule

küsimusele (KK 598)

Lugupeetud Riigikogu esimees

Olete esitanud riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi küsimused Narva Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti geodeesia ja maakorralduse osakonna poolt Maa-

ametile ning hiljem Maa- ja Ruumiametile esitatud maa ostueesõigusega erastamise toimikute

kohta.

Konkreetsemalt on viidatud Aiandusühistu Rubini Aed üldmaa ostueesõigusega erastamisele,

mille toimik saadeti Maa-ametile 19.11.2024 kirjaga nr 4.4-17/11802 ja Narva Aiandusühistu

Elektron üldmaa ostueesõigusega erastamisele, mille toimik saadeti Maa- ja Ruumiametile

20.06.2025 kirjaga nr 4.4-17/6525.

Järgnevalt vastame riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi pöördumises esitatud küsimustele.

1. Kas õigusaktidega on kehtestatud tähtajad maa ostueesõigusega erastamise toimikute

läbivaatamiseks, vajalike menetlustoimingute tegemiseks ja lõpliku otsuse

vastuvõtmiseks? Kui jah, siis millised tähtajad kehtivad ning millistest õigusaktidest need

tulenevad? Kui konkreetset tähtaega ei ole kehtestatud, siis millise aja jooksul peab Maa-

ja Ruumiamet hea menetluse põhimõttest ja haldusmenetluse seadusest lähtudes sellise

menetluse läbi viima?

Maa ostueesõigusega erastamist reguleerivad eelkõige maareformi seadus ning

Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega

erastamise kord“. Neis õigusaktides ei ole sätestatud ühtset tähtaega, mille jooksul peab

erastamise korraldaja pärast toimiku saamist tegema maa ostueesõigusega erastamise lõpliku

otsuse. Menetluse eri etappide ja üksikute menetlustoimingute tegemiseks on õigusaktides

siiski tähtajad ette nähtud, kuid need on kehtestatud eelkõige maa taotleja või kohaliku

omavalitsuse toimingute jaoks. Kui seaduse või määrusega ei ole konkreetse menetlustoimingu

tegemiseks tähtaega ette nähtud, tuleb lähtuda haldusmenetluse seadusest. Haldusmenetluse

seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Paragrahvi 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel.

2

Iga menetluse mõistlik aeg sõltub toimiku mahust ja keerukusest, dokumentide täielikkusest,

täiendavate tõendite kogumise ja teiste haldusorganite kaasamise vajadusest, seotud

menetlustest (pärimine, kohtuvaidlused) ning menetluses tõusetunud õiguslike ja faktiliste

küsimuste laadist. Menetluse keerukus ei vabasta haldusorganit siiski kohustusest menetlust

aktiivselt juhtida, teha vajalikud toimingud põhjendamatu viivituseta ning teavitada

menetlusosalist menetluse käigust, viivituse põhjustest ja asja lahendamise eeldatavast ajast.

2. Milline on praegu Maa- ja Ruumiametis maa ostueesõigusega erastamise menetluse

keskmine menetlusaeg ning milline on kõige kauem pooleli olnud selline menetlus? Kui

kaua on kõige vanem praegu lahendamata menetlus kestnud?

Puudusteta dokumentidega ja täiendavat asjaolude väljaselgitamist mittevajavad maa

ostueesõigusega erastamise menetlused viiakse Maa- ja Ruumiametis tavapäraselt läbi

ligikaudu 4 kuu jooksul. Nimetatud ajavahemik hõlmab nii Maa- ja Ruumiametis toimuvat

toimiku kontrolli ja erastamisotsuse ettevalmistamist kui ka aega, mille jooksul peab õigustatud

isik tasuma erastamisega seotud kulud ja sõlmima maa ostu-müügilepingu. Menetluse tegelik

kestus võib olla pikem, üle 6 kuu, juhul, kui toimikus esineb puudusi või kui on vaja koguda

täiendavaid tõendeid, lahendada pärimise või esindamise küsimusi, oodata kohtumenetluse

tulemust või küsida seisukohta teiselt haldusorganilt. Maa- ja Ruumiamet ning varem Maa-

amet ei ole kogunud andmeid maareformi menetluste kestuse kohta. Hetkel pooleli olevatest

menetlustest kõige pikemaks on kujunenud menetlus Viljandi maakonnas, kus toimik tuli Maa-

ametile üle 01.01.2018, st pärast maavalitsuste tegevuse lõpetamist. Selles menetluses oli

vajalik alaealise eestkostjal teha maareformi läbiviimiseks toiminguid, millest ta keeldus. Nüüd

on alaealine saanud täisealiseks ja amet jätkab menetlust.

3. Kui palju on Maa- ja Ruumiameti menetluses praegu selliseid maa ostueesõigusega

erastamise asju, mille puhul õigusaktides ette nähtud või ameti enda kehtestatud

menetlustähtaeg on ületatud ning lõplikku otsust ei ole tähtajaks tehtud? Palun esitada

eraldi nende menetluste arv, mille puhul on tähtaega ületatud rohkem kui 6 kuud.

Kuna maa ostueesõigusega erastamise menetluse läbiviimiseks ei ole õigusaktides kehtestatud

üldist tähtaega, ei tähenda pikem menetlusaeg automaatselt tähtaegade ületamist või

ebamõistlikku venitamist. Maa- ja Ruumiamet ei tagasta toimikut kohalikule omavalitsusele

iga tuvastatud puuduse korral. Kui puudust on võimalik kõrvaldada toimikut tagastamata,

jätkab amet menetlust ning palub kohalikul omavalitsusel esitatud materjale täiendada või

parandada, sellega välditakse toimiku asutuste vahelisest liikumisest tulenevat täiendavat

ajakulu. Võimaluse korral kogub amet ka ise menetluseks vajalikke puuduvaid dokumente ja

andmeid.

4. Millised on peamised põhjused, miks maa ostueesõigusega erastamise menetlused ja

neis otsuste tegemine venivad? Kas põhjuseks on töötajate puudus, töökoormus, Maa-

ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks, puudused esitatud dokumentides või

muud asjaolud?

Maa ostueesõigusega erastamise menetluste kestust mõjutavad paljud erinevad asjaolud.

Näiteks mõnes menetluses ei ole maaüksusel asuva ehitise pärijad ehk maa erastamiseks

õigustatud isikud selgunud või lõpule viidud pärandvara esindamise korraldamine. Mõnes

menetluses on kohaliku omavalitsuse üksuse maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute

otsus ehitiste omanike poolt kohtus vaidlustatud. Ühes eelviidatud menetluses oli vajalik

alaealise eestkostjal teha toiminguid, millest eestkostja keeldus. Seega menetluste kestus on

3

tingitud erinevatest asjaoludest, näiteks õigustatud isikute väljaselgitamise vajadus,

kohtuvaidlused, dokumentide ja tõendite sisuline kontroll.

5. Kas ministeerium peab põhjendatuks ja hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks

olukorda, kus nõuetekohaselt esitatud toimiku menetlemine kestab üle pooleteise aasta

või isegi kauem ning kohalikule omavalitsusele ei anta samal ajal selget teavet menetluse

lõpetamise tähtaja kohta?

Hea halduse põhimõttega on kooskõlas selline haldusmenetlus, kus nõuetekohaselt esitatud

toimiku menetlemine ei kesta pikemat aega ilma aktiivsete menetlustoiminguteta ning kus

kohaliku omavalitsuse üksusele ja teistele menetlusosalistele antakse vajalikku teavet. Reeglina

on võimalik viia ning viiakse maareformi menetlused läbi võimalikult kiiresti ja otstarbekalt,

järgides sealjuures vastavat Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud menetluskorda. Paraku

on suur osa valla- või linnavalitsustelt laekunud toimikuid esitatud puudustega, mis vajavad

täiendavate asjaolude selgitamist või muutuvad olulised asjaolud menetluse käigus. Seega ei

tähenda pikem menetlusaeg automaatselt seda, et menetlus on õigusvastaselt viibinud.

6. Milliseid konkreetseid samme kavatseb ministeerium koostöös Maa- ja Ruumiametiga

astuda, et vähendada pooleliolevate menetluste arvu, tagada õigusaktidest tulenevate

tähtaegade järgimine ning vältida olukordi, kus kohalikud omavalitsused ja teised

menetlusosalised peavad ootama otsust aastaid?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös Maa- ja Ruumiametiga välja

selgitanud peamised maareformi viibimise põhjused. Selle alusel telliti 2025. aastal õiguslik

analüüs maareformi lõpuleviimise võimaluste väljaselgitamiseks ja 2026. a esimeses pooles

koostati maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus, mis saadeti

juulis 2026 asutustele ning organisatsioonidele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks,

tähtajaga 7. september 2026. Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis: Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus – EIS.

Esitatud kooskõlastused, arvamused ja ettepanekud vaadatakse läbi ning nende põhjal

otsustatakse edasised sammud. Eeldatavalt on nende õigusmuudatustega võimalik lahendada

enamik maareformi läbiviimist takistavaid kitsaskohti ning viia maareform lõpule kiiremini ja

otstarbekamalt kui hetkel kehtiva õiguse alusel.

7. Mis põhjusel ei ole Aiandusühistu Rubini Aed 19.11.2024 Maa-ametile edastatud maa

ostueesõigusega erastamise toimikut tänaseni lõplikult lahendatud? Millises

menetlusetapis asi praegu on, millised menetlustoimingud on alates toimiku saabumisest

tehtud ning millal on kavas menetlus lõpetada ja lõplik otsus teha?

Aiandusühistu Rubini Aed toimiku menetlemisel on ilmnenud mitu täiendavat analüüsi vajavat

õiguslikku ja faktilist asjaolu, mistõttu ei ole olnud võimalik teha lõplikku erastamisotsust

üksnes kohaliku omavalitsuse esitatud dokumentide alusel. Toimik käsitleb kokku

9 katastriüksuse maareformi, sh 6 tänavat, 2 kraavi ja 1 oja. Menetluse käigus on Maa- ja

Ruumiamet kontrollinud erastamise aluseks olevaid dokumente, analüüsinud aiandusühistu

õigusjärglust ning ühiskasutuses oleva maa erastamise avalduse tähtaegsust ja ulatust,

kontrollinud ajaloolisi maa kasutusse andmise dokumente ja krundijaotusplaani, selgitanud

välja moodustatud maaüksuste sihtotstarbed ja tegeliku kasutuse, hinnanud maaüksustel

paiknevate teede ja muu ühiskasutatava taristu edasise kasutamise võimalusi, menetlenud maa

erastamise kohta esitatud vastuväiteid, küsinud Siseministeeriumilt seisukohta avaliku huvi ja

julgeolekuga seotud asjaolude kohta. Menetluse üheks oluliseks küsimuseks on juurdepääsu

tagamine piirkonnas asuvatele kinnisasjadele. Maa- ja Ruumiametile teadaolevalt on piirkonnas

kinnistuomanikke, kes ei ole aiandusühistu liikmed ning kelle juurdepääsu oma kinnisasjale

4

raskendab aiandusühistu maakasutuse ringpiiri sees asuvale teele paigaldatud tõkkepuu. Maa-

ja Ruumiamet on korduvalt vastanud aiandusühistu Rubini Aed ringpiiridesse jääva kinnistu

omaniku päringutele, kelle probleemiks on juurdepääsu tagamine kinnistule. Viimati teatas

Maa- ja Ruumiamet 7. augusti 2026 kirjas nr 6-1/24/15623-12 kinnistu omanikule, et otsib

jätkuvalt lahendust, mis võimaldaks viia maareformi lõpule viisil, mis tagab piirkonna

kinnistuid teenindava taristu edasise kasutamise. Menetlus on praegu asja lahendamiseks

vajalike õiguslike võimaluste ja maaüksuste edasise kasutuse hindamise etapis.

8. Mis põhjusel ei ole Narva Aiandusühistu Elektron 20.06.2025 Maa- ja Ruumiametile

edastatud toimikut tänaseni lõplikult lahendatud? Millises menetlusetapis asi praegu on,

millised menetlustoimingud on alates toimiku saabumisest tehtud ning millal on kavas

menetlus lõpetada ja lõplik otsus teha?

Narva Linnavalitsuse edastatud maa ostueesõigusega erastamise toimik registreeriti Maa- ja

Ruumiametis 4. juulil 2025. Toimikus oli kogu erastamiseks taotletav maa käsitletud ühe

maaüksusena, kuid Maa- ja Ruumiametile esitati taotlus moodustada ja registreerida tänavate

ning kraavide aluse maa kohta kokku 14 katastriüksust. Maa- ja Ruumiamet kontrollis toimikus

esitatud dokumente, korraldas katastriüksuse jagamise ning 14 uue katastriüksuse (9 teed,

3 kraavi, 1 oja ja 1 üldkasutatav maa) maaregistris registreerimise. Seega ilmnes pärast toimiku

Maa- ja Ruumiametile esitamist vajadus erastatavate maade uuesti piiritlemiseks ja

katastritoimingute tegemiseks. Maa- ja Ruumiamet on 12. novembri 2025 korraldusega

nr 1-17/25/1798 andnud aiandusühistu Elektron piiridesse jääval maa-alal Narva linna

munitsipaalomandisse kolm maaüksust, mis olid vajalikud ühistranspordi korraldamiseks ja

tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ning kuivendussüsteemi ja tuletõrje veemahuti ja torustiku

tarvis. Seega esitati linnavalitsuse poolt Maa- ja Ruumiametile erastamiseks maad, mida

omavalitsus vajas munitsipaalomandisse ning lisaks eeltoodule ei olnud ka sel põhjusel

võimalik taotluses esitatud kujul menetlust läbi viia. Menetlus on praegu samuti lahendamiseks

vajalike õiguslike võimaluste ja maaüksuste edasise kasutuse hindamise etapis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisaadressaat: Maa- ja Ruumiamet

Tea Faber 5385 9554, [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu

[email protected]

Teie 31.08.2026 nr 2-3/15-598

Meie 10.09.2026 nr 13-6/2966-3

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule

küsimusele (KK 598)

Lugupeetud Riigikogu esimees

Olete esitanud riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi küsimused Narva Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti geodeesia ja maakorralduse osakonna poolt Maa-

ametile ning hiljem Maa- ja Ruumiametile esitatud maa ostueesõigusega erastamise toimikute

kohta.

Konkreetsemalt on viidatud Aiandusühistu Rubini Aed üldmaa ostueesõigusega erastamisele,

mille toimik saadeti Maa-ametile 19.11.2024 kirjaga nr 4.4-17/11802 ja Narva Aiandusühistu

Elektron üldmaa ostueesõigusega erastamisele, mille toimik saadeti Maa- ja Ruumiametile

20.06.2025 kirjaga nr 4.4-17/6525.

Järgnevalt vastame riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi pöördumises esitatud küsimustele.

1. Kas õigusaktidega on kehtestatud tähtajad maa ostueesõigusega erastamise toimikute

läbivaatamiseks, vajalike menetlustoimingute tegemiseks ja lõpliku otsuse

vastuvõtmiseks? Kui jah, siis millised tähtajad kehtivad ning millistest õigusaktidest need

tulenevad? Kui konkreetset tähtaega ei ole kehtestatud, siis millise aja jooksul peab Maa-

ja Ruumiamet hea menetluse põhimõttest ja haldusmenetluse seadusest lähtudes sellise

menetluse läbi viima?

Maa ostueesõigusega erastamist reguleerivad eelkõige maareformi seadus ning

Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega

erastamise kord“. Neis õigusaktides ei ole sätestatud ühtset tähtaega, mille jooksul peab

erastamise korraldaja pärast toimiku saamist tegema maa ostueesõigusega erastamise lõpliku

otsuse. Menetluse eri etappide ja üksikute menetlustoimingute tegemiseks on õigusaktides

siiski tähtajad ette nähtud, kuid need on kehtestatud eelkõige maa taotleja või kohaliku

omavalitsuse toimingute jaoks. Kui seaduse või määrusega ei ole konkreetse menetlustoimingu

tegemiseks tähtaega ette nähtud, tuleb lähtuda haldusmenetluse seadusest. Haldusmenetluse

seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Paragrahvi 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel.

2

Iga menetluse mõistlik aeg sõltub toimiku mahust ja keerukusest, dokumentide täielikkusest,

täiendavate tõendite kogumise ja teiste haldusorganite kaasamise vajadusest, seotud

menetlustest (pärimine, kohtuvaidlused) ning menetluses tõusetunud õiguslike ja faktiliste

küsimuste laadist. Menetluse keerukus ei vabasta haldusorganit siiski kohustusest menetlust

aktiivselt juhtida, teha vajalikud toimingud põhjendamatu viivituseta ning teavitada

menetlusosalist menetluse käigust, viivituse põhjustest ja asja lahendamise eeldatavast ajast.

2. Milline on praegu Maa- ja Ruumiametis maa ostueesõigusega erastamise menetluse

keskmine menetlusaeg ning milline on kõige kauem pooleli olnud selline menetlus? Kui

kaua on kõige vanem praegu lahendamata menetlus kestnud?

Puudusteta dokumentidega ja täiendavat asjaolude väljaselgitamist mittevajavad maa

ostueesõigusega erastamise menetlused viiakse Maa- ja Ruumiametis tavapäraselt läbi

ligikaudu 4 kuu jooksul. Nimetatud ajavahemik hõlmab nii Maa- ja Ruumiametis toimuvat

toimiku kontrolli ja erastamisotsuse ettevalmistamist kui ka aega, mille jooksul peab õigustatud

isik tasuma erastamisega seotud kulud ja sõlmima maa ostu-müügilepingu. Menetluse tegelik

kestus võib olla pikem, üle 6 kuu, juhul, kui toimikus esineb puudusi või kui on vaja koguda

täiendavaid tõendeid, lahendada pärimise või esindamise küsimusi, oodata kohtumenetluse

tulemust või küsida seisukohta teiselt haldusorganilt. Maa- ja Ruumiamet ning varem Maa-

amet ei ole kogunud andmeid maareformi menetluste kestuse kohta. Hetkel pooleli olevatest

menetlustest kõige pikemaks on kujunenud menetlus Viljandi maakonnas, kus toimik tuli Maa-

ametile üle 01.01.2018, st pärast maavalitsuste tegevuse lõpetamist. Selles menetluses oli

vajalik alaealise eestkostjal teha maareformi läbiviimiseks toiminguid, millest ta keeldus. Nüüd

on alaealine saanud täisealiseks ja amet jätkab menetlust.

3. Kui palju on Maa- ja Ruumiameti menetluses praegu selliseid maa ostueesõigusega

erastamise asju, mille puhul õigusaktides ette nähtud või ameti enda kehtestatud

menetlustähtaeg on ületatud ning lõplikku otsust ei ole tähtajaks tehtud? Palun esitada

eraldi nende menetluste arv, mille puhul on tähtaega ületatud rohkem kui 6 kuud.

Kuna maa ostueesõigusega erastamise menetluse läbiviimiseks ei ole õigusaktides kehtestatud

üldist tähtaega, ei tähenda pikem menetlusaeg automaatselt tähtaegade ületamist või

ebamõistlikku venitamist. Maa- ja Ruumiamet ei tagasta toimikut kohalikule omavalitsusele

iga tuvastatud puuduse korral. Kui puudust on võimalik kõrvaldada toimikut tagastamata,

jätkab amet menetlust ning palub kohalikul omavalitsusel esitatud materjale täiendada või

parandada, sellega välditakse toimiku asutuste vahelisest liikumisest tulenevat täiendavat

ajakulu. Võimaluse korral kogub amet ka ise menetluseks vajalikke puuduvaid dokumente ja

andmeid.

4. Millised on peamised põhjused, miks maa ostueesõigusega erastamise menetlused ja

neis otsuste tegemine venivad? Kas põhjuseks on töötajate puudus, töökoormus, Maa-

ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks, puudused esitatud dokumentides või

muud asjaolud?

Maa ostueesõigusega erastamise menetluste kestust mõjutavad paljud erinevad asjaolud.

Näiteks mõnes menetluses ei ole maaüksusel asuva ehitise pärijad ehk maa erastamiseks

õigustatud isikud selgunud või lõpule viidud pärandvara esindamise korraldamine. Mõnes

menetluses on kohaliku omavalitsuse üksuse maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute

otsus ehitiste omanike poolt kohtus vaidlustatud. Ühes eelviidatud menetluses oli vajalik

alaealise eestkostjal teha toiminguid, millest eestkostja keeldus. Seega menetluste kestus on

3

tingitud erinevatest asjaoludest, näiteks õigustatud isikute väljaselgitamise vajadus,

kohtuvaidlused, dokumentide ja tõendite sisuline kontroll.

5. Kas ministeerium peab põhjendatuks ja hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks

olukorda, kus nõuetekohaselt esitatud toimiku menetlemine kestab üle pooleteise aasta

või isegi kauem ning kohalikule omavalitsusele ei anta samal ajal selget teavet menetluse

lõpetamise tähtaja kohta?

Hea halduse põhimõttega on kooskõlas selline haldusmenetlus, kus nõuetekohaselt esitatud

toimiku menetlemine ei kesta pikemat aega ilma aktiivsete menetlustoiminguteta ning kus

kohaliku omavalitsuse üksusele ja teistele menetlusosalistele antakse vajalikku teavet. Reeglina

on võimalik viia ning viiakse maareformi menetlused läbi võimalikult kiiresti ja otstarbekalt,

järgides sealjuures vastavat Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud menetluskorda. Paraku

on suur osa valla- või linnavalitsustelt laekunud toimikuid esitatud puudustega, mis vajavad

täiendavate asjaolude selgitamist või muutuvad olulised asjaolud menetluse käigus. Seega ei

tähenda pikem menetlusaeg automaatselt seda, et menetlus on õigusvastaselt viibinud.

6. Milliseid konkreetseid samme kavatseb ministeerium koostöös Maa- ja Ruumiametiga

astuda, et vähendada pooleliolevate menetluste arvu, tagada õigusaktidest tulenevate

tähtaegade järgimine ning vältida olukordi, kus kohalikud omavalitsused ja teised

menetlusosalised peavad ootama otsust aastaid?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös Maa- ja Ruumiametiga välja

selgitanud peamised maareformi viibimise põhjused. Selle alusel telliti 2025. aastal õiguslik

analüüs maareformi lõpuleviimise võimaluste väljaselgitamiseks ja 2026. a esimeses pooles

koostati maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus, mis saadeti

juulis 2026 asutustele ning organisatsioonidele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks,

tähtajaga 7. september 2026. Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis: Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus – EIS.

Esitatud kooskõlastused, arvamused ja ettepanekud vaadatakse läbi ning nende põhjal

otsustatakse edasised sammud. Eeldatavalt on nende õigusmuudatustega võimalik lahendada

enamik maareformi läbiviimist takistavaid kitsaskohti ning viia maareform lõpule kiiremini ja

otstarbekamalt kui hetkel kehtiva õiguse alusel.

7. Mis põhjusel ei ole Aiandusühistu Rubini Aed 19.11.2024 Maa-ametile edastatud maa

ostueesõigusega erastamise toimikut tänaseni lõplikult lahendatud? Millises

menetlusetapis asi praegu on, millised menetlustoimingud on alates toimiku saabumisest

tehtud ning millal on kavas menetlus lõpetada ja lõplik otsus teha?

Aiandusühistu Rubini Aed toimiku menetlemisel on ilmnenud mitu täiendavat analüüsi vajavat

õiguslikku ja faktilist asjaolu, mistõttu ei ole olnud võimalik teha lõplikku erastamisotsust

üksnes kohaliku omavalitsuse esitatud dokumentide alusel. Toimik käsitleb kokku

9 katastriüksuse maareformi, sh 6 tänavat, 2 kraavi ja 1 oja. Menetluse käigus on Maa- ja

Ruumiamet kontrollinud erastamise aluseks olevaid dokumente, analüüsinud aiandusühistu

õigusjärglust ning ühiskasutuses oleva maa erastamise avalduse tähtaegsust ja ulatust,

kontrollinud ajaloolisi maa kasutusse andmise dokumente ja krundijaotusplaani, selgitanud

välja moodustatud maaüksuste sihtotstarbed ja tegeliku kasutuse, hinnanud maaüksustel

paiknevate teede ja muu ühiskasutatava taristu edasise kasutamise võimalusi, menetlenud maa

erastamise kohta esitatud vastuväiteid, küsinud Siseministeeriumilt seisukohta avaliku huvi ja

julgeolekuga seotud asjaolude kohta. Menetluse üheks oluliseks küsimuseks on juurdepääsu

tagamine piirkonnas asuvatele kinnisasjadele. Maa- ja Ruumiametile teadaolevalt on piirkonnas

kinnistuomanikke, kes ei ole aiandusühistu liikmed ning kelle juurdepääsu oma kinnisasjale

4

raskendab aiandusühistu maakasutuse ringpiiri sees asuvale teele paigaldatud tõkkepuu. Maa-

ja Ruumiamet on korduvalt vastanud aiandusühistu Rubini Aed ringpiiridesse jääva kinnistu

omaniku päringutele, kelle probleemiks on juurdepääsu tagamine kinnistule. Viimati teatas

Maa- ja Ruumiamet 7. augusti 2026 kirjas nr 6-1/24/15623-12 kinnistu omanikule, et otsib

jätkuvalt lahendust, mis võimaldaks viia maareformi lõpule viisil, mis tagab piirkonna

kinnistuid teenindava taristu edasise kasutamise. Menetlus on praegu asja lahendamiseks

vajalike õiguslike võimaluste ja maaüksuste edasise kasutuse hindamise etapis.

8. Mis põhjusel ei ole Narva Aiandusühistu Elektron 20.06.2025 Maa- ja Ruumiametile

edastatud toimikut tänaseni lõplikult lahendatud? Millises menetlusetapis asi praegu on,

millised menetlustoimingud on alates toimiku saabumisest tehtud ning millal on kavas

menetlus lõpetada ja lõplik otsus teha?

Narva Linnavalitsuse edastatud maa ostueesõigusega erastamise toimik registreeriti Maa- ja

Ruumiametis 4. juulil 2025. Toimikus oli kogu erastamiseks taotletav maa käsitletud ühe

maaüksusena, kuid Maa- ja Ruumiametile esitati taotlus moodustada ja registreerida tänavate

ning kraavide aluse maa kohta kokku 14 katastriüksust. Maa- ja Ruumiamet kontrollis toimikus

esitatud dokumente, korraldas katastriüksuse jagamise ning 14 uue katastriüksuse (9 teed,

3 kraavi, 1 oja ja 1 üldkasutatav maa) maaregistris registreerimise. Seega ilmnes pärast toimiku

Maa- ja Ruumiametile esitamist vajadus erastatavate maade uuesti piiritlemiseks ja

katastritoimingute tegemiseks. Maa- ja Ruumiamet on 12. novembri 2025 korraldusega

nr 1-17/25/1798 andnud aiandusühistu Elektron piiridesse jääval maa-alal Narva linna

munitsipaalomandisse kolm maaüksust, mis olid vajalikud ühistranspordi korraldamiseks ja

tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ning kuivendussüsteemi ja tuletõrje veemahuti ja torustiku

tarvis. Seega esitati linnavalitsuse poolt Maa- ja Ruumiametile erastamiseks maad, mida

omavalitsus vajas munitsipaalomandisse ning lisaks eeltoodule ei olnud ka sel põhjusel

võimalik taotluses esitatud kujul menetlust läbi viia. Menetlus on praegu samuti lahendamiseks

vajalike õiguslike võimaluste ja maaüksuste edasise kasutuse hindamise etapis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisaadressaat: Maa- ja Ruumiamet

Tea Faber 5385 9554, [email protected]