Eesti seisukohad ELi andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725 muutmise kohta, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist - COM(2026) 314

26-01451-3.pdf

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 10.09.2026 nr 2-5/26-01451-3

Eesti seisukohad ELi andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725 muutmise kohta, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu õiguskaitse- ja kriminaalõiguse valdkonna asutustele ühtsete andmekaitsereeglite kehtestamist ning Euroopa Liidu andmekaitsemääruse (EL 2018/1725) kohaldamisala laiendamist Euroopa Prokuratuurile (EPPO). Euroopa Liidu õiguskaitse- ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste ja organite andmekaitsekord peab olema üldjuhul reguleeritud Euroopa Liidu andmekaitsemäärusega, kuid võimalusega kehtestada nende asutuste ja organite asutamismäärustes tegevuse eripärast tulenevaid vajalikke erinorme. 1.2. Eesti toetab Euroopa Andmekaitseinspektori trahvimisõiguse laiendamist, et ta saaks õiguse määrata haldustrahve ka liidu organites ja asutustes kasutatavate isikuandmete (operational data) töötlemise rikkumise eest. See aitab ühtlustada Euroopa Liidu andmekaitsemääruse kohaldamist, tugevdab järelevalvet ja tagab, et sarnastele rikkumistele järgnevad võrreldavad tagajärjed. 1.3. Eesti toetab Euroopa Liidu õiguskaitse- ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste rahvusvahelise andmeedastuse regulatsiooni ümberkujundamist, et viia see kooskõlla õiguskaitseasutuste andmekaitsedirektiiviga (EL 2016/680) ning tagada ühtsed reeglid kõigile asjaomastele Euroopa Liidu asutustele. Eesti leiab, et erandid andmeedastuse üldreeglist peavad olema piiritletud ja kontrollitavad. Eesti peab asjakohaseks anda Euroopa Liidu õiguskaitse- ja kriminaalõiguse valdkonna asutustele õigus edastada andmeid Schengeni alaga assotsieerunud riikidele.

1.4. Eesti peab oluliseks, et eelnõus kavandatud andmetele juurdepääsu õigust ning

.

2 (2)

1.4. Eesti peab oluliseks, et eelnõus kavandatud andmetele juurdepääsu õigust ning isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamise tähtaegu ja künnist puudutavad muudatused ei nõrgenda põhjendamatult andmesubjektide õiguste kaitse taset ning on kooskõlas Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi vastavate muudatustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Kaasamistabel 3. Eelnõu COM(2026) 314 Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Sandra Metste [email protected]

Eelnõu_COM(2026)_314.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 23.6.2026 COM(2026) 314 final

2026/0173 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis

käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides,

organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ELi

institutsioonides, organites ja asutustes (edaspidi „ELi isikuandmete kaitse määrus“), töötati

välja selleks, et kehtestada sidus ja ajakohastatud andmekaitsekord kõigi ELi institutsioonide,

organite ja asutuste jaoks. Määruse (EL) 2018/1725 IX peatükk oli mõeldud spetsiaalselt

reguleerima kasutatavate isikuandmete (need on isikuandmed, mida töödeldakse ELi

toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse jäävate

tegevuste jaoks) töötlemist justiits- ja siseküsimustega tegelevates ELi asutustes ja organites,

sealhulgas Europolis, Eurojustis, Euroopa Prokuratuuris ja piiratud ulatuses Frontexis.

ELi isikuandmete kaitse määruse vastuvõtmisest hoolimata on justiits- ja siseküsimustega

tegelevate ELi asutuste ja organite suhtes kohaldatav andmekaitseraamistik endiselt

killustatud. Eelkõige ei kohaldata IX peatükki Euroopa Prokuratuuri suhtes, mille

asutamismäärus võeti vastu enne ELi isikuandmete kaitse määrust. Seetõttu lahknevad

Euroopa Prokuratuuri määruse mõned sätted sisult või sõnastuselt ELi isikuandmete kaitse

määruse IX peatüki vastavatest sätetest. Lisaks on ELi isikuandmete kaitse määruses

sätestatud, et kasutatavate isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse üksnes artiklit 3

(mõisted) ja IX peatükki. See on ühelt poolt viinud selleni, et vastavate organite või asutuste

asutamisaktidesse on jäetud alles sätted, millega reguleeritakse kasutatavate isikuandmete

töötlemise teatavaid aspekte. Teiselt poolt on see tekitanud õiguskindlusetust küsimuses, kas

ja mil määral kohaldatakse II–VIII peatüki sätteid – näiteks töötlemistoimingute

registreerimist või andmekaitseametniku ülesandeid käsitlevaid sätteid – olukordades, kus

IX peatükis ega asjaomaste organite või asutuste asutamisaktides vastavaid sätteid ei ole.

Selline killustatus mitte ainult ei vähenda õiguskindlust, vaid tekitab ka praktilisi takistusi ELi

organite ja asutuste tulemuslikule koostööle andmete jagamisel. Komisjon tunnistas neid

puudusi ja kaalus nende kõrvaldamist seadusandlike vahenditega 2022. aastal oma esimeses

aruandes ELi isikuandmete kaitse määruse kohaldamise kohta.

Sellest tulenevalt on käesoleva ettepaneku eesmärk kohaldatavat andmekaitseraamistikku

lihtsustada ja tagada selle järjepidevus, eelkõige ühtlustades asjakohaseid norme ELi organite

ja asutuste lõikes. Selline ühtlustamine peaks leevendama halduskoormust ja hõlbustama

asutuste andmevahetust, suurendades samal ajal õiguskindlust. Järjepidevuse huvides ja

kooskõlas üldise eesmärgiga minimeerida andmekaitsenormide killustatust on käesoleval

ettepanekul neli peamist eesmärki.

Andmekaitsenormide järjepidev kohaldamine kõigi ELi institutsioonide, organite ja

asutuste suhtes

IX peatüki kohaldamisala tuleb laiendada, et tagada selle järjepidev kohaldamine kõigi

kriminaalõiguse ja õiguskaitse valdkonnas tegutsevate ELi asutuste ja organite suhtes. Sel teel

kaasatakse Euroopa Prokuratuur ELi isikuandmete kaitse määruse raamistikku. Seda tehes ei

piirata võimalust säilitada Euroopa Prokuratuuri määruses andmekaitse erinormid, mis on

vajalikud tulenevalt Euroopa Prokuratuuri kui liidu sõltumatu prokuratuuri eripärast.

IX peatüki normid on juba kooskõlas õiguskaitsedirektiivi (EL) 2016/680 vastavate

normidega ning tulemuseks on kõigi mõjutatud asutuste jaoks ühtne ja ühtlustatud normistik,

mis vähendab killustatust ja tagab kohaldatavate normide järjepidevuse.

Õiguskindluse suurendamine

ET 2 ET

IX peatükis puuduvad praegu sätted mitme olulise aspekti kohta, mille hulgas on

andmekaitseametnike ülesanded, töötlemistoimingute registreerimine, järelevalveasutuste

koostöö ja kasutatavate isikuandmete rahvusvaheline edastamine. Ettepaneku eesmärk on

koondada normid ühte kohta ja ühtlustada sellega nõuete täitmist, ilma et see avaldaks

märkimisväärset mõju tegevusele. Samuti tagatakse ettepanekuga suurem selgus vastutavatele

töötlejatele, volitatud töötlejatele ja andmesubjektidele.

Euroopa Andmekaitseinspektori volituste ühtlustamine

Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalvevolitused on praegu reguleeritud Europoli,

Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri asutamisaktidega; need kõik sisaldavad lahknevaid sätteid,

mis põhjustab ebakindlust ja ebatõhusust. Frontexi asutamisaktiga ei ole reguleeritud Euroopa

Andmekaitseinspektori järelevalvet kasutatavate isikuandmete töötlemise üle, mis tingib

märkimisväärse ebaühtluse.

Ettepaneku eesmärk on täpsustada, et Euroopa Andmekaitseinspektoril on

järelevalvevolitused, mis on kooskõlas ELi isikuandmete kaitse määruse artiklis 58 sätestatud

volitustega, kuid mida on kohandatud kasutatavate isikuandmete töötlemise kontekstile,

eelkõige Euroopa Prokuratuuri puhul seoses uurimise ja süüdistuste esitamisega. Selles suhtes

järgitakse ettepanekus 2022. aasta Europoli reformiga Euroopa Andmekaitseinspektorile

antud volituste eeskuju, tagades samal ajal kooskõla ELi isikuandmete kaitse määruse

VI peatüki ja õiguskaitsedirektiiviga. Ettepanekuga kaotatakse asutamisaktidest

asutusepõhised sätted Euroopa Andmekaitseinspektori ülesannete ja volituste kohta.

Üldine ühtlustamine

Ettepaneku viimane eesmärk on sätete ühtlustamine, et kõrvaldada liiasused, dubleerimine ja

vastuolud andmekaitsenormides, mida kohaldatakse justiits- ja siseküsimustega tegelevate

liidu organite ja asutuste suhtes tegevuste puhul, mis kuuluvad ELi toimimise lepingu

kolmanda osa V jaotise 4. ja 5. peatüki kohaldamisalasse. Samuti viiakse kasutatavate

isikuandmete töötlemist käsitlevad sätted asjakohasel juhul kooskõlla digivaldkonna

koondettepanekuga1.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepaneku eesmärk on viia ELi isikuandmete kaitse määruse sätted kooskõlla kehtiva

andmekaitsepoliitikaga, tugevdades isikuandmete kaitse üldmääruses ja õiguskaitsedirektiivis

sätestatud põhimõtteid. Asjakohasel juhul tagatakse ettepanekus kooskõla digivaldkonna

koondpaketis kavandatud andmekaitseraamistiku muudatustega.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on osa kriminaalõiguse alaste algatuste paketist, millega taotletakse ühtset ja

terviklikku eesmärki: suurendada liidu suutlikkust üha keerukamas julgeolekukeskkonnas

raskeid piiriüleseid kuritegusid ära hoida, avastada ja uurida ning nende toimepanijaid

vastutusele võtta. Paketiga püütakse õiguskaitse-, kohtu- ja muude asjaomaste asutuste

koostööd reguleerivate õigusraamistike ajakohastamise teel suurendada liidu

sisejulgeolekustruktuuri tulemuslikkust, sidusust ja koostalitlusvõimet.

Selle püüdluse keskmes on Europoli ja Eurojusti määruste kavandatav läbivaatamine. Europol

ja Eurojust täidavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal eraldiseisvaid, kuid

1 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi

(EL) 2016/679, (EL) 2018/1724, (EL) 2018/1725 ja (EL) 2023/2854 ning direktiive 2002/58/EÜ,

(EL) 2022/2555 ja (EL) 2022/2557 seoses digivaldkonna õigusraamistiku lihtsustamisega ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1807, (EL) 2019/1150, (EL) 2022/868 ja direktiiv

(EL) 2019/1024 (digivaldkonna koondpakett), 19.11.2025, COM(2025) 837 final.

ET 3 ET

üksteist täiendavaid ülesandeid: Europol toetab kuritegevuse ärahoidmist, avastamist ja

uurimist, Eurojust aga hõlbustab õigusalast koostööd ning tagab tulemuslikud järelmeetmed

süüdistuste esitamise ja kohtumenetluste näol. Paketi eesmärk on seetõttu tugevdada koostööd

ja vastastikust täiendavust nende kahe ameti vahel ning nende ja muude liidus justiits- ja

siseküsimustega ning pettuste tõkestamisega tegelevate asutuste vahel, et tagada

õiguskaitsemeetmete ja kohtulike järelmeetmete sujuv järjepidevus kriminaalasjades

õigusemõistmise protsessi kõigis etappides.

Euroopa uurimismääruse raamistiku muudatused ja käesolev ettepanek aitavad selle eesmärgi

saavutamisele veelgi kaasa sellega, et hõlbustavad tulemuslikku piiriülest koostööd,

parandavad teabevahetuse tingimusi ning tagavad sidusa õigusraamistiku, mis on kooskõlas

tegelike tegevuste ja tehnoloogia arenguga. Kokkuvõttes suurendavad paketis kavandatud

meetmed liidu suutlikkust reageerida muutuvatele julgeolekuohtudele ning on samal ajal

täielikult kooskõlas põhiõiguste, õigusriigi põhimõtte ja asjaomaste asutuste ülesannete

jaotusega.

Eelkõige määratakse käesolevas ettepanekus kindlaks kõik Europoli ja Eurojusti suhtes

kohaldatavate andmekaitsenormide ühised punktid ning koondatakse need ELi isikuandmete

kaitse määrusesse, kõrvaldades sellega killustatuse ja dubleerimise. See võimaldab jätta

õiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonnas tegutsevate liidu organite ja asutuste

asutamisaktidesse ainult neile kohandatud andmekaitsenormid, mis on välja töötatud vastavalt

igaühe tegevuse eripärast tulenevatele vajadustele.

Ettepanek võetakse vastu samal ajal Europoli ja Eurojusti määruste muudatustega, tagades

vastavate õigusraamistike järjepidevuse ja kooskõla. Samuti arvestatakse selles Euroopa

Prokuratuuri asutamisakti (määrus (EL) 2017/19392) eelseisva läbivaatamisega, võttes arvesse

selle tulevasi muudatusi ning piiramata võimalike poliitikavariantide hindamist Euroopa

Prokuratuuri määruse läbivaatamisel. Selline koordineeritud lähenemisviis aitab luua

tervikliku ja järjepideva raamistiku kasutatavate isikuandmete töötlemiseks liidu organites ja

asutustes.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Füüsiliste isikute kaitse nende isikuandmete töötlemisel on Euroopa Liidu põhiõiguste harta

artikli 8 lõikes 1 sätestatud põhiõigus.

Käesolev ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 16, mis on

andmekaitsenormide vastuvõtmise õiguslik alus. Nimetatud artikkel võimaldab võtta vastu

õigusnorme füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu

institutsioonides, organites ja asutustes liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse

puhul. Samuti võimaldab see vastu võtta õigusnorme isikuandmete, sealhulgas kõnealustes

institutsioonides, organites ja asutustes töödeldavate isikuandmete vaba liikumise kohta.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata.

• Proportsionaalsus

Ei kohaldata.

2 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1– 71, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).

ET 4 ET

• Vahendi valik

Ei kohaldata.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjoni esimeses, 2022. aasta aruandes ELi isikuandmete kaitse määruse kohaldamise

kohta jõuti järeldusele, et üldiselt toimib ELi isikuandmete kaitse määrus hästi ja täidab oma

otstarvet. Samal ajal tehti selles kindlaks vajadus seadusandliku sekkumise järele, et

minimeerida nende õigusnormide killustatust, mida kohaldatakse ELi institutsioonide ja

asutuste suhtes, kes töötlevad kasutatavaid isikuandmeid tegevuses, mis jääb politseikoostöö

ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö kohaldamisalasse (ELi isikuandmete kaitse

määruse IX peatükk ehk nn õiguskaitset käsitlev peatükk).

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Sihtotstarbelistesse konsultatsioonidesse sidusrühmadega olid kaasatud kõik asutused, kelle

suhtes kohaldatakse praegu või tulevikus ELi isikuandmete kaitse määruse IX peatükki (st

Europol, Eurojust, Euroopa Prokuratuur, Frontex), ning Euroopa Andmekaitseinspektor, kes

teeb nõuete järgimise üle järelevalvet.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

• Mõjuhinnang

Mõjuhinnangut ei peeta käesoleva algatuse puhul asjakohaseks, kuna selle kohaldamisala on

piiratud ja kavandatud muudatused on suures osas tehnilist laadi. Ettepanek puudutab ELi

isikuandmete kaitse määruse konkreetseid sätteid ning sellega ei muudeta üldist raamistikku,

vaid see mõjutab ainult väikest rühma ELi asutusi, kes tegutsevad kriminaalasjades tehtava

õigusalase koostöö ja politseikoostöö valdkonnas. Muudatuste eesmärk on tagada ühtlustatum

kord, need ei hõlma uusi poliitikavariante ning neil on eeldatavasti minimaalne ja

kvantitatiivselt ebaoluline mõju põhiõigustele ning puudub majanduslik, sotsiaalne ja

keskkonnamõju. Lisaks tehakse asjaomaste asutuste suhtes juba eraldi hindamisi ja

mõjuhinnanguid, sealhulgas seoses nende suhtes kohaldatavate andmekaitsenormidega. ELi

isikuandmete kaitse määruse kohane eraldi hindamine dubleeriks seda tegevust. Ettepanek on

kooskõlas kohustusega, mille komisjon võttis 2022. aastal oma esimeses aruandes ELi

isikuandmete kaitse määruse kohaldamise kohta, ning 2027. aastal on kavas ELi isikuandmete

kaitse määrust täiendavalt hinnata. Subsidiaarsusega seotud küsimusi ei teki, kuna ELi

isikuandmete kaitse määrust kohaldatakse üksnes ELi asutuste suhtes, mida liikmesriigid ei

saa reguleerida.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanekuga ühtlustatakse ja lihtsustatakse kriminaalõiguskaitse ja kriminaalõiguse

valdkonnas tegutsevate liidu asutuste ja organite suhtes kohaldatavaid andmekaitsenorme.

Kehtivate normide ühtlustamisega suurendatakse õigusselgust ja järjepidevust kogu

institutsioonilises raamistikus, hõlbustades seeläbi normide kohaldamist ja vähendades

halduskeerukust. Kuigi ettepaneku positiivne mõju ei ole hõlpsasti mõõdetav, peaks see

vähendama nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust, mis tulenevad lahknevates

või kattuvates nõuetes orienteerumisest. Ettepanekuga toetatakse ka võimaliku

ET 5 ET

asutustevahelise teabevahetusmehhanismi väljatöötamist, mida on kaalutud pettustevastase

võitluse struktuuri läbivaatamise kontekstis.

• Põhiõigused

Kuna muudatused on sihipärased, tagab see andmekaitse praeguse taseme säilimise,

parandades samal ajal kohaldatavate normide järjepidevust ja ühtlustatust.

4. MÕJU EELARVELE

Ei kohaldata.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 esitatakse määruse (EL) 2018/1725 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes) muudatused.

Lõikega 1 asendatakse artikli 2 lõige 2 ning laiendatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklite 43,

44 ja 45 ning VII ja VIII peatüki kohaldamisala kasutatavate isikuandmete töötlemisele liidu

organites ja asutustes, ilma et see piiraks liidu organite ja asutuste suhtes andmekaitse

erieeskirjade kohaldamist. Samuti jäetakse sellega välja artikli 2 lõige 3, laiendades sellega

ELi isikuandmete kaitse määruse kohaldamisala Euroopa Prokuratuurile, piiramata sealjuures

võimalust säilitada Euroopa Prokuratuuri määruses andmekaitse erinormid, mis võtavad

arvesse Euroopa Prokuratuuri eripära liidu sõltumatu uurimisasutuse ja prokuratuurina.

Lõikega 2 nähakse ette tehnilised kohandused andmekaitseametniku ülesandeid käsitleva

artikli 45 sõnastuses ning tagatakse, et need ülesanded hõlmavad ka kasutatavate

isikuandmete töötlemist.

Lõikega 3 tagatakse, et määruse (EL) 2018/1725 artiklist 66 tulenev Euroopa

Andmekaitseinspektori õigus määrata haldustrahve laieneb kasutatavate isikuandmete

töötlemisele liidu organites ja asutustes.

Lõikega 4 jäetakse välja määruse (EL) 2018/1725 artikkel 70, mis ei ole enam vajalik, sest

kasutatavate isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatavad sätted on määratletud artikli 2

lõikes 2.

Lõikega 5 muudetakse määruse (EL) 2018/1725 artiklit 77, et tagada kooskõla digivaldkonna

koondettepanekuga ja suurendada õiguskindlust, täpsustades, et otsused, mis põhinevad

üksnes kasutatavate isikuandmete automatiseeritud töötlusel, on lubatud, kui on täidetud

eritingimused.

Lõikega 6 muudetakse määruse (EL) 2018/1725 artiklit 78, et tagada kooskõla digivaldkonna

koondettepanekuga, täpsustades kuritarvituslike taotluste mõistet isikuandmetega tutvumise

õiguse kontekstis. Eelkõige täpsustatakse selles, et taotlust võib pidada selgelt

põhjendamatuks, kui andmesubjekt tugineb andmetega tutvumise õigusele muul eesmärgil kui

oma andmete kaitseks. Sellistel juhtudel võib vastutav töötleja keelduda taotluse

rahuldamisest, kuid on endiselt kohustatud tõendama, et taotlus on selgelt põhjendamatu või

ülemäärane.

Lõikega 7 lisatakse määrusesse (EL) 2018/1725 uus artikkel 87a kasutatavate isikuandmete

töötlemise dokumenteerimise kohta kooskõlas õiguskaitsedirektiivi normidega.

ET 6 ET

Lõigetega 8 ja 9 lisatakse täiendavad kaitsemeetmed määruse (EL) 2018/1725 artiklisse 88,

mis käsitleb logimist.

Lõikega 10 muudetakse määruse (EL) 2018/1725 artikli 92 lõiget 1, et tagada kooskõla

digivaldkonna koondettepanekuga, pikendades tähtaega, mille jooksul tuleb isikuandmetega

seotud rikkumisest teatada Euroopa Andmekaitseinspektorile, 72 tunnilt 96 tunnile. Samuti

tõstetakse sellega rikkumisest teatamise künnist, nähes ette, et teatamine on nõutav üksnes

juhul, kui isikuandmetega seotud rikkumine võib tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsiliste

isikute õigustele ja vabadustele.

Lõigetega 11 ja 12 ühtlustatakse õigusraamistikku, millega reguleeritakse kasutatavate

isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, viies

selle kooskõlla direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud raamistikuga. Muudatustega nähakse ette

ühtsed normid, mida kohaldatakse kriminaalõiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonnas

tegutsevate liidu organite ja asutuste suhtes, võttes samal ajal arvesse nende konkreetset

tegevust ja õiguslikku konteksti, sealhulgas koostöölepinguid. Muudatustega sätestatakse, et

andmete edastamine riikidele, kelle suhtes on tehtud kaitse piisavuse otsus, on lubatud ilma

täiendava loata; kaitse piisavuse otsuse puudumise korral on edastamine lubatud, kui

õiguslikult siduva aktiga või vastutava töötleja hinnangu kohaselt on kehtestatud asjakohased

kaitsemeetmed; kindlates olukordades, kus puuduvad nii kaitse piisavuse otsus kui ka

kaitsemeetmed, kohaldatakse teatavaid erandeid. Samuti võimaldatakse muudatustega

teatavatel juhtudel edastada kasutatavaid isikuandmeid kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale,

kes ei ole pädev asutus, juhul kui muudetud sätetes loetletud tingimused on täidetud,

sealhulgas juhul kui kolmanda riigi pädeva asutuse poole pöördumine ei pruugi olla mõjus või

asjakohane ning tingimusel et edastamine on rangelt vajalik vastutava töötleja ülesannete

täitmiseks.

Lõikega 13 antakse Euroopa Andmekaitseinspektorile seoses kasutatavate isikuandmetega

ühetaolised volitused kõigi kriminaalõiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonnas tegutsevate

liidu organite ja asutuste suhtes, lähtudes Euroopa Andmekaitseinspektori volitustest Europoli

suhtes, mis kehtivad alates 2022. aastast.

Artiklis 2 selgitatakse uute sätete jõustumist.

ET 7 ET

2026/0173 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis

käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides,

organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikli 8 lõikes 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16

lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. See õigus on

tagatud ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/17251 on sätestatud

õigusraamistik, mida kohaldatakse liidu institutsioonides, organites ja asutustes

isikuandmete töötlemise suhtes. Andmekaitsenormid, mis reguleerivad kasutatavate

isikuandmete töötlemist liidu organite ja asutuste poolt tegevustes, mis jäävad ELi

toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse, on aga

endiselt killustatud määruse (EL) 2018/1725 IX peatüki ja muude liidu õigusaktide

vahel. Kõnealuse määruse artikli 98 kohaselt peab komisjon kasutatavate isikuandmete

töötlemise suhtes kohaldatavad normid läbi vaatama, et teha kindlaks võimalikud

vastuolud, lüngad ja lahknevused. Samuti on selles sätestatud, et asjakohasel juhul

kõrvaldab komisjon kindlaks tehtud puudused seadusandliku ettepanekuga, eelkõige

IX peatüki kohaldamisala laiendamiseks nõukogu määrusega (EL) 2017/19392

asutatud Euroopa Prokuratuurile, kui see on asjakohane, ja IX peatükis vajalike

kohanduste tegemiseks. Oma esimeses aruandes määruse (EL) 2018/1725

kohaldamise kohta kinnitas komisjon määruse üldist tulemuslikkust isikuandmete

kaitse kõrge taseme tagamisel, kuid juhtis ühtlasi tähelepanu mitmele vastuolule ja

lahknevusele ning õiguslikule killustatusele, mis tulenevad määruse (EL) 2018/1725

IX peatüki ja määruse muude sätete koostoimest, ning sellele, et Euroopa Prokuratuuri

jaoks kehtib eraldi andmekaitsekord.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). 2 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).

ET 8 ET

(3) Praegu kohaldatakse kasutatavate isikuandmete töötlemise suhtes ainult määruse

(EL) 2018/1725 artiklit 3 ja IX peatükki koos andmekaitse erinormidega, mis on

sätestatud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) asutamisaktides. Samal ajal on

Euroopa Prokuratuuril oma eraldiseisev andmekaitsekord, mis on sätestatud Euroopa

Prokuratuuri asutamisaktis. Seepärast tuleks määrust (EL) 2018/1725 muuta, et

laiendada selle IX peatüki kohaldamisala kõigile õiguskaitse ja kriminaalõiguse

valdkonnas tegutsevatele liidu organitele ja asutustele, kes töötlevad kasutatavaid

isikuandmeid, tagada õiguskindlus, kõrvaldades lüngad kehtivas andmekaitsekorras,

eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti puhul, ning ühtlustada isikuandmete

rahvusvahelise edastamise norme ja Euroopa Andmekaitseinspektori volitusi

käsitlevaid norme. See ei tohiks mõjutada võimalust säilitada määruses

(EL) 2017/1939 andmekaitse erieeskirjad, mis on vajalikud tulenevalt Euroopa

Prokuratuuri kui liidu sõltumatu prokuratuuri eripärast.

(4) Selleks et luua ühtlustatud, järjepidev, lihtsustatud ja täielik õigusraamistik

kasutatavate isikuandmete töötlemiseks liidu organites ja asutustes, tuleks ELi

toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse

kuuluvaid tegevusi läbi viivate liidu organite ja asutuste suhtes kohaldada määruses

(EL) 2018/1725 sätestatud mõisteid (I peatükk), andmekaitseametnikke käsitlevaid

norme (IV peatüki 6. jagu), koostöö ja järjepidevuse alaseid norme (VII peatükk),

õiguskaitsevahendeid, vastutust ja karistusi käsitlevaid norme (VIII peatükk) ning

kasutatavate isikuandmete töötlemise norme (mis tuleks viia kooskõlla Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/6803 – IX peatükk). Neid norme tuleks

kohaldada juhul, kui liidu organid ja asutused viivad kõnealuseid tegevusi läbi

kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või nende toimepanijate vastutusele

võtmise eesmärgil. Neid norme, ja mitte ainult määruse (EL) 2018/1725 IX peatükki,

tuleks kohaldada ka kasutatavate isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ametis.Määruse (EL) 2018/1725 normide kohaldamine ei tohiks

mõjutada erinorme, mida kohaldatakse kasutatavate isikuandmete töötlemisele liidu

organite ja asutuste poolt tegevustes, mis jäävad ELi toimimise lepingu kolmanda osa

V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse, eelkõige Europoli, Eurojusti ja Euroopa

Prokuratuuri asutamisaktides sätestatud norme. Selliseid erinorme tuleks käsitada lex

specialis’ena määruse (EL) 2018/1725 sätete suhtes, mis käsitlevad kasutatavate

isikuandmete töötlemist.

(5) Kõigis liidu institutsioonides ja organites peaks andmekaitseametnik tagama, et

kohaldatakse kõiki andmekaitsenorme, sealhulgas määrust (EL) 2018/1725. Samuti

peaksid andmekaitseametnikud nõustama vastutavaid töötlejaid ja volitatud töötlejaid

seoses nende kohustustega. Järjepidevuse tagamiseks ja dubleerimise vältimiseks

peaks nii halduslikku laadi kui ka kasutatavate isikuandmete puhul kehtima

andmekaitseametnike jaoks ainult üks normistik.

(6) Euroopa Andmekaitseinspektoril peaks olema viimase abinõuna õigus määrata

haldustrahve, muu hulgas seoses kasutatavate isikuandmete töötlemisega õiguskaitse

ja kriminaalõiguse valdkonnas tegutsevates liidu organites ja asutustes.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil

ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus

2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj).

ET 9 ET

(7) Määruses (EL) 2018/1725 dubleerimise vältimiseks tuleks selle artikkel 70 välja jätta,

kuna IX peatüki kohaldamisala on juba sätestatud määruse (EL) 2018/1725 artiklis 2.

(8) Selleks et tagada kooskõla määrusega (EL) .../... [digivaldkonna koondettepanek],

tuleks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 77 täpsustada, et otsused, mis põhinevad

üksnes kasutatavate isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, on lubatud, kui on

täidetud eritingimused.

(9) Selleks et tagada kooskõla määrusega (EL) .../... [digivaldkonna koondettepanek],

tuleks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 78 täpsustada, et andmetega tutvumise õigust,

mis on algusest peale andmesubjektide jaoks soodne, ei tohiks kuritarvitada selles

mõttes, et andmesubjektid kasutavad seda muul eesmärgil kui oma andmete

kaitsmiseks.

(10) Selleks et tõendada vastavust määrusele (EL) 2018/1725, peaksid õiguskaitse ja

kriminaalõiguse valdkonnas tegutsevatele liidu organitele ja asutustele kehtima

ühetaolised normid kõigi nende vastutusel tehtavate töötlemistoimingute liikide

dokumenteerimise kohta. Iga vastutav ja volitatud töötleja peaks olema kohustatud

tegema Euroopa Andmekaitseinspektoriga koostööd ja tegema need dokumendid

taotluse korral Euroopa Andmekaitseinspektorile kättesaadavaks, et neid saaks

kasutada nimetatud töötlemistoimingute kontrollimiseks.

(11) Liidu organitel ja asutustel ei tohiks olla võimalik logisid muuta. Kui liidu organid ja

asutused saavad kasutatavaid isikuandmeid liikmesriikide pädevatelt asutustelt,

peaksid liidu organid ja asutused edastama logid kõnealustele pädevatele asutustele,

kui need on vajalikud andmekaitsenõuete täitmise asutusesiseseks uurimiseks.

(12) Selleks et tagada kooskõla määrusega (EL) .../... [digivaldkonna koondettepanek],

peaks isikuandmetega seotud rikkumisest Euroopa Andmekaitseinspektorile teatamise

künnis olema kõrgem ja teatamise tähtaega tuleks pikendada.

(13) Kõigile õiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonnas tegutsevatele liidu organitele ja

asutustele peaks kehtima ühetaoline kasutatavate isikuandmete rahvusvahelise

edastamise normistik, mis on kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/680.

(14) Komisjon võib direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 alusel otsustada, et kolmandas

riigis, kolmanda riigi territooriumil või kindlaksmääratud sektoris või rahvusvahelises

organisatsioonis pakutakse piisaval tasemel andmekaitset. Sellisel juhul võib

kasutatavate isikuandmete edastamine liidu organi või asutuse poolt kõnealusesse riiki

või kõnealusele rahvusvahelisele organisatsioonile toimuda ilma, et oleks vaja saada

täiendav luba.

(15) Isikuandmete edastamine ilma sellise kaitse piisavuse otsuseta peaks olema lubatud

üksnes juhul, kui õiguslikult siduvas aktis on sätestatud isikuandmete kaitseks

asjakohased kaitsemeetmed või kui vastutav töötleja, olles hinnanud kõiki andmete

edastamisega seotud asjaolusid, on oma hinnangust lähtudes seisukohal, et

asjakohased kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks on kehtestatud. Õiguslikult

siduvaks aktiks võib olla näiteks enne 12. detsembrit 2019 otsuse 2002/187/JSK

artikli 26a kohaselt Eurojusti ja kolmanda riigi vahel sõlmitud koostööleping, enne

1. maid 2017 otsuse 2009/371/JSK artikli 23 kohaselt Europoli ja kolmanda riigi vahel

sõlmitud koostööleping või ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt liidu ja

kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping.

(16) Kaitse piisavuse otsuse ja asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral võib

edastamine või teatavat liiki edastamine toimuda erandina kindlates olukordades.

Erandeid tuleks tõlgendada kitsalt ning need ei tohiks võimaldada isikuandmete

ET 10 ET

sagedast, ulatuslikku ja struktuurset edastamist ega andmete suuremahulist edastamist,

piirduda tuleks vaid rangelt vajalike andmetega. Selline edastamine tuleks

dokumenteerida ning need dokumendid tuleks teha Euroopa Andmekaitseinspektorile

taotluse korral kättesaadavaks, et kontrollida edastamise seaduslikkust.

(17) Konkreetsetel üksikjuhtudel võib juhtuda, et tavapärased menetlused, mis nõuavad

ühenduse võtmist kolmanda riigi pädeva asutusega, ei ole mõjusad või asjakohased,

eelkõige seetõttu, et andmeid ei saaks edastada õigeaegselt, või seetõttu, et kõnealune

kolmanda riigi asutus ei austa õigusriigi põhimõtteid või rahvusvahelisi

inimõigustealaseid norme ja standardeid. Selline olukord võib tekkida siis, kui

isikuandmeid on vaja edastada kiiresti kolmandas riigis asuvale eraõiguslikule

äriühingule, et saada teavet internetikuriteo toime pannud tundmatu isiku kohta, päästa

süüteo ohvriks langemise ohus oleva isiku elu või hoida ära lähiajal toimepandav

kuritegu, sealhulgas terroriakt. Sellistel juhtudel võiksid liikmesriikide pädevad

asutused kindlatel tingimustel otsustada edastada kasutatavad isikuandmed otse

kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale, kes ei ole pädev asutus.

(18) Euroopa Andmekaitseinspektoril peaksid olema ühetaolised volitused, mida

kohaldatakse kasutatavate isikuandmete töötlemise suhtes õiguskaitse ja

kriminaalõiguse valdkonnas tegutsevates liidu organites ja asutustes. Sellised volitused

on juba alates 2022. aastast kehtinud Europoli suhtes, näiteks õigus anda vastutavale

töötlejale korraldus tagada määruse (EL) 2018/1725 järgimine, õigus anda korraldus

peatada andmevood liikmesriigis, kolmandas riigis või rahvusvahelises

organisatsioonis asuvale vastuvõtjale või õigus määrata korralduse täitmata jätmise

korral haldustrahv.

(19) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725

artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse XX XX 2026,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2018/1725 muudatused

Määrust (EL) 2018/1725 muudetakse järgmiselt.

1. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kasutatavate isikuandmete töötlemisel liidu organite ja asutuste poolt

tegevustes, mis jäävad ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või

5. peatüki kohaldamisalasse, kohaldatakse üksnes käesoleva määruse

artikleid 3, 43, 44 ja 45 ning VII, VIII ja IX peatükki, ilma et see mõjutaks

selliste liidu organite ja asutuste suhtes kohaldatavaid andmekaitse erinorme.“;

(b) lõige 3 jäetakse välja.

2. Artikli 45 lõike 1 punktid d, e ja f asendatakse järgmisega:

„d) anda taotluse korral nõu vajaduse kohta teavitada isikuandmetega seotud

rikkumisest vastavalt artiklitele 34 ja 35 või 92 ja 93;

e) anda taotluse korral nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgida

selle toimimist vastavalt artiklile 39 või 89 ning konsulteerida Euroopa

Andmekaitseinspektoriga, kui tekib kahtlusi seoses andmekaitsealase mõjuhinnangu

vajalikkusega;

ET 11 ET

f) anda taotluse korral nõu seoses vajadusega konsulteerida eelnevalt Euroopa

Andmekaitseinspektoriga vastavalt artiklile 40 või 90; konsulteerida Euroopa

Andmekaitseinspektoriga, kui tekib kahtlusi seoses eelneva konsulteerimise

vajalikkusega;“.

3. Artikli 66 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Andmekaitseinspektor võib määrata liidu institutsioonile või asutusele

trahvi sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest, kui liidu institutsioon või asutus ei

suuda täita artikli 58 lõike 2 punktides d–h ja punktis j või artikli 95a lõike 3

punktides c, e, f, j ja k osutatud Euroopa Andmekaitseinspektori korraldust.“

4. Artikkel 70 jäetakse välja.

5. Artikli 77 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Otsus, millel on andmesubjektile õiguslikud tagajärjed või mis avaldab talle

samamoodi märkimisväärset mõju, võib põhineda ainult automatiseeritud

töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, üksnes juhul, kui see otsus on lubatud

vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu õigusega, mis sisaldab piisavaid meetmeid

andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, vähemalt õigust vastutava töötleja

isiklikule sekkumisele.“

6. Artikli 78 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Vastutav töötleja esitab artikli 79 kohast teavet ning teavitab artiklite 80–84 ning

92 alusel toimunud suhtlusest või võetud meetmetest tasuta. Kui andmesubjekti

taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige nende korduva

iseloomu tõttu, või artikli 80 kohaste taotluste puhul seetõttu, et andmesubjekt

kuritarvitab isikuandmetega tutvumise õigust, kasutades seda muul eesmärgil kui

oma andmete kaitseks, võib vastutav töötleja keelduda taotluse alusel toimingu

tegemisest. Vastutav töötleja peab tõendama, et taotlus on selgelt põhjendamatu või

et on mõistlik alus arvata, et see on ülemäärane.“

7. Lisatakse järgmine artikkel 87a:

„Artikkel 87a

Kasutatavate isikuandmete töötlemise toimingute kategooriate registreerimine

1. Vastutav töötleja peab kõigi tema vastutusel tehtavate kasutatavate isikuandmete

töötlemise toimingute kategooriate registrit. Registreerimiskanne sisaldab järgmist

teavet:

a) vastutava töötleja kontaktandmed ning andmekaitseametniku nimi ja

kontaktandmed ning asjakohasel juhul kaasvastutava töötleja kontaktandmed;

b) töötlemise eesmärgid;

c) vastuvõtjate kategooriad, kellele isikuandmeid on avalikustatud või

avalikustatakse, sealhulgas eraõiguslikud isikud ning kolmandates riikides olevad

vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;

d) andmesubjektide kategooriate ja isikuandmete liikide kirjeldus;

e) asjakohasel juhul profiilianalüüsi kasutamine;

f) asjakohasel juhul isikuandmete eraõiguslikule isikule, kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile edastamise liigid;

ET 12 ET

g) teave isikuandmete kavandatava töötlemise toimingu (sealhulgas edastamise)

õigusliku aluse kohta;

h) võimaluse korral eri andmeliikide kustutamiseks ette nähtud tähtajad;

i) võimaluse korral artikli 91 lõikes 1 osutatud tehniliste ja korralduslike

turvameetmete üldine kirjeldus.

2. Volitatud töötleja peab kõigi vastutava töötleja nimel tehtavate isikuandmete

töötlemise toimingute kategooriate registrit, mis sisaldab järgmist teavet:

a) volitatud töötleja või volitatud töötlejate kontaktandmed, iga vastutava töötleja

kontaktandmed, kelle nimel volitatud töötleja tegutseb, ning andmekaitseametniku

kontaktandmed;

b) vastutava töötleja nimel tehtava töötlemise liigid;

c) asjakohasel juhul isikuandmete edastamine eraõiguslikule isikule, kolmandale

riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui vastutav töötleja andis selleks

sõnaselge korralduse, sealhulgas andmed kõnealuse kolmanda riigi või

rahvusvahelise organisatsiooni tuvastamiseks;

d) võimaluse korral artikli 91 lõikes 1 osutatud tehniliste ja korralduslike

turvameetmete üldine kirjeldus.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud registreerimine on kirjalik, sealhulgas elektrooniline.

Taotluse korral teevad vastutav töötleja ja volitatud töötleja registri kättesaadavaks

Euroopa Andmekaitseinspektorile.“

8. Artikli 88 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Logifailide muutmine ei ole võimalik.“

9. Artikli 88 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

„Lõikes 1 osutatud logifailid edastatakse riigi pädevale asutusele, kui see asutus

vajab neid andmekaitsenormide järgimisega seotud konkreetse uurimise jaoks.“

10. Artikli 92 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui on toimunud isikuandmetega seotud rikkumine, mis võib tõenäoliselt kaasa

tuua suure ohu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, teatab vastutav töötleja

isikuandmetega seotud rikkumisest Euroopa Andmekaitseinspektorile põhjendamatu

viivituseta ja võimaluse korral 96 tunni jooksul pärast sellest teada saamist. Kui

Euroopa Andmekaitseinspektorit teavitatakse hiljem kui 96 tunni jooksul, esitatakse

teates viivituse kohta põhjendus.“

11. Artikkel 94 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 94

Kasutatavate isikuandmete kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele

organisatsioonidele edastamise üldpõhimõtted

1. Vastutav töötleja võib edastada kasutatavaid isikuandmeid kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile, tingimusel et järgitakse kohaldatavaid

andmekaitsenorme ja käesoleva määruse muid sätteid, ning üksnes juhul, kui on

täidetud järgmised tingimused:

(a) andmete edastamine on vajalik vastutava töötleja ülesannete täitmiseks;

ET 13 ET

(b) kolmanda riigi ametiasutus või rahvusvaheline organisatsioon, kellele

kasutatavaid isikuandmeid edastatakse, on pädev õiguskaitse või

kriminaalõiguse küsimustes;

(c) kui kasutatavad isikuandmed, mida edastatakse, on vastutavale töötlejale

edastanud või kättesaadavaks teinud liikmesriik või liidu organ või asutus,

peab vastutav töötleja saama andmete edastamiseks asjaomase liikmesriigi

pädevalt asutuselt või asjaomaselt liidu organilt või asutuselt eelneva loa

kooskõlas tema suhtes kohaldatava õigusega, välja arvatud juhul, kui

kõnealune liikmesriik või liidu organ või asutus on andnud selliseks

edastamiseks kas üldise või konkreetsetel tingimustel kohaldatava loa;

(d) kui kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon saadab andmed edasi muule

kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, peab asjaomane

kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon saama vastutavalt töötlejalt

selliseks edasisaatmiseks eelneva loa;

(e) vastutav töötleja annab punkti d kohase loa üksnes andmed algselt edastanud

liikmesriigi või liidu organi või asutuse eelneval loal ja asjakohasel juhul pärast

seda, kui ta on võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid tegureid,

sealhulgas kuriteo raskust, kasutatavate isikuandmete algse edastamise

eesmärki ja kasutatavate isikuandmete kaitse taset selles kolmandas riigis või

rahvusvahelises organisatsioonis, kellele kasutatavad isikuandmed edasi

saadetakse.

2. Vastutav töötleja võib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustel kolmandale

riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile kasutatavaid isikuandmeid edastada

juhul, kui on täidetud artiklis 94a, artiklis 94b, artiklis 94c või artiklis 94d sätestatud

tingimused.

3. Ilma et see mõjutaks artikli 94c kohaldamist, võib vastutav töötleja edastada

kasutatavaid isikuandmeid sellise riigi pädevale asutusele, kes on ühinenud

Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning kes on

rakendanud direktiivi (EL) 2016/680 sätted ja direktiivi (EL) 2023/977 teabevahetust

käsitlevad sätted ning neid tegelikult kohaldab.

4. Vastutav töötleja võib kiireloomulistel juhtudel edastada kasutatavaid

isikuandmeid ilma lõike 1 punkti c kohase liikmesriigilt või liidu organilt või

asutuselt saadud eelneva loata. Vastutav töötleja teeb seda üksnes juhul, kui

kasutatavate isikuandmete edastamine on vajalik liikmesriigi või kolmanda riigi

avalikku julgeolekut ähvardava või liikmesriigi olulisi huve kahjustava vahetu ja

tõsise ohu ennetamiseks ning kui eelnevat luba ei ole võimalik õigeaegselt saada.

Eelneva loa andmise eest vastutavat asutust teavitatakse viivitamata.

5. Kõiki käesoleva peatüki sätteid isikuandmete rahvusvahelise edastamise kohta

kohaldatakse selleks, et tagada, et käesoleva määrusega tagatud füüsiliste isikute

kaitse taset ei kahjustata.“

12. Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 94a

Edastamine kaitse piisavuse otsuse alusel

Vastutav töötleja võib edastada kasutatavaid isikuandmeid kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile, kui komisjon on vastavalt direktiivi

(EL) 2016/680 artiklile 36 teinud otsuse, et asjaomane kolmas riik või asjaomase

ET 14 ET

kolmanda riigi territoorium või asjaomase kolmanda riigi üks või mitu

kindlaksmääratud sektorit või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon tagab

isikuandmete kaitse piisava taseme.

Artikkel 94b

Edastamine asjakohaste kaitsemeetmete kohaldamisel

1. Kaitse piisavuse otsuse puudumise korral võib vastutav töötleja edastada

kasutatavaid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile

järgmistel juhtudel:

(a) kasutatavate isikuandmete kaitseks võetavad asjakohased kaitsemeetmed on

sätestatud õiguslikult siduvas aktis

(b) või vastutav töötleja on hinnanud kõiki kasutatavate isikuandmete

edastamisega seotud asjaolusid ning leidnud, et kehtestatud on kõik

kasutatavate isikuandmete kaitse seisukohast asjakohased kaitsemeetmed.

2. Lõike 1 punkti a kohane õiguslikult siduv akt on:

(a) ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt liidu ja asjaomase kolmanda riigi

või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud rahvusvaheline leping,

millega on ette nähtud asjakohased kaitsemeetmed seoses eraelu puutumatuse

ja isikuandmete kaitse ning üksikisikute muude põhiõiguste ja -vabaduste

kaitsega;

(b) enne 12. detsembrit 2019 otsuse 2002/187/JSK artikli 26a kohaselt Eurojusti ja

asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud

koostööleping, mis võimaldab kasutatavaid isikuandmeid vahetada, või

(c) enne 1. maid 2017 otsuse 2009/371/JSK artikli 23 kohaselt Europoli ja

asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud

koostööleping, mis võimaldab kasutatavaid isikuandmeid vahetada.

3. Liidu organid ja asutused võivad sõlmida koostöökokkuleppeid, et määrata

kindlaks lõikes 2 osutatud lepingute rakendamise kord.

4. Vastutav töötleja teatab Euroopa Andmekaitseinspektorile lõike 1 punkti b kohaste

edastamiste liigid.

5. Kui edastamine põhineb lõike 1 punktil b, siis selline edastamine

dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks Euroopa

Andmekaitseinspektorile. Dokumendid peavad sisaldama edastamise kuupäeva ja

kellaaega ning teavet vastuvõtva pädeva asutuse, edastamise põhjenduse ja edastatud

kasutatavate isikuandmete kohta.

Artikkel 94c

Erandid eriolukordade puhuks

1. Kaitse piisavuse otsuse või artikliga 94b ette nähtud asjakohaste kaitsemeetmete

puudumise korral võib vastutav töötleja edastada kasutatavaid isikuandmeid

kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes tingimusel, et

edastamine on vajalik:

(a) andmesubjekti või teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks;

(b) andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks;

ET 15 ET

(c) liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise

ohu ennetamiseks

(d) või konkreetsetel juhtudel vastutava töötleja ülesannete täitmiseks, välja

arvatud juhul, kui vastutav töötleja teeb kindlaks, et asjaomase andmesubjekti

põhiõigused ja -vabadused kaaluvad üles edastamisega seotud avaliku huvi.

2. Kui edastamine põhineb lõikel 1, siis selline edastamine dokumenteeritakse ning

dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks Euroopa

Andmekaitseinspektorile. Dokumendid peavad sisaldama edastamise kuupäeva ja

kellaaega ning teavet vastuvõtva pädeva asutuse, edastamise põhjenduse ja edastatud

kasutatavate isikuandmete kohta.

Artikkel 94d

Kasutatavate isikuandmete edastamine kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale

1. Erandina artikli 94 lõike 1 punktist b ja ilma et see mõjutaks käesoleva artikli

lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, võib vastutav töötleja

üksikutel erijuhtumitel edastada kasutatavaid isikuandmeid kolmandas riigis asuvale

vastuvõtjale otse üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a) edastamine on rangelt vajalik vastutava töötleja ülesannete täitmiseks

eesmärkidel, milleks kasutatavaid isikuandmeid on lubatud töödelda;

(b) vastutav töötleja teeb kindlaks, et ükski asjaomase andmesubjekti põhiõigus

ega -vabadus ei kaalu konkreetse juhtumi puhul üles avalikku huvi, mis

edastamise vajalikuks teeb;

(c) vastutav töötleja leiab, et edastamine kolmanda riigi pädevale asutusele ei ole

mõjus või asjakohane, eelkõige sellepärast, et seda ei ole võimalik teha

õigeaegselt;

(d) kolmanda riigi pädevat asutust teavitatakse põhjendamatu viivituseta, välja

arvatud juhul, kui see ei ole mõjus või asjakohane;

(e) vastutav töötleja teavitab vastuvõtjat konkreetsest eesmärgist või

konkreetsetest eesmärkidest, milleks vastuvõtja kasutatavaid isikuandmeid

töödelda tohib, eeldusel et selline töötlemine on vajalik.

2. Lõikes 1 osutatud rahvusvaheline leping on Euroopa Liidu ja kolmandate riikide

vaheline jõusolev kahepoolne või mitmepoolne rahvusvaheline leping

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja politseikoostöö valdkonnas.

3. Kui edastamine põhineb lõikel 1, siis selline edastamine, sealhulgas edastamise

kuupäev ja kellaaeg ning teave vastuvõtva pädeva asutuse, edastamise põhjenduse ja

edastatud kasutatavate isikuandmete kohta, dokumenteeritakse ning dokumendid

tehakse taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.“

13. Lisatakse järgmine artikkel 95a:

„Artikkel 95a

Euroopa Andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1. Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et kohaldataks

sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist

kasutatavate isikuandmete töötlemisel liidu organites ja asutustes, samuti nõustada

liidu organeid ja asutusi ning andmesubjekte kõikides kasutatavate isikuandmete

töötlemisega seotud küsimustes. Selleks täidab ta lõikes 2 sätestatud ülesandeid ja

ET 16 ET

kasutab lõikega 3 antud volitusi, tehes samal ajal tihedat koostööd riiklike

järelevalveasutustega.

2. Euroopa Andmekaitseinspektoril on järgmised ülesanded:

a) kuulata ära ja uurida kaebusi ning teavitada andmesubjekti mõistliku aja jooksul

tulemusest; teostada kas omal algatusel või kaebuse alusel uurimisi ning teavitada

andmesubjekti mõistliku aja jooksul tulemusest;

b) jälgida ja tagada, et kohaldataks käesolevat määrust ja kõiki muid liidu õigusakte,

mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist kasutatavate isikuandmete töötlemisel liidu

organites ja asutustes;

c) nõustada kas omal algatusel või konsultatsiooni korras liidu organeid ja asutusi

kõikides kasutatavate isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, eelkõige enne

seda, kui liidu organ või asutus koostab oma sise-eeskirja põhiõiguste ja -vabaduste

kaitse kohta kasutatavate isikuandmete töötlemisel;

d) pidada registrit talle teatatud uut liiki töötlemistoimingute kohta;

e) viia läbi eelnev konsulteerimine seoses töötlemisega, millest talle on teatatud.

3. Käesoleva määruse alusel võib Euroopa Andmekaitseinspektor:

a) nõustada andmesubjekte nende õiguste kasutamisel;

b) edastada kasutatavate isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete väidetava

rikkumise korral asja arutamiseks asjaomasele liidu organile või asutusele ning teha

asjakohasel juhul ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ja andmesubjektide kaitse

parandamiseks;

c) anda korralduse rahuldada taotlus kasutatavate isikuandmete suhtes teatavaid

õigusi kasutada, kui sellise taotluse tagasilükkamisega on rikutud andmesubjekti

õiguste kohta kehtivaid norme;

d) hoiatada liidu organit või asutust või teha talle märkuse;

e) anda liidu organile või asutusele korralduse isikuandmeid parandada, nende

töötlemist piirata, need kustutada või need hävitada, kui nende töötlemisel on rikutud

kasutatavate isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid, ning teavitada sellest

meetmest kolmandaid isikuid, kellele sellised andmed on avaldatud;

f) keelata liidu organil või asutusel ajutiselt või alaliselt teha töötlemistoiminguid,

millega rikutakse kasutatavate isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid;

g) edastada asja arutamiseks asjaomasele liidu organile või asutusele ja vajaduse

korral Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

h) edastada asja arutamiseks Euroopa Liidu Kohtule ELi toimimise lepingus

sätestatud tingimustel;

i) sekkuda Euroopa Liidu Kohtusse antud asjade arutamisse;

j) anda korralduse, et vastutav töötleja või volitatud töötleja viiks asjakohasel juhul

isikuandmete töötlemise toimingud teatud viisil ja teatud aja jooksul vastavusse

käesoleva määrusega ning kohaldatavuse korral liidu organi või asutuse

asutamisaktis sätestatud andmekaitse-eeskirjadega;

k) anda korralduse peatada liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale

või rahvusvahelisele organisatsioonile suunatud andmevoog;

ET 17 ET

l) määrata artikli 66 kohaselt haldustrahvi, kui liidu organ või asutus ei täida mõnda

käesoleva lõike punktides c, e, f, j ja k osutatud meedet, sõltuvalt iga üksikjuhtumi

asjaoludest.

4. Euroopa andmekaitseinspektoril on õigus:

a) saada liidu organilt või asutuselt juurdepääs kõigile kasutatavatele isikuandmetele

ja kogu teabele, mida ta oma päringuteks vajab;

b) pääseda kõikidesse tööruumidesse, kus liidu organ või asutus tegutseb, kui on

alust arvata, et seal tehakse käesolevas peatükis käsitletud toiminguid.

5. Euroopa Andmekaitseinspektor koostab igal aastal aruande järelevalvetoimingute

kohta, mida ta on teinud käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate vastutavate

töötlejate suhtes. See aruanne on osa artiklis 60 osutatud Euroopa

Andmekaitseinspektori iga-aastasest aruandest.

Euroopa Andmekaitseinspektor palub riiklikel järelevalveasutustel esitada enne iga-

aastase aruande vastuvõtmist oma tähelepanekud aruande kõnealuse osa kohta.

Euroopa Andmekaitseinspektor võtab neid tähelepanekuid hoolikalt arvesse ning

osutab neile oma iga-aastases aruandes.

Teises lõigus osutatud iga-aastase aruande osa sisaldab statistilisi andmeid, mis

käsitlevad kaebusi, uurimisi ja juurdlusi, isikuandmete edastamist kolmandatele

riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, Euroopa Andmekaitseinspektoriga

eelneva konsulteerimise juhtumeid ning käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud volituste

kasutamist.

6. Euroopa Andmekaitseinspektor ning Euroopa Andmekaitseinspektori sekretariaadi

ametnikud ja muud töötajad on artikli 95 kohaselt seotud

konfidentsiaalsuskohustusega.“

Artikkel 2

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa

Liidu Teatajas.

2. Kasutatavate isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Prokuratuuris kohaldatakse

käesolevat määrust alates [uue Euroopa Prokuratuuri käsitleva määruse kohaldamise

alguskuupäev].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

[...] [...]

Kaasamistabel.pdf

Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel

1

Kaasamistabel - EL institutsioonide andmekaitse määruse muutmise eelnõu

Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/

Osaline arvestamine/

Mittearvestamine/

Teadmiseks võtmine

1. Riigikohus Täname võimaluse eest avaldada arvamust EUDPR muudatusettepaneku

kohta.

Riigikohus võtab need teadmiseks ja ei soovi avaldada arvamust nende

kohta.

Teadmiseks võtmine

2. Riigiprokuratuur Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, muutmise eelnõule.

Prokuratuur tervitab eelnõu eesmärki ühtlustada õiguskaitse- ja

kriminaalmenetluse valdkonnas tegutsevate Euroopa Liidu asutuste

isikuandmete kaitse reegleid, vähendada killustatust ning suurendada

õiguskindlust.

Kuivõrd regulatsioon hõlmab andmekogusid ja teavitamiskohustusi, palub

prokuratuur Justiits- ja Digiministeeriumil hinnata, kas määrusest

tulenevate nõuete täitmine suurendab halduskoormust ning loob vajaduse

täiendava tööjõu värbamiseks.

Prokuratuur toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2018/1725 muutmise eelnõud ning sellega kohaldatava

andmekaitseraamistiku lihtsustamist ja selle järjepidevuse tagamist,

eelkõige ühtlustades asjakohaseid norme ELi organite ja asutuste lõikes.

Arvestatud. JDM on

hinnanud muudatuste

mõju halduskoormusele.

Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel

2

3. Andmekaitse Inspektsioon Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse

avaldamiseks EL institutsioonide ja asutuste andmekaitsemääruse

muudatused.

Andmekaitse Inspektsioon toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut

ühtlustada ja ajakohastada EL i institutsioonide, organite ja asutuste

andmekaitseraamistikku. Killustatuse vähendamine, õiguskindluse

suurendamine ning järelevalve ühtlustamine on vajalikud ja

proportsionaalsed eesmärgid.

Teadmiseks võetud.

AKI peab määruse kohaldamisala laiendamist Euroopa Prokuratuurile

(EPPO) tervitatavaks. See muudatus kõrvaldab senise õigusliku

killustatuse, mis tulenes EPPO eraldiseisvast andmekaitsekorrast, ning

tagab ühtse ja järjepideva raamistikku kõigi EL-i kriminaalõiguse ja

õiguskaitse valdkonna asutuste jaoks

Arvestatud

Muudatus millega Euroopa Andmekaitseinspektori (EDPS-i) õigus määrata

haldustrahve laieneb kasutatavate isikuandmete töötlemisele liidu organites

ja asutustes on tervitatav, kuna see ühtlustab EUDPR-i kohaldamist,

tugevdab järelevalve tõhusust ning tagab järjepidevuse EUDPR-i

kohaldamisel.

Arvestatud

Lisaks toetab AKI muudatust, millega täpsustatakse artiklis 78 „selgelt

põhjendamatu või ülemäärase“ andmetega tutvumise taotluse mõistet. See

muudatus on kooskõlas EL-i uuema kohtupraktikaga (C-526/24 Brillen

Rottler, Euroopa Kohtu 19. märtsi 2026 otsus) ja digivaldkonna

koondpaketi põhimõtetega, ning vähendab andmetöötlejate

halduskoormust.

Arvestatud.

Ettepaneku lõikega 10 tahetakse andmetega seotud rikkumisest teatamise

tähtaega pikendada 72 tunnilt 96 tunnile, ning tõsta teatamiskünnist.

Ettepanekus on teavitamine nõutav üksnes juhul, kui rikkumine „võib

tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute õigustele ja

vabadustele“. AKI palub Euroopa Komisjonilt täiendavaid selgitusi

teatamise tähtaja muudatuse kohta. Kiire reageerimine andmetöötleja poolt

Arvestatud.

Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel

3

on andmesubjektide õiguste kaitse seisukohalt võtmetähtsusega, mistõttu

tähtaegade pikendamine vajab sisulist põhjendust.

Lõigetega 11 ja 12 tutvustatakse muudatusi andmete edastamisel

kolmandatele riikidele. Toetame muudatusi, mis ühtlustavad

rahvusvahelise edastamise raamistikku, täpsustavad kaitse piisavuse

otsuste, asjakohaste kaitsemeetmete ja erandite kohaldamist, ning lisavad

kiireloomulise juhu erandi (art 94(4)), mis võimaldab edastada andmeid

ilma eelneva loata.

Mis puudutab kiireloomulise juhu erandit, on see AKI poolt vastuvõetav

kui seda kohaldatakse kitsalt ning vastavalt tingimustele, et edastamine on

rangelt vajalik vastutava töötleja ülesannete täitmiseks, edastamine on

dokumenteeritud, ning et EDPS-il on võimalik tagantjärgi kontrollida

edastamise seaduslikkust. Muudatusel on potentsiaal parandada õigusalast

koostööd EL-i organite ja kolmandate riikide asutuste vahel, eriti

olukordades, kus koostööraamistikud puuduvad või on ebapiisavad.

Arvestatud.

Viimaseks täheldab AKI muudatust, millega lisatakse artikkel 95a(5), mis

kohustab EDPSi jagama oma iga-aastast järelevalvearuannet riiklike

järelevalveasutustega arvamuse avaldamiseks enne aruande vastuvõtmist.

AKI tervitab võimalust esitada EDPS-ile tähelepanekuid ja panustada EL-i

tasandil järelevalve ühtlustamisse.

Arvestatud.

4. Sisekaitseakadeemia Sisekaitseakadeemia toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2018/1725 muutmise eelnõud ning sellega kohaldatava

andmekaitseraamistiku lihtsustamist ja selle järjepidevuse tagamist,

eelkõige ühtlustades asjakohaseid norme ELi organite ja asutuste lõikes.

Akadeemial ettepanekuid eelnõu osas ei ole ja ametlikku vastuskirja ei

saada.

Teadmiseks võetud.

5. Siseministeerium Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/26-01451 edastab

Siseministeerium arvamuse Justiits- ja Digiministeeriumile seoses Euroopa

Liidu (edaspidi EL) määruse eelnõuga, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, COM(2026) 314.

Arvestatud

Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel

4

Siseministeerium toetab esitatud algatust. Meie hinnangul on iga

andmekaitseline meede ning selle edasiarendus positiivne samm

kodanike turvalisuse ja seeläbi ka liikmesriigi julgeoleku tagamisel.

Siseministeeriumi hinnangul käesoleva määruse ettepanekuga

haldusalale olulisi mõjusid ei kaasne.

Eesti toetab kolmandatesse riikidesse andmete edastamise reeglite

ühtlustamist ning peab oluliseks, et Euroopa Komisjon jätkaks strateegiliste

partnerite suhtes piisavusotsuste vastuvõtmist ja ajakohastamist,

vähendades seeläbi liikmesriikide halduskoormust.

Andmekaitseraamistiku ühtlustamine pigem parandab operatiivkoostööd.

Kui praegu toimub operatiivse isikuandmete töötlemise koostöö erinevate

EL asutustega erinevatel õiguslikel alustel, siis eelnõu eesmärk on

koondada ühised andmekaitsemehhanismid ühte raamistikku.

Ühtlustamine suurendab õigusselgust ning vähendab vajadust iga EL

asutuse puhul eraldi andmekaitserežiimi analüüsida.

Eelnõu logimisnõuded ei näi sisuliselt ületavat õiguskaitseasutuste

direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud nõudeid. Praeguses etapis ei ole

põhjust eeldada Eesti õiguskaitseasutuste infosüsteemides täiendavate

logimisfunktsioonide loomise või laiaulatuslike IT-arenduste vajadust.

Võimalik mõju võib avalduda üksnes juhul, kui EL asutuste või EDPS-i

tulevane rakenduspraktika hakkab eeldama senisest detailsemat

audititõendust või aruandlust.

Tuleb tähele panna, et Eesti julgeolekuasutused tegutsevad osaliselt

väljaspool EL õiguskaitsekoostöö tavapärast raamistikku. EL

andmekaitseõigus ei reguleeri liikmesriikide riikliku julgeoleku

tuumikfunktsioone samas ulatuses. Seetõttu ei too eelnõu tõenäoliselt kaasa

olulisi muudatusi julgeolekuasutuste seaduses ega andmekogude

pidamises.

Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel

5

Üldjoontes saab toetada eelnõu eesmärki vähendada andmekaitsereeglite

killustatust ELi õiguskaitse- ja piirihaldusasutuste vahel ning suurendada

õigusselgust operatiivsete isikuandmete töötlemisel.

RK_26-01451-3.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HEILI TÕNISSON PNOEE-45702172772 2026-09-10 06:53:45

26-01451-3.pdf

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 10.09.2026 nr 2-5/26-01451-3

Eesti seisukohad ELi andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725 muutmise kohta, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu õiguskaitse- ja kriminaalõiguse valdkonna asutustele ühtsete andmekaitsereeglite kehtestamist ning Euroopa Liidu andmekaitsemääruse (EL 2018/1725) kohaldamisala laiendamist Euroopa Prokuratuurile (EPPO). Euroopa Liidu õiguskaitse- ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste ja organite andmekaitsekord peab olema üldjuhul reguleeritud Euroopa Liidu andmekaitsemäärusega, kuid võimalusega kehtestada nende asutuste ja organite asutamismäärustes tegevuse eripärast tulenevaid vajalikke erinorme. 1.2. Eesti toetab Euroopa Andmekaitseinspektori trahvimisõiguse laiendamist, et ta saaks õiguse määrata haldustrahve ka liidu organites ja asutustes kasutatavate isikuandmete (operational data) töötlemise rikkumise eest. See aitab ühtlustada Euroopa Liidu andmekaitsemääruse kohaldamist, tugevdab järelevalvet ja tagab, et sarnastele rikkumistele järgnevad võrreldavad tagajärjed. 1.3. Eesti toetab Euroopa Liidu õiguskaitse- ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste rahvusvahelise andmeedastuse regulatsiooni ümberkujundamist, et viia see kooskõlla õiguskaitseasutuste andmekaitsedirektiiviga (EL 2016/680) ning tagada ühtsed reeglid kõigile asjaomastele Euroopa Liidu asutustele. Eesti leiab, et erandid andmeedastuse üldreeglist peavad olema piiritletud ja kontrollitavad. Eesti peab asjakohaseks anda Euroopa Liidu õiguskaitse- ja kriminaalõiguse valdkonna asutustele õigus edastada andmeid Schengeni alaga assotsieerunud riikidele.

1.4. Eesti peab oluliseks, et eelnõus kavandatud andmetele juurdepääsu õigust ning

.

2 (2)

1.4. Eesti peab oluliseks, et eelnõus kavandatud andmetele juurdepääsu õigust ning isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamise tähtaegu ja künnist puudutavad muudatused ei nõrgenda põhjendamatult andmesubjektide õiguste kaitse taset ning on kooskõlas Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi vastavate muudatustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Kaasamistabel 3. Eelnõu COM(2026) 314 Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Sandra Metste [email protected]

Eelnõu COM(2026) 314.pdf