ERIARUANNE 21/2026 ET

Kava „REPowerEU“ rakendamist tuleb hoogustada

2

Sisukord

Punkt

01–21 | Põhisõnumid

01–10 | Miks on see valdkond oluline?

11–21 | Meie leiud ja soovitused 12–15 | Komisjoni kasutatavad peamised ELi töövahendid kava

„REPowerEU“ juhtimiseks ei taga selle rakendamise tõhusat seiret ega juhtimist

16–17 | Taaste- ja vastupidavusrahastut (läbi REPowerEU peatükkide) ei saa pidada peamiseks vahendiks kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks.

18–21 | EL on märkimisväärselt vähendanud oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, kuid kava „REPowerEU“ meetmed võivad anda ainult väikese panuse puhtale energia tootmisvõimsuse suurendamisse ja piiriüleste ühenduste parandamisse

22–93 | Meie tähelepanekutest lähemalt

22–38 | Komisjoni kasutatavad peamised ELi töövahendid kava „REPowerEU“ juhtimiseks ei taga selle rakendamise tõhusat seiret ega juhtimist

22–23 | Kava „REPowerEU“ eesmärk oli kasutada energialiidu ja kliimameetmete ELi juhtimisraamistiku peamisi töövahendeid

24–32 | Läbivaadatud riiklikest energia- ja kliimakavadest ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkidest ei piisa kõigi kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks

33–38 | Eduaruannetega ei suudeta kava „REPowerEU“ rakendamist suunata ega jälgida

3

39–56 | Taaste- ja vastupidavusrahastut (läbi REPowerEU peatükkide) ei saa pidada peamiseks vahendiks kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks

39–46 | Kava „REPowerEU“ abil seni tehtud täiendavaid investeeringuid on märkimisväärselt väiksemad kui 2030. aastani hinnanguliselt vajalikud 300 miljardit eurot

47–56 | Taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides ei käsitletud piisavalt mõningaid Euroopa poolaasta raames analüüsitud strateegilisi probleeme, sealhulgas piiriüleseid võrkudevahelisi ühendusi

57–93 | EL on märkimisväärselt vähendanud oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, kuid kava „REPowerEU“ meetmed võivad anda ainult väikese panuse puhtale energia tootmisvõimsuse suurendamisse ja piiriüleste ühenduste parandamisse

58–65 | ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest on küll vähenenud, kuid probleem ei ole veel lahendatud

66–77 | Taaste- ja vastupidavusrahastu selged ja kvantifitseeritud eesmärkidega REPowerEU meetmed suurendavad vaid vähesel määral taastuvenergia (peamiselt päikeseenergia) tootmisvõimsust.

78–82 | Taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide ebapiisav keskendumine piiriülestele võrkudevahelistele ühendustele on käestlastud võimalus suurendada ühtse elektrituru tõhusust ja seda paremini integreerida.

83–93 | REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad meetmed edenevad sageli kavandatust aeglasemalt ning kava „REPowerEU“ saavutuste hindamiseks on vähe tõendeid

Lisad

I lisa. Lühidalt auditist

II lisa. Taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU heakskiidetud peatükkide hinnangulised kulud (EL 27, mld €, okt 2025)

III lisa. Peamised seadusandlikud aktid ja algatused energialiidu saavutamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks

IV lisa. Lingid täiendavale tehnilisele teabele

V lisa. Riiklike energia- ja kliimakavade investeeringud liikmesriikide 2025. aasta iga kahe aasta tagant esitatavates eduaruannetes ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide kulutused

4

VI lisa. Nafta ja gaasi import Venemaalt (EL 27, 2021–2024)

VII lisa. Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmetest rahastamisvahendid REPowerEU peatükkides

VIII lisa. 2027. aasta järgse tulemusraamistiku määruse ettepanekus esitatud REPowerEU tulemusnäitajad, mis on meie auditi seisukohast asjakohased

IX lisa. Auditi käigus viies liikmesriigis uuritud REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud meetmed

Lühendid

Mõisted

Komisjoni vastused

Ajatelg

Auditirühm

5

01 Miks on see valdkond oluline?

01 Venemaa sissetung Ukrainasse ja selle geopoliitilised tagajärjed on põhjustanud suuri häireid ELi energiaturgude toimimises, kuna Euroopa Liit sõltus suuresti Venemaalt imporditud fossiilkütustest. Enne 2022. aastat oli Venemaa ELi kõige olulisem energiatarnija, kelle arvele langes 26–27% kogu liidu energiaimpordist1. Venemaalt pärit nafta import moodustas 2021. aastal 27% ELi impordist. 2021. aastal importis EL ligikaudu 155 miljardit kuupmeetrit Venemaa gaasi, mis moodustas üle 40% liidu gaasitarbimisest ja 45% gaasiimpordist. Mõnes liikmesriigis oli sõltuvus Venemaa fossiilkütustest veelgi suurem.

02 Alates 2021. aastast on maagaasi hinnad ELis märkimisväärselt tõusnud. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris tõusid need kohati 70 USA dollarini miljoni Briti soojusühiku (BTE) kohta, ning langesid siis alates 2023. aasta keskpaigast tagasi vahemikku 9−15 USA dollarit. Võrdluseks võib tuua, et sõjaeelsed hinnad jäid vahemikku 3–9 USA dollarit. Maagaasi hinnad on ELis märkimisväärselt kõrgemad kui USAs (vt joonis 1).

1 Venemaalt pärit energia import vähenes 6,1 miljardi euro võrra, Eurostat, 22. november 2022.

Põhisõnumid

6

Joonis 1 | Maagaasi kuuhinnad Ameerika Ühendriikides ja Euroopas 2017. aasta jaanuarist 2025. aasta juulini

Allikas: kontrollikoda Statista andmete põhjal.

03 2022. aasta mais esitles Euroopa Komisjon Euroopa Ülemkogu taotlusel kava „REPowerEU“. Kava eesmärk on „kiiresti vähendada meie sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Selleks tuleb kiirendada üleminekut puhtale energiale ja ühendada jõud, et saavutada vastupidavam energiasüsteem ja tõeline energialiit“. Kavas esitati viie eesmärgiga meetmete kogum, millega suurendati õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ teatavate peamiste ELi eesmärkide ambitsioonikust (tõsta taastuvate energiaallikate osakaalu ELi summaarses energia lõpptarbimises 42,5%-ni, suurendada päikese- ja tuuleenergiast toodetava taastuvenergia kogust 103 gigavati võrra ning vähendada energianõudlust 11,7%). Iga liikmesriigi panus taastuvate energiaallikate üldeesmärgi saavutamisse arvutatakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses sätestatud tingimuste põhjal. Liikmesriikide ettenähtud panus on väga oluline jõupingutuste jagamise määruses seatud kasvuhoonegaaside heite aastaeesmärkide saavutamiseks. Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) volitati hindama konkreetsete eesmärkide saavutamist. Lisaks korrati kavas „REPowerEU“, kui oluline on tugevdada piiriüleseid elektriühendusi (vt ka joonis 2).

70

60

50

40

30

20

10

0

USA dollarit miljoni Briti soojusühiku kohta

Venemaa sissetungi algus Ukrainasse

70,0

28,3

6,2 11,6

Ameerika Ühendriigid

Euroopa

Jaan. 2017

Jaan. 2018

Jaan. 2019

Jaan. 2020

Jaan. 2021

Jaan. 2022

Jaan. 2023

Jaan. 2024

Jaan. 2025

7

Joonis 2 | Kava „REPowerEU“ eesmärgid

Allikas: kontrollikoda.

04 ELi energialiidu ja kliimameetmete poliitikaraamistiku kohaselt pidid liikmesriigid oma riiklikud energia- ja kliimakavad läbi vaatama ning esitama need 2023. aasta keskpaigaks komisjonile. Pärast kava „REPowerEU“ vastuvõtmist mais 2022 olid need muudatused vajalikud ka selleks, et võtta arvesse paketi „Eesmärk 55“ peamiste eesmärkide suurendamist. Liikmesriigid pidid kindlaks määrama riiklikud eesmärgid ja sihid, mis pidid olema algsetest riiklikest energia- ja kliimakavadest ambitsioonikamad, ning andma ülevaate nende saavutamiseks kasutatavast poliitikast ja meetmetest. Komisjon pidi neid eesmärke ja sihte hindama ning esitama soovitused, mida tuleb lõplike muudetud kavade vastuvõtmisel arvesse võtta2. Lõplikke läbivaadatud riiklikke energia- ja kliimakavasid hinnati ühiselt 2025. aasta mais3.

05 2022. aasta mais hindas komisjon, et kavas „REPowerEU“ kavandatud paketi „Eesmärk 55“ ambitsioonikamate eesmärkide saavutamine nõuaks 2030. aastaks ligikaudu 300 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Need investeeringud olid mõeldud täiendama investeeringuid, mida vajati juba paketi „Eesmärk 55“ algsete eesmärkide saavutamiseks4.

2 Energialiidu juhtimist ja kliimameetmeid käsitleva määruse (EL) 2018/1999 artikkel 14.

3 Vt Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Kogu ELi hõlmav hinnang lõplikele ajakohastatud riiklikele energia- ja kliimakavadele Liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamine, COM/2025/274 final.

4 SWD(2022) 230 final, lk 5.

Fossiilkütuste asendamine ja puhtale

energiale ülemineku kiirendamine Euroopas

Arukad investeeringud Euroopa võrkudevaheliste

ühenduste ja taristuvajaduste rahuldamiseks

Energiaimpordi mitmekesistamine

Energia säästmine

Valmisoleku parandamine

8

06 Komisjoni teatises kava „REPowerEU“ kohta märgiti ka, et taaste- ja vastupidavusrahastu on väga sobiv kiireloomuliste prioriteetide elluviimiseks ühises ELi raamistikus. Komisjon pani 2022. aasta mais ette muuta taaste- ja vastupidavusrahastu määrust5 ning eraldas selles ettepanekus kava „REPowerEU“ rahastamiseks peaaegu 300 miljardit eurot (peamiselt tähendas see taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamata laenude ümber jagamist summas 225 miljardit eurot). Ülejäänud 75 miljardit eurot sihttoetusteks pidi tulema heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) lubatud heitkoguse ühikute turustabiilsusreservi piiratud osa enampakkumisel müümisest (hinnanguliselt 20 miljardit eurot) ja vabatahtlike ümberpaigutuste tulemusena muudest ELi instrumentidest (50 miljardit eurot – peamiselt ühtekuuluvuspoliitika vahenditest) (vt joonis 3).

Joonis 3 | Kava „REPowerEU“ ELi-poolne rahastamine taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu

Allikas: kontrollikoda, tuginedes taaste- ja vastupidavusrahastu töörühma 16. juuni 2022. kohtumise materjalile ning taaste- ja vastupidavusrahastu määruse muutmise ettepanekule (COM(2022) 231 final).

07 Liikmesriigid, kes soovisid saada taaste- ja vastupidavusrahastust toetust oma REPowerEU investeerimisvajaduste rahuldamiseks, pidid pärast 1. märtsi 2023 esitama oma taaste- ja vastupidavuskava muudatuse, lisades sellesse uue eraldi REPowerEU peatüki. Peatükke ei olnud vaja esitada kindlaksmääratud aja jooksul. Laenuotsuseid sai aga teha ainult siis, kui peatükid olid esitatud 31. detsembriks 2023.

5 COM (2022) 231 final, ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega

muudetakse määrust (EL) 2021/241 taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas, samuti määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814.

300 miljardit eurot 75% laenud 25% sihttoetused

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenud 225 mld €

Ümberpaigutamine ühtekuuluvuse valdkonnast 45 mld €

Turustabiil- susreserv 20 mld €

7,5 mld € 3 m ld €

Ümberpaigutamine maaelu arengu valdkonnast

Ümberpaigutamine innovatsioonifondist

9

08 Meie auditis keskendutakse kava „REPowerEU“ raames võetavatele meetmetele, mille eesmärk on lõpetada sõltuvus Venemaa fossiilkütustest järgmiselt:

● mitmekesistades nafta- ja gaasitarnete allikaid, et need ei pärineks Venemaalt;

● kiirendades üleminekut puhtale energiale, suurendades taastuvenergia tootmisvõimsust;

● tugevdades piiriüleste energiavõrkude omavahelist ühendatust.

09 Hindasime auditi käigus kava „REPowerEU“ rakendamist nii läbivaadatud riiklikes energia- ja kliimakavades kui ka vastavates taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides seatud nõuete täitmise seisukohast. Uurisime ka seda, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides loetletud investeeringud taastuvenergia tootmisse ning muud läbivaadatud riiklike energia- ja kliimakavade uued meetmed aitasid saavutada kõrgemaid taastuvenergia tootmise eesmärke ja suurendada võrguühenduste võimsust. Lisaks kontrollisime valimit, mis koosnes 27-st taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud meetmest (6 reformi ja 21 investeeringut), mis olid lisatud järgneva viie liikmesriigi REPowerEU peatükkidesse: Belgia, Itaalia, Leedu, Poola ja Rumeenia.

10 Kava „REPowerEU“ auditeerimine on oluline, et mõista, kas ELi peamine kriisidele reageerimise instrument on toiminud tõhusalt, ning leida selle ülesehituses ja rakendamises parandamist võimaldavaid aspekte. Tuues välja nii hästi toiminut kui ka ebaõnnestumisi, annab käesolev audit infot, mis võib aidata parandada tulevasi ELi tasandi energeetikameetmeid. Kava rakendamisel saadud kogemused on praegu eriti olulised, kuna uued geopoliitilised pinged (nagu Lähis-Ida konfliktidega seotud tekkiv kriis) võivad taas nõuda kiireid, koordineeritud ja sihipäraseid meetmeid, et kaitsta ELi energiajulgeolekut. Täiendav taustteave ning auditi ulatuse ja käsitlusviisi üksikasjad on esitatud I lisas.

10

Meie leiud ja soovitused 11 Pärast kava „REPowerEU“ vastuvõtmist on EL vähendanud oma sõltuvust Venemaa

fossiilkütuste impordist. Kava rahastamiseks käivitatud investeeringuid (peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide kaudu) ei saa aga pidada piisavaks, et saavutada taastuvenergia tootmisvõimsusele ja piiriülesele ühendatusele seatud suuremad eesmärgid. Lisaks ei olnud kavas „REPowerEU“ ette nähtud tõhusaid juhtimisvahendeid kava rakendamise jälgimiseks ja selle saavutuste usaldusväärseks mõõtmiseks. Komisjonil ei olnud ka piisavaid volitusi kava rakendamise tõhustamiseks ning ei komisjon ega liikmesriigid ei suutnud esitada tõendeid selle kohta, kas ja kuidas suudetakse muude vahenditega täita lünk hinnanguliste investeerimisvajaduste ja tegelikult tehtud investeeringute vahel.

Komisjoni kasutatavad peamised ELi töövahendid kava „REPowerEU“ juhtimiseks ei taga selle rakendamise tõhusat seiret ega juhtimist

12 Kava „REPowerEU“ eesmärk oli kasutada energialiidu ja kliimameetmete ELi juhtimisraamistiku peamisi töövahendeid. Kavas „REPowerEU“ märgiti, et „riiklikud energia- ja kliimakavad on kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega“, ning nähti ette, et komisjon annab kava „REPowerEU“ rakendamise edenemisest aru energialiidu olukorda ja kliimameetmeid käsitlevates aruannetes, mis põhinevad iga kahe aasta tagant esitatavatel riiklikel energia- ja kliimakavade eduaruannetel. Raamistiku kohaselt on komisjonil volitused hinnata riiklike energia- ja kliimakavade vastavust energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevale määrusele ning esitada mittesiduvaid soovitusi. Lisaks peab komisjon jälgima eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, tuginedes liikmesriikide esitatud andmetele, mille usaldusväärsust ta ei ole õiguslikult kohustatud kontrollima. Nende töövahendite ülesehitus ei taga, et komisjon saaks kava „REPowerEU“ rakendamist tõhusalt juhtida (vt punktid 22–23).

11

13 Läbivaadatud riiklikest energia- ja kliimakavadest ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkidest ei piisa kõigi kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks. Leidsime 11 liikmesriigist koosnenud valimit analüüsides, et läbivaadatud riiklikud energia- ja kliimakavad ei andnud piisavalt teavet selle kohta, millised on kava „REPowerEU“ rakendamisele suunatud meetmed, kuidas neid rahastatakse või kuidas need täiendavad liikmesriikide REPowerEU peatükkides sisalduvaid taaste- ja vastupidavusrahastu meetmeid. Leidsime ka, et mitte kõik liikmesriigid ei olnud oma riiklikke energia- ja kliimakavasid kava „REPowerEU“ vajaduste arvesse võtmiseks läbi vaadanud (Poola ei ole seda veel teinud). Läbivaadatud riiklikes energia- ja kliimakavades ei seatud Venemaa fossiilkütustest sõltumatuse saavutamisega seotud eesmärke ega võetud muid täiendavaid kohustusi kavas „REPowerEU“ seatud võrguühenduste eesmärgi (15%) saavutamiseks. Lisaks on seos liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavade ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide vahel üldiselt nõrk, kuna enamikus riiklikes energia- ja kliimakavades on esitatud vaid ebamääraseid ristviiteid neis peatükkides sisalduvatele meetmetele (kui sedagi). Ülalkirjeldatud põhjustel ei ole võimalik hinnata, kas liikmesriigid suudavad saavutada kava „REPowerEU“ eesmärgid ning katta märkimisväärse erinevuse hinnanguliste investeerimisvajaduste ja seni eraldatud summade vahel (vt punktid 24–26).

14 Komisjoni hinnangu mõju läbivaadatud riiklikele energia- ja kliimakavadele oli väike. Komisjon esitas 20 liikmesriigile soovitused nende 2023. aastal valminud läbivaadatud riiklike energia- ja kliimakavade projektide kohta. Soovituste eesmärk oli tagada läbivaadatud riiklike energia- ja kliimakavade vastavus energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse nõuetele. Kuna soovitused ei olnud siduvad, võtsid liikmesriigid neid oma ajakohastatud riiklikes energia- ja kliimakavades arvesse ainult osaliselt. Meie hinnangul oleks komisjon pidanud esitama veel viiele liikmesriigile soovituse, et need viiksid läbivaadatud riiklikud energia- ja kliimakavad paremini kooskõlla kava „REPowerEU“ eesmärkidega ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides kirjeldatud meetmetega (vt punktid 27–32).

12

15 Eduaruanded nende praegusel kujul ei ole iseenesest kindel alus, mille põhjal komisjon saaks jälgida kava „REPowerEU“ rakendamiseks võetavaid meetmeid. Iga kahe aasta tagant esitatavates eduaruannetes ei antud piisavalt infot kava „REPowerEU“ elluviimiseks võetavate meetmete seisu kohta. Enamik aruandeid ei sisalda teavet erasektori rahastatavate investeeringute kohta, kuna rakendusmääruse (EL) 2022/2299 kohaselt, mille komisjon võttis vastu liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega, ei ole see kohustuslik. 2025. aasta lõpuks ei olnud neli liikmesriiki esitanud täielikult oma teist iga kahe aasta tagant esitatavat eduaruannet, mis tuli esitada 2025. aasta märtsiks. Komisjon hindab edusamme nende iga kahe aasta tagant esitatavate aruannete põhjal, kuid ei kontrolli alusandmete usaldusväärsust, kuna ta ei ole õiguslikult kohustatud seda tegema. Komisjon kontrollib andmete järjepidevust vaid vähesel määral. Leidsime märkimisväärseid vastuolusid ja valeandmete esitamist, mis mõjutavad läbipaistvust ja võrreldavust liikmesriikide vahel ning sellest tulenevalt energialiidu olukorda käsitlevas aastaaruandes ja kliimameetmete eduaruandes esitatud teabe usaldusväärsust. Lisaks ei anna need kaks aruannet ELi tasandil üksikasjalikku ülevaadet kava „REPowerEU“ rakendamiseks võetud meetmetest ega nende konkreetsetest saavutustest (vt punktid 33–38 ja 45).

1. soovitus

Tugevdada energialiidu ja kliimameetmete raamistiku rakendamiseks mõeldud töövahendeid

Komisjon peaks tugevdama energialiidu ja kliimameetmete raamistikku, et muuta riiklikud energia- ja kliimakavad poliitikadokumendist töökindlaks ja terviklikuks töövahendiks, millel on selge ajakava, kohustused ja tulemuslikkuse seireraamistik, nõudes et:

a) riiklikud energia- ja kliimakavad sisaldaksid selgelt infot vajalike investeeringute ja nende rahastamisallikate kohta koos neid toetavate konkreetsete meetmete ja selgete tulemusnäitajatega;

b) komisjon tugevdaks vahendeid, et tagada riiklike energia- ja kliimakavade vastavus energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse nõuetele ning kontrollida liikmesriikide seirearuannetes esitatud teabe usaldusväärsust.

Soovituse täitmise tähtaeg: energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamise ajaks

13

Taaste- ja vastupidavusrahastut (läbi REPowerEU peatükkide) ei saa pidada peamiseks vahendiks kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks.

16 Kava „REPowerEU“ abil seni tehtud täiendavaid investeeringuid on märkimisväärselt väiksemad kui 2030. aastani hinnanguliselt vajalikud 300 miljardit eurot. See tähendab, et kava „REPowerEU“ abil kaasatavad tegelikud täiendavad investeeringud võivad olla kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks ebapiisavad või et komisjoni esialgne hinnang võib olla ülehinnatud või mõlemat. 2022. aastal hindas komisjon täiendavate investeeringute vajaduseks ligikaudu 300 miljardit eurot, et saavutada kava „REPowerEU“ algselt kavandatud eesmärgid (sealhulgas paketi „Eesmärk 55“ ambitsioonikamad eesmärgid). Komisjon märkis ka, et taaste- ja vastupidavusrahastu on oma REPowerEU peatükkide kaudu nende investeeringute rahastamisel keskse tähtsusega. Samas ei ole uusi rahastamisallikaid välja pakutud. Olemasolevast summast (ligi 300 miljardit eurot) kavandasid liikmesriigid oma REPowerEU peatükkides ainult 65 miljardit (22% kogusummast) – 25 miljardit eurot toetustena HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistelt ja 40 miljardit eurot laenudena. Ühtekuuluvuse ja maaelu arengu valdkonna eelarvest ei olnud raha ümber paigutatud. Pärast kavade viimast muudatuste lainet oli 2026. aasta aprilliks kokku kavandatud 54,3 miljardit eurot (18%). Kuigi komisjon eeldab, et liimesriikide avaliku ja erasektori investeeringud võivad täita lõhe taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide alusel eraldatud summa ja kogu kava „REPowerEU“ hinnanguliste investeerimisvajaduste vahel, näitas meie audit, et ei komisjon ega liikmesriigid ei suutnud esitada tõendeid selle eelduse põhjendamiseks. Praeguse seisuga ei ole selge, kuidas kava „REPowerEU“ täielikult ellu viia (vt punktid 39–46).

17 Taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides ei käsitletud piisavalt mõningaid Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud lahendamata strateegilisi probleeme, sealhulgas neid, mis on seotud piiriüleste võrkudevaheliste ühendustega. Liikmesriigid täitsid 50% REPowerEU eesmärkidega seotud (ja meie auditi ulatusse jäänud) riigipõhistest allsoovitustest suuremas osas ja 22% soovitustest vähesel määral. 6% soovitustest jäeti arvesse võtmata. Lisaks lisasid vaid kaks liikmesriiki kümnest (20%), kellele esitati 2023. aastal riigipõhine soovitus piiriüleste ühenduste parandamiseks, oma taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkidesse meetmeid, mille eesmärk oli seda teha (vt punktid 47–56).

14

2. soovitus

Saada põhjalikku, õigeaegset ja usaldusväärset teavet kõigi kava „REPowerEU“ rakendamise meetmete praeguse rahastamispuudujäägi kohta

Komisjon peaks paluma liikmesriikidel esitada igal aastal teavet kõigi kava „REPowerEU“ rakendamiseks võetavate meetmete eelarvete ja rahastamisallikate kohta.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2026. aasta lõpp.

EL on märkimisväärselt vähendanud oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, kuid kava „REPowerEU“ meetmed võivad anda ainult väikese panuse puhtale energia tootmisvõimsuse suurendamisse ja piiriüleste ühenduste parandamisse

18 ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest on küll vähenenud, kuid probleem ei ole veel lahendatud. Kava „REPowerEU“ tulemusena keelustati ELi sanktsioonide abil fossiilkütuste (välja arvatud maagaas) import Venemaalt. Sellest tulenevalt vähenes järsult nii nafta kui ka gaasi import, kuigi viimase puhul vähemal määral. Olulised probleemid aga püsivad, kuna teatav kogus Venemaa naftat toodi ELi jätkuvalt kaudselt kolmandate riikide kaudu ja mõned liikmesriigid impordivad endiselt märkimisväärses koguses maagaasi. Uue määrusega 261/2026 kehtestatakse õiguslikult siduv järkjärguline keeld Venemaa gaasi impordile, mis toob kaasa gaasi impordi täieliku järkjärgulise lõpetamise alates 2027. aasta lõpust. Määrus ei sisalda siiski sätteid, millega kehtestataks otsesed karistused keeldu eiravatele liikmesriikidele. Praegu energiaturgudel toimuv rõhutab vajadust kiirendada tarneallikate mitmekesistamist ja vältida tulevikus liigset sõltuvust ühest tarnijast (vt punktid 58–65).

15

19 Taaste- ja vastupidavusrahastu selged ja kvantifitseeritud eesmärkidega REPowerEU meetmed suurendavad vaid vähesel määral taastuvenergia (peamiselt päikeseenergia) tootmisvõimsust. Komisjoni hinnangul peaksid REPowerEU peatükkides sisalduvad taaste- ja vastupidavusrahastu meetmed tagama 2026. aastaks vähemalt 20 GW täiendavat taastuvenergia tootmisvõimsust. Seda on vähem kui 20% kavas „REPowerEU“ kavandatud eesmärgist suurendada taastuvenergia tootmisvõimsust 103 GW võrra. Meie analüüs näitab siiski, et taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides sisalduvast 45-st taastuvenergia meetmest olid ainult 12-l (kogumahuga 1,6 GW) selged ja mõõdetavad eesmärgid. Sellega seoses leidsime, et taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkide ja sihtidega jälgitakse sageli maksumust või lepingute arvu, kuid neis ei mainita väljundeid (näiteks MWdes või GWdes väljendatud uut lisavõimsust). See raskendab nende taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmetega loodud täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse mõõtmist. Lisaks leidsime, et enamik taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavatest RePower peatükkide taastuvenergia tootmisvõimsuse loomise investeeringutest tehakse päikeseenergiasse, samas kui tuulepargid on kavas „REPowerEU“ esitatud hinnanguliste mahtudega võrreldes alaesindatud. See on peamiselt tingitud pikkadest loamenetlustest ja valmimistähtaegadest ning hoiab ELi sõltuvana märkimisväärsest fossiilkütuste impordist (vt punktid 66–76).

20 Taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide ebapiisav keskendumine piiriülestele võrkudevahelistele ühendustele on käestlastud võimalus suurendada ühtse elektrituru tõhusust ja seda paremini integreerida. Piiriüleste ühenduste projektid on keerulised, nende rakendamise kestus on taaste- ja vastupidavusrahastu omast palju pikem ja neid on seega raske lõpule viia. Tegime kindlaks ainult kolm REPowerEU meedet (kahes liikmesriigis) piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste jaoks. Neist üks hiljem tühistati. Kaheksa liikmesriiki ei kavandanud selliseid meetmeid, kuigi nad olid saanud riigipõhise soovituse, milles kutsuti üles arendama piiriüleseid võrkudevahelisi ühendusi. Piiriülese või mitut riiki hõlmava kriteeriumi lai määratlus võimaldas liikmesriikidel liigitada 76% oma taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU meetmetest piiriülesteks või mitut riiki hõlmavateks. Seda on oluliselt rohkem, kui muudetud taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud eesmärk (30%). Meie hinnangul oli enamik neist meetmetest tavalised riigisisesed meetmed, mis aitasid vähendada sõltuvust fossiilkütustest või vähendada energianõudlust ilma otsese piiriülese elemendita (vt punktid 78–82).

16

3. soovitus

Tagada ELi raha tõhus kasutamine kava „REPowerEU“ puhtale energiale ülemineku eesmärkide saavutamiseks

Kui komisjon kasutab tulevasi ELi rahastamisvahendeid, et toetada meetmeid, mille eesmärk on saavutada energia- ja kliimaeesmärgid puhta energia tootmiseks või võrgu tugevdamiseks, peaks ta tagama, et need meetmed:

a) sisaldaksid selgeid, tulemustele suunatud sihtväärtusi, mis on nende eesmärkidega otseselt seotud;

b) toetaksid nii rahastamisvahendile seatud realistlikud ajakavad (mis võimaldavad rakendada ambitsioonikaid ja keerukaid meetmeid) kui ka piisav jätkurahastamine.

Soovituse täitmise tähtaeg: selliste tulevaste vahendite kavandamisel, mis aitavad kaasa puhta energia tootmisele või võrgu tugevdamisele.

4. soovitus

Parandada tulevastes rahastamisvahendites selliste piiriüleste meetmete määratlemist ja haldamist, mille eesmärk on saavutada puhtale energiale ülemineku eesmärgid

Kui komisjon kasutab tulevasi ELi rahastamisvahendeid selliste piiriüleste meetmete toetamiseks, mille eesmärk on saavutada puhtale energiale ülemineku eesmärgid, peaks ta:

a) määrama selgelt kindlaks elemendid, mida on vaja, et pidada projekti tõeliseks mitut riiki hõlmavaks projektiks (nt võrkudevahelise ühenduse projektid), ja seadma igale projektis osalevale liikmesriigile konkreetsed eesmärgid;

b) parandama oluliste piiriüleste investeeringute juhtimist, et tagada nende strateegiliste investeeringute õigeaegne ja tõhus elluviimine.

Soovituse täitmise tähtaeg: kui tehakse ettepanekuid tulevaste instrumentide kohta, mille eesmärk on toetada piiriüleseid meetmeid puhtale energiale ülemineku eesmärkide saavutamiseks.

17

21 Komisjonil on vähe tõendeid kava „REPowerEU“ saavutuste hindamiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastu tulemusraamistikku ei muudetud nii, et see võimaldaks jälgida ja hinnata kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamise edenemist. Ainsa ühise näitaja puhul (täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus) ei ole vaja eraldi aru anda selle kohta, mis puudutab algset eesmärki ja mis kava „REPowerEU“ kasutuselevõtuga seatud täiendavat eesmärki. Ükski taaste- ja vastupidavusrahastu ühine näitaja ei hõlma muid põhieesmärke, nagu Vene fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine ja piiriülese ühendusvõimsuse suurendamine. Lisaks ei võimalda taaste- ja vastupidavusrahastust finantseeritavate meetmete eesmärkide ja sihtide praegune kirjeldus REPowerEU peatükkides alati hinnata kvantitatiivseid tulemusi ja mõju. Väljaspool taaste- ja vastupidavusrahastut puuduvad konkreetsed nõuded koguda liikmesriikide tasandil usaldusväärseid andmeid kava „REPowerEU“ eesmärkide raames võetud meetmetega saavutatud tulemuste ja mõju kohta ning neid komisjonile esitada. Meie auditileidude põhjal jääb ebaselgeks, kuidas komisjon kavatseb hinnata seda, kuidas seostada Venemaa fossiilkütuste impordi vähendamist ja edusamme kava „REPowerEU“ muude konkreetsete eesmärkide (nt taastuvenergia tootmisvõimsus ja võrkudevahelised ühendused) saavutamisel liikmesriikide REPowerEU või muude meetmete või siis tegevustega, mis eelnesid kavale „REPowerEU“ või ei olnud sellega seotud. Märkimisväärseid puudusi on mõõdetavate eesmärkide määratlemises ning taaste- ja vastupidavusrahastu rakendatavate meetmete tulemuste seires pärast 2026. aastat. Asjakohaste REPowerEU näitajate ja usaldusväärsete tulemusandmete puudumine muudab väga keeruliseks kava „REPowerEU“ käsitlevate taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete tulemuslikkuse hindamise (vt punkt 91–93).

5. soovitus

Töötada välja ja kasutada asjakohaseid tulemusnäitajaid, et hinnata asjakohastes aruandlusvahendites kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme

Kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks asjakohastes aruandlusvahendites peaks komisjon tegema järgmist:

a) määratlema tulemusnäitajad, mis on sõnaselgelt seotud kava „REPowerEU“ asjakohaste eesmärkidega ning mis on piisavalt selged ja kvantifitseeritavad;

b) tagama, et liikmesriigid kasutavad neid näitajaid ja esitavad andmeid, mis vastavad kõrgetele kvaliteedi- ja usaldusväärsuse standarditele.

Soovituse täitmise tähtaeg: energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse muutmisel, kava „REPowerEU“ eesmärkidega seotud tulevaste instrumentide kavandamisel või asjakohastes aruandlusvahendite kohandamisel.

18

02 Komisjoni kasutatavad peamised ELi töövahendid kava „REPowerEU“ juhtimiseks ei taga selle rakendamise tõhusat seiret ega juhtimist

Kava „REPowerEU“ eesmärk oli kasutada energialiidu ja kliimameetmete ELi juhtimisraamistiku peamisi töövahendeid

22 ELi tegevus energialiidu saavutamiseks ja kliimamuutustega võitlemiseks põhinevad algatustel, mis kajastavad aastate jooksul muutunud eesmärke. Peamised asjaomased algatused on loetletud III lisas. Energialiidu ja kliimameetmete juhtimisraamistik koosneb järgmistest põhikomponentidest.

● Eesmärgid: ELi eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 2030. aastaks on seatud vahe-eesmärk vähendada eri valdkondade ja sektorite kasvuhoonegaaside heidet mitme meetme abil 1990. aastaga võrreldes 55%. Need eesmärgid muudeti 2021. aasta Euroopa kliimamäärusega õiguslikult siduvaks. Kava „REPowerEU“ meetmete eesmärk peaks olema suurendada 2030. aastaks taastuvate energiaallikate osakaalu ELi summaarses energia lõpptarbimises 40%-lt 42,5%-le, vähendada ELi energia kogunõudlust võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumi alusel 2030. aastaks prognoositud energiatarbimisega 11,7% võrra. Nende suuremate eesmärkide abil peaks lisanduma hinnanguliselt 103 gigavatti (GW) taastuvenergia tootmisvõimsust (41 GW tuuleenergiat ja 62 GW päikeseenergiat)6.

6 SWD(2022) 230 final.

Meie tähelepanekutest lähemalt

19

● Peamised juhtimisvahendid: 1) riiklikud energia- ja kliimakavad – poliitikadokumendid, mille liikmesriigid esitasid komisjonile 2019. ja 2020. aastal ning mis vaadati läbi 2023.–2024. aastal ning milles kirjeldatakse riikide poliitikat ja meetmeid, mida tuleb ELi eesmärkide saavutamiseks aastatel 2021–2030 rakendada; 2) iga kahe aasta tagant esitatavad eduaruanded, milles tehakse järelevalvet, kuna nendega jälgitakse riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel tehtud edusamme eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamisel; 3) komisjoni aruanne energialiidu olukorra kohta ja kliimameetmete eduaruanne, milles antakse igal aastal hinnang ELi edusammudele kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel ning visandatakse järgmised sammud järgmiseks aastaks.

● Ülesanded: komisjon ja kaasseadusandjad (Euroopa Parlament ja nõukogu) on loonud ELi kliima- ja energiaeesmärkide õigusraamistiku (vt joonis 4). Liikmesriigid vastutavad ELi eesmärkide saavutamise eest riiklikes energia- ja kliimakavades sisalduvate meetmete kaudu, annavad iga kahe aasta järel aru edusammudest ning ajakohastavad riiklikke energia- ja kliimakavasid, et kajastada kavast „REPowerEU“ tulenevaid suuremaid eesmärke. Komisjon jälgib eesmärkide saavutamist ja annab selle kohta igal aastal aru energialiidu olukorda käsitleva aruande ja kliimameetmete eduaruande ning muude vahendite kaudu (komisjonil on volitus nt hinnata riiklike energia- ja kliimakavade vastavust energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevale määrusele ning esitada mittesiduvaid soovitusi).

Joonis 4 | Energialiit ja kliimameetmed – ELi juhtimisraamistiku ülesannete jaotus

Allikas: kontrollikoda.

lõi koos kaasseadusandjatega ELi

energialiidu ja kliimameetmete õigusraamistiku

jälgib eesmärkide saavutamisel tehtud

edusamme

jälgib eesmärkide saavutamist ja annab selle

kohta igal aastal aru

ajakohastavad kavasid, et võtta arvesse suuremaid eesmärke

annavad iga kahe aasta järel aru edusammudest

täidavad ELi eesmärke riiklike energia- ja kliimakavade kaudu

Euroopa Komisjon Liikmesriigid

20

23 Kavaga „REPowerEU“ nähakse ette riiklike energia- ja kliimakavade, iga kahe aasta tagant esitatavate eduaruannete ning energialiidu olukorda ja kliimameetmeid käsitlevate aruannete kasutamine, et kavandada ja jälgida meetmeid, millega kavatsetakse saavutada kava „REPowerEU“ eesmärgid, integreerides seeläbi kava „REPowerEU“ tõhusalt ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimisraamistikku. Joonisel 5 on esitatud riiklike energia- ja kliimakavade koostamise ja läbivaatamise (selleks et võtta arvesse kava „REPowerEU“ nõudeid) ajatelg. Lisaks reguleeritakse taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükke taaste- ja vastupidavusrahastu juhtimisraamistikuga. Joonisel 6 loetletakse mõlema raamistiku peamised etapid. Järgmises kahes alajaos põhjendame oma hinnangut, et kava „REPowerEU“ ei olnud hästi integreeritud ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimisraamistikku, sest peamised ELi töövahendid kava „REPowerEU“ juhtimiseks ei taga, et komisjon saaks selle rakendamist tõhusalt jälgida ja suunata.

21

Joonis 5 | Riiklike energia- ja kliimakavade ning kava „REPowerEU“ ajatelg

Allikas: kontrollikoda.

31. oktoober REKKde 2. eduaruande hindamine

Riiklikud energia- ja kliimakavad (REKKd)

Liikmesriigid Komisjon

Kava „REPowerEU“

28. mai Läbivaadatud REKKde hindamine

18. detsember Läbivaadatud REKKde projektide hindamine ja soovitused

24. oktoober REKKde 1. eduaruande hindamine

3. märts Suunised REPowerEU peatükkide kohta

27. veebruar REPowerEU peatüki määrus

16. detsember Suunised läbivaadatud REKKde kohta, et võtta arvesse kava „REPowerEU“ suuremaid eesmärke

18. mai REPowerEU ettepanek

17. september Lõplike REKKde hindamine

30. juuni REKKde projektide hindamine

Mai 2023 kuni juuli 2024 Taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide hindamine

(*) Erand: Bulgaaria esitas REPowerEU peatüki aprillis 2025. (**) Erand: Poola ei ole oma lõplikku muudetud REKKd veel esitanud

31. detsember REKKde projektide esitamine

31. detsember Lõplike REKKde esitamine

15. märts REKKde 1. eduaruanne

Märts 2023 kuni mai 2024(*)

Taaste- ja vastupidavusrah astu REPowerEU

peatükkide esitamine

Juuni 2023 kuni august 2024

(tähtaeg 30.06.2023) Läbivaadatud

REKKde projektide esitamine

Juuni 2024 kuni oktoober 2025

(tähtaeg 30.06.2024) (**)

Lõplike läbivaadatud REKKde esitamine

15. märts

REKKde 2. eduaruanne

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

22

Joonis 6 | Peamised sammud kava „REPowerEU“ integreerimiseks energialiidu ja kliimameetmete ning taaste- ja vastupidavusrahastu juhtimisraamistikesse

Allikas: kontrollikoda.

Ajakohastavad oma REKKd kooskõlas kavaga „REPowerEU“ ja ajakohastatud kliimamääruse taastuvenergiaallikate eesmärkidega

Esitavad iga kahe aasta tagant REKKde eduaruanded

Lisavad riiklikesse taaste- ja vastupidavusrahastu kavadesse REPower peatükid

Esitavad iga kahe aasta tagant eduaruande meetmete kohta ning taaste- ja vastupidavusrahastu ühiste näitajate aruande

Hindab REKKsid ning esitab mittesiduvaid soovitusi

Koostab: A) aruande energialiidu olukorra kohta B) kliimameetmete eduaruande

Hindab taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükke ja nõukogu kiidab need heaks

Ajakohastab taaste- ja vastupidavusrahastu tulemustabelit ning koostab iga-aastase eduaruande taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta

Energialiidu ja kliimameetmete juhtimine (kava „REPowerEU“ juhtimine)

Taaste- ja vastupidavusrahastu juhtimine (taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide meetmete jaoks)

Enne Pärast

Liikmesriigid

Komisjon

23

Läbivaadatud riiklikest energia- ja kliimakavadest ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkidest ei piisa kõigi kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks

24 Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse7 kohaselt on riiklikud energia- ja kliimakavad mõeldud rohepöördeks ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalike investeeringute suunamiseks, aidates kaasata era- ja avaliku sektori raha. Kavas „REPowerEU“ märgiti, et riiklikud ja piirkondlikud kavad on kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega8. Sellest tulenevalt sätestati komisjoni suunistes riiklike energia- ja kliimakavade vahehindamise kohta9, et liikmesriigid peaksid kirjeldama taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide rolli läbivaadatud riiklike energia- ja kliimakavade elluviimisel, viitama taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkidele „iga asjakohase poliitikasuuna ja meetme puhul“ ning märkima ära riiklike energia- ja kliimakavade rolli taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide täiendamisel.

25 Uurisime, mil määral mõjutas kava „REPowerEU“ läbivaadatud riiklike energia- ja kliimakavade eesmärke ja meetmeid. Keskendusime seejuuress eelkõige sõltuvuse vähendamisele Venemaa fossiilkütustest, taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamisele ja piiriüleste ühenduste parandamisele. Hindasime ka seda, kas komisjon saaks tugineda läbivaadatud riiklikele energia- ja kliimakavadele kui juhtimisvahendile, mille abil juhtida kava „REPowerEU“ rakendamist. Lõpuks uurisime seost taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkidega ning seda, kas komisjon hindas neid seoseid põhjalikult.

7 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja

kliimameetmete juhtimist.

8 COM(2022) 230 final, lk 4.

9 Komisjoni teatis suuniste kohta liikmesriikidele 2021.–2030. aasta riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamiseks (2022/C 495/02).

24

26 Leidsime, et riiklikud energia- ja kliimakavad ei olnud kava „REPowerEU“ eesmärkidega piisavalt kooskõlas ning et nende seos REPowerEU peatükkidega oli nõrk. Tuvastasime viis peamist puudust.

● Esiteks ei ole selge, kas komisjonil oli täielik ülevaade liikmesriikide kõige olulisematest vajadustest ja sellest, kuidas neid käsitletakse, sest paljude liikmesriikide taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükid kiideti heaks ilma läbivaadatud riiklikke energia- ja kliimakavasid nägemata. Ka riiklikud energia- ja kliimakavad erinevad üksteisest märkimisväärselt nii üksikasjade kui ka struktuuri poolest (hoolimata standardsest ülesehitusest10), mis muudab riikidevahelise võrdluse ja komisjoni hindamise keeruliseks.

● Teiseks puudub Poolal lõplik läbivaadatud riiklik energia- ja kliimakava, mis takistab kava „REPowerEU“ üldiste sihtide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude põhjalikku hindamist. Poola saab nimelt taaste- ja vastupidavusrahastust kõige rohkem REPowerEU vahendeid (24,5 miljardit eurot ehk 38% taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide kogusummast).

● Kolmandaks ei seatud enamikus lõplikes läbivaadatud riiklikes energia- ja kliimakavades hoolimata kavas „REPowerEU“ nõutust konkreetseid eesmärke sõltuvuse vähendamiseks Venemaa fossiilkütustest (näiteks energiaallikate mitmekesistamiseks) ega võetud täiendavaid kohustusi kavas „REPowerEU“ seatud võrguühenduste eesmärgi (15%) saavutamiseks (vt punkt 31). Vaid 16 liikmesriiki 27-st viisid oma taastuvenergia eesmärgid kooskõlla kavast „REPowerEU“ tulenevate rangemate nõuetega (vt punkt 30).

10 Määruse (EL) 2018/1999 I lisa.

25

● Neljandaks, ainult 15 liikmesriiki 27-st on oma riiklikus energia- ja kliimakavas osutanud taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavatele meetmetele, mis sisalduvad taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides. Meie hindamine näitas, et ainult kolm liikmesriiki (Ungari, Madalmaad ja Portugal) esitasid oma riiklikes energia- ja kliimakavades selged seosed kõigi taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide meetmetega. Kokku sisaldavad lõplikud läbivaadatud riiklikud energia- ja kliimakavad vaid 35% REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastu meetmetest.

● Viiendaks, meie valimisse kuulunud lõplikes läbivaadatud riiklikes energia- ja kliimakavades ei seotud täiendavaid uusi meetmeid (lisaks neile, mis juba sisalduvad taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides) sõnaselgelt kavaga „REPowerEU“. Selline seos on vajalik, et saada kokku 235 miljardi euro suuruses summas meetmeid, mida on vaja puhtale energiale ülemineku eesmärkide õigeaegseks saavutamiseks. Uurisime üksikasjalikult 11 liikmesriigi lõplikke läbivaadatud riiklikke energia- ja kliimakavasid. Nende taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükid moodustasid 54% kõigi peatükkide meetmete kogusummast (65 miljardit eurot). Leidsime, et rohkem kui pool taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide kaudu eraldatud vahenditest läheb saajatele, kelle läbivaadatud riiklikud energia- ja kliimakavades ei antud täielikku põhiteavet kava „REPowerEU“ rakendamiseks võetavate uute lisameetmete kohta (nt nende hinnangulisi investeerimismahte, kuidas neid rahastatakse ja kuidas need täiendavad taaste- ja vastupidavusrahastu meetmeid, mis sisalduvad nende taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides). Seetõttu ei ole komisjonil võimalik saada terviklikku ülevaadet liikmesriikide kavandatud või käimasolevatest investeeringutest taastuvatesse energiaallikatesse või muudesse nendega seotud energiaprojektidesse ning sellest, kuidas neid rahastatakse (muud ELi/liikmesriikide vahendid, erasektori raha või nende kombinatsioon). Samuti ei ole võimalik hinnata, kas ja kuidas liikmesriigid täidavad märkimisväärse puudujäägi kava „REPowerEU“ rakendamiseks vajalike lisainvesteeringute (komisjoni hinnangul 300 miljardit eurot) ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides eraldatud fikseeritud 65 miljardi euro vahel (vt punktid 05 ja 44).

27 Komisjon esitas 20 liikmesriigile mittesiduva soovituse parandada riikliku energia- ja kliimakava vastavust taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükile (vt tabel 1). Komisjon leidis, et kuus liikmesriiki olid saadud soovituse täielikult täitnud. Meie analüüs näitab siiski, et ükski kuuest ei olnud täitnud soovitust esitada paremini seosed läbivaadatud riiklike energia- ja kliimakavade ning kava „REPowerEU“ või REPowerEU peatüki rakendamiseks kavandatud meetmete vahel.

26

Tabel 1 | Kokkuvõte läbivaadatud riiklikele energia- ja kliimakavadele esitatud soovitustest, mis käsitlevad seost kavaga „REPowerEU“ või taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkidega

Allikas: kontrollikoda, tuginedes komisjoni hinnangule lõplike läbivaadatud riiklike energia- ja kliimakavade kohta ning selle hinnangu kontrollikojapoolsele analüüsile.

28 Oleme oma analüüsi põhjal seisukohal, et seitsmest liikmesriigist viis (Taani, Kreeka, Prantsusmaa, Austria ja Rumeenia), kes ei saanud komisjoni soovitust 2023. aasta muudetud riiklike energia- ja kliimakavade projektide kohta, ei osutanud ei läbivaadatud riikliku energia- ja kliimakava projektis ega lõplikus muudetud riiklikus energia- ja kliimakavas selgelt oma REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavatele meetmetele. Seetõttu oleks komisjon pidanud meie hinnangul esitama soovituse veel viiele liikmesriigile, et viia läbivaadatud riiklikud energia- ja kliimakavad paremini kooskõlla kava „REPowerEU“ eesmärkidega ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides kirjeldatud meetmetega (vt 1. selgitus).

Läbivaadatud REKKde projektide hindamine

REKKd, mille kohta soovitusi ei antud

REKKd, mille kohta anti soovitusi

Soovitus täielikult täidetud

Soovitus osaliselt täidetud

Soovitus täitmata

Soovitust ei hinnatud (*)

Komisjon loobus soovitusest

Hinnang soovituste täitmise kohta

* 2025. aasta mai seisuga

Euroopa Komisjon

Euroopa Kontrollikoda

Kokku

7

20

27

2

25

27

0

15

1

4

5

25

6

9

1

4

0

20

27

1. selgitus

Puuduv seos lõpliku läbivaadatud riikliku energia- ja kliimakava ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatüki vahel

Komisjon ei esitanud Prantsusmaale soovitust selle kohta, kuidas viia 2023. aasta muudetud riikliku energia- ja kliimakava projekt kooskõlla muude planeerimisvahenditega, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskava ning selle REPowerEU peatükiga. Komisjon märkis oma hinnangus, et kava läbivaatamise eelnõus ei täpsustatud taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamise osakaalu ega viidatud selgelt ei REPowerEU peatükile ega muudetud taaste- ja vastupidavuskavale.

2025. aastal hindas komisjon lõplikku läbivaadatud riiklikku energia- ja kliimakava ning jõudis järeldusele, et see ei hõlma piisavalt taaste- ja vastupidavuskava peamisi reforme ja investeeringuid, mis aitavad kaasa energialiidu eesmärgi, sihtväärtuste ja sellesse antava panuse saavutamisele. Hindamises märgiti ka, et lõplikust läbivaadatud riiklikust energia- ja kliimakavast jäeti välja mitu taaste- ja vastupidavuskava meedet. Need hõlmasid nt üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimise meedet, mida toetati taaste- ja vastupidavusrahastust sihttoetustega summas 6,4 miljardit eurot.

29 Meie arvates ei teinud komisjon konkreetset hindamist, et kontrollida, kas läbivaadatud riiklikud energia- ja kliimakavad olid piisavalt kooskõlas kava „REPowerEU“ eesmärkide ning REPowerEU peatükkides sisalduvate taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmetega. Leidsime, et enam kui poolte riiklike energia- ja kliimakavade puhul keskendus komisjon oma hindamises üksnes üldisele seosele taaste- ja vastupidavuskavaga. Komisjon ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks uurinud konkreetselt seost REPowerEU peatükkide ning nendega seotud taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmetega.

28

30 Kava „REPowerEU“ tulemusena muudeti taastuvenergia direktiivi, et suurendada ELi siduvat taastuvenergia eesmärki 2030. aastaks 42,5%-ni. Kuigi liikmesriigid mainivad oma läbivaadatud riiklikes energia- ja kliimakavades taastuvate energiaallikatega seotud eesmärkide suurenemist (võrreldes 2019. aasta algsete energia- ja kliimakavadega), ei toeta neid ambitsioonikamaid sihte selged ja mõõdetavad meetmed koos kavandatud lisavõimsusele seatud eesmärkidega. Ilma sellise teabeta ei ole võimalik hinnata, kas kavas „REPowerEU“ päikese- ja tuuleenergiale seatud täiendavaid eesmärke on võimalik saavutada (vt IV lisas esitatud link nr 1 kontrollikoja võrdlusele riiklike energia- ja kliimakavade rakendamiseks võetavate meetmete kohta). Lisaks jäävad läbivaadatud riiklikes energia- ja kliimakavades 2030. aastaks seatud eesmärgid 27 liikmesriigist 11 puhul endiselt allapoole energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse11 reeglite põhjal arvutatud tasemeid (vt joonis 7).

11 Samas, II lisa.

29

Joonis 7| Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liikmesriikides: 2023. aasta tegelikud näitajad võrreldes lõplikes ajakohastatud riiklikes energia- ja kliimakavades ning õigusaktides seatud eesmärkidega

Märkus: kogu ELi hõlmava hindamisaruande koostamise ajal esitasid Eesti ja Poola ajakohastatud arvandmed, mis põhinevad lõplike riiklike energia- ja kliimakavade avalikuks konsultatsiooniks kasutatud (st veel ametlikult esitamata) versioonidel. Belgia andmed pärinevad läbivaadatud riikliku energia- ja kliimakava projektist, kuna komisjonile ei olnud esitatud ei läbivaadatud riiklikku energia- ja kliimakava ega esialgset ajakohastatud arvu.

Allikas: kontrollikoda kõigi ELi riikide läbivaadatud energia- ja kliimakavade hindamise põhjal.

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Belgia

Bulgaaria

Tšehhi

Taani

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Horvaatia

Itaalia

Küpros

Läti

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Madalmaad

Austria

Poola

Portugal

Rumeenia

Sloveenia

Slovakkia

Soome

Rootsi

EL 27

Taastuvenergia osakaal 2023 Riikliku energia- ja kliimakava lõplik eesmärk (2030) Õigusaktis seatud eesmärgid

30

31 Meie analüüs näitas ka, et kaval „REPowerEU“ ei olnud olulist mõju läbivaadatud riiklikes energia- ja kliimakavades avaldatud eesmärkidele, mis on seotud sõltumatusega Venemaa fossiilkütustest või elektrivõrgu piiriüleste ühendustega (vt link nr 2 kontrollikoja võrdlusele EL 27 riiklike energia- ja kliimakavade eesmärkide kohta IV lisas).

● Ükski liikmesriik ei võtnud selget kohustust saavutada mingeid kvantitatiivseid eesmärke, et vähendada Venemaa fossiilkütuste impordi osakaalu. Mõnes läbivaadatud riiklikus energia- ja kliimakavas on seda küsimust käsitletud isegi üldisemalt kui 2019. aasta kavades (vt 2. selgituses esitatud näide).

● Kaksteist liikmesriiki12 on juba ületanud piiriülesele ühendatusele 2030. aastaks seatud regulatiivse nõude (15%), kuid see saavutati juba enne kava „REPowerEU“ ning ilma selle abita. Ülejäänud 15 liikmesriigist ei võtnud ükski täiendavaid kohustusi selle nõude täitmiseks ja on oht, et paljudel jääb see täitmata. Piiriüleste ühenduste nõue on aga kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks väga oluline.

2. selgitus

Läbivaadatud riiklikus energia- ja kliimakavas oli vähem teavet Venemaa gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise kohta kui 2019. aastal – Ungari

Pärast läbivaadatud riikliku energia- ja kliimakava projekti hindamist soovitas komisjon Ungaril esitada täpsemat teavet, sealhulgas oma plaanide kohta mitmekesistada oma impordiallikaid, et loobuda Venemaa gaasist. Ungari ei järginud seda soovitust ja esitas isegi vähem teavet kui oma 2019. aasta energia- ja kliimakavas. Lõplikus läbivaadatud riiklikus energia- ja kliimakavas mainitakse eesmärki mitmekesistada riigi energiavarustust, vähendada Venemaa fossiilkütuste importi ja soodustada nõudluse vähendamist, kuid selles ei kirjeldata enam võimalikke alternatiivseid stsenaariume gaasiimpordi mitmekesistamiseks. Algsesse 2019. aasta energia- ja kliimakavasse lisatud tabeli kohaselt prognoosis Ungari kõigis stsenaariumides, et Venemaalt pärit import jääb hoolimata alternatiivsete allikate erinevustest muutumatuks (3 miljardit kuupmeetrit aastas).

32 Riiklike energia- ja kliimakavade järgmine läbivaatamine 2030. aasta järgseks perioodiks tehakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse eelseisva läbivaatamise käigus. Seetõttu ei ole komisjonil praegu võimalik jälgida, kas liikmesriigid tegelevad eespool kirjeldatud puuduste kõrvaldamisega.

12 Taani, Eesti, Horvaatia, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria,

Sloveenia, Rootsi.

31

Eduaruannetega ei suudeta kava „REPowerEU“ rakendamist suunata ega jälgida

33 Komisjon jälgib paketi „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme energialiidu olukorda käsitleva aruande ja kliimameetmete eduaruande kaudu, mis tuginevad mõlemad otseselt andmetele, mille liikmesriigid on avaldanud oma iga kahe aasta tagant esitatavates riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannetes. Neid toetab täiendav aruanne Kava „REPowerEU“ – kolm aastat rakendamist“. Läbitud on kaks kaheaastast aruandlustsüklit (märts 2023 ja märts 2025), kuid aruannete esitamise õigeaegsus on halvenenud. Ainult kolm liikmesriiki esitasid 2025. aasta iga kahe aasta tagant esitatava eduaruande õigeaegselt (seitse tegid seda 2023. aastal) ning 2025. aasta detsembriks ei olnud neli liikmesriiki13 ikka veel esitanud täielikku aruannet koos kõigi 23 kohustusliku lisaga.

34 Erinevalt riiklikest energia- ja kliimakavadest puudub komisjonil õiguslik kohustus kontrollida iga kahe aasta tagant esitatavates eduaruannetes esitatud andmete usaldusväärsust, kuid ta peab neid kasutama ELi ja liikmesriikide eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks. Enamik aruandeid ei sisalda teavet erasektori rahastatavate investeeringute kohta, kuna rakendusmääruse (EL) 2022/2299 kohaselt ei ole see kohustuslik. Analüüsisime üheksa liikmesriigi14 iga kahe aasta tagant esitatavat eduaruannet (need moodustasid 99,9% teatatud erasektori investeeringutest – vt V lisa) ja leidsime neist kaheksas suuri vastuolusid, eelkõige Saksamaa esitatud andmetes (vt näide 3. selgituses ja punkt 45). Lisaks leidsime, et neli liikmesriiki15 esitasid tühja finantsaruandluse tabeli16, mis ei sisaldanud isegi kohustuslikku teavet (vt V lisa). Seetõttu ei saa iga kahe aasta tagant esitatavad eduaruanded olla usaldusväärne alus kava „REPowerEU“ rakendamise meetmete jälgimiseks.

13 Belgia, Ungari, Austria, Rumeenia.

14 Saksamaa, Prantsusmaa, Küpros, Leedu, Madalmaad, Ungari, Poola, Sloveenia ja Slovakkia.

15 Tšehhi, Iirimaa, Itaalia ja Austria.

16 Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2299 XIII lisa.

32

3. selgitus

Iga kahe aasta tagant esitatavates eduaruannetes avaldatud puudulik teave ja tegelikust suuremaks hinnatud investeeringud – Saksamaa

Saksamaa teatas oma teises iga kahe aasta tagant esitatavas eduaruandes 2025. aastal tegelikest ja kavandatud era- ja avaliku sektori investeeringutest riikliku energia- ja kliimakava meetmetesse kogusummas 557,7 miljardit eurot, mis moodustab üle 70% kõigist 27 liikmesriigi teatatud investeeringutest (vt V lisa).

Leidsime aga Saksamaa aruandes avaldatud andmetes mitu puudust, mille tõttu olid kavandatud investeeringud ja tegelikud saavutused esitatud tegelikust suuremana:

● Saksamaa esitas finantsteavet ainult 11% kohta oma riikliku energia- ja kliimakava poliitikasuundadest ja meetmetest, st 30 poliitika ja meetme kohta 266-st;

● Saksamaa deklareeris tulevased investeeringud (alates 2024. aastast) kogusummas 360 miljardit eurot, millest 320 miljardit eurot (88,9%) oli seotud aastatel 2016–2022 kehtinud riigiabi kavaga ja sisaldas ligikaudu 9,5 miljardit eurot tegelikke investeeringuid (st ainult 3% teatatud investeeringutest);

● ühe teise meetme puhul nimetas Saksamaa investeeringu hinnanguliseks suuruseks 288 miljardit eurot, millest 60 miljardit oli tehtud juba enne 2023. aastat. Selle meetme raames ei ole pärast 2023. aastat investeeringuid kavandatud.

35 Ei energialiidu olukorda käsitlevas 2025. aasta aruandes ega kliimameetmete aruandes ei esitatud üksikasjalikku ülevaadet kava „REPowerEU“ rakendamise edenemise kohta (ei eesmärkide suunas liikumise ega konkreetsete saavutuste kohta). Euroopa Keskkonnaameti eraldi hindamises riiklike energia- ja kliimakavade 2025. aasta eduaruannete kohta17 tuuakse esile järgnevad probleemid: aruandeid esitati üha suurema hilinemisega, need sisaldasid vähem finantsteavet, aruandlus ei hõlmanud kõiki poliitikasuundi ja meetmeid, ning juba tehtud ja veel kavandamisel olevate investeeringute täpsuse komisjonipoolsel kontrollimisel leiti ebakõlasid.

17 Overview of Reported Integrated National Climate and Energy Policies and Measures in

Europe in 2025.

33

36 2025. aasta juunis avaldatud aruandes „Kava „REPowerEU“ – kolm aastat rakendamist“ ülehinnatakse samuti senist edenemist, omistades kavale saavutusi, mis tulenevad vanematest või sellega mitte seotud projektidest. Nii on see näiteks Balti riikide elektrisüsteemide desünkroniseerimise puhul (vt näide 7. selgituses). Samuti ei saa aruandes kirjeldatud tuuleenergia tootmisvõimsuse suurenemist 2024. aastal seostada kavaga „REPowerEU“, kuna selliste tuuleprojektide rakendamiseks kulub tavaliselt seitse kuni kaheksa aastast. 2026. aasta aprillis, pärast audititöö lõppkuupäeva, avaldas komisjon eduaruande „Kava „REPowerEU“ – neli aastat rakendamist“. Aruannet iseloomustavad aga juba varasemas kokkuvõttes kindlaks tehtud piirangud: selles kirjeldatakse küll edusamme kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisel, kuid ei hinnata, mil määral on need saavutused seostatavad kava „REPowerEU“ meetmetega (ja mitte olemasolevate poliitikameetmete või muude teguritega).

37 Täheldasime ka, et energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse hindamises18 oli komisjon juba tuvastanud enamiku neist puudustest esialgsetes riiklikes energia- ja kliimakavades ning esimestes iga kahe aasta tagant esitatavates eduaruannetes (märts 2023)19. Iga kahe aasta tagant esitatavate eduaruannete teises voorus (märts 2025) leidsime nii samu kui ka täiendavaid puudusi. Komisjonil ei saanud neid veel lahendada, kuid kavatseb sellega tegeleda energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse ja selle rakendusmääruse järgmisel läbivaatamisel.

38 Järeldame, et juhtimisraamistik ise on meie auditis uuritud valdkondade puhul ainult osaliselt mõjus. Lisaks oli seos läbivaadatud riiklike energia- ja kliimakavade ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide vahel nõrk. Riiklikud energia- ja kliimakavad ning eduaruanded, mis pidid olema peamised juhtimisvahendid kava „REPowerEU“ rakendamise juhtimiseks ja jälgimiseks, ei saanud selle ülesandega hakkama.

18 Määruse (EL) 2018/1999 artikkel 45.

19 COM(2024) 550 final, 11.9.2024.

34

Taaste- ja vastupidavusrahastut (läbi REPowerEU peatükkide) ei saa pidada peamiseks vahendiks kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks

Kava „REPowerEU“ abil seni tehtud täiendavaid investeeringuid on märkimisväärselt väiksemad kui 2030. aastani hinnanguliselt vajalikud 300 miljardit eurot

39 Komisjoni hinnangul nõuaks kavas „REPowerEU“ seatud paketi „Eesmärk 55“ suuremate eesmärkide saavutamine 2030. aastaks ligikaudu 300 miljardit eurot lisainvesteeringuid20. Komisjon märkis, et kava „REPowerEU“ rahastamisel on kõige olulisem osa taaste- ja vastupidavusrahastul21 ning selle põhjal eraldati taaste- ja vastupidavusrahastu määruse muutmise ettepanekuga peaaegu 300 miljardit eurot, et rahastada kava „REPowerEU“ rakendamise meetmeid. See summa tuleks peamiselt liikmesriikidele juba kättesaadavatest ELi vahenditest (peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamata laenud summas 225 miljardit eurot). See hõlmas ka 75 miljardit eurot sihttoetusi, mis teenitakse peamiselt turustabiilsusreservi HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistelt (20 miljardit eurot), ja vabatahtlikke ümberpaigutusi muudest ELi instrumentidest, nagu ühtekuuluvus ja maaelu areng (kuni 50 miljardit eurot) (vt joonis 3).

40 Uurisime, kas liikmesriigid kasutasid neid rahastamisvõimalusi ja kas kava „REPowerEU“ tõi kaasa täiendavaid avaliku või erasektori investeeringuid, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete või riikliku energia- ja kliimakava meetmete kaudu.

41 Märkisime juba oma arvamuses 4/2022, et taaste- ja vastupidavusrahastu algsed jaotuspõhimõtted ei vastanud REPowerEUga seotud vajadustele ja eesmärkidele, nagu erinev sõltuvus Venemaa energiast või taastuvate energiaallikate väga erinev osakaal energiaallikate jaotuses. Fossiilkütuste kriteeriumi hilisem lisamine taaste- ja vastupidavusrahastu määruse22 muutmise käigus kujutas endast edasiminekut, kuid võttis vaid osaliselt arvesse meie väljendatud murekohti. Samuti hoiatasime, et rahastamise olemasolu sõltus suurel määral sellest, kas liikmesriigid kasutavad taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamata laene või paigutavad vahendeid ümber muudest ELi poliitikavaldkondadest.

20 SWD(2022) 230 final, lk 5.

21 REPowerEU tutvustus, Euroopa Komisjon.

22 Määrus (EL) 2023/435.

35

42 Olemasolevast 300 miljardist eurost eraldasid liikmesriigid oma RePower peatükkides konkreetseteks meetmeteks ainult 65 miljardit eurot (22%), millest 25 miljardit (peamiselt HKSi enampakkumistelt teenitud tulu) kavandati sihttoetustena. Liikmesriikidele juba kättesaadavatest ELi vahenditest ümberpaigutusi ei tehtud (näiteks ühtekuuluvuse ja maaelu arengu valdkonnast). Taaste- ja vastupidavusrahastu laene kasutas ainult kaheksa liikmesriiki (vt tabel 2 ja II lisas esitatud andmed). Pärast kavade viimast muudatuste ringi oli nende kogusumma 2026. aasta aprilli seisuga 54,3 miljardit eurot (18%). Lisaks on oht, et praeguseks eraldatud summa võib veelgi väheneda (vt punkt 85).

Tabel 2 | REPowerEU rahastamine: olemasolevad vahendid ja tegelikult eraldatud summad (mld €)

Märkus: arvud miljardites eurodes.

Allikas: kontrollikoda kava „REPowerEU“ põhjal (2025. aasta oktoobri seisuga).

43 Komisjoni 300 miljardi euro suurune prognoos põhines makromajanduslikul mudelil, mitte investeerimisvajaduste täpsel hindamisel koostöös liikmesriikidega. Komisjonil ei olnud üksikasjalikku loetelu investeeringutest, mida on vaja kava „REPowerEU“ rakendamiseks igas liikmesriigis.

LaenudSihttoetused

Olemasolev summa

Tegelikud kohustused

% (tegelik/ olemasolev)

75

24,7

33%

225

29,6

13%

300

54,3

18%

Kokku

36

44 Kuigi komisjon eeldab, et liimesriikide avaliku ja erasektori investeeringud võivad katta erinevuse lõhe taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide alusel eraldatud summa (54,3 miljardit eurot) ja kogu kava „REPowerEU“ hinnanguliste investeerimisvajaduste (300 miljardit eurot) vahel, ei suutnud ta seda eeldust tõenditega põhjendada. REPowerEU investeeringute hinnanguline maht, mis on kvantifitseeritud riiklikes energia- ja kliimakavades või esitatud iga kahe aasta tagant esitatavates eduaruannetes, on algselt prognoositud vajadustest oluliselt väiksemad (vt IV lisas esitatud link nr 1 kontrollikoja võrdlusele riiklike energia- ja kliimakavade rakendusmeetmete kohta (2024 vs. 2019)). Arvestades, et enamiku riikide energia- ja kliimakavades esitatud eelarved ei ole üldiselt spetsiifilised, ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata nende meetmete maksumust ega täpseid rahastamisallikaid.

45 Seda teavet ei ole tõenäoliselt võimalik saada isegi tagantjärele, sest iga kahe aasta tagant esitatavates riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannetes puudub kohustus erasektori poolse rahastamise kohta aru anda.23 21 liikmesriigist kümme (Austria, Bulgaaria, Tšehhi, Soome, Iirimaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Sloveenia, Rootsi) ei esitanud neid andmeid, ülejäänud 11 teatasid kokku 132 miljardi euro suurusest erasektoripoolsest rahastamisest, millest 88,5% moodustas Saksamaa üksi (vt V lisa). Meie analüüsi kohaselt ei ole need andmed usaldusväärsed (nagu on selgitatud punktis 34 ja 3. selgituses).

46 Seetõttu jääb ebaselgeks, kas liikmesriigid tegelevad selliste investeerimisvajadustega, mida ei rahastata taaste- ja vastupidavusrahastust, ning kui nad kavatsevad seda teha, siis kuidas nad neid investeeringuid rahastaksid. See tähendab, et kava „REPowerEU“ abil kaasatud tegelikest investeeringutest ei pruugi ebapiisava rahastamise tõttu piisata selle kava kõigi eesmärkide saavutamiseks (mis vähendab märkimisväärselt kava „REPowerEU“ mõju), või et komisjoni esialgne investeerimisvajaduse prognoos oli tegelikust suurem, või mõlemat.

23 Rakendusmääruse (EL) 2022/2299 artikkel 1 ja XIII lisa.

37

Taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides ei käsitletud piisavalt mõningaid Euroopa poolaasta raames analüüsitud strateegilisi probleeme, sealhulgas piiriüleseid võrkudevahelisi ühendusi

47 Nõukogu võtab Euroopa poolaasta raames ja komisjoni detailse analüüsi põhjal vastu riigipõhised allsoovitused ja palub asjaomastel liikmesriikidel võtta meetmeid tuvastatud struktuursete probleemide lahendamiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peavad taaste- ja vastupidavuskavades ning seega ka REPowerEU peatükkides sisalduvad reformid ja investeeringud aitama lahendada märkimisväärse osa probleemidest, kui mitte kõiki asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme24. Hindasime, mil määral käsitlesid taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides sisalduvad meetmed kava „REPowerEUga“ seotud riigipõhistes allsoovitustes kindlaks tehtud probleeme, mis olid seotud meie auditi ulatusse jäänud REPowerEU eesmärkidega.

48 Oleme varem märkinud, et ei taaste- ja vastupidavusrahastu määruses ega komisjoni dokumentides ei ole määratletud, mida tuleb mõista riigipõhiste allsoovituste „märkimisväärse osa“ all, või kas seda nõuet tuleb täita iga poliitikavaldkonna või taaste- ja vastupidavuskava kui terviku puhul25. Seetõttu on teataval määral subjektiivne hinnata, kas taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad investeeringud ja reformid käsitlevad suurt osa riigipõhistest allsoovitustest.

49 2022. ja 2023. aastal anti kõigile liikmesriikidele kava „REPowerEU“ puudutavaid riigipõhiseid allsoovitusi. Leidsime oma auditi käigus 105 riigipõhist allsoovitust, mis käsitlesid kava „REPowerEU“ eesmärke (vt IV lisa). Rühmitasime oma analüüsis 2022. ja 2023. aasta kava „REPowerEU“ puudutavad allsoovitused teemavaldkonniti (vt tabel 3).

24 Määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punkt b ja artikli 19 lõike 3 punkt b.

25 Eriaruande 21/2025 punkt 34.

38

Tabel 3 | Meie auditi ulatusse jäävad REPowerEUga seotud riigipõhised allsoovitused (2022 ja 2023)

Allikas: kontrollikoda REPowerEUga seotud riigipõhiste soovituste põhifookuse põhjal.

Märkus: mõned riigipõhised allsoovitused hõlmavad rohkem kui ühte teemavaldkonda.

50 Meie analüüs näitab, et riigipõhiste allsoovituste jaotus nendes teemavaldkondades oli aastatel 2022–2023 erinev. Eeskätt leidsime, et:

● 2022. aasta riigipõhistes allsoovitustes soovitati kõigil liikmesriikidel kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas konkreetseid riigipõhiseid aspekte;

● enamik 2023. aasta riigipõhiseid allsoovitusi olid konkreetsemad ja keskendusid sellele, et nõuda liikmesriikidelt oma võrgutaristu tugevdamist ja taastuvenergiaprojektide lubade kiiremat menetlemist, kuna aeglased ja keerukad loamenetlused takistavad projektide arendamist;

● 2023. aastal sai rohkem kui kolmandik liikmesriikidest (10) riigipõhiseid allsoovitusi, milles soovitati neil suurendada investeeringuid piiriülestesse elektriühendustesse.

51 2025. aasta novembri seisuga on liikmesriikide REPowerEU peatükkides 267 meedet (173 investeeringut ja 94 reformi). 96 neist taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavatest meetmetest (48 reformi ja 48 investeeringut) olid seotud käesoleva auditiga hõlmatud kolme REPowerEU eesmärgiga (vt punkt 08).

REPowerEUga seotud riigipõhiste soovituste teemavaldkonnad

Riigipõhiste allsoovituste arv: 2022 2023

Taastuvenergia tootmisvõimsuse arendamine

19

27

Võrgutaristu tugevdamine

Piiriülesed elektrivõrkude vahelised ühendused

25

19

Kokku: 46 44

20

19

39

10 8

18

Loamenetluste lihtsustamine

39

52 Hindasime, mil määral aitasid 96 taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavat meedet lahendada teadaolevaid asjakohaseid REPowerEUga seotud probleeme. Tuginesime hindamisel iga meetme kirjeldusele ning nõukogu rakendusotsuse lisas esitatud vastavatele eesmärkidele ja sihtidele. Liigitasime iga riigipõhise allsoovituse ühte viiest kategooriast, mida on kirjeldatud kontrollikoja eriaruandes taaste- ja vastupidavusrahastu toetuse kohta ettevõtluskeskkonna parandamiseks26.

53 Leidsime oma analüüsi põhjal, et taaste- ja vastupidavusrahastu meetmed käsitlesid erineval määral 72% REPowerEUga seotud riigipõhistest allsoovitustest: 50% suures osas ja 22% vähesel määral. Märgime ka, et taaste- ja vastupidavusrahastu meetmed käsitlenud ühtegi riigipõhist allsoovitust täielikult. 28% riigipõhiste allsoovituste puhul, mida ei käsitletud üheski REPowerEU peatükis sisalduvas taaste- ja vastupidavusrahastu meetmes, oli enamiku (22%) täitmisel tehtud 2025. aastal juba märkimisväärseid edusamme või olid need täielikult täidetud, ilma et oleks olnud vaja ühtegi taaste- ja vastupidavusrahastu meedet (vt joonis 8).

Joonis 8 | Mil määral käsitleti REPowerEU peatükkides meie auditi ulatusse kuulunud REPowerEUga seotud riigipõhiseid soovitusi

Allikas: kontrollikoda.

26 Eriaruande 21/2025 punkt 38.

Täielikult täidetud

Suures osas täidetud

Vähesel määral täidetud

Täidetud väljaspool kava „REPowerEU“

Täitmata

22%

6%

22%

50%

0%

40

54 Leidsime ka, et taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides käsitleti riigipõhiseid allsoovitusi mõnes teemavaldkonnas põhjalikumalt kui teistes. Näiteks:

● 18 liikmesriiki 20-st, kes said riigipõhise allsoovituse loamenetluste lihtsustamiseks, lisasid peatükki reforme selle soovituse täitmiseks (mis näitab peatükkide strateegilist tähtsust nimetatud valdkonnas);

● vaid kaks liikmesriiki kümnest (20%), kes said riigipõhise soovituse suurendada investeeringuid elektrivõrgu piiriülestesse ühendustesse, lisasid oma taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkidesse meetmed selle ülesande täitmiseks (vt punkt 81).

55 Nende tulemuste koondamisel liikmesriikide tasandil näitas meie analüüs vastuolulist pilti. 27 liikmesriigist 11 võtsid 2022. ja 2023. aasta riigipõhiseid allsoovitusi meie auditi ulatusse jäänud küsimustes suures osas arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu meetmetes ning veel 15 riiki tegid seda vaid vähesel määral. Bulgaaria ei käsitlenud oma taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükis ühtegi 2022. ja 2023. aasta REPowerEUga seotud riigipõhist allsoovitust.

56 Leidsime, et kavast „REPowerEU“ tulenevad tegelikud lisainvesteeringud, mis avalikustati liikmesriikide läbivaadatud riiklikes energia- ja kliimakavades või millest teatati iga kahe aasta tagant esitatavates eduaruannetes, jäid märkimisväärselt alla komisjoni prognoositud 300 miljardi euro suuruse investeeringu, mida oleks vaja kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks. Peaaegu kolmandikku asjaomastest 2022. ja 2023. aasta REPowerEUga seotud riigipõhistest allsoovitustest käsitleti REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavates meetmetes kas vähesel määral või ei tehtud seda üldse.

41

EL on märkimisväärselt vähendanud oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, kuid kava „REPowerEU“ meetmed võivad anda ainult väikese panuse puhtale energia tootmisvõimsuse suurendamisse ja piiriüleste ühenduste parandamisse

57 Hindasime, kuidas kava „REPowerEU“ raames võetud meetmed, mille eesmärk on mitmekesistada nafta- ja gaasitarnete allikaid (et need ei pärineks Venemaalt), suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu elektritootmises ja tõhustada piiriüleseid ühendusi, aitasid saavutada kava eesmärki lõpetada sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Samuti kontrollisime, kas taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud REPowerEU meetmete rakendamine oli õigeaegne, kas oli olemas tõhus tulemuslikkuse seiresüsteem ja kas oli tõendeid tulemuste saavutamise ja mõju kohta.

ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest on küll vähenenud, kuid probleem ei ole veel lahendatud

58 Kava „REPowerEU“ tulemusena keelustati sanktsioonide abil fossiilkütuste, välja arvatud gaasi (mistahes kujul) import Venemaalt. Selle eesmärk oli aga lõpetada järk-järgult Venemaa gaasi import aastaks 2027. Kava abil loodetakse see eesmärk saavutada gaasivarustuse täiendava mitmekesistamise ja taastuvallikatest gaaside tootmise suurendamise, kavandatust varem saavutatud energiasäästu ja elektrifitseerimine kaudu, millega võidakse 2027. aastaks saavutada kokku vähemalt 155 miljardi kuupmeetri Venemaa gaasi impordiga võrdne kogus27. See vastab 2021. aastal ELi imporditud Venemaa gaasi kogusele28. Lisaks märgiti kavas, et söenõudluse vähendamine võimaldaks Venemaalt imporditava söe 2027. aastaks täielikult asendada. Selles ei nähtud ette naftanõudluse täiendavat vähenemist võrreldes paketi „Eesmärk 55“ prognoosidega29.

27 SWD(2022) 230 final, lk 2, 4 ja 10.

28 Euroopa gaasiturgude kvartaliaruanne, lk 14 ja 16, Euroopa Komisjon, 2021.

29 SWD(2022) 230 final, lk 10.

42

59 2024. aastal oli ELi energia lõpptarbimine ligikaudu 878 miljonit naftaekvivalenttonni (Mtoe). Seda on 63 naftaekvivalenttonni (7%) vähem kui 2021. aastal. Kaks kolmandikku vähenemisest oli tingitud maagaasi tarbimise 20% langusest 215 miljonilt naftaekvivalenttonnilt 172 miljoni naftaekvivalenttonnini. Selle tulemusena vähenes maagaasi osakaal ELi energiatarbimises 3,2 protsendipunkti võrra 20%-ni. Nafta ja naftatoodete tarbimine püsis aastatel 2021–2024 siiski stabiilselt ligikaudu 328 miljoni naftaekvivalenttonni juures. Nende osakaal ELi energiatarbimises suurenes 37,4%-ni (2021. aastaga võrreldes 2,8 protsendipunkti) (vt joonis 9).

Joonis 9 | EL 27 energia lõpptarbimine energiakandjate kaupa (Mtoe)

Allikas: kontrollikoda Eurostati andmete põhjal.

Märkus: „Muud“ tähendab tööstuslikult toodetud gaase, soojust, turvast ja turbatooteid ning taastumatuid jäätmeid.

60 Komisjoni andmete kohaselt on Venemaa fossiilkütuste import alates 2021. aastast järsult vähenenud, vähendades seega sõltuvust Venemaa tarnetest (vt VI lisa). 2024. aastal importisid ELi riigid kokku 12 miljonit tonni Venemaa naftat (2021. aastal 112,5 miljonit tonni). Venemaa fossiilkütuseid imporditakse ELi endiselt kaudselt kolmandate riikide (nt Türgi, Hiina või India) kaudu. Samas puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kui palju Venemaa naftat imporditakse nende kolmandate riikide või Venemaa varilaevastiku tankerite kaudu. Euroopa Liitu imporditava Venemaa gaasi puhul ei ole edusammud nii selged. Kuigi EL kehtestas osalised sanktsioonid naftaimpordile ja võttis sihikule nn varilaevastikud, mille abil püüti neist kõrvale hoida, ei kehtestanud liit sanktsioone Venemaalt torujuhtmegaasina ega veeldatud maagaasina imporditava gaasi suhtes. Ainus erand on veeldatud maagaasi ümberlaadimise keeld ELi sadamates, mis on kehtinud alates 2025. aasta märtsist ja mida de facto kohaldatakse üksnes reekspordi suhtes kolmandatesse riikidesse.

2021

2024

111,5

109,1

215,0

205,7

214,7

172,4

326,2

328,7

18,8

12,5

55,3

49,5

940,9

877,9

–34%

–2% –4% –20% +1% –10%

–7%

miljonit naftaekvivalenttonni

Tahked fossiilkütused Elekter

Taastuvenergia ja biokütused Maagaas

Nafta ja naftasaadused

Muu

Kokku

43

61 Kokkuvõttes vähenes Venemaa maagaasi import märkimisväärselt 153 miljardilt kuupmeetrilt 2021. aastal 38 miljardi kuupmeetrini 2024. aastal. Kuigi mõned liikmesriigid (nt Saksamaa) on Venemaa gaasi otseimporti märkimisväärselt vähendanud, impordivad teised liikmesriigid siiski märkimisväärsel määral gaasi torujuhtmete kaudu. Samal ajal suurenes veeldatud maagaasi import Venemaalt 67%, kasvades 12 miljardilt kuupmeetrilt 2021. aastal 20 miljardi kuupmeetrini 2024. aastal. Komisjoni andmetel importisid mõned liikmesriigid 2024. aastal isegi rohkem Venemaa gaasi kui 2021. aastal.

62 Oluline on see, et pärast kava „REPowerEU“ kasutuselevõttu kiiresti võetud meetmed (eelkõige gaasihoidlate peaaegu täielik täitmine) on aidanud kolm aastat järjest tagada talvise gaasivarustuskindluse. Venemaa gaasiimpordi vähenemine on suures osas korvatud suurenenud impordiga Norrast (+5 protsendipunkti) ja USAst (+20 protsendipunkti). USA oli 2025. aasta juuli seisuga ELi suuruselt teine gaasitarnija (vt joonis 10). Praegu energiaturgudel toimuv rõhutab vajadust kiirendada tarneallikate mitmekesistamist ja vältida tulevikus liigset sõltuvust ühest tarnijast.

Joonis 10 | Gaasiimpordi päritolu kvartalite kaupa (hõlmab nii torugaasi kui ka veeldatud maagaasi)

Allikas: Euroopa gaasiturgude kvartaliaruanne, Euroopa Komisjon, juuli 2025.

50%

25%

0%

23%

4%

1. kv 2. kv. 3. kv. 4. kv 1. kv 2. kv. 3. kv. 4. kv 1. kv 2. kv. 3. kv. 4. kv 1. kv 2. kv. 3. kv. 4. kv 1. kv

2021 2022 2023 2024 2025

14%

31%

24%

Venemaa

Norra

USA

Alžeeria

Muud (Katar, Aserbaidžaan, Ühendkuningriik, Nigeeria ja teised)

49%

44

63 Komisjoni taaste- ja vastupidavusfondi neljanda aastaaruande30 kohaselt on EL vähendanud Venemaalt imporditava gaasi kogust „kõigi kava „REPowerEU“ raames seni võetud meetmete tulemusena“. Meie hinnangul ei võta see järeldus arvesse muid tegureid, mis samuti gaasitarbimise (ja seega ka selle impordi) vähenemisele kaasa aitasid, kuid mida tavaliselt ei seostata kavaga „REPowerEU“. Nende hulka kuuluvad nii 2022.–2023. ja 2023.– 2024. aasta pehmed talved kui ka kodumajapidamiste ja ettevõtjate tarbimise vähenemine kõrgete energiahindade tõttu. Veelgi olulisem on aga see, et meie analüüsi kohaselt ei mänginud taaste- ja vastupidavusrahastu „REPowerEU“ meetmed üldistes edusammudes keskset osa (vt punkt 31).

64 15. oktoobril 2024 taotles rühm liikmesriike ELi energeetikanõukogus komisjonilt suuremat läbipaistvust seoses Venemaa veeldatud maagaasi impordiga Euroopa Liitu ja julgustasid komisjoni kehtestama rangemaid aruandluskohustusi31. Komisjon võttis täiendavaid meetmeid ja käivitas 2025. aasta mais tegevuskava Venemaa energiaimpordi lõpetamiseks, millele järgnes 2025. aasta juunis seadusandlik ettepanek32, mille eesmärk oli lõpetada Venemaa fossiilkütuste import 2027. aastaks. Kaasseadusandjad kiitsid ettepaneku heaks 26. jaanuaril 2026 ja see jõustus 3. veebruaril 2026.

65 Uue määruse kohaselt peavad liikmesriigid alates 1. märtsist 2026 esitama komisjonile riiklikud mitmekesistamiskavad koos üksikasjalike meetmete ja vahe-eesmärkidega Venemaa gaasi ja nafta otsese ja kaudse impordi järkjärguliseks kaotamiseks. Määrus ei sisalda siiski sätteid, millega kehtestataks keeldu eiravatele liikmesriikidele otsesed karistused. Selle tulemusena tugineb nõuete täitmise tagamine ELi toimimise lepingu artikli 258 kohasele tavapärasele ELi rikkumismenetlusele, mis võib lõpuks viia Euroopa Kohtusse pöördumiseni – protsess, mille lõpuleviimiseks võib kuluda mitu aastat. Määruses ei käsitleta ka energeetikanõukogu nõuet anda aru Venemaa veeldatud maagaasi liikumisest ELi sees.

30 COM(2025) 637 final, lk 61.

31 „France calls for greater transparency on EU imports of Russian LNG“, S&P Global, 15. oktoober 2024.

„More transparency on Russian gas imports sought by EU countries, document shows“, Reuters, 14. oktoober 2024.

32 COM(2025) 828 final,

45

Taaste- ja vastupidavusrahastu selged ja kvantifitseeritud eesmärkidega REPowerEU meetmed suurendavad vaid vähesel määral taastuvenergia (peamiselt päikeseenergia) tootmisvõimsust. Taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükid andsid väikese panuse täiendava 103 GW eesmärgi saavutamisse

66 REPowerEU peatükkides sisalduvad taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad taastuvenergiameetmed on peamiselt ette nähtud selleks, et aidata kaasa kavas „REPowerEU“ sätestatud ambitsioonikamate taastuvenergiaeesmärkide saavutamisele. Hindasime, mil määral aitavad need taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad meetmed saavutada kavas „REPowerEU“ seatud eesmärki luua 2030. aastaks täiendavalt 103 GW taastuvenergia tootmisvõimsust, järgides samas selle eesmärgi jaotust päikese- ja tuuleenergiaprojektide vahel.

67 Komisjoni hinnangul ei saavutata taaste- ja vastupidavusrahastu abil kava „REPowerEU“ eesmärki suurendada taastuvenergia tootmisvõimsust 103 GW võrra. Komisjoni enda hinnangul luuakse REPowerEU peatükkides sisalduvate taaste- ja vastupidavusrahastu meetmega vähemalt 20 GW täiendavat taastuvenergia tootmisvõimsust. Seda on vähem kui 20% kava „REPowerEU“ 103 GW eesmärgist. Me ei leidnud aga kinnitust selle hinnangu usaldusväärsusele.

68 Kuigi komisjon ei eeldanud, et 103 GW lisavõimsust luuakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu toel, ei andnud ta ka ülevaadet selle eesmärgi saavutamiseks väljaspool rahastut võetavatest või kavandatavatest täiendavatest meetmetest. Meie analüüsi kohaselt olid kõigi liikmesriikide REPowerEU peatükkide 45-st taastuvenergia meetmest ainult 12-l selged ja mõõdetavad (megavattides) päikese- ja tuuleenergia tootmise eesmärgid (vt joonis 11). Need 12 meedet peaksid lisama 1,6 GW taastuvenergia tootmisvõimsust. See moodustab ligikaudu 1,6% ülalpool nimetatud REPowerEU 103 GW eesmärgist.

69 Sellega seoses mööname, et REPowerEU peatükkide ülejäänud 33 taaste- ja vastupidavusrahastu meedet võivad lõppkokkuvõttes samuti energia tootmisvõimsust suurendada. Viis, kuidas liikmesriigid seadsid oma kvantitatiivsed eesmärgid, ei võimalda aga esitada usaldusväärset koguprognoosi. Nende 33 taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud meetme eesmärkide ja sihtidega mõõdetakse nt maksumust ja lepingute arvu, kuid ei mainita MWdes või GWdes väljendatavaid väljundeid ega tulemusi, millega saaks mõõta täiendava taastuvenergia tootmisvõimsust või täiendavat võrguvõimsust.

46

Joonis 11 | REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad taastuvenergia meetmed koos mõõdetavate eesmärkidega (päikese- ja tuuleenergia)

Allikas: kontrollikoda Fenixi failide põhjal (jaanuar 2025).

RO

LT

CZ

LU

PT

SI

Meetme kood Kirjeldus Eesmärk (MW) Taastuvenergia liik

RO-C[C16]-I[I2.0]

RO-C[C16]-I[I6.0]

LT-C[C8]-R[H-1-3-.H-1-3-]

LT-C[C8]-R[H-1-3-.H-1-3-]

CZ-C[C7.1]-I[I2]

LU-C[4A]-I[3]

LU-C[4A]-I[3]

PT-C[C21]-I[i02]

PT-C[C21]-I[i11-RAM]

PT-C[C21]-I[i11-RAM]

PT-C[C21]-I[i04-RAM]

SI-C[C17]-I[IB]

Uued tootmisvõimsused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks

Investeering 20 MW ujuvate päikesepaneelide paigaldamiseks niisutuskanalitele

Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine

Taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine

Laiendatud meede: uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine

Fotogalvaanilise elektritootmise rajamine ettevõtete territooriumil

Fotogalvaanilise elektritootmise rajamine ettevõtete territooriumil

Laiendatud meede: eluhoonete energiatõhusus

Toetussüsteem taastuvatest energiaallikatest energia tootmiseks ja salvestamiseks Madeiral ja Porto Santos

Toetussüsteem taastuvatest energiaallikatest energia tootmiseks ja salvestamiseks Madeiral ja Porto Santos

Madeira üldkasutatavate hoonete energiatõhusus

Kaugküttesüsteemide energiatõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil (laiendatud)

950,0

20,0

135,0

120,0

224,7

53,6

25,0

10,0

7,0

5,3

1,3

23,0

1 574,9 (≈ 1,6 GW)

Kokku:

47

70 Rahastamisvahendid moodustavad ligikaudu 45% taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkidele eraldatud koguvahenditest (vt VII lisa). Üldiselt nõuab seda liiki taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud meetme lõppeesmärk (mille saavutamise korral makstakse kogu eraldatud summa välja) rahastamislepingute allkirjastamist, kuid mitte nende aluseks olevate projektide lõpuleviimist. Nende meetmete puhul jääb komisjoni seire põhjal ebaselgeks mitte üksnes loodava täiendava tootmisvõimsuse suurus, vaid ka selle lisandumise aeg.

71 Leidsime oma valimis ka neli juhtumit (üks Belgias ja kolm Itaalias), kus taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud REPowerEU meede on üksnes mõne suurema projekti lahutamatu osa. Seega peavad enne projekti käivitamist olema valminud ka ülejäänud moodulid või komponendid, mis ei kuulu taaste- ja vastupidavusrahastu alla. Need peaksid aga kavakohaselt valmima alles kaua pärast taaste- ja vastupidavusrahastu toimimise lõppu. Ainult taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate REPowerEU meetmete seire ei anna täielikku ülevaadet projektide ulatusest ja tegelikest saavutustest (vt 4. selgituses esitatud näide).

4. selgitus

Projekt valmib lõplikult alles pärast taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusperioodi lõppemist – Belgia

Selle 100 miljoni eurose meetmega (13,8% Belgia REPowerEU peatükist) kaasrahastatakse Oostende lähedal Belgia rannikust 45 km kaugusel asuva tehissaare vundamendi ehitamist hinnangulise kogumaksumusega 1,1 miljardit eurot. Meetme eesmärk on:

— koguda ja muundada elektrit kolmest kavandatud avamere tuulepargist (koguvõimsusega 3,5 GW) Princess Elizabethi tsoonis, et edastada see maismaavõrku;

— toimida tulevikus võrkudevaheliste ühenduste keskusena teiste riikidega (nagu Ühendkuningriik ja Taani).

Täielik toimimine sõltub nimetatud kolme tuulepargi valmimisest, nende ühendamisest energiasaarega ja saare ühendamisest maismaavõrguga. Kuigi saare vundament peaks olema taaste- ja vastupidavusrahastu tegevusperioodi lõpuks valmis, jäävad hilisemad etapid väljaspoole taaste- ja vastupidavusrahastust finantseeritava meetme rahastamisperioodi ning kolme tuulepargi valmimine on märkimisväärselt ajakavast maas. Taaste- ja vastupidavusrahastu meetme enda lõpuleviimisega täiendavat tootmisvõimsust ei looda.

48

72 Eespool toodut arvesse võttes saavad REPowerEU peatükkides sisalduvad taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad meetmed aidata vaid vähesel määral kaasa eesmärgile luua täiendavalt 103 GW taastuvenergia tootmisvõimsust.

REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad meetmed eelistavad päikeseenergia tootmist tuuleenergiale

73 Kavas „REPowerEU“ hinnangu kohaselt pidi saavutatama teatav tasakaal tuuleenergia (41 GW) ja päikeseenergia (62 GW) täiendava tootmisvõimsuse vahel33. Meie analüüs näitas aga, et enamik REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavatest taastuvenergiameetmetest soosib päikeseenergiat. Seda peamiselt põhjusel, et päikeseenergia tootmisvõimsust on lihtne luua nii kiiresti, et see vastaks taaste- ja vastupidavusrahastu ajakavale. Tuuleenergiaprojektide valmimine võtab aga kauem aega ja on keerukam, mistõttu on need taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides selgelt alaesindatud. Tulemuseks on tasakaalustamatus kava „REPowerEU“ vahenditega loodud täiendava päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimsuse vahel (vt näidet 5. selgituses).

5. selgitus

Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatava meetmega toetatakse peamiselt päikeseenergia tootmisvõimsuse loomist tuuleenergia arvelt– Rumeenia

Rumeenia REPowerEU peatüki taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud meetme eesmärk oli luua uusi võimsusi taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks. Kuigi meede võimaldas nii päikese- kui ka tuuleenergiaseadmete toetamist, oli valdav enamik edukalt lõpule viidud või käimasolevatest projektidest seotud päikeseenergiaga (90% ülesseatud võimsusest (MW)).

2025. aasta juuni seisuga ei olnud lõpule viidud ühtegi tuuleenergiaprojekti. Neli sellist projekti oli siiski veel pooleli, moodustades vaid 10% meetme teoreetilisest kavandatud tootmisvõimsusest. Nende tuuleenergiaprojektide puhul esines märkimisväärseid viivitusi, mis tulenesid probleemidest tarneahelas ning keerukatest paigaldusnõuetest ja loamenetlustest. Kolm neist on praegu liigitatud suure poolelijäämise riskiga projektideks.

Meetme kõige ambitsioonikam tuuleenergiaprojekt, mille võimsuseks kavandati 140 MW, ei kuulunud nelja poolelioleva projekti hulka, kuna see oli meie auditi ajaks juba tühistatud.

33 SWD(2022) 230 final.

49

74 Kuigi taastuvenergia tootmisvõimsus on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, ei ole neist allikatest tegelikult toodetud energia kogus samas tempos kasvanud. Kokkuvõttes suurenes taastuvenergia tootmisvõimsus 2015.–2023. aastal 71%, kuid taastuvenergia tootmine ise kasvas samal ajavahemikul vaid 42% (vt joonis 12).

Joonis 12 | EL 27 taastuvenergia teoreetilise tootmisvõimsuse võrdlus toodanguga (TWh)

Allikas: kontrollikoda IRENA RENEWABLE CAPACITY STATISTICS 2025 ja IRENA RENEWABLE ENERGY STATISTICS 2025 põhjal.

75 Tootmisvõimsuse ja tootmise kasvu erinevus on ilmne ning seda võib seletada mitme teguriga, näiteks:

● katkendlik tootmine, mis tuleneb päikese- ja tuuleenergia tootmise olemuslikust sõltuvusest ilmastikust, kusjuures päikeseenergia tootmine on samuti piiratud teatavate kellaaegadega;

● võrgu ja taristu piirangud energia ülekandmisel, mis tulenevad taastuvate energiaallikate muutlikust ja detsentraliseeritud olemusest;

● päikeseenergia võimsuse ja tootmise suhtarv on üldiselt tuuleenergia omast väiksem.

76 Oodatust väiksem tootlikkus näitab, et lihtsalt tootmisvõimsuse suurendamisest ei piisa, et saavutada kava „REPowerEU“ eesmärk asendada fossiilkütustest (peamiselt maagaasil töötavatest elektrijaamadest) toodetud energia. Selleks et kaoks ELi vajadus importida märkimisväärses koguses fossiilkütuseid, on oluline see erinevus ületada.

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

5

tuhat TWh

Taastuvenergia teoreetiline aastane tootmisvõimsus

Taastuvenergia tootmismaht

+71%

+42%

6

4

3

2

1

0

50

REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust finantseeritud meetmed kiirendasid kohati projektide rakendamist

77 Uute algatuste asemel sisaldasid taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükid palju investeeringuid, mida liikmesriigid olid varem kavandanud, kuid mis tuli raha puudumise tõttu edasi lükata. Meie analüüs 27 meetme kohta näitas, et neist kuue puhul kiirendas taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamine projektide elluviimist (vt näited 6. selgituses ja 7. selgituses).

6. selgitus

Pikaajaliste energiainvesteeringute kiirendamine REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete kaudu – Belgia

Direktiivis (EL) 2019/944 sätestati, et 2024. aastaks peavad arukad arvestid moodustama 80% kõigist arvestitest. Samuti sätestatakse määruses, et paigaldamine peab olema lõppkasutajatele tasuta ning kulud peavad kandma jaotusvõrguettevõtjad.

2022. aasta lõpuks oli arukate arvestite osakaal Belgias vaid 24%, samas kui ELi keskmine oli 54%.

Belgia REPowerEU peatükk sisaldas meedet I-717 „Energiajaotuse optimeerimine – Vallooni piirkond“, et kiirendada arukate arvestite kasutuselevõttu Valloonias.

51

Taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide ebapiisav keskendumine piiriülestele võrkudevahelistele ühendustele on käestlastud võimalus suurendada ühtse elektrituru tõhusust ja seda paremini integreerida.

78 Leidsime ühes oma varasemas aruandes, et üks tõhusa ühtse elektrituru ja turu täieliku integreerimise tagamiseks vajalik element on piiriülest kaubandust toetav piisav piiriülene ühendatus34. Selleks nõutakse energialiidu õigusraamistikus liikmesriikidelt järgnevat:

● saavutada 2030. aastaks elektrivõrkude ühendatuse miinimumeesmärk (15%)35;

● teha 2025. aastaks kauplemiseks kättesaadavaks vähemalt 70% võrkudevaheliste ühenduste võimsusest36.

Märkisime oma eriaruandes 03/2023 energialiidu kohta, et mitmes liikmesriigis ei ole nende eesmärkide saavutamisel tehtud piisavaid edusamme.

79 Komisjoni kava „REPowerEU“ eesmärk oli „viia ellu paljud pikalt viibinud projektid, keskendudes eelkõige piiriülestele ühendustele, et luua integreeritud energiaturg“37. Elektrimääruses on võrkudevaheline ühendus määratletud kui „ülekandeliin, mis kulgeb või ulatub üle liikmesriikidevahelise piiri ning ühendab nende liikmesriikide siseriiklikud põhivõrgud“38. Kaasseadusandjate poolt vastu võetud muudetud taaste- ja vastupidavusrahastu määruses, mis sisaldab ka kava „REPowerEU“, kasutatakse aga laiemat määratlust: selles nõutakse, et liikmesriigid eraldaksid vähemalt 30% REPowerEU peatükkide hinnangulistest kulutustest piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga meetmetele. Tegelikkuses ei too see aga ilmtingimata kaasa suuremat keskendumist võrkudevahelistele ühendustele.

34 Euroopa Kontrollikoja eriaruande 03/2023 punkt 43.

35 Määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 lõike d punkt 1.

36 Uuesti sõnastatud elektrimääruse (määrus (EL) 2019/943) artikkel 16 ja määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 lõike d punkt 3.

37 COM(2022) 230, lk 12.

38 Määruse (EL) 2019/943 artikli 2 lõige 1.

52

80 Nagu me märkisime oma ülevaates 01/2025, on tegelikud piiriüleste ühenduste projektid keerukad ja nende rakendamise aeg ületab taaste- ja vastupidavusrahastu kestust. Need projektid kuuluvad tavaliselt üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) poliitika alla ja neid rahastatakse Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammist (CEF-E). Kuna taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükid kiideti heaks alates 2023. aasta lõpust, ei tundu seda liiki projektide lisamine olema võimalik.

81 Komisjoni neljandas taaste- ja vastupidavusrahastu aastaaruandes märgitakse, et REPowerEU peatükkides käsitletakse kriitilise tähtsusega energiasüsteemide kitsaskohti (nagu piiriüleste ühenduste puudumine), investeerides uutesse piiriülestesse elektrivõrkudevahelistesse ühendustesse39. Meie analüüs näitas aga, et kaheksa liikmesriiki kümnest, kellele esitati 2023. aastal riigipõhiseid allsoovitusi üleskutsega arendada piiriüleseid võrkudevahelisi ühendusi, ei lisanud seda liiki meetmeid oma REPowerEU peatükkidesse. Kokkuvõttes leidsime piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste seas ainult kolm taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavat meedet. Neist kahte kavandati Itaalias, kuid neist üks hiljem tühistati (vt punkt IX lisa). Teine Itaalia projekt moodustab 2,3% riigi taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatüki hinnangulistest kuludest. Kolmas meede oli Lätis ja moodustab 45% riigi REPowerEU peatükist (vt 7. selgitus).

7. selgitus

Piiriülesed investeeringud võrkudevahelistesse ühendustesse – Läti

Läti taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükk sisaldab meedet 7.2.i „Energiavarustuse kindlus ja stabiilsus ning sünkroniseerimine liidu võrguga“. See aitas rahastada 60 MW mahutavat akupõhist energiasalvestussüsteemi Rēzeknes, et toetada Balti riikide desünkroniseerimist Venemaa elektrivõrgust.

Selle piiriülese projekti käivitasid 2009. aastal Läti, Leedu, Eesti ja Poola. Mitmeaastase taristuprojekti koguinvesteering oli 1,6 miljardit eurot, sealhulgas 1,23 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastu sihttoetustena. See viidi aga suures osas lõpule enne kava „REPowerEU“ vastuvõtmist 2022. aastal. Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatakse ainult ühte Läti REPowerEU peatükis sisalduvat alakomponenti maksumusega 60 miljonit eurot.

39 COM(2025) 637 final, lk 64.

53

82 Leidsime samuti, et piiriülese või mitut riiki hõlmava kriteeriumi lai määratlus taaste- ja vastupidavusrahastu määruses võimaldas liikmesriikidel liigitada 76% oma taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU meetmetest piiriülesteks või mitut riiki hõlmavateks. Seda oli oluliselt rohkem, kui muudetud taaste- ja vastupidavusrahastu määruses seatud eesmärk (30%). REPowerEU peatükkides sisalduvate meetmetega tutvumisel leidsime siiski, et sellistel meetmetel nagu päikesepaneelide paigaldamine keset riiki või hoonete energiatõhususe parandamine leiti olevat piiriülene mõju, kuna need vähendasid ELi üldist energiatarbimist. Oleme seisukohal, et kuigi sellised meetmed aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest, puudub neil otsene piiriülene element ja need ei aita luua ühendusvõimsust, mis on vajalik piiriülese energiakaubanduse toetamiseks.

REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad meetmed edenevad sageli kavandatust aeglasemalt ning kava „REPowerEU“ saavutuste hindamiseks on vähe tõendeid

83 Hindasime, kas REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud 27 meetmest koosnenud valimi rakendamine viies liikmesriigis toimus ajakava kohaselt. Valim moodustab 10% REPowerEU meetmete koguarvust ja 44% nende hinnanguliselt 65 miljardi eurosest kogumaksumusest. Uurisime ka seda, kas meie valimi taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud lõpuleviidud meetmete tulemused aitasid kaasa kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisele ning kas taaste- ja vastupidavusrahastu tulemusraamistikuga saab usaldusväärselt jälgida REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud meetmete panust nende eesmärkide saavutamisse.

Peaaegu kaks kolmandikku uuritud meetmetest oli ajakavast maas ja paljude puhul ei kajastanud nende lõplikud eesmärgid ja sihid projektide lõpuleviimist

84 Täheldasime, et meie valimisse kuulunud 27 meetmest 18 puhul (66%) esines viivitusi. Kuuel juhul (22%) tuli seetõttu kohandada nende ulatust ning veel neli meedet (15%) tühistati taaste- ja vastupidavuskavade lõplike läbivaatamiste käigus. See võib ohustada vahendite kasutamist või vähendada kava ambitsioonikust (kui prognoositud maksumust ja seega eraldatud summasid vastavalt ei kohandata). Üksikasjalikum teave liikmesriikide kaupa on esitatud tabelis 4 ning kõigi taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatava meetmete kohta IX lisas).

54

Tabel 4 | Meie valimi taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud meetmete rakendamise seis

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

85 Meie valimisse kuulunud 23-st taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud meetmest 12 puhul, mis sisalduvad ka läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskavades (52%), eeldatakse, et nende aluseks olevad projektid viiakse lõpule alles pärast taaste- ja vastupidavusrahastu lõppu. Näiteks Poolas ja Leedus viiakse enamik kolme rahastamisvahendi aluseks olevaid meetmeid (mille hinnanguline kogumaksumus on 21,6 miljardit eurot) eeldatavasti lõpule tükk aega pärast taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusperioodi lõppu (31. august 2026) ja teatavatel juhtudel isegi pärast kava „REPowerEU“ 2030. aasta tegevuse lõpetamist (vt IX lisa). Ainult taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate REPowerEU meetmete seire ei anna täielikku ülevaadet projektide ulatusest ja tegelikest saavutustest.

BE

IT

LT

PL

RO

Meetmete arv valimis

Tagasi võetud Mahtu vähendatud

Algsest ajakavast maas

Ajakavas Meetmed, mille projektid viiakse lõpule pärast 2026. aastat

Ellu viidud

6

6

3

7

5

2

1

0

0

1

1

0

1

4

0

1

0

1

3

3

864

2

4

1

0

1

8

30% 4%30%

1

0

0

0

1

0 2

4

2

3

1

12

22%15%

27Kokku

% koguarvust

55

86 Leidsime ka, et taaste- ja vastupidavusrahastu meetmeid käsitlevates 2024. aasta oktoobri ja 2025. aasta aprilli poolaasta eduaruannetes40 ei märgitud selgelt viivitusi ega avalikustatud alati nõuetekohaselt edasilükatud vahe-eesmärkide ja sihtide mõju. Muudel juhtudel leidsime, et liikmesriikide ametiasutused olid viivituste suurest tõenäosusest teadlikud, kuid ei teavitanud neist komisjoni oma kaks korda aastas esitatavates eduaruannetes.

Vähe edusamme kolmandiku REPowerEUga seotud riigipõhiste allsoovituste rakendamisel

87 Nagu on sätestatud Euroopa poolaasta41 raames, võtab komisjon riigipõhiste soovituste järgimise hindamisel arvesse majandus-, eelarve- ja sotsiaalpoliitikat, ning vaatab seega kaugemale taaste- ja vastupidavusrahastu meetmetest.

88 Seepärast analüüsisime lisaks punktides 47–55 esitatud meetmete ülesehituse analüüsile komisjoni hindamise põhjal ka REPowerEUga seotud riigipõhiste allsoovituste täitmise seisu aastatel 2023–2025.

89 Kokkuvõttes näitab meie analüüs, et viimase kahe aasta jooksul on REPowerEUga seotud riigipõhiste allsoovituste rakendamisel tehtud vähe edusamme. Komisjoni hinnangul oli 14% riigipõhiste allsoovituste puhul tehtud 2025. aastaks märkimisväärseid edusamme või olid need täielikult täidetud. Ligikaudu 55% riigipõhiste allsoovituste rakendamisel on tehtud mõningaid edusamme, samas kui ülejäänud 31% puhul on tehtud vaid vähe edusamme (vt link nr 3 IV lisas, kus esitatakse kontrollikoja hinnang selle kohta, mil määral on REPowerEUga seotud 2023. aasta riigipõhiseid allsoovitusi täidetud).

40 Määruse (EL) 2021/241 artikkel 27.

41 Määruse (EL) 2024/1263 põhjendused 10 ja 12 ning artikkel 16.

56

90 Tegime ka kaks järgmist tähelepanekut:

● puuduv edenemine loamenetluste lihtsustamisel on peamiselt tingitud viivitustest ja soovituste osalisest rakendamisest. Neli liikmesriiki42 on soovituste täitmisel oluliselt ajakavast maas ja viis43 tegelevad sellega vaid osaliselt, panustades niisiis vaid vähesel määral vastavate riigipõhiste soovituste täitmisse. Kahest liikmesriigist, kes ei lisanud loamenetlusi lihtsustavaid reforme oma REPowerEU peatükkidesse, kasutab üks taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid haldusmenetluste ühtlustamiseks (kuid teeb seda väljaspool REPowerEU peatükki), ning teine lisas selle reformi oma riiklikku energia- ja kliimakavasse (kuid mitte oma taaste- ja vastupidavuskavasse) Praeguse seisuga on mõlemad teinud vaid vähe edusamme;

● Ainult kaks liikmesriiki (Läti ja Itaalia) olid lisanud oma REPowerEU peatükkidesse taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad piiriüleste ühendustega seotud meetmed (vt ka punkt 81). Üksnes Läti puhul hinnati, et ta on teinud märkimisväärseid edusamme nimetatud riigipõhise soovituse rakendamisel. Neli liikmesriiki (Küpros, Kreeka, Portugal ja Hispaania) ülejäänud kaheksast, kellele esitati riigipõhine soovitus elektrivõrkude piiriülese ühendamise kohta, ei esitanud piisavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et nõutud projekte rakendatakse REPowerEU peatükkidest sõltumatult. Nad on teinud riigipõhiste allsoovituste rakendamisel endiselt vaid vähe edusamme.

42 Tšehhi, Poola, Portugal ja Slovakkia.

43 Austria, Saksamaa, Ungari, Malta ja Madalmaad.

57

Komisjonil on vähe tõendeid kava „REPowerEU“ saavutuste hindamiseks

91 REPowerEU muutmismäärusega ei muudetud taaste- ja vastupidavusrahastu ühiseid näitajaid. Meie käesoleva auditi valdkondi, st täiendava taastuvenergiavõimsuse lisandumist mõõdetakse ainult ühega 14 olemasolevast ühisest näitajast (CI 2: „Taastuvenergia jaoks paigaldatud täiendav tegevusvõimsus“). Samas ei ole aga vaja eraldi aru anda saavutuste kohta, mis puudutavad algset eesmärki ja mis kava „REPowerEU“ kasutuselevõtuga seatud täiendavat eesmärki. Ükski taaste- ja vastupidavusrahastu ühine näitaja ei hõlma muid põhiaspekte, nagu eesmärki vähendada sõltuvust Vene fossiilkütustest ja suurendada piiriülest ühendusvõimsust. Samal ajal ei võimalda REPowerEU peatükkides sisalduvad taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmete eesmärgid ja sihid alati hinnata kvantitatiivseid tulemusi või mõju (vt punktid 68 ja 69). Märkisime seda juba kontrollikoja eriaruandes 26/2023. Väljaspool taaste- ja vastupidavusrahastut ei pea liikmesriigid ei koguma andmeid kava „REPowerEU“ raames võetud meetmetega saavutatud tulemuste ja mõju kohta ega neid komisjonile esitama.

92 Analüüsisime REPowerEUga seotud 25 tulemusnäitajat komisjoni seadusandlikus ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku tulemusraamistiku kohta ja leidsime, et selline mitteoptimaalne olukord jääks püsima ka 2027. aasta järgsel perioodil (vt VIII lisa).

93 Kokkuvõttes oleme seisukohal, et komisjonil on vähe tõendeid kava „REPowerEU“ saavutuste hindamiseks, ning jääb ebaselgeks, kuidas komisjon kavatseb hinnata, millisel viisil seostada Venemaa fossiilkütuste impordi vähendamist ja edusamme kava „REPowerEU“ muude konkreetsete eesmärkide (nt taastuvenergia tootmisvõimsus ja võrkudevahelised ühendused) saavutamisel liikmesriikide REPowerEU või muude meetmete või siis tegevustega, mis eelnesid kavale „REPowerEU“ või ei olnud sellega seotud.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Petri Sarvamaa, võttis käesoleva aruande vastu 24. juuni 2026. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president Tony Murphy

58

I lisa. Lühidalt auditist 01 Kava „REPowerEU“ hõlmab mitmesuguseid investeeringuid ja reforme, mille üldeesmärk

on:

● mitmekesistada energiaallikaid (peamiselt selleks, et vähendada fossiilkütuste importi Venemaalt);

● kiirendada üleminekut puhtale energiale (suurendades elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest);

● säästa energiat;

● arendada Euroopa võrkudevaheliste ühendusi ja taristut;

● parandada valmisolekut (tugevdades ennetavalt ELi võimet tulla toime tõsiste häiretega maagaasiga varustamisel).

Auditi ulatus ja käsitlusviis

02 Keskendusime oma audititöös kava „REPowerEU“ neile komponentidele ja meetmetele, mis on seotud selle kolme konkreetse eesmärgiga:

● mitmekesistada nafta- ja gaasitarnete allikaid, et need ei pärineks Venemaalt;

● kiirendada üleminekut puhtale energiale, suurendades taastuvenergia tootmisvõimsust;

● parandada piiriülestee energiavõrkude omavahelist ühendatust.

03 Peamine auditiküsimus oli järgmine: „Kas kava „REPowerEU“ rakendatakse tõhusalt, et vähendada Venemaa osakaalu fossiilkütuste tarnimisel ning kiirendada üleminekut puhtale energiale?“

Lisad

59

Eelkõige uurisime:

● kas kava rakendamine on hästi seotud ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimisraamistikuga;

● kuidas on rahastatud kava rakendamiseks võetavaid meetmeid ja kas taaste- ja vastupidavusrahastu peatükkides sisalduvates REPowerEU meetmetes käsitletakse asjaomaseid 2022. ja 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi;

● kui hästi on kava rakendamiseks võetud meetmed aidanud kaasa REPowerEU eesmärkide saavutamisele.

Joonis 1 | Auditi läbiviimine

Allikas: kontrollikoda.

Komisjoni tasand

Viie auditeeritud liikmesriigi kohta: Poola, Itaalia, Rumeenia, Belgia ja Leedu

ametlikud dokumendid

kõik REPowerEU peatükkide meetmed ja arvud

Euroopa poolaasta dokumendid ja väljavõtted neid toetavast andmebaasist (SESAR)

valik peatükkides esitatud meetmetest

Euroopa Komisjoni esindajatega

liikmesriikide ametiasutustega

vahendite lõplike saajate ja asjakohaste erasektori esindajatega

valitud lõpule viidud (või käimasolevad) meetmed

Dokumentidega tutvumine

Kontroll

Intervjuud

60

04 Meie audititöö koosnes järgmistest peamistest elementidest.

1) Kontrollisime kõigi 27 liikmesriigi puhul, kui hästi on nende lõplikud riiklikud energia- ja kliimakavad seotud kavaga „REPowerEU“ ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkidega, ning kui hästi on taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide meetmed aidanud täita 2022. ja 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi REPowerEU eesmärkide saavutamiseks.

2) Vaatasime läbi ka 11 liikmesriigi (Belgia, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Läti, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari) 2024. aasta muudetud riiklikud energia- ja kliimakavad, et teha neis kindlaks uued või ajakohastatud meetmed meie auditiga hõlmatud valdkondades. Nimetatud 11 liikmesriigi REPowerEU peatükkide meetmete hinnanguline kogumaksumus on 34,9 miljardit eurot, mis moodustab 54% kõigist taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest, mis on eraldatud 27 liikmesriigi REPowerEU peatükkidele.

3) Lisaks külastasime viit liikmesriiki: Belgia, Itaalia, Leedu, Poola ja Rumeenia, kelle arvele langeb kokku ligikaudu 60% taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkides loetletud investeeringute ja reformide hinnangulisest kogusummast. Moodustasime valimi nende riikide 27 investeeringust ja reformist, et kontrollida, kas need kulgevad kavakohaselt ja toimivad ootuspäraselt. Meie hindamine põhines REPowerEU peatükkides ja muudes dokumentides esitatud eesmärkidel ja sihtidel. Vajaduse korral vestlesime ka nende meetmete rakendamise eest vastutavate avaliku sektori asutuste või erasektori üksuste esindajatega.

05 Kohapealne audititöö kestis 2024. aasta oktoobrist 2025. aasta detsembrini. Hindasime kava „REPowerEU“ rakendamist 2022. aasta maist kuni 2025. aasta detsembrini.

06 Käesolev audit ei hõlma energiatõhususe parandamiseks ja energia säästmiseks võetud meetmeid, mida käsitletakse ühes teises kontrollikoja käimasolevas auditis.

07 Meie auditimetoodika on kooskõlas kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelise organisatsiooni (INTOSAI) rahvusvaheliste auditistandarditega.

61

II lisa. Taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU heakskiidetud peatükkide hinnangulised kulud (EL 27, mld €, okt 2025)

Liikmesriik Sihttoetused Laenud Eraldised kokku

Osakaal KOGUSUMMAST

Austria 210 304 520 210 304 520 0,3%

Belgia 515 623 658 195 000 000 710 623 658 1,1%

Bulgaaria 498 208 098 498 208 098 0,8%

Horvaatia 276 228 416 2 649 421 679 2 925 650 095 4,5%

Küpros 104 580 000 104 580 000 0,2%

Tšehhi 735 462 052 735 462 052 1,1%

Taani 302 533 137 302 533 137 0,5%

Eesti 90 040 000 90 040 000 0,1%

Soome 127 090 000 127 090 000 0,2%

Prantsusmaa 2 826 330 141 2 826 330 141 4,3%

Saksamaa 2 444 838 528 2 444 838 528 3,7%

Kreeka 901 942 312 901 942 312 1,4%

Ungari 705 417 490 3 897 455 211 4 602 872 701 7,1%

Iirimaa 240 000 000 240 000 000 0,4%

Itaalia 2 756 950 000 8 421 000 000 11 177 950 000 17,1%

Läti 134 743 378 134 743 378 0,2%

Leedu 214 415 242 549 130 737 763 545 979 1,2%

Luksemburg 177 328 000 177 328 000 0,3%

Malta 69 900 000 69 900 000 0,1%

Madalmaad 792 861 550 792 861 550 1,2%

62

Poola 2 755 862 361 21 949 648 026 24 705 510 387 37,8%

Portugal 950 643 356 950 643 356 1,5%

Rumeenia 1 440 391 220 577 082 830 2 017 474 050 3,1%

Slovakkia 441 323 351 441 323 351 0,7%

Sloveenia 122 170 000 122 170 000 0,2%

Hispaania 5 216 693 413 1 700 000 000 6 916 693 413 10,6%

Rootsi 282 469 136 282 469 136 0,4%

KOKKU 25 334 349 359 39 938 738 483 65 273 087 842 100,0% Märkus: meie auditivalimisse kuulunud liikmesriikide REPowerEU meetmete (märgitud rohelisega) hinnanguline kogukulu on 39 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 60% taaste- ja vastupidavusrahastu eraldisest REPowerEU peatükkidele.

Allikas: kontrollikoda Fenixi failide põhjal (oktoober 2025).

63

III lisa. Peamised seadusandlikud aktid ja algatused energialiidu saavutamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks

Aasta Õigusakt/algatus Põhijooned/-eesmärgid 2009 Kliima- ja energiapakett 2020. aasta eesmärgid; HKSi direktiivi

läbivaatamine; jõupingutuste jagamist käsitlev otsus.

2013 ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia

Esimene kogu ELi hõlmav kliimamuutustega kohanemise strateegia

2018 Juhtimist käsitlev määrus (EL 2018/1999)

Energia- ja kliimakavade raamistik; seire- ja aruandluskohustused

2019 Euroopa rohelise kokkuleppe teatis Visioon kliimaneutraalsest EList 2050. aastaks

Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“

Kaheksa õigusakti; energia- ja kliimakavade nõue; süsinikuheite vähendamise meetmed

2021 Euroopa kliimamäärus (EL 2021/1119) Õiguslikult siduv neutraalsuse nõue aastaks 2050; eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55%

Pakett „Eesmärk 55“ Seadusandlikud ettepanekud 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks; taastuvenergia ja tõhususe alaste direktiivide läbivaatamine

Ajakohastatud ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia Rangemad kohanemismeetmed

2022 Kava „REPowerEU“ Vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest; kõrgemad taastuvenergia ja tõhususe eesmärgid

2023 Direktiiv (EL) 2023/2413. Muudeti direktiivi (EL) 2018/2001 – suurendati taastuvenergia eesmärki 2030. aastaks 42,5%-ni (soovituslik lisaeesmärk, st +2,5 pp)

Komisjoni soovitused riiklike energia- ja kliimakavade kohta

Suunised Euroopa kliimamääruse kohaste ajakohastatud riiklike kavade koostamiseks

2024 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamise protsess

Mõjuhinnang ja konsulteerimine seoses eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90%

2025 Euroopa kliimamääruse muutmise ettepanek

Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ametlik ettepanek 2040. aasta eesmärgi kohta (kasvuhoonegaaside vähendamine 90% võrra)

64

IV lisa. Lingid täiendavale tehnilisele teabele Kontrollikoja avatud andmete platvormil saab tutvuda järgmiste lisadokumentidega.

1) Kontrollikoja võrdlus riiklike energia- ja kliimakavade rakendusmeetmete kohta (2024 vs. 2019).

2) Kontrollikoja võrdlus riiklike energia- ja kliimakavade eesmärkide kohta (2024 vs. 2019).

3) Kontrollikoja hinnang selle kohta, mil määral on iga 2023. aasta riigipõhist allsoovitust järgitud.

65

V lisa. Riiklike energia- ja kliimakavade investeeringud liikmesriikide 2025. aasta iga kahe aasta tagant esitatavates eduaruannetes ning taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükkide kulutused

Liikmesriik Seis Andmed XIII lisas

Erasektori investeeringud kuni 2023. aastani (€)

Avaliku sektori investeeringud kuni

2023. aastani (€)

Eeldatavad investeeringud alates 2024. aastast

(era- ja avaliku sektor EL, €)

REPowerEU peatükk (€)

Saksamaa Avalikustatud JAH 116 891 539 341 80 798 584 034 360 034 091 441 2 444 838 075

Madalmaad Avalikustatud JAH 9 050 166 674 10 295 469 355 18 241 327 542 735 000 000

Slovakkia Avalikustatud JAH 2 329 062 915 1 048 321 360 57 717 188 851 401 050 000

Prantsusmaa Avalikustatud JAH 1 192 082 000 17 802 600 000 1 230 000 000 2 826 330 141

Leedu Avalikustatud JAH 840 881 176 1 607 578 509 8 931 625 487 747 560 379

Sloveenia Avalikustatud JAH 779 612 903 566 554 700 – 122 170 000

66

Liikmesriik Seis Andmed XIII lisas

Erasektori investeeringud kuni 2023. aastani (€)

Avaliku sektori investeeringud kuni

2023. aastani (€)

Eeldatavad investeeringud alates 2024. aastast

(era- ja avaliku sektor EL, €)

REPowerEU peatükk (€)

Poola Avalikustatud JAH 514 990 754 4 452 892 380 32 433 823 836 24 477 415 877

Küpros Avalikustatud JAH 175 265 199 126 335 164 5 866 745 663 140 580 000

Ungari Avalikustatud JAH 132 599 414 3 392 309 731 9 260 872 010 4 602 872 701

Vahesumma 131 906 200 376 120 090 645 233 493 715 674 830 36 497 817 173

Eesti Avalikustatud JAH 71 991 044 463 454 802 3 887 466 415 90 040 000

Portugal Avalikustatud JAH 46 686 506 3 653 256 467 4 499 915 427 855 400 000

Malta Avalikustatud JAH 1 665 562 377 924 690 1 291 887 214 69 900 000

Soome Avalikustatud JAH – 8 952 000 000 – 127 090 000

67

Liikmesriik Seis Andmed XIII lisas

Erasektori investeeringud kuni 2023. aastani (€)

Avaliku sektori investeeringud kuni

2023. aastani (€)

Eeldatavad investeeringud alates 2024. aastast

(era- ja avaliku sektor EL, €)

REPowerEU peatükk (€)

Bulgaaria Avalikustatud JAH – 5 072 367 012 2 782 551 994 498 208 098

Rootsi Avalikustatud JAH – 2 182 770 078 7 653 870 422 282 469 136

Läti Avalikustatud JAH – 39 162 284 28 609 943 134 743 378

Luksemburg Avalikustatud JAH – – – 177 328 000

Austria Avalikustatud EI Andmed puuduvad Andmed puuduvad Andmed puuduvad 210 304 520

Tšehhi Avalikustatud EI Andmed puuduvad Andmed puuduvad Andmed puuduvad 735 462 052

Iirimaa Avalikustatud EI Andmed puuduvad Andmed puuduvad Andmed puuduvad 240 000 000

Itaalia Avalikustatud EI Andmed puuduvad Andmed puuduvad Andmed puuduvad 11 177 950 000

68

Liikmesriik Seis Andmed XIII lisas

Erasektori investeeringud kuni 2023. aastani (€)

Avaliku sektori investeeringud kuni

2023. aastani (€)

Eeldatavad investeeringud alates 2024. aastast

(era- ja avaliku sektor EL, €)

REPowerEU peatükk (€)

Horvaatia Avalikustamata 2 925 650 095

Taani Avalikustamata 163 585 906

Kreeka Avalikustamata 794 821 929

Rumeenia Avalikustamata 2 017 474 050

Hispaania Avalikustamata 6 916 693 413

Belgia Ootel 705 603 658

Vahesumma 120 343 111 20 740 935 333 20 144 301 415 28 122 724 235

KOKKU 132 026 543 487 140 831 580 565 513 859 976 246 64 620 541 408

69

VI lisa. Nafta ja gaasi import Venemaalt (EL 27, 2021–2024) Maagaas – torujuhe + veeldatud naftagaas

(mln m3) 2021 2022 2023 2024 EL 27 153 225,5 83 823,9 33 402,8 37 843,3 Belgia 2 404,9 2 820,8 4 018,8 3 444,7 Bulgaaria 2626,5 1205,3 0,0 0,0 Tšehhi 8 718,9 6 837,9 551,5 1 791,0 Taani 0,0 0,0 0,0 0,0 Saksamaa 55 443,3 25 941,1 0,0 0,0 Eesti 58,1 0,0 0,0 0,0 Iirimaa 0,0 0,0 0,0 0,0 Kreeka 2 604,0 1 000,7 2 111,1 3 339,8 Hispaania 3 219,5 4 982,8 6 465,5 6 436,2 Prantsusmaa 10 755,6 8 149,5 6 009,9 7 406,4 Horvaatia 0,0 0,0 0,0 0,0 Itaalia 29 170,7 13 987,6 2 931,0 5 696,2 Küpros 0,0 0,0 0,0 0,0 Läti 1 187,0 189,8 0,0 0,0 Leedu 887,2 279,0 0,0 0,0 Luksemburg 141,6 0,0 1,9 0,0 Ungari 7 105,0 7 671,0 6 413,0 4 064,0 Malta 0,0 0,0 0,0 0,0 Madalmaad 9 176,7 3 910,0 1 357,9 2 127,1 Austria 0,0 0,0 0,0 0,0 Poola 10 468,2 2 986,3 0,0 0,0 Portugal 780,1 298,7 366,6 246,1 Rumeenia 2 765,9 365,5 0,0 0,0 Sloveenia 128,8 71,8 0,0 0,0 Slovakkia 3 536,0 2 388,0 2 877,0 3 089,0 Soome 1 927,0 673,0 181,0 141,0 Rootsi 120,2 64,9 117,6 62,0 Allikas: Eurostat.

70

Maagaas – veeldatud naftagaas

(mln m3) 2021 2022 2023 2024 EL 27 12 019,8 17 094,8 19 178,0 20 048,9 Belgia 1 340,3 2 733,0 4 006,1 3 444,7 Bulgaaria 0,0 0,0 0,0 0,0 Tšehhi 0,0 0,0 0,0 0,0 Taani 0,0 0,0 0,0 0,0 Saksamaa 0,0 0,0 0,0 0,0 Eesti 28,8 0,0 0,0 0,0 Iirimaa 0,0 0,0 0,0 0,0 Kreeka 0,0 184,2 777,4 264,7 Hispaania 3 219,5 4 982,8 6 465,5 6 436,2 Prantsusmaa 3 462,3 5 588,3 6 005,4 7 398,8 Horvaatia 0,0 0,0 0,0 0,0 Itaalia 0,0 193,0 89,0 89,5 Küpros 0,0 0,0 0,0 0,0 Läti 5,9 0,0 0,0 0,0 Leedu 0,0 0,0 0,0 0,0 Luksemburg 0,0 0,0 0,0 0,0 Ungari 0,0 0,0 0,0 0,0 Malta 0,0 0,0 0,0 0,0 Madalmaad 2 824,4 2 764,1 1 169,4 1 965,9 Austria 0,0 0,0 0,0 0,0 Poola 75,4 51,7 0,0 0,0 Portugal 780,1 298,7 366,6 246,1 Rumeenia 0,0 0,0 0,0 0,0 Sloveenia 0,0 0,0 0,0 0,0 Slovakkia 0,0 0,0 0,0 0,0 Soome 163,0 234,0 181,0 141,0 Rootsi 120,2 64,9 117,6 62,0 Allikas: Eurostat.

71

Nafta

(tuhandetes tonnides) 2021 2022 2023 2024 EL 27 112 447,9 88 429,8 14 367,9 11 705,0 Belgia 8 382,4 6 123,7 0,0 0,0 Bulgaaria 0,0 0,0 0,0 0,0 Tšehhi 3 418,0 4 161,0 4 307,0 2 715,0 Taani 847,8 72,8 0,0 0,0 Saksamaa 27 741,0 22 392,0 205,0 : Eesti 0,0 0,0 0,0 0,0 Iirimaa 0,0 0,0 0,0 0,0 Kreeka 3 063,1 606,5 0,0 0,0 Hispaania 2 569,2 698,5 0,0 0,0 Prantsusmaa 2 995,0 2 130,0 0,0 0,0 Horvaatia 0,0 0,0 0,0 0,0 Itaalia 5 757,9 12 075,5 0,0 0,0 Küpros 0,0 0,0 0,0 0,0 Läti 0,0 0,0 0,0 0,0 Leedu 6 398,8 1 416,0 0,0 0,0 Luksemburg 0,0 0,0 0,0 0,0 Ungari 3 497,0 5 136,0 4 807,0 4 988,0 Malta 0,0 0,0 0,0 0,0 Madalmaad 16 930,4 12 599,3 0,0 0,0 Austria 530,3 69,6 0,0 0,0 Poola 14 982,8 11 316,6 499,9 0,0 Portugal 0,0 0,0 0,0 0,0 Rumeenia 1 811,3 2 299,8 0,0 0,0 Sloveenia 0,0 0,0 0,0 0,0 Slovakkia 5 467,0 5 249,0 4 549,0 4 002,0 Soome 6 491,0 1 603,0 0,0 0,0 Rootsi 1 564,9 480,6 0,0 0,0 Allikas: Eurostat.

72

VII lisa. Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmetest rahastamisvahendid REPowerEU peatükkides

Allikas: kontrollikoda Fenixi failide põhjal (jaanuar 2025).

Meetme kood Meetme nimi Summa (mln €)

ES-C[C31]-I[I2]

ES-C[C31]-I[I3]

ES-C[C31]-I[I6]

ES-C[C31]-I[I8]

HU-C[C10]-I[I12]

HU-C[C10]-I[I13]

HU-C[C10]-I[I14]

HU-C[C10]-I[I15]

HU-C[C10]-I[I16]

IT-C[M7]-I[I12]

IT-C[M7]-I[I16]

IT-C[M7]-I[I17]

LT-C[C8]-I[H-3-1-.H-3-1-]

PL-C[G]-I[3.1.4]

PL-C[G]-I[3.1.5]

Taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu toetuskava

Taastuvate energiaallikate väärtusahela ja salvestamise toetuskava

Süsinikuheite vähendamise projektide toetuskava (sihttoetused)

Süsinikuheite vähendamise projektide toetuskava (laenud)

Rahastamisvahendi loomine ettevõtete energiatõhususe parandamiseks

Rahastamisvahendi loomine eluhoonete energiatõhususe parandamiseks ja energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks

Rahastamisvahendi loomine elektrisõidukite laadimisjaamade rajamise toetamiseks

Rahastamisvahendi loomine, et toetada sõidukipargi pakkujaid akutoitega elektrisõidukite ostmisel

Rahastamisvahendi loomine maapõueenergia uurimise ja kasutamise toetamiseks

Rahastamisvahend rahvusvahelise juhtpositsiooni arendamiseks tööstuses ning teadus- ja arendustegevuses heiteta busside valdkonnas

Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest omatarbeks toodetud energia tootmiseks

Rahastamisvahend avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide ning väikese sissetulekuga ja vähekaitstud leibkondade eluruumide energiatõhusaks renoveerimiseks

Toetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia maismaal)

Toetus riigi energiasüsteemile (energiatoetusfond)

Avamere tuuleparkide ehitamine (avamere tuuleenergia fond)

1 600,0

1 000,0

430,0

1 050,0

461,0

589,3

79,2

52,6

351,3

100,0

320,0

1 381,0

549,1

16 270,3

4 785,0

Kokku: 29 018,8 mln eurot

ES

HU

IT

LT

PL

73

VIII lisa. 2027. aasta järgse tulemusraamistiku määruse ettepanekus esitatud REPowerEU tulemusnäitajad, mis on meie auditi seisukohast asjakohased

Poliitikavaldkond (1. tasand)

Poliitikavaldkond (2. tasand)

# Sekkumisvaldkond Väljundnäitaja Tulemusnäitaja

Energia Elektrienergia tootmine

172 Elektrienergia tootmine kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia abil

Uus ja täiendav ülesseatud elektritootmise võimsus (MW);

Aastas ära hoitud kasvuhoonegaaside heitkogused CO2 ekvivalenttonnides Saasteaine (PM2,5 ja NOX) vähendamine tonnides; Nende inimeste arv kolmandates riikides, kellel on juurdepääs elektrile – uue juurdepääsu ja parema juurdepääsu kaudu;

Energia Elektrienergia tootmine

173 Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil

Uus ja täiendav ülesseatud elektritootmise võimsus (MW);

Energia Elektrienergia tootmine

174 Elektrienergia tootmine maismaa tuuleenergiast

Uus ja täiendav ülesseatud elektritootmise võimsus (MW);

Energia Elektrienergia tootmine

175 Elektrienergia tootmine meretuuleenergiast

Uus ja täiendav ülesseatud elektritootmise võimsus (MW);

Energia Elektrienergia tootmine

176 Elektrienergia tootmine geotermilisest energiast

Uus ja täiendav ülesseatud elektritootmise võimsus (MW) geotermilise energia baasil;

Energia Elektrienergia tootmine

177 Elektrienergia tootmine hüdroenergiast

Uus ja täiendav ülesseatud elektritootmise võimsus (MW) hüdroenergia baasil;

Energia Elektrienergia tootmine

178 Elektrienergia tootmine ookeanienergiast

Uus ja täiendav ülesseatud elektritootmise võimsus (MW) (laineenergia, tõusu-mõõnaenergia)

Energia Elektrienergia tootmine

182 Elektrienergia tootmine taastuvallikatest toodetud vesinikust

Uus ja täiendav ülesseatud elektritootmise võimsus (MW) taastuvallikatest toodetud vesiniku baasil;

Energia Elektrienergia tootmine

184 Taastuvenergia isoleeritud võrkudele ja eraldiseisvatele süsteemidele

Uus ja täiendav ülesseatud elektritootmise võimsus (MW);

Energia Elektrienergia tootmine

185 Elektrienergia tootmine muu uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia allikate baasil, nagu on määratletud direktiivis 2018/2001

Uus ja täiendav ülesseatud elektritootmise võimsus (MW);

Energia Elektrienergia tootmine

186 Piiriülesed taastuvenergiaprojektid kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu määrusega

— Elektritootmiseks, kütmiseks ja jahutamiseks, taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiseks või

Aastas ära hoitud kasvuhoonegaaside heitkogused CO2 ekvivalenttonnides Saasteaine

74

Poliitikavaldkond (1. tasand)

Poliitikavaldkond (2. tasand)

# Sekkumisvaldkond Väljundnäitaja Tulemusnäitaja

transpordiks paigaldatud uus või täiendav taastuvenergiavõimsus;

— Uus ja täiendav ülesseatud salvestusvõimsus (MWh);

vähendamine (tonnides);

Energia Energiatootmise kerksus

187 Meetmed, millega käsitleda energiaallikate ja elektritootmise kliimakerksust

Parandatud kerksusega elektritootmisvõimsus;

Kliimakerksuse meetmetega toetatud ressursside väärtus ja/või neist meetmetest kasu saav elanikkond;

Energia Võrk ja salvestamine

238 Elektrienergia jaotus — Uued ja täiendavad elektriliinid (km);

— Paigaldatud seadmete arv;

— Uus ja paigaldatud võimsus (GW);

Tarnete mitmekesistamine; Taastuvate energiaallikate integreerimise suurendamine;

Energia Võrk ja salvestamine

239 TEN-E määruse kohaselt piiriülese tähtsusega energiataristu

— Uued ja täiendavad elektriliinid (km);

— Paigaldatud seadmete arv;

— Uus ja paigaldatud võimsus (GW);

Energia Võrk ja salvestamine

240 Võrgutasandi arukate energiasüsteemide paigaldamine

— Paigaldatud nutiarvestite arv;

— Arukate energiasüsteemide digitaalsete juhtimissüsteemide arv;

Arukate energiasüsteemidega ühendatud lisandunud kasutajate arv;

Energia Võrk ja salvestamine

241 Elektrienergia salvestamine

— Salvestusvõimsus (MWh);

— Täiendav paindlik võimsus (GW);

— Ülesseatud võimsus (GW);

Energia Võrk ja salvestamine

242 Soojusenergia salvestamine

— Salvestusvõimsus (MWh);

— Täiendav paindlik võimsus (GW);

— Ülesseatud võimsus (GW);

Tarnete mitmekesistamine; Taastuvate energiaallikate integreerimise suurendamine;

Energia Võrk ja salvestamine

243 Elektrienergia ülekandeliinid

— Uued ja täiendavad elektriliinid (km);

— Paigaldatud seadmete arv;

— Uus ja paigaldatud võimsus (GW);

Energia Võrk ja salvestamine

244 Elektrienergia ülekandeliinid, mis on ette nähtud peamiselt taastuvenergia jaoks

75

Poliitikavaldkond (1. tasand)

Poliitikavaldkond (2. tasand)

# Sekkumisvaldkond Väljundnäitaja Tulemusnäitaja

Energia Võrk ja salvestamine

245 Meetmed, millega käsitleda energiavõrkude ja säilitamise kliimakerksust

Kliimakerksuse meetmetega toetatud ressursside väärtus ja/või neist meetmetest kasu saav elanikkond;

Energia Energiavaldkonna rahastamine

251 Muud roheüleminekuga seotud investeeringud energiasektorisse

Projektide arv – tegevuste liikide kaupa

Energia Reformid 253 Poliitika ja õigusraamistik: Energia

— Vastuvõetud või jõustunud õigusaktide arv;

— Lõpuleviidud poliitiliste ettevalmistuste või hindamiste arv;

— Sidusrühmadega lõpuleviidud konsultatsioonide arv;

— Kehtivate rakendusmääruste ja suuniste arv;

— Lõplikult vastu võetud strateegiate või raamistike arv;

— Välja töötatud avalike teenuste või protsesside arv;

— Kolmandate riikide haldusasutuste toetuseks korraldatud tehnilise abi ja teabevahetuse ürituste arv;

— Kolmandate riikide haldusasutuste toetuseks korraldatud Twinning-projektide arv;

— Kolmandates riikides välja töötatud või läbi vaadatud ja/või rakendamisel olevate asjakohaste riiklike poliitikameetmete arv.

Energia Reformid 254 Taastuvenergia Energia Reformid 255 Energiataristu ja -võrgud Energia Reformid 256 Mittefossiilsetest allikatest

saadud energia alast paindlikkust ja selle salvestamist käsitlevad reformid

76

IX lisa. Auditi käigus viies liikmesriigis uuritud REPowerEU peatükkide taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud meetmed

Liikmesriik Meetme kood Reform/investeering Meede Algne summa (€)

Muudetud summa

(4. kv 2025, €)

Ajakavast maas

Kavandatud investeeringud viiakse lõpule pärast 2026.

aastat

Selged eesmärgid (energiasääst,

tootmisvõimsus, võrgu täiendav

läbilaskevõimsus)

Märkused

Belgia BE-C[C73]-R[R-704] Reform Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine

0 0 JAH Andmed puuduvad EI Ajakavast maas

Belgia BE-C[C73]-R[R-703] Reform Päikeseenergia tootmise kohustus suurtarbijatele 0 0 EI JAH EI

Reform, millega nõutakse erahoonetes päikesepaneelide paigaldamist – sellise kohustusega hoonete omanike loetelu puudub

Belgia BE-C[C73]-I[I-720] Investeering Avamere energiasaar – keskvalitsuse tasand

100 000 000 100 000 000 JAH JAH EI

Mahu vähendamine – saar ei ole enam ühendatud Inglismaa ja Taaniga. Ühenduse kavandamine teise tuulepargiga (1,4 GW) on peatatud ja alalisvooluülekandesüsteemi ühendus kolmanda tuulepargiga (1,4 GW) on eelarve ületamise tõttu külmutatud. Mõju avaldub väljaspool taaste- ja vastupidavusrahastu ajatelge

Belgia BE-C[C72]-I[I-712] Investeering Energiaimpordi taristu 14 000 000 0 JAH JAH EI Projekt tühistati ja eemaldati taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükist

77

Liikmesriik Meetme kood Reform/investeering Meede Algne summa (€)

Muudetud summa

(4. kv 2025, €)

Ajakavast maas

Kavandatud investeeringud viiakse lõpule pärast 2026.

aastat

Selged eesmärgid (energiasääst,

tootmisvõimsus, võrgu täiendav

läbilaskevõimsus)

Märkused

Belgia BE-C[C72]-I[I-715] Investeering Projekti H2 põhitoru 95 000 000 0 JAH JAH EI Projekt tühistati ja eemaldati taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükist

Belgia BE-C[C73]-I[I-717] Investeering Energiajaotuse optimeerimine – Vallooni piirkond

76 000 000 76 000 000 EI EI EI Pooleli

Itaalia IT-C[M7]-R[R1] Reform

Taastuvenergia loamenetluste ühtlustamine kesk- ja kohalikul tasandil

0 0 EI Andmed puuduvad EI Ellu viidud

Itaalia IT-C[M7]-I[I6] Investeering

Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

60 000 000 0 EI JAH JAH Projekt tühistati ja eemaldati taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükist

Itaalia IT-C[M7]-I[I14] Investeering Piiriülene gaasiekspordi taristu 45 000 000 45 000 000 EI JAH EI Pooleli

Itaalia IT-C[M7]-I[I4] Investeering Türreeni ühendus 500 000 000 500 000 000 EI JAH JAH Pooleli Itaalia IT-C[M7]-I[I5] Investeering SA.CO.I 3 200 000 000 200 000 000 EI JAH EI Pooleli

Itaalia IT-C[M7]-I[I13] Investeering

Aadria mere torujuhtme 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)

375 000 000 375 000 000 EI JAH EI Mõju avaldub väljaspool taaste- ja vastupidavusrahastu ajatelge

Leedu LT-C[C8]-R[H-1– 3-.H-1–3-] Reform

Taastuvatest energiaallikatest tootmisvõimsuse suurendamine

98 603 040 121 260 640 JAH JAH JAH Pooleli

Leedu LT-C[C8]-I[H-3– 1-.H-3–1-] Investeering

Toetus taastuvenergiajaamadele (päikese- ja tuuleenergia maismaal)

549 130 737 549 130 737 JAH JAH EI Pooleli – viivitused elluviimisel

78

Liikmesriik Meetme kood Reform/investeering Meede Algne summa (€)

Muudetud summa

(4. kv 2025, €)

Ajakavast maas

Kavandatud investeeringud viiakse lõpule pärast 2026.

aastat

Selged eesmärgid (energiasääst,

tootmisvõimsus, võrgu täiendav

läbilaskevõimsus)

Märkused

Leedu LT-C[C8]-I[H-1– 2-.H-1–2-] Investeering „Toetus puhta

siseveesõiduki ostmiseks“ 9 091 000 9 091 000 JAH EI EI Pooleli – viivitused elluviimisel – ulatuse vähendamine

Poola PL-C[G]-R[1.2.2] Reform

Tõkete kõrvaldamine taastuvate energiaallikate elektrivõrkudesse integreerimisel

0 0 JAH Andmed puuduvad EI Pooleli

Poola PL-C[G]-I[3.2.1] Investeering Maagaasitaristu ehitamine energiajulgeoleku tagamiseks

630 940 000 515 162 159 EI JAH EI

Ulatuse vähendamine

Mõju avaldub väljaspool taaste- ja vastupidavusrahastu ajatelge

Poola PL-C[G]-I[3.1.4] Investeering Toetus riigi energiasüsteemile (energiatoetusfond)

17 068 511 630 15 045 143 508 EI JAH EI

Ulatuse vähendamine

Mõju avaldub väljaspool taaste- ja vastupidavusrahastu ajatelge

Poola PL-C[G]-I[3.1.5] Investeering Avamere tuuleparkide ehitamine (avamere tuuleenergia fond)

4 785 000 000 2 226 154 567 JAH JAH EI

Ulatuse vähendamine

Mõju avaldub väljaspool taaste- ja vastupidavusrahastu ajatelge

Poola PL-C[G]-I[1.2.4] Investeering

Elektrijaotusvõrkude ehitamine või ajakohastamine maapiirkondades, et võimaldada uute taastuvate energiaallikate ühendamist

971 578 098 790 493 575 EI EI JAH Ulatuse vähendamine

Pooleli

Poola PL-C[G]-I[1.2.3] Investeering Ülekandevõrkude ja aruka elektritaristu arendamine 599 933 126 756 833 126 JAH EI JAH Pooleli

79

Liikmesriik Meetme kood Reform/investeering Meede Algne summa (€)

Muudetud summa

(4. kv 2025, €)

Ajakavast maas

Kavandatud investeeringud viiakse lõpule pärast 2026.

aastat

Selged eesmärgid (energiasääst,

tootmisvõimsus, võrgu täiendav

läbilaskevõimsus)

Märkused

Poola PL-C[G]-I[1.1.2] Investeering Energiakogukondade rajatavad taastuvenergiarajatised

188 520 000 332 035 143 JAH EI EI Pooleli

Rumeenia RO-C[C16]-R[R1.0] Reform

Õigusraamistiku loomine riigimaa kasutamiseks taastuvenergia investeeringute eelistatud asukohana

3 011 752 3 011 752 JAH Andmed puuduvad EI

Meede hõlmab ka mõningaid investeeringuid seadmetesse. Viivitused seadmete tarnimisel

Rumeenia RO-C[C16]-I[I5.0] Investeering Riigi elektripõhivõrgu digitaliseerimine, tõhusus ja ajakohastamine

56 237 200 51 788 527 JAH EI JAH 3 alameedet Viivitused elluviimisel

Rumeenia RO-C[C16]-I[I4.0] Investeering

Toetusvautšeri kava taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks kodumajapidamistes

610 762 268 305 381 134 JAH EI EI Viivitused elluviimisel

Rumeenia RO-C[C16]-I[I6.0] Investeering

Investeering 20 MW ujuvate päikesepaneelide paigaldamiseks niisutuskanalitele

17 000 000 0 JAH JAH JAH Projekt tühistati ja eemaldati taaste- ja vastupidavusrahastu REPowerEU peatükist

Rumeenia RO-C[C16]-I[I2.0] Investeering

Uued tootmisvõimsused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks

460 000 000 460 000 000 JAH JAH JAH Pooleli

KOKKU 27 513 318 851 22 461 485 868

Märkus: Need meetmed kokku moodustavad 44% REPowerEU peatükkide kogueraldisest.

Allikas: kontrollikoda.

80

Lühend Definitsioon/selgitus

ELTL Euroopa Liidu toimimise leping

HKS Heitkogustega kauplemise süsteem

HVDC Kõrgepinge alalisvool

LNG Veeldatud maagaas

TEN-E Üleeuroopaline energiavõrk

Lühendid

81

Mõisted Mõiste Definitsioon/selgitus

Algatus „REPowerEU“ ELi algatus eesmärgiga lõpetada sõltuvus fossiilkütustest, mitmekesistada energiavarustust ja kiirendada üleminekut puhtale energiale.

Eesmärk Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava konkreetse reformi või investeeringu lõpuleviimisel tehtud edusammude kvantitatiivne näitaja.

Euroopa poolaasta Iga-aastane tsükkel, millega nähakse ette ELi liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise ja edusammude seire raamistik.

FENIX Taaste- ja vastupidavusrahastu haldamiseks kasutatav komisjoni andmebaas.

Pakett „Eesmärk 55“ ELi õigusaktide pakett kliimaeesmärkide saavutamiseks, eelkõige ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks 2030. aastaks vähemalt 55%.

REPowerEU peatükk Täiendus liikmesriigi esialgsele taaste- ja vastupidavuskavale, milles on esitatud kava „REPowerEU“ elluviimiseks kavandatud reformid ja investeeringud.

Riigipõhised soovitused Iga-aastased suunised, mille komisjon annab Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele nende makromajandus-, eelarve- ja struktuuripoliitika kohta.

Riiklik energia- ja kliimakava Kümneaastane dokument, milles kirjeldatakse liikmesriikide poliitikat ja meetmeid ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Taaste- ja vastupidavuskava Dokument, milles esitatakse liikmesriigis taaste- ja vastupidavusrahastu raames kavandatavad reformid ja investeeringud.

Taaste- ja vastupidavusrahastu ELi rahalise toetuse mehhanism COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks ja taastumise kiirendamiseks ning keskkonnahoidlikuma ja digitaalsema tuleviku suunas liikumiseks.

Vahe-eesmärk Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava mõne reformi või investeeringu lõpuleviimisel tehtud edusammude kvalitatiivne näitaja.

Võrkudevaheline ühendus Ülekandeliin, mis seob kahe ELi liikmesriigi võrke; või osa võrgust, mis ühendab mõnda liikmesriiki ja kolmandat riiki ning asub väljaspool ELi territooriumi.

Ühine näitaja Mõõdab liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel ning seega taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.

82

Komisjoni vastused https://www.eca.europa.eu/et/publications/SR-2026-21

Ajatelg https://www.eca.europa.eu/et/publications/SR-2026-21

83

Auditirühm Kontrollikoja eriaruannetes on esitatud ELi poliitikavaldkondade ja programmide või konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemade auditite tulemused. Kontrollikoda valib ja kavandab auditiülesanded nii, et need oleksid võimalikult mõjusad, võttes arvesse tulemuslikkuse või nõuetele vastavuse riske, kaasnevaid tulusid või kulutusi, tulevasi arenguid ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Petri Sarvamaa. Auditit juhtis kontrollikoja liige Mihails Kozlovs, keda toetasid kabinetiülem Edite Dzalbe ja kabineti nõunik Laura Graudina, valdkonnajuht Juan Ignacio Gonzalez Bastero, auditijuht Stefano Sturaro ning audiitorid Stefan-Razvan Hagianu, Ezio Guglielmi ja Aikaterini Kiousi. Graafilisi materjale aitas koostada Alexandra-Elena Mazilu ja sekretäri ülesandeid täitis Irene Lopez Arranz.

Fotol vasakult: Stefan-Razvan Hagianu, Ezio Guglielmi, Aikaterini Kiousi, Juan Ignacio Gonzalez Bastero, Mihails Kozlovs, Stefano Sturaro, Irene Lopez Arranz.

AUTORIÕIGUS © Euroopa Liit, 2026

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Esikaane foto: © teerapon – stock.adobe.com.

Joonis 11, tabel 4 ning tabel VII lisas – lipuikoonid: Jooniste koostamisel kasutatud ressursid: Adobe Stock/By Black White Mouse. Kõik õigused kaitstud.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

HTML ISBN 978-92-849-7960-8 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/4608549 QJ-01-26-035-ET-Q PDF ISBN 978-92-849-7961-5 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/7245807 QJ-01-26-035-ET-N

KUIDAS VIIDATA

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 21/2026: „Kava „REPowerEU“ rakendamist tuleb hoogustada“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2026.

Kava „REPowerEU“ on ELi vastus energiakriisile, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse. Selles hinnati, et Venemaa fossiilkütuste impordi järkjärguliseks lõpetamiseks tuleb 2030. aastaks investeerida täiendavalt ligikaudu 300 miljardit eurot.

Hindasime oma auditiga kava juhtimise ja rakendamise tõhusust, st tarneallikate mitmekesistamist, taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamist ja piiriüleste ühenduste parandamist.

Leidsime, et EL on märkimisväärselt vähendanud sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Seni kaasatud lisainvesteeringud on aga endiselt ebapiisavad, et saavutada taastuvenergia tootmisvõimsusele seatud suuremad eesmärgid. Kavas puuduvad tugevad süsteemid edenemise jälgimiseks ja saavutatud tulemuste usaldusväärseks näitamiseks.

Soovitame tugevdada kava rakendamiseks kasutatavaid mehhanisme, kõrvaldada rahastamislüngad, parandada oluliste piiriüleste investeeringute haldamist ja töötada välja usaldusväärsed tulemusnäitajad.

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule.

EUROOPA KONTROLLIKODA 12, rue Alcide De Gasperi 1615 Luxembourg LUKSEMBURG Tel +352 4398-1 Päringud: eca.europa.eu/et/contact Veebisait: eca.europa.eu Sotsiaalmeedia: @EUauditors