Hr Igor Taro
Siseminister
8. september 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS

Kodus kukkunud inimeste abistamise korraldusest pärast politsei reageerimise lõpetamist

Lugupeetud siseminister

Alates 1. septembrist 2026 muutus kodus kukkunud inimeste abistamise korraldus. Siseministeeriumi esialgse otsuse kohaselt pidi politsei lõpetama sellistele väljakutsetele reageerimise. Pärast kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalministeeriumi kriitikat otsust muudeti ning teatati, et väljaspool tavapärast tööaega jätkavad ajutiselt reageerimist riiklikud operatiivteenistused. Tööajal ehk esmaspäevast reedeni kella 9–17 peaks abistamist korraldama kohalik omavalitsus.
Siseministeeriumi otsus tekitab jätkuvalt küsimusi. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajate sõnul ei olnud omavalitsustega enne muudatuse tegemist uut toimivat lahendust kokku lepitud.
Kohalik omavalitsus saab korraldada inimesele sotsiaalteenuseid, abivahendeid, kodu kohandamist ja muud pikemaajalist tuge. Samas ei ole KOV operatiivteenistus ning sotsiaaltöötajatel puudub üldjuhul väljaõpe reageerimiseks olukordadele, mille tegelik iseloom ja võimalik tervise- või turvarisk selgub alles sündmuskohal.
Ka Siseministeeriumi pakutud lahendus on praegu ajutine. Seetõttu ei ole endiselt selge, milline saab olema püsiv süsteem, kes selle eest vastutab ning kes kannab sellega seotud kulud.
Palun vastuses konkreetselt välja tuua, milline on kohaliku omavalitsuse õiguslik kohustus, milline asutus vastutab operatiivse reageerimise eest, kuidas lahendatakse rahastamine ning milline on riigi kavandatav püsiv lahendus pärast praeguse ajutise korra lõppemist.
Sellest tulenevalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milline on alates 1. septembrist kohaliku omavalitsuse konkreetne kohustus tööajal kella 9–17? Kas omavalitsus peab tagama inimese juurde kohapeale mineva töötaja või teenuseosutaja ning millisel õiguslikul alusel selline kohustus KOV-ile pannakse?
2. Kuidas peab KOV tagama sellistele väljakutsetele reageerimiseks vajaliku valmisoleku ja väljaõppe? Kes vastutab juhul, kui sotsiaaltöötaja läheb inimest püsti aitama, kuid sündmuskohal selgub, et tegemist on trauma, raske terviserikke või töötajale ohtliku olukorraga?
3. Millised täiendavad kulud tekivad kohalikele omavalitsustele uue korraldusega ning kas riik eraldab nende kulude katmiseks täiendavaid vahendeid? Kui riigipoolset lisarahastust ei kavandata, siis millisel alusel eeldatakse, et KOV katab Siseministeeriumi algatatud töökorralduse muudatusega kaasnevad kulud oma eelarvest?
4. Siseministeerium on teatanud, et väljaspool tööaega jätkavad praegu reageerimist riiklikud operatiivteenistused – politsei, pääste või kiirabi. Kui kaua see ajutine korraldus kehtib ning milline on kavandatav püsiv lahendus pärast selle lõppemist?
5. Kes vastutab selle eest, et sõltumata inimese elukohast ja kellaajast jõuaks abi temani ka olukorras, kus ta ei vaja esialgse hinnangu järgi kiirabi ega politsei sekkumist, kuid ei suuda pärast kukkumist iseseisvalt püsti tõusta?


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Arhipov
Riigikogu liige

Hr Igor Taro
Siseminister
8. september 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS

Kodus kukkunud inimeste abistamise korraldusest pärast politsei reageerimise lõpetamist

Lugupeetud siseminister

Alates 1. septembrist 2026 muutus kodus kukkunud inimeste abistamise korraldus. Siseministeeriumi esialgse otsuse kohaselt pidi politsei lõpetama sellistele väljakutsetele reageerimise. Pärast kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalministeeriumi kriitikat otsust muudeti ning teatati, et väljaspool tavapärast tööaega jätkavad ajutiselt reageerimist riiklikud operatiivteenistused. Tööajal ehk esmaspäevast reedeni kella 9–17 peaks abistamist korraldama kohalik omavalitsus.
Siseministeeriumi otsus tekitab jätkuvalt küsimusi. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajate sõnul ei olnud omavalitsustega enne muudatuse tegemist uut toimivat lahendust kokku lepitud.
Kohalik omavalitsus saab korraldada inimesele sotsiaalteenuseid, abivahendeid, kodu kohandamist ja muud pikemaajalist tuge. Samas ei ole KOV operatiivteenistus ning sotsiaaltöötajatel puudub üldjuhul väljaõpe reageerimiseks olukordadele, mille tegelik iseloom ja võimalik tervise- või turvarisk selgub alles sündmuskohal.
Ka Siseministeeriumi pakutud lahendus on praegu ajutine. Seetõttu ei ole endiselt selge, milline saab olema püsiv süsteem, kes selle eest vastutab ning kes kannab sellega seotud kulud.
Palun vastuses konkreetselt välja tuua, milline on kohaliku omavalitsuse õiguslik kohustus, milline asutus vastutab operatiivse reageerimise eest, kuidas lahendatakse rahastamine ning milline on riigi kavandatav püsiv lahendus pärast praeguse ajutise korra lõppemist.
Sellest tulenevalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milline on alates 1. septembrist kohaliku omavalitsuse konkreetne kohustus tööajal kella 9–17? Kas omavalitsus peab tagama inimese juurde kohapeale mineva töötaja või teenuseosutaja ning millisel õiguslikul alusel selline kohustus KOV-ile pannakse?
2. Kuidas peab KOV tagama sellistele väljakutsetele reageerimiseks vajaliku valmisoleku ja väljaõppe? Kes vastutab juhul, kui sotsiaaltöötaja läheb inimest püsti aitama, kuid sündmuskohal selgub, et tegemist on trauma, raske terviserikke või töötajale ohtliku olukorraga?
3. Millised täiendavad kulud tekivad kohalikele omavalitsustele uue korraldusega ning kas riik eraldab nende kulude katmiseks täiendavaid vahendeid? Kui riigipoolset lisarahastust ei kavandata, siis millisel alusel eeldatakse, et KOV katab Siseministeeriumi algatatud töökorralduse muudatusega kaasnevad kulud oma eelarvest?
4. Siseministeerium on teatanud, et väljaspool tööaega jätkavad praegu reageerimist riiklikud operatiivteenistused – politsei, pääste või kiirabi. Kui kaua see ajutine korraldus kehtib ning milline on kavandatav püsiv lahendus pärast selle lõppemist?
5. Kes vastutab selle eest, et sõltumata inimese elukohast ja kellaajast jõuaks abi temani ka olukorras, kus ta ei vaja esialgse hinnangu järgi kiirabi ega politsei sekkumist, kuid ei suuda pärast kukkumist iseseisvalt püsti tõusta?


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Arhipov
Riigikogu liige

Hr Igor Taro
Siseminister
8. september 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS

Kodus kukkunud inimeste abistamise korraldusest pärast politsei reageerimise lõpetamist

Lugupeetud siseminister

Alates 1. septembrist 2026 muutus kodus kukkunud inimeste abistamise korraldus. Siseministeeriumi esialgse otsuse kohaselt pidi politsei lõpetama sellistele väljakutsetele reageerimise. Pärast kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalministeeriumi kriitikat otsust muudeti ning teatati, et väljaspool tavapärast tööaega jätkavad ajutiselt reageerimist riiklikud operatiivteenistused. Tööajal ehk esmaspäevast reedeni kella 9–17 peaks abistamist korraldama kohalik omavalitsus.
Siseministeeriumi otsus tekitab jätkuvalt küsimusi. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajate sõnul ei olnud omavalitsustega enne muudatuse tegemist uut toimivat lahendust kokku lepitud.
Kohalik omavalitsus saab korraldada inimesele sotsiaalteenuseid, abivahendeid, kodu kohandamist ja muud pikemaajalist tuge. Samas ei ole KOV operatiivteenistus ning sotsiaaltöötajatel puudub üldjuhul väljaõpe reageerimiseks olukordadele, mille tegelik iseloom ja võimalik tervise- või turvarisk selgub alles sündmuskohal.
Ka Siseministeeriumi pakutud lahendus on praegu ajutine. Seetõttu ei ole endiselt selge, milline saab olema püsiv süsteem, kes selle eest vastutab ning kes kannab sellega seotud kulud.
Palun vastuses konkreetselt välja tuua, milline on kohaliku omavalitsuse õiguslik kohustus, milline asutus vastutab operatiivse reageerimise eest, kuidas lahendatakse rahastamine ning milline on riigi kavandatav püsiv lahendus pärast praeguse ajutise korra lõppemist.
Sellest tulenevalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milline on alates 1. septembrist kohaliku omavalitsuse konkreetne kohustus tööajal kella 9–17? Kas omavalitsus peab tagama inimese juurde kohapeale mineva töötaja või teenuseosutaja ning millisel õiguslikul alusel selline kohustus KOV-ile pannakse?
2. Kuidas peab KOV tagama sellistele väljakutsetele reageerimiseks vajaliku valmisoleku ja väljaõppe? Kes vastutab juhul, kui sotsiaaltöötaja läheb inimest püsti aitama, kuid sündmuskohal selgub, et tegemist on trauma, raske terviserikke või töötajale ohtliku olukorraga?
3. Millised täiendavad kulud tekivad kohalikele omavalitsustele uue korraldusega ning kas riik eraldab nende kulude katmiseks täiendavaid vahendeid? Kui riigipoolset lisarahastust ei kavandata, siis millisel alusel eeldatakse, et KOV katab Siseministeeriumi algatatud töökorralduse muudatusega kaasnevad kulud oma eelarvest?
4. Siseministeerium on teatanud, et väljaspool tööaega jätkavad praegu reageerimist riiklikud operatiivteenistused – politsei, pääste või kiirabi. Kui kaua see ajutine korraldus kehtib ning milline on kavandatav püsiv lahendus pärast selle lõppemist?
5. Kes vastutab selle eest, et sõltumata inimese elukohast ja kellaajast jõuaks abi temani ka olukorras, kus ta ei vaja esialgse hinnangu järgi kiirabi ega politsei sekkumist, kuid ei suuda pärast kukkumist iseseisvalt püsti tõusta?


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Arhipov
Riigikogu liige