Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr. Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Teie: 24.08.2026 nr 2-3/15-593

Meie: 09.09.2026 nr 1-9/1903-2

Vastuskiri

Austatud Riigikogu esimees

Edastan Teile vastused Riigikogu liikme Helir-Valdor Seedri esitatud kirjalikule küsimusele

Eesti piirikaitse ja ebaseadusliku rände suurenemise kohta.

1. Kuidas on võimalik, et Eesti territooriumile jõuavad välismaalased, kes on ületanud

riigipiiri ebaseaduslikult ning kelle isik ja riiki saabumise asjaolud ei ole sageli

dokumentide alusel tuvastatavad? Kas Teie hinnangul näitavad sellised juhtumid, et Eesti

piirikaitses esineb puudujääke?

Alates idapiiri väljaehitamise algusest on piiri valvamise võimekus ja olukorrateadlikkus

pidevalt suurenenud. Hoolimata heast taristust ja kaasaegsetest seiresüsteemidest on jätkuvalt

võimalik piiri ebaseaduslikult ületada, kuid eelpoolmainitud arendused on hea moodus

ebaseaduslike piiriületuste ennetamiseks ning samas eeldus ebaseaduslike piiriületajate kiireks

tabamiseks. Seda näitavad ka numbrid – 2025. aastal tabati ebaseaduslikult piiriületuselt

sisserände eesmärgil 6 isikut ja käesoleval aastal on tabatud isikuid 4. Seega saan kinnitada, et

välispiir on hästi valvatud ja ebaseaduslik piiriületused ilma, et seda avastataks, on väga raske.

2. Kas Politsei- ja Piirivalveametil on täpne ülevaade, millise piirilõigu ja millise meetodi

kaudu on viimastel kuudel Eestisse jõudnud ebaseaduslikult riiki saabunud

välismaalased? Kui isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, siis kuidas õnnestus neil

riigipiiri ületada ning miks ei suudetud piiriületust tõkestada või piiriületajaid kohe

tuvastada?

Viimasel ajal Eestisse saabunud viibimisaluseta välismaalased on sisenenud Eestisse ületades

Schengeni sisepiiri, mitte välispiiri. Kõikide kinnipeetud isikutega viiakse läbi vajalikud

menetlustoimingud ning selgitatakse välja nende reisi eesmärk ja reisi teekond. Seega saan väita,

et Eestis tabatud illegaalid ei ole ebaseaduslikult ületanud Eesti välispiiri.

3. Kui palju on 2026. aastal kuni tänaseni PPA tuvastanud ebaseaduslikke piiriületusi või

Eestis viibimisaluseta välismaalasi ning kuidas erinevad need näitajad 2025. aasta sama

2 (3)

perioodi näitajatest? Palume esitada andmed võimalusel kuude kaupa ning eraldi nende

isikute kohta, kes on väitnud end olevat alaealised.

Edastan teile statistika kuude lõikes nende isikute kohta, kes on tabatud Eestis ebaseaduslikult

rändelt, seda nii ebaseaduslikul välispiiri ületusel, kui ka riigis sees. Antud statistikas ei kajastata

neid, kes on viibinud mõne seadusliku alusega eelnevalt Euroopa Liidus või Eestis ning on

ületanud oma lubatud viibimisaega. Umbes kolmandik siseriigis tabatud illegaalidest on

väitnud, et nad on alaealised.

aasta jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august

Edaseaduslik Eesti

välispiiri ületus

2025 0 1 0 2 0 2 1 0

2026 0 0 1 0 0 0 3 0

Siseriigis (läbiränne) 2025 2 1 4 0 0 2 0 0

2026 1 9 7 8 9 9 84 41

4. Kas PPA või Kaitsepolitseiamet on hinnanud, kas viimastel kuudel täheldatav

rändesurve võib olla seotud Venemaa või Valgevene organiseeritud

hübriidmõjutustegevusega? Kui selline hinnang on antud, siis millised on selle peamised

järeldused ning milliseid meetmeid on riik rakendanud võimaliku

hübriidmõjutustegevuse tõkestamiseks?

Valgevene suunast toimub hübriidränderünnak juba alates 2021. aastast ning siin ei ole olnud

kunagi kahetisi arvamusi rände korraldamise eesmärgist. Oleme seda adresseerinud nii

regionaalsel, kui ka Euroopa Liidu tasemel, kuid senised meetmed ei ole olnud piisavad

Valgevene poolt ränderünnaku lõpetamiseks.

5. Kui ebaseaduslikult Eestisse jõudvate välismaalaste arv on suurenenud, siis miks ei ole

vastavalt suurendatud piirivalve kohalolekut ja võimekust nendes piirkondades, kus

selline rändesurve avaldub? Kas PPA-l on praegu piisavalt personali ja tehnilisi vahendeid

võimaliku rändesurve tõhusaks tõkestamiseks?

PPA on reageerinud koheselt illegaalide numbri suurenemisele ning võtnud kasutusele erinevaid

meetmeid, näiteks tõhustanud kontrolli sadamates ja lennujaamades, Eestisse suunduvatel

teedel, majutusasutustes jne. Olukorrale on reageeritud tõhusalt ning kaasatud vajalikus mahus

sisemisi ressursse. Täiendavalt oleme saatnud appi PPA üksuse Läti-Valgevene piirile

tõkestamaks ebaseaduslikke piiriületusi. Kui PPA ressursid peaksid ammenduma, siis on

võimalik kaasata ka partnereid nii siseriiklikult, kui ka rahvusvaheliselt.

6. Rae valla juhtum näitab, et ebaseadusliku rände tagajärjed ei piirdu üksnes piirivalve

tööga, vaid võivad tuua kaasa olulise täiendava koormuse ka kohalikele omavalitsustele.

Kes kannab selliste inimeste kinnipidamise, majutamise, eestkoste, sotsiaalteenuste ja

muude kulude eest ning kui suur on nende kulude eeldatav maht 2026. aastal? Kas riik

kavatseb hüvitada kohalikele omavalitsustele sellest tulenevad täiendavad kulud täies

ulatuses?

3 (3)

Kohalike omavalitsuste toetamise ülesanne on Sotsiaalkindlustusametil ning selliseks

olukorraks on olemas sihtotstarbeliselt planeeritud täiendavad vahendid Euroopa Liidu fondis.

7. Arvestades hiljutisi sündmusi Ceutas ning Eesti geograafilist ja julgeolekupoliitilist

eripära, kas valitsusel on olemas konkreetne tegevusplaan juhuks, kui Eesti suhtes tekib

lühikese aja jooksul ulatuslikum organiseeritud rändesurve?

Eestil on olemas plaan hädaolukorraks, mis on tingitud massilisest sisserändest. Hädaolukorra

juht on PPA ning kaasuvad kõik seotud ja appi kutsustavad partnerid.

8. Arvestades Eesti julgeolekuolukorda ning varasemat kogemust, kus Venemaa ja

Valgevene on kasutanud ebaseaduslikku rännet hübriidse mõjutusvahendina, kas peate

praegust olukorda piisavaks ohumärgiks, et viivitamata tugevdada Eesti piirivalve

võimekust ning vajaduse korral kaaluda ka idapiiri sulgemist ja piirivalve valmisoleku

suurendamist teistel piirilõikudel võimaliku ulatusliku rändesurve tõrjumiseks? Milliste

tunnuste või sündmuste ilmnemisel võiks valitsus pidada idapiiri ajutist sulgemist

põhjendatuks ning millised konkreetsed meetmed on selleks valmisoleku tagamiseks

kavandatud?

Hetkel Eesti idapiiril rändesurvet ei ole. Juhul, kui peaks idapiirile rändesurve tekitatama on see

kindlasti aluseks erinevate meetmete rakendamiseks sh idapiiri piiripunktide sulgemiseks.

Näiteks rakendas Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur pühapäeva õhtul ajutiselt

Luhamaa piiripunkti sulgemise meedet, sest kaks Iraani kodanikku üritasid korduvalt aluseta

riiki siseneda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr. Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Teie: 24.08.2026 nr 2-3/15-593

Meie: 09.09.2026 nr 1-9/1903-2

Vastuskiri

Austatud Riigikogu esimees

Edastan Teile vastused Riigikogu liikme Helir-Valdor Seedri esitatud kirjalikule küsimusele

Eesti piirikaitse ja ebaseadusliku rände suurenemise kohta.

1. Kuidas on võimalik, et Eesti territooriumile jõuavad välismaalased, kes on ületanud

riigipiiri ebaseaduslikult ning kelle isik ja riiki saabumise asjaolud ei ole sageli

dokumentide alusel tuvastatavad? Kas Teie hinnangul näitavad sellised juhtumid, et Eesti

piirikaitses esineb puudujääke?

Alates idapiiri väljaehitamise algusest on piiri valvamise võimekus ja olukorrateadlikkus

pidevalt suurenenud. Hoolimata heast taristust ja kaasaegsetest seiresüsteemidest on jätkuvalt

võimalik piiri ebaseaduslikult ületada, kuid eelpoolmainitud arendused on hea moodus

ebaseaduslike piiriületuste ennetamiseks ning samas eeldus ebaseaduslike piiriületajate kiireks

tabamiseks. Seda näitavad ka numbrid – 2025. aastal tabati ebaseaduslikult piiriületuselt

sisserände eesmärgil 6 isikut ja käesoleval aastal on tabatud isikuid 4. Seega saan kinnitada, et

välispiir on hästi valvatud ja ebaseaduslik piiriületused ilma, et seda avastataks, on väga raske.

2. Kas Politsei- ja Piirivalveametil on täpne ülevaade, millise piirilõigu ja millise meetodi

kaudu on viimastel kuudel Eestisse jõudnud ebaseaduslikult riiki saabunud

välismaalased? Kui isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, siis kuidas õnnestus neil

riigipiiri ületada ning miks ei suudetud piiriületust tõkestada või piiriületajaid kohe

tuvastada?

Viimasel ajal Eestisse saabunud viibimisaluseta välismaalased on sisenenud Eestisse ületades

Schengeni sisepiiri, mitte välispiiri. Kõikide kinnipeetud isikutega viiakse läbi vajalikud

menetlustoimingud ning selgitatakse välja nende reisi eesmärk ja reisi teekond. Seega saan väita,

et Eestis tabatud illegaalid ei ole ebaseaduslikult ületanud Eesti välispiiri.

3. Kui palju on 2026. aastal kuni tänaseni PPA tuvastanud ebaseaduslikke piiriületusi või

Eestis viibimisaluseta välismaalasi ning kuidas erinevad need näitajad 2025. aasta sama

2 (3)

perioodi näitajatest? Palume esitada andmed võimalusel kuude kaupa ning eraldi nende

isikute kohta, kes on väitnud end olevat alaealised.

Edastan teile statistika kuude lõikes nende isikute kohta, kes on tabatud Eestis ebaseaduslikult

rändelt, seda nii ebaseaduslikul välispiiri ületusel, kui ka riigis sees. Antud statistikas ei kajastata

neid, kes on viibinud mõne seadusliku alusega eelnevalt Euroopa Liidus või Eestis ning on

ületanud oma lubatud viibimisaega. Umbes kolmandik siseriigis tabatud illegaalidest on

väitnud, et nad on alaealised.

aasta jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august

Edaseaduslik Eesti

välispiiri ületus

2025 0 1 0 2 0 2 1 0

2026 0 0 1 0 0 0 3 0

Siseriigis (läbiränne) 2025 2 1 4 0 0 2 0 0

2026 1 9 7 8 9 9 84 41

4. Kas PPA või Kaitsepolitseiamet on hinnanud, kas viimastel kuudel täheldatav

rändesurve võib olla seotud Venemaa või Valgevene organiseeritud

hübriidmõjutustegevusega? Kui selline hinnang on antud, siis millised on selle peamised

järeldused ning milliseid meetmeid on riik rakendanud võimaliku

hübriidmõjutustegevuse tõkestamiseks?

Valgevene suunast toimub hübriidränderünnak juba alates 2021. aastast ning siin ei ole olnud

kunagi kahetisi arvamusi rände korraldamise eesmärgist. Oleme seda adresseerinud nii

regionaalsel, kui ka Euroopa Liidu tasemel, kuid senised meetmed ei ole olnud piisavad

Valgevene poolt ränderünnaku lõpetamiseks.

5. Kui ebaseaduslikult Eestisse jõudvate välismaalaste arv on suurenenud, siis miks ei ole

vastavalt suurendatud piirivalve kohalolekut ja võimekust nendes piirkondades, kus

selline rändesurve avaldub? Kas PPA-l on praegu piisavalt personali ja tehnilisi vahendeid

võimaliku rändesurve tõhusaks tõkestamiseks?

PPA on reageerinud koheselt illegaalide numbri suurenemisele ning võtnud kasutusele erinevaid

meetmeid, näiteks tõhustanud kontrolli sadamates ja lennujaamades, Eestisse suunduvatel

teedel, majutusasutustes jne. Olukorrale on reageeritud tõhusalt ning kaasatud vajalikus mahus

sisemisi ressursse. Täiendavalt oleme saatnud appi PPA üksuse Läti-Valgevene piirile

tõkestamaks ebaseaduslikke piiriületusi. Kui PPA ressursid peaksid ammenduma, siis on

võimalik kaasata ka partnereid nii siseriiklikult, kui ka rahvusvaheliselt.

6. Rae valla juhtum näitab, et ebaseadusliku rände tagajärjed ei piirdu üksnes piirivalve

tööga, vaid võivad tuua kaasa olulise täiendava koormuse ka kohalikele omavalitsustele.

Kes kannab selliste inimeste kinnipidamise, majutamise, eestkoste, sotsiaalteenuste ja

muude kulude eest ning kui suur on nende kulude eeldatav maht 2026. aastal? Kas riik

kavatseb hüvitada kohalikele omavalitsustele sellest tulenevad täiendavad kulud täies

ulatuses?

3 (3)

Kohalike omavalitsuste toetamise ülesanne on Sotsiaalkindlustusametil ning selliseks

olukorraks on olemas sihtotstarbeliselt planeeritud täiendavad vahendid Euroopa Liidu fondis.

7. Arvestades hiljutisi sündmusi Ceutas ning Eesti geograafilist ja julgeolekupoliitilist

eripära, kas valitsusel on olemas konkreetne tegevusplaan juhuks, kui Eesti suhtes tekib

lühikese aja jooksul ulatuslikum organiseeritud rändesurve?

Eestil on olemas plaan hädaolukorraks, mis on tingitud massilisest sisserändest. Hädaolukorra

juht on PPA ning kaasuvad kõik seotud ja appi kutsustavad partnerid.

8. Arvestades Eesti julgeolekuolukorda ning varasemat kogemust, kus Venemaa ja

Valgevene on kasutanud ebaseaduslikku rännet hübriidse mõjutusvahendina, kas peate

praegust olukorda piisavaks ohumärgiks, et viivitamata tugevdada Eesti piirivalve

võimekust ning vajaduse korral kaaluda ka idapiiri sulgemist ja piirivalve valmisoleku

suurendamist teistel piirilõikudel võimaliku ulatusliku rändesurve tõrjumiseks? Milliste

tunnuste või sündmuste ilmnemisel võiks valitsus pidada idapiiri ajutist sulgemist

põhjendatuks ning millised konkreetsed meetmed on selleks valmisoleku tagamiseks

kavandatud?

Hetkel Eesti idapiiril rändesurvet ei ole. Juhul, kui peaks idapiirile rändesurve tekitatama on see

kindlasti aluseks erinevate meetmete rakendamiseks sh idapiiri piiripunktide sulgemiseks.

Näiteks rakendas Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur pühapäeva õhtul ajutiselt

Luhamaa piiripunkti sulgemise meedet, sest kaks Iraani kodanikku üritasid korduvalt aluseta

riiki siseneda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister