Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Teie: 24.08.2026 nr 2-3/15-595

Meie: 09.09.2026 nr 1-9/1904-3

Vastus arupärimisele

Lugupeetud Riigikogu esimees

Edastan vastused Riigikogu liikme Jaak Valge 19. augustil 2026 esitatud kirjalikule küsimusele.

Esiteks küsiti, kes tegi sisulise otsuse või andis korralduse jätkata Jaak Valge suhtes 22.

juulil 2025 alustatud väärteomenetlust või jätta see lõpetamata ning kes otsustas või andis

korralduse vaidlustada Harju Maakohtu otsus Riigikohtus.

Esmalt selgitan, et Siseministeerium ei ole kohtuväline menetleja ega juhi väärteomenetlusi

ning asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kuulub Siseministeeriumi

valitsemisalasse ei anna ministrile ega ministeeriumile õigust teha väärteomenetluses

menetlusotsuseid ehk anda PPA-le korraldusi menetluse alustamise, jätkamise, lõpetamise,

isiku karistamise või kohtulahendi vaidlustamise kohta.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 262 sätestatud avaliku korra rikkumise väärtegu

menetleb väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 52 lg 5 kohaselt PPA. Konkreetseid

menetlustoiminguid ja -otsuseid teeb PPA nimel VTMS § 10 lõigete 1 ja 2 kohaselt selleks

pädev ametnik.

Teiseks täpsustan, et VTMS § 29 lg 1 p 3 keelab uue menetluse alustamise üksnes sama teo

osas ehk varasema menetluse lõpetamine ei välista uue teo asjaolude kontrollimist. Antud

kaasuses nii oligi - mitte ei jätkatud 2023. aasta sündmuse kohta toimunud väärteomenetlust,

mis oli Harju Maakohtu 12. jaanuari 2024 otsusega lõpetatud, vaid alustati 22. juulil 2025 aset

leidnud uue teo osas uus väärteomenetlus. Kuigi mõlemal juhul paigaldati Eesti NSV lipp

samasse kohta, olid tegemist eri ajal toime pandud tegudega, mille asjaolusid ja mõju tuli

hinnata eraldi.

2025. aasta menetluses tuvastati kolm inimest, kes nägid lippu selle heiskamise ajal ja kelle

ütluste kohaselt lipp neid häiris ning üks neist pöördus toimunu tõttu ka Häirekeskuse poole.

Harju Maakohus luges 30. aprilli 2026 otsuses need asjaolud tõendatuks ja märkis, et

protestiaktsiooni kordumine võib sõltuvalt asjaoludest muuta hinnangut selle häirivusele ning

et Eesti NSV lipu kasutamine võib kohast ja kontekstist sõltuvalt olla karistatav kuid leidis, et

häiring ei olnud KarS § 262 kohaldamiseks piisavalt intensiivne. Kohus tühistas seetõttu PPA

otsuse ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsusest nähtub küll, et

PPA hinnang väärteokoosseisu täidetusele ei pidanud kohtulikul kontrollil paika, ent kohus ei

tuvastanud, et PPA-l puudus alus 2025. aasta sündmuse asjaolude kontrollimiseks ja tõendite

kogumiseks. Kohtuotsuses ei ole menetluse alustamist tunnistatud õigusvastaseks ega

2 (2)

tuvastatud, et PPA eesmärk oli piirata Teie väljendusvabadust või sekkuda poliitilisse

tegevusse.

Kolmandaks selgitan, et VTMS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on PPA-l õigus kohtulahend vaidlustada

ning kassatsiooni võib VTMS § 155 lg 2 kohaselt esitada kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja. Harju Maakohtu otsuse vaidlustamise otsustanud ja kassatsiooni PPA

nimel esitanud isikute nimed peaksid nähtuma kassatsiooni esitamisega seotud dokumentidest.

Asjaolu, et Riigikohus jättis kassatsiooni 10. augustil 2026 menetlusse võtmata ja Harju

Maakohtu otsus seetõttu jõustus, ei tähenda, et Riigikohus tunnistas kassatsiooni õiguslikult

alusetuks. Kuigi VTMS § 160 lg 6 kohaselt ei põhjendata kassatsiooni menetlusse võtmisest

keeldumist, tuleb selle tähenduse hindamisel lähtuda kassatsioonimenetluse eesmärgist ja

kassatsiooni menetlusse võtmise alustest. VTMS § 157 kohaselt saab kassatsiooni esitada

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

Kassatsioonimenetluses ei arutata väärteoasja uuesti, vaid kontrollitakse maakohtu lahendi

õiguspärasust. VTMS § 160 lg 5 järgi võtab Riigikohus kassatsiooni menetlusse, kui selles

esitatud väited annavad alust arvata, et kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud või

väärteomenetlusõigust oluliselt rikkunud. Samuti võetakse kassatsioon menetlusse siis, kui

Riigikohtu lahend on vajalik seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks või õiguse

edasiarendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on korrektne järeldada, et Riigikohus ei pidanud asja

kassatsioonimenetluses läbivaatamist nimetatud alustel vajalikuks. See ei ole samastatav

kassatsiooni sisulise läbivaatamise ega selles esitatud väidete alusetuks tunnistamisega.

Teiseks küsiti, kui suur oli lisaks Teile välja mõistetud 2220 euro suurusele hüvitisele

Siseministeeriumi valitsemisala kogukulu, mis kaasnes 22. juulil 2025 alustatud

väärteomenetluse ja sellele järgnenud kohtumenetlusega kuni kohtulahendi jõustumiseni

10. augustil 2026, sealhulgas PPA tööaja ja ruumide kasutamise kulu.

Kuna Siseministeerium ei pea arvestust PPA läbiviidud üksikute väärteomenetluste kulude üle,

saame lähtuda PPA selgitusest, mille kohaselt oli menetlusega seotud eraldi tuvastatav kulu

Harju Maakohtu otsusega Teie kasuks riigieelarvest välja mõistetud 2220 euro suurune

kaitsjatasu, mida kohus pidas kaitsja 18,5 tunni töö eest mõistlikuks ja põhjendatuks. Kuivõrd

PPA ei pea üksikute väärteomenetluste kaupa eraldi arvestust menetlusele kulunud ametnike

tööaja, ruumide kasutamise ega muude asutusesiseste kulude kohta, ei võimalda olemasolevad

andmed nende kulude suurust tagantjärele usaldusväärselt kindlaks teha.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Teie: 24.08.2026 nr 2-3/15-595

Meie: 09.09.2026 nr 1-9/1904-3

Vastus arupärimisele

Lugupeetud Riigikogu esimees

Edastan vastused Riigikogu liikme Jaak Valge 19. augustil 2026 esitatud kirjalikule küsimusele.

Esiteks küsiti, kes tegi sisulise otsuse või andis korralduse jätkata Jaak Valge suhtes 22.

juulil 2025 alustatud väärteomenetlust või jätta see lõpetamata ning kes otsustas või andis

korralduse vaidlustada Harju Maakohtu otsus Riigikohtus.

Esmalt selgitan, et Siseministeerium ei ole kohtuväline menetleja ega juhi väärteomenetlusi

ning asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kuulub Siseministeeriumi

valitsemisalasse ei anna ministrile ega ministeeriumile õigust teha väärteomenetluses

menetlusotsuseid ehk anda PPA-le korraldusi menetluse alustamise, jätkamise, lõpetamise,

isiku karistamise või kohtulahendi vaidlustamise kohta.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 262 sätestatud avaliku korra rikkumise väärtegu

menetleb väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 52 lg 5 kohaselt PPA. Konkreetseid

menetlustoiminguid ja -otsuseid teeb PPA nimel VTMS § 10 lõigete 1 ja 2 kohaselt selleks

pädev ametnik.

Teiseks täpsustan, et VTMS § 29 lg 1 p 3 keelab uue menetluse alustamise üksnes sama teo

osas ehk varasema menetluse lõpetamine ei välista uue teo asjaolude kontrollimist. Antud

kaasuses nii oligi - mitte ei jätkatud 2023. aasta sündmuse kohta toimunud väärteomenetlust,

mis oli Harju Maakohtu 12. jaanuari 2024 otsusega lõpetatud, vaid alustati 22. juulil 2025 aset

leidnud uue teo osas uus väärteomenetlus. Kuigi mõlemal juhul paigaldati Eesti NSV lipp

samasse kohta, olid tegemist eri ajal toime pandud tegudega, mille asjaolusid ja mõju tuli

hinnata eraldi.

2025. aasta menetluses tuvastati kolm inimest, kes nägid lippu selle heiskamise ajal ja kelle

ütluste kohaselt lipp neid häiris ning üks neist pöördus toimunu tõttu ka Häirekeskuse poole.

Harju Maakohus luges 30. aprilli 2026 otsuses need asjaolud tõendatuks ja märkis, et

protestiaktsiooni kordumine võib sõltuvalt asjaoludest muuta hinnangut selle häirivusele ning

et Eesti NSV lipu kasutamine võib kohast ja kontekstist sõltuvalt olla karistatav kuid leidis, et

häiring ei olnud KarS § 262 kohaldamiseks piisavalt intensiivne. Kohus tühistas seetõttu PPA

otsuse ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsusest nähtub küll, et

PPA hinnang väärteokoosseisu täidetusele ei pidanud kohtulikul kontrollil paika, ent kohus ei

tuvastanud, et PPA-l puudus alus 2025. aasta sündmuse asjaolude kontrollimiseks ja tõendite

kogumiseks. Kohtuotsuses ei ole menetluse alustamist tunnistatud õigusvastaseks ega

2 (2)

tuvastatud, et PPA eesmärk oli piirata Teie väljendusvabadust või sekkuda poliitilisse

tegevusse.

Kolmandaks selgitan, et VTMS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on PPA-l õigus kohtulahend vaidlustada

ning kassatsiooni võib VTMS § 155 lg 2 kohaselt esitada kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja. Harju Maakohtu otsuse vaidlustamise otsustanud ja kassatsiooni PPA

nimel esitanud isikute nimed peaksid nähtuma kassatsiooni esitamisega seotud dokumentidest.

Asjaolu, et Riigikohus jättis kassatsiooni 10. augustil 2026 menetlusse võtmata ja Harju

Maakohtu otsus seetõttu jõustus, ei tähenda, et Riigikohus tunnistas kassatsiooni õiguslikult

alusetuks. Kuigi VTMS § 160 lg 6 kohaselt ei põhjendata kassatsiooni menetlusse võtmisest

keeldumist, tuleb selle tähenduse hindamisel lähtuda kassatsioonimenetluse eesmärgist ja

kassatsiooni menetlusse võtmise alustest. VTMS § 157 kohaselt saab kassatsiooni esitada

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

Kassatsioonimenetluses ei arutata väärteoasja uuesti, vaid kontrollitakse maakohtu lahendi

õiguspärasust. VTMS § 160 lg 5 järgi võtab Riigikohus kassatsiooni menetlusse, kui selles

esitatud väited annavad alust arvata, et kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud või

väärteomenetlusõigust oluliselt rikkunud. Samuti võetakse kassatsioon menetlusse siis, kui

Riigikohtu lahend on vajalik seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks või õiguse

edasiarendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on korrektne järeldada, et Riigikohus ei pidanud asja

kassatsioonimenetluses läbivaatamist nimetatud alustel vajalikuks. See ei ole samastatav

kassatsiooni sisulise läbivaatamise ega selles esitatud väidete alusetuks tunnistamisega.

Teiseks küsiti, kui suur oli lisaks Teile välja mõistetud 2220 euro suurusele hüvitisele

Siseministeeriumi valitsemisala kogukulu, mis kaasnes 22. juulil 2025 alustatud

väärteomenetluse ja sellele järgnenud kohtumenetlusega kuni kohtulahendi jõustumiseni

10. augustil 2026, sealhulgas PPA tööaja ja ruumide kasutamise kulu.

Kuna Siseministeerium ei pea arvestust PPA läbiviidud üksikute väärteomenetluste kulude üle,

saame lähtuda PPA selgitusest, mille kohaselt oli menetlusega seotud eraldi tuvastatav kulu

Harju Maakohtu otsusega Teie kasuks riigieelarvest välja mõistetud 2220 euro suurune

kaitsjatasu, mida kohus pidas kaitsja 18,5 tunni töö eest mõistlikuks ja põhjendatuks. Kuivõrd

PPA ei pea üksikute väärteomenetluste kaupa eraldi arvestust menetlusele kulunud ametnike

tööaja, ruumide kasutamise ega muude asutusesiseste kulude kohta, ei võimalda olemasolevad

andmed nende kulude suurust tagantjärele usaldusväärselt kindlaks teha.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister