Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralise

avaliku istungi protokoll nr 163

Tallinn, Toompea ja videosild Kolmapäev, 02. september 2026

Algus 9.00, lõpp 10.56

Juhataja: Urmas Reinsalu (esimees)

Protokollija: Laura Joanna Kuum (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Toomas Järveoja, Lauri Laats (Vadim Belobrovtsev

asendusliige), Evelin Poolamets, Kristo Enn Vaga

Komisjoni ametnikud: Ly Oper (nõunik)

Puudusid: Diana Ingerainen ja Tanel Tein

Kutsutud: Kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk,

Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters

Kaitseväe juhataja Andrus Merilo, Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja Priit Pikner, Kaitseväe

juhataja nõunik Martin Hurt, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori asetäitja Raili

Roosimaa (arendusvaldkond), riigikontrolör Janar Holm, Riigikontrolli peakontrolör Ines

Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson ning Riigikogu

Kantselei avalike suhete osakonna infonõunik Maiki Vaikla, Janar Holmi töövari Ingrid Peek

(1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja

tehingute seaduslikkus (Kaitseministeeriumi osa)" arutelu

2. Info ja muud küsimused

1. Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande

õigsus ja tehingute seaduslikkus (Kaitseministeeriumi osa)" arutelu

Komisjoni avalik päevakorrapunkt on järelvaadatav Riigikogu YouTube’i kanalil (link

videole)

Urmas Reinsalu juhatas päevakorrapunkti sisse ja andis sõna kutsutud külalistele.

Janar Holm rõhutas, et auditis käsitletud küsimusi kaitsevaldkonnas ei tuleks vaadelda

üksnes raamatupidamisprobleemina, vaid laiemalt tööprotsesside korraldamise küsimusena.

Tema sõnul tuleb tähelepanu pöörata muu hulgas lepingute sõlmimisele, ettemaksetele,

kaupade saabumise kontrollimisele ja otsustusprotsessidele.

Ines Metsalu-Nurminen andis ülevaate Riigikontrolli auditis tuvastatud kaitsevaldkonna

varude arvestusega seotud probleemidest (lisa 1). Ta selgitas, et Riigikontroll tegi 2025. aasta

riigi raamatupidamise aastaaruandele märkuse Kaitseväe varude saldo kohta, kuna ei saanud

2

kinnitada, et aruandes kajastatud 1,2 miljardi euro suurune varude väärtus on korrektne. Ta

rõhutas, et tegemist on suure hulga ja sageli kõrge maksumusega varadega, mistõttu peab

nende arvestus olema usaldusväärne sõltumata sellest, kas neid kajastatakse bilansis või

bilansiväliselt. Pistelise kontrolli käigus leiti laoarvestusest muu hulgas puuduva koguse või

väärtusega ning negatiivse väärtusega varaobjekte, samuti varusid, mida tuleks käsitleda

põhivarana. I. Metsalu-Nurminen tõi välja, et alates 2025. aastast tuleb kaitseotstarbelisi

varusid kajastada bilansis, kuid Kaitseministeeriumi valitsemisalas oli sellest põhimõttest

tehtud erand ning Riigikontroll ei saanud ülevaadet bilansist välja jäetud varude mahust ja

maksumusest. Samuti oli varude saldot tagasiulatuvalt ligi 100 miljoni euro võrra

korrigeeritud, kuid puudus piisav info selle kohta, milliseid varusid ja mis põhjusel

täiendavalt arvele võeti. Lisaks näitas Kaitseväe infosüsteemi väljavõte, et 2025. aastal oli

füüsiliselt saabunud, kuid nõuetekohaselt arvele võtmata üle 60 000 ühiku vara väärtusega

ligikaudu 300 miljonit eurot. Andmestiku ebatäpsuse tõttu ei saanud Riigikontroll seda

summat lõplikuks pidada, kuid leidis, et tegelik varude saldo võib olla bilansis kajastatust

suurem. Samuti juhtis ta tähelepanu inventuuride korraldusele: kuigi Kaitseväes tehakse

varude inventuure regulaarselt, ei kajastu nende tulemused alati nõuetekohaselt laoarvestuses.

Nende asjaolude koosmõjul ei olnud Riigikontrollil võimalik kinnitada 1,2 miljardi euro

suuruse varude saldo õigsust. I. Metsalu-Nurminen käsitles ka Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse (RKIK) ja Kaitseväe finantsjuhtimises korduvaid probleeme, sealhulgas tehingute

kajastamist vales perioodis, varade ja kulude ebaõiget liigitamist, puudusi ettemaksete ja

nõuete arvestuses ning lepingute ja ostudokumentide haldamises. Tema sõnul on ettemaksete

jälgimisel tehtud edusamme, kuid sarnaste probleemide kordumine näitab vajadust

tööprotsesside jätkuva korrastamise järele. Lisaks käsitles I. Metsalu-Nurminen RKIK-i kaudu

Euroopa Liidu ja teiste doonorite vahenditest Ukrainale ja Moldovale kaitseotstarbelise abi

hankimist. Ta selgitas, et RKIK-ile jäävad hankijana tehingutega seotud riskid ning

doonoritega sõlmitud lepingutest ei nähtunud, et kõik need riskid oleksid doonorite kanda.

Riigikontroll tuvastas ligikaudu 70 miljoni euro ulatuses probleemsete tarnetega seotud

ettemakseid, mille puhul kaup ei olnud saabunud või ei olnud üleandmiseks nõutavas

valmiduses. Seetõttu nägi Riigikontroll riski, et osa kuludest võib jääda Eesti riigieelarve

kanda. Täpsemat hinnangut ei olnud võimalik anda, kuna Riigikontroll ei saanud tutvuda

suurima probleemse tarnijaga sõlmitud lepinguga.

Hanno Pevkur andis ülevaate Kaitseministeeriumi valitsemisalas pärast eelmise aasta

Riigikontrolli auditit rakendatud ja kavandatud meetmetest. Ta selgitas, et auditi järel koostati

tegevuskava, mille alusel uuendati muu hulgas valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja

ning varade ja varude inventeerimise nõudeid, täpsustati tööjaotust ja infovahetust Riigi

Tugiteenuste Keskuse ning valitsemisala asutuste vahel ja alustati materjalimajanduse

süsteemset korrastamist. Mais kiideti heaks materjalimajanduse reform, mille eesmärk on luua

ühtsetel protsessidel ja tehnoloogial põhinev logistikasüsteem ning saada reaalajas ülevaade

varade kohta. Samuti alustati uue ressursihaldustarkvara hankimist ja olemasoleva süsteemi

täiustamist, muudeti inventuuride korraldust ning moodustati nende läbiviimise toetamiseks

eraldi meeskond. Lisaks korrastati ettemaksete arvestust ja tugevdati finantsarvestuse

kompetentsi. H. Pevkur märkis, et viimase auditi tähelepanekute põhjal kinnitati täiendav

tegevuskava, mis sisaldab kokku 70 tegevust koos vastutajate ja tähtaegadega. Muu hulgas

nähakse ette Kaitseväe ladudes olevate varade ja varude terviklik arvestus, kõigi varude

ülelugemine, nende seisukorra andmete kontrollimine ning erakorralise kõikehõlmava

inventuuri läbiviimine, alustades Viru jalaväepataljonist. Samuti tuleb RKIK-il ja Kaitseväel

3

igakuiselt võrrelda raamatupidamises kajastatud varude sissetulekuid, korraldada varade

väljaminekute sisekontroll ning tagada kasutuskõlbmatu materjali nõuetekohane

utiliseerimine või realiseerimine. H. Pevkur avaldas lootust, et kavandatud tegevuste

elluviimine võimaldab saada Kaitseväe varadest ja varudest senisest usaldusväärsema

ülevaate.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, kas ta nõustub Riigikontrolli hinnanguga

kaitsevaldkonna varade arvestuse ja finantsjuhtimise probleemidele.

Hanno Pevkur selgitas, et Kaitseministeerium on võtnud Riigikontrolli märkused arvesse

ning kasutanud neid oma süsteemide ja töökorralduse parandamisel. Ta tõi ühe olulisema

meetmena välja kokkuleppe viia Kaitseväe finantskorraldus ajutiselt ministeeriumi

vastutusele, et see korrastada ja seejärel Kaitseväele tagasi anda. H. Pevkur lisas, et RKIK-ile

tehtud 36 märkusest on asutuse juhi sõnul praeguseks 32 kõrvaldatud ning ülejäänud puuduste

kõrvaldamisega tegeletakse.

Kaimo Kuusk pidas Riigikontrolli märkusi asjakohaseks ning märkis, et võrreldes eelmise

aastaga on tihedam koostöö ja parem infovahetus Riigikontrolliga võimaldanud probleeme

täpsemalt tuvastada. Ta selgitas, et Kaitseministeerium on viimastel aastatel tegelenud

sisekontrolli- ja auditisüsteemi ülesehitamisega, kuna varasem auditiüksuse võimekus oli

ebapiisav.

Andrus Merilo rõhutas, et 1,2 miljardi euro väärtuses varud ei ole kadunud, vaid on

Kaitseväe kasutuses riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisel. Ta märkis, et Kaitsevägi täitis

varasema tegevuskava kokkulepitud punktid, kuid auditi käigus tuvastati siiski puudusi. A.

Merilo juhtis tähelepanu sellele, et julgeolekuolukorrast tulenevalt lisandub Kaitseväele

pidevalt uusi ülesandeid ning varade arvestusega seotud nõuete täitmine nõuab samuti

ressursse. Tema hinnangul tuleks vajadusel üle vaadata ka kehtivad reeglid, et need toetaksid

Kaitseväe põhiülesannete täitmist.

Kadri Peeters kinnitas, et auditis esile toodud probleeme võetakse tõsiselt ning nende

lahendamisele lähenetakse süsteemselt. Ta avaldas lootust, et järgmisel aastal on auditi

tulemused paremad.

Raili Roosimaa märkis, et RKIK on auditi käigus teinud Riigikontrolliga koostööd ning

esitanud küsitud dokumendid, kuigi osa neist hilinemisega. Ta lisas, et auditi tähelepanekute

põhjal on juba parandatud raamatupidamiskandeid, korrastatud ostutellimusi ning tegeletakse

põhivarade ja ettemaksete inventuuridega.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, miks ei ole Riigikontrollile kättesaadavaks

tehtud vahendamislepinguid, sealhulgas Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepingut, viidates

ligikaudu 70 miljoni euro ulatuses probleemsetele ettemaksetele, ning märkis, et komisjon

käsitles lepingute kättesaadavaks tegemist juba eelmise aasta sügisel.

Hanno Pevkur vastas, et tema teada sisaldasid vahendamislepingud konfidentsiaalsussätteid,

kuid ei osanud öelda, kas see kehtis ka kõnealuse lepingu kohta või miks ei olnud seda

Riigikontrollile esitatud. Ta selgitas, et lepinguid haldab RKIK, ning kinnitas, et

Riigikontrollile tuleb esitada kogu küsitud teave ja dokumendid, mida on võimalik talle

kättesaadavaks teha.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, kas Datasel S.r.l.-iga lepingute sõlmimist,

ettemakseid ja tehinguga seotud riske arutati ministri otsustuskoosolekul ning kas nende

käsitlemine ministri tasandil on kirjalikult fikseeritud.

Hanno Pevkur selgitas, et hangete korraldamine ja nendega seotud riskide hindamine kuulub

4

RKIK-i vastutusalasse ning ettemaksete tegemist ministri otsustuskoosolekul ei käsitleta.

Kaimo Kuusk selgitas, et kõnealune leping sõlmiti ja esimene makse tehti enne tema

kantsleriks saamist ning tema mäletamist mööda sai Kaitseministeerium lepingu täitmisega

seotud probleemidest teada 2025. aasta alguses, kui lepingus ette nähtud tähtajad olid juba

ületatud.

Urmas Reinsalu palus selgitada, miks ei ole Riigikontrollile esitatud Datasel S.r.l.-iga

sõlmitud lepingut, kuigi Kaitseministeerium oli selle täitmisega seotud probleemidest teadlik

juba 2025. aasta alguses, ning küsis, kas leping sisaldab ka vahendustasusid.

Kaimo Kuusk selgitas, et Kaitseministeerium lõi 2025. aasta kevadel sisekontrolliosakonna,

et tugevdada valitsemisala lepingute sisu ja nendega seotud riskide kontrollimist.

Urmas Reinsalu palus täpsustada, kuidas jaguneb Kaitseministeeriumis vastutus sisekontrolli

eest.

Hanno Pevkur selgitas, et siseaudiitor allub ministrile ning sisekontrolliosakond kantslerile.

Urmas Reinsalu palus täpsustada, miks ei ole kõnealust lepingut Riigikontrollile esitatud,

kuigi kaitseministri sõnul ei ole selleks takistust.

Raili Roosimaa märkis, et tema andmetel edastas RKIK kõnealuse lepingu Riigikontrollile 5.

juunil.

Janar Holm selgitas, et Riigikontroll ei olnud 5. juuniks kõnealust lepingut saanud ning

teavitas sellest samal päeval ka RKIK-i. Ta märkis, et lepingut oli küsitud ligikaudu poolteist

aastat ning auditi toimingud lõppesid 15. mail.

Hanno Pevkur pidas vajalikuks üle kontrollida, kas kõnealune leping on Riigikontrollile

edastatud ning kas see sisaldab konfidentsiaalsussätet. Ta selgitas, et lepingute sõlmimine,

nende tarne- ja maksetingimuste üle läbirääkimine ning lepingute täitmisel tekkivate

probleemide lahendamine kuulub RKIK-i pädevusse.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, kas vahendamislepingutega seotud

probleemidest ja riskidest, sealhulgas ligikaudu 70 miljoni euro ulatuses probleemsete

ettemaksetega seotud juhtumist, informeeriti valitsuskabinetti ning kas selle kohta esitati

kabineti memorandum.

Hanno Pevkur vastas, et valitsuskabinetis on arutatud Ukraina abistamist üldiselt, kuid

välisdoonorite vahenditest Ukrainale varustuse hankimise praktiline korraldamine oli RKIK-i

ülesanne. Ta märkis, et probleemide ilmnemisel suhtles RKIK tema teada

Kaitsepolitseiametiga ning kõnealuse tarnija puhul tuvastati kauba inspekteerimisel, et selle

kvaliteet ei võimaldanud seda Ukrainale edasi anda.

Kaimo Kuusk selgitas, et probleemide ilmnemisel jagati teavet Kaitsepolitseiametiga ning

konkreetse juhtumi puhul teavitas ta sellest ka koordinatsioonibüroo direktorit. Samuti suheldi

asjaomaste riikide suursaadikutega, et leida probleemile lahendus. Kui need sammud tulemust

ei andnud, anti RKIK-ile suunis leping lõpetada ja pöörduda kohtusse.

Anti Allas märkis, et RKIK-i endine juht Magnus-Valdemar Saar oli varasematel komisjoni

istungitel kinnitanud, et relvatarnetega probleeme ei ole. Selle taustal küsis ta, kas RKIK-il on

veel hankeid või lepinguid, mida nende konfidentsiaalsuse tõttu ei ole võimalik

Riigikontrollile esitada.

Raili Roosimaa selgitas, et lepingud sisaldavad konfidentsiaalsussätteid, mistõttu ei saa ta

nende sisu täpsemalt kommenteerida.

Lauri Laats palus täpsustada, kas probleemsete lepingute mittetäitmise korral võib tekkida

Eesti riigil kohustus tagastada doonoritele kuni 70 miljonit eurot Eesti riigieelarve

5

vahenditest. Samuti küsis ta, kas RKIK leidis kinnituse, et kõnealused lepingud edastati

Riigikontrollile 5. juunil.

Hanno Pevkur vastas, et Eesti riigieelarvele võimaliku tekkiva kohustuse kohta ei saa praegu

kindlat hinnangut anda, kuna ta ei tea RKIK-i ja Euroopa Komisjoni vahelise kokkuleppe

täpseid tingimusi. Ta selgitas, et RKIK on nõudnud ebapiisava kvaliteediga kauba tarnijalt

ettemaksu tagastamist ning vaidlus on jõudnud rahvusvahelisse arbitraaži. H. Pevkur lisas

kontekstiks, et välisdoonorite vahenditest on Eesti kaudu Ukrainale hangitud ligikaudu 400

miljoni euro ulatuses relva- ja laskemoonaabi ning tema teada oli Euroopa Komisjon teadlik

kiirete ja suuremahuliste hangetega kaasnevatest riskidest. Ta märkis, et kasutamata vahendid

tagastatakse Euroopa Komisjonile, kuid vaidlusaluse ettemaksu puhul tuleb enne ära oodata

kohtuvaidluse tulemus ning raha tagastamine sõltub sellest, kas ettemaks õnnestub tarnijalt

tagasi saada.

Raili Roosimaa kinnitas oma e-kirjade põhjal, et RKIK on kõnealuse lepingu Riigikontrollile

edastanud.

Evelin Poolamets palus kaitseministril selgitada Kaitseministeeriumi valitsemisala vara ja

varude arvestuses ilmnenud probleemide kujunemist seoses alustatud kriminaalmenetlusega.

Samuti küsis ta, kas menetlusega seotud ametnikud jätkavad oma tööd või on nad uurimise

ajaks töölt kõrvaldatud.

Hanno Pevkur vastas, et tema teada ei ole kriminaalmenetluses kellelegi kahtlustust esitatud

ning seetõttu ei ole praegu teada, milliste isikute või asutuste tegevust menetlus täpsemalt

puudutab. Ta märkis, et vajaduse korral tuleb menetlusega seotud isikud uurimise ajaks töölt

kõrvaldada. H. Pevkur kinnitas, et Kaitseministeerium teeb Riigiprokuratuuriga igakülgset

koostööd ja edastab menetluseks vajaliku teabe, et asjaolud võimalikult kiiresti selgeks saada.

Urmas Reinsalu märkis, et komisjon palus juba 22. oktoobril 2025 esitada teabe Ukraina

relvaabi vahendamisega seotud vahendustasude kohta, ning küsis, kas kõnealune leping

sisaldab vahendajatele makstavaid tasusid ja kuidas tekkis RKIK-il kontakt Datasel S.r.l.-i ja

selle esindajaga. Samuti palus ta täpsustada, kas kõnealuste lepingute sõlmimist ja täitmist

käsitleti ministri otsustuskoosolekul ning kas ministrit informeeriti nendega seotud riskidest.

Hanno Pevkur selgitas, et Kaitseministeerium andis üldise suunise leida võimalusi Ukraina

abistamiseks, kuid konkreetsete lepingupartnerite leidmine ja lepingute sõlmimine oli RKIK-i

ülesanne. Ta märkis, et RKIK andis ministri otsustuskoosolekutel ülevaate Ukraina

abistamiseks kavandatud hangetest, sealhulgas lepingupartneritest ja soetatavast varustusest,

ning hangete sisu kooskõlastati Ukraina ja Euroopa Komisjoniga, kuid konkreetsete

ettevõtetega lepingute sõlmimist ministri otsustuskoosolekul ei otsustatud. H. Pevkur kinnitas,

et koosolekutel käsitleti ka Ukraina abistamisega seotud kõrgemaid riske ja vajadust neid

maandada, lisades, et enamiku lepingupartneritega probleemid ei realiseerunud, kuid

kõnealuse partneri tarnitud kaup osutus ebakvaliteetseks ja mittekomplektseks ning on

seetõttu jätkuvalt laos.

Anti Allas palus selgitada, kas RKIK-il on veel pooleliolevaid hankeid või lepinguid

ettevõtetega, kellel puudub varasem kogemus vastavas valdkonnas.

Kaimo Kuusk selgitas, et paljud Eesti kaitsetööstusettevõtted on alustavad ettevõtted, kellel

varasem kogemus puudub. Ta märkis, et selliste ettevõtetega seotud riskide hindamist on

muudetud ning Kaitseministeerium on jätnud osa kavandatud oste tegemata, kui pakutav

toode ei ole veel nõuetekohaselt toimiv.

6

Urmas Reinsalu palus riigikontrolöril selgitada, kas Riigikontrolli hinnangul on olemas risk,

et kõnealuse lepingu täitmata jäämisest võib tekkida Eesti riigieelarvele rahaline kohustus.

Janar Holm kinnitas, et Riigikontrolli hinnangul oli väide, et vahendamislepingutega Eesti

riigieelarvele riske ei kaasne, eksitav, kuna võimalikke riske oli hinnatud juba enne lepingute

sõlmimist. Ta selgitas, et Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepinguga seotud ligikaudu 60 miljoni

euro puhul sõltub Eesti riigieelarvele võimaliku kohustuse tekkimine kohtuvaidluse

tulemusest. J. Holm märkis, et lepingutest ei nähtunud tingimusi, mille kohaselt ei võiks

Euroopa Liit ebaõnnestunud tehingu korral väljamakstud raha tagasi nõuda.

Urmas Reinsalu palus RKIK-i esindajal selgitada, kas Ukraina abistamiseks sõlmitud

vahendamislepingutes, sealhulgas kõnealuses probleemse tarnijaga sõlmitud lepingus, on ette

nähtud tasud kolmandatele isikutele ning kuidas nende suurus kujunes. Samuti küsis ta,

kuidas leiti lepingute vahendajad ja tekkis kontakt kõnealuse tarnijaga.

Raili Roosimaa selgitas, et lepingutes sisalduvate konfidentsiaalsussätete tõttu ei saa RKIK

nende sisu, sealhulgas võimalikke vahendustasusid, täpsemalt kommenteerida.

Kaimo Kuusk selgitas, et kaitsevaldkonna hangetes kasutatakse vajaduse korral vahendajaid,

kuna kõigi tootjatega ei ole võimalik otselepinguid sõlmida. Ta märkis, et RKIK-i ja

Kaitseministeeriumi suunis on võimaluse korral sõlmida lepingud otse tootjatega.

Hanno Pevkur selgitas, et kaitsevaldkonna hangetes võib tootja kasutada piirkondlikku

esindajat või vahendajat, kuid Eesti riigiga sõlmitud lepingus kajastub üldjuhul konkreetse

toote ja selle ostuhind. Tootja ja vahendaja omavahelised kokkulepped, sealhulgas võimalik

vahendustasu, tavapäraselt Eesti riigiga sõlmitud lepingus ei kajastu. Ta lisas, et lepingute

tingimuste üle peab läbirääkimisi RKIK, mitte minister ega kantsler.

Urmas Reinsalu palus riigikontrolöril selgitada, kas kaitsevaldkonna varude arvestuses

tuvastatud probleemid on eelkõige raamatupidamislikku laadi või puudub usaldusväärne

ülevaade sellest, millised varud Kaitseväel tegelikult olemas on. Ta viitas, et kui eelmise aasta

auditis ei saanud Riigikontroll kinnitada ligikaudu 700 miljoni euro väärtuses varude

olemasolu ja õigsust, siis käesolevas auditis puudutab märkus juba 1,2 miljardi euro suurust

varude saldot ning lisaks on tuvastatud arvele võtmata varasid. Samuti palus ta selgitada, kas

Riigikontroll kontrollis ka seekord valimi alusel konkreetsete varade tegelikku olemasolu ja

nende vastavust arvestusandmetele.

Janar Holm rõhutas, et 1,2 miljardi euro suurune märkus ei tähenda, et selles väärtuses

varasid ei oleks olemas, vaid Riigikontroll ei saanud kinnitada majandusaasta aruandes

kajastatud varude saldo õigsust. Ta märkis, et auditi käigus tuvastati ka varem arvele võtmata

varasid, mistõttu võib varude tegelik väärtus olla bilansis kajastatust suurem. J. Holm selgitas,

et arvestusprobleemidega kaasnevad ka praktilised puudused, sealhulgas ebapiisav ülevaade

varade liikumisest.

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et eelmise aasta auditis kontrollitud 11 varaobjektist kolme

ei leitud esialgu infosüsteemis märgitud asukohast, kuid hiljem kinnitati, et ka need varad olid

olemas. Käesoleva auditi valimkontrollis olid kõik kontrollitud varaobjektid olemas. Ta

rõhutas, et sõltumata varade kajastamisest bilansis või bilansiväliselt peab Kaitseväe varude

arvestuse aluseks olev andmestik olema korrektne ja vastama tegelikule olukorrale.

Inventuuride käigus tuvastatud erinevused tuleb järjepidevalt arvestusandmetes parandada,

vastasel juhul ei anna andmestik usaldusväärset ülevaadet varude tegelikust seisust.

7

Evelin Poolamets palus Riigikontrollil selgitada, kas RKIK-i poolt probleemse lepingu alusel

ettemaksete jätkamine võis olla seotud puuduliku ülevaatega varude ja tarnete kohta või

tulenes probleem muudest asjaoludest.

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et kuna Riigikontroll ei ole enda hinnangul kõnealust

lepingut saanud, ei ole võimalik hinnata ettemaksete tegemise tingimusi ega seda, kas nende

eelduseks pidi olema varasemate tarnete saabumine.

Andrus Merilo selgitas, et Kaitseväes on üle 200 miljoni inventeeritava ühiku, millest suur

osa on üksuste igapäevases kasutuses või sõjalise valmisoleku tagamiseks nende käsutuses.

Ta märkis, et varasid inventeeritakse regulaarselt, kuid suure mahu, varade pideva liikumise ja

valdavalt käsitsi toimuva arvestuse tõttu esineb andmetes vigu. Tema sõnul antakse saabunud

varustus võimalikult kiiresti üksuste kasutusse, mistõttu võib selle arvestuslik kajastamine

toimuda hiljem. A. Merilo rõhutas, et tuvastatud arvestusprobleemid ei tähenda vara kadumist

või ülevaate puudumist selle olemasolust. Ta tõi probleemide põhjustena välja muu hulgas

tehniliste lahenduste ja finantskompetentsi vähesuse ning personali suure töökoormuse. Ta

kinnitas, et auditi märkusi võetakse tõsiselt ning arvestuse parandamiseks kaasatakse ka

eksperte, kuid pidas oluliseks leida lahendused, mis võimaldaksid arvestust korrastada sõjalise

väljaõppe ja valmisoleku tagamist häirimata.

Urmas Reinsalu palus riigikontrolöril selgitada, milliseid riske kaasneb olukorraga, kus

Riigikontroll ei saa kinnitada Kaitseväe varude saldo õigsust.

Janar Holm rõhutas, et varude arvestusega seotud probleeme ei tule käsitleda üksnes

raamatupidamisküsimusena, vaid oluline on usaldusväärse ülevaate olemasolu Kaitseväe

käsutuses olevast varast. Ta selgitas, et Riigikontroll ei ole väitnud vara või raha kadumist,

kuid puudused inventuuride korralduses ja sisekontrollis ei võimalda varade olemasolu

piisava kindlusega kinnitada ning võivad luua võimalusi vara või raha kuritarvitamiseks. J.

Holm märkis, et kaitsevaldkonna rahastamise ja varude mahu suurenemisega ei ole

arvestussüsteemid samas tempos arenenud, mistõttu tuleb tugevdada sisekontrolli ja

korrastada varade arvestust.

Kristo Enn Vaga palus Kaitseväe juhatajal selgitada, milliseid samme on pärast eelmist

auditit astutud varude inventeerimise ja arvestuse parandamiseks ning kas selleks on vaja

Kaitseväkke täiendavat kompetentsi. Samuti küsis ta, kas käimasoleva kriminaalmenetluse

raames on prokuratuur suhelnud Kaitseväe või tegevväelastega ning kas keegi on menetluse

ajaks teenistusest kõrvaldatud. Lisaks palus ta hinnata, kas Ukraina kiireks abistamiseks

suurema riskiga hangete tegemine oli kujunenud olukorras Eesti huvides põhjendatud.

Andrus Merilo pidas Ukraina jätkuvat toetamist Eesti julgeoleku seisukohalt vajalikuks ning

leidis, et selleks tehtud sammud on olnud põhjendatud. Ta märkis, et Ukraina vajadusi ei ole

enam võimalik katta üksnes Eesti olemasolevatest varudest ning vajaliku varustuse

hankimisel tuleb praeguses turuolukorras arvestada riskidega. Tema hinnangul on

Kaitseministeerium ja RKIK neid riske hangete korraldamisel arvesse võtnud. A. Merilo

selgitas, et käimasolevast kriminaalmenetlusest sai ta teada meedia vahendusel ning temaga ei

ole prokuratuur sel teemal ühendust võtnud. Samuti ei ole talle teada, keda või milliseid

asjaolusid menetlus Kaitseväes puudutab, mistõttu ei pea ta praegu põhjendatuks kellegi

teenistusest kõrvaldamist. Varude arvestuse parandamise kohta märkis A. Merilo, et

inventuuride läbiviimise toetamiseks otsustati moodustada eraldi kuni kümneliikmeline

meeskond, kellest tema teada on praeguseks värvatud seitse inimest. Meeskonna ülesanne on

8

toetada tegevväelasi inventuuride läbiviimisel ja suurendada selle protsessi sõltumatust. Ta

rõhutas, et Kaitseväe eesmärk on varade arvestus korrastada, kuid selle töö maht on suur ning

seda tuleb teha paralleelselt julgeolekuolukorrast tulenevate põhiülesannetega.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, kuidas leiti Ukraina abistamiseks sõlmitud

vahendamislepingute partnerid ning milliseid julgeolekukontrolli, hinnavõrdluse ja riskide

maandamise meetmeid nende valikul kasutati.

Hanno Pevkur selgitas, et ministeeriumi juhtkonna tasandil käsitleti Ukraina vajadusi ning

RKIK esitas ülevaate erinevate pakkujate hindadest ja tarneaegadest, mis olid pakkumiste

võrdlemisel peamised kriteeriumid. Ta märkis, et pakkumisi saabus erinevate kanalite kaudu

nii ministeeriumile kui ka RKIK-ile ning temale saabunud pakkumised edastas ta RKIK-ile

hindamiseks. H. Pevkur lisas, et sobivate pakkujate ja lepingutingimuste hindamisel tugineti

RKIK-i pädevusele.

Urmas Reinsalu palus täpsustada, kuidas toimus Ukraina abistamiseks lepingupartnerite ja

pakkumiste leidmine, kes RKIK-is pakkumisi hindas ning millisel tasandil langetati otsused

sadade miljonite eurode väärtuses lepingute sõlmimiseks väljaspool tavapärast

hankemenetlust.

Raili Roosimaa kirjeldas, et praegu tehakse vajaduse tekkimisel esmalt turu-uuring ja

koostatakse tehnilised kirjeldused, mille järel korraldatakse sobiv hankemenetlus. R.

Roosimaa märkis, et projektid läbivad RKIK-i investeeringute komitee ning protsess

dokumenteeritakse dokumendihaldussüsteemis; suuremate summade puhul liigub küsimus

vajaduse korral edasi Kaitseministeeriumi koordinatsiooni- ja ministri otsustuskoosolekule.

Urmas Reinsalu palus täpsustada, millisest summast alates tuleb RKIK-i hanked

Kaitseministeeriumi tasandil kooskõlastada.

Kadri Peeters selgitas, et Kaitseministeeriumi planeerimisjuhise kohaselt tuleb üle 250 000

euro suurused hanked ministeeriumi tasandil otsustada, kuid seni ei ole see nõue laienenud

toetuste vahendamisele. Ta märkis, et Riigikontrolli hinnangut arvestades muudetakse

protsessi ning edaspidi käsitletakse toetuste vahendamist sarnaselt siseriiklike hangetega.

Urmas Reinsalu palus täpsustada, milline protseduur reguleeris Kaitseministeeriumi tasandil

ligikaudu 600 miljoni euro ulatuses toetuste vahendamist, kui sellele tavapärane ministeeriumi

otsustusprotsess ei laienenud.

Hanno Pevkur selgitas, et Ukraina abistamiseks sõlmitud lepingud kooskõlastati RKIK-i,

Ukraina ja rahastajatega, kellest peamine oli Euroopa Komisjon, ning rahastamisotsused

kiitsid heaks välisdoonorid. Ta märkis, et konkreetsete lepingute läbirääkimised ja nendega

seotud otsused jäid RKIK-i vastutusalasse. Kaitseministeeriumile andsid RKIK-i peadirektor

ja tema asetäitja ülevaate Ukrainale soetatud ja kavandatavast varustusest.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, milliste kõnealuse vahenduslepinguga seotud

probleemide tõttu pöörduti 2025. aasta alguses Kaitsepolitseiameti poole.

Hanno Pevkur vastas, et Kaitsepolitseiameti poole pöörduti ettevõtete tausta ja tarnete

hilinemise tõttu.

Urmas Reinsalu tänas kutsutud külalisi ja lõpetas istungi.

Otsustati:

1.1. Kaitseministeeriumil esitada komisjonile järgmised materjalid ja kirjalikud ülevaated:

1. Kaitseministeeriumi koostatud tegevuskava Riigikontrolli auditis tuvastatud puuduste

9

kõrvaldamiseks.

2. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Riigikontrolli vaheline kirjavahetus, mis

puudutab Riigikontrolli auditis käsitletud probleemse tarnijaga sõlmitud lepingute

esitamist ja edastamist.

3. Võimaldada komisjoni liikmetele juurdepääs komisjoni poolt varem küsitud Ukraina

kaitseotstarbelise abi vahendamise lepingutele, sealhulgas Riigikontrolli auditis

käsitletud probleemse tarnijaga sõlmitud lepingutele.

4. Ministri otsustuskoosolekute protokollid või nende asjakohased väljavõtted osadest,

milles käsitleti Riigikontrolli auditis nimetatud probleemse tarnijaga sõlmitud

lepinguid.

5. Kirjalik ülevaade Ukraina kaitseotstarbelise abi vahendamisega seotud

otsustusprotsessist, sealhulgas sellest, millisel tasemel ja kelle poolt otsused langetati

ning kuidas vahendajad ja tarnijad leiti ja valiti.

6. Ülevaade Ukraina toetamiseks korraldatud ettevõtjate valiku voorude tulemustest,

sealhulgas valitud ettevõtjatest ning neile eraldatud või kavandatud summadest.

Juurdepääsupiiranguga teave ja dokumendid teha komisjoni liikmetele kättesaadavaks

õigusaktides ettenähtud korras (konsensus: Anti Allas, Toomas Järveoja, Lauri Laats, Evelin

Poolamets, Urmas Reinsalu).

1.2. Riigikantseleil esitada riigieelarve kontrolli erikomisjonile Vabariigi Valitsuse istungite ja

kabinetinõupidamiste asjakohased materjalid, sealhulgas memorandumid, milles käsitleti

2024. ja 2025. aastal Ukraina kaitseotstarbelise abi vahendamist ja selle korraldamist

(konsensus: Anti Allas, Toomas Järveoja, Lauri Laats, Evelin Poolamets, Urmas Reinsalu).

2. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Reinsalu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Laura Joanna Kuum

protokollija

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralise

avaliku istungi protokoll nr 163

Tallinn, Toompea ja videosild Kolmapäev, 02. september 2026

Algus 9.00, lõpp 10.56

Juhataja: Urmas Reinsalu (esimees)

Protokollija: Laura Joanna Kuum (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Toomas Järveoja, Lauri Laats (Vadim Belobrovtsev

asendusliige), Evelin Poolamets, Kristo Enn Vaga

Komisjoni ametnikud: Ly Oper (nõunik)

Puudusid: Diana Ingerainen ja Tanel Tein

Kutsutud: Kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk,

Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters

Kaitseväe juhataja Andrus Merilo, Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja Priit Pikner, Kaitseväe

juhataja nõunik Martin Hurt, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori asetäitja Raili

Roosimaa (arendusvaldkond), riigikontrolör Janar Holm, Riigikontrolli peakontrolör Ines

Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson ning Riigikogu

Kantselei avalike suhete osakonna infonõunik Maiki Vaikla, Janar Holmi töövari Ingrid Peek

(1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja

tehingute seaduslikkus (Kaitseministeeriumi osa)" arutelu

2. Info ja muud küsimused

1. Riigikontrolli kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande

õigsus ja tehingute seaduslikkus (Kaitseministeeriumi osa)" arutelu

Komisjoni avalik päevakorrapunkt on järelvaadatav Riigikogu YouTube’i kanalil (link

videole)

Urmas Reinsalu juhatas päevakorrapunkti sisse ja andis sõna kutsutud külalistele.

Janar Holm rõhutas, et auditis käsitletud küsimusi kaitsevaldkonnas ei tuleks vaadelda

üksnes raamatupidamisprobleemina, vaid laiemalt tööprotsesside korraldamise küsimusena.

Tema sõnul tuleb tähelepanu pöörata muu hulgas lepingute sõlmimisele, ettemaksetele,

kaupade saabumise kontrollimisele ja otsustusprotsessidele.

Ines Metsalu-Nurminen andis ülevaate Riigikontrolli auditis tuvastatud kaitsevaldkonna

varude arvestusega seotud probleemidest (lisa 1). Ta selgitas, et Riigikontroll tegi 2025. aasta

riigi raamatupidamise aastaaruandele märkuse Kaitseväe varude saldo kohta, kuna ei saanud

2

kinnitada, et aruandes kajastatud 1,2 miljardi euro suurune varude väärtus on korrektne. Ta

rõhutas, et tegemist on suure hulga ja sageli kõrge maksumusega varadega, mistõttu peab

nende arvestus olema usaldusväärne sõltumata sellest, kas neid kajastatakse bilansis või

bilansiväliselt. Pistelise kontrolli käigus leiti laoarvestusest muu hulgas puuduva koguse või

väärtusega ning negatiivse väärtusega varaobjekte, samuti varusid, mida tuleks käsitleda

põhivarana. I. Metsalu-Nurminen tõi välja, et alates 2025. aastast tuleb kaitseotstarbelisi

varusid kajastada bilansis, kuid Kaitseministeeriumi valitsemisalas oli sellest põhimõttest

tehtud erand ning Riigikontroll ei saanud ülevaadet bilansist välja jäetud varude mahust ja

maksumusest. Samuti oli varude saldot tagasiulatuvalt ligi 100 miljoni euro võrra

korrigeeritud, kuid puudus piisav info selle kohta, milliseid varusid ja mis põhjusel

täiendavalt arvele võeti. Lisaks näitas Kaitseväe infosüsteemi väljavõte, et 2025. aastal oli

füüsiliselt saabunud, kuid nõuetekohaselt arvele võtmata üle 60 000 ühiku vara väärtusega

ligikaudu 300 miljonit eurot. Andmestiku ebatäpsuse tõttu ei saanud Riigikontroll seda

summat lõplikuks pidada, kuid leidis, et tegelik varude saldo võib olla bilansis kajastatust

suurem. Samuti juhtis ta tähelepanu inventuuride korraldusele: kuigi Kaitseväes tehakse

varude inventuure regulaarselt, ei kajastu nende tulemused alati nõuetekohaselt laoarvestuses.

Nende asjaolude koosmõjul ei olnud Riigikontrollil võimalik kinnitada 1,2 miljardi euro

suuruse varude saldo õigsust. I. Metsalu-Nurminen käsitles ka Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse (RKIK) ja Kaitseväe finantsjuhtimises korduvaid probleeme, sealhulgas tehingute

kajastamist vales perioodis, varade ja kulude ebaõiget liigitamist, puudusi ettemaksete ja

nõuete arvestuses ning lepingute ja ostudokumentide haldamises. Tema sõnul on ettemaksete

jälgimisel tehtud edusamme, kuid sarnaste probleemide kordumine näitab vajadust

tööprotsesside jätkuva korrastamise järele. Lisaks käsitles I. Metsalu-Nurminen RKIK-i kaudu

Euroopa Liidu ja teiste doonorite vahenditest Ukrainale ja Moldovale kaitseotstarbelise abi

hankimist. Ta selgitas, et RKIK-ile jäävad hankijana tehingutega seotud riskid ning

doonoritega sõlmitud lepingutest ei nähtunud, et kõik need riskid oleksid doonorite kanda.

Riigikontroll tuvastas ligikaudu 70 miljoni euro ulatuses probleemsete tarnetega seotud

ettemakseid, mille puhul kaup ei olnud saabunud või ei olnud üleandmiseks nõutavas

valmiduses. Seetõttu nägi Riigikontroll riski, et osa kuludest võib jääda Eesti riigieelarve

kanda. Täpsemat hinnangut ei olnud võimalik anda, kuna Riigikontroll ei saanud tutvuda

suurima probleemse tarnijaga sõlmitud lepinguga.

Hanno Pevkur andis ülevaate Kaitseministeeriumi valitsemisalas pärast eelmise aasta

Riigikontrolli auditit rakendatud ja kavandatud meetmetest. Ta selgitas, et auditi järel koostati

tegevuskava, mille alusel uuendati muu hulgas valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja

ning varade ja varude inventeerimise nõudeid, täpsustati tööjaotust ja infovahetust Riigi

Tugiteenuste Keskuse ning valitsemisala asutuste vahel ja alustati materjalimajanduse

süsteemset korrastamist. Mais kiideti heaks materjalimajanduse reform, mille eesmärk on luua

ühtsetel protsessidel ja tehnoloogial põhinev logistikasüsteem ning saada reaalajas ülevaade

varade kohta. Samuti alustati uue ressursihaldustarkvara hankimist ja olemasoleva süsteemi

täiustamist, muudeti inventuuride korraldust ning moodustati nende läbiviimise toetamiseks

eraldi meeskond. Lisaks korrastati ettemaksete arvestust ja tugevdati finantsarvestuse

kompetentsi. H. Pevkur märkis, et viimase auditi tähelepanekute põhjal kinnitati täiendav

tegevuskava, mis sisaldab kokku 70 tegevust koos vastutajate ja tähtaegadega. Muu hulgas

nähakse ette Kaitseväe ladudes olevate varade ja varude terviklik arvestus, kõigi varude

ülelugemine, nende seisukorra andmete kontrollimine ning erakorralise kõikehõlmava

inventuuri läbiviimine, alustades Viru jalaväepataljonist. Samuti tuleb RKIK-il ja Kaitseväel

3

igakuiselt võrrelda raamatupidamises kajastatud varude sissetulekuid, korraldada varade

väljaminekute sisekontroll ning tagada kasutuskõlbmatu materjali nõuetekohane

utiliseerimine või realiseerimine. H. Pevkur avaldas lootust, et kavandatud tegevuste

elluviimine võimaldab saada Kaitseväe varadest ja varudest senisest usaldusväärsema

ülevaate.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, kas ta nõustub Riigikontrolli hinnanguga

kaitsevaldkonna varade arvestuse ja finantsjuhtimise probleemidele.

Hanno Pevkur selgitas, et Kaitseministeerium on võtnud Riigikontrolli märkused arvesse

ning kasutanud neid oma süsteemide ja töökorralduse parandamisel. Ta tõi ühe olulisema

meetmena välja kokkuleppe viia Kaitseväe finantskorraldus ajutiselt ministeeriumi

vastutusele, et see korrastada ja seejärel Kaitseväele tagasi anda. H. Pevkur lisas, et RKIK-ile

tehtud 36 märkusest on asutuse juhi sõnul praeguseks 32 kõrvaldatud ning ülejäänud puuduste

kõrvaldamisega tegeletakse.

Kaimo Kuusk pidas Riigikontrolli märkusi asjakohaseks ning märkis, et võrreldes eelmise

aastaga on tihedam koostöö ja parem infovahetus Riigikontrolliga võimaldanud probleeme

täpsemalt tuvastada. Ta selgitas, et Kaitseministeerium on viimastel aastatel tegelenud

sisekontrolli- ja auditisüsteemi ülesehitamisega, kuna varasem auditiüksuse võimekus oli

ebapiisav.

Andrus Merilo rõhutas, et 1,2 miljardi euro väärtuses varud ei ole kadunud, vaid on

Kaitseväe kasutuses riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisel. Ta märkis, et Kaitsevägi täitis

varasema tegevuskava kokkulepitud punktid, kuid auditi käigus tuvastati siiski puudusi. A.

Merilo juhtis tähelepanu sellele, et julgeolekuolukorrast tulenevalt lisandub Kaitseväele

pidevalt uusi ülesandeid ning varade arvestusega seotud nõuete täitmine nõuab samuti

ressursse. Tema hinnangul tuleks vajadusel üle vaadata ka kehtivad reeglid, et need toetaksid

Kaitseväe põhiülesannete täitmist.

Kadri Peeters kinnitas, et auditis esile toodud probleeme võetakse tõsiselt ning nende

lahendamisele lähenetakse süsteemselt. Ta avaldas lootust, et järgmisel aastal on auditi

tulemused paremad.

Raili Roosimaa märkis, et RKIK on auditi käigus teinud Riigikontrolliga koostööd ning

esitanud küsitud dokumendid, kuigi osa neist hilinemisega. Ta lisas, et auditi tähelepanekute

põhjal on juba parandatud raamatupidamiskandeid, korrastatud ostutellimusi ning tegeletakse

põhivarade ja ettemaksete inventuuridega.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, miks ei ole Riigikontrollile kättesaadavaks

tehtud vahendamislepinguid, sealhulgas Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepingut, viidates

ligikaudu 70 miljoni euro ulatuses probleemsetele ettemaksetele, ning märkis, et komisjon

käsitles lepingute kättesaadavaks tegemist juba eelmise aasta sügisel.

Hanno Pevkur vastas, et tema teada sisaldasid vahendamislepingud konfidentsiaalsussätteid,

kuid ei osanud öelda, kas see kehtis ka kõnealuse lepingu kohta või miks ei olnud seda

Riigikontrollile esitatud. Ta selgitas, et lepinguid haldab RKIK, ning kinnitas, et

Riigikontrollile tuleb esitada kogu küsitud teave ja dokumendid, mida on võimalik talle

kättesaadavaks teha.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, kas Datasel S.r.l.-iga lepingute sõlmimist,

ettemakseid ja tehinguga seotud riske arutati ministri otsustuskoosolekul ning kas nende

käsitlemine ministri tasandil on kirjalikult fikseeritud.

Hanno Pevkur selgitas, et hangete korraldamine ja nendega seotud riskide hindamine kuulub

4

RKIK-i vastutusalasse ning ettemaksete tegemist ministri otsustuskoosolekul ei käsitleta.

Kaimo Kuusk selgitas, et kõnealune leping sõlmiti ja esimene makse tehti enne tema

kantsleriks saamist ning tema mäletamist mööda sai Kaitseministeerium lepingu täitmisega

seotud probleemidest teada 2025. aasta alguses, kui lepingus ette nähtud tähtajad olid juba

ületatud.

Urmas Reinsalu palus selgitada, miks ei ole Riigikontrollile esitatud Datasel S.r.l.-iga

sõlmitud lepingut, kuigi Kaitseministeerium oli selle täitmisega seotud probleemidest teadlik

juba 2025. aasta alguses, ning küsis, kas leping sisaldab ka vahendustasusid.

Kaimo Kuusk selgitas, et Kaitseministeerium lõi 2025. aasta kevadel sisekontrolliosakonna,

et tugevdada valitsemisala lepingute sisu ja nendega seotud riskide kontrollimist.

Urmas Reinsalu palus täpsustada, kuidas jaguneb Kaitseministeeriumis vastutus sisekontrolli

eest.

Hanno Pevkur selgitas, et siseaudiitor allub ministrile ning sisekontrolliosakond kantslerile.

Urmas Reinsalu palus täpsustada, miks ei ole kõnealust lepingut Riigikontrollile esitatud,

kuigi kaitseministri sõnul ei ole selleks takistust.

Raili Roosimaa märkis, et tema andmetel edastas RKIK kõnealuse lepingu Riigikontrollile 5.

juunil.

Janar Holm selgitas, et Riigikontroll ei olnud 5. juuniks kõnealust lepingut saanud ning

teavitas sellest samal päeval ka RKIK-i. Ta märkis, et lepingut oli küsitud ligikaudu poolteist

aastat ning auditi toimingud lõppesid 15. mail.

Hanno Pevkur pidas vajalikuks üle kontrollida, kas kõnealune leping on Riigikontrollile

edastatud ning kas see sisaldab konfidentsiaalsussätet. Ta selgitas, et lepingute sõlmimine,

nende tarne- ja maksetingimuste üle läbirääkimine ning lepingute täitmisel tekkivate

probleemide lahendamine kuulub RKIK-i pädevusse.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, kas vahendamislepingutega seotud

probleemidest ja riskidest, sealhulgas ligikaudu 70 miljoni euro ulatuses probleemsete

ettemaksetega seotud juhtumist, informeeriti valitsuskabinetti ning kas selle kohta esitati

kabineti memorandum.

Hanno Pevkur vastas, et valitsuskabinetis on arutatud Ukraina abistamist üldiselt, kuid

välisdoonorite vahenditest Ukrainale varustuse hankimise praktiline korraldamine oli RKIK-i

ülesanne. Ta märkis, et probleemide ilmnemisel suhtles RKIK tema teada

Kaitsepolitseiametiga ning kõnealuse tarnija puhul tuvastati kauba inspekteerimisel, et selle

kvaliteet ei võimaldanud seda Ukrainale edasi anda.

Kaimo Kuusk selgitas, et probleemide ilmnemisel jagati teavet Kaitsepolitseiametiga ning

konkreetse juhtumi puhul teavitas ta sellest ka koordinatsioonibüroo direktorit. Samuti suheldi

asjaomaste riikide suursaadikutega, et leida probleemile lahendus. Kui need sammud tulemust

ei andnud, anti RKIK-ile suunis leping lõpetada ja pöörduda kohtusse.

Anti Allas märkis, et RKIK-i endine juht Magnus-Valdemar Saar oli varasematel komisjoni

istungitel kinnitanud, et relvatarnetega probleeme ei ole. Selle taustal küsis ta, kas RKIK-il on

veel hankeid või lepinguid, mida nende konfidentsiaalsuse tõttu ei ole võimalik

Riigikontrollile esitada.

Raili Roosimaa selgitas, et lepingud sisaldavad konfidentsiaalsussätteid, mistõttu ei saa ta

nende sisu täpsemalt kommenteerida.

Lauri Laats palus täpsustada, kas probleemsete lepingute mittetäitmise korral võib tekkida

Eesti riigil kohustus tagastada doonoritele kuni 70 miljonit eurot Eesti riigieelarve

5

vahenditest. Samuti küsis ta, kas RKIK leidis kinnituse, et kõnealused lepingud edastati

Riigikontrollile 5. juunil.

Hanno Pevkur vastas, et Eesti riigieelarvele võimaliku tekkiva kohustuse kohta ei saa praegu

kindlat hinnangut anda, kuna ta ei tea RKIK-i ja Euroopa Komisjoni vahelise kokkuleppe

täpseid tingimusi. Ta selgitas, et RKIK on nõudnud ebapiisava kvaliteediga kauba tarnijalt

ettemaksu tagastamist ning vaidlus on jõudnud rahvusvahelisse arbitraaži. H. Pevkur lisas

kontekstiks, et välisdoonorite vahenditest on Eesti kaudu Ukrainale hangitud ligikaudu 400

miljoni euro ulatuses relva- ja laskemoonaabi ning tema teada oli Euroopa Komisjon teadlik

kiirete ja suuremahuliste hangetega kaasnevatest riskidest. Ta märkis, et kasutamata vahendid

tagastatakse Euroopa Komisjonile, kuid vaidlusaluse ettemaksu puhul tuleb enne ära oodata

kohtuvaidluse tulemus ning raha tagastamine sõltub sellest, kas ettemaks õnnestub tarnijalt

tagasi saada.

Raili Roosimaa kinnitas oma e-kirjade põhjal, et RKIK on kõnealuse lepingu Riigikontrollile

edastanud.

Evelin Poolamets palus kaitseministril selgitada Kaitseministeeriumi valitsemisala vara ja

varude arvestuses ilmnenud probleemide kujunemist seoses alustatud kriminaalmenetlusega.

Samuti küsis ta, kas menetlusega seotud ametnikud jätkavad oma tööd või on nad uurimise

ajaks töölt kõrvaldatud.

Hanno Pevkur vastas, et tema teada ei ole kriminaalmenetluses kellelegi kahtlustust esitatud

ning seetõttu ei ole praegu teada, milliste isikute või asutuste tegevust menetlus täpsemalt

puudutab. Ta märkis, et vajaduse korral tuleb menetlusega seotud isikud uurimise ajaks töölt

kõrvaldada. H. Pevkur kinnitas, et Kaitseministeerium teeb Riigiprokuratuuriga igakülgset

koostööd ja edastab menetluseks vajaliku teabe, et asjaolud võimalikult kiiresti selgeks saada.

Urmas Reinsalu märkis, et komisjon palus juba 22. oktoobril 2025 esitada teabe Ukraina

relvaabi vahendamisega seotud vahendustasude kohta, ning küsis, kas kõnealune leping

sisaldab vahendajatele makstavaid tasusid ja kuidas tekkis RKIK-il kontakt Datasel S.r.l.-i ja

selle esindajaga. Samuti palus ta täpsustada, kas kõnealuste lepingute sõlmimist ja täitmist

käsitleti ministri otsustuskoosolekul ning kas ministrit informeeriti nendega seotud riskidest.

Hanno Pevkur selgitas, et Kaitseministeerium andis üldise suunise leida võimalusi Ukraina

abistamiseks, kuid konkreetsete lepingupartnerite leidmine ja lepingute sõlmimine oli RKIK-i

ülesanne. Ta märkis, et RKIK andis ministri otsustuskoosolekutel ülevaate Ukraina

abistamiseks kavandatud hangetest, sealhulgas lepingupartneritest ja soetatavast varustusest,

ning hangete sisu kooskõlastati Ukraina ja Euroopa Komisjoniga, kuid konkreetsete

ettevõtetega lepingute sõlmimist ministri otsustuskoosolekul ei otsustatud. H. Pevkur kinnitas,

et koosolekutel käsitleti ka Ukraina abistamisega seotud kõrgemaid riske ja vajadust neid

maandada, lisades, et enamiku lepingupartneritega probleemid ei realiseerunud, kuid

kõnealuse partneri tarnitud kaup osutus ebakvaliteetseks ja mittekomplektseks ning on

seetõttu jätkuvalt laos.

Anti Allas palus selgitada, kas RKIK-il on veel pooleliolevaid hankeid või lepinguid

ettevõtetega, kellel puudub varasem kogemus vastavas valdkonnas.

Kaimo Kuusk selgitas, et paljud Eesti kaitsetööstusettevõtted on alustavad ettevõtted, kellel

varasem kogemus puudub. Ta märkis, et selliste ettevõtetega seotud riskide hindamist on

muudetud ning Kaitseministeerium on jätnud osa kavandatud oste tegemata, kui pakutav

toode ei ole veel nõuetekohaselt toimiv.

6

Urmas Reinsalu palus riigikontrolöril selgitada, kas Riigikontrolli hinnangul on olemas risk,

et kõnealuse lepingu täitmata jäämisest võib tekkida Eesti riigieelarvele rahaline kohustus.

Janar Holm kinnitas, et Riigikontrolli hinnangul oli väide, et vahendamislepingutega Eesti

riigieelarvele riske ei kaasne, eksitav, kuna võimalikke riske oli hinnatud juba enne lepingute

sõlmimist. Ta selgitas, et Datasel S.r.l.-iga sõlmitud lepinguga seotud ligikaudu 60 miljoni

euro puhul sõltub Eesti riigieelarvele võimaliku kohustuse tekkimine kohtuvaidluse

tulemusest. J. Holm märkis, et lepingutest ei nähtunud tingimusi, mille kohaselt ei võiks

Euroopa Liit ebaõnnestunud tehingu korral väljamakstud raha tagasi nõuda.

Urmas Reinsalu palus RKIK-i esindajal selgitada, kas Ukraina abistamiseks sõlmitud

vahendamislepingutes, sealhulgas kõnealuses probleemse tarnijaga sõlmitud lepingus, on ette

nähtud tasud kolmandatele isikutele ning kuidas nende suurus kujunes. Samuti küsis ta,

kuidas leiti lepingute vahendajad ja tekkis kontakt kõnealuse tarnijaga.

Raili Roosimaa selgitas, et lepingutes sisalduvate konfidentsiaalsussätete tõttu ei saa RKIK

nende sisu, sealhulgas võimalikke vahendustasusid, täpsemalt kommenteerida.

Kaimo Kuusk selgitas, et kaitsevaldkonna hangetes kasutatakse vajaduse korral vahendajaid,

kuna kõigi tootjatega ei ole võimalik otselepinguid sõlmida. Ta märkis, et RKIK-i ja

Kaitseministeeriumi suunis on võimaluse korral sõlmida lepingud otse tootjatega.

Hanno Pevkur selgitas, et kaitsevaldkonna hangetes võib tootja kasutada piirkondlikku

esindajat või vahendajat, kuid Eesti riigiga sõlmitud lepingus kajastub üldjuhul konkreetse

toote ja selle ostuhind. Tootja ja vahendaja omavahelised kokkulepped, sealhulgas võimalik

vahendustasu, tavapäraselt Eesti riigiga sõlmitud lepingus ei kajastu. Ta lisas, et lepingute

tingimuste üle peab läbirääkimisi RKIK, mitte minister ega kantsler.

Urmas Reinsalu palus riigikontrolöril selgitada, kas kaitsevaldkonna varude arvestuses

tuvastatud probleemid on eelkõige raamatupidamislikku laadi või puudub usaldusväärne

ülevaade sellest, millised varud Kaitseväel tegelikult olemas on. Ta viitas, et kui eelmise aasta

auditis ei saanud Riigikontroll kinnitada ligikaudu 700 miljoni euro väärtuses varude

olemasolu ja õigsust, siis käesolevas auditis puudutab märkus juba 1,2 miljardi euro suurust

varude saldot ning lisaks on tuvastatud arvele võtmata varasid. Samuti palus ta selgitada, kas

Riigikontroll kontrollis ka seekord valimi alusel konkreetsete varade tegelikku olemasolu ja

nende vastavust arvestusandmetele.

Janar Holm rõhutas, et 1,2 miljardi euro suurune märkus ei tähenda, et selles väärtuses

varasid ei oleks olemas, vaid Riigikontroll ei saanud kinnitada majandusaasta aruandes

kajastatud varude saldo õigsust. Ta märkis, et auditi käigus tuvastati ka varem arvele võtmata

varasid, mistõttu võib varude tegelik väärtus olla bilansis kajastatust suurem. J. Holm selgitas,

et arvestusprobleemidega kaasnevad ka praktilised puudused, sealhulgas ebapiisav ülevaade

varade liikumisest.

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et eelmise aasta auditis kontrollitud 11 varaobjektist kolme

ei leitud esialgu infosüsteemis märgitud asukohast, kuid hiljem kinnitati, et ka need varad olid

olemas. Käesoleva auditi valimkontrollis olid kõik kontrollitud varaobjektid olemas. Ta

rõhutas, et sõltumata varade kajastamisest bilansis või bilansiväliselt peab Kaitseväe varude

arvestuse aluseks olev andmestik olema korrektne ja vastama tegelikule olukorrale.

Inventuuride käigus tuvastatud erinevused tuleb järjepidevalt arvestusandmetes parandada,

vastasel juhul ei anna andmestik usaldusväärset ülevaadet varude tegelikust seisust.

7

Evelin Poolamets palus Riigikontrollil selgitada, kas RKIK-i poolt probleemse lepingu alusel

ettemaksete jätkamine võis olla seotud puuduliku ülevaatega varude ja tarnete kohta või

tulenes probleem muudest asjaoludest.

Ines Metsalu-Nurminen selgitas, et kuna Riigikontroll ei ole enda hinnangul kõnealust

lepingut saanud, ei ole võimalik hinnata ettemaksete tegemise tingimusi ega seda, kas nende

eelduseks pidi olema varasemate tarnete saabumine.

Andrus Merilo selgitas, et Kaitseväes on üle 200 miljoni inventeeritava ühiku, millest suur

osa on üksuste igapäevases kasutuses või sõjalise valmisoleku tagamiseks nende käsutuses.

Ta märkis, et varasid inventeeritakse regulaarselt, kuid suure mahu, varade pideva liikumise ja

valdavalt käsitsi toimuva arvestuse tõttu esineb andmetes vigu. Tema sõnul antakse saabunud

varustus võimalikult kiiresti üksuste kasutusse, mistõttu võib selle arvestuslik kajastamine

toimuda hiljem. A. Merilo rõhutas, et tuvastatud arvestusprobleemid ei tähenda vara kadumist

või ülevaate puudumist selle olemasolust. Ta tõi probleemide põhjustena välja muu hulgas

tehniliste lahenduste ja finantskompetentsi vähesuse ning personali suure töökoormuse. Ta

kinnitas, et auditi märkusi võetakse tõsiselt ning arvestuse parandamiseks kaasatakse ka

eksperte, kuid pidas oluliseks leida lahendused, mis võimaldaksid arvestust korrastada sõjalise

väljaõppe ja valmisoleku tagamist häirimata.

Urmas Reinsalu palus riigikontrolöril selgitada, milliseid riske kaasneb olukorraga, kus

Riigikontroll ei saa kinnitada Kaitseväe varude saldo õigsust.

Janar Holm rõhutas, et varude arvestusega seotud probleeme ei tule käsitleda üksnes

raamatupidamisküsimusena, vaid oluline on usaldusväärse ülevaate olemasolu Kaitseväe

käsutuses olevast varast. Ta selgitas, et Riigikontroll ei ole väitnud vara või raha kadumist,

kuid puudused inventuuride korralduses ja sisekontrollis ei võimalda varade olemasolu

piisava kindlusega kinnitada ning võivad luua võimalusi vara või raha kuritarvitamiseks. J.

Holm märkis, et kaitsevaldkonna rahastamise ja varude mahu suurenemisega ei ole

arvestussüsteemid samas tempos arenenud, mistõttu tuleb tugevdada sisekontrolli ja

korrastada varade arvestust.

Kristo Enn Vaga palus Kaitseväe juhatajal selgitada, milliseid samme on pärast eelmist

auditit astutud varude inventeerimise ja arvestuse parandamiseks ning kas selleks on vaja

Kaitseväkke täiendavat kompetentsi. Samuti küsis ta, kas käimasoleva kriminaalmenetluse

raames on prokuratuur suhelnud Kaitseväe või tegevväelastega ning kas keegi on menetluse

ajaks teenistusest kõrvaldatud. Lisaks palus ta hinnata, kas Ukraina kiireks abistamiseks

suurema riskiga hangete tegemine oli kujunenud olukorras Eesti huvides põhjendatud.

Andrus Merilo pidas Ukraina jätkuvat toetamist Eesti julgeoleku seisukohalt vajalikuks ning

leidis, et selleks tehtud sammud on olnud põhjendatud. Ta märkis, et Ukraina vajadusi ei ole

enam võimalik katta üksnes Eesti olemasolevatest varudest ning vajaliku varustuse

hankimisel tuleb praeguses turuolukorras arvestada riskidega. Tema hinnangul on

Kaitseministeerium ja RKIK neid riske hangete korraldamisel arvesse võtnud. A. Merilo

selgitas, et käimasolevast kriminaalmenetlusest sai ta teada meedia vahendusel ning temaga ei

ole prokuratuur sel teemal ühendust võtnud. Samuti ei ole talle teada, keda või milliseid

asjaolusid menetlus Kaitseväes puudutab, mistõttu ei pea ta praegu põhjendatuks kellegi

teenistusest kõrvaldamist. Varude arvestuse parandamise kohta märkis A. Merilo, et

inventuuride läbiviimise toetamiseks otsustati moodustada eraldi kuni kümneliikmeline

meeskond, kellest tema teada on praeguseks värvatud seitse inimest. Meeskonna ülesanne on

8

toetada tegevväelasi inventuuride läbiviimisel ja suurendada selle protsessi sõltumatust. Ta

rõhutas, et Kaitseväe eesmärk on varade arvestus korrastada, kuid selle töö maht on suur ning

seda tuleb teha paralleelselt julgeolekuolukorrast tulenevate põhiülesannetega.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, kuidas leiti Ukraina abistamiseks sõlmitud

vahendamislepingute partnerid ning milliseid julgeolekukontrolli, hinnavõrdluse ja riskide

maandamise meetmeid nende valikul kasutati.

Hanno Pevkur selgitas, et ministeeriumi juhtkonna tasandil käsitleti Ukraina vajadusi ning

RKIK esitas ülevaate erinevate pakkujate hindadest ja tarneaegadest, mis olid pakkumiste

võrdlemisel peamised kriteeriumid. Ta märkis, et pakkumisi saabus erinevate kanalite kaudu

nii ministeeriumile kui ka RKIK-ile ning temale saabunud pakkumised edastas ta RKIK-ile

hindamiseks. H. Pevkur lisas, et sobivate pakkujate ja lepingutingimuste hindamisel tugineti

RKIK-i pädevusele.

Urmas Reinsalu palus täpsustada, kuidas toimus Ukraina abistamiseks lepingupartnerite ja

pakkumiste leidmine, kes RKIK-is pakkumisi hindas ning millisel tasandil langetati otsused

sadade miljonite eurode väärtuses lepingute sõlmimiseks väljaspool tavapärast

hankemenetlust.

Raili Roosimaa kirjeldas, et praegu tehakse vajaduse tekkimisel esmalt turu-uuring ja

koostatakse tehnilised kirjeldused, mille järel korraldatakse sobiv hankemenetlus. R.

Roosimaa märkis, et projektid läbivad RKIK-i investeeringute komitee ning protsess

dokumenteeritakse dokumendihaldussüsteemis; suuremate summade puhul liigub küsimus

vajaduse korral edasi Kaitseministeeriumi koordinatsiooni- ja ministri otsustuskoosolekule.

Urmas Reinsalu palus täpsustada, millisest summast alates tuleb RKIK-i hanked

Kaitseministeeriumi tasandil kooskõlastada.

Kadri Peeters selgitas, et Kaitseministeeriumi planeerimisjuhise kohaselt tuleb üle 250 000

euro suurused hanked ministeeriumi tasandil otsustada, kuid seni ei ole see nõue laienenud

toetuste vahendamisele. Ta märkis, et Riigikontrolli hinnangut arvestades muudetakse

protsessi ning edaspidi käsitletakse toetuste vahendamist sarnaselt siseriiklike hangetega.

Urmas Reinsalu palus täpsustada, milline protseduur reguleeris Kaitseministeeriumi tasandil

ligikaudu 600 miljoni euro ulatuses toetuste vahendamist, kui sellele tavapärane ministeeriumi

otsustusprotsess ei laienenud.

Hanno Pevkur selgitas, et Ukraina abistamiseks sõlmitud lepingud kooskõlastati RKIK-i,

Ukraina ja rahastajatega, kellest peamine oli Euroopa Komisjon, ning rahastamisotsused

kiitsid heaks välisdoonorid. Ta märkis, et konkreetsete lepingute läbirääkimised ja nendega

seotud otsused jäid RKIK-i vastutusalasse. Kaitseministeeriumile andsid RKIK-i peadirektor

ja tema asetäitja ülevaate Ukrainale soetatud ja kavandatavast varustusest.

Urmas Reinsalu palus kaitseministril selgitada, milliste kõnealuse vahenduslepinguga seotud

probleemide tõttu pöörduti 2025. aasta alguses Kaitsepolitseiameti poole.

Hanno Pevkur vastas, et Kaitsepolitseiameti poole pöörduti ettevõtete tausta ja tarnete

hilinemise tõttu.

Urmas Reinsalu tänas kutsutud külalisi ja lõpetas istungi.

Otsustati:

1.1. Kaitseministeeriumil esitada komisjonile järgmised materjalid ja kirjalikud ülevaated:

1. Kaitseministeeriumi koostatud tegevuskava Riigikontrolli auditis tuvastatud puuduste

9

kõrvaldamiseks.

2. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Riigikontrolli vaheline kirjavahetus, mis

puudutab Riigikontrolli auditis käsitletud probleemse tarnijaga sõlmitud lepingute

esitamist ja edastamist.

3. Võimaldada komisjoni liikmetele juurdepääs komisjoni poolt varem küsitud Ukraina

kaitseotstarbelise abi vahendamise lepingutele, sealhulgas Riigikontrolli auditis

käsitletud probleemse tarnijaga sõlmitud lepingutele.

4. Ministri otsustuskoosolekute protokollid või nende asjakohased väljavõtted osadest,

milles käsitleti Riigikontrolli auditis nimetatud probleemse tarnijaga sõlmitud

lepinguid.

5. Kirjalik ülevaade Ukraina kaitseotstarbelise abi vahendamisega seotud

otsustusprotsessist, sealhulgas sellest, millisel tasemel ja kelle poolt otsused langetati

ning kuidas vahendajad ja tarnijad leiti ja valiti.

6. Ülevaade Ukraina toetamiseks korraldatud ettevõtjate valiku voorude tulemustest,

sealhulgas valitud ettevõtjatest ning neile eraldatud või kavandatud summadest.

Juurdepääsupiiranguga teave ja dokumendid teha komisjoni liikmetele kättesaadavaks

õigusaktides ettenähtud korras (konsensus: Anti Allas, Toomas Järveoja, Lauri Laats, Evelin

Poolamets, Urmas Reinsalu).

1.2. Riigikantseleil esitada riigieelarve kontrolli erikomisjonile Vabariigi Valitsuse istungite ja

kabinetinõupidamiste asjakohased materjalid, sealhulgas memorandumid, milles käsitleti

2024. ja 2025. aastal Ukraina kaitseotstarbelise abi vahendamist ja selle korraldamist

(konsensus: Anti Allas, Toomas Järveoja, Lauri Laats, Evelin Poolamets, Urmas Reinsalu).

2. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Reinsalu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Laura Joanna Kuum

protokollija