Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Aleksandr Tšaplõgin Riigikogu [email protected]

Teie 21.08.2026 nr 2-3/15-590 Meie 07.09.2026 nr 11-3/6081-2

Vastused kirjalikele küsimustele Lugupeetud Aleksandr Tšaplõgin Täname Teid esitatud küsimuste eest. Esmalt selgitame, et Rootsi kinnipeetavate vangistuse

täideviimine on sätestatud välislepinguga. Välislepinguga võib kujundada tavaseadustest erineva

vangistusõiguse ja karistuse täideviimise normid. Seejuures tuleb arvestada taasühiskonnastamise

nõudega ning järgida tuleb kõiki põhiõigusi Eesti põhiseaduses sätestatud ulatuses. Põhiseadus § 12

sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,

soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu. Põhiseadus § 12 lõikes 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust on

riivatud siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid.

Praegusel juhul on Rootsi ja Eesti kinnipeetavate ühine võrdluse lähtekoht see, et mõlemad grupid

kannavad Eesti territooriumil asuvas vanglas vabaduskaotuslikku karistust. See üksik ühine tunnus ei

anna siiski piisavat alust käsitleda Rootsi ja Eesti kinnipeetavaid täielikult ühtse võrdlusgrupina, sest

nende olemuslikud erinevused kaaluvad selle sarnasuse üles.

Vastupidine lähenemine viiks olukorrani, kus sisuliselt mistahes kahte gruppi oleks võimalik omavahel

võrrelda üksnes seetõttu, et neil on mõni juhuslik või üldine kokkupuutepunkt. Vajalik on analüüsida ka

nende õiguslikku staatust, kinnipidamise aluseid, rahastamisskeemi ning muid asjaolusid, mis võivad

muuta nende olukorra õiguslikult erinevaks.

Praegu on isikute kinnipidamisel viibimise alus erinev. Eesti kinnipeetavad kannavad Eesti kohtu

mõistetud karistust Eesti karistusõiguse ja vangistuse täideviimise süsteemi alusel. Rootsi

kinnipeetavad seevastu kannavad Rootsi kohtu mõistetud karistust Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud

välislepingu alusel, mille kohaselt Eesti osutab kinnipidamisteenust, kuid Rootsi säilitab vastutuse

karistuse sisulise täideviimise eest. Samuti rahastab Rootsi kinnipeetavate kinnipidamisega seotud

kulud ning kinnipeetavad vabanevad karistuse kandmise järel Rootsi ühiskonda. Seetõttu ei tulene

Rootsi kinnipeetavatele võimaldatavad erisused nende kodakondsusest ega rahvusest, vaid nende

erinevast õiguslikust staatusest ja rahvusvahelisest lepingust tulenevatest kohustustest. Erisuste

eesmärk on tagada Rootsi karistuse täideviimise järjepidevus ning võimaldada Eestil täita

rahvusvahelisest lepingust tulenevaid kohustusi viisil, mis ei muudaks Rootsi kohtu mõistetud karistuse

tegelikku sisu üksnes kinnipidamiskoha muutumise tõttu. Samuti rahastab Rootsi riik Rootsi

kinnipeetavate karistuse kandmist Eestis.

Eesti on välislepinguga andnud Rootsile nõusoleku kasutada vanglat ja Eesti personali Rootsi karistuste

täideviimiseks Eesti territooriumil. Rootsi karistuste täitmise järelevalve ja rakendamine toimub

2

kooskõlas Eesti seaduste ja teiste õigusaktidega, arvestades välislepingu ja koostöömemorandumi

sätteid. Mitmed erisused on seotud Rootsi rahastamismudeliga ning nende kulusid ei kanta Eesti

riigieelarvest.

Välislepingus kokkulepitud tingimuste kohaldamine Rootsi kinnipeetavatele võib tulevikus mõjutada ka

Eesti kinnipeetavate vangistustingimusi. Näiteks täna on vangistusseaduse eelnõus muudatus

vabastada ka Eesti kinnipeetavad elektritasu maksmise kohustusest. Kuid olenemata sellest ei tähenda

see seda, et Eesti kinnipeetavad on automaatselt kehvemas olukorras, kui Rootsi omad.

Vastame Teie küsimustele:

1. Millised konkreetsed erinevused on ette nähtud Rootsist üle antud vangide ja Tartu vangla

ülejäänud vangide kinnipidamistingimuste vahel?

Rootsi kinnipeetavate kinnipidamistingimused tulenevad Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingust,

koostöömemorandumist ning küsimustes, mida nendes ei ole teisiti reguleeritud, Eesti õigusest.

Peamised erisused puudutavad kambrite sisustust ning mõningaid igapäevase vanglaelu korraldusega

seotud tingimusi. Kambris on lisaks tavapärasele mööblile ette nähtud muu hulgas televiisor, raadio,

äratuskell. Samuti näeb kokkulepitud kord ette erisusi elektri kasutamisel. Ülejäänud osas toimub

vangistuse täideviimine Eesti õiguse ja Tartu vanglas kehtiva korra kohaselt, kui välislepingus ei ole

kokku lepitud teisiti.

2. Milline on Rootsist üle antud vangide töötasu suurus ja millist tasu saavad sama või võrreldava

töö eest teised Eesti vangid?

Rootsi kinnipeetavale makstakse talle määratud hõivetegevuses osalemise eest üldjuhul 1,70 eurot

tunnis. Teatud tingimustel võib tasu olla vähendatud või makstakse täiendavat tasu. Eesti

kinnipeetavate töötasu määratakse Eesti õiguse alusel ning selle suurus sõltub muu hulgas töö liigist ja

töötatud ajast. Täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl peab

olema vähemalt 95,87 eurot kuus. See tuleb Vabariigi Valitsuse määrusest "Kinnipeetavate töötasu

määrad, arvutamise ja maksmise kord"1. Vastavalt eelarve võimalustele on Eesti vanglates

majandustöödel töötasu tõstetud 0,74 € tunnis (täistööaja puhul 124,32 €). Tööstuses töötavad

kinnipeetavad saavad töötasu tüki töö alusel, kuid mitte vähem kui 0,74 € tunnis. Tööstuses töötavate

kinnipeetavate töötasu sõltub kinnipeetava panusest see jääb vahemikku 0,74-6 € tunnis. Keskmiselt

teenivad tööstuses töötavad kinnipeetavad 1,9 € tunnis.

Rootsi ja Eesti kinnipeetavate tasustamise alused ei ole üks-ühele võrreldavad – Rootsi kinnipeetavate

tasustamise kord tuleneb Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingust ja koostöömemorandumist, Eesti

kinnipeetavate töötasu aga Eesti õigusest. Lisaks kannab Rootsi kinnipeetavate kõrgema töötasu kulu

Rootsi maksumaksja.

3. Kas vastab tõele teave, et Rootsi vangid saavad töö eest umbes kolm korda rohkem palka? Kui

jah, siis millisel õiguslikul alusel on selline erinevus kehtestatud?

Rootsi kinnipeetavate tasustamise kord erineb Eesti kinnipeetavatele kehtivast korrast. Rootsi

kinnipeetavale makstakse talle määratud hõivetegevuses osalemise eest üldjuhul 1,70 eurot tunnis.

Eesti kinnipeetavate töötasu sõltub töö liigist ja selle eest makstavast tasust, mistõttu ei saa üldistatult

väita, et Rootsi kinnipeetavad saavad töö eest kolm korda rohkem tasu. Rootsi kinnipeetavate

tasustamise õiguslik alus tuleneb Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingust ning

koostöömemorandumist. Tegemist on Rootsi karistuste Eestis täideviimiseks kokku lepitud erikorraga,

mitte kinnipeetava rahvusest või kodakondsusest tuleneva erinevusega.

1 Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord-Riigi Teataja

3

4. Kas Tartu vanglas üldistel alustel karistust kandev vang, tehes sama tööd ja samas mahus, võib

loota samasugusele tasule nagu Rootsist üle antud vang? Kui ei, siis palun selgitada põhjuseid.

Tartu vanglas praegu Eesti süüdimõistetuid ei viibi. Eesti kinnipeetavatest viibivad seal vahistatud,

arestialused ning menetlustoiminguteks Tartu vanglasse toodud kinnipeetavad. Seega ei ole Tartu

vanglas praegu olukorda, kus Eesti ja Rootsi süüdimõistetud teeksid sama tööd samas mahus.

5. Kas Justiits- ja digiministeerium on teinud õigusliku analüüsi kinnipidamistingimuste ja töötasu

erinevuste vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 12 ja võrdse kohtlemise

põhimõttele? Kui selline analüüs on tehtud, palun esitada selle peamised järeldused ja näidata

õiguslikud alused, mis lubavad kohaldada erinevaid tingimusi.

Välislepingu ettevalmistamisel hinnati selle kooskõla Eesti põhiseaduse ja Eesti õigusega. Põhiseaduse

§ 12 kohaselt tuleb võrdse kohtlemise hindamisel esmalt vaadata, kas tegemist on võrreldavas olukorras

olevate isikutega. Nagu eespool selgitatud, on Eesti ja Rootsi kinnipeetavate karistuse täideviimise

õiguslik alus erinev. Eesti kinnipeetavate suhtes kohaldatakse Eesti õigust, Rootsi kinnipeetavate

karistuse täideviimine Eestis toimub aga Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingu alusel, mis näeb

teatud küsimustes ette eriregulatsiooni. Seega ei tulene erinevad kinnipidamistingimused või

tasustamise alused kinnipeetava rahvusest või kodakondsusest, vaid erinevast karistuse täideviimise

õiguslikust alusest. Ka juhul, kui käsitada Eesti ja Rootsi kinnipeetavaid mõne konkreetse tingimuse

puhul võrreldavate gruppidena, on erineval kohtlemisel objektiivne põhjendus - Eesti täidab Rootsi kohtu

mõistetud karistusi välislepingus kokku lepitud tingimustel.

6. Kas ministeerium peab lubatavaks olukorda, kus ühes vangistusasutuses saavad kaks sama

tööd tegevat vangi oluliselt erinevat tasu üksnes rahvusvahelise kokkuleppe tõttu, mille alusel

nad antud vanglas viibivad?

Küsimuses kirjeldatud olukorda Tartu vanglas praegu ei ole, kuna Tartu vanglas Eesti süüdimõistetuid

ei viibi. Üldiselt lähtutakse Eesti kinnipeetavate töötasu määramisel Eesti õigusest, Rootsi

kinnipeetavate tasustamise alused ja määrad on aga kokku lepitud Eesti ja Rootsi vahelises

välislepingus ning koostöömemorandumis. Seega ei ole erineva tasu aluseks kinnipeetava rahvus või

kodakondsus, vaid erinev karistuse täideviimise õiguslik alus.

7. Millised täpsed kulud ühe vangi kinnipidamiseks katab Rootsi ja milline osa nendest vahenditest

suunatakse otseselt kinnipidamistingimuste parandamiseks ja vangide töötasu tõstmiseks?

Rootsi ei hüvita Eestile iga kinnipeetavaga seotud kulu eraldi, vaid maksab välislepingus kokku lepitud

tasu vanglakohtade kättesaadavuse ja Rootsi kinnipeetavate karistuse täideviimise eest Eestis.

Üleminekuperioodi fikseeritud tasu on 22,95 miljonit eurot. Pärast üleminekuperioodi maksab Rootsi

300 vanglakoha kättesaadavuse eest 30,6 miljonit eurot aastas ning üle selle kasutatavate kohtade eest

8500 eurot kinnipeetava kohta kuus. Lepingutasu ei ole jaotatud konkreetsete kululiikide vahel. Seetõttu

ei ole võimalik välja tuua, milline osa Rootsi makstavast tasust on suunatud konkreetselt

kinnipidamistingimustele või kinnipeetavate tasustamisele - need kulud on osa vanglarenditeenuse

osutamisega seotud kogukuludest.

8. Miks ei saa parandatud tingimusi, mida riik peab võimalikuks tagada Rootsist üle antud

vangidele, laiendada üldistel alustel Eestis karistust kandvatele vangidele?

Rootsi kinnipeetavatele kohaldatavad erisused tulenevad Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingust

ning on osa Rootsi karistuste Eestis täideviimiseks kokku lepitud korrast. Eesti kinnipeetavate

kinnipidamistingimused tulenevad Eesti õigusest ja nende tagamist rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Rootsi kinnipeetavate karistuse täideviimise eest Eestis maksab Rootsi riik lepingus kokku lepitud tasu,

millest kaetakse selle teenuse osutamisega seotud kulud, sealhulgas lepingus ette nähtud erisuste

tagamine. Seetõttu ei saa välislepinguga konkreetse teenuse raames kokku lepitud tingimusi

4

automaatselt laiendada kogu Eesti vanglasüsteemile, kuna see tähendaks täiendavaid kulusid Eesti

riigieelarvele.

9. Kuidas kavatseb ministeerium ära hoida konflikte ja pingeid Tartu vanglas, mis võivad tekkida

erinevate vangigruppide ilmse elamistingimuste ja töötasu erinevuse tõttu?

Vangistuse täideviimist ning vanglas korra ja julgeoleku tagamist korraldab Eesti vanglateenistus. Rootsi

kinnipeetavad ja Tartu vanglas viibivad Eesti kinnipeetavad paiknevad eraldi osakondades ning nende

igapäevane vanglaelu on korraldatud eraldi.

Vanglateenistus hindab jooksvalt vangla julgeolekut ning kinnipeetavate vaheliste konfliktide ja pingete

tekkimise riske ning rakendab vajaduse korral nende ennetamiseks asjakohaseid meetmeid. Praegu ei

ole alust arvata, et üksikud erinevused kinnipidamistingimustes või tasustamises tooksid iseenesest

kaasa kõrgendatud konflikti- või julgeolekuriski.

10. Kas ministeerium näeb ühele vangigrupile oluliselt soodsamate tingimuste loomisel riski

põhiseadusliku võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks? Kui ei, siis palun põhjendada seda

seisukohta üksikasjalikult viidetega konkreetsetele õigusnormidele.

Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda siiski,

et kõiki isikuid tuleb sõltumata nende õiguslikust olukorrast kohelda alati ühtemoodi. Riigikohtu praktika

kohaselt ei ole erinev kohtlemine põhiseadusega vastuolus, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus.

Rootsi ja Eesti kinnipeetavate puhul on nende karistuse täideviimise õiguslik alus erinev. Eesti

kinnipeetavate karistuse täideviimine toimub Eesti õiguse alusel, Rootsi kinnipeetavad kannavad aga

Rootsi kohtu mõistetud karistust Eestis Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingu alusel. Välislepingu

kohaselt kohaldatakse nende karistuse täideviimisele üldjuhul Eesti õigust, kuid leping näeb teatud

küsimustes ette eriregulatsiooni, sealhulgas kinnipidamistingimuste ja tasustamise osas.

Seega ei tulene Rootsi kinnipeetavatele ette nähtud erisused nende rahvusest või kodakondsusest, vaid

nende erinevast õiguslikust staatusest ja karistuse täideviimise alusest. Ka juhul, kui käsitada Eesti ja

Rootsi kinnipeetavaid mõne konkreetse tingimuse puhul võrreldavate gruppidena, on erineval

kohtlemisel objektiivne põhjendus - Eesti täidab Rootsi kohtu mõistetud karistusi välislepingus kokku

lepitud tingimustel ning Rootsi tasub Eestile selle teenuse osutamise eest lepingus ette nähtud tasu.

Samuti ei vähenda Rootsi kinnipeetavatele välislepinguga ette nähtud erisused Eesti kinnipeetavatele

Eesti õigusega tagatud õigusi ega muuda nende kinnipidamistingimusi seetõttu ebasoodsamaks.

Eeltoodust tulenevalt ei näe ministeerium välislepingus kokku lepitud erisuste kohaldamises iseenesest

vastuolu põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega.

Kokkuvõtvalt lisame veel, et ka juhul, kui käsitada Eesti ja Rootsi kinnipeetavaid võrreldavate

gruppidena põhiseaduse § 12 tähenduses, on erinev kohtlemine objektiivselt põhjendatud ning sellel on

legitiimne eesmärk. Erisused teenivad rahvusvahelise lepingu täitmise, karistuse täideviimise

järjepidevuse, rehabilitatsiooni ning Eesti ja Rootsi vahel kokku lepitud vanglarendi toimimise eesmärke.

Lisaks on mitmed erisused seotud Rootsi rahastamismudeliga ning nende kulusid ei kanta Eesti

riigieelarvest.

Erisused on ka proportsionaalsed. Need puudutavad üksnes piiratud hulka kinnipidamistingimusi ning

ei vähenda Eesti kinnipeetavatele seadusega tagatud õiguste kaitse taset. Samuti ei mõjuta need Eesti

vanglateenistuse pädevust tagada vangla julgeolek ja kord. Seetõttu ei kujuta Rootsi kinnipeetavatele

võimaldatavad erisused endast meelevaldset ebavõrdset kohtlemist, vaid on rahvusvahelise lepingu

täitmiseks vajalikud, eesmärgipärased ja mõõdukad abinõud.

5

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Deili Jurjev 58838972 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Aleksandr Tšaplõgin Riigikogu [email protected]

Teie 21.08.2026 nr 2-3/15-590 Meie 07.09.2026 nr 11-3/6081-2

Vastused kirjalikele küsimustele Lugupeetud Aleksandr Tšaplõgin Täname Teid esitatud küsimuste eest. Esmalt selgitame, et Rootsi kinnipeetavate vangistuse

täideviimine on sätestatud välislepinguga. Välislepinguga võib kujundada tavaseadustest erineva

vangistusõiguse ja karistuse täideviimise normid. Seejuures tuleb arvestada taasühiskonnastamise

nõudega ning järgida tuleb kõiki põhiõigusi Eesti põhiseaduses sätestatud ulatuses. Põhiseadus § 12

sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,

soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu. Põhiseadus § 12 lõikes 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust on

riivatud siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid.

Praegusel juhul on Rootsi ja Eesti kinnipeetavate ühine võrdluse lähtekoht see, et mõlemad grupid

kannavad Eesti territooriumil asuvas vanglas vabaduskaotuslikku karistust. See üksik ühine tunnus ei

anna siiski piisavat alust käsitleda Rootsi ja Eesti kinnipeetavaid täielikult ühtse võrdlusgrupina, sest

nende olemuslikud erinevused kaaluvad selle sarnasuse üles.

Vastupidine lähenemine viiks olukorrani, kus sisuliselt mistahes kahte gruppi oleks võimalik omavahel

võrrelda üksnes seetõttu, et neil on mõni juhuslik või üldine kokkupuutepunkt. Vajalik on analüüsida ka

nende õiguslikku staatust, kinnipidamise aluseid, rahastamisskeemi ning muid asjaolusid, mis võivad

muuta nende olukorra õiguslikult erinevaks.

Praegu on isikute kinnipidamisel viibimise alus erinev. Eesti kinnipeetavad kannavad Eesti kohtu

mõistetud karistust Eesti karistusõiguse ja vangistuse täideviimise süsteemi alusel. Rootsi

kinnipeetavad seevastu kannavad Rootsi kohtu mõistetud karistust Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud

välislepingu alusel, mille kohaselt Eesti osutab kinnipidamisteenust, kuid Rootsi säilitab vastutuse

karistuse sisulise täideviimise eest. Samuti rahastab Rootsi kinnipeetavate kinnipidamisega seotud

kulud ning kinnipeetavad vabanevad karistuse kandmise järel Rootsi ühiskonda. Seetõttu ei tulene

Rootsi kinnipeetavatele võimaldatavad erisused nende kodakondsusest ega rahvusest, vaid nende

erinevast õiguslikust staatusest ja rahvusvahelisest lepingust tulenevatest kohustustest. Erisuste

eesmärk on tagada Rootsi karistuse täideviimise järjepidevus ning võimaldada Eestil täita

rahvusvahelisest lepingust tulenevaid kohustusi viisil, mis ei muudaks Rootsi kohtu mõistetud karistuse

tegelikku sisu üksnes kinnipidamiskoha muutumise tõttu. Samuti rahastab Rootsi riik Rootsi

kinnipeetavate karistuse kandmist Eestis.

Eesti on välislepinguga andnud Rootsile nõusoleku kasutada vanglat ja Eesti personali Rootsi karistuste

täideviimiseks Eesti territooriumil. Rootsi karistuste täitmise järelevalve ja rakendamine toimub

2

kooskõlas Eesti seaduste ja teiste õigusaktidega, arvestades välislepingu ja koostöömemorandumi

sätteid. Mitmed erisused on seotud Rootsi rahastamismudeliga ning nende kulusid ei kanta Eesti

riigieelarvest.

Välislepingus kokkulepitud tingimuste kohaldamine Rootsi kinnipeetavatele võib tulevikus mõjutada ka

Eesti kinnipeetavate vangistustingimusi. Näiteks täna on vangistusseaduse eelnõus muudatus

vabastada ka Eesti kinnipeetavad elektritasu maksmise kohustusest. Kuid olenemata sellest ei tähenda

see seda, et Eesti kinnipeetavad on automaatselt kehvemas olukorras, kui Rootsi omad.

Vastame Teie küsimustele:

1. Millised konkreetsed erinevused on ette nähtud Rootsist üle antud vangide ja Tartu vangla

ülejäänud vangide kinnipidamistingimuste vahel?

Rootsi kinnipeetavate kinnipidamistingimused tulenevad Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingust,

koostöömemorandumist ning küsimustes, mida nendes ei ole teisiti reguleeritud, Eesti õigusest.

Peamised erisused puudutavad kambrite sisustust ning mõningaid igapäevase vanglaelu korraldusega

seotud tingimusi. Kambris on lisaks tavapärasele mööblile ette nähtud muu hulgas televiisor, raadio,

äratuskell. Samuti näeb kokkulepitud kord ette erisusi elektri kasutamisel. Ülejäänud osas toimub

vangistuse täideviimine Eesti õiguse ja Tartu vanglas kehtiva korra kohaselt, kui välislepingus ei ole

kokku lepitud teisiti.

2. Milline on Rootsist üle antud vangide töötasu suurus ja millist tasu saavad sama või võrreldava

töö eest teised Eesti vangid?

Rootsi kinnipeetavale makstakse talle määratud hõivetegevuses osalemise eest üldjuhul 1,70 eurot

tunnis. Teatud tingimustel võib tasu olla vähendatud või makstakse täiendavat tasu. Eesti

kinnipeetavate töötasu määratakse Eesti õiguse alusel ning selle suurus sõltub muu hulgas töö liigist ja

töötatud ajast. Täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl peab

olema vähemalt 95,87 eurot kuus. See tuleb Vabariigi Valitsuse määrusest "Kinnipeetavate töötasu

määrad, arvutamise ja maksmise kord"1. Vastavalt eelarve võimalustele on Eesti vanglates

majandustöödel töötasu tõstetud 0,74 € tunnis (täistööaja puhul 124,32 €). Tööstuses töötavad

kinnipeetavad saavad töötasu tüki töö alusel, kuid mitte vähem kui 0,74 € tunnis. Tööstuses töötavate

kinnipeetavate töötasu sõltub kinnipeetava panusest see jääb vahemikku 0,74-6 € tunnis. Keskmiselt

teenivad tööstuses töötavad kinnipeetavad 1,9 € tunnis.

Rootsi ja Eesti kinnipeetavate tasustamise alused ei ole üks-ühele võrreldavad – Rootsi kinnipeetavate

tasustamise kord tuleneb Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingust ja koostöömemorandumist, Eesti

kinnipeetavate töötasu aga Eesti õigusest. Lisaks kannab Rootsi kinnipeetavate kõrgema töötasu kulu

Rootsi maksumaksja.

3. Kas vastab tõele teave, et Rootsi vangid saavad töö eest umbes kolm korda rohkem palka? Kui

jah, siis millisel õiguslikul alusel on selline erinevus kehtestatud?

Rootsi kinnipeetavate tasustamise kord erineb Eesti kinnipeetavatele kehtivast korrast. Rootsi

kinnipeetavale makstakse talle määratud hõivetegevuses osalemise eest üldjuhul 1,70 eurot tunnis.

Eesti kinnipeetavate töötasu sõltub töö liigist ja selle eest makstavast tasust, mistõttu ei saa üldistatult

väita, et Rootsi kinnipeetavad saavad töö eest kolm korda rohkem tasu. Rootsi kinnipeetavate

tasustamise õiguslik alus tuleneb Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingust ning

koostöömemorandumist. Tegemist on Rootsi karistuste Eestis täideviimiseks kokku lepitud erikorraga,

mitte kinnipeetava rahvusest või kodakondsusest tuleneva erinevusega.

1 Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord-Riigi Teataja

3

4. Kas Tartu vanglas üldistel alustel karistust kandev vang, tehes sama tööd ja samas mahus, võib

loota samasugusele tasule nagu Rootsist üle antud vang? Kui ei, siis palun selgitada põhjuseid.

Tartu vanglas praegu Eesti süüdimõistetuid ei viibi. Eesti kinnipeetavatest viibivad seal vahistatud,

arestialused ning menetlustoiminguteks Tartu vanglasse toodud kinnipeetavad. Seega ei ole Tartu

vanglas praegu olukorda, kus Eesti ja Rootsi süüdimõistetud teeksid sama tööd samas mahus.

5. Kas Justiits- ja digiministeerium on teinud õigusliku analüüsi kinnipidamistingimuste ja töötasu

erinevuste vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 12 ja võrdse kohtlemise

põhimõttele? Kui selline analüüs on tehtud, palun esitada selle peamised järeldused ja näidata

õiguslikud alused, mis lubavad kohaldada erinevaid tingimusi.

Välislepingu ettevalmistamisel hinnati selle kooskõla Eesti põhiseaduse ja Eesti õigusega. Põhiseaduse

§ 12 kohaselt tuleb võrdse kohtlemise hindamisel esmalt vaadata, kas tegemist on võrreldavas olukorras

olevate isikutega. Nagu eespool selgitatud, on Eesti ja Rootsi kinnipeetavate karistuse täideviimise

õiguslik alus erinev. Eesti kinnipeetavate suhtes kohaldatakse Eesti õigust, Rootsi kinnipeetavate

karistuse täideviimine Eestis toimub aga Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingu alusel, mis näeb

teatud küsimustes ette eriregulatsiooni. Seega ei tulene erinevad kinnipidamistingimused või

tasustamise alused kinnipeetava rahvusest või kodakondsusest, vaid erinevast karistuse täideviimise

õiguslikust alusest. Ka juhul, kui käsitada Eesti ja Rootsi kinnipeetavaid mõne konkreetse tingimuse

puhul võrreldavate gruppidena, on erineval kohtlemisel objektiivne põhjendus - Eesti täidab Rootsi kohtu

mõistetud karistusi välislepingus kokku lepitud tingimustel.

6. Kas ministeerium peab lubatavaks olukorda, kus ühes vangistusasutuses saavad kaks sama

tööd tegevat vangi oluliselt erinevat tasu üksnes rahvusvahelise kokkuleppe tõttu, mille alusel

nad antud vanglas viibivad?

Küsimuses kirjeldatud olukorda Tartu vanglas praegu ei ole, kuna Tartu vanglas Eesti süüdimõistetuid

ei viibi. Üldiselt lähtutakse Eesti kinnipeetavate töötasu määramisel Eesti õigusest, Rootsi

kinnipeetavate tasustamise alused ja määrad on aga kokku lepitud Eesti ja Rootsi vahelises

välislepingus ning koostöömemorandumis. Seega ei ole erineva tasu aluseks kinnipeetava rahvus või

kodakondsus, vaid erinev karistuse täideviimise õiguslik alus.

7. Millised täpsed kulud ühe vangi kinnipidamiseks katab Rootsi ja milline osa nendest vahenditest

suunatakse otseselt kinnipidamistingimuste parandamiseks ja vangide töötasu tõstmiseks?

Rootsi ei hüvita Eestile iga kinnipeetavaga seotud kulu eraldi, vaid maksab välislepingus kokku lepitud

tasu vanglakohtade kättesaadavuse ja Rootsi kinnipeetavate karistuse täideviimise eest Eestis.

Üleminekuperioodi fikseeritud tasu on 22,95 miljonit eurot. Pärast üleminekuperioodi maksab Rootsi

300 vanglakoha kättesaadavuse eest 30,6 miljonit eurot aastas ning üle selle kasutatavate kohtade eest

8500 eurot kinnipeetava kohta kuus. Lepingutasu ei ole jaotatud konkreetsete kululiikide vahel. Seetõttu

ei ole võimalik välja tuua, milline osa Rootsi makstavast tasust on suunatud konkreetselt

kinnipidamistingimustele või kinnipeetavate tasustamisele - need kulud on osa vanglarenditeenuse

osutamisega seotud kogukuludest.

8. Miks ei saa parandatud tingimusi, mida riik peab võimalikuks tagada Rootsist üle antud

vangidele, laiendada üldistel alustel Eestis karistust kandvatele vangidele?

Rootsi kinnipeetavatele kohaldatavad erisused tulenevad Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingust

ning on osa Rootsi karistuste Eestis täideviimiseks kokku lepitud korrast. Eesti kinnipeetavate

kinnipidamistingimused tulenevad Eesti õigusest ja nende tagamist rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Rootsi kinnipeetavate karistuse täideviimise eest Eestis maksab Rootsi riik lepingus kokku lepitud tasu,

millest kaetakse selle teenuse osutamisega seotud kulud, sealhulgas lepingus ette nähtud erisuste

tagamine. Seetõttu ei saa välislepinguga konkreetse teenuse raames kokku lepitud tingimusi

4

automaatselt laiendada kogu Eesti vanglasüsteemile, kuna see tähendaks täiendavaid kulusid Eesti

riigieelarvele.

9. Kuidas kavatseb ministeerium ära hoida konflikte ja pingeid Tartu vanglas, mis võivad tekkida

erinevate vangigruppide ilmse elamistingimuste ja töötasu erinevuse tõttu?

Vangistuse täideviimist ning vanglas korra ja julgeoleku tagamist korraldab Eesti vanglateenistus. Rootsi

kinnipeetavad ja Tartu vanglas viibivad Eesti kinnipeetavad paiknevad eraldi osakondades ning nende

igapäevane vanglaelu on korraldatud eraldi.

Vanglateenistus hindab jooksvalt vangla julgeolekut ning kinnipeetavate vaheliste konfliktide ja pingete

tekkimise riske ning rakendab vajaduse korral nende ennetamiseks asjakohaseid meetmeid. Praegu ei

ole alust arvata, et üksikud erinevused kinnipidamistingimustes või tasustamises tooksid iseenesest

kaasa kõrgendatud konflikti- või julgeolekuriski.

10. Kas ministeerium näeb ühele vangigrupile oluliselt soodsamate tingimuste loomisel riski

põhiseadusliku võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks? Kui ei, siis palun põhjendada seda

seisukohta üksikasjalikult viidetega konkreetsetele õigusnormidele.

Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda siiski,

et kõiki isikuid tuleb sõltumata nende õiguslikust olukorrast kohelda alati ühtemoodi. Riigikohtu praktika

kohaselt ei ole erinev kohtlemine põhiseadusega vastuolus, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus.

Rootsi ja Eesti kinnipeetavate puhul on nende karistuse täideviimise õiguslik alus erinev. Eesti

kinnipeetavate karistuse täideviimine toimub Eesti õiguse alusel, Rootsi kinnipeetavad kannavad aga

Rootsi kohtu mõistetud karistust Eestis Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud välislepingu alusel. Välislepingu

kohaselt kohaldatakse nende karistuse täideviimisele üldjuhul Eesti õigust, kuid leping näeb teatud

küsimustes ette eriregulatsiooni, sealhulgas kinnipidamistingimuste ja tasustamise osas.

Seega ei tulene Rootsi kinnipeetavatele ette nähtud erisused nende rahvusest või kodakondsusest, vaid

nende erinevast õiguslikust staatusest ja karistuse täideviimise alusest. Ka juhul, kui käsitada Eesti ja

Rootsi kinnipeetavaid mõne konkreetse tingimuse puhul võrreldavate gruppidena, on erineval

kohtlemisel objektiivne põhjendus - Eesti täidab Rootsi kohtu mõistetud karistusi välislepingus kokku

lepitud tingimustel ning Rootsi tasub Eestile selle teenuse osutamise eest lepingus ette nähtud tasu.

Samuti ei vähenda Rootsi kinnipeetavatele välislepinguga ette nähtud erisused Eesti kinnipeetavatele

Eesti õigusega tagatud õigusi ega muuda nende kinnipidamistingimusi seetõttu ebasoodsamaks.

Eeltoodust tulenevalt ei näe ministeerium välislepingus kokku lepitud erisuste kohaldamises iseenesest

vastuolu põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega.

Kokkuvõtvalt lisame veel, et ka juhul, kui käsitada Eesti ja Rootsi kinnipeetavaid võrreldavate

gruppidena põhiseaduse § 12 tähenduses, on erinev kohtlemine objektiivselt põhjendatud ning sellel on

legitiimne eesmärk. Erisused teenivad rahvusvahelise lepingu täitmise, karistuse täideviimise

järjepidevuse, rehabilitatsiooni ning Eesti ja Rootsi vahel kokku lepitud vanglarendi toimimise eesmärke.

Lisaks on mitmed erisused seotud Rootsi rahastamismudeliga ning nende kulusid ei kanta Eesti

riigieelarvest.

Erisused on ka proportsionaalsed. Need puudutavad üksnes piiratud hulka kinnipidamistingimusi ning

ei vähenda Eesti kinnipeetavatele seadusega tagatud õiguste kaitse taset. Samuti ei mõjuta need Eesti

vanglateenistuse pädevust tagada vangla julgeolek ja kord. Seetõttu ei kujuta Rootsi kinnipeetavatele

võimaldatavad erisused endast meelevaldset ebavõrdset kohtlemist, vaid on rahvusvahelise lepingu

täitmiseks vajalikud, eesmärgipärased ja mõõdukad abinõud.

5

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Deili Jurjev 58838972 [email protected]