| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 07.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni erakorraline istung esmaspäev, 31.08.2026 kell 14.00 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralise avaliku
istungi protokoll nr 162
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 31. august 2026
Algus 14.00, lõpp 15.15
Juhataja: Urmas Reinsalu (esimees)
Protokollija: Laura Joanna Kuum (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Vadim Belobrovtsev, Toomas Järveoja, Evelin Poolamets,
Tanel Tein
Komisjoni ametnikud: Ly Oper (nõunik)
Puudusid: Diana Ingerainen ja Kristo Enn Vaga
Kutsutud: Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, Maksu- ja Tolliameti peadirektor
Raigo Uukkivi, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse
analüütik Rait Kiveste ja maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Maret Mets, Riigikontrolli
kommunikatsioonijuht Priit Simson ning Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna
infonõunik Maiki Vaikla (1. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Hasartmängumaksu laekumisest
2. Info ja muud küsimused
1. Hasartmängumaksu laekumisest
Komisjoni avalik päevakorrapunkt on järelvaadatav Riigikogu YouTube’i kanalil (link
videole)
Urmas Reinsalu juhatas päevakorrapunkti sisse ja andis sõna kutsutud külalistele.
Margus Allikmaa andis ülevaate hasartmängumaksu laekumisest ja selle mõjust
Kultuurkapitali tuludele (lisa 1). Ta ütles, et Kultuurkapital nägi juba aasta alguses, et
hasartmängumaksu laekumine jäi alla eelarves prognoositule. Rahandusministeeriumi
andmetel oli kaughasartmängumaksu alalaekumine riigieelarvesse kuue kuuga ligikaudu 2
miljonit eurot, millest Kultuurkapitali osa moodustas ligi miljon eurot. Tema hinnangul võib
Kultuurkapitali saamata jääv tulu ulatuda aasta lõpuks 1,8 miljoni euroni ning järgmisel aastal
2,5 miljoni euroni. M. Allikmaa märkis, et sel aastal on esitatud kaks uut tegevusloa taotlust,
kuid nende menetlemine võtab aega ning käesoleval aastal neist maksutulu oodata ei ole. Ta
juhtis tähelepanu ka sellele, et enne maksumäära langetamist kaughasartmängumaksu
laekumine tegelikult kasvas. Seetõttu ei pidanud tema hinnangul paika maksulangetuse
aluseks olnud väide, et laekumine oli pidurdunud. M. Allikmaa lisas samuti, et 2026. aastal
prognoositi Kultuurkapitalile hasartmängumaksust 31,7 miljonit eurot, kuid praeguste
2
laekumiste põhjal selle tasemeni ei jõuta. Tema sõnul tähendab maksutulu vähenemine vähem
raha kultuurivaldkonnale. Samuti tõi ta välja, et Eesti kaughasartmängumaksu määr on
võrreldes teiste Euroopa riikidega madalamaid, samas kui Euroopa keskmine maksumäär on
ligikaudu 15%. Seetõttu ei pidanud ta põhjendatuks väidet, et senine maksumäär takistas uute
turuosaliste lisandumist.
Urmas Reinsalu palus Rahandusministeeriumi esindajatel selgitada kaughasartmängumaksu
määra langetamise mõju maksulaekumiste prognoosile ning küsis, kas suvise
majandusprognoosi kohaselt oodatakse kaughasartmängumaksust varasemaga võrreldes riigi
tulude kasvu või vähenemist.
Rait Kiveste vastas, et hasartmängumaksu laekumine oli seitsme kuuga võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga langenud ligikaudu 10%. Rahandusministeerium korrigeeris
suveprognoosis 2026. aasta hasartmängumaksu laekumise prognoosi 0,9 miljoni euro võrra
allapoole. Ta märkis, et Rahandusministeeriumi hinnangul kaughasartmängumaksu määra
langetamine lisatulu ei too ning võrreldes maksumuudatuse eelse prognoosiga maksutulu
väheneb järgnevatel aastatel veelgi. Prognoosi allapoole korrigeerimist mõjutasid lisaks
maksumäära langetamisele regulatsioonist tulenenud maksulaekumiste puudumine ning Eesti
Loto oodatust väiksem müügitulu.
Urmas Reinsalu palus Maksu- ja Tolliametil (MTA) selgitada, kui palju uusi
kaughasartmängu korraldamise tegevusloa taotlusi on esitatud ning milliseks hinnatakse
nende edasist dünaamikat.
Raigo Uukkivi sõnas, et seitsme kuuga oli kogu hasartmängumaksu laekunud võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga 3,36 miljonit eurot vähem, millest üle 3 miljoni moodustas
kaughasartmängumaksu alalaekumine. Ta märkis, et kuigi aktiivsete
kaughasartmängukorraldajate arv oli kasvanud, laekus neilt maksu vähem kui eelmisel aastal.
R. Uukkivi lisas, et alates maksumäärade langetamise teatavaks saamisest oli väljastatud üks
tegevusluba ning menetluses oli kaks tegevusloa taotlust. Tema sõnul sõltub edasine areng
suuresti sellest, kas teised Euroopa riigid võimaldavad Eesti tegevusloa alusel oma elanikele
kaughasartmänge pakkuda, kuna Eesti turg on väike.
Urmas Reinsalu palus M. Allikmaal selgitada, kas Kultuurkapital on teadlik peaministri
lubadusest kompenseerida kaughasartmängumaksu alalaekumisest tekkiv puudujääk ning kas
selle täitmise üle on valitsusega arutelusid peetud või peab Kultuurkapital oma eelarvet
korrigeerima.
Margus Allikmaa kinnitas, et Kultuurkapitali eelarves on tekkinud puudujääk ning
väljamakseid korrigeeritakse igas kvartalis vastavalt tegelikele maksulaekumistele. Ta märkis,
et peaministri lubadus kompenseerida kaughasartmängumaksu alalaekumine ei ole
Kultuurkapitalile seni selgelt teada olnud, kuid lubas selle kohta täiendavat infot küsida.
Urmas Reinsalu palus R. Kivestel täpsustada, kui palju väheneb Rahandusministeeriumi
praeguse prognoosi kohaselt hasartmängumaksu laekumine aastatel 2026–2029 võrreldes
enne maksumuudatust koostatud prognoosiga ning milliseks hindas ministeerium
maksumuudatuse mõju eelnõu kooskõlastamise ajal.
Rait Kiveste täpsustas, et võrreldes varasema prognoosiga väheneb kaughasartmängumaksu
laekumine 2026. ja 2027. aastal 6 miljoni, 2028. aastal 8 miljoni ning 2029. aastal 11 miljoni
euro võrra. Ta selgitas, et Rahandusministeerium oli nii kultuurikomisjonis kui ka eelnõule
3
antud hinnangus prognoosinud maksumuudatuse tulemusena maksutulu vähenemist.
Ministeerium ei saanud prognoosis arvestada maksumäära langetamisest tuleneva võimaliku
täiendava tuluga, kuna selle suurus ei olnud tõendatav ega määratav.
Urmas Reinsalu palus M. Allikmaal selgitada, kuidas on maksulaekumiste vähenemine
mõjutanud Kultuurkapitali toetuste väljamakseid.
Margus Allikmaa selgitas, et Kultuurkapital korrigeeris toetusteks eraldatavaid vahendeid
enne iga taotlusvooru vastavalt tegelikele maksulaekumistele ning sel aastal oli eelarvet juba
kahel korral vähendatud. Maksulaekumiste vähenemise tõttu aeglustus kultuuriehitiste
rahastamine ning toetust sai vähem taotlejaid või eraldati neile taotletust väiksemaid
summasid.
Urmas Reinsalu palus selgitada, millisest prognoosist lähtub Kultuurkapital 2027. aasta
eelarve ja pikemaajaliste rahastamisplaanide koostamisel ning kas aluseks võetakse
Rahandusministeeriumi suveprognoos.
Margus Allikmaa kinnitas, et Kultuurkapital võtab nii 2027. aasta eelarve kui ka
pikemaajalise finantsplaani koostamisel aluseks Rahandusministeeriumi suveprognoosi, kui
seda aasta lõpuks ei korrigeerita.
Urmas Reinsalu palus Rahandusministeeriumil selgitada, kas valitsuselt on saadud suuniseid
Kultuurkapitali tulupuudujäägi kompenseerimiseks ning milline on ministeeriumi seisukoht
selle võimaliku kompenseerimise suhtes.
Rait Kiveste märkis, et temani ei olnud jõudnud infot Kultuurkapitali tulupuudujäägi
kompenseerimise kohta ning see küsimus tuleb arutusele 2027. aasta riigieelarve
läbirääkimistel.
Urmas Reinsalu palus Rahandusministeeriumil selgitada, millal saaks
kaughasartmängumaksu määra taastamise korral muudatus kõige varem jõustuda ning kas
sellele kohalduks kuuekuuline maksukeskkonna muutmise etteteatamisaeg.
Maret Mets selgitas, et maksumäära taastamist käsitataks maksumäära tõstmisena, mistõttu
kehtiks muudatusele kuuekuuline etteteatamisaeg.
Urmas Reinsalu palus R. Kivestel hinnata kaughasartmängumaksu korduvate muudatuste
mõju maksukeskkonna stabiilsusele ning selgitada, kas Rahandusministeerium on seda mõju
prognoosides arvestanud ja turuosalistega arutanud.
Rait Kiveste selgitas, et varasem kaughasartmängumaksu määra tõstmine oli toonud kaasa
prognoositud maksutulu kasvu ning Rahandusministeeriumi hinnangul ei oleks ka
maksumäära tõstmine 7%-ni korraldajaid Eestist eemale viinud. Ta nõustus, et
maksukeskkonna stabiilsus on ettevõtjatele oluline, ning märkis, et üksnes madalam
maksumäär ei ole toonud Eestisse märkimisväärselt uusi turuosalisi. Lisaks mõjutasid turule
sisenemist muud regulatiivsed muudatused, sealhulgas rahapesu tõkestamise nõuded.
Anti Allas soovis teada, millise aja jooksul eeldasid eelnõu algatajad kaughasartmängumaksu
laekumise suurenemist.
Rait Kiveste märkis, et eelnõu algatajate hinnangul pidi kaughasartmängumaksu laekumine
pöörduma kasvule 2027. aastal, mis eeldanuks korraldajate arvu olulist suurenemist juba
2026. aastal. Seni sellist kasvu toimunud ei olnud ning tegevusloa taotluse pika menetlusaja
tõttu hakkaks uutelt korraldajatelt maksutulu laekuma viitajaga. Rahandusministeerium pidas
4
eelnõu algatajate prognoosi spekulatiivseks ega arvestanud tõendamata tuludega oma
prognoosides.
Tanel Tein täpsustas, et eelnõu algatajate prognoos põhines simulatsioonil, milles hinnati
maksulaekumist turule sisenevate uute korraldajate erineva arvu korral. Ta juhtis tähelepanu
sellele, et suurem osa maksutulust laekub vähestelt ettevõtjatelt ning tema sõnul laekub üle
60% maksutulust välisoperaatoritelt. Ta küsis, milline oleks mõju maksutulule juhul, kui
maksumäära tõstmise tõttu lahkuks Eestist neli-viis suuremat välisoperaatorit, ning millel
põhineb hinnang, et maksumäära tõstmine nende lahkumist kaasa ei too.
Margus Allikmaa lisas, et eelnõu ettevalmistamisel kavandas Kultuurkapital täiendava
maksutulu kasutamisele mõeldud meetmete rakendamist esialgu alates 2028. aastast, kuid
eelnõu algatajate soovil toodi ajakava aasta võrra ettepoole, kuna nende hinnangul pidi
täiendav maksutulu hakkama laekuma juba 2026. aastal.
Tanel Tein juhtis tähelepanu sellele, et Kultuurkapitali tulusid mõjutavad lisaks
kaughasartmängumaksule ka teised tuluallikad, ning soovis teada alkoholi- ja tubakaaktsiisi
laekumise ning Eesti Loto tulude vähenemise põhjuseid. Ta küsis selles kontekstis, kas ka
nende tuluallikate puhul tuleks maksu muuta. Samuti leidis ta, et seitse kuud pärast
kaughasartmängumaksu muudatuse jõustumist oli selle mõju kohta lõplike järelduste
tegemiseks liiga lühike aeg.
Margus Allikmaa märkis, et alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumine oli mitu aastat vähenenud,
kuid pidas tarbimise vähenemist iseenesest positiivseks. Eesti Loto puhul oli aasta esimene
pool olnud oodatust nõrgem, kuid hilisemad tulemused andsid alust prognoosida olukorra
paranemist. Samuti juhtis ta tähelepanu kaughasartmänguäri liikumisele ametlikust turust
väljapoole, mida olid probleemina esile toonud ka kaughasartmängukorraldajad.
Urmas Reinsalu soovis teada, millal jõudis Rahandusministeerium prognoosini, et
maksumuudatuse tulemusena maksulaekumine varasema prognoosiga võrreldes väheneb,
ning kas ministeeriumi hinnang oli püsinud kogu aeg muutumatuna.
Rait Kiveste täpsustas, et Rahandusministeerium oli 2024. aasta maksumuudatuse
ettevalmistamisel sektoriga suhelnud ning hinnanud, et järsk maksutõus võiks kaasa tuua
korraldajate lahkumise, kuid väiksema tõusu korral seda riski ei nähtud. Ta kinnitas, et
maksumäära langetamisest tulenev alalaekumine oli Rahandusministeeriumi prognoosides
arvestatud juba kevadel ning suveprognoosis tehti võrreldes kevadega vaid väike
korrektsioon.
Urmas Reinsalu palus R. Uukkivil anda täiendavat teavet vestluse käigus kirjalikult
edastatud info põhjal ettevõtte Bet-Tarx OÜ tausta kohta ning täpsustada, kas ettevõte esitas
kaughasartmängu tegevusloa taotluse MTA-le otse või vahendaja kaudu.
Raigo Uukkivi märkis, et ta ei saa üksiku ettevõtte tegevusloa menetlust sellisel kujul
kommenteerida ning tal puudub ka piisav ülevaade konkreetse ettevõtte tegevusloa
menetlusest. Ta rõhutas, et uute tegevuslubade väljastamine ei tähenda automaatselt
kaughasartmängu mahu ja maksulaekumise samaväärset kasvu, kuna kõik loaomanikud ei
pruugi tegevust alustada ning ettevõtete mahud on erinevad. Samuti sõltub Eesti turu
atraktiivsus teiste riikide regulatsioonidest ja konkurentsikeskkonnast.
Urmas Reinsalu soovis teada, kas kaughasartmängumaksu langetamisega seoses eraldati
MTA-le ning Rahandusministeeriumile täiendavaid vahendeid ja töökohti võimalike riskide
5
maandamiseks ning kui suures mahus vahendeid selleks eraldati.
Raigo Uukkivi selgitas, et täiendavate töökohtade rahastamine oli ette nähtud juhul, kui
tegevusloa taotluste arv oluliselt suureneb. Kuna seda ei olnud toimunud, ei ole MTA
täiendavaid ametnikke tööle võtnud. Ta lisas veel, et viimastel aastatel oli uusi tegevusloa
taotlusi esitatud varasemast keskmisest vähem. R. Uukkivi hinnangul viitas see sellele, et
maksumäära tase ei pruugi olla turule sisenemisel kõige olulisem tegur.
Urmas Reinsalu soovis teada, kas MTA oli tuvastanud probleeme seoses Eestis tegevusloa
saanud kaughasartmängukorraldajatega, kes pakuvad panustamist Venemaa, Valgevene ja
teiste endise Nõukogude Liidu riikide spordiliigadele, ning kas amet hindas ka operaatorite
pakutavate teenuste sisu. Samuti palus ta täpsustada, kas kehtivate lubadega operaatorite
tausta hinnatakse uuesti, viidates Investigate Europe’i uurivate ajakirjanike kajastusele
operaatoritega seotud võimalike variisikute ja Venemaa sidemete kohta.
Raigo Uukkivi selgitas, et MTA kontrollis tegevus- ja korraldusloa taotluste menetlemisel
nõuetele vastavust koostöös Rahapesu Andmebürooga, kelle kooskõlastus oli vajalik iga uue
taotluse puhul. Ta lisas, et uue korraldusega seotud üleminekuajal vaadatakse üle ka kehtivate
loaomanike tegevus- ja korralduslubade eeldused. R. Uukkivi ei saanud viidatud juhtumeid
olemasoleva info põhjal kommenteerida, kuid oli valmis komisjoni edastatud teabe ja
täpsustatud küsimustega tutvuma.
Urmas Reinsalu soovis teada, kas Rahandusministeeriumis on ettevalmistamisel
hasartmängumaksu seaduse muudatusi seoses maksumäärade või tehniliste küsimustega.
Rait Kiveste kinnitas, et Rahandusministeeriumis ei olnud praegu hasartmängumaksu
seaduse muutmise plaane ning võimalikud edasised muudatused sõltuksid poliitilistest
otsustest.
Urmas Reinsalu tänas kutsutud külalisi ja lõpetas istungi.
Otsustati
1.1 Maksu- ja Tolliametil saata ülevaade Bet-Tarx OÜ taustast ja kaughasartmängu loa
taotlemise menetlusest, sh sellest, kes ettevõtte nimel MTA poole pöördus (konsensus:
Anti Allas, Vadim Belobrovtsev, Toomas Järveoja, Evelin Poolamets, Urmas Reinsalu).
1.2 Rahandusministeeriumil, MTA-l ning Kultuurkapitalil vastata kirjalikult komisjoni liikme
Tanel Teini esitatud küsimustele (lisa 2) (konsensus: Anti Allas, Vadim Belobrovtsev,
Toomas Järveoja, Evelin Poolamets, Urmas Reinsalu).
2. Info ja muud küsimused
Päevakorrapunkti ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Laura Joanna Kuum
protokollija
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralise avaliku
istungi protokoll nr 162
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 31. august 2026
Algus 14.00, lõpp 15.15
Juhataja: Urmas Reinsalu (esimees)
Protokollija: Laura Joanna Kuum (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Vadim Belobrovtsev, Toomas Järveoja, Evelin Poolamets,
Tanel Tein
Komisjoni ametnikud: Ly Oper (nõunik)
Puudusid: Diana Ingerainen ja Kristo Enn Vaga
Kutsutud: Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, Maksu- ja Tolliameti peadirektor
Raigo Uukkivi, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse
analüütik Rait Kiveste ja maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Maret Mets, Riigikontrolli
kommunikatsioonijuht Priit Simson ning Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna
infonõunik Maiki Vaikla (1. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Hasartmängumaksu laekumisest
2. Info ja muud küsimused
1. Hasartmängumaksu laekumisest
Komisjoni avalik päevakorrapunkt on järelvaadatav Riigikogu YouTube’i kanalil (link
videole)
Urmas Reinsalu juhatas päevakorrapunkti sisse ja andis sõna kutsutud külalistele.
Margus Allikmaa andis ülevaate hasartmängumaksu laekumisest ja selle mõjust
Kultuurkapitali tuludele (lisa 1). Ta ütles, et Kultuurkapital nägi juba aasta alguses, et
hasartmängumaksu laekumine jäi alla eelarves prognoositule. Rahandusministeeriumi
andmetel oli kaughasartmängumaksu alalaekumine riigieelarvesse kuue kuuga ligikaudu 2
miljonit eurot, millest Kultuurkapitali osa moodustas ligi miljon eurot. Tema hinnangul võib
Kultuurkapitali saamata jääv tulu ulatuda aasta lõpuks 1,8 miljoni euroni ning järgmisel aastal
2,5 miljoni euroni. M. Allikmaa märkis, et sel aastal on esitatud kaks uut tegevusloa taotlust,
kuid nende menetlemine võtab aega ning käesoleval aastal neist maksutulu oodata ei ole. Ta
juhtis tähelepanu ka sellele, et enne maksumäära langetamist kaughasartmängumaksu
laekumine tegelikult kasvas. Seetõttu ei pidanud tema hinnangul paika maksulangetuse
aluseks olnud väide, et laekumine oli pidurdunud. M. Allikmaa lisas samuti, et 2026. aastal
prognoositi Kultuurkapitalile hasartmängumaksust 31,7 miljonit eurot, kuid praeguste
2
laekumiste põhjal selle tasemeni ei jõuta. Tema sõnul tähendab maksutulu vähenemine vähem
raha kultuurivaldkonnale. Samuti tõi ta välja, et Eesti kaughasartmängumaksu määr on
võrreldes teiste Euroopa riikidega madalamaid, samas kui Euroopa keskmine maksumäär on
ligikaudu 15%. Seetõttu ei pidanud ta põhjendatuks väidet, et senine maksumäär takistas uute
turuosaliste lisandumist.
Urmas Reinsalu palus Rahandusministeeriumi esindajatel selgitada kaughasartmängumaksu
määra langetamise mõju maksulaekumiste prognoosile ning küsis, kas suvise
majandusprognoosi kohaselt oodatakse kaughasartmängumaksust varasemaga võrreldes riigi
tulude kasvu või vähenemist.
Rait Kiveste vastas, et hasartmängumaksu laekumine oli seitsme kuuga võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga langenud ligikaudu 10%. Rahandusministeerium korrigeeris
suveprognoosis 2026. aasta hasartmängumaksu laekumise prognoosi 0,9 miljoni euro võrra
allapoole. Ta märkis, et Rahandusministeeriumi hinnangul kaughasartmängumaksu määra
langetamine lisatulu ei too ning võrreldes maksumuudatuse eelse prognoosiga maksutulu
väheneb järgnevatel aastatel veelgi. Prognoosi allapoole korrigeerimist mõjutasid lisaks
maksumäära langetamisele regulatsioonist tulenenud maksulaekumiste puudumine ning Eesti
Loto oodatust väiksem müügitulu.
Urmas Reinsalu palus Maksu- ja Tolliametil (MTA) selgitada, kui palju uusi
kaughasartmängu korraldamise tegevusloa taotlusi on esitatud ning milliseks hinnatakse
nende edasist dünaamikat.
Raigo Uukkivi sõnas, et seitsme kuuga oli kogu hasartmängumaksu laekunud võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga 3,36 miljonit eurot vähem, millest üle 3 miljoni moodustas
kaughasartmängumaksu alalaekumine. Ta märkis, et kuigi aktiivsete
kaughasartmängukorraldajate arv oli kasvanud, laekus neilt maksu vähem kui eelmisel aastal.
R. Uukkivi lisas, et alates maksumäärade langetamise teatavaks saamisest oli väljastatud üks
tegevusluba ning menetluses oli kaks tegevusloa taotlust. Tema sõnul sõltub edasine areng
suuresti sellest, kas teised Euroopa riigid võimaldavad Eesti tegevusloa alusel oma elanikele
kaughasartmänge pakkuda, kuna Eesti turg on väike.
Urmas Reinsalu palus M. Allikmaal selgitada, kas Kultuurkapital on teadlik peaministri
lubadusest kompenseerida kaughasartmängumaksu alalaekumisest tekkiv puudujääk ning kas
selle täitmise üle on valitsusega arutelusid peetud või peab Kultuurkapital oma eelarvet
korrigeerima.
Margus Allikmaa kinnitas, et Kultuurkapitali eelarves on tekkinud puudujääk ning
väljamakseid korrigeeritakse igas kvartalis vastavalt tegelikele maksulaekumistele. Ta märkis,
et peaministri lubadus kompenseerida kaughasartmängumaksu alalaekumine ei ole
Kultuurkapitalile seni selgelt teada olnud, kuid lubas selle kohta täiendavat infot küsida.
Urmas Reinsalu palus R. Kivestel täpsustada, kui palju väheneb Rahandusministeeriumi
praeguse prognoosi kohaselt hasartmängumaksu laekumine aastatel 2026–2029 võrreldes
enne maksumuudatust koostatud prognoosiga ning milliseks hindas ministeerium
maksumuudatuse mõju eelnõu kooskõlastamise ajal.
Rait Kiveste täpsustas, et võrreldes varasema prognoosiga väheneb kaughasartmängumaksu
laekumine 2026. ja 2027. aastal 6 miljoni, 2028. aastal 8 miljoni ning 2029. aastal 11 miljoni
euro võrra. Ta selgitas, et Rahandusministeerium oli nii kultuurikomisjonis kui ka eelnõule
3
antud hinnangus prognoosinud maksumuudatuse tulemusena maksutulu vähenemist.
Ministeerium ei saanud prognoosis arvestada maksumäära langetamisest tuleneva võimaliku
täiendava tuluga, kuna selle suurus ei olnud tõendatav ega määratav.
Urmas Reinsalu palus M. Allikmaal selgitada, kuidas on maksulaekumiste vähenemine
mõjutanud Kultuurkapitali toetuste väljamakseid.
Margus Allikmaa selgitas, et Kultuurkapital korrigeeris toetusteks eraldatavaid vahendeid
enne iga taotlusvooru vastavalt tegelikele maksulaekumistele ning sel aastal oli eelarvet juba
kahel korral vähendatud. Maksulaekumiste vähenemise tõttu aeglustus kultuuriehitiste
rahastamine ning toetust sai vähem taotlejaid või eraldati neile taotletust väiksemaid
summasid.
Urmas Reinsalu palus selgitada, millisest prognoosist lähtub Kultuurkapital 2027. aasta
eelarve ja pikemaajaliste rahastamisplaanide koostamisel ning kas aluseks võetakse
Rahandusministeeriumi suveprognoos.
Margus Allikmaa kinnitas, et Kultuurkapital võtab nii 2027. aasta eelarve kui ka
pikemaajalise finantsplaani koostamisel aluseks Rahandusministeeriumi suveprognoosi, kui
seda aasta lõpuks ei korrigeerita.
Urmas Reinsalu palus Rahandusministeeriumil selgitada, kas valitsuselt on saadud suuniseid
Kultuurkapitali tulupuudujäägi kompenseerimiseks ning milline on ministeeriumi seisukoht
selle võimaliku kompenseerimise suhtes.
Rait Kiveste märkis, et temani ei olnud jõudnud infot Kultuurkapitali tulupuudujäägi
kompenseerimise kohta ning see küsimus tuleb arutusele 2027. aasta riigieelarve
läbirääkimistel.
Urmas Reinsalu palus Rahandusministeeriumil selgitada, millal saaks
kaughasartmängumaksu määra taastamise korral muudatus kõige varem jõustuda ning kas
sellele kohalduks kuuekuuline maksukeskkonna muutmise etteteatamisaeg.
Maret Mets selgitas, et maksumäära taastamist käsitataks maksumäära tõstmisena, mistõttu
kehtiks muudatusele kuuekuuline etteteatamisaeg.
Urmas Reinsalu palus R. Kivestel hinnata kaughasartmängumaksu korduvate muudatuste
mõju maksukeskkonna stabiilsusele ning selgitada, kas Rahandusministeerium on seda mõju
prognoosides arvestanud ja turuosalistega arutanud.
Rait Kiveste selgitas, et varasem kaughasartmängumaksu määra tõstmine oli toonud kaasa
prognoositud maksutulu kasvu ning Rahandusministeeriumi hinnangul ei oleks ka
maksumäära tõstmine 7%-ni korraldajaid Eestist eemale viinud. Ta nõustus, et
maksukeskkonna stabiilsus on ettevõtjatele oluline, ning märkis, et üksnes madalam
maksumäär ei ole toonud Eestisse märkimisväärselt uusi turuosalisi. Lisaks mõjutasid turule
sisenemist muud regulatiivsed muudatused, sealhulgas rahapesu tõkestamise nõuded.
Anti Allas soovis teada, millise aja jooksul eeldasid eelnõu algatajad kaughasartmängumaksu
laekumise suurenemist.
Rait Kiveste märkis, et eelnõu algatajate hinnangul pidi kaughasartmängumaksu laekumine
pöörduma kasvule 2027. aastal, mis eeldanuks korraldajate arvu olulist suurenemist juba
2026. aastal. Seni sellist kasvu toimunud ei olnud ning tegevusloa taotluse pika menetlusaja
tõttu hakkaks uutelt korraldajatelt maksutulu laekuma viitajaga. Rahandusministeerium pidas
4
eelnõu algatajate prognoosi spekulatiivseks ega arvestanud tõendamata tuludega oma
prognoosides.
Tanel Tein täpsustas, et eelnõu algatajate prognoos põhines simulatsioonil, milles hinnati
maksulaekumist turule sisenevate uute korraldajate erineva arvu korral. Ta juhtis tähelepanu
sellele, et suurem osa maksutulust laekub vähestelt ettevõtjatelt ning tema sõnul laekub üle
60% maksutulust välisoperaatoritelt. Ta küsis, milline oleks mõju maksutulule juhul, kui
maksumäära tõstmise tõttu lahkuks Eestist neli-viis suuremat välisoperaatorit, ning millel
põhineb hinnang, et maksumäära tõstmine nende lahkumist kaasa ei too.
Margus Allikmaa lisas, et eelnõu ettevalmistamisel kavandas Kultuurkapital täiendava
maksutulu kasutamisele mõeldud meetmete rakendamist esialgu alates 2028. aastast, kuid
eelnõu algatajate soovil toodi ajakava aasta võrra ettepoole, kuna nende hinnangul pidi
täiendav maksutulu hakkama laekuma juba 2026. aastal.
Tanel Tein juhtis tähelepanu sellele, et Kultuurkapitali tulusid mõjutavad lisaks
kaughasartmängumaksule ka teised tuluallikad, ning soovis teada alkoholi- ja tubakaaktsiisi
laekumise ning Eesti Loto tulude vähenemise põhjuseid. Ta küsis selles kontekstis, kas ka
nende tuluallikate puhul tuleks maksu muuta. Samuti leidis ta, et seitse kuud pärast
kaughasartmängumaksu muudatuse jõustumist oli selle mõju kohta lõplike järelduste
tegemiseks liiga lühike aeg.
Margus Allikmaa märkis, et alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumine oli mitu aastat vähenenud,
kuid pidas tarbimise vähenemist iseenesest positiivseks. Eesti Loto puhul oli aasta esimene
pool olnud oodatust nõrgem, kuid hilisemad tulemused andsid alust prognoosida olukorra
paranemist. Samuti juhtis ta tähelepanu kaughasartmänguäri liikumisele ametlikust turust
väljapoole, mida olid probleemina esile toonud ka kaughasartmängukorraldajad.
Urmas Reinsalu soovis teada, millal jõudis Rahandusministeerium prognoosini, et
maksumuudatuse tulemusena maksulaekumine varasema prognoosiga võrreldes väheneb,
ning kas ministeeriumi hinnang oli püsinud kogu aeg muutumatuna.
Rait Kiveste täpsustas, et Rahandusministeerium oli 2024. aasta maksumuudatuse
ettevalmistamisel sektoriga suhelnud ning hinnanud, et järsk maksutõus võiks kaasa tuua
korraldajate lahkumise, kuid väiksema tõusu korral seda riski ei nähtud. Ta kinnitas, et
maksumäära langetamisest tulenev alalaekumine oli Rahandusministeeriumi prognoosides
arvestatud juba kevadel ning suveprognoosis tehti võrreldes kevadega vaid väike
korrektsioon.
Urmas Reinsalu palus R. Uukkivil anda täiendavat teavet vestluse käigus kirjalikult
edastatud info põhjal ettevõtte Bet-Tarx OÜ tausta kohta ning täpsustada, kas ettevõte esitas
kaughasartmängu tegevusloa taotluse MTA-le otse või vahendaja kaudu.
Raigo Uukkivi märkis, et ta ei saa üksiku ettevõtte tegevusloa menetlust sellisel kujul
kommenteerida ning tal puudub ka piisav ülevaade konkreetse ettevõtte tegevusloa
menetlusest. Ta rõhutas, et uute tegevuslubade väljastamine ei tähenda automaatselt
kaughasartmängu mahu ja maksulaekumise samaväärset kasvu, kuna kõik loaomanikud ei
pruugi tegevust alustada ning ettevõtete mahud on erinevad. Samuti sõltub Eesti turu
atraktiivsus teiste riikide regulatsioonidest ja konkurentsikeskkonnast.
Urmas Reinsalu soovis teada, kas kaughasartmängumaksu langetamisega seoses eraldati
MTA-le ning Rahandusministeeriumile täiendavaid vahendeid ja töökohti võimalike riskide
5
maandamiseks ning kui suures mahus vahendeid selleks eraldati.
Raigo Uukkivi selgitas, et täiendavate töökohtade rahastamine oli ette nähtud juhul, kui
tegevusloa taotluste arv oluliselt suureneb. Kuna seda ei olnud toimunud, ei ole MTA
täiendavaid ametnikke tööle võtnud. Ta lisas veel, et viimastel aastatel oli uusi tegevusloa
taotlusi esitatud varasemast keskmisest vähem. R. Uukkivi hinnangul viitas see sellele, et
maksumäära tase ei pruugi olla turule sisenemisel kõige olulisem tegur.
Urmas Reinsalu soovis teada, kas MTA oli tuvastanud probleeme seoses Eestis tegevusloa
saanud kaughasartmängukorraldajatega, kes pakuvad panustamist Venemaa, Valgevene ja
teiste endise Nõukogude Liidu riikide spordiliigadele, ning kas amet hindas ka operaatorite
pakutavate teenuste sisu. Samuti palus ta täpsustada, kas kehtivate lubadega operaatorite
tausta hinnatakse uuesti, viidates Investigate Europe’i uurivate ajakirjanike kajastusele
operaatoritega seotud võimalike variisikute ja Venemaa sidemete kohta.
Raigo Uukkivi selgitas, et MTA kontrollis tegevus- ja korraldusloa taotluste menetlemisel
nõuetele vastavust koostöös Rahapesu Andmebürooga, kelle kooskõlastus oli vajalik iga uue
taotluse puhul. Ta lisas, et uue korraldusega seotud üleminekuajal vaadatakse üle ka kehtivate
loaomanike tegevus- ja korralduslubade eeldused. R. Uukkivi ei saanud viidatud juhtumeid
olemasoleva info põhjal kommenteerida, kuid oli valmis komisjoni edastatud teabe ja
täpsustatud küsimustega tutvuma.
Urmas Reinsalu soovis teada, kas Rahandusministeeriumis on ettevalmistamisel
hasartmängumaksu seaduse muudatusi seoses maksumäärade või tehniliste küsimustega.
Rait Kiveste kinnitas, et Rahandusministeeriumis ei olnud praegu hasartmängumaksu
seaduse muutmise plaane ning võimalikud edasised muudatused sõltuksid poliitilistest
otsustest.
Urmas Reinsalu tänas kutsutud külalisi ja lõpetas istungi.
Otsustati
1.1 Maksu- ja Tolliametil saata ülevaade Bet-Tarx OÜ taustast ja kaughasartmängu loa
taotlemise menetlusest, sh sellest, kes ettevõtte nimel MTA poole pöördus (konsensus:
Anti Allas, Vadim Belobrovtsev, Toomas Järveoja, Evelin Poolamets, Urmas Reinsalu).
1.2 Rahandusministeeriumil, MTA-l ning Kultuurkapitalil vastata kirjalikult komisjoni liikme
Tanel Teini esitatud küsimustele (lisa 2) (konsensus: Anti Allas, Vadim Belobrovtsev,
Toomas Järveoja, Evelin Poolamets, Urmas Reinsalu).
2. Info ja muud küsimused
Päevakorrapunkti ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Laura Joanna Kuum
protokollija
1. RAM-ILE – millisele mõjuanalüüsile tugines 2023. aasta otsus tõsta kaughasartmängumaks 5%-lt 7%-le?
2023. aasta kevadel otsustati tõsta kaughasartmängumaks 5%-lt 7%-le ehk suurendada maksukoormust 40%.
Millisele mõjuanalüüsile see otsus tugines? Palun vastav analüüs komisjonile esitada.
Kas enne otsuse tegemist hinnati mõju GGR-ile, olemasolevate operaatorite käitumisele, uute rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse tulekule ning Eesti konkurentsivõimele?
Või lähtus maksutulu prognoos sisuliselt olemasolevast maksubaasist ja eeldusest, et kõrgema maksumäära korral maksubaas oluliselt ei muutu?
2. MTA-LE – kui suur osa hilisemast kasvust tuli ettevõtetelt, kelle Eestisse tulek oli alanud juba enne 2023. aasta maksuotsust?
Palun näidata uute korraldajate kaupa: – millal esitati tegevusloa taotlus; – millal saadi tegevusluba; – millal esitati korraldusloa taotlus; – millal saadi korraldusluba; – millal tekkis reaalne maksulaekumine.
Oluline on siin kronoloogia.
Kui pärast maksumäära tõstmist suurenes maksulaekumine ettevõtete arvelt, kelle Eestisse tulemise protsess oli alanud juba varasema 5% maksukeskkonna ajal, siis ei saa seda kasvu automaatselt käsitleda hilisema maksutõusu positiivse mõjuna.
Kui palju uusi korraldajaid tuli turule 2023., 2024. ja 2025. aastal ning kui suure osa kaughasartmängumaksu kasvust nad andsid?
3. RAM-ILE JA MTA-LE – miks algas kaughasartmängu GGR-i ja maksulaekumise kiire kasv just umbes 2019.–2020. aastal?
5% maksumäär oli Eestis kehtinud juba aastaid. Miks hakkas maksubaas just sellest perioodist nii kiiresti kasvama?
Kui suur osa kasvust tuli: – varem Eestis tegutsenud ettevõtetelt; – uutelt Eesti ettevõtetelt; – rahvusvahelistelt operaatoritelt?
Palun võimalusel näidata 2019–2025 GGR-i ja maksulaekumist nende gruppide kaupa.
Kes selle kasvu Eestisse tõid, miks nad Eesti valisid ning kui jätkusuutlikuks hindab riik seda maksubaasi?
4. RAM-ILE JA MTA-LE – kui kontsentreeritud on Eesti kaughasartmängu maksubaas?
Kui suure osa tänasest kaughasartmängu GGR-ist ja maksutulust annavad välismaal registreeritud Eesti litsentsiga operaatorid?
Kui TOP10 operaatorit annavad ligikaudu 82% remote-GGR-ist, siis kui suure osa annavad TOP5 ja TOP3?
Kas 2023. aasta maksutõusu ettevalmistamisel hinnati riski, et mõne suurema rahvusvahelise operaatori tegevuse vähendamine, lahkumine või tulevase kasvu mujale suunamine võib maksubaasi märkimisväärselt mõjutada?
Kas enne 5%-lt 7%-le tõusu otsustamist konsulteeriti suuremate turuosalistega?
5. RAM-ILE – kas 5%-lt 7%-le maksutõusu kavandamisel arvutati välja GGR-i vähenemise murdepunkt?
5%-lt 7%-le ehk 40% maksutõusu korral piisab ligikaudu 28,6% GGR-i vähenemisest, et 7% määr annaks juba vähem maksutulu kui 5% määr sama esialgse maksubaasi juures.
Kui võrrelda 2025. aasta 6% määra ja tegeliku maksulaekumisega, piisaks 7%-le minnes umbes 14,3% GGR-i vähenemisest, et maksutulu jääks alla 2025. aasta taseme.
Kas neid murdepunkte 2023. aasta otsuse tegemisel arvutati?
Kui jah, palun vastavad arvutused komisjonile esitada. Kui ei, siis mille põhjal hinnati, et 40% maksutõusuga kaasnev võimalik maksubaasi muutus ei kujuta maksulaekumisele olulist riski?
6. KULKALE – eelarveprognoos ja „saamata jäänud raha“
Me saame aru, et Kultuurkapital koostab oma eelarve riigi maksutulude prognooside alusel.
Samas peaks Kultuurkapitali nõukogu vaatama ka laiemat pilti: millest on tulude kasv või langus tekkinud, millised tuluallikad kasvavad või vähenevad ning kui jätkusuutlikud need tulud on.
Kultuurkapitalile kantakse seaduse järgi 3,5% riigieelarvesse tegelikult laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist. Seega sõltub Kultuurkapitali tegelik tulu laekumisest, mitte prognoosist.
2025. aastal tõsteti alkoholiaktsiisi 5%. Alkoholiaktsiisi laekus küll 1% rohkem kui 2024. aastal, kuid 9 mln eurot vähem kui riigieelarves prognoositi. Kultuurkapitali 3,5% osa arvestades tähendab see ligikaudu 315 000 eurot vähem võrreldes prognoosiga. MTA
andmetel vähenesid samal ajal kange alkoholi tarbimisse lubatud kogused 3% ja õlle kogused 15%.
Tubakaaktsiisi laekumine jäi samuti eelarveootusest ligikaudu 4 mln eurot väiksemaks, mis tähendab Kultuurkapitalile 3,5% arvestuses veel ligikaudu 140 000 eurot vähem võrreldes prognoosiga.
Seega sai Kultuurkapital ainuüksi alkoholi- ja tubakaaktsiisi prognoosist väiksema laekumise tõttu ligikaudu 455 000 eurot vähem kui prognoositi.
Kas Kultuurkapital käsitleb ka seda 455 000 eurot „saamata jäänud rahana“? Või on tegemist eelarveprognoosi ja tegeliku laekumise erinevusega, mille põhjuseid tuleb eraldi analüüsida?
Veel kõnekam on Kultuurkapitali enda 2026. aasta olukord. Esimese seitsme kuu alkoholi- ja tubakaaktsiisi tegelik laekumine jäi eelarveprognoosist ligikaudu 818 000 eurot väiksemaks. Kultuurkapitali juhi viimati avaldatud jaotuse järgi on Kulka osa kaughasartmängu prognoosist mahajäämisest umbes 956 000 eurot.
Need on väga sarnases suurusjärgus kõrvalekalded eelarveprognoosist.
Miks käsitletakse neid erinevalt? Alkoholi ja tubaka puhul räägitakse õigustatult tarbimise, maksubaasi ja turu muutumisest. Kaughasartmängu puhul on aga tehtud järeldus, et lahendus peaks olema maksumäära taastamine. Millisele analüüsile selline erinev käsitlus tugineb?
Võrdluseks veel üks maks, millest Kultuurkapital küll raha ei saa, kuid mis näitab prognoosi olemust ilmekalt: 2025. aasta autode registreerimistasu algne prognoos oli 137 mln eurot, tegelikult laekus 64,2 mln eurot.
Kas see ei näita, et eelarveprognoos on planeerimise alus, mida korrigeeritakse uue info ja tegeliku käitumise põhjal, mitte summa, mida saab tagantjärele automaatselt käsitleda saamata jäänud tuluna?
Siia juurde toon ühe näite ka enda tööst rahanduskomisjonis.
2025. aastaks oli kavandatud alkoholiaktsiisi tõus kahes etapis – 5% jaanuaris ja täiendav 5% juulis. Just tänu turuosaliste mitmetele kohtumistele, selgitustele erinevatele fraktsioonidele ja esitatud andmete analüüsile jõudis rahanduskomisjon, kuhu ka ise toona kuulusin, otsuseni täiendav 5% tõus ära jätta.
Põhjus oli sisuline: turuosalised suutsid numbritega põhjendada riski, et järgmine maksutõus vähendab Eestis maksustatavat müüki ning kõrgema maksumääraga võib riik lõpuks saada vähem maksutulu.
Toonane hinnang oli, et otsus parandab riigieelarve positsiooni umbes 18 mln euro võrra, mille 3,5% suurusjärk Kultuurkapitali jaoks on 630 000 eurot.
Kas Kultuurkapital nõustub seega põhimõttega, et teatud olukorras võib maksutõusu ärajätmine suurendada nii riigi kui Kultuurkapitali tegelikku maksutulu?
Kui Kultuurkapitali enda alkoholi- ja tubakaaktsiisi tulud ning teiste maksude näited näitavad, et prognoos ja tegelik laekumine võivad oluliselt erineda, siis millele tugineb eeldus, et 7% kaughasartmängumaksuga koostatud prognoos oleks kindlasti realiseerunud?
Kas Kultuurkapitali nõukogule esitati 7% maksumäära prognoosi aluseks olnud mõjuanalüüs, milles hinnati 5%-lt 7%-le ehk 40% maksutõusu võimalikku mõju maksubaasile?
Kui sellist analüüsi ei olnud, siis mille alusel saab prognoosi ja tegeliku laekumise erinevust käsitleda Kultuurkapitali „saamata jäänud rahana“?
7. KULKALE – kas nõukogu on analüüsinud Kultuurkapitali tulubaaside struktuurset muutust?
Kaughasartmängumaksu laekumine on mõne aastaga kasvanud suurusjärgus umbes 3 miljonilt üle 20 miljoni euro, kusjuures suurema osa sellest kasvuperioodist oli maksumäär stabiilselt 5%.
Samal ajal on alkoholi- ja tubakaaktsiisist Kultuurkapitalile laekuv tulu olnud märksa nõrgema kasvuga või langenud.
Kas Kultuurkapitali nõukogu on aastatel 2019–2025 analüüsinud, millest kaughasartmängumaksu hüppeline kasv tekkis, kes selle kasvu tõid ning kui jätkusuutlik see Kultuurkapitali tuluallikas on?
Kui jah, palun vastav analüüs komisjonile esitada.
Kui ei, siis mille alusel soovitab Kultuurkapitali juht tõsta just selle tuluallika maksumäära, mis on viimastel aastatel olnud Kultuurkapitali maksutulude üks peamisi kasvumootoreid?
8. RAM-ILE JA MTA-LE – palun võtta 2026. aasta laekumine lahti võrreldavateks komponentideks
Kui suur on konkreetselt: – kaughasartmängu GGR ja maksulaekumine võrreldavatel maksustatud kuudel 2025 vs 2026; – 6%-lt 5,5%-le määramuutuse mõju; – jaanuari-veebruari maksuvabastuse mõju; – Eesti Loto mõju; – traditsioonilise hasartmängu mõju?
Neid komponente ei tohiks käsitleda ühe ja sama maksureformi mõjuna.
9. KULKALE JA RAM-ILE – kui suur on jaanuari-veebruari seadusveast Kultuurkapitalile tänaseks tegelikult katmata summa?
Palun võtta arvutuses arvesse: – ettevõtjate otseannetusi Kultuurkapitalile; – riigi kaudu tehtud annetusi; – nendega seotud tulumaksu; – lisaeelarvest tehtud kompensatsiooni.
Minu käsutuses olevate andmete järgi peaks tänaseks tegelikult katmata summa olema suurusjärgus umbes 30 000 eurot.
Palun see kinnitada või korrigeerida ning esitada arvutuskäik.
10. MTA-LE – mitu uut ettevõtet on 2026. aastal reaalselt Eesti turule tulnud ja kui kaua nende loamenetlused kestsid?
Mitu varem Eestis mitte tegutsenud ettevõtet on 2026. aastal saanud korraldusloa?
Palun näidata iga uue turuletulija puhul: – tegevusloa taotluse kuupäev; – tegevusloa saamise kuupäev; – korraldusloa taotluse kuupäev; – korraldusloa saamise kuupäev; – tegevuse alustamise aeg.
Kui kaua kestis kogu protsess ning millises etapis tekivad suurimad viivitused?
Kui palju uusi taotlusi on praegu menetluses?
Maksumäär on ainult üks osa Eesti konkurentsivõimest – sama oluline on see, kui kiiresti suudab uus ettevõte reaalselt turule tulla.
11. MTA-LE, RAB-ILE JA RAM-ILE – kas 2026. aastast on kujunenud uute nõuete rakendamise tõttu loamenetluste üleminekuaasta?
1. jaanuaril 2026 jõustusid hasartmängukorraldajatele oluliselt täiendatud nõuded. Enne seda tegevusloa saanud korraldajad peavad oma tegevuse ja dokumendid uute nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 1. jaanuariks 2027.
Seaduse menetlemisel pidasin ise põhjendatumaks kaheaastast üleminekuperioodi, arvestades olemasolevate operaatorite arvu ja samal ajal jätkuvat vajadust menetleda uusi turuletulijaid. RAM-i ja RAB-i hinnangul oli piisav üheaastane üleminekuaeg ning sellest lähtudes seadus vastu võeti.
MTA enda andmetel pakkus 2025. aasta lõpus Eestis hasartmänguteenuseid 45 ettevõtet.
See annab töömahust üsna lihtsa ettekujutuse: 45 olemasolevat ettevõtjat tuleb ühe aasta jooksul uute nõuetega vastavusse viia – keskmiselt ligi ühe olemasoleva ettevõtja vastavuse käsitlemine nädalas.
Ja seda lisaks MTA ja RAB-i tavapärasele järelevalvetööle ning täiesti uute ettevõtete tegevus- ja korralduslubade menetlemisele.
Kas vastab tõele, et olemasolevate ettevõtjate uutele nõuetele üleviimine on 2026. aastal pikendanud uute ettevõtjate tegevus- ja korralduslubade menetlemist?
Kui jah, siis kui palju on menetlusajad võrreldes varasema kasvuperioodiga pikenenud ja millises menetlusetapis tekib praegu peamine viivitus?
Palun esitada viimase 2,5 aasta uute turuletulijate puhul: – tegevusloa taotluse kuupäev; – tegevusloa saamise kuupäev; – korraldusloa taotluse kuupäev; – korraldusloa saamise kuupäev; – kogu menetluse kestus; – pooleliolevate taotluste puhul praegune staatus.
Palun võrrelda 2026. aasta keskmist ja mediaanmenetlusaega nii seaduses ette nähtud tähtaegade kui ka 2019–2025 kasvuperioodi tegelike menetlusaegadega.
Kas tänaste andmete põhjal võib öelda, et üheaastane üleminekuperiood oli praktikas liiga lühike ning 2026. aastast on kujunenud sisuliselt üleminekuaasta, kus olemasolevate ettevõtjate uutele nõuetele vastavusse viimine mõjutab ka uute ettevõtjate turuletuleku kiirust?
Kui jah, siis mida tuleb MTA-l, RAB-il ja RAM-il teha, et taastada uute ettevõtjate menetluskiirus vähemalt varasema kasvuperioodi tasemele, tegemata samal ajal järeleandmisi uutes turvalisuse ja rahapesu tõkestamise nõuetes?
See küsimus on oluline ka maksureformi mõju hindamisel.
Aeglasem loamenetlus tähendab hilisemat turuletulekut, hilisemat GGR-i ja hilisemat maksutulu Eestile ning Kultuurkapitalile.
Seetõttu ei saa 2026. aasta uute turuletulijate arvu vaadata ainult maksumäära mõju näitajana, kui samal ajal toimub kogu olemasoleva turu üleviimine oluliselt rangematele nõuetele.
12. RAM-ILE – milline maksumäär annab Eestile pikaajaliselt kõige suurema tegeliku maksutulu?
Kui me ei tea täpselt, miks hakkas kaughasartmängu maksubaas alates 2019.–2020. aastast kiiresti kasvama, kui suure osa kasvust tõid rahvusvahelised operaatorid ning kuidas nad reageerivad maksumäära muutustele, siis mille alusel saab kindlalt väita, et 7% oleks toonud kolme või viie aasta perspektiivis rohkem maksutulu kui 5%, 4% või mõni muu määr?
Kas Rahandusministeeriumil on olemas dünaamiline analüüs erinevate maksumäärade – näiteks 4%, 5%, 6% ja 7% – mõjust GGR-ile ja maksulaekumisele?
Kui on, palun see komisjonile esitada.
Kui sellist analüüsi ei ole, siis ongi põhiküsimus:
mille alusel hinnatakse ühe maksumäära puhul prognoositud tulu kindlaks saamata jäänud rahaks, kui maksubaasi reaktsiooni sellele maksumäärale pole analüüsitud?
1. RAM-ILE – millisele mõjuanalüüsile tugines 2023. aasta otsus tõsta kaughasartmängumaks 5%-lt 7%-le?
2023. aasta kevadel otsustati tõsta kaughasartmängumaks 5%-lt 7%-le ehk suurendada maksukoormust 40%.
Millisele mõjuanalüüsile see otsus tugines? Palun vastav analüüs komisjonile esitada.
Kas enne otsuse tegemist hinnati mõju GGR-ile, olemasolevate operaatorite käitumisele, uute rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse tulekule ning Eesti konkurentsivõimele?
Või lähtus maksutulu prognoos sisuliselt olemasolevast maksubaasist ja eeldusest, et kõrgema maksumäära korral maksubaas oluliselt ei muutu?
2. MTA-LE – kui suur osa hilisemast kasvust tuli ettevõtetelt, kelle Eestisse tulek oli alanud juba enne 2023. aasta maksuotsust?
Palun näidata uute korraldajate kaupa: – millal esitati tegevusloa taotlus; – millal saadi tegevusluba; – millal esitati korraldusloa taotlus; – millal saadi korraldusluba; – millal tekkis reaalne maksulaekumine.
Oluline on siin kronoloogia.
Kui pärast maksumäära tõstmist suurenes maksulaekumine ettevõtete arvelt, kelle Eestisse tulemise protsess oli alanud juba varasema 5% maksukeskkonna ajal, siis ei saa seda kasvu automaatselt käsitleda hilisema maksutõusu positiivse mõjuna.
Kui palju uusi korraldajaid tuli turule 2023., 2024. ja 2025. aastal ning kui suure osa kaughasartmängumaksu kasvust nad andsid?
3. RAM-ILE JA MTA-LE – miks algas kaughasartmängu GGR-i ja maksulaekumise kiire kasv just umbes 2019.–2020. aastal?
5% maksumäär oli Eestis kehtinud juba aastaid. Miks hakkas maksubaas just sellest perioodist nii kiiresti kasvama?
Kui suur osa kasvust tuli: – varem Eestis tegutsenud ettevõtetelt; – uutelt Eesti ettevõtetelt; – rahvusvahelistelt operaatoritelt?
Palun võimalusel näidata 2019–2025 GGR-i ja maksulaekumist nende gruppide kaupa.
Kes selle kasvu Eestisse tõid, miks nad Eesti valisid ning kui jätkusuutlikuks hindab riik seda maksubaasi?
4. RAM-ILE JA MTA-LE – kui kontsentreeritud on Eesti kaughasartmängu maksubaas?
Kui suure osa tänasest kaughasartmängu GGR-ist ja maksutulust annavad välismaal registreeritud Eesti litsentsiga operaatorid?
Kui TOP10 operaatorit annavad ligikaudu 82% remote-GGR-ist, siis kui suure osa annavad TOP5 ja TOP3?
Kas 2023. aasta maksutõusu ettevalmistamisel hinnati riski, et mõne suurema rahvusvahelise operaatori tegevuse vähendamine, lahkumine või tulevase kasvu mujale suunamine võib maksubaasi märkimisväärselt mõjutada?
Kas enne 5%-lt 7%-le tõusu otsustamist konsulteeriti suuremate turuosalistega?
5. RAM-ILE – kas 5%-lt 7%-le maksutõusu kavandamisel arvutati välja GGR-i vähenemise murdepunkt?
5%-lt 7%-le ehk 40% maksutõusu korral piisab ligikaudu 28,6% GGR-i vähenemisest, et 7% määr annaks juba vähem maksutulu kui 5% määr sama esialgse maksubaasi juures.
Kui võrrelda 2025. aasta 6% määra ja tegeliku maksulaekumisega, piisaks 7%-le minnes umbes 14,3% GGR-i vähenemisest, et maksutulu jääks alla 2025. aasta taseme.
Kas neid murdepunkte 2023. aasta otsuse tegemisel arvutati?
Kui jah, palun vastavad arvutused komisjonile esitada. Kui ei, siis mille põhjal hinnati, et 40% maksutõusuga kaasnev võimalik maksubaasi muutus ei kujuta maksulaekumisele olulist riski?
6. KULKALE – eelarveprognoos ja „saamata jäänud raha“
Me saame aru, et Kultuurkapital koostab oma eelarve riigi maksutulude prognooside alusel.
Samas peaks Kultuurkapitali nõukogu vaatama ka laiemat pilti: millest on tulude kasv või langus tekkinud, millised tuluallikad kasvavad või vähenevad ning kui jätkusuutlikud need tulud on.
Kultuurkapitalile kantakse seaduse järgi 3,5% riigieelarvesse tegelikult laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist. Seega sõltub Kultuurkapitali tegelik tulu laekumisest, mitte prognoosist.
2025. aastal tõsteti alkoholiaktsiisi 5%. Alkoholiaktsiisi laekus küll 1% rohkem kui 2024. aastal, kuid 9 mln eurot vähem kui riigieelarves prognoositi. Kultuurkapitali 3,5% osa arvestades tähendab see ligikaudu 315 000 eurot vähem võrreldes prognoosiga. MTA
andmetel vähenesid samal ajal kange alkoholi tarbimisse lubatud kogused 3% ja õlle kogused 15%.
Tubakaaktsiisi laekumine jäi samuti eelarveootusest ligikaudu 4 mln eurot väiksemaks, mis tähendab Kultuurkapitalile 3,5% arvestuses veel ligikaudu 140 000 eurot vähem võrreldes prognoosiga.
Seega sai Kultuurkapital ainuüksi alkoholi- ja tubakaaktsiisi prognoosist väiksema laekumise tõttu ligikaudu 455 000 eurot vähem kui prognoositi.
Kas Kultuurkapital käsitleb ka seda 455 000 eurot „saamata jäänud rahana“? Või on tegemist eelarveprognoosi ja tegeliku laekumise erinevusega, mille põhjuseid tuleb eraldi analüüsida?
Veel kõnekam on Kultuurkapitali enda 2026. aasta olukord. Esimese seitsme kuu alkoholi- ja tubakaaktsiisi tegelik laekumine jäi eelarveprognoosist ligikaudu 818 000 eurot väiksemaks. Kultuurkapitali juhi viimati avaldatud jaotuse järgi on Kulka osa kaughasartmängu prognoosist mahajäämisest umbes 956 000 eurot.
Need on väga sarnases suurusjärgus kõrvalekalded eelarveprognoosist.
Miks käsitletakse neid erinevalt? Alkoholi ja tubaka puhul räägitakse õigustatult tarbimise, maksubaasi ja turu muutumisest. Kaughasartmängu puhul on aga tehtud järeldus, et lahendus peaks olema maksumäära taastamine. Millisele analüüsile selline erinev käsitlus tugineb?
Võrdluseks veel üks maks, millest Kultuurkapital küll raha ei saa, kuid mis näitab prognoosi olemust ilmekalt: 2025. aasta autode registreerimistasu algne prognoos oli 137 mln eurot, tegelikult laekus 64,2 mln eurot.
Kas see ei näita, et eelarveprognoos on planeerimise alus, mida korrigeeritakse uue info ja tegeliku käitumise põhjal, mitte summa, mida saab tagantjärele automaatselt käsitleda saamata jäänud tuluna?
Siia juurde toon ühe näite ka enda tööst rahanduskomisjonis.
2025. aastaks oli kavandatud alkoholiaktsiisi tõus kahes etapis – 5% jaanuaris ja täiendav 5% juulis. Just tänu turuosaliste mitmetele kohtumistele, selgitustele erinevatele fraktsioonidele ja esitatud andmete analüüsile jõudis rahanduskomisjon, kuhu ka ise toona kuulusin, otsuseni täiendav 5% tõus ära jätta.
Põhjus oli sisuline: turuosalised suutsid numbritega põhjendada riski, et järgmine maksutõus vähendab Eestis maksustatavat müüki ning kõrgema maksumääraga võib riik lõpuks saada vähem maksutulu.
Toonane hinnang oli, et otsus parandab riigieelarve positsiooni umbes 18 mln euro võrra, mille 3,5% suurusjärk Kultuurkapitali jaoks on 630 000 eurot.
Kas Kultuurkapital nõustub seega põhimõttega, et teatud olukorras võib maksutõusu ärajätmine suurendada nii riigi kui Kultuurkapitali tegelikku maksutulu?
Kui Kultuurkapitali enda alkoholi- ja tubakaaktsiisi tulud ning teiste maksude näited näitavad, et prognoos ja tegelik laekumine võivad oluliselt erineda, siis millele tugineb eeldus, et 7% kaughasartmängumaksuga koostatud prognoos oleks kindlasti realiseerunud?
Kas Kultuurkapitali nõukogule esitati 7% maksumäära prognoosi aluseks olnud mõjuanalüüs, milles hinnati 5%-lt 7%-le ehk 40% maksutõusu võimalikku mõju maksubaasile?
Kui sellist analüüsi ei olnud, siis mille alusel saab prognoosi ja tegeliku laekumise erinevust käsitleda Kultuurkapitali „saamata jäänud rahana“?
7. KULKALE – kas nõukogu on analüüsinud Kultuurkapitali tulubaaside struktuurset muutust?
Kaughasartmängumaksu laekumine on mõne aastaga kasvanud suurusjärgus umbes 3 miljonilt üle 20 miljoni euro, kusjuures suurema osa sellest kasvuperioodist oli maksumäär stabiilselt 5%.
Samal ajal on alkoholi- ja tubakaaktsiisist Kultuurkapitalile laekuv tulu olnud märksa nõrgema kasvuga või langenud.
Kas Kultuurkapitali nõukogu on aastatel 2019–2025 analüüsinud, millest kaughasartmängumaksu hüppeline kasv tekkis, kes selle kasvu tõid ning kui jätkusuutlik see Kultuurkapitali tuluallikas on?
Kui jah, palun vastav analüüs komisjonile esitada.
Kui ei, siis mille alusel soovitab Kultuurkapitali juht tõsta just selle tuluallika maksumäära, mis on viimastel aastatel olnud Kultuurkapitali maksutulude üks peamisi kasvumootoreid?
8. RAM-ILE JA MTA-LE – palun võtta 2026. aasta laekumine lahti võrreldavateks komponentideks
Kui suur on konkreetselt: – kaughasartmängu GGR ja maksulaekumine võrreldavatel maksustatud kuudel 2025 vs 2026; – 6%-lt 5,5%-le määramuutuse mõju; – jaanuari-veebruari maksuvabastuse mõju; – Eesti Loto mõju; – traditsioonilise hasartmängu mõju?
Neid komponente ei tohiks käsitleda ühe ja sama maksureformi mõjuna.
9. KULKALE JA RAM-ILE – kui suur on jaanuari-veebruari seadusveast Kultuurkapitalile tänaseks tegelikult katmata summa?
Palun võtta arvutuses arvesse: – ettevõtjate otseannetusi Kultuurkapitalile; – riigi kaudu tehtud annetusi; – nendega seotud tulumaksu; – lisaeelarvest tehtud kompensatsiooni.
Minu käsutuses olevate andmete järgi peaks tänaseks tegelikult katmata summa olema suurusjärgus umbes 30 000 eurot.
Palun see kinnitada või korrigeerida ning esitada arvutuskäik.
10. MTA-LE – mitu uut ettevõtet on 2026. aastal reaalselt Eesti turule tulnud ja kui kaua nende loamenetlused kestsid?
Mitu varem Eestis mitte tegutsenud ettevõtet on 2026. aastal saanud korraldusloa?
Palun näidata iga uue turuletulija puhul: – tegevusloa taotluse kuupäev; – tegevusloa saamise kuupäev; – korraldusloa taotluse kuupäev; – korraldusloa saamise kuupäev; – tegevuse alustamise aeg.
Kui kaua kestis kogu protsess ning millises etapis tekivad suurimad viivitused?
Kui palju uusi taotlusi on praegu menetluses?
Maksumäär on ainult üks osa Eesti konkurentsivõimest – sama oluline on see, kui kiiresti suudab uus ettevõte reaalselt turule tulla.
11. MTA-LE, RAB-ILE JA RAM-ILE – kas 2026. aastast on kujunenud uute nõuete rakendamise tõttu loamenetluste üleminekuaasta?
1. jaanuaril 2026 jõustusid hasartmängukorraldajatele oluliselt täiendatud nõuded. Enne seda tegevusloa saanud korraldajad peavad oma tegevuse ja dokumendid uute nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 1. jaanuariks 2027.
Seaduse menetlemisel pidasin ise põhjendatumaks kaheaastast üleminekuperioodi, arvestades olemasolevate operaatorite arvu ja samal ajal jätkuvat vajadust menetleda uusi turuletulijaid. RAM-i ja RAB-i hinnangul oli piisav üheaastane üleminekuaeg ning sellest lähtudes seadus vastu võeti.
MTA enda andmetel pakkus 2025. aasta lõpus Eestis hasartmänguteenuseid 45 ettevõtet.
See annab töömahust üsna lihtsa ettekujutuse: 45 olemasolevat ettevõtjat tuleb ühe aasta jooksul uute nõuetega vastavusse viia – keskmiselt ligi ühe olemasoleva ettevõtja vastavuse käsitlemine nädalas.
Ja seda lisaks MTA ja RAB-i tavapärasele järelevalvetööle ning täiesti uute ettevõtete tegevus- ja korralduslubade menetlemisele.
Kas vastab tõele, et olemasolevate ettevõtjate uutele nõuetele üleviimine on 2026. aastal pikendanud uute ettevõtjate tegevus- ja korralduslubade menetlemist?
Kui jah, siis kui palju on menetlusajad võrreldes varasema kasvuperioodiga pikenenud ja millises menetlusetapis tekib praegu peamine viivitus?
Palun esitada viimase 2,5 aasta uute turuletulijate puhul: – tegevusloa taotluse kuupäev; – tegevusloa saamise kuupäev; – korraldusloa taotluse kuupäev; – korraldusloa saamise kuupäev; – kogu menetluse kestus; – pooleliolevate taotluste puhul praegune staatus.
Palun võrrelda 2026. aasta keskmist ja mediaanmenetlusaega nii seaduses ette nähtud tähtaegade kui ka 2019–2025 kasvuperioodi tegelike menetlusaegadega.
Kas tänaste andmete põhjal võib öelda, et üheaastane üleminekuperiood oli praktikas liiga lühike ning 2026. aastast on kujunenud sisuliselt üleminekuaasta, kus olemasolevate ettevõtjate uutele nõuetele vastavusse viimine mõjutab ka uute ettevõtjate turuletuleku kiirust?
Kui jah, siis mida tuleb MTA-l, RAB-il ja RAM-il teha, et taastada uute ettevõtjate menetluskiirus vähemalt varasema kasvuperioodi tasemele, tegemata samal ajal järeleandmisi uutes turvalisuse ja rahapesu tõkestamise nõuetes?
See küsimus on oluline ka maksureformi mõju hindamisel.
Aeglasem loamenetlus tähendab hilisemat turuletulekut, hilisemat GGR-i ja hilisemat maksutulu Eestile ning Kultuurkapitalile.
Seetõttu ei saa 2026. aasta uute turuletulijate arvu vaadata ainult maksumäära mõju näitajana, kui samal ajal toimub kogu olemasoleva turu üleviimine oluliselt rangematele nõuetele.
12. RAM-ILE – milline maksumäär annab Eestile pikaajaliselt kõige suurema tegeliku maksutulu?
Kui me ei tea täpselt, miks hakkas kaughasartmängu maksubaas alates 2019.–2020. aastast kiiresti kasvama, kui suure osa kasvust tõid rahvusvahelised operaatorid ning kuidas nad reageerivad maksumäära muutustele, siis mille alusel saab kindlalt väita, et 7% oleks toonud kolme või viie aasta perspektiivis rohkem maksutulu kui 5%, 4% või mõni muu määr?
Kas Rahandusministeeriumil on olemas dünaamiline analüüs erinevate maksumäärade – näiteks 4%, 5%, 6% ja 7% – mõjust GGR-ile ja maksulaekumisele?
Kui on, palun see komisjonile esitada.
Kui sellist analüüsi ei ole, siis ongi põhiküsimus:
mille alusel hinnatakse ühe maksumäära puhul prognoositud tulu kindlaks saamata jäänud rahaks, kui maksubaasi reaktsiooni sellele maksumäärale pole analüüsitud?