Avaliku sektori personali- ja palgaülevaade

Karin Madisson, halduspoliitika asekantsler

04.09.2026

Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmik

Avaliku sektori osakaal hõivatutest

21,7% 21,9% 21,5% 21,3% 21,4% 21,7%

19,4% 19,7% 19,2% 19,2% 19,5% 19,8%

8,9% 9,0% 8,7% 8,9% 9,1% 9,4%

3,7% 3,8% 3,6% 3,5% 3,5% 3,5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2020 2021 2022 2023 2024 2025

Avalik sektor

… sh valitsussektor

… sh keskvalitsus

… sh riigiametnikud ja - töötajad

2025 a. avaliku sektori töötajate osakaal kasvas (264) aga Eesti hõivatute arv vähenes (5400)

Avaliku sektori tööjõukulud 2025 ja muutus 2024/2025

Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmik

4,0

2,4

1,3 1,3

1,0

0,7 0,7 0,6

3,0

1,7

1,2

1,4

0,8

0,6

0,3

0,9

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

Haridus Tervishoid Avalik kord ja julgeolek Üldised avalikud teenused

Majandus Riigikaitse Vaba aeg, kultuur Sotsiaalne kaitse

2020 2021 2022 2023 2024 EL 2024

Valitsussektori tööjõukulude osakaal SKP-st (%)

Valitsussektori tööjõukulude osakaal SKP-st kasvab: 2024 12,2% 2025 12,3%

Tööjõukulude osakaal on enamus sektorites suurem kui EL´s

Avaliku sektori keskmine kogupalk 2025 ja muutus 2024/2025

- Ametiasutuste teenistujate arv kahaneb (v.a riigikaitse ja

siseturvalisus). Ülejäänud avalik sektor kasvab

- Avaliku sektori töötajate arvu kasv ei ole jätkusuutlik, kuna Eesti

töötajaskond väheneb

- Avaliku sektori tööjõukulude kasv 2025 aeglustus ja palgakasv oli

väiksem kui tööturul keskmiselt. 2026 esimesel poolaastal veab avalik

sektor palgatõusu.

Kokkuvõte I

Tänan tähelepanu eest!

Riigikogu rahanduskomisjoni erakorralise

istungi protokoll nr 240

Tallinn, Toompea ja videosild Reede, 04. september 2026

Algus 10.00, lõpp 11.50

Juhataja: Annely Akkermann (esimees)

Protokollija: Vivian Põld (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd,

Mart Võrklaev

Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristo Varend (nõunik),

Epp-Sandra Satsmann (konsultant)

Puudusid: Martin Helme, Andrei Korobeinik ja Kersti Sarapuu

Kutsutud: Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Karin Madisson, riigihalduse

osakonna juhataja Merilin Truuväärt, sama osakonna nõunik Meeli Murasov, finantstalituse

juhataja Viola Mäemurd, sama osakonna analüütik Kairit Eha, Riigikogu Kantselei õigus- ja

analüüsi osakonna nõunik Kai Raudkivi (1.-2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Rahandusministeeriumi ülevaade personalikuludest

2. Põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarved

3. Info ja muud küsimused

1. Rahandusministeeriumi ülevaade personalikuludest

Karin Madisson tutvustas avaliku sektori töötajate arvu ülevaadet, rääkis tööjõukuludest ning

nende muutustest viimastel aastatel. Lisa. Ta tõi ettekandes välja valdkonnad, kus töötajate

arv ja kulud on kasvanud või vähenenud ning võrdles Eesti tööjõukulusid Euroopa Liidu

keskmisega.

Avalikus sektoris töötas 2025. aastal kokku 138 577 inimest. Võrreldes 2024. aastaga

suurenes töötajate arv 264 inimese võrra ehk 0,2%. Ta tõdes, et avaliku sektori töötajate arvu

vähendamise eesmärk ei ole täitunud. Suurim protsentuaalne töötajate arvu kasv toimus

keskvalitsuse tasandil. Valitsusasutuste lõikes oli näha töötajate arvu vähenemist

ministeeriumides ja ametiasutustes, välja arvatud siseturvalisuse valdkond. Vähenemine

toimus ka kõrgharidusega kultuuritöötajate seas. Suurim kasv toimus teadustöötajate hulgas,

mille põhjuseks oli doktorantide tööle võtmine töölepingulistel alustel.

Avaliku sektori tööjõukulud moodustasid kokku 5,39 miljardit eurot. Kuigi tööjõukulude

kasvutempo on võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra aeglustunud, jätkub tööjõukulude üldine

kasv. Tööjõukulude vähenemist täheldati ainult sotsiaalkindlustusfondides.

2

K. Madisson märkis valdkondlikku ülevaadet tutvustades, et suurimad tööjõukulud on

hariduses ja väikseimad keskkonnakaitses.

Tööjõukulude võrdlus SKP suhtes ja Euroopa Liidu keskmisega näitab murettekitavat trendi.

Kuigi sageli räägitakse sektorite alarahastusest, on Eesti paljudes valdkondades tööjõukulude

ja töötajate arvu poolest Euroopa võrdluses eesrinnas. See viitab pigem vajadusele parandada

töökorralduse tõhusust kui suurendada töötajate hulka. Samuti märkis ta, et valitsussektori

tööjõukulude osakaal SKP-st on kasvanud 12,2 protsendilt 12,3 protsendini 2025. aastaks.

Mart Võrklaev küsis, kas kohalike omavalitsuste (KOV-ide) ning riigi sihtasutuste ja

mittetulundusühingute (MTÜ-de) tööjõukulude kasvu on täpsemalt analüüsitud. Esitlusest jäi

mulje, et töötajatega seotud kulud seal kasvavad. Ta tundis huvi, mis tegevused või muutused

selle kasvu taga on, märkides et tegemist on valdkondadega, kuhu keskvalitsuse otsene mõju

ei ulatu.

Karin Madisson tõi näitena, et haridusvaldkonnas on osa koole toodud KOV-ide tasandilt

riigi vastutusele, kuid sellele vaatamata ei ole KOV-ides õpetajate arv ega tööjõukulud samas

mahus vähenenud.

Meeli Murasov lisas, et riigi asutatud sihtasutuste seas annavad suurima mõju suured haiglad,

nagu Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kus töötajate arv on aasta-

aastalt kasvanud. Avalik-õiguslikest asutustest kuuluvad selle näitaja sisse veel Eesti Pank,

Eesti Rahvusringhääling ning Eesti Advokatuur. Pilti mõjutavad aga eelkõige ülikoolid, kus

kasvu on toonud doktoriõppe üliõpilaste töölevõtmine nooremteaduritena.

KOV-ide puhul on kõige suurem kasv olnud äriühingutes ja tulundusasutustes.

Diana Ingerainen märkis, et tervishoius on töötajate arvu kasv osaliselt loomulik, sest

inimesed elavad kauem ja ravivajadus suureneb. Ta tundis huvi, kas personalikulude

suurenemine kajastub tervishoiu tõhususes ja ravitulemustes, näiteks väiksemas

korduvhaigestumises või muudes kvaliteedinäitajates.

Viola Mäemurd selgitas, et KOV-idele on lisandunud sotsiaalkaitse ülesandeid ning näiteks

vaimse tervise valdkonda on suunatud lisaraha, mis tähendab paratamatult ka suuremaid

tööjõukulusid. Valitsuse aruteludes on sotsiaalminister rõhutanud, et tervishoius on inimesi

pigem endiselt puudu. Täpsema vastuse sellele küsimusele saab, kui sotsiaalminister esitleb

2027. aasta eelarvet. Eelarve seletuskirjas on toodud ka vastavad mõõdikud ja tulemused.

Aivar Sõerd küsis, kui alates 2025. aastast rakendati haldus- ja personalikulude

kärpeprogrammi, siis miks see tööjõukulude statistikas ei kajastu. Lisaks palus ta selgitada,

kuidas on võimalik, et keskkonna valdkonnas kasvasid palgad 2024–2025 umbes 6%, kuigi

eelarves selleks eraldi palgatõusu ette nähtud ei olnud.

Viola Mäemurd vastas, et kärbe rakendati küll tööjõukulude, majandamiskulude ja toetuste

baasil, kuid ministritele jäeti vabadus otsustada, kust kokkuhoid saavutada. Seetõttu võidi

kärpida muid kulusid ja hoida tööjõukulud ning palgad puutumata. See on põhjus, miks kärbe

ei pruugi tööjõukulude statistikas otseselt välja paista. Valdkondade palgatõusud, millele

viidati, otsustati 2026. aasta eelarves. Siseturvalisuse töötajad, õpetajad ja kultuuritöötajad

said palgatõusu 2026. aastal, mitte 2025. aastal. Seega ei kajastu need tõusud 2025. aasta

tööjõukulude näitajates.

Riina Sikkuti sõnul peaks avaliku sektori töötajate arvu vähendamise eesmärgi hindamisel

keskenduma eelkõige ametnikele, sihtasutustele ja teistele asutustele, mida riik saab otseselt

mõjutada ning käsitlema tervishoidu ja haridust eraldi. Ta märkis, et rahvastiku vananemise

tõttu on nendes valdkondades töötajate arvu kasv suures osas vältimatu. Ta tundis huvi, kas

KOV-e saab võrrelda, kus sama töö tehakse ära väiksema sotsiaaltöötajate arvuga. Lisas, et

samal ajal aga vähenevad töötajad asutustes, mis vastutavad töö- ja tervishoiupoliitika

3

juhtimise, järelevalve ning rahakasutuse kontrolli eest. R. Sikkut küsis, kas sellises olukorras

suudetakse tagada piisav järelevalve ja auditeerimine avalike vahendite kasutamise üle.

Karin Madisson vastas, et ettekandest nähtub, kuidas KOV-ides on toimunud iga-aastased

palgatõusud. Statistika kajastab KOV-ide töötajate arvu kasvu ligikaudu 63 000-lt 65 000-ni.

Seega on näha, et kohalike omavalitsuste osakaal avalikus sektoris on jätkuvalt suurenenud.

KOV-ide võrdlemiseks on portaal „Minuomavalitsus“. Seal avaldatakse erinevaid näitajaid,

sealhulgas elanike rahulolu hinnanguid ja teenuste kvaliteedi mõõdikuid.

Kuna KOV-id ei kasuta ühtselt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) teenuseid, siis puudub

ministeeriumil keskne andmeallikas, mille põhjal nende tegevust ja kulusid detailselt

analüüsida.

Mart Võrklaev märkis, et eelarve tasakaalustamise arutelus peaks keskenduma eelkõige

hariduse ja tervishoiu kiiresti kasvavatele kuludele, mitte väiksematele kärbetele muudes

valdkondades, sest just seal on suurim mõju riigirahandusele.

Riina Sikkuti sõnul mõjutavad haridus ja tervishoid oma suure mahu tõttu kogu statistikat

ning varjutavad sageli muud muutused. Hariduses võib töötajate arv õpilaste arvu vähenemise

tõttu edaspidi langeda. Riikide võrdluses tuleb aga arvestada, et Eestis on nii õpetajatel kui

tervishoiutöötajatel kõrgemad kvalifikatsiooninõuded ja suurem vastutus, mis kajastub ka

kuludes.

Karin Madisson jätkas ülevaate tutvustamist, milles võrdles põhiseaduslike institutsioonide

(PSI) keskmist kogupalka aastatel 2024 – 2026. Kirjeldas ministeeriumite, PSI-de ja

Riigikantselei keskmise kogupalga muutust, rääkis personali voolavusest 2025. aastal ning tõi

välja riigiteenistujate palgavõrdluse erasektoriga.

Riina Sikkut tundis huvi, kas RTK-s raamatupidamisega tegelevate töötajate koguarv on

väiksem kui enne, mil raamatupidamisfunktsioon oli hajutatud eri asutuste vahel või on

töötajate arv tegelikult hoopis suurenenud.

Karin Madisson vastas, et RTK-s liiguvad asutuste teenuste üleviimisel tavaliselt üle ka

vastavad töötajad ning lisarahastust selleks ei eraldata. RTK on suutnud ülevõetud töötajate

arvu aja jooksul vähendada, kuigi teenuste maht on kasvanud. Ta lisas, et seni, kuni kesksed

tugiteenused ei ole asutustele kohustuslikud, esineb riigis jätkuvalt dubleerivaid tegevusi ja

infosüsteemide killustatust.

Maris Lauri märkis, et funktsioonide ümberkorraldamisega ei peaks reeglina kaasnema

töötajate arvu kasv, samas on mitmes põhiseaduslikus institutsioonis alamehitatus muutunud

probleemiks. Kasvavad tööülesanded, nõudmised ja professionaalsuse ootused, samal ajal kui

järelevalve- ja kontrolliasutuste võimekus ei ole piisav. Tema hinnangul on oluline tagada, et

riigi põhifunktsioonid oleksid piisavalt täidetud ning kontrolli- ja järelevalvevõimekus ei

jääks maha valdkondadest, kuhu suunatakse rohkem ressursse.

Annely Akkermann tänas ettekandjaid ülevaate tutvustamise ja küsimustele vastamise eest.

2. Põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarved

Viola Mäemurd andis komisjonile ülevaate Vabariigi Valitsuse seisukohtadest

põhiseaduslike institutsioonide (PSI) eelarvetaotluste kohta. Ta selgitas, et valitsus kujundas

seisukoha toetada põhiseaduslike institutsioonide tööjõukulude kasvu 2% ulatuses, mille

kogumõju oleks kuni 0,5 miljonit eurot. Majandamiskuludest toetatakse Riigikogu Kantselei

õigusloome infosüsteemi (SÄTLA) IT-arendust, mida toetab ka Justiits- ja Digiministeerium.

Samuti võeti teadmiseks presidendi ametist lahkumisega seotud seadusest tulenevad kulud,

mida on hinnatud ligikaudu 0,25 miljonile eurole.

Õiguskantsleri Kantselei taotlustest tõi ta välja vanglarendiga seotud lisakulud ning Eesti AI

4

arendamisega seotud vajadused. Nende küsimuste kohta valitsus eraldi seisukohta ei

kujundanud, kuna need on osa laiematest riigiülestest aruteludest.

Riina Sikkut küsis, kas 2% moodustab ligikaudu poole, veerandi või vaid väikese osa

ametkondade algsest soovist.

Kairit Eha vastas, et õiguskantsler taotles kasvu ligikaudu 12% ulatuses, ülejäänud umbes

7% ulatuses. Valitsus kujundas aga seisukoha toetada põhiseaduslike institutsioonide

tööjõukulude kasvu 2% ulatuses.

Annely Akkermanni sõnul ei muutu põhiseaduslikkuse järelevalve ülesanded lähiaastatel

lihtsamaks ning seetõttu tuleb tagada, et vastavad ametikohad oleksid täidetud ja

konkurentsivõimeliselt tasustatud. Ta märkis, et valitsuse ümarlaua arutelus kõlas ettepanek

katta palgatõuse ametikohtade vähendamise arvelt või suurendada töövõimekust tehisaru

kasutamise abil.

Maris Lauri märkis, et eelarvetaotluste hulgas oli turvalisuse tagamisega seotud vajadusi,

sealhulgas IT-süsteemide turvalisuse tugevdamiseks. Muret tekitab asjaolu, et valitsuse

ettepanekutest jääb mulje, nagu ei peetaks põhiseaduslike institutsioonide turvalisuse tagamist

piisavalt oluliseks.

Kairit Eha selgitas, et tõenäoliselt ei ole kõik PSI-d esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile

oma IT-valdkonna rahastusvajadusi, kuna nad ei eelda, et võiksid sealt täiendavat rahastust

saada.

Viola Mäemurd lisas, et valitsus on saanud ülevaate kogu riigi IT-valdkonna

rahastusvajadustest ning Justiits- ja Digiministeerium on pidanud küberturvalisust oluliseks

prioriteediks. Seni ei ole valitsus ühegi IT-valdkonna lisataotlust heaks kiitnud.

Rahanduskomisjonil on võimalus põhiseaduslike institutsioonide taotluste kohta oma

seisukoht kujundada.

Kairit Eha sõnul on Presidendi Kantselei viimastel aastatel ametikohti juba suurendanud ning

esitatud taotluses soovitakse lisatöötajaid ka edaspidi. Osa varasemalt väliste või osalise

koormusega täidetud ülesannetest on viidud kantselei koosseisu ning mitmed nõunikud

töötavad nüüd suurema koormusega kui varem. Lisaks täpsustas ta, et Riigikogu Kantselei on

saanud Rahandusministeeriumi kaudu 50 000 eurot Toomkooli hoone kommunaalkulude

katteks, vastav lisataotlus on eelarves kajastatud ning rahastus on juba eraldatud.

Kuna Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kapitalikomponendi arvestust on muudetud ja need kulud

jäävad Riigikogu Kantselei kanda, siis neid kulusid indekseeritakse. See tähendab, et eelarves

arvestatakse kulude kasvuga ning lisatakse teatav protsent, mis katab näiteks

kommunaalkulude ja muude majandamiskulude suurenemise.

Viola Mäemurd märkis, et valitsus sai ülevaate ka revisjoni tulemustest ning

Rahandusministeerium tegi ettepaneku käsitleda järgmisel aastal ühe tõhustamismeetmena

indekseeritud kulusid, et saada terviklik ülevaade nende mahust ja sisust.

Mart Võrklaev kommenteeris, et indekseeritud kulude ülevaadet on varasematel aastatel juba

käsitletud ning nende kulude sisu ei ole valitsusele teadmata. Küsimus seisneb eelkõige

poliitilistes valikutes, mitte täiendavate analüüside vajaduses. Ta tõi välja, et suuremad

indekseeritud kulud on seotud pensionide, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse

(KRAPS), kohalikele omavalitsustele edasiantavate maksutulude ja sotsiaalfondidega. Lisas,

et juba praegu oleks võimalus arutada KRAPS-i muudatuste pikendamist, kuna sellega on

seotud arvestatav eelarvemõju järgmistel aastatel.

Annely Akkermann teavitas, et kutsub PSI esindajad komisjoni istungile ja palub neil

veelkord lühidalt anda lisataotlustes esitatud vajadustest ülevaade. Ta tänas ettekandjaid

ülevaate tutvustamise ja küsimustele vastamise eest.

5

3. Info ja muud küsimused

3.1. Rahanduskomisjoni erakorralised istungid toimuvad esmaspäeval, 7.09 kell 9.30 ja

neljapäeval 10.09 kell 8.30. Päevakorras: Põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvete

arutelud;

3.2. 12. oktoobril 2026 toimub Brüsselis Euroopa Parlamendi maksuküsimuste (FISC)

allkomisjoni korraldatav maksudeteemaline kohtumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Vivian Põld

protokollija

Riigikogu rahanduskomisjoni erakorralise

istungi protokoll nr 240

Tallinn, Toompea ja videosild Reede, 04. september 2026

Algus 10.00, lõpp 11.50

Juhataja: Annely Akkermann (esimees)

Protokollija: Vivian Põld (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd,

Mart Võrklaev

Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristo Varend (nõunik),

Epp-Sandra Satsmann (konsultant)

Puudusid: Martin Helme, Andrei Korobeinik ja Kersti Sarapuu

Kutsutud: Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Karin Madisson, riigihalduse

osakonna juhataja Merilin Truuväärt, sama osakonna nõunik Meeli Murasov, finantstalituse

juhataja Viola Mäemurd, sama osakonna analüütik Kairit Eha, Riigikogu Kantselei õigus- ja

analüüsi osakonna nõunik Kai Raudkivi (1.-2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Rahandusministeeriumi ülevaade personalikuludest

2. Põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarved

3. Info ja muud küsimused

1. Rahandusministeeriumi ülevaade personalikuludest

Karin Madisson tutvustas avaliku sektori töötajate arvu ülevaadet, rääkis tööjõukuludest ning

nende muutustest viimastel aastatel. Lisa. Ta tõi ettekandes välja valdkonnad, kus töötajate

arv ja kulud on kasvanud või vähenenud ning võrdles Eesti tööjõukulusid Euroopa Liidu

keskmisega.

Avalikus sektoris töötas 2025. aastal kokku 138 577 inimest. Võrreldes 2024. aastaga

suurenes töötajate arv 264 inimese võrra ehk 0,2%. Ta tõdes, et avaliku sektori töötajate arvu

vähendamise eesmärk ei ole täitunud. Suurim protsentuaalne töötajate arvu kasv toimus

keskvalitsuse tasandil. Valitsusasutuste lõikes oli näha töötajate arvu vähenemist

ministeeriumides ja ametiasutustes, välja arvatud siseturvalisuse valdkond. Vähenemine

toimus ka kõrgharidusega kultuuritöötajate seas. Suurim kasv toimus teadustöötajate hulgas,

mille põhjuseks oli doktorantide tööle võtmine töölepingulistel alustel.

Avaliku sektori tööjõukulud moodustasid kokku 5,39 miljardit eurot. Kuigi tööjõukulude

kasvutempo on võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra aeglustunud, jätkub tööjõukulude üldine

kasv. Tööjõukulude vähenemist täheldati ainult sotsiaalkindlustusfondides.

2

K. Madisson märkis valdkondlikku ülevaadet tutvustades, et suurimad tööjõukulud on

hariduses ja väikseimad keskkonnakaitses.

Tööjõukulude võrdlus SKP suhtes ja Euroopa Liidu keskmisega näitab murettekitavat trendi.

Kuigi sageli räägitakse sektorite alarahastusest, on Eesti paljudes valdkondades tööjõukulude

ja töötajate arvu poolest Euroopa võrdluses eesrinnas. See viitab pigem vajadusele parandada

töökorralduse tõhusust kui suurendada töötajate hulka. Samuti märkis ta, et valitsussektori

tööjõukulude osakaal SKP-st on kasvanud 12,2 protsendilt 12,3 protsendini 2025. aastaks.

Mart Võrklaev küsis, kas kohalike omavalitsuste (KOV-ide) ning riigi sihtasutuste ja

mittetulundusühingute (MTÜ-de) tööjõukulude kasvu on täpsemalt analüüsitud. Esitlusest jäi

mulje, et töötajatega seotud kulud seal kasvavad. Ta tundis huvi, mis tegevused või muutused

selle kasvu taga on, märkides et tegemist on valdkondadega, kuhu keskvalitsuse otsene mõju

ei ulatu.

Karin Madisson tõi näitena, et haridusvaldkonnas on osa koole toodud KOV-ide tasandilt

riigi vastutusele, kuid sellele vaatamata ei ole KOV-ides õpetajate arv ega tööjõukulud samas

mahus vähenenud.

Meeli Murasov lisas, et riigi asutatud sihtasutuste seas annavad suurima mõju suured haiglad,

nagu Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kus töötajate arv on aasta-

aastalt kasvanud. Avalik-õiguslikest asutustest kuuluvad selle näitaja sisse veel Eesti Pank,

Eesti Rahvusringhääling ning Eesti Advokatuur. Pilti mõjutavad aga eelkõige ülikoolid, kus

kasvu on toonud doktoriõppe üliõpilaste töölevõtmine nooremteaduritena.

KOV-ide puhul on kõige suurem kasv olnud äriühingutes ja tulundusasutustes.

Diana Ingerainen märkis, et tervishoius on töötajate arvu kasv osaliselt loomulik, sest

inimesed elavad kauem ja ravivajadus suureneb. Ta tundis huvi, kas personalikulude

suurenemine kajastub tervishoiu tõhususes ja ravitulemustes, näiteks väiksemas

korduvhaigestumises või muudes kvaliteedinäitajates.

Viola Mäemurd selgitas, et KOV-idele on lisandunud sotsiaalkaitse ülesandeid ning näiteks

vaimse tervise valdkonda on suunatud lisaraha, mis tähendab paratamatult ka suuremaid

tööjõukulusid. Valitsuse aruteludes on sotsiaalminister rõhutanud, et tervishoius on inimesi

pigem endiselt puudu. Täpsema vastuse sellele küsimusele saab, kui sotsiaalminister esitleb

2027. aasta eelarvet. Eelarve seletuskirjas on toodud ka vastavad mõõdikud ja tulemused.

Aivar Sõerd küsis, kui alates 2025. aastast rakendati haldus- ja personalikulude

kärpeprogrammi, siis miks see tööjõukulude statistikas ei kajastu. Lisaks palus ta selgitada,

kuidas on võimalik, et keskkonna valdkonnas kasvasid palgad 2024–2025 umbes 6%, kuigi

eelarves selleks eraldi palgatõusu ette nähtud ei olnud.

Viola Mäemurd vastas, et kärbe rakendati küll tööjõukulude, majandamiskulude ja toetuste

baasil, kuid ministritele jäeti vabadus otsustada, kust kokkuhoid saavutada. Seetõttu võidi

kärpida muid kulusid ja hoida tööjõukulud ning palgad puutumata. See on põhjus, miks kärbe

ei pruugi tööjõukulude statistikas otseselt välja paista. Valdkondade palgatõusud, millele

viidati, otsustati 2026. aasta eelarves. Siseturvalisuse töötajad, õpetajad ja kultuuritöötajad

said palgatõusu 2026. aastal, mitte 2025. aastal. Seega ei kajastu need tõusud 2025. aasta

tööjõukulude näitajates.

Riina Sikkuti sõnul peaks avaliku sektori töötajate arvu vähendamise eesmärgi hindamisel

keskenduma eelkõige ametnikele, sihtasutustele ja teistele asutustele, mida riik saab otseselt

mõjutada ning käsitlema tervishoidu ja haridust eraldi. Ta märkis, et rahvastiku vananemise

tõttu on nendes valdkondades töötajate arvu kasv suures osas vältimatu. Ta tundis huvi, kas

KOV-e saab võrrelda, kus sama töö tehakse ära väiksema sotsiaaltöötajate arvuga. Lisas, et

samal ajal aga vähenevad töötajad asutustes, mis vastutavad töö- ja tervishoiupoliitika

3

juhtimise, järelevalve ning rahakasutuse kontrolli eest. R. Sikkut küsis, kas sellises olukorras

suudetakse tagada piisav järelevalve ja auditeerimine avalike vahendite kasutamise üle.

Karin Madisson vastas, et ettekandest nähtub, kuidas KOV-ides on toimunud iga-aastased

palgatõusud. Statistika kajastab KOV-ide töötajate arvu kasvu ligikaudu 63 000-lt 65 000-ni.

Seega on näha, et kohalike omavalitsuste osakaal avalikus sektoris on jätkuvalt suurenenud.

KOV-ide võrdlemiseks on portaal „Minuomavalitsus“. Seal avaldatakse erinevaid näitajaid,

sealhulgas elanike rahulolu hinnanguid ja teenuste kvaliteedi mõõdikuid.

Kuna KOV-id ei kasuta ühtselt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) teenuseid, siis puudub

ministeeriumil keskne andmeallikas, mille põhjal nende tegevust ja kulusid detailselt

analüüsida.

Mart Võrklaev märkis, et eelarve tasakaalustamise arutelus peaks keskenduma eelkõige

hariduse ja tervishoiu kiiresti kasvavatele kuludele, mitte väiksematele kärbetele muudes

valdkondades, sest just seal on suurim mõju riigirahandusele.

Riina Sikkuti sõnul mõjutavad haridus ja tervishoid oma suure mahu tõttu kogu statistikat

ning varjutavad sageli muud muutused. Hariduses võib töötajate arv õpilaste arvu vähenemise

tõttu edaspidi langeda. Riikide võrdluses tuleb aga arvestada, et Eestis on nii õpetajatel kui

tervishoiutöötajatel kõrgemad kvalifikatsiooninõuded ja suurem vastutus, mis kajastub ka

kuludes.

Karin Madisson jätkas ülevaate tutvustamist, milles võrdles põhiseaduslike institutsioonide

(PSI) keskmist kogupalka aastatel 2024 – 2026. Kirjeldas ministeeriumite, PSI-de ja

Riigikantselei keskmise kogupalga muutust, rääkis personali voolavusest 2025. aastal ning tõi

välja riigiteenistujate palgavõrdluse erasektoriga.

Riina Sikkut tundis huvi, kas RTK-s raamatupidamisega tegelevate töötajate koguarv on

väiksem kui enne, mil raamatupidamisfunktsioon oli hajutatud eri asutuste vahel või on

töötajate arv tegelikult hoopis suurenenud.

Karin Madisson vastas, et RTK-s liiguvad asutuste teenuste üleviimisel tavaliselt üle ka

vastavad töötajad ning lisarahastust selleks ei eraldata. RTK on suutnud ülevõetud töötajate

arvu aja jooksul vähendada, kuigi teenuste maht on kasvanud. Ta lisas, et seni, kuni kesksed

tugiteenused ei ole asutustele kohustuslikud, esineb riigis jätkuvalt dubleerivaid tegevusi ja

infosüsteemide killustatust.

Maris Lauri märkis, et funktsioonide ümberkorraldamisega ei peaks reeglina kaasnema

töötajate arvu kasv, samas on mitmes põhiseaduslikus institutsioonis alamehitatus muutunud

probleemiks. Kasvavad tööülesanded, nõudmised ja professionaalsuse ootused, samal ajal kui

järelevalve- ja kontrolliasutuste võimekus ei ole piisav. Tema hinnangul on oluline tagada, et

riigi põhifunktsioonid oleksid piisavalt täidetud ning kontrolli- ja järelevalvevõimekus ei

jääks maha valdkondadest, kuhu suunatakse rohkem ressursse.

Annely Akkermann tänas ettekandjaid ülevaate tutvustamise ja küsimustele vastamise eest.

2. Põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarved

Viola Mäemurd andis komisjonile ülevaate Vabariigi Valitsuse seisukohtadest

põhiseaduslike institutsioonide (PSI) eelarvetaotluste kohta. Ta selgitas, et valitsus kujundas

seisukoha toetada põhiseaduslike institutsioonide tööjõukulude kasvu 2% ulatuses, mille

kogumõju oleks kuni 0,5 miljonit eurot. Majandamiskuludest toetatakse Riigikogu Kantselei

õigusloome infosüsteemi (SÄTLA) IT-arendust, mida toetab ka Justiits- ja Digiministeerium.

Samuti võeti teadmiseks presidendi ametist lahkumisega seotud seadusest tulenevad kulud,

mida on hinnatud ligikaudu 0,25 miljonile eurole.

Õiguskantsleri Kantselei taotlustest tõi ta välja vanglarendiga seotud lisakulud ning Eesti AI

4

arendamisega seotud vajadused. Nende küsimuste kohta valitsus eraldi seisukohta ei

kujundanud, kuna need on osa laiematest riigiülestest aruteludest.

Riina Sikkut küsis, kas 2% moodustab ligikaudu poole, veerandi või vaid väikese osa

ametkondade algsest soovist.

Kairit Eha vastas, et õiguskantsler taotles kasvu ligikaudu 12% ulatuses, ülejäänud umbes

7% ulatuses. Valitsus kujundas aga seisukoha toetada põhiseaduslike institutsioonide

tööjõukulude kasvu 2% ulatuses.

Annely Akkermanni sõnul ei muutu põhiseaduslikkuse järelevalve ülesanded lähiaastatel

lihtsamaks ning seetõttu tuleb tagada, et vastavad ametikohad oleksid täidetud ja

konkurentsivõimeliselt tasustatud. Ta märkis, et valitsuse ümarlaua arutelus kõlas ettepanek

katta palgatõuse ametikohtade vähendamise arvelt või suurendada töövõimekust tehisaru

kasutamise abil.

Maris Lauri märkis, et eelarvetaotluste hulgas oli turvalisuse tagamisega seotud vajadusi,

sealhulgas IT-süsteemide turvalisuse tugevdamiseks. Muret tekitab asjaolu, et valitsuse

ettepanekutest jääb mulje, nagu ei peetaks põhiseaduslike institutsioonide turvalisuse tagamist

piisavalt oluliseks.

Kairit Eha selgitas, et tõenäoliselt ei ole kõik PSI-d esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile

oma IT-valdkonna rahastusvajadusi, kuna nad ei eelda, et võiksid sealt täiendavat rahastust

saada.

Viola Mäemurd lisas, et valitsus on saanud ülevaate kogu riigi IT-valdkonna

rahastusvajadustest ning Justiits- ja Digiministeerium on pidanud küberturvalisust oluliseks

prioriteediks. Seni ei ole valitsus ühegi IT-valdkonna lisataotlust heaks kiitnud.

Rahanduskomisjonil on võimalus põhiseaduslike institutsioonide taotluste kohta oma

seisukoht kujundada.

Kairit Eha sõnul on Presidendi Kantselei viimastel aastatel ametikohti juba suurendanud ning

esitatud taotluses soovitakse lisatöötajaid ka edaspidi. Osa varasemalt väliste või osalise

koormusega täidetud ülesannetest on viidud kantselei koosseisu ning mitmed nõunikud

töötavad nüüd suurema koormusega kui varem. Lisaks täpsustas ta, et Riigikogu Kantselei on

saanud Rahandusministeeriumi kaudu 50 000 eurot Toomkooli hoone kommunaalkulude

katteks, vastav lisataotlus on eelarves kajastatud ning rahastus on juba eraldatud.

Kuna Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kapitalikomponendi arvestust on muudetud ja need kulud

jäävad Riigikogu Kantselei kanda, siis neid kulusid indekseeritakse. See tähendab, et eelarves

arvestatakse kulude kasvuga ning lisatakse teatav protsent, mis katab näiteks

kommunaalkulude ja muude majandamiskulude suurenemise.

Viola Mäemurd märkis, et valitsus sai ülevaate ka revisjoni tulemustest ning

Rahandusministeerium tegi ettepaneku käsitleda järgmisel aastal ühe tõhustamismeetmena

indekseeritud kulusid, et saada terviklik ülevaade nende mahust ja sisust.

Mart Võrklaev kommenteeris, et indekseeritud kulude ülevaadet on varasematel aastatel juba

käsitletud ning nende kulude sisu ei ole valitsusele teadmata. Küsimus seisneb eelkõige

poliitilistes valikutes, mitte täiendavate analüüside vajaduses. Ta tõi välja, et suuremad

indekseeritud kulud on seotud pensionide, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse

(KRAPS), kohalikele omavalitsustele edasiantavate maksutulude ja sotsiaalfondidega. Lisas,

et juba praegu oleks võimalus arutada KRAPS-i muudatuste pikendamist, kuna sellega on

seotud arvestatav eelarvemõju järgmistel aastatel.

Annely Akkermann teavitas, et kutsub PSI esindajad komisjoni istungile ja palub neil

veelkord lühidalt anda lisataotlustes esitatud vajadustest ülevaade. Ta tänas ettekandjaid

ülevaate tutvustamise ja küsimustele vastamise eest.

5

3. Info ja muud küsimused

3.1. Rahanduskomisjoni erakorralised istungid toimuvad esmaspäeval, 7.09 kell 9.30 ja

neljapäeval 10.09 kell 8.30. Päevakorras: Põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvete

arutelud;

3.2. 12. oktoobril 2026 toimub Brüsselis Euroopa Parlamendi maksuküsimuste (FISC)

allkomisjoni korraldatav maksudeteemaline kohtumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Vivian Põld

protokollija