Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ühise

istungi protokoll nr 105

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 31. august 2026

Algus 11.30, lõpp 12.40

Juhatajad: Annely Akkermann (esimees), Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Kiia Väli (konsultant)

Võtsid osa:

Rahanduskomisjon

Komisjoni liikmed: Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Riina

Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev

Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Andres Ando (nõunik),

Kristo Varend (nõunik), Epp-Sandra Satsmann (konsultant), Vivian Põld (konsultant)

Majanduskomisjon

Komisjoni liikmed: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne

Pillak, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Puudusid:

Majanduskomisjon: Jaak Aab, Mart Maastik.

Rahanduskomisjon: Martin Helme, Kersti Sarapuu.

Kutsutud: Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja sama

osakonna riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos, rahandusministri nõunik Kristofer

Rennel (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Päevakorra kinnitamine

2. Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos

3. Info ja muud küsimused

1. Päevakorra kinnitamine

Rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ühine istung esmaspäeval, 31.08.2026 kell 11.30

1. Päevakorra kinnitamine

2. Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos

3. Info ja muud küsimused

2

Otsustati:

1.1. Kinnitada päevakord

Rahanduskomisjon (konsensus: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei

Korobeinik, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).

Majanduskomisjon (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis

Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos

Raoul Lättemäe ja Kadri Klaos andsid ülevaate Rahandusministeeriumi (RAM) 2026. aasta

suvisest majandusprognoosist (lisa). R. Lättemäe andis ülevaate makromajanduse prognoosist

ning majanduse seisust, sealjuures peatus pikemalt teemadel, mis käsitlesid Eesti

kaubanduspartnereid ja välisnõudlust, naftahinda, majanduskasvu ja majanduskasvu struktuuri

prognoosis, investeeringute osakaalu SKP-st, palga- ja hinnakasvu ning tööturgu ja

tööpuudust. K. Klaos tutvustas riigirahanduse prognoosi, eelarvepuudujääki, maksutulude

laekumist ning kulude ja tulude dünaamikat. R. Lättemäe sõnas, et kevadise majandus-

prognoosiga võrreldes muudeti suvist majandusprognoosi suhteliselt vähe. Kui riskid

maailmaturgudel oleksid olnud suuremad ning kütusehindade tõusu ja naftapakkumise

vähenemise mõju tugevam, oleks pidanud prognoosi rohkem korrigeerima. 2026. aastaks

prognoositakse SKP kasvu 2,5% ja aastateks 2027-2030 keskmiselt 2,3%. Prognoosi põhjal

annavad majanduskasvu tugeva tõuke valitsussektori investeeringud ja tarbimine, mida

olulisel määral iseloomustavad kaitsekulud ja Rail Baltic. Viimaste aastate lõikes ei ole

maksulaekumised negatiivsesse langenud ja ka tööpuudusega ei ole midagi tõsist juhtunud. R.

Lättemäe lisas, et alates 2023. aasta teisest poolest on reaalpalga kasv olnud positiivne, ehk

palgakasv on ületanud inflatsiooni. Kui kevadises majandusprognoosis hinnati inflatsiooni

käesolevaks aastaks u 4%, siis suvises majandusprognoosis korrigeeriti seda 3,2%-ni. Samuti

on positiivne, et hoolimata kõrgemast kütusehinnast on inflatsioon hästi taltunud ja olnud

pigem madal. R. Lättemäe tõi tööpuuduse kohta välja, et 2020. aastal COVID-kriisi ajal tõusis

tööpuudus järsemalt ja ettevõtjad leidsid aastatel 2021–2022, et inimeste tagasivärbamine on

keeruline. Seetõttu on pärast seda tööturul olnud käitumine teistsugune. Ettevõtjad ei ole ka

aeglasema majanduskasvu perioodil töötajaid kergekäeliselt koondanud, soovides säilitada

vajalikku tööjõudu ajaks, mil majandusolud taas paranevad. Seetõttu on tööturg muutustele

reageerinud suhteliselt tagasihoidlikult. RAM-i hinnangul on 6% tööpuuduse määr tase, mis

tagab tööturu piisava dünaamilisuse ja aitab säilitada piisavat tasakaalu. K. Klaos lisas, et

prognoos tugineb kehtivatele seadustele ja otsustele. Eelarvepuudujääki prognoositakse

aastateks 2026-2028 u - 4,5% SKP-st. Sarnaselt majanduse olukorraga on riigirahanduse

olukord olnud stabiilne. Samas on prognoosis tehtud mitmeid muudatusi. Muudatusi on tehtud

valitsussektori kõikidel tasanditel. Järgmise aasta positiivne efekt tuleb muust keskvalitsusest

ja sotsiaalkindlustusfondidest, kus on positsiooni parandatud. Sotsiaalkindlustusfondides on

arvestatud juba Tervisekassa nõukogu ettepanekuga, kuidas enda tegevusi tõhustada ja oma

kulumudeleid üle vaadata. Suures plaanis on põhiline muutus toimunud erinevate

investeeringute edasi nihutamises ja on korrigeeritud nende kulu tekkimist aastate vahel.

Maksulaekumiste vallas on paremini laekunud füüsilise isiku tulumaks. Lisaks on prognoosis

suurema muudatusena väiksemaks korrigeeritud kaudsete maksude laekumist. Selles osas

saab välja tuua aktsiiside muutused, eelkõige tubakaaktsiis. Alkoholi- ja kütuseaktsiisi

muutused on olnud suhteliselt väikesed. Tubaka maaletoojate poolt tellitud uuringute põhjal

on selgunud, et viimase poole aastaga on salaturg kasvanud peaaegu 10% võrra, mis mõjutab

ka aktsiisitulu. Tuvastatud on suur arv võltsitud sigarette ja kahtlustatakse, et on tekkinud uusi

salasigarettide tehaseid. Lisaks korrigeeriti allapoole käibemaksu tulu prognoosi. Ühest

3

küljest on muutus olnud vastavalt majandusprognoosile, aga laekumist mõjutab ka finants-

instrument SAFE laen, millega tehtud hangetel kehtib käibemaksuvabastus. K. Klaos lisas, et

kuna maksutulu on väiksem, siis ka maksukoormus on väiksem. Käesoleva aasta maksu-

koormuse prognoos on 35,5% ja järgnevatel aastatel jääb see pidama 35% juurde. Kulude

poolelt moodustavad suure osa investeeringud, mis on endiselt prognoosi järgi sellel aastal

ajalooliselt kõige kõrgemal tasemel, moodustades 8,1% SKP-st. Seda mõjutab Rail Baltic,

kaitseinvesteeringute kõrge tase, CO2 investeeringute kõrge tase ja välisvahendite kasutamine.

Valitsussektori kuludes on pikaajaliselt eelkõige kasvamas riigikaitsekulud. Sellel aastal

moodustavad need prognoosi kohaselt 5,3% SKP-st ja püsivad üle 5% taseme kogu

prognoosiperioodi jooksul. Natuke on tõusmas üldised valitsussektori teenuste kulud, mida

mõjutab intressikulu, mis tõuseb prognoosiperioodi lõpuks 1,2%-ni SKP-st. Muudes

kulukategooriates on olukord suhteliselt stabiilne. Võlakoormus on sellel aastal prognoosi

kohaselt 25,9% ja jõuab 2030. aastaks 38,6% SKP-st.

Diana Ingerainen sõnas, et ettekandes käsitleti naftahinna mõju. D. Ingerainen küsis, kas

gaasihinnal ei olnud sellist mõju, et seda eraldi välja tuua. Lisaks küsis D. Ingerainen, kas

töötute koguarvu hulka arvestatakse ka NEET-noored (noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale

koolitusel).

Raoul Lättemäe vastas, et töötuse statistika on küsitluspõhine. Maksu- ja Tolliameti andmete

põhjal saab vaadata maksulaekumisi ja töötamise registri andmeid. Seejuures võib üks

inimene töötamise registris olla registreeritud mitmel korral. Üldjuhul peaksid inimesed olema

statistikas arvestatud, kuid see sõltub ka sellest, kui täpselt ja ausalt küsitlustele vastatakse. R.

Lättemäe lisas, et gaasihinna mõju ei toodud eraldi välja, kuna selle mõju osutus väikeseks.

Gaasihindadega seotud pingete suurenemine langes suve algusesse, mis oli ajastuse mõttes

soodsam, kuna kütteperiood ei olnud veel alanud. Samas teatud risk on gaasihinna kohta

olemas.

Aivar Sõerd palus täpsustada majandusprognoosis kasutatud Tervisekassa eelarvenäitajaid.

Tekib küsimus, miks on Tervisekassa finantsnäitajad kaasatud majandusprognoosi,

arvestades, et Tervisekassa nõukogu kinnitas järgmise aasta eelarve ja vaatas üle järgnevate

aastate finantsprognoosi mõni päev pärast majandusprognoosi avaldamist. Lähtudes

põhimõttest, et prognoosis võetakse arvesse üksnes kehtivaid otsuseid, ei olnud prognoosi

koostamise ajal järgmise aasta eelarve veel kinnitatud. Lisaks küsis A. Sõerd, kas RAM-ile on

teada Tervisekassa järgmise aasta eelarve projekti peamiste kuluvaldkondade detailne jaotus,

mida ei ole seni avalikustatud. Lisaks palus A. Sõerd selgitada tervishoiuteenuste hindades

sisalduva palgakomponendi tõusu edasilükkamise nominaalset rahalist mõju, kuna see on üks

peamisi järgmise aasta eelarvepuudujääki vähendavaid meetmeid. Samuti küsis A. Sõerd, kas

RAM-il on olemas Tervisekassa eelarveprognoosi näitajad aastate lõikes seoses Tervisekassa

nõukogu poolt finantsperspektiivi ülevaatamisega kuni 2030. aastani.

Kadri Klaos vastas, et RAM on majandusprognoosis nende parimast soovist lähtunud.

Lähtutud on üldistest eeldustest, seega ei ole iga teenust üle vaadatud sellise detailsusastmega.

Aivar Sõerd küsis, kui suur rahaline mõju on järgmise aasta eelarvele tervishoiuteenuste

palgakomponendi muudatusel.

Kadri Klaos vastas, et ministeerium ei ole nii detailselt iga komponenti lahti löönud, vaid

pigem on koostatud nende põhjal üldine prognoos.

4

Raoul Lättemäe lisas, et RAM koostab majandusprognoose esitatud finantsplaanide alusel.

Tervisekassa puhul lähtus RAM finantssisendist, mille Tervisekassa prognoosi tarbeks esitas.

Küsimus, miks finantsplaan sisaldas ennetavalt koostatud eeldusi, on põhjendatud. Sellisel

kujul finantsplaan RAM-ile esitati ning prognoosi koostamisel sellest lähtuti. RAM-i

tavapärase metoodika kohaselt tehakse teatud kontrollid, kuid sisemiselt täpsustatakse nüüd

üle see, millised olid finantsplaani aluseks olnud eeldused ja nende korrektsus. Samas ei

muuda see tõenäoliselt finantstulemit tervikuna. Sama põhimõte kehtib ka teiste esitatud

finantsplaanide kohta. Arvestades finantsplaanide mahtu, tuleb eeldada, et esitatud

sisendandmed on korrektsed. Kõiki andmeid ei ole võimalik täielikult kontrollida.

Finantsplaanid on aastapõhised ning RAM-il ei ole võimalik kontrollida rida-realt kõiki

kulusid ega lepinguid.

Annely Akkermann sõnas, et tema hinnangul oli majandusprognoosis Tervisekassa näitajate

arvesse võtmine põhjendatud, kuna nõukogu istung oli juba kokku kutsutud ja eelarve projekt

välja saadetud. See oli oluline teave suvise majandusprognoosi ajakohasuse tagamiseks.

Riina Sikkut küsis, et ehkki töötuse üldine trend on pigem positiivne, siis kas noorte töötust

analüüsitakse eraldi, ehk kas noorte töötuse määr püsib endiselt üle 20%. Lisaks märkis R.

Sikkut, et erinevad valitsused on aastate jooksul kavandanud Tervisekassa eelarvepositsiooni

parandamiseks erinevaid meetmeid. Hetkel plaanitakse Tervisekassa tasakaalu saavutamiseks

ulatuslike reformide elluviimist, aga tekib küsimus, millised konkreetsed seadusemuudatused

on kavandatavate eesmärkide saavutamiseks vajalikud ning kui realistlik on nende õigeaegne

vastuvõtmine ja rakendamine. Hetkel tundub, et on vähe tõenäoline, et need selgeks saavad.

Seetõttu tekib küsimus, miks on RAM-ile selline sisend esitatud olukorras, kus selle

realiseerumise kohta puudub kindlus.

Raoul Lättemäe vastas, et Tervisekassa esitab oma finantsplaani ja vastutab selle täitmise

eest. Tervisekassa on võtnud suuna eelarve tasakaalu viimisele, mis tähendab, et selle

saavutamiseks tuleks neil teha vajalikud otsused. Teema taandub osaliselt ka autonoomia

küsimusele. R. Lättemäe lisas, et noorte töötust ei vaadelda eraldi sellise detailsusega, vaid

vaadatakse üldiseid trende. Viimased kaks kvartalit on noorte töötuse määr olnud üle 22%.

Keeruline ja riskantsem oleks prognoosida võimalikke pöördepunkte või struktuurseid

muutusi, nt noorte töötuse olulist vähenemist. Kui olukord paraneb, kajastub see aja jooksul

ka prognoosides, kuna tööturutsükleid arvestades koostatakse prognoose tihedalt.

Tõnis Mölder märkis, et arutelule oli kutsutud ka rahandusminister, kes siiski ei osale

arutelul, mis tema hinnangul näitab ministri suhtumist parlamenti. T. Mölder küsis, milliseid

muudatusi tehti mootorsõidukimaksu prognoosis suvise majandusprognoosi koostamisel

võrreldes kevadise prognoosiga.

Kadri Klaos vastas, et mootorsõidukimaks koosneb kahest osast. Võrreldes

kevadprognoosiga, on mootorsõidukimaksu laekumise prognoosi korrigeeritud vähesel määral

(ligikaudu ühe mln euro võrra allapoole), lähtudes majandusarengust ja senisest laekumisest.

Registreerimistasu prognoosi on korrigeeritud rohkem, nt käesolevaks aastaks ligikaudu

seitsme mln euro võrra. Mootorsõidukimaksu prognoositav laekumine on käesoleval aastal

87 mln € ja järgmisel aastal 84 mln €. Registreerimistasu laekumise prognoos on käesoleval

aastal 64 mln € ja järgmisel aastal 75 mln €.

Aivar Kokk sõnas, et gaasihinna tõusu mõju ei ole väikese kaaluga. See mõjutab ligikaudu

5

100 000 majapidamise küttekulusid ja omab olulist mõju toiduainetööstuses. Seetõttu võiks

selle mõju olla prognoosides selgemalt kajastatud. Lisaks küsis A. Kokk, kas on analüüsitud,

kui suur osa tulumaksu laekumise kasvust tuleneb riigisektori palkade tõusust. Riigisektori

palgakasv oli juba varasemalt eelarves ette nähtud ja lisaeelarvega suurendati seda veelgi.

Seetõttu tekib küsimus, kas osa tulumaksu laekumise paranemisest on seotud asjaoluga, et riik

on suurendanud püsikulusid, mille põhjal öeldakse, et maksulaekumine on suurenenud. Lisaks

avaldas A. Kokk rahulolematust rahandusministri istungilt puudumise üle ja leidis, et sellise

sisuga arutelu eeldab ministri osalemist. Ta palus komisjoni esimehel edastada ministrile

vastavasisuline märkus.

Raoul Lättemäe vastas, et gaasihindade mõju oli üllatavalt madal, mistõttu ei peetud

vajalikuks seda teemat eraldi esile tõsta, kuid lisaks naftahinnale hinnatakse ka gaasihinna

arenguid. Selles vallas on maailmaturg muutunud ebaühtlasemaks ja tulenevalt logistikast

maksab Euroopa gaasi eest jätkuvalt rohkem kui mitmed teised piirkonnad maailmas. Seega

gaasihinna mõju ei ole soovitud alahinnata. R. Lättemäe lisas, et palgakasvu mõju kohta ei ole

tulumaksu laekumist eraldi avaliku ja erasektori vahel niisugusel kujul analüüsitud. Küll aga

on tõsiasi, et avaliku sektori palkadelt laekuvad tööjõumaksud üldjuhul täiel määral. Siiski on

ka avalikus sektoris pilt mitmetahuline. Kui vaadata kitsamalt valitsussektorit, paistab silma

kaitsevaldkond, kus on värvatud täiendavaid töötajaid ja olnud võimalik teha ka suuremaid

palgatõuse. Lisaks makstakse riigi vahenditest palka ka avalikku sektorisse kuuluvatele

töötajatele, kes ei tööta otseselt keskvalitsuse all, nagu nt haridus- või tervishoiuvaldkonnas.

Õnne Pillak sõnas, et ettekandes toodi välja palgakasvu ja hinnakasvu võrdlus, kus oli näha,

et ostujõud on stabiliseerunud ja mõõdukas tõusus. Õ. Pillak küsis, kuidas paigutub Eesti

selles vaates võrreldes teiste Euroopa riikidega.

Raoul Lättemäe vastas, et RAM ei ole seda küsimust Euroopa riikidega võrreldes eraldi

analüüsinud. Selline võrdlus eeldaks täiendavat analüüsi. Prognoosi koostamisel järgitakse

Eesti trende. Oluline on meeles pidada, et tegemist on makromajandusliku kontseptsiooniga,

mis ei anna täpset ülevaadet kulude jaotumiste kohta. Inimeste tarbimiskorvid erinevad ja

samuti on palk individuaalne.

Aivar Sõerd palus selgitada hasartmängumaksu laekumise prognoosi.

Kadri Klaos vastas, et järgmise aasta prognoos püsib sisuliselt eelmise aasta tasemel.

Järgmise aasta prognoos on 61 mln €. Prognoosis on arvestatud hasartmängumaksu määra

langetamisega. Samas ei nähta ette hasartmängumaksu tasuvate korraldajate arvu

märkimisväärset kasvu.

Urve Tiidus palus selgitada Eesti lähiaastate eksporti (kas see nt suureneb või väheneb).

Raoul Lättemäe selgitas, et ekspordi kasvu prognoosimisel lähtutakse Eesti kaubandus-

partnerite impordinõudluse prognoosidest. Selleks kasutatakse peamiselt Euroopa Komisjoni

prognoose riikide kohta, nagu nt Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Saksamaa. Kaubandus-

partnerite impordi prognoositav kasv kaalutakse nende osakaalu järgi Eesti ekspordis. Siin on

küsimus, kuidas Eesti ekspordivõime sellele nõudlusele reageerib. Vahepeal on Eesti eksport

kasvanud kiiremini kui import, ehk Eesti on turuosa suurendanud. Varasematel aastatel on

olnud olukord ka vastupidine ja import kasvas turgudel kiiremini kui Eesti eksport.

Metoodiliselt peegeldab prognoos Euroopa Komisjoni ettevaadet Eesti kaubanduspartnerite

6

impordi nõudlusele.

Annely Akkermann sõnas lõpetuseks, et tema hinnangul muutus suvine majandusprognoos

kevadise majandusprognoosiga võrreldes suhteliselt vähe ja muudatused olid siiski positiivses

suunas. Toodi välja, et nt 2027. aasta eelarvepositsiooni hinnatakse 0,4% SKP-st paremaks,

inflatsiooniprognoosi korrigeeriti allapoole ja majanduskasvu väljavaadet ülespoole.

3. Info ja muud küsimused

3.1. Marek Reinaasi lähetus Iiri Vabariiki, Dublinisse parlamentidevahelisele Euroopa

Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsile (SECG)

Otsustati:

3.1.1. Lähetada Marek Reinaas 24-25.09.2026 Iiri Vabariiki, Dublinisse parlamentide-

vahelisele Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsile

(SECG) (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne

Pillak, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.1.2. Lähetusega seonduvad kulud katta majanduskomisjoni välislähetuste eelarvest

(konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.2. Marek Reinaasi lähetus Belgia Kuningriiki, Brüsselisse Euroopa parlamentaarse

demokraatia foorumile ning Euroopa parlamentaarse demokraatia foorumi

jätkuüritusele (Euroopa avaliku diplomaatia päevad Brüsselis)

Otsustati:

3.2.1. Lähetada Marek Reinaas 28.09-1.10.2026 Belgia Kuningriiki, Brüsselisse Euroopa

parlamentaarse demokraatia foorumile ning Euroopa parlamentaarse demokraatia foorumi

jätkuüritusele (Euroopa avaliku diplomaatia päevad Brüsselis) (konsensus: Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve

Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.2.2. Lähetusega seonduvad kulud katta majanduskomisjoni välislähetuste eelarvest

(konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.3. Dublinis 24.-25. septembril 2026 toimuval parlamentidevahelisel stabiilsuse,

majandusliku koordineerimise ja juhtimise konverentsil (Interparliamentary Conference on

Stability, Economic Co-ordination and Governance (SECG)) osalevad komisjoni esimees

Annely Akkermann ja liige Riina Sikkut. Kulud kaetakse rahanduskomisjoni lähetuskulude

eelarvest (konsensus: Annely Akkermann, Maris Lauri, Diana Ingerainen, Aivar Kokk,

Andrei Korobeinik, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).

3.4. Reedel, 4. septembril kell 10.00 toimub rahanduskomisjoni istung teemal põhiseaduslike

institutsioonide 2027. aasta eelarved. Võimalus osaleda Teamsi vahendusel.

3.5. Rahanduskomisjonile on laekunud Riigikontrolli kontrolliaruanne "Riigi 2025. aasta

raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus".

3.6. Rahanduskomisjonile on laekunud tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse

muutmise väljatöötamiskavatsus.

3.7. Rahanduskomisjonile on laekunud kodaniku pöördumine seoses registreerimistasuga

liisinguandja vahetamisel.

3.8. Rahanduskomisjonile on laekunud kaasatud huvigruppide arvamused komisjoni

7

menetluses olevate Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõude kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kiia Väli

protokollija

Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ühise

istungi protokoll nr 105

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 31. august 2026

Algus 11.30, lõpp 12.40

Juhatajad: Annely Akkermann (esimees), Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Kiia Väli (konsultant)

Võtsid osa:

Rahanduskomisjon

Komisjoni liikmed: Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Riina

Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev

Komisjoni ametnikud: Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Andres Ando (nõunik),

Kristo Varend (nõunik), Epp-Sandra Satsmann (konsultant), Vivian Põld (konsultant)

Majanduskomisjon

Komisjoni liikmed: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne

Pillak, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Puudusid:

Majanduskomisjon: Jaak Aab, Mart Maastik.

Rahanduskomisjon: Martin Helme, Kersti Sarapuu.

Kutsutud: Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja sama

osakonna riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos, rahandusministri nõunik Kristofer

Rennel (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Päevakorra kinnitamine

2. Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos

3. Info ja muud küsimused

1. Päevakorra kinnitamine

Rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ühine istung esmaspäeval, 31.08.2026 kell 11.30

1. Päevakorra kinnitamine

2. Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos

3. Info ja muud küsimused

2

Otsustati:

1.1. Kinnitada päevakord

Rahanduskomisjon (konsensus: Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei

Korobeinik, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).

Majanduskomisjon (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis

Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos

Raoul Lättemäe ja Kadri Klaos andsid ülevaate Rahandusministeeriumi (RAM) 2026. aasta

suvisest majandusprognoosist (lisa). R. Lättemäe andis ülevaate makromajanduse prognoosist

ning majanduse seisust, sealjuures peatus pikemalt teemadel, mis käsitlesid Eesti

kaubanduspartnereid ja välisnõudlust, naftahinda, majanduskasvu ja majanduskasvu struktuuri

prognoosis, investeeringute osakaalu SKP-st, palga- ja hinnakasvu ning tööturgu ja

tööpuudust. K. Klaos tutvustas riigirahanduse prognoosi, eelarvepuudujääki, maksutulude

laekumist ning kulude ja tulude dünaamikat. R. Lättemäe sõnas, et kevadise majandus-

prognoosiga võrreldes muudeti suvist majandusprognoosi suhteliselt vähe. Kui riskid

maailmaturgudel oleksid olnud suuremad ning kütusehindade tõusu ja naftapakkumise

vähenemise mõju tugevam, oleks pidanud prognoosi rohkem korrigeerima. 2026. aastaks

prognoositakse SKP kasvu 2,5% ja aastateks 2027-2030 keskmiselt 2,3%. Prognoosi põhjal

annavad majanduskasvu tugeva tõuke valitsussektori investeeringud ja tarbimine, mida

olulisel määral iseloomustavad kaitsekulud ja Rail Baltic. Viimaste aastate lõikes ei ole

maksulaekumised negatiivsesse langenud ja ka tööpuudusega ei ole midagi tõsist juhtunud. R.

Lättemäe lisas, et alates 2023. aasta teisest poolest on reaalpalga kasv olnud positiivne, ehk

palgakasv on ületanud inflatsiooni. Kui kevadises majandusprognoosis hinnati inflatsiooni

käesolevaks aastaks u 4%, siis suvises majandusprognoosis korrigeeriti seda 3,2%-ni. Samuti

on positiivne, et hoolimata kõrgemast kütusehinnast on inflatsioon hästi taltunud ja olnud

pigem madal. R. Lättemäe tõi tööpuuduse kohta välja, et 2020. aastal COVID-kriisi ajal tõusis

tööpuudus järsemalt ja ettevõtjad leidsid aastatel 2021–2022, et inimeste tagasivärbamine on

keeruline. Seetõttu on pärast seda tööturul olnud käitumine teistsugune. Ettevõtjad ei ole ka

aeglasema majanduskasvu perioodil töötajaid kergekäeliselt koondanud, soovides säilitada

vajalikku tööjõudu ajaks, mil majandusolud taas paranevad. Seetõttu on tööturg muutustele

reageerinud suhteliselt tagasihoidlikult. RAM-i hinnangul on 6% tööpuuduse määr tase, mis

tagab tööturu piisava dünaamilisuse ja aitab säilitada piisavat tasakaalu. K. Klaos lisas, et

prognoos tugineb kehtivatele seadustele ja otsustele. Eelarvepuudujääki prognoositakse

aastateks 2026-2028 u - 4,5% SKP-st. Sarnaselt majanduse olukorraga on riigirahanduse

olukord olnud stabiilne. Samas on prognoosis tehtud mitmeid muudatusi. Muudatusi on tehtud

valitsussektori kõikidel tasanditel. Järgmise aasta positiivne efekt tuleb muust keskvalitsusest

ja sotsiaalkindlustusfondidest, kus on positsiooni parandatud. Sotsiaalkindlustusfondides on

arvestatud juba Tervisekassa nõukogu ettepanekuga, kuidas enda tegevusi tõhustada ja oma

kulumudeleid üle vaadata. Suures plaanis on põhiline muutus toimunud erinevate

investeeringute edasi nihutamises ja on korrigeeritud nende kulu tekkimist aastate vahel.

Maksulaekumiste vallas on paremini laekunud füüsilise isiku tulumaks. Lisaks on prognoosis

suurema muudatusena väiksemaks korrigeeritud kaudsete maksude laekumist. Selles osas

saab välja tuua aktsiiside muutused, eelkõige tubakaaktsiis. Alkoholi- ja kütuseaktsiisi

muutused on olnud suhteliselt väikesed. Tubaka maaletoojate poolt tellitud uuringute põhjal

on selgunud, et viimase poole aastaga on salaturg kasvanud peaaegu 10% võrra, mis mõjutab

ka aktsiisitulu. Tuvastatud on suur arv võltsitud sigarette ja kahtlustatakse, et on tekkinud uusi

salasigarettide tehaseid. Lisaks korrigeeriti allapoole käibemaksu tulu prognoosi. Ühest

3

küljest on muutus olnud vastavalt majandusprognoosile, aga laekumist mõjutab ka finants-

instrument SAFE laen, millega tehtud hangetel kehtib käibemaksuvabastus. K. Klaos lisas, et

kuna maksutulu on väiksem, siis ka maksukoormus on väiksem. Käesoleva aasta maksu-

koormuse prognoos on 35,5% ja järgnevatel aastatel jääb see pidama 35% juurde. Kulude

poolelt moodustavad suure osa investeeringud, mis on endiselt prognoosi järgi sellel aastal

ajalooliselt kõige kõrgemal tasemel, moodustades 8,1% SKP-st. Seda mõjutab Rail Baltic,

kaitseinvesteeringute kõrge tase, CO2 investeeringute kõrge tase ja välisvahendite kasutamine.

Valitsussektori kuludes on pikaajaliselt eelkõige kasvamas riigikaitsekulud. Sellel aastal

moodustavad need prognoosi kohaselt 5,3% SKP-st ja püsivad üle 5% taseme kogu

prognoosiperioodi jooksul. Natuke on tõusmas üldised valitsussektori teenuste kulud, mida

mõjutab intressikulu, mis tõuseb prognoosiperioodi lõpuks 1,2%-ni SKP-st. Muudes

kulukategooriates on olukord suhteliselt stabiilne. Võlakoormus on sellel aastal prognoosi

kohaselt 25,9% ja jõuab 2030. aastaks 38,6% SKP-st.

Diana Ingerainen sõnas, et ettekandes käsitleti naftahinna mõju. D. Ingerainen küsis, kas

gaasihinnal ei olnud sellist mõju, et seda eraldi välja tuua. Lisaks küsis D. Ingerainen, kas

töötute koguarvu hulka arvestatakse ka NEET-noored (noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale

koolitusel).

Raoul Lättemäe vastas, et töötuse statistika on küsitluspõhine. Maksu- ja Tolliameti andmete

põhjal saab vaadata maksulaekumisi ja töötamise registri andmeid. Seejuures võib üks

inimene töötamise registris olla registreeritud mitmel korral. Üldjuhul peaksid inimesed olema

statistikas arvestatud, kuid see sõltub ka sellest, kui täpselt ja ausalt küsitlustele vastatakse. R.

Lättemäe lisas, et gaasihinna mõju ei toodud eraldi välja, kuna selle mõju osutus väikeseks.

Gaasihindadega seotud pingete suurenemine langes suve algusesse, mis oli ajastuse mõttes

soodsam, kuna kütteperiood ei olnud veel alanud. Samas teatud risk on gaasihinna kohta

olemas.

Aivar Sõerd palus täpsustada majandusprognoosis kasutatud Tervisekassa eelarvenäitajaid.

Tekib küsimus, miks on Tervisekassa finantsnäitajad kaasatud majandusprognoosi,

arvestades, et Tervisekassa nõukogu kinnitas järgmise aasta eelarve ja vaatas üle järgnevate

aastate finantsprognoosi mõni päev pärast majandusprognoosi avaldamist. Lähtudes

põhimõttest, et prognoosis võetakse arvesse üksnes kehtivaid otsuseid, ei olnud prognoosi

koostamise ajal järgmise aasta eelarve veel kinnitatud. Lisaks küsis A. Sõerd, kas RAM-ile on

teada Tervisekassa järgmise aasta eelarve projekti peamiste kuluvaldkondade detailne jaotus,

mida ei ole seni avalikustatud. Lisaks palus A. Sõerd selgitada tervishoiuteenuste hindades

sisalduva palgakomponendi tõusu edasilükkamise nominaalset rahalist mõju, kuna see on üks

peamisi järgmise aasta eelarvepuudujääki vähendavaid meetmeid. Samuti küsis A. Sõerd, kas

RAM-il on olemas Tervisekassa eelarveprognoosi näitajad aastate lõikes seoses Tervisekassa

nõukogu poolt finantsperspektiivi ülevaatamisega kuni 2030. aastani.

Kadri Klaos vastas, et RAM on majandusprognoosis nende parimast soovist lähtunud.

Lähtutud on üldistest eeldustest, seega ei ole iga teenust üle vaadatud sellise detailsusastmega.

Aivar Sõerd küsis, kui suur rahaline mõju on järgmise aasta eelarvele tervishoiuteenuste

palgakomponendi muudatusel.

Kadri Klaos vastas, et ministeerium ei ole nii detailselt iga komponenti lahti löönud, vaid

pigem on koostatud nende põhjal üldine prognoos.

4

Raoul Lättemäe lisas, et RAM koostab majandusprognoose esitatud finantsplaanide alusel.

Tervisekassa puhul lähtus RAM finantssisendist, mille Tervisekassa prognoosi tarbeks esitas.

Küsimus, miks finantsplaan sisaldas ennetavalt koostatud eeldusi, on põhjendatud. Sellisel

kujul finantsplaan RAM-ile esitati ning prognoosi koostamisel sellest lähtuti. RAM-i

tavapärase metoodika kohaselt tehakse teatud kontrollid, kuid sisemiselt täpsustatakse nüüd

üle see, millised olid finantsplaani aluseks olnud eeldused ja nende korrektsus. Samas ei

muuda see tõenäoliselt finantstulemit tervikuna. Sama põhimõte kehtib ka teiste esitatud

finantsplaanide kohta. Arvestades finantsplaanide mahtu, tuleb eeldada, et esitatud

sisendandmed on korrektsed. Kõiki andmeid ei ole võimalik täielikult kontrollida.

Finantsplaanid on aastapõhised ning RAM-il ei ole võimalik kontrollida rida-realt kõiki

kulusid ega lepinguid.

Annely Akkermann sõnas, et tema hinnangul oli majandusprognoosis Tervisekassa näitajate

arvesse võtmine põhjendatud, kuna nõukogu istung oli juba kokku kutsutud ja eelarve projekt

välja saadetud. See oli oluline teave suvise majandusprognoosi ajakohasuse tagamiseks.

Riina Sikkut küsis, et ehkki töötuse üldine trend on pigem positiivne, siis kas noorte töötust

analüüsitakse eraldi, ehk kas noorte töötuse määr püsib endiselt üle 20%. Lisaks märkis R.

Sikkut, et erinevad valitsused on aastate jooksul kavandanud Tervisekassa eelarvepositsiooni

parandamiseks erinevaid meetmeid. Hetkel plaanitakse Tervisekassa tasakaalu saavutamiseks

ulatuslike reformide elluviimist, aga tekib küsimus, millised konkreetsed seadusemuudatused

on kavandatavate eesmärkide saavutamiseks vajalikud ning kui realistlik on nende õigeaegne

vastuvõtmine ja rakendamine. Hetkel tundub, et on vähe tõenäoline, et need selgeks saavad.

Seetõttu tekib küsimus, miks on RAM-ile selline sisend esitatud olukorras, kus selle

realiseerumise kohta puudub kindlus.

Raoul Lättemäe vastas, et Tervisekassa esitab oma finantsplaani ja vastutab selle täitmise

eest. Tervisekassa on võtnud suuna eelarve tasakaalu viimisele, mis tähendab, et selle

saavutamiseks tuleks neil teha vajalikud otsused. Teema taandub osaliselt ka autonoomia

küsimusele. R. Lättemäe lisas, et noorte töötust ei vaadelda eraldi sellise detailsusega, vaid

vaadatakse üldiseid trende. Viimased kaks kvartalit on noorte töötuse määr olnud üle 22%.

Keeruline ja riskantsem oleks prognoosida võimalikke pöördepunkte või struktuurseid

muutusi, nt noorte töötuse olulist vähenemist. Kui olukord paraneb, kajastub see aja jooksul

ka prognoosides, kuna tööturutsükleid arvestades koostatakse prognoose tihedalt.

Tõnis Mölder märkis, et arutelule oli kutsutud ka rahandusminister, kes siiski ei osale

arutelul, mis tema hinnangul näitab ministri suhtumist parlamenti. T. Mölder küsis, milliseid

muudatusi tehti mootorsõidukimaksu prognoosis suvise majandusprognoosi koostamisel

võrreldes kevadise prognoosiga.

Kadri Klaos vastas, et mootorsõidukimaks koosneb kahest osast. Võrreldes

kevadprognoosiga, on mootorsõidukimaksu laekumise prognoosi korrigeeritud vähesel määral

(ligikaudu ühe mln euro võrra allapoole), lähtudes majandusarengust ja senisest laekumisest.

Registreerimistasu prognoosi on korrigeeritud rohkem, nt käesolevaks aastaks ligikaudu

seitsme mln euro võrra. Mootorsõidukimaksu prognoositav laekumine on käesoleval aastal

87 mln € ja järgmisel aastal 84 mln €. Registreerimistasu laekumise prognoos on käesoleval

aastal 64 mln € ja järgmisel aastal 75 mln €.

Aivar Kokk sõnas, et gaasihinna tõusu mõju ei ole väikese kaaluga. See mõjutab ligikaudu

5

100 000 majapidamise küttekulusid ja omab olulist mõju toiduainetööstuses. Seetõttu võiks

selle mõju olla prognoosides selgemalt kajastatud. Lisaks küsis A. Kokk, kas on analüüsitud,

kui suur osa tulumaksu laekumise kasvust tuleneb riigisektori palkade tõusust. Riigisektori

palgakasv oli juba varasemalt eelarves ette nähtud ja lisaeelarvega suurendati seda veelgi.

Seetõttu tekib küsimus, kas osa tulumaksu laekumise paranemisest on seotud asjaoluga, et riik

on suurendanud püsikulusid, mille põhjal öeldakse, et maksulaekumine on suurenenud. Lisaks

avaldas A. Kokk rahulolematust rahandusministri istungilt puudumise üle ja leidis, et sellise

sisuga arutelu eeldab ministri osalemist. Ta palus komisjoni esimehel edastada ministrile

vastavasisuline märkus.

Raoul Lättemäe vastas, et gaasihindade mõju oli üllatavalt madal, mistõttu ei peetud

vajalikuks seda teemat eraldi esile tõsta, kuid lisaks naftahinnale hinnatakse ka gaasihinna

arenguid. Selles vallas on maailmaturg muutunud ebaühtlasemaks ja tulenevalt logistikast

maksab Euroopa gaasi eest jätkuvalt rohkem kui mitmed teised piirkonnad maailmas. Seega

gaasihinna mõju ei ole soovitud alahinnata. R. Lättemäe lisas, et palgakasvu mõju kohta ei ole

tulumaksu laekumist eraldi avaliku ja erasektori vahel niisugusel kujul analüüsitud. Küll aga

on tõsiasi, et avaliku sektori palkadelt laekuvad tööjõumaksud üldjuhul täiel määral. Siiski on

ka avalikus sektoris pilt mitmetahuline. Kui vaadata kitsamalt valitsussektorit, paistab silma

kaitsevaldkond, kus on värvatud täiendavaid töötajaid ja olnud võimalik teha ka suuremaid

palgatõuse. Lisaks makstakse riigi vahenditest palka ka avalikku sektorisse kuuluvatele

töötajatele, kes ei tööta otseselt keskvalitsuse all, nagu nt haridus- või tervishoiuvaldkonnas.

Õnne Pillak sõnas, et ettekandes toodi välja palgakasvu ja hinnakasvu võrdlus, kus oli näha,

et ostujõud on stabiliseerunud ja mõõdukas tõusus. Õ. Pillak küsis, kuidas paigutub Eesti

selles vaates võrreldes teiste Euroopa riikidega.

Raoul Lättemäe vastas, et RAM ei ole seda küsimust Euroopa riikidega võrreldes eraldi

analüüsinud. Selline võrdlus eeldaks täiendavat analüüsi. Prognoosi koostamisel järgitakse

Eesti trende. Oluline on meeles pidada, et tegemist on makromajandusliku kontseptsiooniga,

mis ei anna täpset ülevaadet kulude jaotumiste kohta. Inimeste tarbimiskorvid erinevad ja

samuti on palk individuaalne.

Aivar Sõerd palus selgitada hasartmängumaksu laekumise prognoosi.

Kadri Klaos vastas, et järgmise aasta prognoos püsib sisuliselt eelmise aasta tasemel.

Järgmise aasta prognoos on 61 mln €. Prognoosis on arvestatud hasartmängumaksu määra

langetamisega. Samas ei nähta ette hasartmängumaksu tasuvate korraldajate arvu

märkimisväärset kasvu.

Urve Tiidus palus selgitada Eesti lähiaastate eksporti (kas see nt suureneb või väheneb).

Raoul Lättemäe selgitas, et ekspordi kasvu prognoosimisel lähtutakse Eesti kaubandus-

partnerite impordinõudluse prognoosidest. Selleks kasutatakse peamiselt Euroopa Komisjoni

prognoose riikide kohta, nagu nt Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Saksamaa. Kaubandus-

partnerite impordi prognoositav kasv kaalutakse nende osakaalu järgi Eesti ekspordis. Siin on

küsimus, kuidas Eesti ekspordivõime sellele nõudlusele reageerib. Vahepeal on Eesti eksport

kasvanud kiiremini kui import, ehk Eesti on turuosa suurendanud. Varasematel aastatel on

olnud olukord ka vastupidine ja import kasvas turgudel kiiremini kui Eesti eksport.

Metoodiliselt peegeldab prognoos Euroopa Komisjoni ettevaadet Eesti kaubanduspartnerite

6

impordi nõudlusele.

Annely Akkermann sõnas lõpetuseks, et tema hinnangul muutus suvine majandusprognoos

kevadise majandusprognoosiga võrreldes suhteliselt vähe ja muudatused olid siiski positiivses

suunas. Toodi välja, et nt 2027. aasta eelarvepositsiooni hinnatakse 0,4% SKP-st paremaks,

inflatsiooniprognoosi korrigeeriti allapoole ja majanduskasvu väljavaadet ülespoole.

3. Info ja muud küsimused

3.1. Marek Reinaasi lähetus Iiri Vabariiki, Dublinisse parlamentidevahelisele Euroopa

Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsile (SECG)

Otsustati:

3.1.1. Lähetada Marek Reinaas 24-25.09.2026 Iiri Vabariiki, Dublinisse parlamentide-

vahelisele Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsile

(SECG) (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne

Pillak, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.1.2. Lähetusega seonduvad kulud katta majanduskomisjoni välislähetuste eelarvest

(konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.2. Marek Reinaasi lähetus Belgia Kuningriiki, Brüsselisse Euroopa parlamentaarse

demokraatia foorumile ning Euroopa parlamentaarse demokraatia foorumi

jätkuüritusele (Euroopa avaliku diplomaatia päevad Brüsselis)

Otsustati:

3.2.1. Lähetada Marek Reinaas 28.09-1.10.2026 Belgia Kuningriiki, Brüsselisse Euroopa

parlamentaarse demokraatia foorumile ning Euroopa parlamentaarse demokraatia foorumi

jätkuüritusele (Euroopa avaliku diplomaatia päevad Brüsselis) (konsensus: Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve

Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.2.2. Lähetusega seonduvad kulud katta majanduskomisjoni välislähetuste eelarvest

(konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.3. Dublinis 24.-25. septembril 2026 toimuval parlamentidevahelisel stabiilsuse,

majandusliku koordineerimise ja juhtimise konverentsil (Interparliamentary Conference on

Stability, Economic Co-ordination and Governance (SECG)) osalevad komisjoni esimees

Annely Akkermann ja liige Riina Sikkut. Kulud kaetakse rahanduskomisjoni lähetuskulude

eelarvest (konsensus: Annely Akkermann, Maris Lauri, Diana Ingerainen, Aivar Kokk,

Andrei Korobeinik, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Mart Võrklaev).

3.4. Reedel, 4. septembril kell 10.00 toimub rahanduskomisjoni istung teemal põhiseaduslike

institutsioonide 2027. aasta eelarved. Võimalus osaleda Teamsi vahendusel.

3.5. Rahanduskomisjonile on laekunud Riigikontrolli kontrolliaruanne "Riigi 2025. aasta

raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus".

3.6. Rahanduskomisjonile on laekunud tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse

muutmise väljatöötamiskavatsus.

3.7. Rahanduskomisjonile on laekunud kodaniku pöördumine seoses registreerimistasuga

liisinguandja vahetamisel.

3.8. Rahanduskomisjonile on laekunud kaasatud huvigruppide arvamused komisjoni

7

menetluses olevate Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõude kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kiia Väli

protokollija

Rahandusministeeriumi majandusprognoos suvel 2026

Jürgen Ligi Rahandusminister

Raoul Lättemäe Kadri Klaos Fiskaalpoliitika osakonna juhataja Riigi rahanduse talituse juhataja

Ministri sõnumid

Eesti majandus on väliste šokkidega lõpuks kohanenud

2025 2026 2027 2028 2029 2030

SKP reaalkasv 1,3% 2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1%

Majanduskasv on tagasi ja kiireneb…

2025 2026 2027 2028 2029 2030

Tarbijahinnaindeks 4,8% 3,2% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0%

2025 2026 2027

Maksukoormus 36,2% 35,5% 35,2%

Hinnad on stabiliseerinud

Maksukoormus jätkab langust

Riigirahandus pole kohanenud kaitsekulu järsu tõusuga, kuid prognoos ei ole eelarve.

Makromajanduse prognoos

Kaubaveod Hormuzi väina kaudu

0

1

2

3

4

5

6

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

2019-2025 (kaubaveo maht päevas, miljonit tonn-meetrit)

Naftatankerid

Muud

01 02 03 04 05 06 07 08

2026 aasta

~ 2

0 %

m a

a ilm

a n

a ft

a ka

u b

a n

d u

s e

st

Aastad Kuud

Allikas: IMF PortWatch

Kaubanduspartnerid ja välisnõudlus

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024

SKP aastane kasv, %

Euroopa Liit USA Jaapan

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024

SKP aastane kasv, %

Läti Leedu Soome Rootsi

Nafta hind rahandusministeeriumi prognoosis

Brent nafta hind (USD/barrel)

Hind põhistsenaariumis

Hind riskistsenaariumis

0

20

40

60

80

100

120

140

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

Futuurihinnad on alates kevadprognoosist kõikunud selles hallis alas

Allikas: Bloomberg, Rahandusministeeriumi suveprognoos 2026

Eesti majanduse 30 aastat

Reaalse SKP aastakasv

Maksutulu aastakasv

Tööpuudus (parem skaala)

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030

Reaalse SKP aastakasv Nominaalse SKP aastakasv Maksutulu aastakasv Tööpuudus (parem skaala)

Vene kriis 1998

Üleilmne finants- kriis 2008-10

COVID 2020

9 kv 6 kv

4 kv

4 kv

Venemaa agressioon ja energiahindade kriis 2022

2 kv

Majanduskasv kiireneb sel aastal

2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1%

6,0% 5,2% 4,7% 4,5% 4,4%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030*

SKP aastane muutus

SKP reaalkasv SKP nominaalkasv

Allikas: statistikaamet, Rahandusministeeriumi prognoos.

Majanduskasvu struktuur prognoosis

2,5%

-1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7%

Eratarbimine

Erasektori investeeringud

Valitsussektori investeeringud

Valitsussektori tarbimine

Eksport

Import

SKP

Majanduskasvu struktuur 2026. aastal

2,3%

-1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7%

Majanduskasvu struktuur 2027-2030

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

25,0%

30,0%

2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027 2029

Investeeringute osakaal SKPst

RM

ettevõtted

valitsus

majapidamised

Eurostati andmetel EL viimase 30 aasta kõrgeim tase

Palga- ja hinnakasv

Allikas: statistikaamet, Rahandusministeeriumi prognoos.

Hinnakasv Analüütiline

hinnakasvuindeks

Palgakasv

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

4,2%

Terve aasta peale kokku

4,3%4,4%4,7% 5,6%

3,2% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0%

Tööpuudus

6,7% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

2006 2009 2012 2015 2018 2021 2024 2027 2030

Kaks vaadet tööturust: tööjõu ühikukulu

Eurostat

Ehitus Finantssektor Info- ja sideteenused Töötlev tööstus

Tööjõu nominaalne ühikukulu, indeks 2017=100

Kaks vaadet tööturust: palgakulu tunnis, EUR

Eurostat

Ehitus Finantssektor Info- ja sideteenused Töötlev tööstus

Hüvitis töötajatele tunnis, EUR

% Soome tasemest

Majandus liigub tasakaalu suunas, riigi rahandus veel mitte

-5%

-3%

-1%

1%

3%

5%

2010 2013 2016 2019 2022 2025 2028

Makromajandus: majandustsükli olukord

prognoos

Majanduskasv on alla potentsiaali

Majanduskasv on üle potentsiaali

Kaitsekulu 2% ületav osa -5%

-3%

-1%

1%

3%

5%

2010 2013 2016 2019 2022 2025 2028

Valitsussektor: Majandustsükli mõjuga korrigeeritud eelarvepositsiooni olukord

prognoos

Riigirahanduse prognoos

13

248

39

233

502

-2,0%

-4,4%

-4,5% -4,4% -4,3%

-2,9%

-1800

-1500

-1200

-900

-600

-300

0

300

600

-6%

-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030

Mln €% SKP Valitsussektori nominaalne positsioon, tegelik ja prognoos 2025-2030

Kevad- ja suveprognoosi erinevus, mln € (parem skaala)

Nominaalne positsioon (2026 KEVAD)

Nominaalne positsioon (2026 SUVI)

Eelarvepuudujääki vähendavad investeeringute nihutamine ja Tervisekassa nõudlikum eesmärk

-200

0

200

400

600

2026 2027 2028 2029 2030

Mln €

Valitsussektori tasandite muutused

Kohalikud omavalitsused

Sotsiaalkindlustusfondid

Muu keskvalitsus

Riigieelarve

Muudatusi on tehtud kõikidel valitsussektori tasanditel

FITM on kõrgem maksuvaba tulu väiksema kasutajate arvu tõttu, käibemaksu tõmbab alla SAFE laenuga tehtud hangete käibemaksuvabastus ning kaudseid makse laiemalt varimajanduse suurenemine.

-91

-45

-71 -59

52

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

2026 2027 2028 2029 2030

Muutused võrreldes kevadprognoosiga, mln eurodes:

Muud

Tollimaks

Füüsilise isiku tulumaks (RE+KOV)

Käibemaks

Aktsiiside muutused

Sotsiaalmaks

Juriidilise isiku tulumaks

KOKKU

Maksukoormus on langeval trendil

33,0%

36,2% 35,5%

34,9%

29%

30%

31%

32%

33%

34%

35%

36%

37%

38%

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

2 0

1 9

2 0

2 0

2 0

2 1

2 0

2 2

2 0

2 3

2 0

2 4

2 0

2 5

2 0

2 6

2 0

2 7

2 0

2 8

2 0

2 9

2 0

3 0

%SKP Valitsemissektori maksukoormus 2010-2030

Kevadprognoos

Suveprognoos

2026.aastal kasvavad kaitseinvesteeringud, püsides kõrgel tasemel prognoosiperioodi lõpuni

5,6% 5,2% 5,2% 5,8% 5,8% 5,4% 6,6% 6,2% 6,7%

8,1% 7,5% 7,0% 7,3% 6,5%

13,7%

16,8% 16,3% 14,8% 15,0%

16,9% 17,1%

12,6%

15,5%

17,7% 16,1% 15,4%

12,0% 11,5%

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

Mln €

Euroopa Liidu fondidest Riigi rahast

VS investeeringute osakaal SKPst (parem telg) Välisvahendite osakaal kogumahutusest (parem telg)

%

Valitsussektori kulud, COFOG

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030

% SKP Valitsussektori kulud, tegelik ja prognoos

10 Sotsiaalne kaitse

09 Haridus

07 Tervishoid

04 Majandus

01 Üldised valitsussektori teenused

02 Riigikaitse

03 Avalik kord ja julgeolek

08 Vaba aeg, kultuur ja religioon

05 Keskkonnakaitse

06 Elamu- ja kommunaalmajandus

6,5%

11,1% 9,0%

19,1%

23,4% 23,9% 25,9%

29,7%

34,0% 37,3%

38,6%

0

100

200

300

400

500

600

700

800

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

2 0

1 9

2 0

2 0

2 0

2 1

2 0

2 2

2 0

2 3

2 0

2 4

2 0

2 5

2 0

2 6

2 0

2 7

2 0

2 8

2 0

2 9

2 0

3 0

% SKP Valitsussektori võlakoormus, tegelik ja prognoos

VS intressikulu

VS võlakoormus % SKPst

Valitsussektorivõlg jõuab 2030. aastaks 39%ni SKPst Intressikulu 1,2%ni SKPst ehk 656 miljoni euroni

Aitäh kuulamast!