Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Aleksandr Tšaplõgin

Riigikogu

Teie: 20.08.2026 nr 2-3/15-591

Meie: 02.09.2026 nr 1-9/1902-2

Vastus päringule

Tänan Teid küsimuste eest, mis käsitlevad narkootiliste ainete levikut Eestis, nende

kättesaadavust ning riigi tegevust narkootikumide ebaseadusliku käibe ja tarvitamisest

tulenevate kahjude vähendamisel. Vastan Teie küsimustele alljärgnevalt.

Kirja sissejuhatavas osas küsite andmeid narkootiliste ainete tarvitamisega seotud

surmajuhtumite kohta. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmete kohaselt oli

narkootikumide tarvitamisest otseselt tingitud surmasid 2023. aastal 113, 2024. aastal 100 ning

2025. aastal 69. 15. juuli 2026. aasta seisuga oli esialgsetel andmetel registreeritud 49

surmajuhtumit. 2026. aasta andmed võivad veel muutuda. Vanuserühmade lõikes andmed

praegu puuduvad. Samuti ei ole meil võrreldavat statistikat, mis võimaldaks esitada raskete

mürgistuste arvu küsitud aastate ja vanuserühmade kaupa.

1. Kuidas hindab Siseministeerium praegust olukorda narkootiliste ainete

kättesaadavusega Eestis? Kas viimastel aastatel on täheldatud nende kättesaadavuse

kasvu?

Narkootikumide levikus on Eestis viimastel aastatel märgata kasvutrendi, samas ei ole oluliselt

muutunud enim levinud ained. Eesti turul on jätkuvalt enim levinud kanep, amfetamiin, ecstasy

ja kokaiin, kuid ainete koostis on muutunud mitmekesisemaks ning sageli ka kangemaks. Eriti

kokaiini puhul on täheldatav nii kättesaadavuse kasv kui ka puhtuse suurenemine. Sarnased

trendid ilmnevad ka mujal Euroopas, kus ainete parem kättesaadavus, hinnalangus ja suurem

puhtus soodustavad nende levikut.

Samuti on narkoturg muutunud hajusamaks ning narkootikumide pakkumine ja vahendamine

on üha enam liikunud digikeskkonda. Sotsiaalmeedia ja sõnumirakendused võimaldavad

müüjatel ja ostjatel kontakti luua senisest lihtsamalt ning tehingu tegemiseks ei ole alati vaja

füüsiliselt kohtuda.

2. Kui palju narkootikumide ebaseadusliku käibega seotud kuritegusid ja väärtegusid on

registreeritud Eestis aastatel 2023, 2024, 2025 ja 2026. aasta möödunud perioodil?

Eestis registreeriti narkootikumidega seotud kuritegusid KarS §-de 183–190 alusel 2023. aastal

1037, 2024. aastal 1074, 2025. aastal 1091 ning 2026. aasta esimese seitsme kuuga 732.

Valdav osa registreeritud narkokuritegudest on seotud narkootilise või psühhotroopse aine

suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Selliseid kuritegusid registreeriti 2023. aastal 883,

2024. aastal 920, 2025. aastal 925 ning 2026. aasta esimese seitsme kuuga 625.

2 (6)

Narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmist alla 18-aastasele registreeriti vastavalt 37,

43, 38 ja 13 korral.

Narkootilise aine tarvitamise või väikeses koguses enda tarbeks omamisega seotud väärtegusid

registreeriti 2023. aastal 2114, 2024. aastal 1941, 2025. aastal 1746 ning 2026. aastal

ajavahemikul 1. jaanuarist 23. augustini 1226.

Väärtegude arvu hindamisel tuleb arvestada, et registreeritud rikkumiste arv sõltub muu hulgas

politsei kontrollitegevuse intensiivsusest ega peegelda üksüheselt narkootikumide tarvitamise

tegelikku levikut ühiskonnas.

3. Millised narkootilised ained on tänapäeval Eestis kõige levinumad ja millised muutused

on viimase kolme aasta jooksul toimunud ebaseaduslikul turul?

Eesti turul on jätkuvalt enim levinud kanep, amfetamiin, ecstasy ja kokaiin. Viimastel aastatel

on ainete valik muutunud mitmekesisemaks ning narkootikumid on sageli suurema toimeaine

sisaldusega.

Eriti on suurenenud kokaiini kättesaadavus ja puhtus. Samal ajal kujutavad jätkuvalt olulist

ohtu väga tugevatoimelised sünteetilised narkootikumid, sealhulgas sünteetilised opioidid.

Selliste ainete puhul võib väga väike erinevus koguses oluliselt suurendada raske mürgistuse

või surmaga lõppeva üledoosi riski.

4. Kui suur osa narkokaubandusest on liikunud internetti, sotsiaalvõrgustikesse ja

sõnumirakendustesse? Millised on politsei võimalused sellise kaubanduse tuvastamiseks

ja tõkestamiseks?

Digikeskkonna täpset osakaalu narkoturu kogumahus ei ole võimalik usaldusväärselt määrata,

kuid selle tähtsus on viimastel aastatel selgelt kasvanud.

Politsei- ja Piirivalveamet on narkokuritegevust pärssinud mitmetel platvormidel, sealhulgas

Telegramis, Snapchatis, Signalis, Sessionis, Facebook Messengeris ja Instagramis. Suletud on

suhtlusgruppe, kus tegeldakse narkootikumide müügiga, mille tulemusel muudavad

kurjategijad omakorda pidevalt oma tegutsemisviise.

Sotsiaalmeedias toimub narkootikumide müük peamiselt kahel viisil. Kasutatakse avalikke või

poolavalikke vestlusgruppe, kus ostusoovist antakse teada ning edasine kontakt luuakse

eraviisiliselt. Teiseks kasutatakse automatiseeritud botipõhiseid lahendusi, kus otsene

inimkontakt võib täielikult puududa ning tasumine toimub näiteks krüptoraha abil ja ostjale

edastatakse nn peidiku koordinaadid.

Lisaks on esinenud juhtumeid, kus narkokaubandust reklaamitakse füüsilises ruumis QR-

koodide kaudu. Osa sellistest gruppidest tegutseb üle Baltikumi. Kuritegelike võrgustike

tuvastamist raskendavad muu hulgas VPN-teenuste kasutamine, krüpteeritud side ning

tegevuse killustatus erinevate kanalite vahel.

Politseil on võimalused sellise kuritegevuse tuvastamiseks ja tõkestamiseks olemas ning

koostööd tehakse ka platvormide endiga. Näiteks Telegram sulgeb õiguskaitseasutuste

edastatud teabe alusel narkootikumide müügiks kasutatavaid kanaleid ning Meta platvormidel

kasutatakse ka automaatset keelatud sisu tuvastamist. Tehnoloogia kiire areng tähendab siiski,

et ka õiguskaitseasutuste tehnilist ja analüütilist võimekust tuleb järjepidevalt edasi arendada.

3 (6)

5. Kas ministeeriumil on andmeid selle kohta, kui lihtsalt saavad alaealised narkootilisi

aineid interneti ja sõnumirakenduste kaudu soetada?

Täpset statistikat selle kohta, kui suur osa alaealistest suudab narkootikume interneti või

sõnumirakenduste kaudu hankida, ei koguta. Samas näitab politsei praktiline kogemus, et

suhtlusplatvormidel ei eristata üldjuhul ostjate staatust ega vanust ning enamikul noortel on

ligipääs nutiseadmetele. Seetõttu võib narkootikumide hankimine sõnumirakenduste kaudu olla

alaealise jaoks suhteliselt lihtne.

Samuti on teada juhtumeid, kus alaealisi värvatakse suhtlusplatvormide kaudu narkootikumide

peitjateks ning piiriülesteks kulleriteks. Seetõttu oli ka 2025. aastal PPA üheks prioriteediks

alaealiste ja noorte narkootikumidele ligipääsu vähendamine, tõkestades narkootikumide

levikut eelkõige sotsiaalmeediaplatvormidel.

6. Kui palju alaealisi on aastatel 2023–2026 kinni peetud või vastutusele võetud seoses

narkootikumide soetamise, hoidmise, tarvitamise või levitamisega?

Narkokuriteos kahtlustatavaid alaealisi, kelle puhul esines KarS §-des 183–185 sätestatud

kuritegusid, oli2023. aastal 43, 2024. aastal 31, 2025. aastal 50 ning 2026. aasta esimese seitsme

kuuga 20.

Narkootikumide tarvitamine või väikeses koguses enda tarbeks valdamine on väärtegu.

Alaealiste toime pandud selliseid väärtegusid registreeriti 2023. aastal 295, 2024. aastal 247,

2025. aastal 234 ning 2026. aasta esimese seitsme kuuga 128.

Väärtegude puhul on tegemist registreeritud rikkumiste, mitte unikaalsete isikute arvuga. Sama

alaealine võis aasta jooksul toime panna rohkem kui ühe rikkumise.

7. Kas politsei viib läbi kontrollmeetmeid, mis on suunatud narkootikumide tegeliku

kättesaadavuse kindlakstegemiseks alaealistele, sarnaselt kontrollostudega, mida

kasutatakse alkoholi ja tubakatoodete müügipiirangutest kinnipidamise kontrollimisel?

Narkootikumide puhul ei ole kontrollimehhanism otseselt võrreldav alkoholi- ja tubakatoodete

kontrollostudega. Alkoholi ja tubaka puhul kontrollitakse legaalselt tegutseva müüja kohustust

mitte müüa toodet alaealisele, narkootikumide müük on aga juba iseenesest ebaseaduslik.

Alaealistele narkootikumide kättesaadavuse vähendamine on politsei üks prioriteete. Politsei

pöörab tähelepanu eeskätt isikute tuvastamisele, kes narkootikume alaealistele pakuvad või

müüvad, sealhulgas veebikeskkonnas, ning rakendab nende tegevuse tuvastamiseks ja

tõkestamiseks seadusega ette nähtud meetmeid.

8. Kuidas on viimase kolme aasta jooksul muutunud politsei töötajate arv ja ressursside

maht, mis on otseselt seotud narkootikumide ebaseadusliku käibega võitlemisega?

PPA narkokuritegevuse vastase võitlusega tegelevates üksustes ei ole täitmata ametikohti.

Narkoturu muutunud iseloom eeldab aga analüütilise suutlikkuse järkjärgulist suurendamist,

kuna üha suurem osa narkokaubandusest toimub digikeskkonnas. Selleks on värvatud ka

vastava spetsialiseerumisega ametnikke.

Sotsiaalmeediat monitooritakse eelkõige konkreetsete menetluste raames. PPA tehniline ja

analüütiline suutlikkus on hea, kuid arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja narkootikumide

4 (6)

levitamise viiside pidevat muutumist, on vajalik järjepidev väljaõpe ning tehnilise võimekuse

edasiarendamine.

Menetlustes lähtutakse isikupõhisest lähenemisest, keskendudes müüjate ja nende

kontaktvõrgustike tuvastamisele. PPA prioriteediks on eelkõige isikud, kes levitavad

eluohtlikke aineid, käitlevad narkootikume suurtes kogustes või pakuvad narkootikume

alaealistele.

Võimekuse arendamisel tuleb lisaks tehnilistele võimalustele arvestada kehtiva õigusruumiga,

sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitsenõuetega, mis seavad piirid suurandmete töötlemisele.

9. Kui palju Eestis narkootikumide müügiks kasutatud veebipoode, kontosid, kanaleid ja

muid digitaalseid ressursse on aastatel 2023–2026 tuvastatud ja blokeeritud või suletud?

PPA palvel suletakse menetlustest tulenevalt regulaarselt narkootikumide müügiks kasutatud

suhtlusgruppe ja kontosid. Näiteks edastas PPA 2026. aasta alguses Telegramile taotluse

sulgeda 55 narkootikumide müügiga tegelevat gruppi, millest enamiku Telegram ka sulges.

Samuti lõpetavad kurjategijad sageli ise suhtluskanali tegevuse või liiguvad teisele platvormile,

kui õiguskaitseasutused on nende tegevuse tuvastanud või seda häirinud.

PPA ei kogu eraldi koondstatistikat selle kohta, mitu narkootikumide müügi või reklaamiga

tegelevat gruppi, kontot või kanalit on aastate jooksul suletud või kui paljude suhtes on

rakendatud muid heidutavaid meetmeid. Eesti õiguskaitseasutuste algatusel ei ole seni suletud

ühtegi konkreetselt narkootikumide müügiks kasutatud veebipoodi.

Sellest tulenevalt ei ole üksnes suletud kontode või gruppide arv ka kõige sobivam politsei

tegevuse tulemuslikkuse näitaja. Kurjategijad saavad uue konto või grupi kiiresti luua ning

seetõttu on politsei põhifookus nende taga tegutsevate isikute ja võrgustike tuvastamisel.

10. Kas Siseministeerium peab olemasolevaid meetmeid narkootikumide leviku

tõkestamiseks piisavaks? Kui ei, siis milliseid täiendavaid seadusandlikke, tehnilisi ja

korralduslikke meetmeid kavatsetakse võtta?

Narkoturg ning narkootikumide levitamise viisid muutuvad pidevalt ja seetõttu tuleb ka riigi

kasutatavaid meetmeid järjepidevalt arendada. Narkoprobleemiga tegelemine eeldab tihedat

koostööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja teiste partnerite vahel ning

õiguskaitseliste ja rahvatervise meetmete ühendamist, et vähendada nii narkootikumide

kättesaadavust kui ka nende tarvitamisest tulenevaid kahjusid.

Lähiaastate poliitika tugineb „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ eesmärkidele ning hõlmab nii

pakkumise vähendamist kui ka tervise- ja sotsiaalmeetmeid.

Olulisemad tegevussuunad on:

 üledoosisurmade vähendamine naloksooni laialdasema kättesaadavuse ning

riskirühmades varajase sekkumise kaudu. Naloksoon on üledoosijuhtumitele

reageerimiseks ka politsei esmareageerijate varustuses;

 abi- ja raviteenuste kättesaadavuse parandamine ning nende parem sidumine vaimse

tervise ja teiste sõltuvusega seotud teenustega;

5 (6)

 abi kutsumise soodustamine narkootikumide tarvitamisest tingitud tervisemure korral.

Selleks rakendatakse nn Hea Samariitlase põhimõtet, mille eesmärk on vähendada

inimeste hirmu abi kutsumisega kaasnevate õiguslike tagajärgede ees;

 organiseeritud kuritegevuse ja suuremate narkootikumide tarneahelate jätkuv

sihistamine ning koostöö tugevdamine lähiriikidega;

 digikeskkonnas toimuva narkokaubanduse avastamise ja tõkestamise võimekuse

suurendamine;

 ennetuspoliitika edasiarendamine Vabariigi Valitsuse ennetusnõukogu kaudu ning

tõenduspõhise ennetustegevuse jätkamine, eelkõige laste ja noorte seas.

2026. aastal viiakse läbi ka „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ vahehindamine, mille käigus

hinnatakse seniste eesmärkide täitmist ja vajadust poliitika ning meetmete edasiseks

arendamiseks.

11. Kas ministeerium näeb probleemi olukorras, kus riik suudab alkoholi legaalset käivet

piisavalt tõhusalt kontrollida, kuid samas on kodanikel, sealhulgas alaealistel, võimalik

suhteliselt lihtsalt pääseda juurde ebaseaduslikele narkootilistele ainetele?

Narkootikumide kättesaadavus, eriti laste ja noorte seas, on probleem, mille vähendamisega

tuleb järjepidevalt tegeleda. Samas ei saa nõustuda küsimuses sisalduva eeldusega, et alkohol

on alaealistele Eestis vähem kättesaadav kui narkootilised ained. Uuringud näitavad, et alkohol

on noorte seas jätkuvalt märksa levinum kui narkootikumid ning probleeme esineb ka

alaealistele alkoholi müügi keelu tegeliku rakendamisega.

2024. aasta Eesti koolinoorte uimastitarvitamise uuringu (ESPAD) järgi oli 15–16-aastastest

õpilastest elu jooksul alkoholi tarvitanud 75%, viimase 12 kuu jooksul 61% ning viimase 30

päeva jooksul 31%. Võrdluseks oli kanepit elu jooksul proovinud ligikaudu ainult viiendik

õpilastest ning stimulantide, näiteks amfetamiini, ecstasy või kokaiini tarvitamist oli elu jooksul

esinenud 4%-l õpilastest. Samuti pidas iga teine 15–16-aastane alkoholi kergesti

kättesaadavaks, samas kui kanepit pidas kergesti kättesaadavaks ligikaudu kolmandik noortest.

Sama pilti näitab Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC). 2022. aasta andmetel oli

15-aastastest kooliõpilastest alkoholi vähemalt korra tarvitanud 56% ning vähemalt korra

purjus olnud 31%. Kanepit oli elu jooksul tarvitanud 14% 15-aastastest ja viimase 30 päeva

jooksul 4%. Seega on ka HBSC andmetel kokkupuude alkoholiga selles vanuserühmas

narkootikumide tarvitamisest oluliselt levinum.

Probleemiks on ka alkoholi tegelik kättesaadavus alaealistele. Tervise Arengu Instituudi

testostlemise uuringud näitavad, et vanuse kontrollimine alkoholi müügil ei ole järjepidev.

2022. aasta testostlemisel küsiti noorelt ostjalt isikut tõendavat dokumenti vähem kui pooltel

juhtudel. Suurte kaupluste iseteeninduskassades kontrolliti dokumenti vaid 30% testostudest,

tavakassades 57% juhtudest. Veel probleemsemad olid 2024. aasta alkoholi kaugmüügi

testostlemise tulemused: 91 kohale toimetatud tellimusest anti alkohol vanust tuvastamata üle

74 juhul ehk 81% testostudest. Ka Tallinna ööelu testostlemisel ei kontrollitud 2024. aastal

üheski 29 kontrollitud asutuses alaealise välimusega testostleja vanust ega keeldutud talle

alkoholi müümast. Need tulemused näitavad, et hoolimata legaalsele alkoholiturule kehtestatud

piirangutest ei ole alkoholi kättesaadavus alaealistele lahendatud probleem.

Alkoholi ja narkootikumide puhul on siiski tegemist erinevate turgudega ning nende

kättesaadavuse vähendamiseks kasutatakse erinevaid meetmeid. Alkoholi puhul saab riik

reguleerida legaalselt tegutsevate ettevõtjate tegevust ning kontrollida vanuse-, müügiaja,

müügikoha ja muid piiranguid. Narkootikumide puhul toimub kogu müük ebaseaduslikult ning

6 (6)

müüjad püüavad õiguskaitseasutuste eest teadlikult varjuda, kasutades muu hulgas krüpteeritud

suhtluskanaleid, kiiresti vahetuvaid kontosid ja piiriüleseid võrgustikke. Seetõttu tuleb

samaaegselt tegeleda nii alkoholi alaealistele kättesaadavuse vähendamise kui ka

narkootikumide ebaseadusliku pakkumise tõkestamisega.

Oluline on seejuures mitte käsitleda alkoholi ja narkootikumide tarvitamist noorte seas

teineteist asendavate nähtustena. Eesti andmed ei kinnita, et alkoholi tarvitamise vähenemine

oleks asendunud narkootikumide tarvitamisega. Pigem esineb erinevate ainete tarvitamine

samade noorte seas koos: 2024. aasta ESPADi järgi oli elu jooksul kanepit tarvitanud noortest

96% tarvitanud ka alkoholi, samas kui ainult kanepit tarvitanud noorte osakaal oli ligikaudu

1%. Seetõttu ei asenda narkootikumid noorte seas alkoholi, vaid narkootikume tarvitatakse

sageli alkoholi kõrval. Eriti ohtlik on erinevate uimastavate ainete samaaegne tarvitamine, kuna

nende koosmõju võib suurendada mürgistuste, õnnetuste ja teiste raskete tervisekahjude riski.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Aleksandr Tšaplõgin

Riigikogu

Teie: 20.08.2026 nr 2-3/15-591

Meie: 02.09.2026 nr 1-9/1902-2

Vastus päringule

Tänan Teid küsimuste eest, mis käsitlevad narkootiliste ainete levikut Eestis, nende

kättesaadavust ning riigi tegevust narkootikumide ebaseadusliku käibe ja tarvitamisest

tulenevate kahjude vähendamisel. Vastan Teie küsimustele alljärgnevalt.

Kirja sissejuhatavas osas küsite andmeid narkootiliste ainete tarvitamisega seotud

surmajuhtumite kohta. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmete kohaselt oli

narkootikumide tarvitamisest otseselt tingitud surmasid 2023. aastal 113, 2024. aastal 100 ning

2025. aastal 69. 15. juuli 2026. aasta seisuga oli esialgsetel andmetel registreeritud 49

surmajuhtumit. 2026. aasta andmed võivad veel muutuda. Vanuserühmade lõikes andmed

praegu puuduvad. Samuti ei ole meil võrreldavat statistikat, mis võimaldaks esitada raskete

mürgistuste arvu küsitud aastate ja vanuserühmade kaupa.

1. Kuidas hindab Siseministeerium praegust olukorda narkootiliste ainete

kättesaadavusega Eestis? Kas viimastel aastatel on täheldatud nende kättesaadavuse

kasvu?

Narkootikumide levikus on Eestis viimastel aastatel märgata kasvutrendi, samas ei ole oluliselt

muutunud enim levinud ained. Eesti turul on jätkuvalt enim levinud kanep, amfetamiin, ecstasy

ja kokaiin, kuid ainete koostis on muutunud mitmekesisemaks ning sageli ka kangemaks. Eriti

kokaiini puhul on täheldatav nii kättesaadavuse kasv kui ka puhtuse suurenemine. Sarnased

trendid ilmnevad ka mujal Euroopas, kus ainete parem kättesaadavus, hinnalangus ja suurem

puhtus soodustavad nende levikut.

Samuti on narkoturg muutunud hajusamaks ning narkootikumide pakkumine ja vahendamine

on üha enam liikunud digikeskkonda. Sotsiaalmeedia ja sõnumirakendused võimaldavad

müüjatel ja ostjatel kontakti luua senisest lihtsamalt ning tehingu tegemiseks ei ole alati vaja

füüsiliselt kohtuda.

2. Kui palju narkootikumide ebaseadusliku käibega seotud kuritegusid ja väärtegusid on

registreeritud Eestis aastatel 2023, 2024, 2025 ja 2026. aasta möödunud perioodil?

Eestis registreeriti narkootikumidega seotud kuritegusid KarS §-de 183–190 alusel 2023. aastal

1037, 2024. aastal 1074, 2025. aastal 1091 ning 2026. aasta esimese seitsme kuuga 732.

Valdav osa registreeritud narkokuritegudest on seotud narkootilise või psühhotroopse aine

suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Selliseid kuritegusid registreeriti 2023. aastal 883,

2024. aastal 920, 2025. aastal 925 ning 2026. aasta esimese seitsme kuuga 625.

2 (6)

Narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmist alla 18-aastasele registreeriti vastavalt 37,

43, 38 ja 13 korral.

Narkootilise aine tarvitamise või väikeses koguses enda tarbeks omamisega seotud väärtegusid

registreeriti 2023. aastal 2114, 2024. aastal 1941, 2025. aastal 1746 ning 2026. aastal

ajavahemikul 1. jaanuarist 23. augustini 1226.

Väärtegude arvu hindamisel tuleb arvestada, et registreeritud rikkumiste arv sõltub muu hulgas

politsei kontrollitegevuse intensiivsusest ega peegelda üksüheselt narkootikumide tarvitamise

tegelikku levikut ühiskonnas.

3. Millised narkootilised ained on tänapäeval Eestis kõige levinumad ja millised muutused

on viimase kolme aasta jooksul toimunud ebaseaduslikul turul?

Eesti turul on jätkuvalt enim levinud kanep, amfetamiin, ecstasy ja kokaiin. Viimastel aastatel

on ainete valik muutunud mitmekesisemaks ning narkootikumid on sageli suurema toimeaine

sisaldusega.

Eriti on suurenenud kokaiini kättesaadavus ja puhtus. Samal ajal kujutavad jätkuvalt olulist

ohtu väga tugevatoimelised sünteetilised narkootikumid, sealhulgas sünteetilised opioidid.

Selliste ainete puhul võib väga väike erinevus koguses oluliselt suurendada raske mürgistuse

või surmaga lõppeva üledoosi riski.

4. Kui suur osa narkokaubandusest on liikunud internetti, sotsiaalvõrgustikesse ja

sõnumirakendustesse? Millised on politsei võimalused sellise kaubanduse tuvastamiseks

ja tõkestamiseks?

Digikeskkonna täpset osakaalu narkoturu kogumahus ei ole võimalik usaldusväärselt määrata,

kuid selle tähtsus on viimastel aastatel selgelt kasvanud.

Politsei- ja Piirivalveamet on narkokuritegevust pärssinud mitmetel platvormidel, sealhulgas

Telegramis, Snapchatis, Signalis, Sessionis, Facebook Messengeris ja Instagramis. Suletud on

suhtlusgruppe, kus tegeldakse narkootikumide müügiga, mille tulemusel muudavad

kurjategijad omakorda pidevalt oma tegutsemisviise.

Sotsiaalmeedias toimub narkootikumide müük peamiselt kahel viisil. Kasutatakse avalikke või

poolavalikke vestlusgruppe, kus ostusoovist antakse teada ning edasine kontakt luuakse

eraviisiliselt. Teiseks kasutatakse automatiseeritud botipõhiseid lahendusi, kus otsene

inimkontakt võib täielikult puududa ning tasumine toimub näiteks krüptoraha abil ja ostjale

edastatakse nn peidiku koordinaadid.

Lisaks on esinenud juhtumeid, kus narkokaubandust reklaamitakse füüsilises ruumis QR-

koodide kaudu. Osa sellistest gruppidest tegutseb üle Baltikumi. Kuritegelike võrgustike

tuvastamist raskendavad muu hulgas VPN-teenuste kasutamine, krüpteeritud side ning

tegevuse killustatus erinevate kanalite vahel.

Politseil on võimalused sellise kuritegevuse tuvastamiseks ja tõkestamiseks olemas ning

koostööd tehakse ka platvormide endiga. Näiteks Telegram sulgeb õiguskaitseasutuste

edastatud teabe alusel narkootikumide müügiks kasutatavaid kanaleid ning Meta platvormidel

kasutatakse ka automaatset keelatud sisu tuvastamist. Tehnoloogia kiire areng tähendab siiski,

et ka õiguskaitseasutuste tehnilist ja analüütilist võimekust tuleb järjepidevalt edasi arendada.

3 (6)

5. Kas ministeeriumil on andmeid selle kohta, kui lihtsalt saavad alaealised narkootilisi

aineid interneti ja sõnumirakenduste kaudu soetada?

Täpset statistikat selle kohta, kui suur osa alaealistest suudab narkootikume interneti või

sõnumirakenduste kaudu hankida, ei koguta. Samas näitab politsei praktiline kogemus, et

suhtlusplatvormidel ei eristata üldjuhul ostjate staatust ega vanust ning enamikul noortel on

ligipääs nutiseadmetele. Seetõttu võib narkootikumide hankimine sõnumirakenduste kaudu olla

alaealise jaoks suhteliselt lihtne.

Samuti on teada juhtumeid, kus alaealisi värvatakse suhtlusplatvormide kaudu narkootikumide

peitjateks ning piiriülesteks kulleriteks. Seetõttu oli ka 2025. aastal PPA üheks prioriteediks

alaealiste ja noorte narkootikumidele ligipääsu vähendamine, tõkestades narkootikumide

levikut eelkõige sotsiaalmeediaplatvormidel.

6. Kui palju alaealisi on aastatel 2023–2026 kinni peetud või vastutusele võetud seoses

narkootikumide soetamise, hoidmise, tarvitamise või levitamisega?

Narkokuriteos kahtlustatavaid alaealisi, kelle puhul esines KarS §-des 183–185 sätestatud

kuritegusid, oli2023. aastal 43, 2024. aastal 31, 2025. aastal 50 ning 2026. aasta esimese seitsme

kuuga 20.

Narkootikumide tarvitamine või väikeses koguses enda tarbeks valdamine on väärtegu.

Alaealiste toime pandud selliseid väärtegusid registreeriti 2023. aastal 295, 2024. aastal 247,

2025. aastal 234 ning 2026. aasta esimese seitsme kuuga 128.

Väärtegude puhul on tegemist registreeritud rikkumiste, mitte unikaalsete isikute arvuga. Sama

alaealine võis aasta jooksul toime panna rohkem kui ühe rikkumise.

7. Kas politsei viib läbi kontrollmeetmeid, mis on suunatud narkootikumide tegeliku

kättesaadavuse kindlakstegemiseks alaealistele, sarnaselt kontrollostudega, mida

kasutatakse alkoholi ja tubakatoodete müügipiirangutest kinnipidamise kontrollimisel?

Narkootikumide puhul ei ole kontrollimehhanism otseselt võrreldav alkoholi- ja tubakatoodete

kontrollostudega. Alkoholi ja tubaka puhul kontrollitakse legaalselt tegutseva müüja kohustust

mitte müüa toodet alaealisele, narkootikumide müük on aga juba iseenesest ebaseaduslik.

Alaealistele narkootikumide kättesaadavuse vähendamine on politsei üks prioriteete. Politsei

pöörab tähelepanu eeskätt isikute tuvastamisele, kes narkootikume alaealistele pakuvad või

müüvad, sealhulgas veebikeskkonnas, ning rakendab nende tegevuse tuvastamiseks ja

tõkestamiseks seadusega ette nähtud meetmeid.

8. Kuidas on viimase kolme aasta jooksul muutunud politsei töötajate arv ja ressursside

maht, mis on otseselt seotud narkootikumide ebaseadusliku käibega võitlemisega?

PPA narkokuritegevuse vastase võitlusega tegelevates üksustes ei ole täitmata ametikohti.

Narkoturu muutunud iseloom eeldab aga analüütilise suutlikkuse järkjärgulist suurendamist,

kuna üha suurem osa narkokaubandusest toimub digikeskkonnas. Selleks on värvatud ka

vastava spetsialiseerumisega ametnikke.

Sotsiaalmeediat monitooritakse eelkõige konkreetsete menetluste raames. PPA tehniline ja

analüütiline suutlikkus on hea, kuid arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja narkootikumide

4 (6)

levitamise viiside pidevat muutumist, on vajalik järjepidev väljaõpe ning tehnilise võimekuse

edasiarendamine.

Menetlustes lähtutakse isikupõhisest lähenemisest, keskendudes müüjate ja nende

kontaktvõrgustike tuvastamisele. PPA prioriteediks on eelkõige isikud, kes levitavad

eluohtlikke aineid, käitlevad narkootikume suurtes kogustes või pakuvad narkootikume

alaealistele.

Võimekuse arendamisel tuleb lisaks tehnilistele võimalustele arvestada kehtiva õigusruumiga,

sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitsenõuetega, mis seavad piirid suurandmete töötlemisele.

9. Kui palju Eestis narkootikumide müügiks kasutatud veebipoode, kontosid, kanaleid ja

muid digitaalseid ressursse on aastatel 2023–2026 tuvastatud ja blokeeritud või suletud?

PPA palvel suletakse menetlustest tulenevalt regulaarselt narkootikumide müügiks kasutatud

suhtlusgruppe ja kontosid. Näiteks edastas PPA 2026. aasta alguses Telegramile taotluse

sulgeda 55 narkootikumide müügiga tegelevat gruppi, millest enamiku Telegram ka sulges.

Samuti lõpetavad kurjategijad sageli ise suhtluskanali tegevuse või liiguvad teisele platvormile,

kui õiguskaitseasutused on nende tegevuse tuvastanud või seda häirinud.

PPA ei kogu eraldi koondstatistikat selle kohta, mitu narkootikumide müügi või reklaamiga

tegelevat gruppi, kontot või kanalit on aastate jooksul suletud või kui paljude suhtes on

rakendatud muid heidutavaid meetmeid. Eesti õiguskaitseasutuste algatusel ei ole seni suletud

ühtegi konkreetselt narkootikumide müügiks kasutatud veebipoodi.

Sellest tulenevalt ei ole üksnes suletud kontode või gruppide arv ka kõige sobivam politsei

tegevuse tulemuslikkuse näitaja. Kurjategijad saavad uue konto või grupi kiiresti luua ning

seetõttu on politsei põhifookus nende taga tegutsevate isikute ja võrgustike tuvastamisel.

10. Kas Siseministeerium peab olemasolevaid meetmeid narkootikumide leviku

tõkestamiseks piisavaks? Kui ei, siis milliseid täiendavaid seadusandlikke, tehnilisi ja

korralduslikke meetmeid kavatsetakse võtta?

Narkoturg ning narkootikumide levitamise viisid muutuvad pidevalt ja seetõttu tuleb ka riigi

kasutatavaid meetmeid järjepidevalt arendada. Narkoprobleemiga tegelemine eeldab tihedat

koostööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja teiste partnerite vahel ning

õiguskaitseliste ja rahvatervise meetmete ühendamist, et vähendada nii narkootikumide

kättesaadavust kui ka nende tarvitamisest tulenevaid kahjusid.

Lähiaastate poliitika tugineb „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ eesmärkidele ning hõlmab nii

pakkumise vähendamist kui ka tervise- ja sotsiaalmeetmeid.

Olulisemad tegevussuunad on:

 üledoosisurmade vähendamine naloksooni laialdasema kättesaadavuse ning

riskirühmades varajase sekkumise kaudu. Naloksoon on üledoosijuhtumitele

reageerimiseks ka politsei esmareageerijate varustuses;

 abi- ja raviteenuste kättesaadavuse parandamine ning nende parem sidumine vaimse

tervise ja teiste sõltuvusega seotud teenustega;

5 (6)

 abi kutsumise soodustamine narkootikumide tarvitamisest tingitud tervisemure korral.

Selleks rakendatakse nn Hea Samariitlase põhimõtet, mille eesmärk on vähendada

inimeste hirmu abi kutsumisega kaasnevate õiguslike tagajärgede ees;

 organiseeritud kuritegevuse ja suuremate narkootikumide tarneahelate jätkuv

sihistamine ning koostöö tugevdamine lähiriikidega;

 digikeskkonnas toimuva narkokaubanduse avastamise ja tõkestamise võimekuse

suurendamine;

 ennetuspoliitika edasiarendamine Vabariigi Valitsuse ennetusnõukogu kaudu ning

tõenduspõhise ennetustegevuse jätkamine, eelkõige laste ja noorte seas.

2026. aastal viiakse läbi ka „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ vahehindamine, mille käigus

hinnatakse seniste eesmärkide täitmist ja vajadust poliitika ning meetmete edasiseks

arendamiseks.

11. Kas ministeerium näeb probleemi olukorras, kus riik suudab alkoholi legaalset käivet

piisavalt tõhusalt kontrollida, kuid samas on kodanikel, sealhulgas alaealistel, võimalik

suhteliselt lihtsalt pääseda juurde ebaseaduslikele narkootilistele ainetele?

Narkootikumide kättesaadavus, eriti laste ja noorte seas, on probleem, mille vähendamisega

tuleb järjepidevalt tegeleda. Samas ei saa nõustuda küsimuses sisalduva eeldusega, et alkohol

on alaealistele Eestis vähem kättesaadav kui narkootilised ained. Uuringud näitavad, et alkohol

on noorte seas jätkuvalt märksa levinum kui narkootikumid ning probleeme esineb ka

alaealistele alkoholi müügi keelu tegeliku rakendamisega.

2024. aasta Eesti koolinoorte uimastitarvitamise uuringu (ESPAD) järgi oli 15–16-aastastest

õpilastest elu jooksul alkoholi tarvitanud 75%, viimase 12 kuu jooksul 61% ning viimase 30

päeva jooksul 31%. Võrdluseks oli kanepit elu jooksul proovinud ligikaudu ainult viiendik

õpilastest ning stimulantide, näiteks amfetamiini, ecstasy või kokaiini tarvitamist oli elu jooksul

esinenud 4%-l õpilastest. Samuti pidas iga teine 15–16-aastane alkoholi kergesti

kättesaadavaks, samas kui kanepit pidas kergesti kättesaadavaks ligikaudu kolmandik noortest.

Sama pilti näitab Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC). 2022. aasta andmetel oli

15-aastastest kooliõpilastest alkoholi vähemalt korra tarvitanud 56% ning vähemalt korra

purjus olnud 31%. Kanepit oli elu jooksul tarvitanud 14% 15-aastastest ja viimase 30 päeva

jooksul 4%. Seega on ka HBSC andmetel kokkupuude alkoholiga selles vanuserühmas

narkootikumide tarvitamisest oluliselt levinum.

Probleemiks on ka alkoholi tegelik kättesaadavus alaealistele. Tervise Arengu Instituudi

testostlemise uuringud näitavad, et vanuse kontrollimine alkoholi müügil ei ole järjepidev.

2022. aasta testostlemisel küsiti noorelt ostjalt isikut tõendavat dokumenti vähem kui pooltel

juhtudel. Suurte kaupluste iseteeninduskassades kontrolliti dokumenti vaid 30% testostudest,

tavakassades 57% juhtudest. Veel probleemsemad olid 2024. aasta alkoholi kaugmüügi

testostlemise tulemused: 91 kohale toimetatud tellimusest anti alkohol vanust tuvastamata üle

74 juhul ehk 81% testostudest. Ka Tallinna ööelu testostlemisel ei kontrollitud 2024. aastal

üheski 29 kontrollitud asutuses alaealise välimusega testostleja vanust ega keeldutud talle

alkoholi müümast. Need tulemused näitavad, et hoolimata legaalsele alkoholiturule kehtestatud

piirangutest ei ole alkoholi kättesaadavus alaealistele lahendatud probleem.

Alkoholi ja narkootikumide puhul on siiski tegemist erinevate turgudega ning nende

kättesaadavuse vähendamiseks kasutatakse erinevaid meetmeid. Alkoholi puhul saab riik

reguleerida legaalselt tegutsevate ettevõtjate tegevust ning kontrollida vanuse-, müügiaja,

müügikoha ja muid piiranguid. Narkootikumide puhul toimub kogu müük ebaseaduslikult ning

6 (6)

müüjad püüavad õiguskaitseasutuste eest teadlikult varjuda, kasutades muu hulgas krüpteeritud

suhtluskanaleid, kiiresti vahetuvaid kontosid ja piiriüleseid võrgustikke. Seetõttu tuleb

samaaegselt tegeleda nii alkoholi alaealistele kättesaadavuse vähendamise kui ka

narkootikumide ebaseadusliku pakkumise tõkestamisega.

Oluline on seejuures mitte käsitleda alkoholi ja narkootikumide tarvitamist noorte seas

teineteist asendavate nähtustena. Eesti andmed ei kinnita, et alkoholi tarvitamise vähenemine

oleks asendunud narkootikumide tarvitamisega. Pigem esineb erinevate ainete tarvitamine

samade noorte seas koos: 2024. aasta ESPADi järgi oli elu jooksul kanepit tarvitanud noortest

96% tarvitanud ka alkoholi, samas kui ainult kanepit tarvitanud noorte osakaal oli ligikaudu

1%. Seetõttu ei asenda narkootikumid noorte seas alkoholi, vaid narkootikume tarvitatakse

sageli alkoholi kõrval. Eriti ohtlik on erinevate uimastavate ainete samaaegne tarvitamine, kuna

nende koosmõju võib suurendada mürgistuste, õnnetuste ja teiste raskete tervisekahjude riski.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister