VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 172

Eesti, videosild Reede, 10. juuli 2026

Algus 9.00, lõpp 9.43

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Getter Kristen Treumuth

(nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Tiit

Maran, Anti Poolamets ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Kristiina

Lillestik ning põllumajanduspoliitika osakonna toidusektori ettevõtluse arendamise

valdkonnajuht Janeli Tikk (2. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi Euroopa osakonna

peadirektor Siiri Königsberg ja lauaülem Triin Hiiesalu (3. päevakorrapunkt); siseminister Igor

Taro, ministri nõunik Katarina Budrik ja Siseministeeriumi nõunik Silvester Silver Stõun (4.

päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2.

päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Merilin Kruuse

(2.–5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

4. Seisukoha andmine: Nõukogu rakendusotsuse kohta, millega pikendatakse rakendusotsusega

(EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028 COM(2026) 345

4. Seisukoha andmine: Nõukogu rakendusotsuse kohta, millega pikendatakse

rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028

COM(2026) 345

Igor Taro andis ülevaate nõukogu rakendusotsuse kohta, millega pikendatakse

rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028 COM(2026)

345. Siseminister sõnas, et Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu on Venemaa sihtinud

tsiviilobjekte, eesmärgiga muuta elu Ukrainas võimalikult ohtlikuks ka rindejoonest kaugel.

Ukrainlaste kaitsmiseks käivitas Euroopa Liit 4. märtsil 2022 ühehäälselt ajutisekaitse

mehhanismi, mille kiirmenetlus võttis aega vaid üheksa päeva ning on ajalooline märk Euroopa

VÄLJAVÕTE

solidaarsusest ja soovist toetada Ukraina rahvast. Ajutise kaitse staatus annab sõjapõgenikele

õiguse elada nende valitud liikmesriigis ning saada kõiki sotsiaalseid hüvesid võrdselt selle riigi

kodanikega. Eestisse tulnud Ukraina sõjapõgenikud on neid võimalusi kasutanud. Siseminister

nentis, et samas ei tasu unustada, et tegemist on ajutise kaitsemeetmega, mis on mõeldud

rasketeks kriisideks ja algselt üheks aastaks. Kuna sõda Venemaa agressioonisõda Ukrainas

jätkus, pikendati ajutise kaitse direktiivi rakendamist kolmel korral aastani 2027. Nüüd esitas

Euroopa Komisjon ettepaneku nõukogu rakendusotsuseks, mille raames pikendatakse ajutise

kaitse kehtimist 4. märtsini 2028 ning piiratakse selle kohaldamist uutele taotlejatele, kellele

kehtib Ukrainas sõjaväekohustus. Muudatus kehtestati piirang selle osas, kellele

sõjaväekohustus kehtib ehk ajutist kaitset ei saa Euroopa Liidus taotleda mobilisatsiooniealised

Ukraina kodanikud, kellel puudub õigus Ukrainast lahkuda. I. Taro rõhutas, et see ei puuduta

neid, kes on juba Euroopa Liidust ajutist kaitset saanud ning otsus ei ole tagasiulatuv.

Peeter Tali küsis, kas Euroopa Liit ei anna enam sõjapõgeniku staatust mobilisatsiooniealistele

meestele.

Igor Taro vastas, et neid, kes on juba sõjaohu eest kaitset saanud pole võimalik Ukrainasse

tagasi saata. Seetõttu rakendub otsus uutele võimalikele taotlejatele. Sel teemal on toimunud

arutelud, kuidas kitsendust rakendada arvestades, et taotleja tõendamine mitte

sõjaväekohuslase staatuse osas tekitab täiendavat halduskoormust.

Peeter Tali küsis, kas neid, kes on saanud ajutise kaitse staatuse, ei saa mobiliseerida.

Igor Taro vastas, et nende isikute jaoks ei muutu midagi.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti (konsensus: Vladimir Arhipov, Maido Ruusmann,

Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 172

Eesti, videosild Reede, 10. juuli 2026

Algus 9.00, lõpp 9.43

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Getter Kristen Treumuth

(nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Tiit

Maran, Anti Poolamets ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Kristiina

Lillestik ning põllumajanduspoliitika osakonna toidusektori ettevõtluse arendamise

valdkonnajuht Janeli Tikk (2. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi Euroopa osakonna

peadirektor Siiri Königsberg ja lauaülem Triin Hiiesalu (3. päevakorrapunkt); siseminister Igor

Taro, ministri nõunik Katarina Budrik ja Siseministeeriumi nõunik Silvester Silver Stõun (4.

päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2.

päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Merilin Kruuse

(2.–5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

4. Seisukoha andmine: Nõukogu rakendusotsuse kohta, millega pikendatakse rakendusotsusega

(EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028 COM(2026) 345

4. Seisukoha andmine: Nõukogu rakendusotsuse kohta, millega pikendatakse

rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028

COM(2026) 345

Igor Taro andis ülevaate nõukogu rakendusotsuse kohta, millega pikendatakse

rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028 COM(2026)

345. Siseminister sõnas, et Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu on Venemaa sihtinud

tsiviilobjekte, eesmärgiga muuta elu Ukrainas võimalikult ohtlikuks ka rindejoonest kaugel.

Ukrainlaste kaitsmiseks käivitas Euroopa Liit 4. märtsil 2022 ühehäälselt ajutisekaitse

mehhanismi, mille kiirmenetlus võttis aega vaid üheksa päeva ning on ajalooline märk Euroopa

VÄLJAVÕTE

solidaarsusest ja soovist toetada Ukraina rahvast. Ajutise kaitse staatus annab sõjapõgenikele

õiguse elada nende valitud liikmesriigis ning saada kõiki sotsiaalseid hüvesid võrdselt selle riigi

kodanikega. Eestisse tulnud Ukraina sõjapõgenikud on neid võimalusi kasutanud. Siseminister

nentis, et samas ei tasu unustada, et tegemist on ajutise kaitsemeetmega, mis on mõeldud

rasketeks kriisideks ja algselt üheks aastaks. Kuna sõda Venemaa agressioonisõda Ukrainas

jätkus, pikendati ajutise kaitse direktiivi rakendamist kolmel korral aastani 2027. Nüüd esitas

Euroopa Komisjon ettepaneku nõukogu rakendusotsuseks, mille raames pikendatakse ajutise

kaitse kehtimist 4. märtsini 2028 ning piiratakse selle kohaldamist uutele taotlejatele, kellele

kehtib Ukrainas sõjaväekohustus. Muudatus kehtestati piirang selle osas, kellele

sõjaväekohustus kehtib ehk ajutist kaitset ei saa Euroopa Liidus taotleda mobilisatsiooniealised

Ukraina kodanikud, kellel puudub õigus Ukrainast lahkuda. I. Taro rõhutas, et see ei puuduta

neid, kes on juba Euroopa Liidust ajutist kaitset saanud ning otsus ei ole tagasiulatuv.

Peeter Tali küsis, kas Euroopa Liit ei anna enam sõjapõgeniku staatust mobilisatsiooniealistele

meestele.

Igor Taro vastas, et neid, kes on juba sõjaohu eest kaitset saanud pole võimalik Ukrainasse

tagasi saata. Seetõttu rakendub otsus uutele võimalikele taotlejatele. Sel teemal on toimunud

arutelud, kuidas kitsendust rakendada arvestades, et taotleja tõendamine mitte

sõjaväekohuslase staatuse osas tekitab täiendavat halduskoormust.

Peeter Tali küsis, kas neid, kes on saanud ajutise kaitse staatuse, ei saa mobiliseerida.

Igor Taro vastas, et nende isikute jaoks ei muutu midagi.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti (konsensus: Vladimir Arhipov, Maido Ruusmann,

Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant