1

EELNÕU

08.10.2026

Elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–9 nimetatud keeldumise aluseid ei

arvestata raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa andmise korral.“;

2) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda

või muuta raadioside piiramise sagedusluba ilma käesoleva seaduse §-s 115 lõike 2 alusel

sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks avaliku korrale või

riigi julgeolekule.“;

3) paragrahvi 115 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadiosidet tohivad sagedusloa tingimustel piirata:

1) politsei – seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks avaliku korra tagamisel

ohu väljaselgitamise, tõrjumise ja korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil ning politsei

valvataval objektil, selle kohal ning selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis selle

kaitseks;

2) Kaitsevägi – seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks avaliku korra ja riigi julgeoleku

tagamisel ohu tõrjumise ja korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil ning Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas nende kaitseks;

3) Kaitseliit – Kaitseliidu valvataval objektil seaduses sätestatud alusel ja korras; 

4) julgeolekuasutus – seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks avaliku korra ja riigi

julgeoleku tagamisel ohu tõrjumise ja korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil ning

julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava olulise või kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;

5) vangla – vangla territooriumil ning selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis vangla

julgeoleku tagamiseks vangistusseaduses sätestatud alusel ja korras;

6) Päästeamet – ulatusliku evakuatsiooni, päästetöö ja demineerimistöö tegemise kohas selle

töö tegemise ajal ning päästeameti valdust ja teenistujaid ähvardava ohu tõrjumiseks ning

riigikaitselise kriisolukorra ajal ulatusliku evakuatsiooni kohta, päästetööle ja

demineerimistööle ja sealt tagasi liikumisel, kui see on vajalik vahetu olulise või kõrgendatud

ohu tõrjumiseks;

7) käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud asutus – raadioside piiramise väljaõppe harjutamise

eesmärgil selleks ettevalmistatud maa-alal või ehitisel;

8) turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel

turvaobjektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis, mis on kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks,

ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 lõike 8

2

punktis 2 nimetatud turvaplaanist ning alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks määratud objekti turvavale turvaettevõttele või objekti omanikule või valdajale on

väljastatud sagedusluba, turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.

9) siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas tegutsev õppeasutus ning teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 12 nimetatud asutus väljaõppe või

teadus- ja arendustegevuse eesmärgil selleks ettevalmistatud maa-alal või ehitisel;

10) teadus- ja arendustegevuse või innovatsioonitegevuse või tehniliste lahenduste katsetamise

eesmärgil kolmandad isikud käesoleva lõike punktides 1–6 ja 9 nimetatud asutusele väljastatud

sagedusloa alusel raadioside piiramise väljaõppe harjutamise eesmärgil selleks ettevalmistatud

maa-alal või ehitisel.“;

4) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Raadioside piiramine on raadioside osaline või täielik takistamine raadiotehniliste

vahenditega sagedusloa alusel.“;

5) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 sätestatud raadioside piiramise tingimused ja korra

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

6) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „muudetud määrusega (EL)

2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122)“ tekstiosaga „muudetud määrusega (EL)

2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), direktiiviga (EL) 2022/2380 (ELT L 315,

07.12.2022, lk 30–43), komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/1717 (ELT L 223,

11.09.2023, lk 1–3), direktiiviga (EL) 2024/2749 (ELT L, 2024/2749, 08.11.2024) ning

direktiiviga (EL) 2024/2839 (ELT L, 2024/2839, 07.11.2024)“.

§ 2. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 72 lõiget 6 täiendada punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) raadioside piiraja.“;

2) paragrahvi 73 täiendada lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Valvur võib Kaitseliidu valvataval objektil kasutada mehitamata õhusõiduki lendu

sekkumiseks raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja see

tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist.

Raadioside piiramist võimaldavat raadiotehnilist vahendit võib raadiohäirete tekitamiseks

kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.“.

§ 3. Päästeseaduse muumine

Päästeseaduse tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 131 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 30, 32, 44, 49, 50 ja 51“ tekstiosaga

„§-des 30, 32, 44, 451 49, 50 ja 51“;

3

2) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Päästeamet võib korrakaitseseaduse § 451 sätestatud erimeedet kohaldada:

1) ulatusliku evakuatsiooni, päästetöö ja demineerimistöö tegemise kohas ja selle vahetu

läheduse kohal olevas õhuruumis selle töö tegemise ajal;

2) Päästeameti valdust ja teenistujaid ähvardava vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks

mehitamata õhusõiduki lendu sekkumisel, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või

takistada selle liikumist;

3) riigikaitselise kriisiolukorra ajal ulatusliku evakuatsiooni kohta, päästetööle ja

demineerimistööle ning sealt tagasi liikumisel, kui see on vajalik vahetu olulise või kõrgendatud

ohu tõrjumiseks.“;

3) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päästeamet võib piirata raadiosidet ulatusliku evakuatsiooni kohas, päästetöö ja

demineerimistöö tegemise kohas selle töö tegemise ajal ning päästeameti valdust ja teenistujaid

ähvardava ohu tõrjumiseks, kui raadioside piiramine on vältimatult vajalik vahetu olulise või

kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning riigikaitselise kriisiolukorra ajal ulatusliku evakuatsiooni

kohta, päästetööle ja demineerimistööle ning sealt tagasi liikumisel, kui see on vajalik vahetu

olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks.“;

4) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Raadioside piiramist võimaldavat raadiotehnilist vahendit võib raadiohäirete tekitamiseks

kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.“;

5) paragrahvi 241 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3–5 järgmises sõnastuses:

„3) mehitamata õhusõiduki maanduma sundimise vahend;

4) mehitamata õhusõiduki juhtimise ülevõtmise vahend;

5) raadioside piiraja.“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 31 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel;“.

§ 5. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseadust täiendatakse §-ga 724 järgmises sõnastuses:

„§ 72⁴. Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine

(1) Vangla võib vangla territooriumi ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis

mehitamata õhusõidu lendu sekkuda:

1) vangla valdust, teenistujaid või käesoleva seaduse §-des 2, 3, ja 4 nimetatud isikuid

ähvardava vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks;

2) mehitamata õhusõiduki abil käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud keelatud

aine või eseme vanglasse toimetamise takistamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil võib vanglaametnik kasutada:

4

1) mehitamata õhusõiduki maanduma sundimise vahendit;

2) mehitamata õhusõiduki juhtimise ülevõtmise vahend;

3) raadioside piirajat.

(3) Raadioside piiramist võimaldavat raadiotehnilist vahendit võib raadiohäirete tekitamiseks

kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn … ……………2026

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei

Meie 09.10.2026 nr 8-1/7342-1

Elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus Justiits- ja Digiministeerium esitab teistkordselt Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. SK_Lisa 1_rakendusakti kavand 4. SK_Lisa 2_kooskolastustabel

Liisi Moks [email protected]

1

08.10.2026

Elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega korrastatakse elektroonilise side seaduses (ESS) raadioside piiramise

aluseid. Samuti täpsustatakse, millistes olukordades on võimalik raadiosidet piirata. Samuti

luuakse võimalus raadioside piiramiseks väljaõppe, teadus- ja arendustegevuse ning tehniliste

lahenduste katsetamise eesmärgil selleks ettevalmistatud maa-alal või ehitisel.

Võrreldes seni kehtinud korraga ei pane seaduse eelnõuga kavandatavad muudatused

osapooltele uusi kohustusi, mistõttu halduskoormus ei muutu. Eelnõukohase seadusega antakse

raadioside piiramiseks juurde õigusi, mis vastavad paremini tänaseks väljakujunenud

julgeolekuolukorrale.

Eelnõukohase seadusega muutetakse ka Kaitseliidu seadust, päästeseadust ja vangistusseadust,

sätestades seal täpsemalt raadioide piiramise ulatuse.

Lisaks muudetakse eelnõukohase seadusega riigilõivuseaduse (RLS) sätet, mille kohaselt on

raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemine vabastatud riigilõivust. See muudatus on

vajalik, kuna eelnõuga laiendatakse nende isikute ringi ja eesmärke, kes ja mis eesmärgil saavad

raadiosidet piirata.

Eelnõuga kaasneb valdavalt positiivse mõju riigi julgeolekule ning droonitõrje ja sellega seotud

väljaõppe ning arendustegevuse võimaldamisele. Eelnõu ei suurenda ettevõtjate, inimeste ega

vabaühenduste halduskoormust, kuna neile ei panda uusi kohustusi. Samas võib nende jaoks

avalduda vähene ja ajutine mõju mobiilsideteenuste kättesaadavusele raadioside piiramise

mõjupiirkonnas. Raadioside piiramine võib mõjutada ka lennunduses kasutatavaid sagedusi,

kuid seda tingimusel, et raadiosidet piiravat seadet kasutatakse lennujaama läheduses. Selliste

riskide maandamiseks on loodud mehhanism, mis nõuab raadiosidet piirava seadme

kasutamiseks sagedusluba. Vastava sagedusloa annab selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), kes kaalub sagedusloa andmisel erinevaid riskitegureid ja

seab nende maandamiseks sagedusloale vajalikud tehnilised tingimused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja

asetäitja Mart Laas ([email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks ([email protected])

ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu

([email protected]) ja ekspert Endrik Kriisa ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Moonika Kuusk (teenistusest lahkunud).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse:

2

 elektroonilise side seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 88, mis

jõustub 01.11.2026;

 kaitseliidu seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.07.2026, 59, mis jõustus

01.10.2026;

 päästeseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 23, mis jõustus

01.10.2026;

 riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 167, mis jõustub

01.11.2026;

 vangistusseaduse redaktsiooni avaldamisemärkega RT I, 11.07.2026, 66, mis jõustus

01.10.2026.

Kõnealune eelnõu on seotud Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)1, avaldamismärkega RT I,

09.07.2026, 7 ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (lahinguvalve)2, avaldamismärkega RT I, 09.07.2026, 8.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus reguleerib

riigikaitseobjektide kaitsmist raadioside piiramise abil.

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

üheks eesmärgiks on võimaldada lahinguvalves oleval kaitseväelasel kasutada erivahendina

raadioside segajat. Kehtiv elektroonilise side seaduse § 115 lg 1 punkt 1 sätestab, et kaitsevägi

võib raadiosidet piirata üksnes riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil.

Selline piirang kitsendab oluliselt eesmärgi täitmise võimalusi, mida kaitseväe korralduse

seaduse muutmise seadusega taotletakse. Elektroonilise side seaduseja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seadus laiendab raadioside piiramise õiguseid kaitseväe jaoks ning ei piiritle

seda ainult objekti territooriumiga.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on korrastada raadioside piiramise õigust, et tagada avaliku korra ja riigi

julgeoleku kaitse nii ohu väljaselgitamisel, tõrjumisel kui ka korrarikkumise kõrvaldamisel.

Samuti tekiks võimalus kasutada raadioside piiramist väljaõppel ja tehnoloogia arendamisel,

mis on väga olulised võimed muutunud julgeolekuolukorras.

Raadioside piiramist (segamist) reguleerib Eestis ESS-i § 115, mille kohaselt tohib raadiosidet

piiravat seadet kasutada üksnes avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks Kaitsevägi, vangla,

Politsei- ja Piirivalveamet ning sisejulgeolekut tagav asutus ja julgeolekuasutus ning turvatöötja

ja turvajuht.

Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks peab selle omanik taotlema TTJA-lt sagedusloa.

Justiits- ja Digiministeerium küsis 2025. aasta kevadel asjaosaliste arvamust, kas raadioside

piiramise õigusega isikute ringi ning piiramise aluseid oleks vaja laiendada. Samuti küsisime

tagasisidet praeguse sagedusloa menetlemise protseduuri ja menetluse kestuse kohta.

1 Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire

ja tõrje rollijaotus). 2 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (lahinguvalve).

3

Arvamust küsiti Siseministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt,

Transpordiametilt, Kaitseväe peastaabilt, Kaitseliidult, Politsei- ja Piirivalveametilt,

Kaitsepolitseiametilt, Telia Eesti AS-ilt, Elisa Eesti AS-ilt, Tele2 Eesti AS-ilt, Levira Eesti

AS-ilt, Riigiside Sihtasutuselt, AS-ilt Eesti Varude Keskus, OÜ-lt VKG Energia, Elering

AS-ilt, Enefit Power OÜ-lt, Elektrilevi OÜ-lt, Imatra Elekter AS-ilt, AS-ilt Jetoil, AS-ilt

Alexela, Neste Eesti AS-ilt, Circle K Eesti AS-ilt, AS-ilt Olerex, AS-ilt Tallinna Lennujaam,

AS-ilt Tallinna Sadam, Lennuliiklusteeninduse AS-ilt, Sisekaitseakadeemialt, Eesti

Lennuakadeemialt ja Kaitseväe Akadeemialt.

Tagasisidet andsid Siseministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseväe peastaap, Transpordiamet, Kaitsepolitseiamet,

Eesti Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Eesti Varude

Keskus, Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS.

Julgeolekuolukorrast lähtuvalt on tekkinud vajadus laiendada mehitamata õhusõidukite tõrjeks

kasutatavate raadiosidet piiravate seadmete kasutusõigust, et tagada riigi jaoks kriitilise taristu

kaitse. Näiteks on eesmärk luua võimalused kaitsta elektrialajaamasid, gaasipaigaldisi või

kütuste ladustamiseks kasutatavaid objekte. See lahendati korrakaitseseaduse ja sellest

tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite seire ja tõrje

rollijaotus) muudetud ESSi sättes (ESS § 115 lõikes 1 punktis 7), mis käesolevas eelnõus ESS

§ 115 lõike 1 korrastamisel muutub punktiks 8.

Samuti on oluline tõhustada mehitamata sõidukite tõrjumiseks vajalikku väljaõpet. Selles

näevad endal selget rolli ja vajadust raadioside piiramise õiguse järele Lennuakadeemia,

Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia.

Eestis on mitu ettevõtet, kes arendavad ja ehitavad mehitamata sõidukeid või raadiosidet

piiravaid seadmeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on äärmiselt

oluline, et sellistel ettevõtjatel oleks võimalus oma tooteid katsetada, sh juhtudel, kui raadioside

ei toimi. Selleks on vaja luua õiguslikud eeldused raadioside piiramiseks katsetamise eesmärgil.

Vastasel juhul ei oleks võimalik Eestis tegutsevatel tootjatel oma toodete kvaliteeti hinnata ja

nad ei suudaks konkureerida teistes riikides tegutsevate tootjatega. Metroserdi

rakendusuuringute keskus arendab praegu aktiivselt mehitamata õhusõidukite tehnoloogiat.

Ühe võimaliku arengusuunana nähakse muu hulgas katsekeskkonna loomist (polügoon), kus

saaks pakkuda tootjatele võimalust katsetada mehitamata sõidukeid olukorras, kus raadioside

on häiritud või katsetada raadioside piirajate tööd.

HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei koostatud enne seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust.

Eelnõu on kiireloomuline väljakujunenud julgeolekuolukorra tõttu. Eelnõuga luuakse võimalus

Eesti kaitsetööstuse arendamiseks näiteks mehitamata sõidukite valdkonnas, kuna neile

tootjatele antakse võimalus oma toodangu katsetamiseks olukordades, kus mehitamata

sõidukite juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Eestis toodetakse muu hulgas ka raadioside

piiramiseks vajalikke seadmeid. Eelnõu loob võimalused toodetud seadmete katsetamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seadust.

4

Punktiga 1 täiendatakse § 14 lõikega 11. Vastava lõike lisamine on vajalik, kuna see sätestab,

milliseid sagedusloa andmisest keeldumise aluseid ei ole võimalik arvestada raadioside

piiramiseks vajaliku sagedusloa andmisel. Näiteks on sellised juhtumid vaba

raadiosageduskanali puudumine või oht raadiohäirete tekkimiseks. Kuna raadioside piiramise

eesmärk ongi raadiohäirete tekitamine kasutuses oleval raadiokanalil, siis nimetatud

keeldumise alused ei ole põhjendatud.

Punktiga 2 täiendatakse § 211 lõikega 5, mille kohaselt võib TTJA kõrgendatud

kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside

piiramise sagedusluba ilma §-s 115 lõikes 2 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on

vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks . Sellise erandi sätestamine on vajalik,

kuna kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib olla

olukordi, kus vajalik sagedusluba tuleb väljastada oluliselt kiiremini, kui sagedusloa

väljastamise kord seda tavatingimustel võimaldaks.

Punktiga 3 muudetakse ja sõnastatakse § 115 lõige 1 uuesti, eesmärgiga korrastada kehtiva

lõike sõnastust ning rõhutada, et raadioside piiramine saab toimuda ainult TTJA sagedusloa

alusel.

Muudatuse eesmärk on ajakohastada raadioside piiramise aluseid ning siduda pädevus eelkõige

asutuste seadusest tulenevate ülesannete ja neist tuleneva ohu väljaselgitamiseks ning

tõrjumiseks. Kehtiva regulatsiooni puhul on raadioside piiramise õigus valdavalt seotud

konkreetsete territooriumi või objektiga. Uues sõnastuses on võetud lähenemine, mis

võimaldab raadiosidet piirata olukordades, kus see on vajalik asutuse ülesannete täitmiseks ja

ohu tõrjumiseks sõltumata sellest, kas oht avaldub kindlaksmääratud alal või väljaspool seda.

Selline lahendus tagab asutustele paindlikuma ja eesmärgipärasema võimaluse reageerida

muutuvatele julgeolekuolukorrale, säilitades seejuures nõude, et raadiosidet võib piirata ainult

sagedusloa alusel.

Politsei – kehtiva seaduse kohaselt (ESS § 115 lg 1 p 21) on Politsei- ja

Piirivalveametil (edaspidi PPA) õigus sagedusloa alusel raadiosidet piirata politsei poolt

valvataval objektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis.

Eelnõukohase ESS § 115 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et politseil on õigus sagedusloa alusel

raadiosidet piirata (segada) seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks avaliku korra tagamisel

ohu väljaselgitamise, tõrjumise ja korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil ning politsei poolt

valvataval objektil, selle kohal ning selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis selle

kaitseks.

Muudatus on vajalik eelkõige, et tekitada eeldused PPA-sse loodava droonipolitsei võimekuse

arendamiseks. Droonipolitsei võimekus eeldab, et PPA-l on olemas õigused sekkuda

mehitamata õhusõiduki lendu ja vajadusel sundida see maanduma või suunata piirkonnast

eemale. Korrakaitseseaduse § 451 alusel on PPA-le vastav õigus antud, sh õigus kohaldada

vajalikke erivahendeid ja relvi. Samas eeldab raadioside segamine vajalike aluste loomist

ESS-s. Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine ei eelda koheselt sunnivahendite, sh

raadioside segamise, kohaldamist ning esmalt tuleb iga ohu väljaselgitamisel alustada vähem

riivavatest võimalustest nagu piloodi väljaselgitamine ja talle korralduse andmine. Kui aga ohu

olukord ei võimalda vähem riivavate meetmetega eesmärki saavutada peab politseiametnik

vastavalt olukorra hinnangule kohaldama järgmist kõige leebemat meedet.

5

Mehitamata õhusõidukite tõrjumisel loetakse raadioside segamist üheks lihtsamaks ja

väikseima riskiga meetodiks, sest selle tulemusena katkestatakse, kas mehitamata õhusõiduki

ja piloodi vaheline raadioside või segatakse mehitamata õhusõiduki GNSS sidet, mille

tulemusena mehitamata õhusõiduk, kas maandub, liigub tagasi enda õhkutõusmise asukohta või

jääb õhku hõljuma.

Võrreldes teiste mehitamata õhusõidukite lendu sekkuvate vahenditega kaasneb raadioside

segamisega kõige väiksem kõrvalise kahju risk. See tähendab, et kui võrgupüssi, tulirelva või

interceptor drooni kasutamisega kukub mehitamata õhusõiduk alla või muutub juhitamatuks

ning sellega kaasneb esiteks kahju mehitamata õhusõidukile endale ning teiseks võimalik kahju

all viibivatele isikutele või varale, siis raadioside segamisel on sellise kahju tekkimise risk

oluliselt väiksem.

Droonipolitsei roll eeldab aga seda, et PPA-l on õigus vastavalt ohu olukorrale kohaldada

sekkumise meedet paindlikumalt ehk sõltuvalt väljakutsest. Tegemist võib olla

üksikväljakutsega, kus ohtliku sündmuse lahendamisel kaasneb sündmuskohal viibiva

tundmatu mehitamata õhusõidukiga täiendav risk, kriitilise infrastruktuuri objekti kaitse

olukorraga, kus mehitamata õhusõiduk ohustab objekti või ka suurema rahvakogunemise ja

üritusega, kus mehitamata õhusõidukit on põhjust kahtlustada ohu tekitamises.

Kaitsevägi – kehtiva seaduse kohaselt (ESS § 115 lg 1 p 1) on kaitseväel õigus sagedusloa

alusel raadiosidet piirata riigikaitselist tähtsust omava objekti territooriumil.

Eelnõukohase ESS § 115 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et Kaitseväel on õigus sagedusloa alusel

piirata raadiosidet seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks avaliku korra ja riigi julgeoleku

tagamisel ohu tõrjumise ja korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil ning Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas nende kaitseks.

Kuivõrd Kaitseväe väekaitse ja riigikaitse ning avaliku korra tagamise meetmed on erinevates

eriseadustes sätestatud, siis tuleb kõnesoleval juhul raadioside piiramise meetme õiguslik alus

sätestada ESS-is lähtuvalt Kaitseväele seadusega pandud ülesannetest ning eesmärgist.

Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 31 lõike 11 kohaselt on Kaitseväel õigus tõrjuda

mehitamata veesõidukist ja mehitamata õhusõidukist lähtuvat vahetut olulist või kõrgendatud

ohtu, kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal

seda ise teha ja kui see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, kohaldades

korrakaitseseaduse §-des 45 ja 451 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras. Ohu tõrjumisel on seejuures Kaitseväel õigus piirata raadiosidet

ESS-is sätestatud korras.

KKS § 3 lõike 1 punkti 410 kohaselt on Kaitseväe ülesandeks Eesti merealal veesõidukist või

muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti

riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu tõrjumine või

korrarikkumise kõrvaldamine. Kõnesoleva ülesande raames võib Kaitseväel tekkida vajadus

tõrjuda näiteks nii mehitatud kui ka mehitamata veesõidukist tulenevat ohtu, kasutades

seejuures mh ühe meetmena vajadusel ESS-is sätestatud raadioside piiramist.

Lisaks on Kaitseväel õigus Kaitseväe korralduse seaduse § 547 kohaselt Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas mehitamata

maismaasõidukite, mehitamata õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja mehitamata

allveesõidukite ning nende opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi koos

mehitamata süsteemid) toimimisse sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või

takistada nende liikumist, kui see on vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks. Sellises olukorras

võib olla kõige operatiivsem ja proportsionaalsem meede samuti raadioside piiramine.

6

Lisaks selgitame, et Kaitsevägi tõrjub ka sõjalisi droone ning kaitseb riiki sõjaliselt. Selleks aga

kasutab Kaitsevägi jõudu vastavalt Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud jõu kasutamise

korrale ning reeglitele, mil ta ei lähtu ESS regulatsioonist.

Kaitseliit – kehtiva seaduse kohaselt ei ole Kaitseliidul õigus sagedusloa alusel raadiosidet

piirata.

Eelnõukohase ESS § 115 lõike 1 punktis 3 sätestatakse, et Kaitseliidule on õigus sagedusloa

alusel piirata raadiosidet Kaitseliidu valvataval objektil seaduses sätestatud alusel ja korras.

Raadioside piirajat saab kasutada Kaitseliidu valvataval objektil, mis on alaliselt või ajutiselt

kaitstav olulise tähtsusega objekt ja vaid siis, kui selle objekti turvaplaan lubab raadioside

piirajat kasutada. See tähendab, et objekti turvaanalüüs peab sisaldama ka seda, et objektile on

mehitamata õhusõidukist tulenev oht ja objekti eripära arvestades peab lisaks kõikidele

muudele erivahenditele olema võimalik kasutada ka raadioside piirajat. Kui seda õigust

turvaplaanist ei tule, siis alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekti valvamise

raames raadioside piirajat kasutada ei saa. Kaitseliidu valvatav on määratletud Kaitseliidu

seaduse § 751.

Selleks, et selline õigus Kaitseliidul tekiks, tuleb sätestada sarnane õigus ka Katseliidu (vt

eelnõu § 2 selgitust).

Julgeolekuasutus – kehtiva seaduse kohaselt (ESS § 115 lg 1 p 6) on julgeolekuasutusel õigus

sagedusloa alusel raadiosidet piirata mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks

julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alusel ja korras. Lisas on sätestatud, et sisejulgeolekut

tagaval asutusel ESS § 115 lg 1 p 4) õigus sagedusloa alusel raadiosidet piirata kõrgendatud

turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks selle toimumise piirkonnas.

Eelnõukohase ESS § 115 lõike 1 punktis 4 sätestatakse, et julgeolekuasutusel on õigus

sagedusloa alusel raadiosidet piirata seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks avaliku korra ja

riigi julgeoleku tagamisel ohu tõrjumise ja korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil ning

julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava olulise või kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

Eelnõu sõnastus võimaldab julgeolekuasutustel esmalt tagada enda objektide turvalisus

mehitamata õhusõidukitest tuleneva ohu suhtes. Enda objektide kaitsel on julgeolekuasutustele

tagatud raadiside segamise meetme rakendamine juba ohu väljaselgitamise staadiumis, mis

tähendab, et asutus ei pea kahtlase lennuvahendi tuvastamisel ootama ohu realiseerumist ning

võib riski tuvastamisel reageerida kiiremini, tagades seeläbi asutuse enda turvalisuse.

Arvestades muutunud riske, mis kaasnevad eelkõige mehitamata õhusõidukitega täpsustatakse

julgeolekuasutuste õigust piirata raadiosidet. Raadioside piiramine on lubatud kui see on esiteks

seotud seadusest tuleneva ülesandega ning see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise

lõpetamiseks. Samuti tagab selline sõnastus, et julgeoleku asutustel säilib õigus piirata

raadiosidet kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks, sest see on seotud

asutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisega.

Vangla – kehtiva seaduse kohaselt (ESS § 115 lg 1 p 2) on vanglal õigus sagedusloa alusel

raadiosidet piirata vangla territooriumil.

7

Eelnõukohase ESS § 115 lõike 1 punktis 5 sätestatakse, et vanglal on õigus sagedusloa alusel

piirata raadiosidet vangla territooriumil ning selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis

vangla julgeoleku tagamiseks vangistusseaduses sätestatud alusel ja korras.

Raadioside piiramise eesmärk on tagada vangla julgeolek ja turvalisus. Tänapäeval kasutatakse

üha enam mehitamata õhusõidukeid (droone) ka keelatud esemete, sealhulgas mobiiltelefonide,

narkootiliste ainete ja muude keelatud esemete toimetamiseks vangla territooriumile.

Drooni tuvastamine ei tähenda automaatselt droonitõrje kasutamist. Meetme valikul lähtutakse

konkreetsest ohust ja proportsionaalsusest. Samas võib droomi liikumiskiiruse, asukoha vms

põhjusel olla olukorda, kus keelatud eseme toimetamist või vahetut ohtu ei ole võimalik mõne

muu meetmega ära hoida. Ja erinevate droonitõrje vahendite olemasolu võimaldabki valida

konkreetses olukorras sobiva ja võimalikult vähe kahjustava sekkumisviisi.

Päästeamet – kehtiva seaduse kohaselt (ESS § 115 lg 1 p 5) on sisejulgeolekut tagaval

asutusel õigus sagedusloa alusel raadiosidet piirata plahvatuse tõkestamiseks võimaliku

plahvatuse piirkonnas.

Eelnõukohase ESS § 115 lõike 1 punktis 6 sätestatakse Päästeametile õigus sagedusloa alusel

raadiosidet piirata ulatusliku evakuatsiooni, päästetöö ja demineerimistöö tegemise kohas selle

töö tegemise ajal ning päästeameti valdust ja teenistujaid ähvardava ohu tõrjumiseks ning

riigikaitselise kriisolukorra ajal ulatusliku evakuatsiooni kohta, päästetööle ja

demineerimistööle ja sealt tagasi liikumisel, kui see on vajalik vahetu olulise või kõrgendatud

ohu tõrjumiseks.

Vaata täpsemat selgitust §-st 3.

Turvatöötja ja turvajuht – kehtiva seaduse ESS § 115 lõike 1 p 7 muutub eelnõukohase ESS

§ 115 lõike 1 punktiks 8. Nimetatud punkti sisu antud eelnõuga ei muudeta.

Eelnõukohase ESS § 115 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10, et tagada raadioside

piiramise võimalus väljaõppe, teadus- ja arendustegevuse ning tehniliste lahenduste

katsetamise eesmärgil selleks ettevalmistatud maa-alal või ehitisel.

Punkt 9 - siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse õppeasutus.

Punkt 10 - teadus- ja arendustegevuse või innovatsioonitegevuse või tehniliste lahenduste

katsetamise eesmärgi tegutsev kolmas isik.

Praegune regulatsioon ei anna õigust raadioside piiramise ja mehitamata sõidukite tõrjumise

väljaõppeks ja katsetamiseks. Eelnõu annaks raadioside piiramise kasutamise õiguse väljaõppe

eesmärgil Kaitseväele, Kaitseliidule ja vanglale ning julgeolekuasutusele (Kaitsepolitseiamet

ja Välisluureamet), Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile ja õppeasutusele, mis tegutseb

siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Selliste õppeasutustena peetakse silmas

Sisekaitseakadeemiat, Lennuakadeemiat ja Kaitseväe Akadeemiat. Oluline on rõhutada, et

nimetatud õppeasutused tohivad raadiosidet piirata vaid selleks ettevalmistatud maa-alal või

ehitisel.

Samuti luuakse võimalus raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Eestis

kasvab mehitamata sõidukite tööstus, kuid tooteid on vaja katsetada ka olukordades, kus nende

juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe. See võib

omakorda tekitada olukorra, kus tootjad lahkuvad Eestist riikidesse, kus sellised võimalused on

neile loodud. Mehitamata sõidukite tootjatele ei nähta ette otsest õigust taotleda raadioside

8

piiramise sagedusluba. Toodete katsetamiseks on neil võimalik kasutada loodavaid polügoone,

kuhu Kaitsevägi, Kaitseliit või Sisekaitseakadeemia on raadiosidet piiravad seadmed

paigaldanud. Tööstus (kolmas isik) saab katsetada vastavatel polügoonidel kokkuleppel selle

omanikuga. Lisaks on üks oluline mehitamata sõidukite katsetamise võimaluste pakkuja

Metroserdi rakendusuuringute keskus, kes saaks samuti oma polügoonil luua võimaluse

raadioside piiramiseks.

Kuna Eestis valmistatakse muu hulgas ka raadioside piiramiseks vajalikke seadmeid, siis on

äärmiselt oluline, et ka need ettevõtted saaksid oma seadmeid katsetada. Selliste ettevõtete

puhul ei ole mõistlik, et nad hakkaksid igaüks endale sobilikku katsekeskkonda avatud ruumis

looma. Nendel juhtudel saaksid ettevõtted katsetada raadioside piiramiseks mõeldud seadmeid

teiste isikute loodud sobilikus keskkonnas. Seda oleks võimalik teha näiteks

Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi haldusalas olevatel polügoonidel.

Punktiga 4 täiendatakse § 115 lõikega 11.

Lõige 11 defineerib raadioside piiramise mõiste.

Punktiga 5 muudetakse § 115 lõikes 2 olevat volitusnormi, mille kohaselt kehtestab raadioside

piiramise tingimused ja korra Vabariigi Valitsus.

Punktiga 6 korrastatakse seaduse normitehnilist märkust direktiivi 2014/53/EL3 osas.

Lisades viited direktiivile (EL) 2022/23804, komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2023/17175

ning direktiividele (EL) 2024/27496 ja (EL) 2024/28397. Nimetatud direktiivi muudatused on

varasemalt üle võetud majandus- ja taristuministri 04.07.2016 määrusega nr 46 „Nõuded

raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“8 ning majandus- ja

infotehnoloogiaministri 18.07.2023 määrusega nr 47 „Olulised nõuded raadioseadmetele

eesmärgiga tagada raadioseadme koostalitlusvõime lisatarvikutega“9.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse Kaitseliidu seadust.

Punktiga 1 täiendatakse KaLS § 72 lõiget 6 punktiga 8, millega lisada erivahendite loetellu

raadioside piiraja. Selle tulemusena tekib Kaitseliidul õigus oma valvataval objektid kasutada

raadioside piirajat.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153,

22.5.2014, lk 62–106). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2380, 23. november 2022, millega muudetakse direktiivi

2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise

kohta (ELT L 315, 07.12.2022, lk 30–43). 5 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/1717, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/53/EL seoses laadimispistikute ja laadimise sideprotokolli tehnilise kirjeldusega kõigi raadioseadmete

kategooriate või klasside puhul, mida on võimalik juhtmega laadida (ELT L 223, 11.09.2023, lk 1–3). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2749, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ,

2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja

2014/68/EL vastavushindamise, nõuetele vastavuse eelduse, ühtsete spetsifikatsioonide vastuvõtmise ja

turujärelevalve hädaolukorramenetluste osas, mis on tingitud siseturu hädaolukorrast (ELT L, 2024/2749,

08.11.2024). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2839, millega muudetakse direktiive 1999/2/EÜ,

2000/14/EÜ, 2011/24/EL ja 2014/53/EL toidu ja toidu koostisosade, välitingimustes tekitatava müra, patsientide

õiguste ja raadioseadmete valdkonna teatavate aruandlusnõuete osas (ELT L, 2024/2839, 07.11.2024). 8 Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise kord. 9 Olulised nõuded raadioseadmetele eesmärgiga tagada raadioseadme koostalitlusvõime lisatarvikutega.

9

Punktiga 2 täiendatakse KaLS § 73 lõikega 71, kus sätestatakse millisel juhul võib Kaitseliit

oma valvataval objektil kasutada raadioside piirajat.

Lisaks TTJA sagedusloale peavad olema täidetud ka need tingimused. Kuivõrd kaitstavaks

olulise tähtsusega objektis määratakse objekt kas Vabariigi valitsus korraldusega (alaline) või

valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga (ajutine), siis automaatselt ei ole näiteks

Kaitseliidu julgeolekuala selline ala, kus võib kasutada raadioside piirajat. See muudatus tingib

vajaduse hakata valvureid koolitama. Kuigi kehtiv KaLS § 70 lg 3 näeb ette väljaõppe

kohustuse (õppekava kinnitab Kaitseliidu ülem), siis peab Kaitseliit arvestama sellega, et

valvureid tuleb hakata raadioside piiraja kasutamises koolitama, et raadioside piiraja

kasutamine oleks ohutu. See tingib eelpool nimetatud õppekava ülevaatamise aja vastavalt

vajadusele ka selle muutmise.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse päästeseadust.

Päästeameti õigus sekkuda mehitamata õhusõiduki lendu läbi mehitamata õhtusõiduki (droon)

maanduma sundimise, selle juhtimise ülevõtmise ja raadioside piiraja kasutamise kaudu on vajalik

olukordades, kus mehitamata õhusõidukist tulenev oht tekib vahetult ulatusliku evakuatsiooni, päästetöö

või demineerimistöö käigus ning ohu kõrvaldamine ei võimalda oodata teise pädeva asutuse sekkumist.

Muudatuse eesmärk ei ole anda Päästeametile üldist droonitõrje, õhuruumi kontrolli ega õhukaitse

ülesannet. Tegemist on õigusega reageerida konkreetsele ja vahetule olulisele või kõrgendatud ohule,

kui viivitus võib ohustada inimeste elu ja tervist, katkestada käimasoleva operatsiooni või suurendada

juba olemasolevat ohtu.

Kõigil kolmel juhul on olukord kiiresti muutuv ja ajakriitiline ning sündmuskohal vastutab ohutu töö

eest Päästeamet. Mehitamata õhusõiduk võib muutuda lisaohuks väga lühikese ajaga ja sekkuda tuleb

sekundite või minutite jooksul. Käitaja tuvastamist, leidmist või teise asutuse ressursi saabumist ei

pruugi olla võimalik oodata, sest selleks ajaks on suure tõenäosusega oht juba realiseerinud.

Ulatusliku evakuatsiooni korral koondub piiratud alale korraga palju inimesi, sealhulgas lapsi, eakaid ja

liikumisraskustega inimesi. Madalalt nende kohal lendav tundmatu või kontrollimatult käituv droon

võib põhjustada vigastusi, paanikat või ulatusliku evakuatsiooni häireid. Vahetu olulise ja kõrgendatud

ohu korral võib droon viidata ka ulatusliku evakuatsioonikoha või seal viibivate inimeste sihipärasele

jälgimisele. Siis peab Päästeametil olema võimalik oht kiiresti kõrvaldada, kui leebemad meetmed ei

ole piisavad või nende jaoks puudub aeg.

Päästetöö puhul võib kõrvaline droon ohustada päästjaid, päästetavaid, Päästeameti enda mehitamata

õhusõidukit ja päästetööks kasutatavaid mehitamata õhusõidukit. Vajadus on eriti selge, kui

sündmuskohal töötab päästekopter: mehitamata õhusõiduki sisenemine samasse õhuruumi võib sundida

lennutegevuse katkestama ning see viivitus võib otseselt mõjutada inimeste päästmist. Sama kehtib

ulatusliku metsa- või maastikutulekahju, ohtlike ainete sündmuse, plahvatusohu ja varingu korral.

Metsatulekahjus võib droon takistada kustutus- või luurelendu, ohtlike ainete sündmusel suurendab

drooni kukkumine ohualasse uue intsidendi riski ning varingupäästel võib droon sattuda päästjate

tööpiirkonda või segada Päästeameti enda drooniluuret. Selles ei ole küsimus tavapärase mehitamata

õhusõiduki liikluse kontrollimises, vaid konkreetse päästetöö ohutuse tagamises.

Demineerimistöö puhul on kiire sekkumine eriti oluline, sest töö objektiks on lõhkeseadeldis,

lahingumoon või muu plahvatusohtlik ese. Kui tundmatu droon ilmub tööpiirkonda improviseeritud

lõhkeseadeldise kahjutuks tegemise või kontrollitud lõhkamise ajal, ei saa eeldada, et tegemist on

juhusliku ja ohutu lennuga. Droon võib jälgida demineerijaid, segada tööd või sattuda plahvatusohtliku

eseme lähedusse. Samuti tuleb arvestada, et raadioside piiramine on vajalik, sest lõhkeseadeldis võib

olla droonil endal ja/või kasutatakse drooni demineeritava lõhkeseadeldise aktiveerimiseks. Teise

asutuse sekkumise ootamine võib muuta hilisema sekkumise sisuliselt mõttetuks.

10

Akuutse ohu korral ei ole aga alati võimalik kõiki samme järjest läbida. Kui droon liigub otse päästjate,

demineerijate, plahvatusohtliku eseme või ulatusliku evakuatsiooni raames evakueeritavate isikute

poole, peab sündmuse eest vastutaval asutusel olema õigus rakendada kohe vahetu olulise või

kõrgendatud ohu kõrvaldamiseks vajalikku ja proportsionaalset meedet. Vastasel juhul vastutaks

Päästeamet operatsiooni ohutuse eest, kuid ei saaks vahetut olulist või kõrgendatud ohtu selle tekkimise

hetkel kõrvaldada.

Reageerimise vajadus ja ulatus tuleb hinnata konkreetse sündmuse, ohu iseloomu ja alternatiivsete

meetmete põhjal.

Samuti peab Päästeametil olema õigus mehitamata õhusõidukit tõrjuda kõigi vahenditega, kui on

riigikaitseline kriisiolukord – kuivõrd päästjate elu ja tervis võib ohtu sattuda ka sündmuskohale

liikudes, siis selleks antakse õigus riigikaitselises kriisiolukorras ulatusliku evakuatsioonikohta,

päästetööle ja demineerimistööle komandost liikudes ja komandosse naastes mehitamata õhusõiduk

tõrjuda. Selliselt juhul tuleb sagedusloa taotlemisel märkida piirkonnaks terve Eesti, TTJA hindab

mõjusid ja ohtusid ja märgib sagedusloale lisatingimusi – nt keeld raadiosidet piirata teatud kaugusel

lennujaamast.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse riigilõivuseadust.

Eelnõuga muudetakse RLS-i § 31 lõike 2 punkti 7, mille kohaselt on raadioside piiramise õigust

omav isik raadioside piiramisel vabastatud riigilõivust. Kehtiva RLS-i kohaselt on riigilõivust

vabastatud raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi

julgeoleku tagamiseks.

Eelnõu annab edaspidi õiguse raadiosidet piirata ka teatavatele õppeasutustele väljaõppeks ning

teadus- ja arendustegevuseks. Nimetatud eesmärgid aitavad suurendada riigi elutähtsate

teenuste toimepidevust, loovad eeldused arendada tõhusamaid tehnoloogiaid mehitamata

sõidukite tõrjumiseks ning vajalike tehniliste oskustega inimeste väljaõpetamiseks. Eeltoodu

põhjal on mõistlik mitte kehtestada riigilõivu, kui taotletakse sagedusluba raadiosidet piiravate

vajalike seadmete kasutamiseks.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse vangistusseadust.

Eelnõuga täiendatakse VangS uue §-ga 724, mille kohaselt sätestatakse, et vanglal on õigus

raadiosidet piirata vangla territooriumil ning selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis

vangla julgeoleku tagamiseks vangistusseaduses sätestatud alusel ja korras, juhindudes ESS

§ 115 sätestatudst. Sellega viiakse vangla raadioside piiramine kooskõlla ESS §-ga 115.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse ESS-i terminoloogiat. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga korrastatakse raadioside piiramise aluseid. Muudatused mõjutavad eeskätt riigi

julgeolekut ja avalikku korda tagavaid asutusi, TTJA-d, asjaomaseid õppeasutusi ning

mehitamata sõidukeid või raadiosidet piiravaid seadmeid arendavaid ettevõtteid. Mõju avaldub

peamiselt riigi julgeoleku, avaliku korra ja riigiasutuste töökorralduse valdkonnas ning kaudselt

11

ka majanduses kaitsetööstuse ja tehnoloogiaarenduse võimaluste paranemise kaudu. Samuti

paranevad võimalused raadioside piiramise ja mehitamata sõidukite tõrjumise alaseks

väljaõppeks. Olulist sotsiaalset, demograafilist, keskkonna- ega regionaalset mõju eelnõuga

eeldatavalt ei kaasne. Vähene ja ajutine mõju võib avalduda mobiilsidesideteenuste

kättesaadavusele raadioside piiramise mõjupiirkonnas. Samuti võib raadioside piiramine

segada lennundussageduste kasutamist eeldusel, et piiratakse vastavaid sagedusi lennujaama

läheduses. Negatiivsete mõjude maandamiseks on aga sätestatud kohustus, et raadiosidet

piirava seadme kasutamiseks on vajalik taotleda TTJA-st sagedusluba.

Praegu on õigus raadiosidet piirata Kaitseväel, vanglal Politsei- ja Piirivalveametil,

sisejulgeolekut tagaval asutusel avaliku julgeolekuasutusel korra ja riigi julgeoleku tagamise

eesmärgil ning turvatöötajal ja turvajuhil turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.

Nimetatud õigus on valdavalt seotud konkreetsete territooriumi või objektiga. Uues sõnastuses

on võetud lähenemine, mis võimaldab raadiosidet piirata olukordades, kus see on vajalik

seaduses sätestatud asutuse ülesannete täitmiseks ja ohu tõrjumiseks sõltumata sellest, kas oht

avaldub kindlaksmääratud alal või väljaspool seda. Selline lahendus tagab asutustele

paindlikuma ja eesmärgipärasema võimaluse reageerida muutuvatele julgeolekuolukorrale.

Oluline on rõhutada, et raadioside piiramiseks on kõikidel juhtudel jätkuvalt vajalik sagedusloa

olemasolu, mille annab TTJA. Sagedusluba on meede, millega maandatakse

raadiosidepiiramisest tulenevaid potentsiaalseid negatiivseid kõrvalmõjusid teistele raadiosidet

kasutatavatele sideteenustele.

Lisaks reaalse ohu tõrjumisele on väga oluline, et mehitamata sõiduki tõrjet oleks võimalik

praktiliselt käsitleda õppeasutustes, kes tegelevad näiteks siseturvalisuse, riigikaitse või

lennunduse valdkonnas. Need asutused on näiteks Sisekaitseakadeemia, Lennuakadeemia ja

Kaitseväe Akadeemia. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik raadiosidet väljaõppe

eesmärgil piirata.

Eestis tegutseb mitu ettevõtet, kes toodavad mehitamata sõidukeid ja kelle toodang vajaks

katsetamist ka sellistes olukordades, kus raadioside ei toimi. Selleks on vaja raadioside

piiramisega luua katsetamiseks piirkonnad, kus mehitamata sõidukite juhtimiseks vajalik

raadioside puudub. Praktikas tähendab see õppepolügoone, kus on võimalik raadioside piirata

selliselt, et see tavapärast igapäevaelu ei häiriks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik

raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.

Oluline on rõhutada, et eelnõuga ei panda kellelegi kohustust hakata raadiosidet piirama, vaid

antakse selleks õigus.

Eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusega tegelevatele ettevõtetele ning

õppeasutustele, mis tegelevad siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Eelkõige

asutused, kes tegelevad mehitamata sõidukite (õhk, vesi, maismaa) kasutamise väljaõppe või

nende tehnoloogiate arendamisega. Hinnanguliselt peaks vastavate ettevõtete ja asutuste hulk

jääma alla 30. Kehtiva õiguse kohaselt neil raadioside piiramise õigust ei ole.

Raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust,

kuid seda vähesel määral. Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes

vahetu ohu tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt.

Ohu tõrjumisest saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida võib kaasa tuua raadioside

lühiajaline häirimine.

12

Juhul, kui edaspidi lennutatakse ilma eelneva kooskõlastuseta mehitamata õhusõidukeid

lennukeelualas, kus on kasutuses ka raadiosidet piiravad seadmed, siis tähendab see seda, et

eksisteerib oht, kus mehitamata õhusõiduki omanik jääb oma varast ilma, kuna see võib

maandamisel puruneda.

Raadioside piiramine võib mõjutada ka lennunduses kasutatavaid sagedusi, kuid seda

tingimusel, et raadiosidet piiravat seadet kasutatakse lennujaama läheduses. Selliste riskide

maandamiseks on loodud mehhanism, mis nõuab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks

sagedusluba. Vastava sagedusloa annab selleks TTJA, kes kaalub sagedusloa andmisel

erinevaid riskitegureid ja seab vajadusel nende maandamiseks sagedusloale vajalikud tehnilised

tingimused.

Teoreetiliselt võib raadioside piiramine mõjutada ka haiglates kasutatavate seadmete tööd, mis

töötavad WiFi või mobiilsidevõrgus, kuid seda ennekõike ohuolukorra tõrjumisel ja eeldusel,

et ohuolukord on tekkinud haigla läheduses. Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse käigus

raadioside piiramine ei mõjuta haiglate tööd, kuna sellisel juhul toimub raadioside piiramine

polügoonidel.

Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse raames raadioside piiramine ei mõjuta raadiosidel

põhinevate sideteenuste tööd, kuna nimetatud eesmärkidel toimub raadioside piiramine selleks

ettevalmistatud aladel, näiteks polügoonidel.

Eelnõu soodustab kaitsetööstuse arengut, mis omakorda tähendab Eesti riigile laekuvat

lisamaksutulu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu rakendamine ei too riigile kaasa otseseid kulusid.

TTJA töökoormus tõuseb vähesel määral, kuna suureneb sagedusloa taotlemise õigust omavate

isikute ring, ning ametile lisandub kooskõlastuse läbiviimise kohustus ministeeriumitega

piiravate tingimuste ajakohasena hoidmise jaoks.

8. Rakendusaktid

ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel muudetakse Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005.

aasta määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“ (RT I, 04.08.2026, 13; kättesaadav Riigi

Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/104082026013).

Määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Kuna eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kellelegi kaasa kohustusi vaid sellega antakse

õigus raadioside piiramist võimaldavate seadmete kasutamiseks, kui selleks nähakse vajadust,

siis jõustuvad muudatused üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) 26-0280 kaudu kooskõlastamiseks

Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

13

Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe peastaabile, Transpordiametile,

Kaitsepolitseiametile, Eesti Lennuakadeemiale, Sisekaitseakadeemiale,

Lennuliiklusteeninduse AS-ile, AS-ile Eesti Varude Keskus, Eesti Energia AS-ile, Elektrilevi

OÜ-le, Elering AS-ile ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.

Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kaitseministeerium10

kooskõlastasid eelnõu märkustega. Kliimaministeerium ei kooskõlastanud eelnõu.

Eelnõule esitasid arvamuse Lennuliiklusteeninduse AS, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus ning Riigikantselei.

Ülevaade märkuste ja arvamuste arvestamisest ning mittearvestamisest on toodud seletuskirja

lisas 2.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …….. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

10 Kaitseministeeriumi kiri on märkega asutusesiseseks kasutamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 3 (1)).

1

Elektroonilise side seaduse ja sellest

tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301

“Raadioside piiramise kord” muutmine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määruses nr 301 “Raadioside piiramise kord”

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse paelkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raadioside piiramise tingimused ja kord“;

2) määrust täiendatakse § 24 järgmises sõnastuses:

„§ 24. Raadioside piiramine teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandate isikute

poolt

(1) Kolmandad isikud võivad raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.

(2) Lõikes 1 nimetatud isik saab raadiosidet piirata elektroonilise side seaduse § 115 lõike 1

punktide 1–5 ja 9 kohaselt väljastatud sageduslubade alusel ja tingimustel ning sagedusloa

omaniku nõusolekul.

(3) Lõikes 1 nimetatud isik esitab sagedusloa omanikule:

1) sooviavalduse raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil;

2) info raadioside piiramise aja ja koha kohta;

3) info raadiosidet piirava tehnilise vahendi kirjelduse, sealhulgas piiratavate raadiosageduste

ning kiirgusvõimsuse kohta;

4) info planeeritavate kahjulike mõjude riskimaandamise meetme kasutamise kohta.

(4) Sagedusloa omanik võib lubada teadus- ja arendustegevuse läbiviijal raadiosidet piirata

selleks ettevalmistatud maa-alal või ehitisel.

(5) Sagedusloa omanik võib vajaduse korral teha raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi

kontrollmõõtmise.

(6) Raadioside piiramise korral sagedusloa tingimustest kinnipidamise eest vastutab sagedusloa

omanik.“;

3) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioside piiramiseks ettevalmistatud maa-alal või ehitisel peab nähtaval kohal olema

selgitav teave selle kohta, et piirkonnas võib esineda raadiosidehäireid või raadioside

kasutamine on piiratud.

2

(2) Teabe raadioside piiramise piirkonna, kasutatava vahendi, eeldatava kestuse ja piiratavate

raadiosageduste kohta peab raadioside piiramise õigust omav isik edastama Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile esimesel võimalusel enne raadioside piiramist, välja arvatud

lõikes 3 sätestatud juhtudel.

(3) Kui enne ootamatu sündmuse toimumist ei ole võimalik esitada teavet raadioside piiramise

kohta või kui julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt ei ole teabe esitamine otstarbekas, siis teavitab

raadioside piiramise õigust omav isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit raadioside

piiramise piirkonnast, raadioside piiramise kestusest ja piiratud raadiosagedustest pärast

raadioside piiramise lõppu ühe tööpäeva jooksul.“;

4) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 pealkiri ja tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠5. Piirangute seadmine raadioside piiramisele

(1) Raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks võivad

põhjendatult lisada piiravaid tingimusi alljärgnevad ministeeriumid:

1) Justiits- ja Digiministeerium;

2) Kaitseministeerium;

3) Kliimaministeerium;

4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

5) Siseministeerium;

6) Sotsiaalministeerium.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet küsib lõikes 1 nimetatud ministeeriumide käest

objektide loetelu koos nendele lisatud piiravate tingimustega, mille kohta on asjaomasel

ministeeriumil piiravaid tingimusi raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutamiseks.

(3) Lõikes 2 nimetatud objektide loetelu koos piiravate tingimustega värskendatakse

minimaalselt kord kahe aasta jooksul.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestab sagedusloa andmisel lõikes 2 toodud

objektide ja piiravate tingimustega.

(5) Vajaduse korral teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosidet piirava

raadiotehnilise vahendi kontrollmõõtmise.“.

1

Elektroonilise side seaduse ja sellest

tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse/ettepaneku arvestamine /

mittearvestamine

Kliimaministeerium 25.03.2026 nr 1-5/26/890-4

Kliimaministeerium ei kooskõlasta elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu järgmistel põhjustel.

1. Kliimaministeerium toetab põhimõtet anda elutähtsa teenuse osutajatele (edaspidi ETO)

võimalus kaitsta oma kriitilist taristut mehitamata õhusõidukitest tulenevate ohtude eest.

Samas peame oluliseks, et kavandatav regulatsioon oleks selgelt piiritletud, kooskõlas nii

riigisiseste arengute kui ka Euroopa Liidu õigusega ega tooks kaasa põhjendamatut

halduskoormust ega õiguslikku ebaselgust.

Juhime tähelepanu, et Riigikantselei ettevalmistamisel olev mehitamata õhusõidukite seire

ja tõrje regulatsioon näeb ette kitsama lähenemise, mille kohaselt piiritletakse tõrjeõigus

eelkõige riigikaitseobjektideks määratud kriitilise taristuga ning nähakse ette nii passiivsete

kui ka vajadusel kineetiliste meetmete kasutamine. Samuti on kavas koondada peamine

vastutus mehitamata õhusõidukite tõrje eest Politsei- ja Piirivalveamet kätte. Leiame, et

selline lähenemine on põhjendatud ning aitab vältida olukorda, kus elutähtsat teenust

korraldavad asutused peaksid hakkama iseseisvalt hindama kriitilise taristu staatust ning

andma sellest tulenevalt ETO-dele õiguse raadiosidet piirata. See tooks kaasa

märkimisväärse halduskoormuse kasvu ning võib tekitada ebaselgust erinevate taristute ja

teenuste toimimisele avalduvate mõjude osas.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus)1.

2. Juhime tähelepanu võimalikule vastuolule Euroopa Liidu õigusega seoses raadioside

tahtliku häirimise (jamming) lubatavusega. Euroopa Liidu raamistikus on raadioside

häirimine tsiviilkäibes üldjuhul keelatud ning lubatud üksnes väga piiratud erandina

riigikaitse ja julgeoleku eesmärkidel, eeldusel et vastavat tegevust viivad läbi pädevad

riigiasutused. Eelnõus kavandatud lähenemine, mis võimaldaks raadioside häirimist ka

Märkus on võetud teadmiseks.

Raadioside häirimine on üldjuhul keelatud ning

raadiohäirete tekkimise riskide maandamiseks on

ELi tasandil sätestatud kohustus raadioseadme

1 Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus).

2

teatud tsiviilsetele osapooltele, ei näi olevat nende põhimõtetega kooskõlas. Eeltoodust

tulenevalt leiame, et raadioside häirimisega seotud pädevus peaks jääma selgelt

riigiasutustele ning regulatsioon peaks olema kitsamalt piiritletud, et tagada õigusselgus,

vältida vastuolu Euroopa Liidu õigusega ning minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid

teistele sidevõrkudele ja elutähtsatele teenustele.

kasutamiseks taotleda riigilt sagedusluba.

Sagedusloaga sätestatakse vajalikud

raadiosageduste kasutamise tehnilised tingimused,

mis aitavad vältida raadiohäireid.

Küll on lisaks sätestatud näiteks Raadioseadmete

direktiivis (2014/53/EL) erand, et riigikaitse ja

riigijulgeoleku valdkonnas on võimalik kasutada

seadmeid, mis ei vasta raadioseadmete direktiivile

(näiteks antud juhul raadioside piiramist võimaldav

seade). Leiame, et ka raadioside piiramise

seadmete kasutamise väljaõpe või seadmete

arendamine ja testimine on selgelt kooskõlas nii

riigikaitse kui ka -julgeoleku tagamise

eesmärkidega. Kui väljaõpet või testimist tehakse

kontrollitult selleks ettevalmistatud polügoonil ja

sagedusloa alusel, on ka raadiohäirete tekkimise

risk, mis mõjutaks kolmandaid osapooli,

maandatud.

3. Leiame, et eelnõu ei käsitle piisava põhjalikkusega raadioside häirimisega kaasnevaid

riske lennuohutusele ega taga asjakohaste ennetavate meetmete süsteemset rakendamist.

Eriti problemaatiline on eelneva riskihindamise selge nõude puudumine. Kehtivas praktikas

ei sisalda raadioside häirimiseks esitatav sagedusloa taotlus piisavat teavet taotleja poolt

kavandatud riski maandamise meetmete kohta. Selle tulemusena on riskide tuvastamine ja

asjakohaste maandamismeetmete määratlemine suures osas jäänud sagedusloa

kooskõlastajate kanda. Selline lähenemine ei taga tasakaalustatud ega piisavalt läbipaistvat

menetlust.

Peame vajalikuks, et potentsiaalne raadioside häirija hindaks eelnevalt oma kavandatava

tegevuse mõju ning esitaks koos taotlusega ka konkreetsed riski maandamise meetmed. See

võimaldaks kooskõlastajatel paremini hinnata taotleja teadlikkust ja võimekust ning toetaks

sisulisemat ja tõhusamat otsustusprotsessi. Samas rõhutame, et eelneva riskihindamise nõue

ei asendaks kooskõlastajate rolli, vaid täiendaks seda.

Märkust ei ole arvestatud.

Rõhutame, et sagedusloa taotlemise kohustus jääb

püsima ja see annab võimaluse Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusalal lisada omapoolsed piiravad tingimused,

mida TTJA sagedusloa andmisel aluseks võtab.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata.

3

Seega leiame, et kahjulike kõrvalmõjude tekkimise

riskid on sellega piisavalt maandatud sh

lennundusele.

4. Eelnõu ei ole praegusel kujul piisavalt kooskõlas rahvusvaheliste lennundusnõuetega.

Vastavalt ICAO Annex 10 – Aeronautical Telecommunications standarditele peab riik enne

raadiosüsteemide katsete või võimaliku häiringu lubamist rakendama kõik vajalikud

ettevaatusabinõud kahjuliku häiringu vältimiseks. See hõlmab eelnevat tehnilist ja

ohutusalast hindamist (riskianalüüs või safety assessment). Samuti tuleneb Annex 10-st

kohustus tagada aeronautiliste sageduste kaitse häiringu eest, mis eeldab häiringuriski

eelnevat hindamist.

Märkust ei ole arvestatud.

Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille

käigus Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski

kolmandatele osapooltele.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata.

5. Tuleb arvestada, et GNSS-signaalide ja raadioside häirimist käsitletakse otsese ohuna

lennuohutusele. Vastavalt EASA alusmäärusele (EL) 2018/1139 peab riik kehtestama

meetmed, mis ei ohusta lennuohutust. Sellest tulenevalt peab iga tegevus, mis võib

mõjutada navigatsioonisüsteeme, lennujuhtimise sidet või GNSS-signaale, läbima

asjakohase ohutushindamise.

Märkus on võetud teadmiseks.

Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille

käigus Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski

kolmandatele osapooltele.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata. Ka praeguse kehtiva regulatsiooni

4

raames saab GNSS signaalide häirimist teostada

ning seda võib teha üksnes lennuohutuse eest

vastutava kooskõlastusega ning nende poolt

esitatud tingimuste alusel. Sama põhimõte jääb

kehtima uue eelnõuga planeeritava regulatsiooni

raames.

6. Leiame, et eelnõu ei taga piisavalt Euroopa Liidu õiguse nõuete täitmist. Euroopa

elektroonilise side seadustik (direktiiv (EL) 2018/1972) kohustab liikmesriike vältima

kahjuliku häiringu teket. Ilma eelneva riskihindamiseta ei ole võimalik seda kohustust

praktikas täita.

Märkust ei ole arvestatud.

TTJA hindab enne sagedusloa andmist võimalikke

kaasnevaid riske ja sätestab sagedusloale vajalikud

tehnilised tingimused, mis maandavad võimalikke

riske.

Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille

käigus Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski

kolmandatele osapooltele.

7. Raadioside häirimiseks kasutatavad seadmed ei ole tsiviilkäibes vabalt kättesaadavad

ning nende hankimine ja kasutamine on seotud riigikaitseliste protsessidega. Samuti on

häirimise tehnilised parameetrid ja ulatus üldjuhul käsitletavad tundliku teabena. Sellest

tulenevalt jääb ebaselgeks, millisel viisil ja milliste teadmiste alusel peaksid eelnõus

nimetatud laiendatud isikute ringi kuuluvad osapooled sellist tegevust õiguspäraselt ja

ohutult teostama.

Märkust on arvestatud osaliselt.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

Raadioside piiramine väljaõppe või teadus- ja

arendustegevuse eesmärgil on piiritletud selleks

ettevalmistatud keskkondadega (polügoon,

varjestatud ehitis), mis maandab riski, et raadioside

piiramisega kaasnevad riskid mõjutaksid

kolmandaid osapooli.

5

8. Eelnõu kohaselt peab sagedusloa taotleja, kelleks on ka riigi enamusosalusega äriühing

või ETO, lisama taotlusele elutähtsa teenuse toimepidevust korraldadavalt asutuselt

(edaspidi ETKA) või valdkonda koordineerivalt ministeeriumilt saadud kooskõlastuse. Kui

taotleja seda teinud pole, jätab TTJA sagedusloa andmata. Seletuskirjas on märgitud, et

halduskoormust ettevõtjatele ei kaasne, kuid eelnõuga tekib ettevõtjal, kes on riigi

enamusosalusega või ETO, uue regulatsiooni järgi topelt halduskoormus sagedusloa

taotlemisel:

1) taotleja, kes on riigienamusosalusega või ETO, peab saama kinnituse ETKA-lt või

valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt;

2) taotleja peab taotlema sagedusloa.

Seletuskirjas ei ole kaalutud, miks ei võiks TTJA ise küsida kinnitust valdkonna ETKA-lt

või valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt. Sarnane protsess toimib täna näiteks

hoonestusloa menetluses, kus TTJA hoonestusloa andjana peab küsima asjaomase asutuse

arvamust (EhS § 1135).

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

9. Jääb ebaselgeks, miks eelnõu punkti 1 kohaselt määratakse kinnituse andjaks osadel

juhtudel kaks asutust. Kui merenduses on täna ETKA ja valdkonna eest vastutav

ministeerium sama asutus, siis teistes valdkondades nii olla ei pruugi. See tähendab, et

osades valdkondades võib riigienamusosalusega ettevõttel või ETO-l tekkida segadus,

kellelt ta kooskõlatuse saama peab. Protsessi võib pikendada ka valdkonna eest vastutava

ministeeriumi ja tema haldusalas oleva ETKA vahelise kokkuleppe puudumine, kes

kooskõlatuse andma peab. Niinimetatud kahele asutusele saatmine ja ootamine, kes enne

vastab, toob kaasa töökoormuse kasvu mõlemale ametiasustusele.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

10. Teeme ettepaneku saata eelnõu arvamuse avaldamiseks ka AS-le Tallinna Sadam, kel

tekib õigus eelnõukohaseid taotlusi tegema hakata.

Oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osalema edasistes aruteludes.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

Kaitseministeerium 30.03.2026 nr 5-7/26/25-42

Siseministeerium 08.04.2026 nr 1-7/87-7

Justiits- ja Digiministeerium esitas Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja Märkus on võetud teadmiseks.

2 Kaitseministeeriumi kiri on märkega asutusesiseseks kasutamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 3 (1)).

6

selle lisad. Käesolevaga esitab Siseministeerium omapoolsed ettepanekud eelnõu ning selle

lisade muudatusteks:

1. Teeme ettepaneku siduda raadioside piiramine riigiasutuste vastutusvaldkondadega ning

riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) poolt

konkreetsete olukordadega:

1.1 Eelnõuga muudetav elektroonilise side seaduse (ESS) § 115 lg 1 p 1 sõnastus ei anna

piisavalt selget liigendust, millisel asutusel, millise vastutusvaldkonna ülesannete täitmiseks

raadioside piiramise õigus antakse. Loetellu tuleks vastutusvaldkonnana lisada kuriteo

tõkestamine julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 4 kohaselt ning asutuste loetelus tuleks

nimetada JAS alusel riigi julgeolekut tagavad asutused. Seetõttu leiame, et ülesannete ja

õiguste loetelu ei saa olla selliselt, nagu eelnõus pakutud on ja soovitame loetelu

koostamisel lähtuda lennundusseaduse § 41 analoogiast.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

1.2 Eelnõuga muudetav ESS § 115 lg 1 p 3 sõnastus „riiklikult olulise objekti kaitseks“ on

liialt üldine ja kõikehõlmav, mistõttu tuleks sätestada ka konkreetsed situatsioonid, mille

realiseerumisel võib raadiosidet piirata. Minimaalselt tuleks nimetatud piirangud sätestada

seletuskirja juurde lisatud Vabariigi Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja

kord“ kavandis (edaspidi määruse kavand). Praegusel juhul ei täpsusta määruse kavand

riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja poolt raadioside piiramise

aluseid. Määruse kavand § 4 lg 1 sätestab, et ETO võib raadiosidet piirata teenuse

osutamiseks vajaliku objekti kaitseks. Samuti sätestab määruse kavand § 4 lg 4, et riigi

enamusosalusega äriühing võib piirata raadiosidet enda tegevuseks olulise objekti kaitseks.

Seega laiendatakse raadioside piiramiseks küll õigustatud isikute ringi, kuid see õigus

jäetakse liialt üldiseks, mis võib tekitada praktikas ebaselgeid olukordi. Elektroonilise side

seaduses või vähemalt määruse kavandis tuleks selgelt loetleda konkreetsed situatsioonid,

mille korral ETO või riigi enamusosalusega äriühing tohib raadiosidet piirata (nt vahetu oht

objektile).

Eelnõu kohaselt antakse ESS § 115 lg 1 p 3 puhul õigus raadiosidet piirata riigi

enamusosalusega äriühingule või elutähtsa teenuse osutajale. On kaheldav, kas ESS § 115

lg 1 p 1 kavandatav sõnastus katab ära selle, et ESS § 115 lg 1 p 3 nimetatud objektide

kaitseks saavad raadioside piiramist kasutada ka asutused, kellel võib see vajadus olla, nt

Politsei- ja Piirivalveamet. Üksikut objekti puudutav oht ei pruugi olla alati selline, mis

mahub riigi julgeoleku tagamise alla, samuti võivad osad objektid asuda avalikkusele

piiratud ligipääsetavusega kohtades, kus ei ole seost avaliku korra tagamisega. Seetõttu on

otstarbekas sätestada ka riigiasutusete puhul raadioside piiramine objektide kaitseks

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

7

selgesõnaliselt. Analoogiaks võib siin võtta lennundusseaduse § 601 politsei poolt

valvatavate objektide osas.

1.3 Täiendavalt soovime märkida, et ETO-l riiklikult olulise objekti näitena on seletuskirjas

toodud elektritaristu – samas enamus kriitilisest elektritaristu objektidest on muutumas

riigikaitseobjektideks. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus (668SE) räägitakse

ajutiselt ja alaliselt kaitstavast olulisest objektist, mille ründamine, hõivamine,

kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse

täita kriisiülesannet. Ehk need objektid peaks katma ka olulised ETO objektid ja

perspektiivis võiks ajutiselt ja alaliselt kaitstavad olulised objektid katta eelnõus pakutava

„riiklikult olulise objekti“. Seega vajaks mõiste „riiklikult oluline objekt“ kohendamist

ja/või seletuskirjas täpsemat selgitamist.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

2. Juhime tähelepanu, et määruse kavand § 4 lg 4 kasutab terminit „enda tegevuseks oluline

objekt“, mis on oluliselt laiem kui eelnõuga muudetava ESS § 115 lg 1 p-s 3 kasutatav

„riiklikult oluline objekt“. Taoline terminoloogiline lahknevus võib jätta riigi

enamusosalusega äriühingule liialt vaba valiku, millistel objektidel raadiosidet piirata.

Seaduse eelnõu tasandil on raamistus kitsam, seega peaks ka määruse kavand selle järgi

joonduma.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

3. Siseministeerium palub kaaluda raamistiku loomist selleks, et arendada ühtne e-teenus

sageduslubade taotluste esitamiseks, kooskõlastamiseks ja otsustamiseks. Praegune e-posti

ja dokumendihaldussüsteemide kaudu kooskõlastuste küsimine tekitab märkimisväärset

halduskoormust ning killustab teabevoogu. Keskne keskkond vähendaks koormust,

kiirendaks ja tõstaks menetluse läbipaistust. Sealjuures oleks võimalik kehtestada

tingimused reeglipõhise automaatse kooskõlastusringi loomiseks. Määruse kavand § 7

annab Siseministeeriumile õiguse seada piirangud raadioside piiramisele objekti põhiselt,

aga ei näe ette protseduuri, kuidas Siseministeerium saab teavet objektidest, kus piiramise

võimekust taotletakse või on taotletud.

Märkus on võetud teadmiseks.

Eelnõuga kavandatakse sageduslubade taotlemise

ja kooskõlastuste andmise protsessi lihtsustamist,

mis vähendaks tänast halduskoormust nii

sagedusloa taotleja kui ka kooskõlastajate jaoks.

Sagedusloa taotlemise protsess on e-teenusena

kasutatav.

4. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud järgmist: „Raadioside piiramine mõjutab selle

mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust, kuid seda vähesel määral.

Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes vahetu ohu tõrjumise

hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt. Ohu tõrjumisest

saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida võib kaasa tuua mobiilside lühiajaline

häirimine.“ Siseministeerium märgib, et raadioside piiramisega kaasnev mõju võib olla ka

näiteks ohuteavituse kanalite toimimise pärssimine. Näiteks võib ründedroonide takistamise

eesmärgil olla piiratud ka varjumishoiatuste jõudmine inimesteni, kes on potentsiaalses

Märkus on võetud teadmiseks.

Ohuteavitus on Eestis mitmekihiline, mis hõlmab

erinevaid sidekanaleid või ka näiteks sireene.

Mitmekihilisus loob paremad eeldused inimeste

teavitamiseks ka olukorras, kus vahetu ohu

tõrjumiseks on vajalik mingeid raadioside kanaleid

piirata, et hoida ära potentsiaalne suurem kahju.

8

rünnakalas. Samas on just sellisel ajahetkel oluline tagada, et mõjupiirkonnas viibivaid

isikuid rünnakust viivitamata teavitatakse. Seega tuleks täpsemalt hinnata, millist mõju võib

avaldada raadioside piiramine isikute suhtes, kes on potentsiaalses rünnakualas ning mis

protseduuri järgi on võimalik katkestada raadioside piiramine kui ohu tõrjumisest tekkiv

kahju on suurem kui saadav kasu.

Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille

käigus Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab.

Seeläbi saab ohuteavituse eest vastutav

ministeerium lisada piiravaid tingimusi nimetatud

riski maandamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 10.04.2026 nr 2-3/784-2

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab käesolevat seadusemuudatust

ning kiidab algatust laiendada raadioside segamise võimalusi. See on oluline tehnoloogiline

arendusetapp, mida erasektoril on siiamaani olnud praktiliselt võimatu testida. Pakutud

seadusandliku muudatusega loodaks paindlikud õiguslikud võimalused selle tehnoloogia

testimiseks ning seejuures loodaks potentsiaal Eestile konkurentsieelise tekitamiseks

mehitamata lennunduses ja laiemalt sidearendustehnoloogiates. Täiendavalt teeb MKM

ettepaneku kaaluda seadusemuudatuse raames järgmiseid elemente:

1. Suheldes erasektori esindajatega mehitamata lennunduse ning kaitsetööstuse valdkonnast

on ilmnenud teatavad takistused raadioside tugevusvõimsustega varajase faasi ettevõtetel,

kes veel eraldi sageduslubade taotlemiseks pole piisavalt küpses faasis. Nimelt on

valdkonnas juba pikemalt kasutusel seadusandlikkust standardsest maksimumist (100mW)

võimsamad saatjad ning paljud alustajad kasutavad neid teadmata, et see pole lubatud või

seda nõuet mitte täites. Samaaegselt on mehitamata lennundus valdkonnana kiiresti arenev

ja vajab aina enam sagedusruumi. Selle pinnalt peaks kaaluma võimalust määrata

mehitamata lennunduseks eraldi sagedusala ja/või võimaldada sellel sagedusalal senisest

maksimumist suuremaid võimsusi ilma eraldi sagedusloa taotluseta (nt 1-2W). Seejuures

võib luua sides sarnase amatöör testsüsteemi nagu on lennunduses A1/A3 piloodilubade

näol, mis on lihtsasti ja kiiresti kättesaadav, kuid tagab riigi perspektiivist piisava ohutuse.

Täpse lahenduse usaldame valdkondlike ekspertide kätte, kuid selge on, et mehitamata

lennundusel on vaja aina enam ruumi sagedusaladel ning seal kasutatavad võimsused ei ole

enam kooskõlas tehnoloogilise arenguga.

Märkus on võetud teadmiseks.

Nõustume, et drooni juhtimissagedused on

kitsaskoht ja see vajab tähelepanu. Hetkel väljub

ettepanek eelnõu skoobist.

Eraldi sagedusala leidmine on võimalik

osapooltega läbi arutada. Vajaliku sagedusala

leidmisel on vajalik muuta ettevõtlus ja

infotehnoloogiaministri määrust „Eesti

raadiosagedusplaan“.

9

2. Lisaks side segamise võimaluse puudusele on sektor varasemalt toonud esile ka

puudujäägid tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtul ja testimisel, milles videopilti

edastatakse kõrgemal kui 6.1GHz (kuni 8GHz) sagedusel. Samuti soovitakse kasutada ka

varieeruvaid sagedusi, et testida side segamise vastaseid tehnoloogiaid, et mehitamata

õhusõiduk või muu tehnoloogia suudaks side segamise oludes hakkama saada. Sektori

suunitlusel teeme ettepaneku, et sarnaselt side segamise õigusele võiks ka nende

tehnoloogiliste võimaluste teadusarenduslike testimise õiguse anda laiendatud ringile

asutustele, kes saaksid omakorda seda võimalust pakkuda ettevõtetele teenusena.

Märkus võetud teadmiseks.

Erinevate tehnoloogiate testimine (va

raadiosageduse piiramine) on täna võimalik, kui

selleks leidub vaba raadiosagedusressurss. TTJA

annab selleks otstarbeks võimaluse korral

sagedusloa.

Eelnõu kontekstis luuakse mehitamata sõidukite

tõrjeks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealad

ning see lihtsustab see ka ettepanekus välja toodud

murekohta.

Lennuliiklusteeninduse AS (e-mail 25.03.2026 KLiMi)

ESS_MS raadioside piiramine SK

“Oluline on rõhutada, et raadioside piiramine mehitamata õhusõidukite tõrjumise eesmärgil

peab toimuma kooskõlas kehtiva lennundusseaduse § 41 lõikega 1. See tähendab, et kui

näiteks elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) soovib kaitsta mõnda kriitilist objekti, siis

tuleb selle objekti ümbruses kehtestada lennukeelutsoon mehitamata õhusõidukitele

vastavalt lennundusseaduses sätestatule.”

Kommentaar: Kui mõne kriitilise objekti juures toimub raadioside piiramine (nt.

Tallinna vangla) ja sellel võib olla otsene mõju lennundusele ja selle ohutusele (nt.

GNSS signaali segamine), kuidas see info/teadmine jõuab EANSi, kes

vajadusel/võimalusel teavitab õhusõidukeid võimalikest häiringutest? ETTEPANEK:

Tuleb luua sagedusloa omanikule raadioside piiramise korral seotud osapoolte

teavitamise kord.

Märkus võetud teadmiseks.

Sagedusloa andmisel raadioside piiramiseks säilib

protseduur, mille käigus Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski

kolmandatele osapooltele.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata.

“Punktiga 1 täiendatakse § 12 lõikega 5, mille kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja või

riigi enamusosalusega äriühing riiklikult olulise objekti kaitseks sagedusloa taotlemisel

taotlusele lisama vastava elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse (edaspidi

ETKA) või valdkonda korraldava ministeeriumi kinnituse raadioside piiramise vajaduse

kohta vastaval objektil.”

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

10

Kommentaar: Kas ETKA või valdkonda korraldav ministeerium on piisavalt pädevad

hindama erinevate objektide asukoha ja raadioside piiramise mõju lennundusele?

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

“Punktiga 3 täiendatakse § 14 lõiget 1 punktiga 11, millega sätestatakse uus sagedusloa

andmise keeldumise alus.

Kuna riigi enamusosalusega äriühing või ETO peab eelnõu § 1 punkti 7 (ESS-i § 115 lõige

12) kohaselt raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemiseks küsima ETKA või

valdkonda koordineeriva ministeeriumi käest kooskõlastuse, kas plaan luua mingi tema

valduses oleva objekti kaitseks selle ümber raadioside piiramise võimekus on üldse

põhjendatud ja mõistlik, siis on vaja sätestada ka alus, et vastava kooskõlastuse puudumisel

on TTJA-l õigus sagedusluba mitte väljastada.”

Kommentaar: Mis saab näiteks olukorras, kus Tallinna vanglas on raadioside

piiramine teatud olukordades õigustatud aga mõju lennundusele ja ohutusele võib olla

suur? Kuidas EANS saab teada, et antud territooriumil tegeletakse raadioside

piiramisega (nt. GNSS)?

Märkus võetud teadmiseks.

Sagedusloa andmisel raadioside piiramiseks säilib

protseduur, mille käigus Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski

kolmandatele osapooltele.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata.

“Samuti luuakse võimalus raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.

Eestis kasvab mehitamata õhusõidukite tööstus, kuid tooteid on vaja katsetada ka

olukordades, kus nende juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Kehtiv õigus sellist

võimalust ette ei näe. See võib omakorda tekitada olukorra, kus tootjad lahkuvad Eestist

riikidesse, kus sellised võimalused on neile loodud. Mehitamata õhusõidukite tootjatele ei

nähta ette otsest õigust taotleda raadioside piiramise sagedusluba. Toodete katsetamiseks on

neil võimalik kasutada loodavaid polügoone, kuhu Kaitsevägi, Kaitseliit või

Sisekaitseakadeemia on raadiosidet piiravad seadmed paigaldanud. Tööstus saab katsetada

vastavatel polügoonidel kokkuleppel selle omanikuga. Lisaks on üks oluline mehitamata

õhusõidukite katsetamise võimaluste pakkuja Metroserdi rakendusuuringute keskus, kes

saaks samuti võimaluse oma polügoonil luua võimaluse raadioside piiramiseks.”

Kommentaar: Kas raadioside piiramise ajaks väljastatakse NOTAM (kui võib

mõjutada õhusõidukeid)? Kuidas kinnitatakse polügoonide alad?

Märkus on võetud teadmiseks.

Eelnõu ei muuda NOTAMi väljastamise

põhimõtteid ega polügoonida kinnitamise korda.

Eelnõu soodustab valdkondlikku teadus- ja

arendustegevust.

“Punktiga 7 täiendatakse § 115 lõigetega 11 ja 12.

Lõige 11 defineerib raadioside piiramise mõiste. Märkus on võetud teadmiseks.

11

Lõikes 12 sätestatakse, et kui raadioside piiramiseks taotleb sagedusluba ETO või riigi

enamusosalusega äriühing, siis peaks ta enne küsima ETKA-lt või valdkonda korraldavalt

ministeeriumilt kinnituse, kas konkreetse objekti kaitseks on vaja luua raadioside piiramise

võimekus. Selline nõue on põhjendatud, kuna elutähtsa teenuse osutajaid on palju ning

riiklikult olulisi objekte veelgi rohkem, seega oleks vaja objektiivset hinnangut, kas ühe või

teise objekti jaoks on raadioside piiramise võimekuse loomine põhjendatud. TTJA on küll

sagedusloa väljastaja, kuid tal puudub pädevus hinnata vastavate objektide olulisust.

Objektiivset hinnangut on kõige pädevam andma ETKA või valdkonda korraldav

ministeerium. Sellise nn filtri kasutamine enne sagedusloa andmist aitab vältida raadioside

piiramise liiga laialdast ja põhjendamatut kasutamist.”

Kommentaar: Kuidas on tagatud, et raadioside piiramise luba kooskõlastades ETKA

või valdkonda korraldav ministeerium on arvestanud lennunduse kriitiliste

objektidega ning ka võimalike mõjudega õhusõidukitele ja lennundusteenuse

pakkujatele?

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

“Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeoleku ja elutähtsate teenuste toimepidevuse

suurendamisele. Muid valdkondi eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta. Eelnõu

rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju ning eelnõu ei avalda

mõju elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule.”

Kommentaar: Kas on arvestatud võimalikku mõju lennundusele?

Märkus on võetud teadmiseks.

Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks on

jätkuvalt ette nähtud sagedusloa taotlemise

protseduur, mille käigus saavad Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala asutused esitada oma piiravad

tingimused. Sagedusloaga antavad tehnilised

kasutustingimused tagavad, et riskid lennundusele

oleks maandatud.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata.

“Raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste

kättesaadavust, kuid seda vähesel määral. Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist Märkust on võetud teadmiseks.

12

rakendatakse üksnes vahetu ohu tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad

seadmed ei tööta alaliselt. Ohu tõrjumisest saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida

võib kaasa tuua mobiilside lühiajaline häirimine.”

Kommentaar: Kust tuleb mobiilside? Võidakse segada ka teisi sagedusi. Kas kuskil on

välja toodud, mis sagedustel on lubatud raadiosidet piirata?

Seletuskirjast on vastav lause välja jäetud, kuna

eelnõus ei reguleerita enam raadioside piiramist

ohuolukorras.

Seletuskirja lisa määruse kavand

“(2) Lõikes 1 nimetatud isik saab raadiosidet piirata elektroonilise side seaduse § 115 lõike

2 punktide 1 ja 2 kohaselt väljastatud sageduslubade alusel ja tingimustel ning sagedusloa

omaniku nõusolekul.”

Kommentaar: Kuidas ja kellega kooskõlastatakse GNSS segamised? Võib olla otsene

mõju lennundusele.

“(5) Sagedusloa omanik võib vajaduse korral teha raadiosidet piirava raadiotehnilise

vahendi kontrollmõõtmise.”

Kommentaar: Kuidas see võimalik on? Mis saab juhul, kui sagedusloa omanikul pole

vahendeid või teadmisi (kompetentsi) seda teha?

“(3) ETKA hindab objekti olulisust riigi toimimiseks vajaliku kriitilise taristu kontekstis ja

kooskõlastab taotluse või jätab selle kooskõlastamata.”

Kommentaar: Kas ja kuidas arvestatakse mõju lennundusele?

Ҥ 6. Raadioside piiramisest teavitamine 3

(1) Raadioside piiramiseks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel peab nähtaval

kohal olema selgitav teave selle kohta, et piirkonnas võib esineda raadiosidehäireid või

raadioside kasutamine on piiratud.

(2) Teabe raadioside piiramise piirkonna, kasutatava vahendi, eeldatava kestuse ja

piiratavate raadiosageduste kohta peab raadioside piiramise õigust omav isik edastama

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile enne raadioside piiramist, välja arvatud

lõikes 3 sätestatud juhtudel.

(3) Kui enne ootamatu sündmuse toimumist ei ole võimalik esitada teavet raadioside

piiramise kohta või kui julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt ei ole teabe esitamine otstarbekas,

siis teavitab raadioside piiramise õigust omav isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametit raadioside piiramise piirkonnast, raadioside piiramise kestusest ja piiratud

raadiosagedustest peale raadioside piiramise lõppu ühe tööpäeva jooksul.”

Kommentaar: ETTEPANEK: Lennuliiklust mõjutavate häirimiste korral tuleb

teavitada ka EANSi (nii GNSS kui ka muud lennunduses kasutatavad

sagedusvahemikud).

Märkus on võetud teadmiseks.

Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks on

jätkuvalt ette nähtud sagedusloa taotlemise

protseduur, mille käigus saavad ka

Kliimaministeeriumi asutused esitada oma piiravad

tingimused kus arvestatakse mõju lennundusele

(kaasaarvatud GNSS-i segamisele esitatavad

NOTAM-i nõuded)

Sagedusloa omanik võib delegeerida piiramise

õiguse ning samas jääb vastutama sagedusloa

tingimuste täitmise eest. Tingimuste kontrolliks

võib loa omanik seadme üle mõõta. Juhul kui ta

ise seda ei suuda võib ta seda taotleda TTJA-st või

keelduda õiguse edasi andmisest.

Siiski on hetkel huvipooli, kes soovivad nimetatud

teenust ettevalmistatud keskkonnas pakkuda ning

on arvestanud vajadusega omada nimetatud

kompetentsi.

Raadioside piiramist riigi enamusosalusega

äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja poolt ei

käsitleta enam selles eelnõus.

Teavitamisnõudeid, mis ei tulene eelnõuga

käsitletavast regulatsioonist saab lisada iga

olukorra kohta eraldi läbi ministeeriumite poolt

esitatavate piiravate tingimuste.

Muud kommentaarid: Kommentaarid on võetud teadmiseks.

13

 Kuidas EANSi teavitatakse, kui segamisel (raadioside piiramisel) võib olla mõju

teenuse pakkumisele või õhusõidukitele?

 Näitena Tallinna vangla - asub sektoris, kus saabuvad ja lahkuvad õhusõidukid

kasutavad GNSS süsteeme. GNSS signaali kadumisel võib olla otsene mõju

lennuohutusele. Seega ei ole võimalik, et Tallinna vangla kasutab segajat ilma, et

EANS ei oleks teadlik (kes saab vajadusel jagada vahetud infot õhusõidukitele).

 Eelnõus ei tooda välja, mis sagedusi/sagedusvahemikke lubatakse segada ning kes

koordineerib võimalikud harjutusalad (nt. kus Lennuakadeemial on võimalik

segamist harjutada).

 Kuidas toimub teavitamine (või kooskõlastamine) lennundusega otseselt seotud

raadioside piiramise korral (nt. GNSS segamine)?

 Kes vastutab kui raadioside piiramisest tingituna tekib ohtlik olukord või

lennundus intsident?

Sagedusvahemike kasutus sõltub konkreetsest

raadioside piiramise seadmest.

Mõju hindamist lennundusele ja teavitamist on

käsitletud eelnevas punktis

Vastutaja sõltub konkreetsest juhtumist.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 24.03.2026 nr 5.-1-1/38-1

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab Justiits- ja

Digiministeeriumit kaasamise eest elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Oleme eelnõud analüüsinud ja

esitame selle kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud.

Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kes võivad raadiosidet piirata ja täpsustatakse, millistes

olukordades on võimalik raadiosidet piirata. See on oluline teema ja toob kaasa mõju

mobiilside teenuse osutajate poolt osutatava elutähtsa teenuse toimimisele. Seda eriti

seetõttu, et eelnõuga antav raadioside piiramise õigus ei sõltu mobiilside teenuse osutajate

enda tegevusest. Samuti ei anna eelnõu mobiilside teenuse osutajatele kaasa rääkimise

õigust või veto-õigust, kui luba piiramiseks seaduse alusel väljastatakse. Eelnõuga tekib

juurde terve rida isikud, kellel õigus häireid tekitada on.

Hetkel ei näi olevat piisavalt hinnatud mobiilsideteenuse toimimise ja kvaliteedi mõju

olukorras, kus teine elutähtsa teenuse osutaja (riigi enamusosalusega ETO) seatakse

eelisseisu ja õigustatakse häirete tekitamist.

Isegi juhul, kui paigaldatakse piiramiseks häireseade konkreetsele objektile, levivad häired

ka väljapoole ning mõjutavad piirkonnas tegutsevate mobiilside teenuse osutajatele teenust.

Seadusest ja sageduslubadest tulenevalt on mobiilside teenuse osutajaid kohustatud tagama

teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi, mistõttu on oluline, et kommunikatsioon ja mõju

hindamine oleksid selged, koordineeritud ja läbipaistvad.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

14

Oluline on, et mistahes häiringu tekitamise puhul oleks peamine kommunikatsioon ja

põhjendused riigi poolt (riigi julgeolek), et maandada avalikkuse ootusi ning vältida

väärarusaamu elutähtsate teenuste võimaliku katkestuse või kvaliteedi languse kohta.

ITL-i seisukohad eelnõu kohta on järgmised:

1. Eelnõu ülesehitus ei taga piisavalt kaitset vältimaks ülemäärast mõju

mobiilsideteenusele kui elutähtsale teenusele.

2. Isikute ringi laiendamine ei ole proportsionaalne ning ei arvesta piisavalt

mobiilsidevõrkude toimimise ja avalikkuse ohutuse aspekti (sh hädaabikõned).

3. Eelnõu lisaks oleva rakendusakti „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ (edaspidi:

määruse kavand) tekst ei loo täiendavat selgust ega kindlustunnet, et piiramine oleks

minimaalne, erandlik, põhjendatud ja kontrollitud.

4. Määruse kavand kordab eelnõu üldiseid põhimõtteid ega täpsusta menetlust ega

kohustusi.

5. Puuduvad selged nõuded mobiilside teenuse osutajate kaasamisele, teavitamisele ja

piiramise mõjude hindamisele.

6. Piiramise tehnilised nõuded on sõnastatud pigem soovitustena.

7. Ebaselgeks jääb mõiste „kolmas isik“ ja „sagedusloa omanik“.

1. märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

Raadioside piiramine väljaõppeks või teadus- ja

arendustegevuse eesmärgil toimub selleks

ettevalmistatud keskkonnas (polügoonil), mis

maandab piisavalt riske, kus raadioside piiramine

võiks mõjutada üldkasutatavate mobiilsidevõrkude

tööd. Raadioside piiramine riigikaitse või riigi

julgeoleku eesmärgil on proportsionaalne meede, et

hoida ära suurem ühiskondlik kahju võrreldes

ajutise mobiilsideteenuse kvaliteedi

halvenemisega.

2. märkus on võetud teadmiseks.

Vt punkt 1 selgitust.

3. märkus on võetud teadmiseks.

Rakendusakti kavand sätestab, et piiramise kestus

peab olema minimaalne ja olema suunatud ohu

tõrjumisele.

4. märkus on võetud teadmiseks.

Rakendusakti kavand täpsustab seaduse muutmise

seaduse eelnõus sätestatut.

5. märkus on võetud teadmiseks.

Vt punkt 1 selgitust.

15

6. märkus on võetud teadmiseks.

Konkreetsemad nõuded esitatakse sagedusloal,

mille väljastamisel TTJA kaalub vajalikke tehnilisi

nõudeid, et raadioside piiramisest tingitud riskid

oleks maandatud.

7. märkust on arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud.

Selgitame oma seisukohti järgmiselt:

1. Õigustatud isikute ringi laiendamine

Eelnõu näeb ette ulatusliku laienduse subjektidele, kellel oleks õigus raadiosidet piirata,

omades selleks seaduslikku alust.

Leiame, et sellisel kujul uutele õigustatud isikutele piiramise õiguse andmise korral:

a) Ei ole tagatud, et piiramist kasutatakse üksnes vältimatu vajaduse korral. Kuna piiramine

ei ole tehniliselt võttes üksnes lokaalne tegevus siis piiramisel kasutatavad seadmed

tekitavad ilmselgelt häireid ka väljaspool konkreetset objekti või territooriumi. Seetõttu

peab selline piiramine olema pigem erandlik, selgelt põhjendatud ning rangelt kontrollitud;

b) Ei ole piisavalt hinnatud mõju mobiilsideteenuse kvaliteedile ja seeläbi ka avalikkuse

ohutusele (sh hädaabikõnedele);

c) Asetatakse elutähtsa teenuse osutajad olukorda, kus nad võivad samaaegselt olla nii

segaja kui häirest mõjutatav teenusepakkuja. Pealegi see võib hakata mõjutama nende endi

teenuseid.

d) Piiramist läbi viivad uued isikud ja teenusepakkujad ei ole pädevad hindama ise

piiramise proportsionaalsust ega mõju, mistõttu me ei saa toetada sellisel kujul teadus- ja

arendustegevusega seotud õppeasutustele ja teisele elutähtsa teenuse osutajale iseseisvat

piiramise õiguse andmist.

ITL-i ettepanek õigustatud isikute ringi laiendamise osas on jätta piiramisõigus vaid

julgeolekuasutustele, Kaitseväele, PPA-le, Päästeametile ning mitte laiendada seda isikute

ringi, sh teadus- ja arendustegevuseks või teise ETO teenuse eelistamiseks. Teadus- ja

arendustegevus ei peaks toimuma reaalvõrgus, vaid selleks ettevalmistatud keskkonnas (nt

polügoonil, varjestatud ruumis). Ka eelnõu seletuskirjas tunnistatakse, et selline piiramine

häirib paratamatult tavaelu ja teenuseid.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa lahendati korrakaitseseaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega (mehitamata õhusõidukite

seire ja tõrje rollijaotus).

Raadioside piiramine väljaõppeks või teadus- ja

arendustegevuse eesmärgil toimub selleks

ettevalmistatud keskkonnas (polügoonil), mis

maandab piisavalt riske, kus raadioside piiramine

võiks mõjutada üldkasutatavate mobiilsidevõrkude

tööd. Raadioside piiramine riigikaitse või riigi

julgeoleku eesmärgil on proportsionaalne meede, et

hoida ära suurem ühiskondlik kahju võrreldes

ajutise mobiilsideteenuse kvaliteedi

halvenemisega.

2. Kiirmenetlus ja riskide hindamine ning kommunikatsiooniplaan

Eelnõu näeb ette võimaluse anda piiramisloa kõrgendatud valmisoleku või eriolukorra ajal

ilma tavapärast menetluskorda järgimata.

Märkus on võetud teadmiseks.

TTJA hindab riske ka kiirmenetluse korral.

16

Leiame, et isegi kiirmenetluse puhul peab olema kohustuslik minimaalne riskihindamine ja

mobiilside teenuse osutajate eelnev kaasamine. Piiramise mõju hindamisel tuleb arvesse

võtta, et häired levivad alati ka väljapoole planeeritud ala. Seetõttu peab piiramisloa

menetlus sisaldama:

• ülevaadet riigi kommunikatsiooniplaanist piirkonna elanikele ja asutustele,

• kõrvalmõjude süsteemset hindamist.

Kuna raadioside piiramised tekitavad häireid osutatavate teenuste kvaliteedile või sidevõrgu

taristu erinevatele elementidele, siis ilma piiramise infota võib tekkida olukord, kus

operaatorid peavad tegema asjatut tööd side kvaliteedi languse põhjuste väljaselgitamiseks.

Mobiilside teenuse osutajad ei saa ega tohi olla olukorras, kus nemad peavad avalikkusele

selgitama riigi poolt rakendatud meetmeid või vastutama teenuse kvaliteedi tajutava

languse eest.

Seetõttu tuleb eelnõus ja määruse kavandis selgelt sätestada:

• Riigi avalik teavitamiskohustus seoses piiramise ja mõjudega;

• Mobiilside teenuse osutajate teavitamise kohustus enne piirangu rakendamist või

erandjuhul vahetult pärast seda.

• Menetluse etappide sidumine konkreetsete tähtaegade ja infovahetusega osapoolte vahel

ning tagada, et piiramise loa menetlemisel hinnatakse süsteemselt mõju ka

mobiilsideteenusele. Mobiilsideteenuse häirimisega seotud riskid peavad olema hinnatud

tegevuse kõikides etappides (ka loa andmisel), mitte üksnes järelevalve tasandil.

• Piiramiseks õigustatud isiku selged õigused ja kohustused. Hetkel on määruse kavandis

räägitud kolmandast isikust, sagedusloa omanikust täpsustamata, kas tegemist on

piiramisega seotud sagedusloaga või keda selle sagedusloa omaniku all silmas peetakse.

Regulatsioon peab olema kõigi osapoolte jaoks selge ja ühemõtteline, et vältida valesti

tõlgendamise riske ja ettenähtud kohustuste täitmata jätmist.

• Täpsustada määruse kavandis piiramise lubatavad tehnilised tingimused, sh kasutatavate

raadioseadmete võimsus, geograafiline mõjuala, mõõtmiste teostamise kohustus, häirete

ennetamine väljaspool vajalikku mõjuala.

Määruse kavandis on sätestatud uus ja tõhusam

kord, kuidas käib sagedusloa taotluse

kooskõlastamine.Uue korra kohaseltküsib TTJA

Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala asutuste käest objektide loetelu koos

nendele lisatud piiravate tingimustega, mille kohta

on asjaomasel ministeeriumil piiravaid tingimusi

raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi

kasutamiseks. Sellist päringut ei tehta igakordselt,

kui sagedusluba taotletakse vaid infot küsitakse üks

kord ning seda värskendatakse minimaalselt iga

kahe aasta järel. Selline kord muudab sagedusloa

menetlemise kiiremaks. Tänase korra kohaselt

küsib sagedusloa taotleja iga kord sagedusloa

taotlemise käigu eelpool nimetatud

ministeeriumitelt kooskõlastuse. Uus kord

võimaldab seetõttu TTJAl ka kiirmenetluse korral

hinnata kaasnevaid riske.

Oluline on rõhutada, et kiirmenetlus on võimalik

kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise

seisukorra või sõjaseisukorra ajal. See tähendab,

et riik peab sellisesse olukorda jõudes igal juhul

käivitama elanikkonna laiema teavituse.

Kolmandat isikut käsitletakse teadus- ja

arendustegevust käsitlevas paragrahvis ja nende all

peetakse silmas teadus- ja arendustegevusega

tegelevaid ettevõtjaid, kes ise oma õigust

raadiosidet piirava seadme kasutamiseks

sagedusluba taotleda.

17

Seadme kasutamiseks vajalikud tehnilised

tingimused määratletakse konkreetse

sagedusloaga. Sagedusloaga sätestatavad

tingimused tulevad elektroonilise side seaduse § 11

lõikest 4.

ITL-i ettepanekud eelnõu muutmiseks:

• Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetav ESS § 115 lg 1 – kitsendada isikute ring tagasi

julgeolekuasutustele ja kui see on oluline siis teadus-ja arendustegevuseks vastavalt

nõuetele selleks ettenähtud väljaõppe polügoonidel või laborites.

• Eelnõu § 1 punktiga 7 lisatav ESS § 115 lg 1¹ – lisada kohustus hinnata mõju

ümbritsevale sidevõrgule ja raadiosidet kasutavatele teenustele, s.h mobiilsideteenusele.

• Eelnõu § 1 punktidega 2-4 täiendatav ESS § 14 (keeldumise alused) – täpsustada, et

segamisluba ei tohi anda juhul, kui tehniline mõju sideteenustele, eriti mobiilsidele ületab

mõistlikku taset.

Märkuseid on arvestatud osaliselt.

ESS § 115 lg 1 muudatus lahendati

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seadusega (mehitamata

õhusõidukite seire ja tõrje rollijaotus).

Teadus- ja arendustegevuse eesmärgil raadioside

piiramine on võimalik selleks ettevalmistatud

keskkonnas. See on eelnõus kirjas ja selgitatud

seletuskirjas.

Raadioside piiramine on vajalik ohuolukordade

ennetamiseks või tõrjumiseks. Sellega võivad

kaasneda teatavad ajutised mobiilside kvaliteedi

häired konkreetses piirkonnas, kus raadiosidet

piiravat seadet kasutatakse, kuid need häired on

oma mõjult väiksemad, kui oht, mis võib

realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks

potentsiaalse pommi kahjutuks tegemine avalikus

kohas.

Mobiilside teenuse kontekstis hinnatakse hädaabi

kättesaadavust.

ITL-i ettepanekud määruse kavandi muutmiseks:

Määruse kavandis on puudulikud:

• geograafilise mõjuala nõuded,

• maksimaalsed lubatud segamisel kasutavate raadiosaateseadmete võimsused,

• sideoperaatorite protsessi kaasamise kirjeldus ja vajalikud tehnilised meetmed;

(teavitamine, mõõtmised).

Teeme ettepaneku:

• täpsustada tehnilisi kriteeriumeid :

• lisada kohustuslik sideettevõtete eelinfoteavitus (v.a otsene oht);

Märkused on võetud teadmiseks.

Seadme kasutamiseks vajalikud tehnilised

tingimused määratletakse konkreetse

sagedusloaga. Sagedusloaga sätestatavad

tingimused tulevad elektroonilise side seaduse § 11

lõikest 4.

18

• lisada sideettevõtete kaasamine standardprotseduuridesse.

Lisaks täpsustada viiteid sätetele nii eelnõus kui määruse kavandis (vt määruse kavandi § lg

2 sisalduv viide ESS § 115 lg 2 p 1 ja 2, mida ei eksisteeri).

Eelnõust tulenevalt teavitatakse raadioside

piiramisest TTJA-d. Kolmandad mõjutatud

osapooled saavad seda infot pärida TTJA-st, mille

TTJA väljastab kui teabe julgeoleku tase ei piira

selle jagamist

Kokkuvõtteks leiame, et seadusest tulenev piiramise õigus ja alused peaksid olema

minimaalsed, erandlikud ning jääma nn viimase võimaluse meetmeks. Me ei toeta

seadusega õigustatud isikute ringi laiendamist teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja

piiramatult nii, et piiramise sagedusloa omanikud võivad lihtsustatud korras häirida

elutähtsat teenust.

Selline laiendamine ei ole õigustatud olukorras, kus mobiilside teenuse osutajate kui

elutähtsa teenuste osutajate kohustusi ei ole selle võrra vähendatud ega vabastatud elutähtsa

teenuse osutamisest või teenuse kvaliteedi tagamisest.

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis neid ka

täiendavalt selgitama.

Märkus on võetud teadmiseks.

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (e-mail 25.03.2026 MKMi)

Edastan Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse (EVS) kommentaarid seoses EIS-s

kooskõlastamisel oleva eelnõuga „Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seadus“ (EIS-i toimik JDM/26-0280).

Kommentaarid puudutavad seletuskirja lisas olevat rakendusakti kavandit „Vabariigi

Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ eelnõu“ ning elektroonilise

side seaduse (ESS) kehtiva redaktsiooni § 1901 ja § 1965.

Märkus on võetud teadmiseks.

Rakendusakti kavand:

- määruse eelnõu alguses on viidatud, et määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse

§ 115 lõike 4 alusel, kuid peaks ilmselt olema „lõike 2“;

- § 1 lõikes 4 toodud sättes on kohustus järgida Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni

Liidu (ITU) soovitusi, mille puhul on EVS-i hinnangul tegemist riigisisese kohustusliku

standardite järgimisega. Seetõttu juhime tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse

§ 42 lg 6 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada

üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate

kohustuste täitmisel.

Märkust on võetud teadmiseks.

Määruse muutmise arvestatakse esitatud

ettepanekutega.

ESS-i kehtiv redaktsioon

Palume võimalusel korrigeerida ka ESS-i § 1901 lg 3 p 1 ja § 1965 lg 5 p 1 sõnastusi, mis

sisaldavad samuti riigisiseseid kohustuslikke viiteid standarditele.

Märkus on võetud teadmiseks.

19

§ 1901 lg 3 p 1 puhul oleme teadlikud, et 3G load on juba ammu välja antud ja sätet ei

kasutata enam, mistõttu on ehk võimalik kaaluda ka ebakorrektse standardiviitega seonduva

kehtetuks tunnistamist vm sobivat lahendust.

Riigikantselei 13.04.2026 nr 2-10/26-00702-1

Justiits- ja Digiministeerium on eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele

kooskõlastamiseks ja huvirühmade arvamuse avaldamiseks esitanud elektroonilise side

seaduse (ESS) ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (RLS) eelnõu (eelnõu).

Eelnõu eesmärk on seletuskirja kohaselt laiendada raadioside piiramise õigust, et tagada

kriitilise taristu kaitse ning võimaldada väljaõpet ja tehnoloogia arendamist muutunud

julgeolekuolukorras.

1. Eelnõu § 1 p 6, ESS § 115 lg 1 p 1 – kehtiv ESS § 115 sätestab raadioside piiramise

alused ning raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks.

Eelnõu § 1 p-ga 6 muudetakse ESS § 115 ning laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad

raadiosidet piirata. Kui kehtiv ESS § 115 lubab raadiosidet piirata Kaitseväel ja vanglal

(piiramine on seotud territooriumiga) ning julgeolekut tagaval asutusel (piiramine on seotud

sündmusega), siis eelnõu laiendab märkimisväärselt raadioside piiramiseks õigustatud

isikute ringi.

Riigikantselei palub seletuskirjas põhjalikult analüüsida niivõrd laia õiguse andmist (ohu

ennetamisel ja tõrjumisel kui ka korrarikkumise kõrvaldamiseks või väljaõppe eesmärgil).

Kahtleme, kas raadioside piiramise õiguse laiendamine on vajalik ja õigustatud ning kas

riske on piisavalt hinnatud.

Tegemist on ääretult laia normiga, mis võimaldaks näiteks ennetamise raames Kaitseväel ja

Kaitseliidul üle Eesti raadiosidet piirata ilma kohustuseta hinnata meetme

proportsionaalsust või sellega kaasnevat mõju vms. Kui vahetu ohu tõttu raadioside

piiramisel kestab raadioside piiramine ohu tõrjumiseni ja võiks eeldada, et see aeg ei ole

pikk, siis näiteks õppuste puhul tuleb arvestada ja näha ette regulatsioon, et raadiosidet ei

tohiks piirata järjest kauem teatud ajast – see võimaldaks maandada raadioside piiramisest

tulenevaid riske.

Kuna raadioside piiramise piirkonnad võivad olla väga erinevad (tiheasustus, hajaasustus,

mitmed olulise tähtsusega taristud lähestikku) ja sellest sõltub ka piiramise mõju

ümbritsevale, siis toome näitena selle, et 2025. aastal kehtestas Kaitsevägi lennupiirangu ala

pooles Eestis, kuna eeldati mehitamata õhusõiduki (MÕS) ohtu üle Venemaa Föderatsiooni

piiri. Kui need kaks meedet esinevad ühel ajal (raadioside piirang ja lennupiirangu ala), siis

võib juhtuda, et seatakse ohtu nt kõned kiirabisse, hobilennundus ja lennundus ning

lennuohutus tervikuna.

Märkust on arvestatud.

ESS § 115 lg 1 sõnastust on muudetud.

Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse

eesmärgil on võimalik raadiosidet piirata üksnes

selleks ettevalmistatud keskkonnas (näiteks

polügoonil).

Sagedusloa andmise protsessi vältel hinnatakse ka

vastavalt taotletud eesmärgile loa andmise

piiranguid ja lisatingimusi. Juhul kui luba

taotletakse arendustegevuseks mitte ohu

likvideerimiseks siis kõrvalised mõjud peavad

olema oluliselt madalamad kui ohu ennetamisel.

20

Seetõttu teeme ettepaneku ohu ennetamise, õppuste ning teadus- ja arendustegevuse

eesmärgil raadioside piiramise korral sätestada seaduses selged raamid näiteks piirkonna,

piiramise aja ja kestuse kohta (nt õppuste piirkond on mõni suurem linn, õppus toimub

nädala sees ja see toimub kolm päeva – kuidas sellisel juhul riske maandada?) või

seletuskirjas selgitada, kuidas sellisel juhul riske maandatakse (näiteks saab teadus- ja

arendustegevuse eesmärgil raadiosidet piirata ainult vastaval polügoonil).

2. Eelnõu § 1 p 6, ESS § 115 lg 1 p 3 – kuivõrd oluline on vaadata taristu kaitset tervikuna

ning käsitleda seda koos riigikaitseobjektide taristukaitse nõuete määrusega, lähtudes

kihilise kaitse põhimõttest – st füüsilised taristukaitse nõuded kombineerituna mh

raadioside segamise võime ning aktiivsete tõrjemeetmetega, siis teeme ettepaneku lähtuda

kehtivast riigikaitseobjektide õigusraamistikust, arvestades, et riigikaitseobjektide

protsessis on juba paigas selged kriteeriumid objektide nimetamiseks, valimiseks ja

hindamiseks ning vajaduse korral ka nende kaitse nõustamiseks.

Riigikantselei ettevalmistatud korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (mehitamata õhusõidukite tõrje rollijaotus) kohaselt

võimaldatakse raadiosidet piirata turvatöötajal ja turvajuhil mehitamata õhusõidukist

lähtuva ohu tõrjumiseks turvaobjektil, mis on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks

või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb

riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist,

turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras. Palume see muudatus eelnõust välja jätta

ning Riigikantselei lisab sätte muudetud kujul enda ettevalmistavasse paketti.

Märkust on arvestatud.

ESS § 115 lg 1 sõnastust on muudetud.

3. Olete seletuskirjas märkinud, et raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas

viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust, kuid seda vähesel määral. Juhime tähelepanu, et

raadioside piiramine ei pruugi mõjutada ainult sideteenuste kättesaadavust. Raadioside

piiramine mõjutab ka lennuliiklust ja lennuohutust, samuti näiteks haiglate tööd. Palume

teil seletuskirja täiendada ja selgitada välja kõikvõimalikud ohud, mida raadioside

piiramine võib kaasa tuua, ning selgitada, kuidas võimalikke ohte maandada.

Märkust on arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud.

4. Samuti toote seletuskirjas esile, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes vahetu ohu

tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt (lk 7).

Palume tuua näiteid, kui kaua võib kesta raadioside piiramine.

Kuivõrd eelnõus reguleeritakse ka teadus- ja arendustegevuse raames raadioside piiramist,

kas tuleb seletuskirjas märkida, kuidas sellisel juhul raadioside piiramist rakendatakse – kui

ei tõrjuta ohtu, siis kui kaua töötavad raadioside piiramist võimaldavad seadmed?

Samuti palume analüüsida, kas võib olla raadioside piiramise tagajärjel ka oht kellegi elule

või tervisele (näiteks ei saa sel ajal kutsuda kiirabi, väikesaarelt ei ole võimalik inimest

Märkus on võetud teadmiseks.

Raadioside piiramise ajalist kestvust reguleeritakse

sagedusloa tingimustega. Näiteks tavapraktika

droonitõrje eesmärgil raadioside piiramisel on

kestus maksimaalselt 5 minutit, mille järel tuleb

veenduda kas oht on jätkuv, ning ohu olemasolus

veendumisel võib uuesti 5 minutit tõrjuda. Ohu

21

õhusõidukiga mandrile haiglasse tuua), ning kui on, siis kes sellisel juhul tekkinud kahjude

eest vastutab.

olemasolu või selle kadumises veendumiseks saab

rakendada drooniradareid või nende puudumisel

veendudtakse visuaalselt.

Teadus- ja arendustegevuse kontekstis tuleb samuti

hinnata millise minimaalse ajaga saavutatakse

soovitud tulem ning vastavad piirangud pannakse

sagedusloale. TTJA loa andmisel järgib

minimaalsuse põhimõtet et minimeerida kõrvalised

mõjud.

ESS § 14. sätestab keeldumise alused sagedusloa

andmisele kus TTJA võib keelduda loa andmisest

kui taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist

või keskkonda. Hädaabi kättesaadavust hinnatakse

sõltuvalt ohu tõsidusest mida neutraliseeritakse.