Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Teie: 21.09.2026 nr 8-1/6782-1
[email protected] Meie: 9.10.2026 nr 3-1/31-1


Arvamuse esitamine täitemenetluse seadustiku
muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse
peatamise regulatsiooni muutmine) väljatöötamise
kavatsusele

Lugupeetav Liisa-Ly Pakosta

Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse peatamise regulatsiooni muutmine) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta.

Nõustume VTK autori seisukohaga, et oluliseks kitsaskohaks on kehtiva täitemenetluse peatamise regulatsiooni vähene paindlikkus, kuna täitemenetluse peatamisel on üldjuhul kogu menetlust hõlmav mõju. Täitemenetluse peatamise otsuse tegemisega kaasneb keeld teha edasisi täitetoiminguid. Selline absoluutne mõju ei pruugi aga olla igas olukorras põhjendatud ja võib kaasa tuua sissenõudja õiguste ebaproportsionaalse piiramise.

Samuti peame vajalikuks täpsustada olukorda, kus täitemenetluse peatamise ajal hakkavad omavahel koos toimima või konkureerima erinevatest menetlustest (näiteks maksejõuetuse avalduse menetlusest, aga ka maksumenetlusest) tulenevad võlgniku vara käsutuskeelud ja vara käsutamist reguleerivad põhimõtted.

Üldise märkusena selgitame, et Koda toetab VTK üldist suunda suurendada kohtutäiturite kaalutlusruumi peatamise ulatuse määramisel. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja mida väiksem on kohtutäituri kaalutlusruum, seda tõhusam on täitemenetlus ja väiksemad on võimalused kohtutäituri ametitoimingute vaidlustamiseks ja väiksem on vaidlustuste lahenduste variatiivsus (st seda suurem on nende ettenähtavus). Täitemenetluse peatamise ulatuse peab täpselt määratlema kas õigusnorm või kohtunik. VTK kohaselt toob regulatsiooni muutmine kohtutäiturite jaoks kaasa töökorralduslikku lisakoormust. Kummati ei sisalda VTK mitte ühtegi viidet sellele, millest peaks või saaks kohtutäitur tekkivat töökorralduslikku lisakoormust finantseerida. Lisakoormus väljendub materiaalselt nii täiendavas tööajas peatamise kaalutlusotsuste koostamisel kui ka võimalike kaebuste lahendamisel, aga ka kaebaja menetluskulude hüvitamises, kui kohus peaks taolise lahendi tegema. Liiati ei väljenda VTK selget skeemi, kuidas peaksid VTK-s kavandatud muudatused aitama kaasa täitemenetluse tulemuslikkusele ega kalkulatsiooni, kui palju oleks praeguse praktika pinnalt võimalik kohtutäituritel nõudeid võlgniku vara arvel täita, kui täitemenetluse peatamine piirduks üksnes konkreetse vaidlusaluse täitetoiminguga. Koda vastustab VTK autori pealiskaudset suhtumist kohtutäituri ametitegevuse finantseerimisse.

I Alljärgnevalt esitame Koja seisukohad VTK põhiliste teemade kaupa.

1. Täitemenetluse osaline peatamine

Põhimõtteliselt nõustume VTK-s esitatud ettepanekuga. Peame vajalikuks läbi töötada kavandatava normi rakendamiseks vajalik infotehnoloogiline lahendus, sh kas konkreetse toimingu peatatud olek peab olema menetlusosalisele nähtav täitmisregistrist või täitetoimikust. Hetkel ei võimalda Koja infosüsteemid ei menetlejale ega menetlusosalisele konkreetse täitetoimingu peatatud oleku selget demonstreerimist ega sea takistusi peatatud toiminguga seotud või sellest sõltuvatele toimingutele. Näiteks kohtutäitur küll näeb toimikus, et võlgniku pangakonto arest on maksejuhiseta (peatatud), kuid tal puudub vahetu teave, kas ja millisel juhul tohib seda aresti muuta või lõpetada. Näiteks kui aresti pole jõutud veel seada, aga juba on kohtumäärusega peatatud kohtutäituri ametitoiming aresti seadmiseks, siis sellise peatamise kohta menetleja elektroonilisest täitetoimikust vahetut teavet ei saa. Samuti ei kuvata sellist informatsiooni täitmisregistris.

2. Täitemenetluse peatamise mõju võlgniku sissetuleku ja konto arestimisele

Kindlasti ei nõustu VTK autori järeldusega, et täitemenetluse peatamise ajal peatub ka võlgniku sissetulekule ja kontodele seatud käsutuspiirangu mõju ning seda piirangut ja kolmanda isiku kinnipidamiskohustust peatamise ajal ei kohaldata. Võlgnikul taastub täitemenetluse peatamise ajaks käsutusõigus kogu sissetuleku ja täies ulatuses ka kontode üle.

Meie 2.05.2023 teemakohasele selgitustaotlusele antud vastuses1 võttis Justiitsministeeriumi esindaja seisukoha, et „TMS § 47 lg 12 teine lause on suunatud kohtutäiturile ja sellega mõeldakse, et nõude täitmine peatub sissenõudja suhtes. Sellisel juhul ei kehti nõude täitmise peatumine kolmandale isikule, vaid kolmas isik teostab kinnipidamise ja maksab raha välja kohtutäiturile. Kohtutäitur aga ei täida nõuet sissenõudjale, vaid hoiustab raha enda käes, tema suhtes kehtib nõude täitmise peatumine.“ Oleme taolise lähenemisega üldiselt päri ja peame vajalikuks, et ka kavandatavas eelnõus lähtutaks samast printsiibist. Peame oluliseks, et täitemenetluse peatamine konkreetse arestimistoimingu osas ei soodustaks võlgniku vara kõrvaldamist täitemenetlusest (näiteks kogumispensioni II samba väljamakse ajastamine ajale, mil täitemenetlus on peatatud). Samas näiteks TMS § 46 lg 2 p 2 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise puhul, millest võib järeldada, et võlgnikule tuleb tagada enda ravimiseks vajalik raha (näiteks töötasu või II samba väljamakse kaudu). Seega teatud juhtudel on tõesti õiguspärane VTK autori järeldus, aga kindlasti mitte läbivalt ega isegi mitte tavapäraselt.

Jääme 2.05.2023 esitatud ettepaneku juurde muuta TMS § 47 lg 12 ls 1 selliselt, et täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata vaid võlgnikule ja sissenõudjale. Kolmandale isikule tuleks peatamise otsus edastada vaid juhul, kui kolmas isik tulenevalt toimingu iseloomust peab olema sellest teadlik. Sellisel juhul oleks reegliks, et sõltumata täitemenetluse peatamisest täidab aresti täitmiseks kohustatud isik arestimisakte endiselt, raha hoiustajaks täitemenetluse peatamise korral on kohtutäitur ja kohtutäitur otsustab, kas ja kui suures osas ta võimaldab võlgnikul (näiteks tema ravikulude katmise vajadusel) hoiustatud raha kasutada. Peatamise aluste äralangemisel on sellisel juhul kohtutäituril õigus otsustada peatamise ajal kogunenud raha jaotamine. Samuti oleks tagatud sissenõudja huvi saada oma nõude rahuldamiseks vahendeid ka täitemenetluse peatamise ajal kogunenud ja hoiustatud rahast. Lisaks ei peaks täitemenetluse peatamine koormama täiendavalt kolmandaid isikuid ehk kehtestama neile erireegleid antud ajavahemikul arestimisakti täitmiseks. Vastupidisel tõlgendusel – täitemenetluse peatamise ajal arestimisakti ei täideta – ei ole tagatud sissenõudja nõude täitmiseks summade arestimine ja sissenõudjad kannavad kahju. Võlgniku õigused oleksid omakorda tagatud läbi raha hoiustamise. Lisaks takistaks ettepaneku kohane lahendus pahatahtlike võlgnike tegevust läbi täitemenetluse peatamise arestimisakti täitmise välistamiseks ja vahendite suunamist enda tarbimisse, mis ei saa olla sundtäitmise eesmärk.

3. Täitemenetluse peatamine mitme konkureeriva täitemenetluse puhul

Nõustume VTK-s esitatuga põhimõtteliselt. Teeme vastavalt eelnevas punktis avaldatud seisukohale ettepaneku, et regulatsioon, mille kohaselt juhul, kui peatub täitemenetlus, milles edastatud sissetuleku arestimise akt on esimesel järjekohal ning kolmas isik seda täidab, asub kolmas isik kuni täitemenetluse peatumise aluseks olevate asjaolude äralangemiseni täitma järgmisi järjekorras olevaid arestimisakte, kohalduks vaid juhul, kui kohtutäitur on koostanud ja edastanud aresti täitvale kolmandale isikule aresti peatamise akti ja analoogiliselt kohalduks ka võlgniku pangakontode arestide täitmisele. Ettepaneku kohaselt peaksid ka krediidiasutused täitma järjekorras järgmist akti, kuni esikohal olev arestimisakt on maksejuhiseta. Kuna võlgniku sissetulek kantakse reeglina tema pangakontole, siis ei jääks see sissetulek pangakontol kas osaliselt või tervenisti arestituks maksejuhiseta arestimisakti alusel, vaid rakenduks järjekorras järgmise arestimisaktiga määratud režiim.

4. Täitemenetluse peatamine füüsilise isiku MJA menetlemisel

Nõustume eelnõu autori seisukohaga, et maksejõuetuse avalduse menetlemise ajal saab määravaks üksnes kohtu poolt selleks perioodiks määratud käsutuspiirang. Kui kohus otsustab maksejõuetuse avalduse menetlemisel võlgniku varale PankrS § 20 lg 1 järgset käsutuskeeldu mitte kohaldada, saab võlgnik avalduse menetlemise ajaks täieliku käsutusõiguse oma sissetulekute ja sarnaste nõudeõiguste üle.

Toetame kavatsust täiendada FIMS-i normiga, mis kohustaks võlgnikku suunama kõik oma sissetulekud ning sarnaste nõudeõiguste alusel laekuvad summad võlgniku enda nimele Eestis krediidi- või makseasutuses avatud kontole. Juhime siinkohal VTK autori tähelepanu mitmelt Eesti krediidiasutuselt Kojale antud kinnitusele, et võlgnikule ei avata pangakontot, kui krediidiasutus saab IAA teenuse vastusega info, et võlgnikul on aktiivne Maksu- ja Tolliameti arest ja vähemalt üks krediidiasutus ei ava võlgnikule eelnevalt seatud arestide olemasolul üldse pangakontot. Seetõttu teeme kõnealusesse kavatsusse puutuvalt ettepaneku, et alternatiivselt võiks võlgnikku kohustada suunata kõik oma sissetulekud ning sarnaste nõudeõiguste alusel laekuvad summad usaldusisiku kutsealasele maksekontole.

5. Täitemenetluse peatamise mõju sundtäitmise aegumisele

Nõustume ettepanekuga.

6. Täitemenetluse peatamine võlgniku surma korral

Ei nõustu kavatsusega, et täitemenetlus peatub alates võlgniku surmast kuni pärimismenetluse või pärandvara inventuuri lõpuni. Käesoleva seisukoha esitamise ajal on Riigikogu menetluses täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 927SE, milles juba kavatsetakse asjakohaselt muuta ja täiendada täitemenetluse seadustiku §-i 16. Leiame, et eelnõus 927SE kavandatud muudatused on eesmärgipärased ja ei vaja VTK kohast muutmist. Kohtutäituritele on selgitatud2, et surnud võlgniku vara suhtes ei tohi teha täitetoiminguid, millest võlgnikku ei olnud teavitatud tema eluajal või võlgniku pärijaid, pärija ajutist esindajat, pärandvara hooldajat või valitsejat pärast võlgniku surma.

II Täiendavad ettepanekud

1. Keelata täitemenetluse peatamine, kui see on jätkumas täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatu alusel

Pankrotihaldurite praktikas on ilmnenud olukordi, kus pankrotivõlgnikuga seotud võlausaldajad esitavad kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avalduse sellises täitemenetluses, mida kohus on lubanud jätkata täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatu alusel. Kohtutäitur peatab täitemenetluse TMS § 46 lg 1 p 1 alusel. Samal ajal aga pankrotimenetlus käib, kuid ei saavuta vara müügiks jätkuma pidanud täitemenetluse peatamise tõttu enda eesmärki. Teeme ettepaneku sätestada seaduses, et TMS § 46 lg 1 p 1 ei kohaldu täitemenetlustele, mille jätkamise on kohus otsustanud vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule. Alternatiivne lahendus, et kohus teeb igakordselt uue otsuse, millega lõpetab täitemenetluse, on ka võimalik, aga kohtuid tarbetult koormav. Samuti on taolise otsuse tulemuseks, et juba alustatud enampakkumine katkestatakse ja selle ettevalmistamine peab algama otsast peale. Ajakadu soosib aga pahatahtlikke pankrotimenetluse osalisi.

2. Reguleerida erinormiga maksuhalduri nõudes läbiviidava täitemenetluse peatamine

Lisaks VTK-s esitatud kitsaskohtadele näeme ühe probleemkohana maksuhalduri nõudes läbiviidava täitemenetluse peatamist olukorras, kus maksuhalduri läbiviidav maksumenetlus ei peatu. Maksukorralduse seaduse §-ga 128 on maksuhaldurile antud pädevus pöörata sundtäitmisele maksuvõlg ja rida muid nõudeid. Maksukorralduse seaduse § 130 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur maksuvõla, sama seaduse § 128 lõikes 4 nimetatud rahalise kohustuse ja enda määratud rahatrahvi sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks, kui maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita. Reeglina pöördutakse kohtutäituri poole juhul, kui võlgnikul on muud vara, millele on pädev sissenõuet pöörama üksnes kohtutäitur. Maksuhalduri algatatud täitemenetluse jätkamisel kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima ning jätkub ka nõude sundtäitmine. Kui peatatud täitemenetlus uuendatakse, siis peaks olema maksuhalduril kohustus teavitada kohtutäiturit nõude jäägist. Samuti tuleks kaaluda, kas näiteks juhul, kui kohus peatab kohtutäituri täitetoimingu, mis on sisult sama maksuhalduri varasema toiminguga vastavalt maksukorralduse seaduse § 130 lg-s 1 esitatud loetelule, siis kas peaks peatuma ka maksuhalduri analoogiline toiming (näiteks peatatakse täitemenetlus sõidukile keelumärke seadmiseks, ent sõidukil on juba varasemast maksuhalduri seatud keelumärge samas nõudes vms).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Pool
Koja esimees


Jaan Lõõnik, 6464619, [email protected]