Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu

(täitemenetluse peatamise regulatsiooni

muutmine) väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

(täitemenetluse peatamise regulatsiooni muutmine) väljatöötamiskavatsusele (edaspidi

väljatöötamiskavatsus).

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus arvamusi mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult.

Harju Maakohus toetab Justiits- ja Digiministeeriumi 18. septembril 2026 koostatud

väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatuste eesmärke. Täitemenetluse peatamise

regulatsiooni täpsustamine ja täiendamine on vajalik, et suurendada õigusselgust, tagada

menetlusosaliste õiguste parem kaitse ning võimaldada täitemenetluse sujuvat ja paindlikku

korraldamist. Alljärgnevalt esitame kohtunike seisukohad väljatöötamiskavatsuses käsitletud

muudatusettepanekute kohta.

Täitemenetluse osaline peatamine

Toetame võimalust peatada täitemenetlus üksnes osaliselt. Väljatöötatav regulatsioon peaks

jätma kohtule ja kohtutäiturile piisava kaalutlusruumi määrata konkreetse juhtumi asjaoludest

lähtudes, milliste täitetoimingute tegemine peatamise ajal on lubatud ja millised toimingud

tuleb ajutiselt välistada. Seaduses võib ette näha avatud loetelu tavapärasematest olukordadest.

Selline lahendus võimaldab vältida ebaproportsionaalset sekkumist ning säilitada vajalikus

ulatuses menetluse tõhususe.

Teie 22.09.2026 nr 8-1/6782-1

Meie 08.10.2026 nr 6-3/26-1910-2

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Ka käsutuspiirangute säilimise ja ulatuse üle peaks saama otsustada kohus või kohtutäitur.

Olenevalt asjaoludest peab olema võimalik käsutuspiirang täielikult lõpetada, jätta see

muutmata või kohaldada seda üksnes osaliselt. Otsustuses tuleks selgelt määrata piirangu ese,

ulatus ja kehtivusaeg.

Täitemenetluse peatumine menetlusosalise surma korral

Toetame lahendust, mille kohaselt peatub täitemenetlus seaduses sätestatud juhul automaatselt,

ilma eraldi peatamisotsuseta, sarnaselt tsiviilkohtumenetluses kehtiva regulatsiooniga.

Arvestades tänapäevaseid andmevahetusvõimalusi, on menetlusosalise surma fakt üldjuhul

kiiresti kontrollitav. Õigusselguse ja pärijate menetlusõiguste kaitseks tuleks samal ajal

sätestada kohtutäituri kohustus teavitada teadaolevaid pärijaid pooleliolevast täitemenetlusest

ning selgitada menetluse jätkamise korda.

Peatamise mõju mitmele sama võlgniku suhtes toimuvale täitemenetlusele

Mitme sama võlgniku suhtes paralleelselt toimuva täitemenetluse korral vajab regulatsioon

täiendavat läbimõtlemist. Eelkõige tuleb hinnata, kas ja millistel alustel võib olla põhjendatud

ühe täitemenetluse peatamine, samal ajal kui teine menetlus jätkub. Seadus peaks vältima

põhjendamatult erinevaid lahendusi võrreldavates olukordades, kuid võimaldama erisusi juhul,

kui need tulenevad nõude laadist, täitemenetluse esemest või muudest olulistest asjaoludest.

FIMS-i regulatsiooni kohaldumine täitemenetlusele

Kohus peab põhjendatuks, et FIMS-i regulatsioon võimaldaks erinormina kujundada ümber ka

poolelioleva täitemenetluse. Võlgade ümberkujundamise ja pankrotimenetluse puhul on

sisuliselt tegemist võlausaldajate nõuete kollektiivse menetlemisega, mistõttu peab FIMS-i ning

täitemenetluse peatamise regulatsiooni omavaheline suhe olema seaduses üheselt ja terviklikult

määratud.

Konto käsutamise piirang maksejõuetusavalduse esitamise järel

Kui kohus on pärast maksejõuetusavalduse esitamist täitemenetluse peatanud, ei peaks varasem

konto käsutamise piirang jätkuma automaatselt. Kohus peaks otsustama eraldi, kas

käsutuskeeld on vajalik, kellel on õigus kontot kasutada ning millises ulatuses. Käsutuskeelu

puudumise korral peaks võlgnik saama kontot ise kasutada. Käsutuskeelu kohaldamisel peaks

seadusest või kohtulahendist selgelt nähtuma, kas ja millises ulatuses kasutab kontot usaldusisik

ning millises ulatuses võib kontot kasutada võlgnik.

Võlgniku õigus saada pangakonto kohta teavet

Praktikas on tekkinud olukordi, kus võlgnik ei saa käsutuskeelu tõttu pangalt oma konto kohta

teavet. Kohus peab vajalikuks seaduses selgelt sätestada, et konto käsutamise piirang ei piira

võlgniku õigust kontot näha ega saada pangalt teavet konto seisu ja tehingute kohta.

Käsutusõiguse piirangut tuleb eristada teabe saamise õigusest.

Täitemenetluse jätkumine võlgade ümberkujundamise menetluses

Regulatsioon peaks hõlmama nii maksejõuetusavalduse menetlemise aega kui ka võlgade

ümberkujundamise kava kinnitamisele järgnevat olukorda. FIMS §-s 30 sätestatud põhimõtteid

arvestades peaks nende nõuete täitmine, mille suhtes ümberkujundamist ei kohaldata, saama

jätkuda tingimusel, et see ei takista kinnitatud kava täitmist ega kahjusta põhjendamatult teiste

võlausaldajate huve. Täitemenetluse jätkamise eeldused ja ulatus tuleks õigusselguse huvides

seaduses täpselt määratleda.

Eestis pangakonto avamine täitemenetluse peatamise tingimusena

Kaaluda võib võimalust kohustada võlgnikku avama Eestis pangakonto ja sulgema välisriigi

maksekontod ühe hagi tagamise abinõuna või täitemenetluse peatamise tingimusena, kui see

on vajalik rahaliste vahendite läbipaistvuse ja menetluse tõhusa kontrolli tagamiseks. Kui

lahendus seotakse üksnes Eestis avatud kontoga, tuleb enne regulatsiooni kehtestamist

analüüsida selle põhiseaduspärasust ning kooskõla Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas kapitali

vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtetega. Võimalik piirang peab olema

põhjendatud, sobiv ja proportsionaalne.

Arestivaba sissetuleku reeglite kooskõla FIMS-i regulatsiooniga

Kohus peab vajalikuks hinnata TMS §-des 131 ja 132 sätestatud sissetuleku arestimise

piirangute kooskõla FIMS-i reeglitega. Eesmärk peaks olema tagada, et võlgnikule jäetava

arestivaba sissetuleku arvestus oleks eri menetlustes järjepidev, selge ja praktikas kohaldatav.

Analüüsis tuleks arvestada ka asjakohast kohtupraktikat, eelkõige Tartu Ringkonnakohtu

25.06.2026 määrust ning vältida olukorda, kus täitemenetluses ja maksejõuetusmenetluses

kujuneb sama isiku toimetuleku kaitse põhjendamatult erinevaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Härmand

osakonnajuhataja

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu

(täitemenetluse peatamise regulatsiooni

muutmine) väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

(täitemenetluse peatamise regulatsiooni muutmine) väljatöötamiskavatsusele (edaspidi

väljatöötamiskavatsus).

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus arvamusi mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult.

Harju Maakohus toetab Justiits- ja Digiministeeriumi 18. septembril 2026 koostatud

väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatuste eesmärke. Täitemenetluse peatamise

regulatsiooni täpsustamine ja täiendamine on vajalik, et suurendada õigusselgust, tagada

menetlusosaliste õiguste parem kaitse ning võimaldada täitemenetluse sujuvat ja paindlikku

korraldamist. Alljärgnevalt esitame kohtunike seisukohad väljatöötamiskavatsuses käsitletud

muudatusettepanekute kohta.

Täitemenetluse osaline peatamine

Toetame võimalust peatada täitemenetlus üksnes osaliselt. Väljatöötatav regulatsioon peaks

jätma kohtule ja kohtutäiturile piisava kaalutlusruumi määrata konkreetse juhtumi asjaoludest

lähtudes, milliste täitetoimingute tegemine peatamise ajal on lubatud ja millised toimingud

tuleb ajutiselt välistada. Seaduses võib ette näha avatud loetelu tavapärasematest olukordadest.

Selline lahendus võimaldab vältida ebaproportsionaalset sekkumist ning säilitada vajalikus

ulatuses menetluse tõhususe.

Teie 22.09.2026 nr 8-1/6782-1

Meie 08.10.2026 nr 6-3/26-1910-2

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Ka käsutuspiirangute säilimise ja ulatuse üle peaks saama otsustada kohus või kohtutäitur.

Olenevalt asjaoludest peab olema võimalik käsutuspiirang täielikult lõpetada, jätta see

muutmata või kohaldada seda üksnes osaliselt. Otsustuses tuleks selgelt määrata piirangu ese,

ulatus ja kehtivusaeg.

Täitemenetluse peatumine menetlusosalise surma korral

Toetame lahendust, mille kohaselt peatub täitemenetlus seaduses sätestatud juhul automaatselt,

ilma eraldi peatamisotsuseta, sarnaselt tsiviilkohtumenetluses kehtiva regulatsiooniga.

Arvestades tänapäevaseid andmevahetusvõimalusi, on menetlusosalise surma fakt üldjuhul

kiiresti kontrollitav. Õigusselguse ja pärijate menetlusõiguste kaitseks tuleks samal ajal

sätestada kohtutäituri kohustus teavitada teadaolevaid pärijaid pooleliolevast täitemenetlusest

ning selgitada menetluse jätkamise korda.

Peatamise mõju mitmele sama võlgniku suhtes toimuvale täitemenetlusele

Mitme sama võlgniku suhtes paralleelselt toimuva täitemenetluse korral vajab regulatsioon

täiendavat läbimõtlemist. Eelkõige tuleb hinnata, kas ja millistel alustel võib olla põhjendatud

ühe täitemenetluse peatamine, samal ajal kui teine menetlus jätkub. Seadus peaks vältima

põhjendamatult erinevaid lahendusi võrreldavates olukordades, kuid võimaldama erisusi juhul,

kui need tulenevad nõude laadist, täitemenetluse esemest või muudest olulistest asjaoludest.

FIMS-i regulatsiooni kohaldumine täitemenetlusele

Kohus peab põhjendatuks, et FIMS-i regulatsioon võimaldaks erinormina kujundada ümber ka

poolelioleva täitemenetluse. Võlgade ümberkujundamise ja pankrotimenetluse puhul on

sisuliselt tegemist võlausaldajate nõuete kollektiivse menetlemisega, mistõttu peab FIMS-i ning

täitemenetluse peatamise regulatsiooni omavaheline suhe olema seaduses üheselt ja terviklikult

määratud.

Konto käsutamise piirang maksejõuetusavalduse esitamise järel

Kui kohus on pärast maksejõuetusavalduse esitamist täitemenetluse peatanud, ei peaks varasem

konto käsutamise piirang jätkuma automaatselt. Kohus peaks otsustama eraldi, kas

käsutuskeeld on vajalik, kellel on õigus kontot kasutada ning millises ulatuses. Käsutuskeelu

puudumise korral peaks võlgnik saama kontot ise kasutada. Käsutuskeelu kohaldamisel peaks

seadusest või kohtulahendist selgelt nähtuma, kas ja millises ulatuses kasutab kontot usaldusisik

ning millises ulatuses võib kontot kasutada võlgnik.

Võlgniku õigus saada pangakonto kohta teavet

Praktikas on tekkinud olukordi, kus võlgnik ei saa käsutuskeelu tõttu pangalt oma konto kohta

teavet. Kohus peab vajalikuks seaduses selgelt sätestada, et konto käsutamise piirang ei piira

võlgniku õigust kontot näha ega saada pangalt teavet konto seisu ja tehingute kohta.

Käsutusõiguse piirangut tuleb eristada teabe saamise õigusest.

Täitemenetluse jätkumine võlgade ümberkujundamise menetluses

Regulatsioon peaks hõlmama nii maksejõuetusavalduse menetlemise aega kui ka võlgade

ümberkujundamise kava kinnitamisele järgnevat olukorda. FIMS §-s 30 sätestatud põhimõtteid

arvestades peaks nende nõuete täitmine, mille suhtes ümberkujundamist ei kohaldata, saama

jätkuda tingimusel, et see ei takista kinnitatud kava täitmist ega kahjusta põhjendamatult teiste

võlausaldajate huve. Täitemenetluse jätkamise eeldused ja ulatus tuleks õigusselguse huvides

seaduses täpselt määratleda.

Eestis pangakonto avamine täitemenetluse peatamise tingimusena

Kaaluda võib võimalust kohustada võlgnikku avama Eestis pangakonto ja sulgema välisriigi

maksekontod ühe hagi tagamise abinõuna või täitemenetluse peatamise tingimusena, kui see

on vajalik rahaliste vahendite läbipaistvuse ja menetluse tõhusa kontrolli tagamiseks. Kui

lahendus seotakse üksnes Eestis avatud kontoga, tuleb enne regulatsiooni kehtestamist

analüüsida selle põhiseaduspärasust ning kooskõla Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas kapitali

vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtetega. Võimalik piirang peab olema

põhjendatud, sobiv ja proportsionaalne.

Arestivaba sissetuleku reeglite kooskõla FIMS-i regulatsiooniga

Kohus peab vajalikuks hinnata TMS §-des 131 ja 132 sätestatud sissetuleku arestimise

piirangute kooskõla FIMS-i reeglitega. Eesmärk peaks olema tagada, et võlgnikule jäetava

arestivaba sissetuleku arvestus oleks eri menetlustes järjepidev, selge ja praktikas kohaldatav.

Analüüsis tuleks arvestada ka asjakohast kohtupraktikat, eelkõige Tartu Ringkonnakohtu

25.06.2026 määrust ning vältida olukorda, kus täitemenetluses ja maksejõuetusmenetluses

kujuneb sama isiku toimetuleku kaitse põhjendamatult erinevaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Härmand

osakonnajuhataja