Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika
„Rakendusuuring: LGBTIQ-inimeste heaolu ja kogemused avalike teenustega“

1. Hindamiskriteeriumid
Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:
Osakaal
Pakkumuse kogumaksumus
30 punkti
Pakkuja nägemus küsitluse ja intervjuude valimi moodustamise põhimõtetest ja sihtrühma kaasamisest
30 punkti
Pakkuja nägemus analüüsimeetoditest
20 punkti
Uuringu läbiviimise aja- ja tegevuskava
10 punkti
Uuringu koostamise käigus esineda võivate riskide analüüs ja maandamise meetmed
10 punkti

2. Hindamiskriteeriumite kirjeldus
2.1 Pakkumuse kogumaksumus – maksimaalselt 30 punkti
Pakkumuse kogumaksumuse hindamine toimub järgmiselt:
maksimaalsed väärtuspunktid (30 punkti) omistatakse pakkumusele, mille ) esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim. Teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemiga:
„kriteeriumi punktid” - („hinnatava pakkumuse maksumus” – „madalaim pakkumuse maksumus”) / „suurim väärtus” × „kriteeriumi punktid”.

2.2 Tehniline lahendus – maksimaalselt 70 punkti

Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse kuue alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis (punktides 2.2.1. – 2.2.4.) kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel. Maksimaalne punktide arv on 70.

2.2.1. Pakkuja nägemus küsitluse ja intervjuude valimi moodustamise põhimõtetest ja sihtrühma kaasamisest – maksimaalselt 30 punkti
Küsitluse ja intervjuude valimi moodustamise põhimõtted, kavandatud vastajate arv ning sihtrühma kaasamise viisid on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Pakkuja kirjeldab veenvalt, kuidas tagatakse mitmekesise ja piisava esinduslikkusega valimid ning kuidas jõutakse uuringu (ala)sihtrühma(de)ni, sh eeldatavalt raskemini kättesaadavate ning alaesindatud rühmadeni (vähemalt 55-aastaste, LGBTIQ-organisatsioonidega mitteseotud, väljaspool suuremaid linnu elavate ning vene või muu emakeelega inimeste kaasamiseks). Lisaks teeb pakkuja asjakohaseid ettepanekuid või täiendusi, mis tõstavad uuringu kvaliteeti või annavad sellele tellija arvates lisandväärtust, sh tellija miinimumnõudeid ületava küsitlusele vastajate või intervjueeritavate arvu kaasamine.
30 punkti
Küsitluse ja intervjuude valimi moodustamise põhimõtted, kavandatud vastajate arv ning (ala)sihtrühma(de), sh eeldatavalt raskemini kättesaadavate ning alaesindatud rühmade kaasamise viisid on üldjoontes asjakohased ja vastavad tellija ootustele. Kirjeldus on üldjoontes asjakohane, kuid mõne lahenduse põhjendus või teostatavus jääb ebaselgeks. Tellijal tekivad üksikud küsimused, kuid puudused ei sea kahtluse alla uuringu edukat elluviimist.
15 punkti
Küsitluse ja intervjuude valimi moodustamise põhimõtted, kavandatud vastajate arv ja/või (ala)sihtrühma(de), sh eeldatavalt raskemini kättesaadavate ning alaesindatud rühmade kaasamise viisid on ebapiisavalt kirjeldatud, põhjendamata või ei ole asjakohased. Esitatu põhjal ei saa olla kindel, et pakkuja suudab saavutada uuringu eesmärkide täitmiseks vajaliku vastajate arvu ja sihtrühmade piisava esindatuse viisil, mis tagaks usaldusväärsed tulemused.
1 punkt

2.2.2. Pakkuja nägemus analüüsimeetoditest – maksimaalselt 20 punkti
Pakkuja nägemus küsitluse ja intervjuude andmete analüüsimeetoditest on asjakohane, põhjalikult läbi mõeldud ning uuringu eesmärkidest ja kogutavate andmete eripärast lähtudes põhjendatud. Pakkuja kirjeldab selgelt, kuidas küsitlus- ja intervjuuandmeid analüüsitakse, kuidas tagatakse tulemuste usaldusväärsus ning kuidas jõutakse uuringu eesmärkide täitmist toetavate järeldusteni. Pakkuja on põhjalikult kirjeldanud küsitlusandmete valideerimise ja puhastamise metoodikat puudulike, vastuoluliste, ebausaldusväärsete ja võimalike korduvvastuste tuvastamiseks ning analüüsist kõrvaldamiseks.
20 punkti
Pakkuja nägemus küsitluse ja intervjuude andmete analüüsimeetoditest on üldjoontes asjakohane ja vastab tellija ootustele. Kavandatud meetodid on valdavalt põhjendatud ning nende rakendamine ja seos uuringu eesmärkidega on arusaadav, kuid mõne lahenduse põhjendus, ulatus või analüütiline väärtus jääb ebaselgeks. Küsitlusandmete valideerimise ja puhastamise metoodika on kirjeldatud, kuid selle rakendamine, põhjendatus või ebausaldusväärsete andmete analüüsist kõrvaldamise kriteeriumid ei ole täielikult selged. Tellijal tekivad üksikud küsimused, kuid puudused ei sea kahtluse alla uuringu edukat elluviimist.
10 punkti
Pakkuja nägemus küsitluse ja intervjuude andmete analüüsimeetoditest ja/või küsitlusandmete valideerimise ning puhastamise metoodikast on ebapiisavalt kirjeldatud, põhjendamata või uuringu eesmärke arvestades ebaasjakohane.
Esitatu põhjal ei saa tellija olla kindel, et kavandatud analüüsimeetodid võimaldavad teha kogutud andmete põhjal usaldusväärseid järeldusi.
1 punkti

2.2.3. Uuringu aja- ja tegevuskava – maksimaalselt 10 punkti
Kava on esitatud ja tegevuste toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Kava on teostatav ning tegevusteks planeeritud aeg ja tegevuste järjekord on loogiline ja põhjendatud. Pakutud kava veenab tellijat, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt.
10 punkti
Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud. on üldjoontes teostatavalt ajastatud. Tegevusteks planeeritud aeg ja tegevuste järjekord on valdavalt loogiline, kuid mõne tegevuse ajastus või teostatavus jäävad osaliselt ebaselgeks või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid olulisi küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood, tegevuste järjekord ei ole üksikutes kohtades loogiline või põhjendatud).
5 punkti
Kava on küll esitatud, aga üldisel ja läbipaistmatul kujul, mistõttu pole tellijal võimalik veenduda kava teostatavuses. Tellijal tekib palju olulisi küsimusi seoses pakutud aja- ja tegevuskavaga lepingu kvaliteetse ja õigeaegse täitmisega.
1 punkt

2.2.4. Uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus – maksimaalselt 10 punkti
Pakkuja kirjeldab selgelt ja veenvalt meetmeid, millega kaitstakse küsitluse tehnilist keskkonda võimalike küberintsidentide ja -rünnakute eest ning tagatakse uuringus osalejate konfidentsiaalsus, isikuandmete kaitse ja uurimiseetika põhimõtete järgimine kogu uuringu vältel. Pakkuja selgitab ammendavalt, kuidas kogutavaid andmeid hallatakse, säilitatakse ja töödeldakse, sealhulgas kuidas eraldatakse intervjuudes osalemiseks kogutud kontaktandmed küsitlusvastustest enne andmete töötlemist. Kavandatud lahendused on põhjalikult läbi mõeldud ning annavad tellijale kindluse, et andmeturbe-, andmekaitse- ja uurimiseetikanõuded on täidetud ning nendega seotud riskid on asjakohaste meetmetega maandatud.
10 punkti
Pakkuja kirjeldab meetmeid küsitluse tehnilise keskkonna kaitsmiseks ning uuringus osalejate konfidentsiaalsuse, isikuandmete kaitse ja uurimiseetika tagamiseks üldjoontes asjakohaselt. Kavandatud lahendused vastavad valdavalt tellija ootustele, kuid mõne meetme rakendamine, põhjendus või piisavus jääb ebaselgeks. Tellijal tekivad üksikud küsimused, kuid puudused ei sea kahtluse alla uuringu nõuetekohast läbiviimist.
5 punkti
Pakkuja kirjeldus küsitluse tehnilise keskkonna kaitsmisest, osalejate konfidentsiaalsuse tagamisest, isikuandmete kaitsest ja/või uurimiseetikaga seotud riskide maandamisest on ebapiisav, põhjendamata või ebaasjakohane.
Esitatu põhjal ei saa tellija olla kindel, et küsitluskeskkond on piisavalt kaitstud ning uuringu käigus kogutavaid isikuandmeid ja kontaktandmeid töödeldakse nõuetekohaselt.
1 punkt

3. Pakkumuste hindamine
3.1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel.
3.2. Esitatud pakkumust hindab hanke eest vastutav isik.
3.3. Hanke eest vastutav isik lähtub hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitab hindamise põhjendatud tulemuse protokollis, mis on hanke eest vastutava isiku poolt allkirjastatud.
3.4. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.
3.5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus.
3.6. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kriteeriumi „Pakkuja nägemus küsitluse ja intervjuude valimi moodustamise põhimõtetest ja sihtrühma kaasamisest“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi “Pakkuja nägemus küsitluse ja intervjuude valimi moodustamise põhimõtetest ja sihtrühma kaasamisest” eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kriteeriumi „Pakkuja nägemus analüüsimeetoditest“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja nägemus analüüsimeetoditest“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise. Liisuheitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.

Lisa PAKKUMUSE ESITAMISE ETTEPANEK
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka tellija või MKM) teeb Teile ettepaneku pakkumuse esitamiseks riigihankes „Rakendusuuring: LGBTIQ-inimeste heaolu ja kogemused avalike teenustega“
1. Taust, uurimisprobleem ja rakendusuuringu eesmärk
Viimase 35 aasta jooksul on Eesti astunud märkimisväärseid samme, et suurendada LGBTIQ-inimeste heaolu. Eesti inimesed suhtuvad järjest positiivsemalt LGBTIQ-inimestesse ja peavad aina olulisemaks, et LGBTIQ-inimestele oleks tagatud teistega võrdsed võimalused.1 Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) kolmanda üleeuroopalise uuringu (edaspidi „FRA uuring“) kohaselt tunnevad ka LGBTIQ-inimesed ise üha enam, et riik oma tegevusega aitab vähendada ühiskonnas levivaid LGBTIQ-inimeste vastaseid eelarvamusi ja sallimatust.2
Vaatamata positiivsetele arengutele puutuvad LGBTIQ-inimesed eri eluvaldkondades jätkuvalt kokku takistustega, mis piiravad nende võimalusi täisväärtuslikult ühiskonnaelus osaleda. 57% Eesti LGBTIQ-õpilastele ei räägitud FRA uuringu kohaselt koolis LGBTIQ-teemadest või tehti seda negatiivses võtmes. Sama uuringu kohaselt koges 65% LGBTIQ-õpilastest kiusamist oma kaasõpilaste või kooli töötajate poolt seetõttu, kes nad on. 3 LGBTIQ-inimesed ei tunne end sageli tööelus piisavalt turvaliselt ja kaasatult, mistõttu umbes 70% neist ei ole tööl oma juhtidele või klientidele LGBTIQ-inimesena väljas. Samal ajal isegi töökeskkonnad, mis tegelevad kaasamise ja mitmekesisuse edendamisega, väldivad sageli LGBTIQ-teemade käsitlemist. Enamus tervishoiutöötajatest ei saanud enda 4väljaõppes piisavat ettevalmistust tööks LGBTIQ-patsientidega.5
LGBTIQ-inimesed kogevad ikka veel jahmatavalt suures ulatuses vägivalda. FRA uuringu tulemuste kohaselt on viimase viie aasta jooksul 9% Eesti LGBTIQ-inimeste vastu toimunud füüsiline või seksuaalne rünnak. 12 kuu jooksul koges iga teine LGBTIQ-inimene ahistamist nagu vägivallaga ähvardamine, jälitamine, jõllitamine, sõimamine. Sellel kõigel on märkimisväärselt negatiivne mõju LGBTIQ-inimeste vaimsele tervisele. FRA uuring näitas veel, et sageli või alati mõtleb enesetapule 20% Eesti LGBTIQ-inimestest. Peaaegu iga kolmas 15–17-aastane LGBTIQ-noor on teinud enesetapukatse. LGBTIQ-inimesed võivad kogeda takistusi nii abi otsimisel kui ka selle saamisel, mis on seotud nende seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse või sootunnustega6
Kirjeldatud probleemid ei piirdu üksikute juhtumite või valdkondadega, vaid osutavad vajadusele süsteemse ja valdkondade ülese lähenemise järele. 2025. aastal kinnitas majandus- ja tööstusminister oma käskkirjaga LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025-2030 (edaspidi „tegevuskava“). See on loodud selleks, et kõigil oleks Eestis võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Tegevuskava järgi ei ole LGBTIQ-inimestele võrdsete võimaluste tagamine ainult küsimus kellegi teadlikult halvemas kohtlemises. Enamasti on probleemiks hoopis see, et erinevates valdkondades ei ole piisavalt arvestatud LGBTIQ-inimeste vajadustega. Tegevuskava aitab LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamisele läheneda süsteemselt ja valdkondade üleselt. Tegevuskava fookuses on järgmised valdkonnad: haridus ja noored, tervis, tööelu ja turvalisus.7
Tegevuskava rakendamiseks ja selle tulemuste hindamiseks on vaja ajakohaseid ja Eesti konteksti arvestavaid andmeid LGBTIQ-inimeste olukorra ja kogemuste kohta. FRA küsitles LGBTIQ-inimesi viimati 2023. aastal oma juba eespool viidatud kolmandas üleeuroopalises uuringus, millele vastas Eestis 1191 vähemalt 15-aastast inimest, kes määratlesid end lesbi, gei, biseksuaalse, trans-, intersoolise, kväär- või mittebinaarse inimesena või mõnel muul viisil seksuaal- või soovähemuse hulka kuuluvana8. Uuringus käsitleti muu hulgas diskrimineerimist erinevates eluvaldkondades, olukorda hariduses ja tervishoius ning vägivalla ja ahistamise kogemist. Viimane ulatuslikum, eri valdkondi hõlmav kvalitatiivne uuring LGBTIQ-inimeste olukorra ja kogemuste kohta Eestis avaldati kümme aastat tagasi.9 Sellega anti ülevaade LGBTIQ-inimeste igapäevasest toimetulekust ja strateegilistest valikutest järgmistes valdkondades: tervis, haridus, tööelu, kaupade ja teenuste tarbimine ning kogemusi avalikus ruumis.
Nende laiemate uuringute kõrval on tehtud mitmeid kitsama fookusega uuringuid. Eesti LGBT Ühingu10, Praxise11 ja Tervise Arengu Instituudi uuringutes on käsitletud muu hulgas koolikeskkonda, tervishoidu, vaimset tervist ja seksuaaltervist.12 LGBTIQ-inimeste olukorda puudutavaid andmeid sisaldavad ka Tartu Ülikooli13, Tervise Arengu Instituudi14ning Justiits- ja Digiministeeriumi rahvastikupõhised uuringud. Täiendava võimaluse LGBTIQ-inimeste olukorra võrdlevaks analüüsimiseks annavad Eesti sotsiaaluuringu 2025. aasta andmed. MKM-i ja Sotsiaalministeeriumi algatusel lisati Statistikaameti 2025. aasta Eesti sotsiaaluuringusse täiendavad küsimused seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta. Nende põhjal on MKM koostamas analüüsi, milles on võimalik võrrelda LGBTIQ-inimeste üldisi heaolu15ülejäänud elanikkonnaga. Erinevatesse valdkondadesse väiksemas mahus sisse vaatavaid peamiselt kvalitatiivsete meetoditega uuringuid LGBTIQ-inimeste seas on läbi viidud ka bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpingute käigus.
Kirjeldatud uuringutest hoolimata on LGBTIQ-inimeste olukorda puudutav andmestik endiselt killustunud ja kohati aegunud, andmekogumine ei ole järjepidev ning osa olulisi teemasid on katmata. LGBTIQ-inimeste olukorra analüüsimist võimaldavad tunnused nagu seksuaalne sättumus, sootunnused, sooline eneseväljendus ja sooline identiteet ei ole üldjuhul osa elanikkonnauuringutest ning ka uuringute valimid on sageli liiga väikesed, et LGBTIQ-inimeste olukorda ja rühmasiseseid erinevusi usaldusväärselt analüüsida. Paljud olemasolevatest uuringutest on tehtud ühekordselt või käsitlevad kitsaid aspekte. Seetõttu ei anna need LGBTIQ-inimeste olukorrast sageli isegi uuritavas valdkonnas tervikpilti ning raske on hinnata olukorra muutust ajas.
Uuringu tellimine on teadmiste põhiseks poliitikakujundamise seisukohalt vajalik, sest puudub ajakohane andmetel põhinev ülevaade:
• kuidas LGBTIQ-inimesed hindavad oma heaolu, turvalisust, kaasatust ja võimalust elada Eestis avatult iseendana;
• kuidas LGBTIQ-inimesed kogevad avaliku sektori asutuste ja teenuste toimimist.
Tellitav uuring võimaldab välja selgitada valdkonnad, kus LGBTIQ-inimeste heaolu, turvalisuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks on vaja muuta poliitikat, teenuseid või nende korraldust. Sellest lähtuvalt on uuringu eesmärk anda ajakohane ja terviklik ülevaade LGBTIQ-inimeste heaolust, kaasatusest ning kogemustest erinevates eluvaldkondades ja avalike teenuste kasutamisel, et toetada LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamist, tegevuskava elluviimist ning tõenduspõhist poliitikakujundamist.
Uuringu tulemused on sisendiks LGBTIQ-inimeste võrdsete võimalustega seonduvale poliitikakujundusele ja vastavasisulistele diskussioonidele. Uuringu tulemusi kasutatakse:
• LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava elluviimise ja eesmärkide saavutamise hindamiseks, vajaduse korral tegevuskava täiendamiseks ning järgmise tegevuskava koostamiseks;
• LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi toetavate tegevuste kavandamiseks eri valdkondades;
• seni tuvastamata ebavõrdsuste ja sekkumisvajaduste väljaselgitamiseks;
• tulevaste uuringute kavandamiseks ja olemasolevate uuringute täiendamiseks.

2. Tellitava rakendusuuringu sisu, tegevused ja nõuded
MKM tellib kvantitatiivsete (ankeetküsitluse) ja kvalitatiivsete (intervjuude) andmete kogumise ning nende põhjal tervikliku analüüsi koostamise (edaspidi uuring). Uuring viiakse läbi tellija koostatud ankeetküsimustiku (Lisa 3) ja intervjuukava (Lisa 4) alusel, mille väljatöötamisse kaasati Eesti LGBT Ühing, Eesti Transinimeste Ühing ja Eesti Inimõiguste Keskus. Töö läbiviija võib teha ettepanekuid nende täiendamiseks, kui see aitab kaasa uuringu eesmärkide saavutamisele. Lõplikud uuringuinstrumendid kooskõlastatakse tellijaga.
2.1. Uuringu läbiviimise etapid
I etapp: Andmekogumise ettevalmistamine
1. Ankeetküsimustiku (Lisa 4) ja intervjuukava (Lisa 5) ülevaatamine, sh muutmine ja täiendamine tellijaga kooskõlastatult.
2. Ankeetküsimustiku piloteerimine ja vastavalt muutmine ja täiendamine kooskõlastatult Tellijaga.
3. Pakkumuses kirjeldatud andmekvaliteedi, infoturbe ja andmekaitse meetmete rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemine.
4. Uuringu läbiviimiseks vajaliku teaduseetika komitee taotluse ettevalmistamine, esitamine ning kooskõlastusprotsessi läbimine16. Taotlus tuleb enne esitamist tellijaga kooskõlastada. Teaduseetika komiteele tuleb taotlus esitada hiljemalt 22.10.2026, et tagada selle menetlemine 03.11.2026 toimuval teaduseetika komitee koosolekul. Pakkuja arvestab uuringu läbiviimisel teaduseetika komitee tingimuste, märkuste ja soovitustega ning teeb vajaduse korral uuringudokumentides ja uuringu läbiviimise korralduses tellijaga kooskõlastatult nõutud muudatused. Eetikakomitee menetlusaeg on umbes 30 päeva, maksimaalne menetlusaeg on veebilehe kohaselt kuni 90 päeva.
5. Ankeetküsimustiku ja intervjuukava tõlkimine inglise ja vene keelde.
6. Ankeetküsitluse tehnilise lahenduse ettevalmistamine.
I etapi töö tulem on
1. tellijaga kooskõlastatud ja teaduseetika komiteele esitatud taotlus koos lisadega
2. lõplik piloteeritutud ankeetküsimustik, sh selle tõlgitud versioonid;
3. ankeetküsitluse tehniline lahendus.
II etapp: Küsitluse läbiviimine
1. Küsitluse levitamine ja sihtrühma kaasamine, sealhulgas koostöö asjakohaste organisatsioonide ja võrgustikega, nagu näiteks Eesti LGBT Ühing ja Eesti Transinimeste Ühing, sihtrühmani jõudmiseks.
2. Andmekogumise perioodi jooksul vastuste laekumise, vastajate profiili ja andmekvaliteedi pidev seire. Juhul kui andmekogumise käigus ilmneb, et mõne uuringus olulise (ala)sihtrühma puhul ei pruugi soovitud vastajate arv täituda, rakendab pakkuja koostöös tellijaga täiendavaid sihtrühma kaasamise meetmeid, et parandada vastava rühma hõlmatust uuringus.
3. Ebausaldusväärsete, puudulike või uuringu kvaliteeti kahjustavate vastuste tuvastamine ja kõrvaldamine pakkumuses kirjeldatud ja tellijaga kooskõlastatud andmete valideerimise ja puhastamise kriteeriumide alusel.
4. Andmekogumise käigus ilmnevate metoodiliste, tehniliste ja andmekaitsealaste probleemide lahendamine.
5. Küsitlusandmestiku ettevalmistamine analüüsiks, sealhulgas intervjuudes osaleda soovinud vastajate kontaktandmete eraldamine uuringuandmetest kooskõlas andmekaitsenõuetega.
6. Küsitluse tulemuste, vastajate arvu, sihtrühma hõlmatuse ja andmekvaliteedi esialgne analüüs ning selle põhjal intervjuudes osalejate valimi moodustamine.
7. Vajaduse korral intervjuukava täiendamine lähtuvalt küsitluse esmastest tulemustest, et tagada oluliste kogemuste, vajaduste ja probleemkohtade põhjalikum käsitlemine kvalitatiivses uuringus.
II etapi tulem on
1. puhastatud ja anonüümitud küsitlusandmestik koos tunnuste kirjeldusega.
2. lõplik intervjuukava
III etapp: Intervjuude läbiviimine
1. Intervjuudes osalemiseks nõusoleku andnud vastajatega ühenduse võtmine vastavalt intervjuuvalimile ja intervjuude kokku leppimine.
2. Poolstruktureeritud intervjuude läbiviimine vastavalt intervjuu kavale.
3. Intervjuude valimi ja intervjuude sisu jooksev hindamine, et tagada uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalik teemade ja kogemuste mitmekesisus. Vajaduse korral täiendav sihitud intervjueeritavate otsimine.
4. Intervjuude käigus kogutud materjali dokumenteerimine, anonüümimine ja süstematiseerimine edasiseks analüüsiks.
III etapi tulem on: intervjuude läbiviimise lühiaruanne (osalenute arv, profiil, intervjuude kestus jne)
IV etapp: Andmeanalüüs ja uuringuraporti koostamine
1. Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete analüüs: tulemuste lõimimine ja seostamine, et selgitada tuvastatud mustrite, erinevuste ja probleemkohtade võimalikke põhjuseid eri meetoditega.
2. Uuringu tulemuste tõlgendamine LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtete ja tegevuskava 2025-2030 kontekstis.
3. Uuringuraporti esitamine tellijale. Vajadusel analüüsiraporti täiendamine lähtuvalt saadud tagasisidest.
4. Enne lõpparuande lõpliku versiooni üleandmist peab Töövõtja lisama ETISesse andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes lõpparuande publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks

IV etapi tulem on uuringuraport, mis sisaldab lisaks tulemuste analüüsile ka metoodikakirjeldust ja kokkuvõtet.

2.2. Nõuded ja ootused uuringu valimitele, uurimiseetikale ja värbamisele
Uuringu sihtrühm on vähemalt 15-aastased Eestis elavad LGBTIQ-inimesed. Töö läbiviija peab valimite moodustamisel ja osalejate värbamisel püüdma saavutada sihtrühma ning selle kogemuste võimalikult suure mitmekesisuse. Töö läbiviija peab rakendama meetmeid, et vältida valimi liigset koondumist üksikutesse rühmadesse või üksnes LGBTIQ-organisatsioonidega seotud inimestele. Intervjuudes osalejad värvatakse eelkõige ankeetküsitluses osalenute seast, kes on andnud eraldi nõusoleku intervjuus osalemiseks.
Ankeetküsitlus
• Küsitlusele peab laekuma vähemalt 500 analüüsiks sobivat vastust. Miinimumarvu hulka arvestatakse ainult vastused, mis vastavad uuringu sihtrühma kuulumise ja andmekvaliteedi nõuetele. Pakkuja peab rakendama meetmeid võimalikult suure ja mitmekesise valimi saavutamiseks, seades sihiks vähemalt 1000 analüüsiks sobiva vastuse kogumise.
• Valimi kujunemist tuleb andmekogumise ajal jälgida vähemalt kuue rühma – lesbid, geid, biseksuaalsed mehed, biseksuaalsed naised, trans- ja intersoolised inimesed – ning kolme vanuserühma järgi: 15–34, 35–54 ja vähemalt 55 aastat. Valimi koosseisu ja võimalikke tasakaalustamatusi hinnates tuleb arvestada FRA kolmandas LGBTIQ-uuringus kasutatud identiteedi- ja vanuserühmade hinnangulisi osakaale. 17
• Küsitlust tuleb levitada nii LGBTIQ-organisatsioonide ja võrgustike kaudu kui ka laiemates kanalites, et jõuda ka inimesteni, kes ei ole LGBTIQ-organisatsioonide või aktiivsete kogukondadega seotud.
• Pakkuja peab andmekogumise käigus regulaarselt hindama valimi koosseisu ning vajaduse korral rakendama sihitud lisavärbamist alaesindatud rühmade kaasamiseks. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata väiksema esindatuse riskiga rühmadele, sealhulgas vanemaealistele, maapiirkondades elavatele, muu emakeelega, trans- ja intersoolistele inimestele.
Intervjuud
• Pakkuja viib läbi 15-20 individuaalintervjuud, ning põhjendab pakkumuses kavandatavat intervjuude arvu lähtuvalt uuringu eesmärkidest, valimi mitmekesisusest ja kvalitatiivse analüüsi piisavusest..
• Intervjuuvalimi moodustamisel tuleb taotleda kogemuste mitmekesisust, arvestades muu hulgas seksuaalset sättumust, soolist identiteeti, vanust, elukohatüüpi, emakeelt ja teenuste kasutamise kogemust.
• Intervjuudes osalejad valitakse eelkõige ankeetküsitlusele vastanute seast, kes on andnud eraldi nõusoleku intervjuus osalemiseks. Kui kavandatud mitmekesisust ei ole sel viisil võimalik saavutada, korraldab pakkuja tellijaga kooskõlastatult täiendava sihitud värbamise.
• Töö läbiviija peab rakendama sihtrühma suhtes tundlikku ja turvalist värbamis- ning intervjueerimisviisi, austades osalejate enesemääratlust, privaatsust, väärikust ja konfidentsiaalsust ning vältides eelduste tegemist nende identiteedi, kogemuste või vajaduste kohta.

2.3. Koostöö ja tööde kooskõlastamine
Pakkuja teeb kogu uuringu vältel tellijaga koostööd ning kooskõlastab tellijaga uuringu olulised metoodilised otsused, uuringuinstrumentide lõplikud versioonid, sihtrühma kaasamise põhimõtted, intervjuuvalimi moodustamise, uuringuraporti ülesehituse ja muud uuringu tulemusi mõjutavad küsimused. Pakkuja teavitab tellijat viivitamata uuringu läbiviimisel ilmnevatest olulistest kõrvalekalletest, riskidest või probleemidest ning teeb ettepanekud nende lahendamiseks.

3. Ootused pakkumuse sisule
Pakkuja kirjeldab pakkumuses:
3.1. Küsitluse ja intervjuude valimi moodustamise ja sihtrühma kaasamise põhimõtted
• küsitluse ja intervjuude valimi moodustamise põhimõtteid ja kavandatavat vastajate arvu;
• sihtrühmani jõudmiseks kasutatavaid värbamiskanaleid ja kaasamismeetodeid;
• meetmeid raskemini kättesaadavate ja eeldatavalt alaesindatud rühmadeni jõudmiseks, sealhulgas vähemalt 55-aastaste, LGBTIQ-organisatsioonidega mitteseotud, väljaspool suuremaid linnu elavate ning vene või muu emakeelega inimeste kaasamiseks;
3.2. Ülevaate rakendatavatest analüüsimeetoditest
• küsitlus- ja intervjuuandmete analüüsimise põhimõtteid ning kavandatavaid analüüsimeetodeid;
• küsitlusandmete valideerimise ja puhastamise metoodikat, sealhulgas puudulike, vastuoluliste, ebausaldusväärsete ja võimalike korduvvastuste analüüsist kõrvaldamise kriteeriume;
3.3. Uuringu aja- ja tegevuskava
▪ uuringu aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega koos peamiste tegevuste ja vastutajatega;
3.4. Uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjelduse
• uuringu läbiviimisega seotud peamisi riske, sealhulgas andmekaitse ja uurimiseetikaga seotud riske, ning nende maandamiseks kavandatud meetmeid;
• küsitluse tehnilise keskkonna kaitsmiseks kavandatud meetmeid võimalike küberintsidentide ja -rünnakute vastu;
• uuringus osalejate konfidentsiaalsuse, isikuandmete kaitse ja uurimiseetika tagamise põhimõtteid, sealhulgas intervjuudes osalemiseks kogutud kontaktandmete eraldamist küsitlusvastustest enne andmete töötlemist.

4. Töö osutamise aeg ja tasumine
4.1. Töö eest tasumine toimub vastavalt etappide valmimisele. I etapi lõppedes makstakse 50% kogu töö tasust, III etapi lõppedes 25% (II ja III etapi tööde eest) ning IV etapi lõppedes 25%
Töö üleandmisel esitab töövõtja üleandmise-vastuvõtmise akti. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.
4.2. Tööde valmimise hiliseim tähtaeg on 1. mai 2027 aastal.
5. Nõuded pakkumusele
5.1. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi hanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist
5.2. Pakkuja esitab tellitava uuringu maksumuse nii käibemaksuga, kui käibemaksuta.
5.3. Pakkumus sisaldab tellitava töö sisu ja tegevusi, mis on kirjas punktis 2. Pakkuja annab sellega nõusoleku hankelepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.
5.4. Pakkuja ülesanne on koostada sobiv projektimeeskond lähtuvalt ülesandest, esitades pakkumuses põhjenduse iga meeskonnaliikme sobivuse kohta tuues välja tema väljapakutud rolli ja lühikese selgituse tema kompetentside vastavuse kohta viitega tema CV-le. Pakkumusega peavad kaasas olema kõigi meeskonnaliikmete CV-d, mille nad on ise digiallkirjastanud.
5.4.1. Projektimeeskonda peab kuuluma vähemalt kolm inimest. Meeskonnas peavad olema kaetud projektijuhtimise, küsitlus- ja intervjuuandmete analüüsi ning intervjueerimise ülesanded. Üks inimene võib täita mitut ülesannet ning sama ülesannet võib täita mitu inimest. Pakkumuses tuleb märkida iga meeskonnaliikme ülesanded.
Projektijuhil peab pakkumuse esitamise ettepanekule eelnenud 60 kuu jooksul olema vähemalt kahe punktis 5.4.2 määratletud uuringuprojekti juhtimise kogemus. Projektijuht on tellija peamine kontaktisik.
Kõikidel analüüsiülesandeid täitval meeskonnaliikmel peab samal ajavahemikul olema analüütikuna osalemise kogemus vähemalt kahes sotsiaalteaduslikus uuringu- või analüüsiprojektis, milles analüüsiti küsitlus- või intervjuuandmeid.
Kõikidel intervjuusid läbiviival meeskonnaliikmel peab samal ajavahemikul olema kogemus haavatavasse sihtrühma kuuluvate inimeste intervjueerimisel tundlikel teemadel.
Projektimeeskonna pädevuses peab olema interdistsiplinaarse probleemistiku analüüsimine ning varasem kogemus soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse teemadega tegelemisel.
5.4.2 Hankija loeb hankeobjektiga sarnaseks uuringuprojektiks sotsiaalteaduslikku rakendusuuringut, mõjuanalüüsi või poliitikaanalüüsi.

6. Pakkumuse esitamise tingimused
6.1. Pakkumus tuleb esitada hiljemalt 9.10.2026 (k.a) e-posti teel aadressile [email protected] ja märkida kirjas, et kontaktisik on Taavi Talupuu, [email protected]
6.2. Küsimuste ja täiendava informatsiooni soovi korral palume need esitada kirjalikult hiljemalt 6.10.2026 (k.a) meiliaadressil [email protected]
7. Hindamine
7.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Leping sõlmitakse pakkujaga, kes saab Lisa 3 alusel toimunud hindamisel kõrgemad punktid.
7.1.1 Hankija ei tunnista edukaks pakkumust mis saab hindamise tulemusena vähemalt ühe hindamiskriteeriumi või alakriteeriumi eest miinimumpunktid
7.2. Võrdväärsete pakkumiste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisku heites.
8. Lepingu sõlmimine
8.1. Leping sõlmitakse ühe pakkujaga, kelle vastavaks tunnistatud pakkumus on tunnistatud edukaks.
8.2. Leping jõustub arvates lepingu allkirjastamisest hankija ja eduka pakkuja poolt.
8.3. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta lepingut seitsme kalendripäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, siis seda on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. Sellisel juhul on hankijal õigus tunnistada kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hinnata kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti ja tunnistada edukaks hindamise tulemusel järgmine pakkumus.
9. Muu oluline info
9.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuse tagasilükkamise kohta RHS § 116 lõike 1 alusel ja juhul kui on hankijale on teatavaks saanud uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale hankelepingu sõlmimise lõpule viimise ebaotstarbekaks.
9.2. Tellija võimaldab töövõtjale ligipääsu oma andmetele ja informatsioonile, mis on oluline lepingu täitmiseks.
9.3. Tellitava teenuse osutamine peab põhinema tihedal koostööl tellija ja töövõtja vahel saavutamaks lepingu eesmärke.
9.4. Tellija volitatud esindaja seoses lepingu täitmisega vastutab töövõtja nõustamise eest üldistes sisulistes ja korralduslikes küsimustes ning on tellija esindajateks töö vastuvõtmisel.
10. Pakkumuse esitamise ettepaneku lisad
Lisa 3 - Hindamiskriteeriumid
Lisa 4 – Ankeetküsimustik
Lisa 5 – Intervjuukava

Uuringust
Uuringu eesmärk on saada parem ülevaade LGBTIQ (lesbi, gei, biseksuaalsete, trans-, intersooliste ja kväär-) inimeste olukorrast Eestis, sh heaolust, turvalisusest, kaasatust ja võimalust elada Eestis avatult iseendana.
Uuringu tellija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uuringu küsimustiku ettevalmistamisse on olnud kaasatud Eesti LGBT Ühing, Eesti Transinimeste Ühing ja Eesti Inimõiguste Keskus.
Uuringu tulemused annavad sisendi LGBTIQ inimeste võrdset kohtlemist, heaolu ja turvalisust toetavate tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks, sh LGBTIQ strteegia elluviimise hindamiseks.
Palun vastake ankeedile, kui olete vähemalt 15-aastane ning peate uuringut oma seksuaalse sättumuse ja/või sooidentiteedi tõttu asjakohaseks. Osalemiseks ei pea Te ennast määratlema ennast ühe kindla kategooria või identiteedi kaudu.
Uuringus osalemine on vabatahtlik. Teie vastuseid käsitletakse konfidentsiaalselt ning uuringu tulemused esitatakse viisil, mis ei võimalda Teid vastuste põhjal tuvastada.
☐ Jah, olen tutvunud uuringu infoga, soovin uuringus osaleda ja olen nõus oma andmete töötlemisega.

Sissejuhatavad küsimused
Alustuseks palume Teil vastata mõnele küsimusele enda kohta, sealhulgas Teie vanuse, soolise identiteedi ja seksuaalse sättumuse kohta. Teie vastused aitavad meil paremini mõista erinevate inimeste kogemusi ning analüüsida, kuidas need võivad LGBTIQ-inimeste vahel erineda.
1. Kui vana Te olete? Palun märkige oma vanus täisaastates
____aastat kui vastaja märgib vanuseks alla 15 aasta, siis küsitlus lõpetatakse

2. Milline järgmistest sõnadest kirjeldab kõige paremini praegu Teie soolist identiteeti? Sooline identiteet on osa inimese minapildist. See kirjeldab, kuidas inimene enda soolist olemist sisemiselt kogeb, tunnetab ja mõtestab.
• Mees
• Naine
• Mittebinaarne (Mittebinaarne inimene kogeb enda sugu väljaspool kaksikjaotust mees-naine)
• Kväär
• Muu
• Ei soovi vastata
3. Milline järgmistest sõnadest kirjeldab kõige paremini praegu Teie seksuaalset sättumust? Seksuaalne sättumus on inimese võime tunda romantilist ja seksuaalset külgetõmmet ning luua intiimseid ja seksuaalseid suhteid endaga samast või erinevast soost inimestega.
• Heteroseksuaalne (Heteroseksuaalne inimene tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet endaga erinevast soost inimeste poole)
• Lesbi (Lesbi on naine või mittebinaarne inimene, kes tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet naiste poole)
• Gei (Gei on mees või mittebinaarne inimene, kes tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet meeste poole)
• Biseksuaalne (Biseksuaalne inimene tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet endaga samast ja endaga erinevast soost inimeste poole.)
• Panseksuaalne (Panseksuaalse inimese romantilist ja/või seksuaalset külgetõmmet sugu ei mõjuta ja võib seega tunda seda igast soost inimeste poole)
• Aseksuaalne (Aseksuaalne inimene ei tunne seksuaalset tõmmet teiste inimeste poole või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel)
• Kväär
• Muu
• Ei ole kindel
4. Kas Te kirjeldate praegu ennast transsoolise inimesena? Transsoolise inimese sooline identiteet erineb talle sünnil määratud soost. Sooline identiteet kirjeldab, kuidas inimene enda soolist olemist sisemiselt kogeb, tunnetab ja mõtestab. Kui vastate „Jah“, kuvatakse Teile ankeedi hilisemas osas mõned soolist üleminekut puudutavad lisaküsimused. Nendele küsimustele vastamine on vabatahtlik.
• Jah
• Ei
• Pole kindel
• Ei soovi vastata
5. Kas Te kirjeldate praegu ennast intersoolise inimesena? Intersooline inimene on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste sootunnustega, mis ei vasta normidele, mida peetakse meeste ja naiste kehale omaseks.
• Jah
• Ei
• Pole kindel
• Ei soovi vastata
Kui on mees või naine JA heteroseksuaalne JA EI OLE transsooline, ega intersooline, siis ei kuulu vastaja küsitluse sihtrühma ning tema jaoks on vastamine lõppenud!
Kui vastaja on märkinud, et ta on transsooline, kuvatakse talle ankeedi hilisemas osas transsooliste inimeste kogemusi käsitlev küsimusteblokk. Teistele vastajatele seda blokki ei kuvata.
6. Kas olete viimase 12 kuu jooksul olnud seotud mõne LGBTIQ organisatsiooni või LGBTIQ teemalise ettevõtmisega?
• Ma olen LGBTIQ-organisatsiooni või ettevõtmise liige või vabatahtlik
• Mul on LGBTIQ-organisatsiooni või ettevõtmisega püsiv kontakt
• Ma jälgin LGBTIQ-organisatsiooni või ettevõtmise tegemisi
• Ma toetan rahaliselt LGBTIQ-organisatsiooni või ettevõtmist
• Ei, ma ei ole aktiivselt seotud LGBTIQ-organisatsiooni või ettevõtmisega.


Heaolu, turvalisus, kaasatus ja võimalus elada Eestis avatult
7. Palun hinnake, kuivõrd nõustute järgmiste väidetega:
Väide
1 – Ei nõustu üldse
2 – Pigem ei nõustu
3 – Nii ja naa
4 – Pigem nõustun
5 – Nõustun täielikult
Ei oska öelda
Eesti on LGBTIQ-inimestele hea koht elamiseks
○
○
○
○
○
○
LGBTIQ-inimesed saavad Eestis elada avatult endana, kartmata halvakspanu, kiusamist või vägivalda
○
○
○
○
○
○
Eesti haridussüsteem arvestab LGBTIQ-õppijate individuaalsete erinevuste ja arenguvajadustega
○
○
○
○
○
○
Eesti tervishoiusüsteem arvestab LGBTIQ-inimeste individuaalsete erinevuste ja vajadustega
○
○
○
○
○
○
LGBTIQ-inimeseks olemine ei piira võimalusi end teostada tööelus või soovitud kutsealal
○
○
○
○
○
○
Usun, et riigi ametiasutuste tegevuse tulemusena läheb LGBTIQ-inimeste elu paremaks
○
○
○
○
○
○
8. Mõeldes viimasele 12 kuule, kui paljudele järgmistele inimestele olete jaganud oma seksuaalset sättumust ja/või soolist identiteeti?

Kõigile
Enamikule
Mõnele
Mitte kellelegi
Ei oska öelda
Ei ole asjakohane
Pereliikmed
○
○
○
○
○
○
Cis-hetero1 sõbrad
○
○
○
○
○
○
LGBTIQ sõbrad
○
○
○
○
○
○
Töökaaslased
○
○
○
○
○
○
Kaasõppijad
○
○
○
○
○
○
Õpetajad/õppejõud
○
○
○
○
○
○
Tervishoiutöötajad
○
○
○
○
○
○







9. Kas Te väldite enda soolise identiteedi väljendamist kartuses teiste inimeste negatiivset reaktsiooni?
◦ kodus
◦ naabruskonnas
◦ koolis või haridusasutuses
◦ töökohal
◦ kohvikus-restoranides-pubides-klubides
◦ ühistranspordis
◦ spordiklubid
◦ muudes kohtades, kus_______?
◦ ei ole kusagil vältinud;
◦ ei kohaldu / ei soovi vastata.










Kogemused asutuste ja teenustega
10. Milliste järgmiste valdkondade, asutuste või teenustega olete viimase kahe aasta jooksul Eestis kokku puutunud? Võite valida mitu vastust. Arvestage nii enda otseseid kokkupuuteid kui ka kokkupuuteid lähedase, hooldaja ja lapsevanemana.
◦ Perearstiabi ja muu esmatasandi tervishoid
◦ Eriarstiabi, va vaimse tervise teenus
◦ Vaimse tervise teenused
◦ Kiirabi
◦ Tööturuteenused (Töötukassa - töötuna arvelolek, tööturuteenustel osalemine)
◦ Töövõime hindamine ja puude tuvastamine (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet)
◦ Sotsiaalkindlustusamet
◦ Hoolekandeasutused (hooldekodu, turvakodu, varjupaik)
◦ Kohaliku omavalitsuse pakutavad sotsiaalteenused või toetused (nt toimetulekutoetus, sotsiaalnõustamine, eluasemeteenus, lastekaitse)
◦ Haridusasutused (üldhariduskool, kutseõppeasutus, ülikool, lasteaed, huviharidus)
◦ Kohus
◦ Politsei
◦ Ohvriabi jt vägivallaohvritele suunatud abi- ja tugiteenused (nt naiste tugikeskused, lasteabi)
◦ Noorsootöö teenused (nt noortekeskus, noorteinfo ja -nõustamine, õpilasmalev)
11. Mõeldes X valdkonnale, asutusele või teenusele ja selle töötajatele, kellega olete viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud, kas järgmised väited kirjeldavad Teie kogemust seoses oma seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või soolise eneseväljendusega? Arvestage nii enda otseseid kokkupuuteid kui ka kokkupuuteid lähedase, hooldaja ja lapsevanemana. Küsimus kuvatakse iga vastaja märgitud asutuse või teenuse kohta eraldi.
Tundsin, et asutuse/teenuse töötaja või spetsialist on pädev LGBTIQ teemadel.
◦ Jah
◦ Ei
◦ Pole asjakohane
◦ Soovi korral selgita__________

Tundsin, et asutuse/teenuse töötaja või spetsialist suhtus minusse toetavalt ja kaasavalt.
◦ Jah
◦ Ei
◦ Pole asjakohane
◦ Soovi korral selgita__________

Jätsin enda kohta seksuaalset sättumust puudutava olulise info ütlemata, sest ei olnud kindel, kuidas sellesse suhtutakse või olin sunnitud jagama infot enda seksuaalse sättumuse kohta, mis polnud minu arvates teenuse jaoks vajalik.  
◦ Jah
◦ Ei
◦ Pole asjakohane
◦ Soovi korral selgita__________

Jätsin enda kohta soolist identiteeti puudutava olulise info ütlemata, sest ei olnud kindel, kuidas sellesse suhtutakse või olin sunnitud jagama infot enda soolise identiteedi kohta, mis polnud minu arvates teenuse jaoks vajalik.  
◦ Jah
◦ Ei
◦ Pole asjakohane
◦ Soovi korral selgita__________

Vältisin enda soolise identiteedi väljendamist, sest ei olnud kindel, kuidas sellesse suhtutakse või olin sunnitud jagama infot enda soolise eneseväljenduse kohta, mis polnud minu arvates teenuse jaoks vajalik.
◦ Jah
◦ Ei
◦ Pole asjakohane
◦ Soovi korral selgita__________

Kogesin eelarvamuslikku, halvustavat või kohatut suhtumist.
◦ Jah
◦ Ei
◦ Pole asjakohane
◦ Soovi korral selgita__________
Töötaja või spetsialist soovitas või pakkus mulle tegevust või ravi, mille eesmärk oli muuta või alla suruda minu seksuaalset sättumust või soolist identiteeti
◦ Jah
◦ Ei
◦ Pole asjakohane
◦ Soovi korral selgita__________

12. Kas olete viimase kahe aasta jooksul oma seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või soolise eneseväljendusega seotud põhjustel mõne järgmise teenuse kasutamata jätnud või teenuspakkujat vahetanud? Võite valida mitu vastust. Arvestage nii enda otseseid kokkupuuteid kui ka kokkupuuteid lähedase, hooldaja ja lapsevanemana.
◦ Perearstiabi ja muu esmatasandi tervishoid
◦ Eriarstiabi, va vaimse tervise teenus
◦ Vaimse tervise teenused
◦ Kiirabi
◦ Tööturuteenused (Töötukassa - töötuna arvelolek, tööturuteenustel osalemine)
◦ Töövõime hindamine ja puude tuvastamine (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet)
◦ Sotsiaalkindlustusamet
◦ Hoolekandeasutused (hooldekodu, turvakodu, varjupaik)
◦ Kohaliku omavalitsuse pakutavad sotsiaalteenused või toetused (nt toimetulekutoetus, sotsiaalnõustamine, eluasemeteenus, lastekaitse)
◦ Haridusasutused (üldhariduskool, kutseõppeasutus, ülikool, lasteaed, huviharidus)
◦ Kohus
◦ Politsei
◦ Ohvriabi jt vägivallaohvritele suunatud abi- ja tugiteenused (nt naiste tugikeskused, lasteabi)
◦ Noorsootöö teenused (nt noortekeskus, noorteinfo ja -nõustamine, õpilasmalev)
13. Mõeldes X asutusele või teenusele, mis oli(d) teenuse kasutamata jätmise või teenusepakkuja vahetamise põhjus(ed)? Valige kõik sobivad. Küsimus kuvatakse iga vastaja märgitud asutuse või teenuse kohta eraldi.
◦ Kartsin eelarvamuslikku, halvustavat või kohatut suhtumist
◦ Kartsin, et töötaja või spetsialist ei ole pädev LGBTIQ teemadel
◦ Ei tundnud end turvaliselt või mugavalt avaldamaks enda seksuaalset sättumust või soolist identiteeti
◦ Teenust keelduti mulle osutamast
◦ Varasem negatiivne kogemus
◦ muu _______

14. Mõeldes X asutusele või teenusele, palun kirjeldage soovi korral lühidalt oma kogemust. Soovi korral olete oodatud kirjeldama ka seda, kas ja kuidas mõjutasid Teie kogemust lisaks seksuaalsele sättumusele, soolisele identiteedile või soolisele eneseväljendusele muud Teiega seotud asjaolud (nt vanus, rahvus või etniline päritolu, puue, terviseseisund, usutunnistus või keel).
________________________________________

15. Juhul kui kogeksite oma seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu diskrimineerimist, ahistamist või vägivalda, kui palju usaldate järgmisi asutusi ja organisatsioone teie õiguste kaitsmisel?
Asutus / organisatsioon
1 – üldse ei usalda
2 – pigem ei usalda
3 – nii ja naa
4 – pigem usaldan
5 – usaldan täielikult
Ei oska hinnata
Ei ole asutusega tuttav
Õiguskantsler
○
○
○
○
○
○
○
Kohtusüsteem
○
○
○
○
○
○
○
Töövaidluskomisjon
○
○
○
○
○
○
○
Politsei
○
○
○
○
○
○
○
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
○
○
○
○
○
○
○
LGBTIQ teemadega tegelevad MTÜd (nt Eesti LGBT Ühing, Eesti Transinimeste Ühing)

○
○
○
○
○
○
○

16. Mõelge asutustele ja teenustele, millega olete kokku puutunud. Mida saaks teha teisiti, et LGBTQ+ inimeste vajadustega paremini arvestada? Mis on olnud hästi? Palun tooge võimalusel konkreetne näide:_________________________________

Transsooliste inimeste kogemused soolise üleminekuga
Järgmised küsimused käsitlevad soolise üleminekuga seotud teenuseid ja toiminguid. Palun arvestage ainult neid teenuseid ja toiminguid, mida olete vajanud või kasutanud seoses soolise üleminekuga, mitte muudel põhjustel. Sooline üleminek võib hõlmata meditsiinilisi, juriidilisi ja sotsiaalseid samme, kuid kõik transsoolised inimesed ei soovi ega vaja neid.

17. Milliseid järgmisi soolise üleminekuga seotud teenuseid või toiminguid olete Eestis kasutanud? Võite valida mitu vastust.
◦ Perearsti või muu esmatasandi tervishoiutöötaja konsultatsioon või tervisekontroll
◦ Hormoonraviga seotud teenused, sealhulgas endokrinoloogi konsultatsioon ja tervisekontroll
◦ Kirurgilise raviga seotud konsultatsioon, operatsioon või järelravi
◦ Vaimse tervise või psühhosotsiaalse toe teenused, näiteks psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia
◦ Soolise ebakõla arstliku ekspertiisikomisjoniga seotud toimingud
◦ Nime, soomarkeri või isikukoodi muutmisega seotud toimingud perekonnaseisuasutuses
◦ Muu teenus või toiming, palun täpsustage: ________
◦ Ma ei ole ühegi nimetatud teenuse ega toiminguga kokku puutunud
◦ Ei soovi vastata.
18. Mõeldes Eestis kasutatud X teenustele või toimingule ning sellega seotud töötajatele või spetsialistidele, kas järgmised väited kirjeldavad Teie kogemust? Küsimus kuvatakse iga vastaja eelnevas küsimuses märgitud teenuse ja toimingu kohta eraldi
Vastused: jah; ei; pole asjakohane; soovi korral selgita__________
• Tundsin, et asutuse/teenuse töötaja või spetsialist oli pädev transsoolisuse ja soolise üleminekuga seotud teemadel.
• Tundsin, et asutuse/teenuse töötaja või spetsialist suhtus minusse toetavalt ja kaasavalt.
• Teenuse või toiminguga seotud asjaajamine oli mulle lihtsasti arusaadav
• Minult küsiti minu soolise identiteedi või muude isiklike asjaolude kohta infot, mis ei olnud minu arvates teenuse või toimingu jaoks vajalik.
• Mõni teenuse või toiminguga seotud kohtumine, hindamine, dokument või muu samm tundus mulle ebavajalik.
• Tundsin, et pidin oma soolist identiteeti ebavajalikult põhjendama või tõendama või et töötaja või spetsialist ei uskunud minu kirjeldust oma soolise identiteedi kohta.
• Kogesin eelarvamuslikku, halvustavat või kohatut suhtumist.
• Töötaja või spetsialist soovitas või pakkus mulle tegevust või ravi, mille eesmärk oli muuta või alla suruda minu soolist identiteeti või suunata mind samastuma sünnil määratud sooga.
19. Soovi korral kirjeldage oma kogemusi soolise üleminekuga seotud teenuste või toimingutega Eestis____________________________________________________________
20. Kas olete vajanud või soovinud mõnda soolise üleminekuga seotud teenust või toimingut, kuid jätnud selle Eestis kasutamata või pooleli?
◦ Jah
◦ Ei
◦ Pole kindel
◦ Ei soovi vastata
21. Millise teenuse või toimingu jätsite kasutamata või pooleli? Võite valida mitu vastust.
◦ Perearsti või muu esmatasandi tervishoiutöötaja konsultatsioon või tervisekontroll
◦ Hormoonraviga seotud teenused, sealhulgas endokrinoloogi konsultatsioon ja tervisekontroll
◦ Kirurgilise raviga seotud konsultatsioon, operatsioon või järelravi
◦ Vaimse tervise või psühhosotsiaalse toe teenused, näiteks psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia
◦ Soolise ebakõla arstliku ekspertiisikomisjoniga seotud toimingud;
◦ Nime, soomarkeri või isikukoodi muutmisega seotud toimingud perekonnaseisuasutuses
◦ Muu teenus või toiming, palun täpsustage: ________
◦ Ei soovi vastata;

22. Mis põhjustel jäi X teenus või toiming Eestis kasutamata või pooleli? Võite valida mitu vastust. Küsimus kuvatakse iga vastaja märgitud teenuse ja toimingu kohta eraldi.
◦ Kartsin eelarvamuslikku, halvustavat või kohatut suhtumist.
◦ Kartsin, et töötaja või spetsialist ei ole pädev transsoolisuse ja soolise üleminekuga seotud teemadel.
◦ Ma ei tundnud end turvaliselt või mugavalt oma soolist identiteeti avaldades.
◦ Mulle keelduti teenust osutamast või toimingut tegemast.
◦ Mul oli varasem negatiivne kogemus.
◦ Eestis ei olnud mulle vajalikku või sobivat teenust.
◦ Teenuse või toimingu ooteaeg oli liiga pikk.
◦ Teenuse või toiminguga seotud kulud olid minu jaoks liiga suured.
◦ Teenuse või toiminguga seotud asjaajamine oli liiga keeruline või raskesti arusaadav.
◦ Ma ei leidnud teenuse või toimingu kohta piisavalt usaldusväärset või arusaadavat teavet.
◦ Ma ei soovinud või vajanud seda teenust või toimingut enam.
◦ Muu põhjus, palun täpsustage: ______
◦ Ei soovi vastata.
23. Kas olete mõnda soolise üleminekuga seotud teenust või toimingut kasutanud välisriigis?
◦ Jah,__________(kirjuta siia soovi korral teenus või toiming)
◦ Ei
◦ Ei soovi vastata
24. Miks otsustasite seda teenust või toimingut kasutada välisriigis?
Võite valida mitu vastust.
◦ Eestis ei ole mulle vajalikku või sobivat teenust
◦ Eestis keelduti mulle vajalikku või sobivat teenust osutamast
◦ Tundsin välisriigis teenust kasutades end turvalisemalt
◦ Välisriigis on sobiva(ma) pädevusega teenuse osutaja
◦ Välisriigis olid teenuse või toimingu ooteaeg lühem
◦ Välisriigis oli teenus või toiming soodsam
◦ Välisriigis oli teenuse või toiminguga seotud asjaajamine lihtsam ja kergemini arusaadav
◦ Välisriigis leidsin usaldusväärsema või arusaadavama teabe teenuse või toimingu kohta
◦ Elan või viibin tihti välisriigis, kus teenust või toimingut kasutasin. Seetõttu on seal teenuse või toimingu kasutamine mulle mugav
◦ Muu põhjus, palun täpsustage: ________.

Eluaseme küsimused
25. Kas olete kogenud oma seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu järgmist eluaseme otsimisel, üürimisel või omamisel? Võite valida mitu vastust.
◦ Mulle keelduti eluruumi üürimast või müümast
◦ Kogesin üürileandja või kinnisvaramaakleri poolt halvustavat või kohatut kohtlemist
◦ Kogesin naabrite poolt ahistamist või halvustavat suhtumist
◦ Mind sunniti eluruumist lahkuma
◦ Kogesin ebasoodsamaid tingimusi laenu või kindlustuse saamisel
◦ Kogesin ebasoodsamaid tingimusi üüri või ostutingimustes
◦ Varjasin diskrimineerimise kartuses oma identiteedi
◦ Ei ole kogenud
◦ Muu ­­­­____
26. Palun kirjeldage soovi korral lühidalt oma kogemust
________________________________________
27. Kas olete elu jooksul kogenud mõnda järgmistest olukordadest? Võite valida mitu vastust.
◦ Pidin ajutiselt elama sõprade või sugulaste juures, sest mul ei olnud muud kohta, kuhu minna
◦ Elasin kodutute öömajas või varjupaigateenusel
◦ Vajasin kaitset vägivalla eest ja pöördusin turvakodu või tugikeskuse poole
◦ Magasin tänaval või muus avalikus kohas
◦ Viibisin hoolekandeasutuses
◦ Ei ole kogenud ühtegi eeltoodust
◦ Muu ______

FILTER: Vastajad, kes märkisid eelmises küsimuses kodutute öömaja, varjupaigateenus, turvakodu või tugikeskus või hoolekandeasutus
28. Kui olete pidanud elama ajutises majutuses (nt varjupaigas või turvakodus) või hoolekandeasutuses, kuidas kirjeldaksite üldiselt oma vastuvõttu seal LGBTIQ inimesena?
◦ Mind võeti vastu toetavalt, minu identiteeti austati
◦ Vastuvõtt oli neutraalne, minu seksuaalne sättumus, sooline identiteet või eneseväljendus ei omanud rolli
◦ Kogesin mõningast ebamugavust või ebakindlust, kuid mitte otsest halba kohtlemist
◦ Kogesin halba kohtlemist, tõrjumist või diskrimineerimist
◦ Mind ei võetud vastu või mind suunati mujale minu seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või eneseväljenduse tõttu
◦ Ma ei avaldanud oma identiteeti ja töötajad ei teadnud minu identiteedist
◦ Mind majutati viisil, mis ei vastanud minu soolisele identiteedile või vajadustele
◦ Minult küsiti põhjendamatuid küsimusi või nõuti dokumente või muid tõendeid minu identiteedi kohta
◦ Muu ______
•

Taustaküsimused
29. Kas Te elate…?
◦ Tallinnas
◦ Tartu linnas (linnalises asustusüksuses)
◦ Tartu linnas (alevikus, külas)
◦ Pärnu linnas (linnalises asustusüksuses)
◦ Pärnu linnas (alevis, alevikus, külas)
◦ Narvas
◦ Kohtla-Järvel
◦ Muus linnas/alevis
◦ Maa-asulas (alevikus, külas)
KUI VASTAB, ET MUUS LINNAS/ALEVIS VÕI MUUS MAA-ASULAS
30. Mis maakonnas Te elate?
◦ Harjumaa
◦ Hiiumaa
◦ Ida-Virumaa
◦ Jõgevamaa
◦ Järvamaa
◦ Läänemaa
◦ Lääne-Virumaa
◦ Põlvamaa
◦ Pärnumaa
◦ Raplamaa
◦ Saaremaa
◦ Tartumaa
◦ Valgamaa
◦ Viljandimaa
◦ Võrumaa
31. Mis rahvuse esindajaks Te end peamiselt peate. ÜKS VASTUS
◦ Eestlane
◦ Venelane
◦ Ukrainlane
◦ Muu rahvus: __________________
32. Mis on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase? ÜKS VASTUS
◦ Alg-või põhiharidus (sh lõpetamata põhiharidus või keskharidus)
◦ Kutseharidus põhihariduseta või põhihariduse baasil
◦ Keskharidus
◦ Kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil
◦ Kutsekeskharidus keskhariduse baasil
◦ Keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil
◦ Kõrgharidus
33. Kas Teie leibkonnas elab teie alla 18-aastaseid bioloogilisi, lapsendatud või kasulapsi? Arvestage kõiki neid lapsi, kes veedavad vähemalt pool ajast teiega ühel aadressil.
◦ Jah, kui mitu ___
◦ Ei
◦ Ei soovi vastata
34. Kas Te töötate? Vastake „jah“ ka siis kui teil on töö või töökoht, kuid te olete töölt praegu ajutiselt eemal näiteks vanemapuhkuse, haiguse vm põhjuse tõttu?
◦ Jah
◦ Ei
35. Mis on teie peamine tööalane staatus?
◦ Palgatöötaja
◦ Iseendale tööandja (füüsilisest isikust ettevõtja, OÜ ainuomanik, ettevõtluskonto omanik)
◦ Ettevõtja vähemalt 1 töötajaga
◦ Muu

36. Kas te õpite?
◦ Jah, põhikoolis
◦ Jah, gümnaasiumis
◦ Jah, kutseõppeasutuses
◦ Jah, kõrgkoolis
◦ Ei

„Kas Te töötate?“ → Ei kui ka „Kas Te õpite?“ → Ei
37. Mis on peamine põhjus, miks Te praegu ei tööta ega õpi?
◦ Otsin tööd
◦ Terviseseisundi, puude või vähenenud töövõime tõttu
◦ Hoolitsen lapse/laste eest
◦ Hoolitsen muu pereliikme või lähedase eest
◦ Olen pensionil
◦ Muudel isiklikel või perekondlikel põhjustel
◦ Ei soovi praegu töötada ega õppida
◦ Muu põhjus, palun täpsustage: ______
◦ Ei soovi vastata
38. Kas Teil on mõni pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleem?
◦ jah
◦ ei
39. Mil määral on mõni terviseprobleem viimase 6 kuu jooksul Teie tavalisi igapäeva tegevusi piiranud?
◦ Oluliselt piiranud
◦ Piiranud, aga mitte oluliselt
◦ Ei ole üldse piiranud

40. Kuidas Te hindate oma leibkonna rahalist toimetulekut? Kas…
◦ raha jääb ka säästudeks
◦ raha on piisavalt, et toime tulla
◦ kuidagi tuleme toime
◦ raha ei piisa vältimatute kulutuste tarbeks
◦ Ei oska öelda
◦ Ei soovi avaldada


Kvalitatiivuuringus osalemine
Täname vastuste eest. Soovime uuringu järgmises etapis intervjuuvormis rääkida põhjalikumalt teie kogemustest.
41. Kas oleksite valmis osalema individuaalintervjuus, et rääkida oma kogemustest põhjalikumalt?
◦ jah
◦ võib-olla
◦ ei
Kui vastasite „jah“ või „võib-olla“, saate jätta oma kontaktandmed eraldi kontaktvormil.

LGBTIQ inimeste intervjuukava
INTERVJUU SISSEJUHATUS JA NÕUSOLEKUD
Intervjueerija loeb vastajale ette:
Tere! Mina olen [intervjueerija nimi] ja viin läbi uuringu „LGBTIQ-inimeste heaolu ja kogemused avalike teenustega“ intervjuud. Uuringu tellija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning intervjuu kestab ligikaudu [kestus] minutit.
Intervjuus räägime Teie kogemustest LGBTIQ-inimesena Eestis, sealhulgas heaolust ning kokkupuudetest eri eluvaldkondade, asutuste ja teenustega. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Te võite jätta vastamata küsimusele, millele Te vastata ei soovi, paluda teha pausi või intervjuu igal ajal lõpetada, ilma et peaksite seda põhjendama.
Teie vastuseid käsitletakse konfidentsiaalselt. Intervjuu materjal anonüümitakse ning uuringu tulemustes ei avaldata Teie nime ega muid andmeid, mis võimaldaksid Teid otseselt tuvastada. Tulemusi esitatakse üldistatud kujul ning aruandes võidakse kasutada anonüümitud tsitaate. Intervjuu käigus kogutud andmeid ja salvestist hoitakse ning kustutatakse andmekaitsetingimuste kohaselt.
Soovime intervjuu salvestada, et Teie vastuseid oleks võimalik täpselt dokumenteerida ja analüüsida. Salvestist kasutatakse ainult uuringu läbiviimiseks ning sellele pääsevad ligi üksnes uuringumeeskonna volitatud liikmed.
1. Kas kinnitate, et olete saanud uuringu ja isikuandmete töötlemise kohta piisavalt teavet, mõistate osalemise vabatahtlikkust ning nõustute intervjuus osalema?
□ Jah □ Ei
2. Kas nõustute intervjuu helisalvestamisega eespool kirjeldatud eesmärgil ja tingimustel?
□ Jah □ Ei

Märkus intervjueerijale: Intervjuukava on poolstruktureeritud. Kõiki täpsustavaid küsimusi ja märksõnu ei pea igas intervjuus ette lugema ega läbi küsima. Lähtuda vastaja kogemustest, valida tema jaoks asjakohased lisaplokid ning vältida juba saadud vastuste korduvat küsimist.
SISSEJUHATAVAD KÜSIMUSED
Esmalt palun tutvustage ennast. Vajame neid andmeid selleks, et tuua uuringus välja erineva taustaga LGBTIQ inimeste olukorda iseloomustavad asjaolud. Kui Te ei soovi kõiki enda andmeid meiega jagada, vastake palun ainult neile küsimustele, mis on Teie jaoks mugavad.
Märksõnad
• vanus
• rahvus
• perekonnaseis/suhtestaatus
• laps(ed) peres Lapsevanematele on eraldi küsimused intervjuukavas
• sõnad, mida kasutab enda soo või seksuaalse sättumuse kirjeldamiseks. Kui intervjueeritav kirjeldab ennast transsoolisena, siis esitatakse talle ka vastavad küsimused „lisaküsimused transsoolistele inimestele“. Intersoolistega inimestega sama põhimõte
• elukoht – maal, väikelinnas või suurlinnas
• tööalane staatus – palgatöö, ettevõtlus vm
• õppimine
• enesehinnanguline majanduslik toimetulek
Kuidas Te ennast praegu LGBTIQ-inimesena Eestis tunnete ning mis Teie heaolu ja igapäevast toimetulekut kõige enam mõjutab?
1. TERVIS JA HEAOLU
1.1. Millised on olnud Teie kogemused kokkupuutes LGBTIQ inimesena viimase 5 aasta jooksul tervishoiusüsteemiga (perearst, eriarst, sünnitusabi, psühhiaater, psühholoogid jne)?
• Kas oskate välja tuua mõnda positiivset või negatiivset kogemust viimase 5 aasta jooksul? Mis teenustega seoses?
• Kas olete jätnud mõne teenuse kasutamata, abi otsimata või edasi lükanud kasutamist? Miks?
• Kas ja miks olete/pole pöördunud, kui oli keeruline kogemus teenuse kasutamisel?
1.2. Kui lihtne või keeruline on olnud saada LGBTIQ inimesena oma vajadustele vastavat tervishoiuteenust või professionaalset tuge?
• Vajaduse korral täpsustada:
• teabe leidmine ja teadmine, kuhu pöörduda;
• teenuse kättesaadavus ja ooteajad;
• teenuse maksumus;
• sobiva või LGBTIQ-teemades pädeva spetsialisti leidmine;
• elukoha, keele või muu asjaolu mõju;
• kas vajalikku abi on tulnud otsida mujalt Eestist või välisriigist?
1.3. Mida tuleks Eesti tervishoiusüsteemis muuta, et see vastaks paremini LGBTIQ-inimeste vajadustele?
1.4. Kas soovite oma tervise, heaolu või tervishoiuteenuste kasutamise kogemuste kohta veel midagi lisada?
LISAKÜSIMUSED LAPSEVANEMATELE:
1.5. Millised on olnud kogemused lapsevanema kokkupuutel tervishoiusüsteemiga?
• raseduse, sünnitusabi, viljatusravi või lapse tervishoiuteenustega seotud kogemused;
• kuidas suhtuti Teisse, Teie partnerisse ja peresse, kas Teie peresuhet ja vanemlikku rolli tunnustati tervishoiusüsteemis (nt kas vormid, registriandmed ja töötajate suhtlus arvestasid Teie perega)
• positiivsed ja negatiivsed kogemused.
LISAKÜSIMUSED TRANSSOOLISTELE INIMESTELE
1.6. Kas sooline üleminek on Teie jaoks olnud või on praegu asjakohane? Kui jah, siis kuidas kirjeldaksite oma senist teekonda ja valikuid?
• milliseid meditsiinilisi, juriidilisi või sotsiaalseid samme olete soovinud või astunud;
• kas ja kuidas on Teie vajadused aja jooksul muutunud;
• millist teavet, nõustamist või tuge vajasite/vajate.
1.7. Millised on olnud Teie kogemused soolise üleminekuga seotud tervishoiuteenuste ja toimingutega Eestis?
• perearst ja eriarstid;
• hormoonravi ja tervisekontrollid;
• kirurgilise raviga seotud konsultatsioonid ja teenused;
• vaimse tervise või psühhosotsiaalne tugi;
• soolise ebakõla arstlik ekspertiisikomisjon;
• eri teenuste omavaheline koordineeritus;
• ooteajad, kulud ja piirkondlik kättesaadavus;
• teenuse kasutamata jätmine või poolelijätmine;
• teenuse kasutamine välisriigis.
1.8. Mil määral tundsite, et saite ise oma vajaduste ja ravi üle otsustada ning et Teie enesemääratlust austati?
• kas pidite oma sooidentiteeti üleliigselt põhjendama või tõendama;
• kas mõni nõutud kohtumine, hinnang või muu samm tundus ebavajalik;
• kas saite piisavalt teavet valikute, võimalike mõjude ja riskide kohta;
• kas tundsite survet valida või läbida mõni teenus või toiming;
• kas Teie nime ja teie soole viitavaid sõnu (mees/naine/poiss/tüdruk jne) kasutati õigesti.
1.9. Kuidas on teenuste saamine või saamata jäämine mõjutanud Teie tervist, heaolu ja igapäevaelu?
1.10. Mida tuleks soolise üleminekuga seotud teenuste ja toimingute korralduses muuta?
LISAKÜSIMUSED INTERSOOLISTELE INIMESTELE
1.11. Kas Teie suhtes on tehtud meditsiinilisi uuringuid või sekkumisi ajal, mil Te ei saanud ise nende kohta teadlikku nõusolekut anda? Kui jah ja soovite sellest rääkida, siis kuidas on see Teid mõjutanud?
• millist teavet saite hiljem sekkumise põhjuste ja tagajärgede kohta;
• kas ja kuidas kaasati otsustamisse Teie vanemad või hooldajad;
• kas Teil on olnud võimalik oma terviseandmetega tutvuda;
• millist järelravi või psühholoogilist tuge pakuti;
• kas teil on sellest sekkumise tõttu pikaajaline terviseprobleem?
• kas olete soovinud kedagi vastutusele võtta selle eest, mis teiega juhtus?

1.12. Millised on olnud Teie kogemused intersoolise inimesena tervishoiuteenuste ja tervishoiutöötajatega?
• uuringud, tervisekontrollid, ravimid või operatsioonid;
• teenuste kättesaadavus ja järjepidevus;
• kas tundsite survet valida või läbida mõni teenus või toiming;
• kas Teie nime ja teie soole viitavaid sõnu (mees/naine/poiss/tüdruk jne) kasutati õigesti;
• tervishoiutöötajate teadmised ja suhtumine;
• privaatsus ja terviseandmete konfidentsiaalsus;
• vajadus selgitada eri spetsialistidele korduvalt samu asjaolusid;
• pikaajaline mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele.

1.13. Mida tuleks tervishoiuteenustes ja intersooliste inimeste toetamises muuta?
2. HARIDUS
2.1. Palun kirjeldage oma kogemusi Eesti haridussüsteemis LGBTIQ-inimesena viimase viie aasta jooksul: millistel haridustasemetel õppisite;
• mis toetas avatust või sundis identiteeti varjama;
• millised olid positiivsed ja negatiivsed kogemused;
• kas kogemused erinesid haridusasutuste või haridustasemete vahel;
• kuidas mõjutasid kogemused LGBTIQ-inimesena õppimist, haridusteed ja heaolu?
• Kas said piisavalt tuge süsteemist negativiisete kogemuste korral?
2.2. Kuidas käsitleti/käsitletakse õppetöös seksuaalse ja soolise mitmekesisuse ja erinevate perede teemasid?
• millistes õppeainetes või olukordades neist räägiti;
• kas käsitlus oli piisav, asjakohane ja lugupidav;
• kas ja kuidas käsitleti õppematerjalides/koolitundides LGBTIQ-inimeste teemasid;
• milliseid teemasid ja millises vanuses Te tundsite, et oleks võinud neid teemasid käsitleda;
2.3. Mida tuleks haridusasutustes muuta, et LGBTIQ-õppijad tunneksid end turvalisemalt, kaasatumalt ja toetatumalt?
2.4. Kas soovite oma haridustee või hariduskeskkonnas kogetu kohta veel midagi lisada?
LISAKÜSIMUSED LAPSEVANEMATELE
2.5. Millised on olnud Teie kui LGBTIQ-inimese kogemused lapsevanemana oma lapse lasteaia, kooli või muu haridusasutusega?
• positiivsed ja negatiivsed kogemused;
• kuidas suhtutakse Teisse, Teie partnerisse ja Teie peresse;
• kas kõiki lapsevanemaid tunnustatakse ja kaasatakse võrdselt;
• kuidas kajastuvad perevormid dokumentides, infosüsteemides, õppematerjalides ja üritustel;
• kas olete pidanud oma peresuhet või vanemlikku rolli üleliigselt selgitama või tõendama?
• Kui avatult tunnete, et saate haridusasutuses oma seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist või peresuhetest rääkida?
2.6. Kas Teie laps on kogenud Teie identiteedi või pere tõttu ebakohaseid küsimusi, kiusamist või ebavõrdset kohtlemist? Kuidas haridusasutus sellele reageeris?
2.7. Mida saaks haridusasutus teha, et toetada paremini Teie last ja peret? Mida tehakse hästi?
LISAKÜSIMUSED TRANSSOOLISTELE INIMESTELE
2.8. Kas ja kuidas arvestati/arvestatakse haridusasutuses Teie sooidentiteedi ja sooväljendusega?
• valitud nime ja soole viitavate sõnade kasutamine;
• nime ja muude andmete kajastamine nimekirjades, dokumentides (nt lõputunnistus) ja infosüsteemides;
• privaatsuse kaitse ja info jagamine;
• riietus ja vorminõuded;
• tualettide, riietusruumide ja muude soopõhiste ruumide kasutamine;
• kehaline kasvatus, ujumine, majutus ja muud soo alusel korraldatud tegevused;
• õpetajate ja teiste töötajate teadmised ning suhtumine.
• tugispetsialistide abi;
• kooli või õppeasutuse vahetamine.
2.9. Millist tuge oleksite haridusasutuselt seoses oma sooidentiteedi või soolise üleminekuga vajanud?
LISAKÜSIMUSED INTERSOOLISTELE INIMESTELE
2.10. Kas ja kuidas mõjutasid Teie sootunnused või nendega seotud terviseküsimused Teie hariduskogemust?
• tualettide, riietusruumide ja muude soopõhiste ruumide kasutamine;
• privaatsus ja terviseandmete konfidentsiaalsus;
• teiste inimeste ebakohased küsimused, kommentaarid või kiusamine.
• nime ja muude andmete kajastamine nimekirjades, dokumentides ja infosüsteemides;
• privaatsuse kaitse ja info jagamine.

2.11. Millist tuge või korralduslikke muudatusi oleksite haridusasutuselt vajanud?
3. TÖÖ JA TÖÖTURUL OSALEMINE
3.1. Kui avatult saate või saite töökohal olla oma seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sooväljenduse või sootunnuste suhtes?
3.2. Kui olete tööl ebaõiglast või halvustavat kohtlemist kogenud, siis kuidas olete sellele reageerinud ja kellelt abi otsinud?
• otsene vestlus asjaosalisega;
• juht, personalitöötaja, usaldusisik või ametiühing;
• tööinspektsioon, võrdõigusvolinik või muu asutus;
• lähedased või LGBTIQ-organisatsioonid;
• kas juhtunust teatati ja kuidas sellele reageeriti;
• miks jäeti juhtunust teatamata;
• kas olukord lahenes ja millisel viisil?
3.3. Mis on Teid tööelus toetanud ja aidanud end turvaliselt ning kaasatuna tunda?
• toetavad kolleegid või juht;
• tööandja põhimõtted ja praktika;
• diskrimineerimis- ja ahistamisvastased reeglid;
• töötajate koolitamine;
• LGBTIQ-töötajate võrgustik;
• paindlik töökorraldus;
• millist tuge oleksite veel vajanud?
3.4. Kas teil on olnud kokkupuuteid Tööinspektsiooni või Töötukassaga? Millised on olnud positiivsed ja negatiivsed kogemused LGBTIQ inimesena?
3.5. Mida peaksid tööandjad või riik tegema, et LGBTIQ-inimestel oleks tööturul ja töökohal võrdsed võimalused ning turvaline töökeskkond?
3.6. Kas soovite oma tööelu kohta veel midagi lisada?
4. AVALIKUD TEENUSED JA ASUTUSED
4.1. Milliste avalike teenuste või asutustega on Teil viimasel viiel aastal olnud kokkupuuteid, mille puhul Teie LGBTIQ-inimeseks olemine, partner või pere oli mingil viisil asjakohane?
• kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalteenused;
• perekonnaseisu- ja dokumenditoimingud;
• noorsootöö- ja tugiteenused;
• muud riigi või kohaliku omavalitsuse teenused.
4.2. Palun kirjeldage mõnda avaliku teenuse kasutamise kogemust, mis oli Teie jaoks eriti positiivne või negatiivne.
• kuidas töötaja Teisse, Teie partnerisse või peresse suhtus;
• kas töötajal olid piisavad teadmised LGBTIQ-inimeste vajadustest;
• kas pidite oma identiteeti, suhet või perekonda üleliia põhjendama või tõendama;
• kas vormid, infosüsteemid ja menetlus arvestasid Teiega;
• kas Teie privaatsust ja andmete konfidentsiaalsust kaitsti;
• kas saite vajaliku teenuse või abi.
4.3. Kas olete jätnud mõne avaliku teenuse kasutamata või abi küsimata, sest kartsite halba kohtlemist, enda identiteedi avalikuks tulemist või seda, et teenus ei arvesta Teie vajadustega?
• millise teenusega oli tegemist;
• millel kartus või ootus põhines;
• millised olid teenuse kasutamata jätmise tagajärjed;
• mis oleks muutnud abi otsimise lihtsamaks.
4.4. Kui olete pöördunud ahistamise, ähvardamise või vägivalla tõttu politsei, ohvriabi või muu teenuse poole, siis milline oli Teie kogemus ja kas saite vajalikku abi?
4.5. Mida tuleks avalike teenuste korralduses ja teenindajate töös muuta, et LGBTIQ-inimeste vajadustega paremini arvestada?
6. KOGUKOND, ÜHISKONNAS OSALEMINE JA KUULUVUSTUNNE
6.1. Kuivõrd tunnete, et kuulute oma kohalikku kogukonda ja Eesti ühiskonda?
6.2. Mis on LGBTIQ-inimeste olukorras Eestis muutunud viimase 5 aasta jooksul paremaks ja mis ei ole muutunud või on muutunud halvemaks?
6.3. Millised on kolm kõige olulisemat muutust, mida oleks Eestis vaja, et LGBTIQ-inimesed saaksid elada turvaliselt, võrdselt ja avatult iseendana?
KOKKUVÕTE
Kas intervjuus jäi käsitlemata mõni Teie jaoks oluline kogemus või teema, millest soovite veel rääkida?
Suur tänu Teile uuringus osalemise eest!


TÖÖVÕTULEPING
ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab MKM hankekorra alusel ___________________
ja
________________ (edaspidi töövõtja), registrikood ______________, asukoht_____________ , mida esindab juhatuse liige või esindaja volituse alusel____________,

edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:


1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

2. Lepingu alus ja ese

2.1. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 „Rakendusuuring: LGBTIQ-inimeste heaolu ja kogemused avalike teenustega" Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile” (edaspidi hange) tulemusena ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.2. Lepingu esemeks on „Rakendusuuring: LGBTIQ-inimeste heaolu ja kogemused avalike teenustega“(edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud tehnilises kirjelduses, mis on käesoleva lepingu lisa 1.
2.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
Lisa 1 – Uuringu tehniline kirjeldus
Lisa 2 – Töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemis);
Lisa 3 – Hindamiskriteeriumid
Lisa 4 – Ankeetküsimustik
Lisa 5 – Intervjuukava
Lisa 5 – Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm).

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1 Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö tegemise eest tasu summas ....... eurot, millele lisandub käibemaks.
3.2 Tellija tasub tööde eest kolmes osas, pärast vastavas etapis nõuetekohaselt tehtud töö vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) ja selle alusel arve esitamist järgmiselt:

3.2.1 pärast tellijaga kooskõlastatud teaduseetika komitee taotluse koos lisadega esitamist tellijale, lõpliku piloteeritutud ankeetküsimustiku vastuvõtmist tellija poolt, sh selle tõlgitud versioonide ning ankeetküsitluse tehnilise lahenduse vastuvõtmist tellija poolt 50% punktis 3.1 nimetatud tasust ehk …. eurot;
3.2.2 pärast tellija poolt puhastatud ja anonüümitud küsitlusandmestiku koos tunnuste kirjeldusega vastuvõtmist, lõpliku intervjuukava vastuvõtmist ning intervjuude läbiviimise lühiaruande (osalenute arv, profiil, intervjuude kestus jne) vastuvõtmist 25 % punktis 3.1 nimetatud tasust ehk …. eurot;
3.2.3 pärast tellija poolt uuringuraporti vastuvõtmist, mis sisaldab lisaks tulemuste analüüsile ka metoodikakirjeldust ja kokkuvõtet ning tehnilise kirjelduse punktis 2.1 nimetatud töö tulemite vastuvõtmist 25 % punktis 3.1. nimetatud tasust ehk …. eurot.
3.2. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud akti.


4. Töö tegemine ja üleandmine

4.1 Töövõtja teeb alapunktis 2.2 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle vastavalt hanke tehnilise kirjelduse punktides 4.2 ning pakkumuses toodud ajakavale.
4.2 Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates töö tulemite esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele.
4.3 Kui tellija ei esita pretensioone ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 4.2 nimetatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks.
4.4 Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks ja/või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava ja/või töö teostamise metoodika kohandamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaja.
4.5 Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.
4.6 Pooltel on õigus uuringu aja- ja tegevuskava lepingu täitmise ajal kohendada, kui see on vajalik hanke eesmärgi edukaks täitmiseks.
4.7 Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke pakkumuse koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud2. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.
4.8 Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui projektitiimi liige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks tiimiliikme ja muude isikute vahel.
4.9 Töövõtja täidab ja esitab  Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) elektroonse taotluse uuringule Teaduseetika komitee kooskõlastuse saamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada

5 Lepingu muutmine
5.1 Pooltel on õigus lepingut muuta kui:
5.1.1 lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued vahetähtajad.
5.1.2 lepingu punktis 4.9 nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes menetluse eeldatava ajaga 30 päeva, on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata.
5.1.3 uuringu aja- ja tegevuskava ja/või tööde teostamise metoodika (mh uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmed) kohandamise vajadus tuleneb tellija juhistest, märkustest ja/või ettepanekutest. Sellisel juhul on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava proportsionaalselt tellija juhistest tulenevate tähtaegade ja tegevuste kestuse aja võrra.
5.1.4 Töövõtja esitab uuringu aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.

6. Poolte volitatud esindajad
6.1 Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on …., telefon ….., e-post …… või teda asendav ametnik. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel on … , telefon … , e-post … .
6.2 Töövõtja volitatud esindajad lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on XXX telefon XXX, e-post XXX
6.3 Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.


7. Muud sätted
7.1 Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated
7.2 Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.
7.3. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.


Tellija Töövõtja
/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/