<

OTSUS

Vaidlustusasja number

195-26/301485

Otsuse kuupäev 09.10.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Maria Alajõe

Vaidlustus OÜ Hansaspinevaidlustus sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla riigihankes „Neuronavigatsiooni

süsteem“ (viitenumber 301485) riigihanke

alusdokumentidele hanke osades 1, 2 ja 3

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, OÜ Hansaspine, esindaja vandeadvokaat Siiri

Pajupuu

Hankija, sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja

Janika Pajula

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-de 4 ja 8, § 192 lg 3 p 5 ning § 198 lg-te 3 ja 5¹ alusel:

1. Jätta OÜ Hansaspine vaidlustus läbi vaatamata osades, milles sihtasutus Põhja-Eesti

Regionaalhaigla on pärast vaidlustuse esitamist kõrvaldanud Vaidlustaja väidetud

õigusrikkumised, s.o:

1.1. hanke osa 1 tehniline kirjeldus tootegrupi 1 p 1.1, p 2.2 ja p 4.1 osas, milles Hankija

muutis vaidlustatud tingimusi;

1.2. hanke osa 1 tehnilise kirjelduse tootegrupi 7 p 1.1 osas;

1.3. hanke osa 2 tehnilise kirjelduse tootegrupi 1 p 3.1 ja p-ide 7.6–7.8 osas.

2. Jätta OÜ Hansaspine vaidlustus ülejäänud osas rahuldamata.

3. Mõista sihtasutuselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla OÜ Hansaspine kasuks välja

lepingulise esindaja kulud 512,05 eurot (käibemaksuta). Muus osas jäävad

vaidlustusmenetluse kulud, sh tasutud riigilõiv, OÜ Hansaspine kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

2 (12)

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.08.2026 avaldas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka Hankija)

riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Neuronavigatsiooni süsteem“

(viitenumber 301485) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke

alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh tehnilise kirjelduse (edaspidi TK).

Riigihange on jagatud kolmeks osaks:

1) osa 1 – neuronavigaator (edaspidi osa 1);

2) osa 2 – 3D arkoskoop (edaspidi osa 2);

3) osa 3 – stereotaktiline raam (edaspidi osa 3).

Riigihanke eesmärk on soetada Hankijale neuronavigatsioonisüsteem koos selle kasutamiseks

vajaliku 3D arkoskoobi ja stereotaktilise raamiga.

2. 13.09.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ

Hansaspine (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile. Vaidlustaja palub kohustada

Hankijat viima TK kooskõlla õigusaktide kehtestatud nõuetega järgmistes osades:

1) osa 1 tootegrupi 1 p-id 3.5–3.13 ja osa 3 tootegrupid 1–3;

2) osa 1 tootegrupi 1 p-id 1.1, 2.2 ja 4.11;

3) osa 1 tootegrupi 1 p-id 5.1 ja 5.4, tootegrupi 4 p-id 1.1–1.4 ning tootegrupi 7 p 1.1;

4) osa 1 tootegrupi 6 p 1.1;

5) osa 2 tootegrupi 2 p 1.2;

6) osa 1 tootegrupi 1 p 1.4 ning osa 2 tootegrupi 1 p-id 3.1 ja 7.6–7.8.

3. 18.09.2026 jättis vaidlustuskomisjon Vaidlustaja taotluse Riigihanke peatamiseks

rahuldamata ning teatas menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses.

Täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamise tähtpäevaks määrati 23.09.2026 ning neile

vastamiseks 28.09.2026. 23.09.2026 teatas Hankija RHAD-i muutmisest. Vaidlustuskomisjoni

määratud tähtpäevaks esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, OÜ Hansaspine, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. TK sisaldab mitmeid konkurentsi põhjendamatult piiravaid tingimusi. Hankija on

kirjeldanud oma funktsionaalsete vajaduste asemel konkreetsete toodete või tehnoloogiliste

lahenduste omadusi ning välistanud seeläbi funktsionaalselt samaväärsete lahenduste

pakkumise. TK on vaidlustatud osas vastuolus RHS § 88 lg-ga 7 ja RHS § 3 p-iga 3.

4.2. TK osa 1 tootegrupi 1 p-id 3.5–3.13 ja 4.7–4.16 ning osa 3 tootegrupid 1–3 näevad

põhjendamatult ette klassikalisel stereotaktilisel raamil põhineva töövoo. Vaidlustaja ei

vaidlusta stereotaktiliste protseduuride vajalikkust, kuid leiab, et sama kliiniline eesmärk võib

olla saavutatav ka robotiseeritud stereotaktilise lahendusega. Nõuded tuleks seetõttu määratleda

saavutatava kliinilise tulemuse ja täpsuse, mitte konkreetse tehnoloogia kaudu.

4.3. TK osa 1 tootegrupi 1 p-ides 1.1, 2.1, 2.2 ja 4.1 kirjeldatud juhtseadme ülesehitus,

eraldiseisev tööjaam ja 150 kg kaalupiirang seavad põhjendamatu piirangu süsteemi

arhitektuurile. Tuleb lubada nii integreeritud kui ka eraldiseisvaid lahendusi, kui nõutud

1 Vaidlustaja ei ole taotluses nimetanud TK osa 1 tootegrupp 1 p-i 2.1 ega p-de 4.7-4.16, kuid kuna nimetatud

punktid on esitatud vaidlustuse põhjendustes, siis käsitleb vaidlustuskomisjon ka nimetatud punkte otsuses.

3 (12)

funktsionaalsus ja töövoog on tagatud.

4.4. TK osa 1 tootegrupi 1 p-id 5.1 ja 5.4 ning tootegrupi 4 p-id 1.1–1.4 ning osa 1 tootegrupp

7 p 1.1 panevad pakkujale ebaselge kohustuse muuta navigeeritavaks Hankija olemasolevad

erinevate tootjate instrumendid. RHAD-ist ei selgu, millised instrumendid Hankijal olemas on

ega milliste seadmete tehnilise sobivuse ja adapteritega peab pakkuja arvestama. RHAD-ist

peab olema tuvastatav instrumentide ring, mille kasutamist Hankija soovib jätkata.

4.5. TK osa 1 tootegrupi 6 p-is 1.1 kehtestatud elektromagneetilise (EM) navigatsiooni nõue on

põhjendamatult kitsendav tingimus. Hankija ei ole RHAD-is nimetanud konkreetseid

protseduure või kliinilisi olukordi, kus optiline navigatsioon ei oleks piisav.

4.6. TK osa 2 tootegrupi 2 p 1.2 nõuab 3D arkoskoobi ühilduvust erinevate tootjate

neuronavigatsioonisüsteemidega sh vähemalt Medtronic Stealth AXiS ja Brainlab Curve.

Konkreetsete süsteemide nimetamine on põhjendamatult piirav, kuna tegemist ei ole Hankija

olemasolevate seadmetega. Nõutav liidestamine ja töövoog tuleks kirjeldada funktsionaalselt.

4.7. TK osa 1 tootegrupi 1 p-is 1.4 kehtestatud nõue, mille kohaselt peab

neuronavigatsioonisüsteem ühilduma vähemalt Ziehmi, Siemensi ja GE 3D arkoskoopidega, on

samuti põhjendamatult piirav, kuna Hankijal selliseid arkoskoope ega kehtivaid lepinguid

nende hankimiseks ei ole. Vaidlustaja ei vaidlusta intraoperatiivse 3D-kuvamise vajadust.

4.8. TK osa 2 tootegrupp 1 p-ides 3.1 ja 7.6-7.8 nõutakse ka ringikujulist 50-300 mm

kollimatsiooni, väga täpseid välismõõtmeid ning 3D arkoskoobi C-kaare ja eraldi

pilditöötlusjaama kaalupiire. Hanke tingimustes puuduvad põhjendused, miks on tehnilises

kirjelduses sätestatud konkreetsed mõõtmete- ja kaalupiirangud.

4.9. Vaidlustaja leiab 23.09.2026 esitatud täiendavates seisukohtades, et Hankija on muutnud

osaliselt RHAD-i, jättes vaidlustuskomisjoni hinnata, kas muudatustega on vaidlustatud

õigusrikkumised kõrvaldatud. Vaidlustaja märgib, et Hankija viidatud teadusartikkel võrdleb

konkreetseid süsteeme ning selle tulemusi ei saa automaatselt laiendada kõigile robotiseeritud

stereotaktilistele lahendustele.

4.10. Menetluskulude osas palub Vaidlustaja juhul, kui vaidlustus jäetakse RHS § 192 lg 3 p-i

5 alusel osaliselt läbi vaatamata, mõista Hankijalt RHS § 198 lg 5¹ alusel välja lepingulise

esindaja kulud osas, mis on seotud pärast vaidlustuse esitamist muudetud tingimustega.

Vaidlustaja selgitab, et algne pakkumuste esitamise tähtaeg (21.09.2026) ei võimaldanud enne

vaidlustuse esitamist esitada küsimusi riigihangete registri kaudu ja oodata ära vastuseid.

5. Hankija, sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, vaidleb vaidlustusele vastu ning palub

jätta selle osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata järgmistel põhjustel.

5.1. TK nõuded on koostatud Hankija kliinilistest vajadustest ja patsiendiohutusest lähtudes.

Asjaolu, et mõni turuosaline mõnele nõudele ei vasta ei tähenda iseenesest konkurentsi

põhjendamatut piiramist. Hankija tehtud turu-uuringu kohaselt vastavad TK põhinõuetele

vähemalt kahe sõltumatu tootja süsteemid.

5.2. Stereotaktiline raam on vajalik eelkõige DBS- ja SEEG-elektroodide ning sügavate

ajustruktuuride biopsiate tegemiseks. Nende protseduuride puhul on sihtimise täpsus

patsiendiohutuse seisukohalt määrava tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et robotiseeritud

lahendus võimaldab kõigi Hankija nõutud protseduuride puhul saavutada stereotaktilise

raamiga samaväärset täpsust. Hankija peab vajalikuks ka raamipõhise planeerimise tuge

neuronavigatsioonitarkvaras.

5.3. Hankija nõustub, et kliinilise eesmärgi saavutamiseks ei ole vältimatult vajalik konkreetne

seadmearhitektuur ega 150 kg kaalupiirang ning muutis vastavaid nõudeid. Hankija peab aga

vajalikuks, et planeerimistarkvara saaks kasutada vähemalt ühes täiendavas töökohas

paralleelselt operatsioonitoas kasutatava neuronavigatsioonisüsteemiga.

4 (12)

5.4. Hankija kasutab mitmesuguseid olemasolevaid kiirpuure, endoskoope,

ultraheliaspiraatoreid, biopsiainstrumente, kirurgilisi mikroskoope ja muid seadmeid, mida ei

ole kavas Riigihanke raames välja vahetada. Hankija eesmärk on jätkata olemasolevate

instrumentide kasutamist ning vältida sõltuvust ühe tootja instrumentidest. Hankija ei pea

põhjendatuks olemasolevate ja tulevikus kasutusele võetavate instrumentide ammendava

loetelu koostamist.

5.5. EM-navigatsioon on vajalik muu hulgas šuntide ja dreenide paigaldamisel,

endoskoopilistel ja mikroskoobiga tehtavatel operatsioonidel, vastsündinutel ja väikelastel ning

olukordades, kus optilise navigatsiooni vaateväli või patsiendi pea jäik fikseerimine on

problemaatiline. Optiline ja elektromagnetiline navigatsioon ei ole seetõttu kõigis kliinilistes

olukordades samaväärsed.

5.6. Medtronic Stealth AXiS-i ja Brainlab Curve'i nimetamise eesmärk on tagada võimalikult

lai koostalitlusvõime ja vältida sõltuvust ühe tootja tehnoloogilisest ökosüsteemist. Tegemist

on Hankijale teadaolevalt kahe suure ja laialt kasutatava neuronavigatsiooniplatvormiga.

Konkreetsete referentssüsteemide nimetamine võimaldab ühilduvust pakkumuse esitamisel

objektiivselt ja võrreldavalt kontrollida, mida määratlemata tulevase süsteemi puhul teha ei saa.

5.7. Ziehmi, Siemensi ja GE 3D arkoskoopidega ühilduvuse nõude eesmärk on tagada

Hankijale võimalikult lai tulevane ühilduvus erinevate 3D-kuvamislahendustega ning vältida

vajadust neuronavigatsioonisüsteem hiljem välja vahetada. Hankija ei vaidlusta, et tal ei ole

praegu olemasolevaid 3D arkoskoope ega kehtivaid lepinguid nende hankimiseks.

5.8. Hankija leiab kokkuvõtvalt, et vaidlustatud nõuded tulenevad tema neurokirurgilisest

praktikast, patsiendiohutusest ja ravikvaliteedi tagamise vajadusest ning et Vaidlustaja tegelik

etteheide seisneb selles, et Hankija vajadused ei vasta Vaidlustaja tooteportfellis oleva

lahenduse omadustele.

5.9. Hankija vaidleb vastu Vaidlustaja menetluskulude taotlusele. RHS § 198 lg 5¹ eeldab

õigusrikkumise kõrvaldamist, mitte üksnes vaidlustatud dokumendi muutmist, ning tingimuste

täpsustamine vaidlustusmenetluse ajal ei tähenda algsete tingimuste õigusvastasuse

tunnistamist. Muudatused ei võimaldanud Vaidlustajal pakkuda soovitud lahendust ning

Vaidlustaja jätkab ka täiendavas seisukohas muutmata tingimuste vaidlustamist. Vaidlustaja

oleks saanud tingimuste põhjendatuse välja selgitada registri kaudu küsimusi esitades.

Robotkäe nõue eemaldati registris esitatud küsimuste, mitte vaidlustuse tõttu. Hüvitatavaid

kulusid ei saa arvutada mehaaniliselt muudetud ja muutmata tingimuste arvu järgi; arvestada

tuleb seda, millises ulatuses saavutas Vaidlustaja vaidlustusega taotletud õiguskaitselise

eesmärgi.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlustuse osaline läbi vaatamata jätmine

6.1. Hankija muutis vaidlustusmenetluse ajal TK-d ning avaldas muudetud TK riigihangete

registris 23.09.2026 (edaspidi muudetud TK). Vaidlustuskomisjon hindab vaidlustatud

tingimusi nende kehtivas sõnastuses ja vaidlustuses esitatud etteheidete piires. Muudatustega

lisatud uued tingimused (nt osa 1 tootegrupi 1 p-is 2.2 ning osa 2 tootegrupi 1 p-ides 7.7 ja 7.8

kehtestatud liigutatavuse nõuded ning osa 2 tootegrupi 2 p-is 1.2 lisatud alternatiiv) ei ole

käesoleva vaidlustuse esemeks ja nende õiguspärasusele vaidlustuskomisjon hinnangut ei anna.

6.2. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse osaliselt või täielikult

läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud asjaolud. RHS § 192 lg 3 p-i 5

kohaselt jäetakse vaidlustus läbi vaatamata mh juhul, kui hankija on kõrvaldanud vaidlustaja

väidetud õigusrikkumise. Sätte kohaldamiseks ei ole nõutav, et hankija tunnistaks algse

5 (12)

tingimuse õigusvastasust. Piisab, kui hankija on vaidlustatud tingimust muutnud viisil, mis

kõrvaldab just selle piirangu, mida vaidlustaja talle ette heitis. Kuna Vaidlustaja ei ole oma

täiendavates seisukohtades sõnaselgelt kinnitanud, et TK muutmisega on vaidlustuses

osundatud õigusrikkumised kõrvaldatud, siis käsitleb vaidlustuskomisjon muudetud TK osi.

6.3. Osa 1 tootegrupi 1 p 1.1 nägi ette, et neuronavigaator koosneb juhtseadmest,

infrapunakaamerast ning eraldiseisvast tööjaamast. Muudetud TK-st on sõnad ning

eraldiseisvast tööjaamast välja jäetud. Vaidlustaja etteheide seisnes just selles, et nõue välistab

integreeritud lahenduse. See etteheide on kõrvaldatud.

6.4. Osa 1 tootegrupi 1 p-is 2.2 on juhtseadme 150 kg kaalupiirang asendatud nõudega, et

juhtseadme kaal ja ülesehitus peavad võimaldama seadet ühel inimesel lihtsalt ja ohutult

Hankija operatsioonikeskuse piires liigutada. Vaidlustaja etteheide puudutas konkreetset

arvulist piirangut ja selle põhjendamatust. See etteheide on kõrvaldatud.

6.5. TK osa 1 tootegrupi 1 p-ist 4.1 on muudetud TK-s välja jäetud sõna eraldiseisev. Juba algne

p 4.1 võimaldas asendada tööjaama Hankija olemasolevale standardsele arvutile paigaldatava

tarkvaraga (muudetud TK-s ei ole seda lauset märgitud lisandusena). Seega on kõrvaldatud

Vaidlustaja etteheide, mis puudutas eraldiseisvat tööjaama kui seadme arhitektuuri nõuet. Alles

on jäänud nõue, et planeerimist saab teha paralleelselt neuronavigaatoriga protseduuride

läbiviimisega ning väljaspool operatsioonikeskuse ruume. Selles osas palub Hankija

vaidlustuse rahuldamata jätta ning vaidlustuskomisjon käsitleb seda allpool sisuliselt.

6.6. TK osa 1 tootegrupp 7 (navigeeritav robotkäsi) on muudetud TK-st tervikuna eemaldatud.

Vaidlustaja etteheide tootegrupi 7 p-i 1.1 kohta on seega kõrvaldatud. Hankija väide, et

tootegrupp eemaldati registris esitatud küsimuste, mitte vaidlustuse tõttu, ei mõjuta vaidlustuse

läbi vaatamata jätmist.

6.7. TK osa 2 tootegrupi 1 p-is 3.1 on lisaks ringikujulisele kollimatsioonile lubatud ka

ristkülikukujuline kiirgusväli, mille külgede mõõtmeid saab muuta vähemalt vahemikus 50–

300 mm. Sama tootegrupi p 7.6 (C-kaare välismõõtmed) on eemaldatud ning p-ides 7.7 ja 7.8

on C-kaare (≤ 450 kg) ja pilditöötlusjaama (≤ 250 kg) kaalupiirangud asendatud liigutatavuse

nõudega. Vaidlustaja etteheited on kõrvaldatud.

6.8. Hankija on palunud jätta läbi vaatamata ka TK osa 1 tootegrupi 1 p-i 2.1 puudutava

vaidlustuse osa. Seda tingimust (juhtseade on lukustatavate ratastega, mis võimaldavad selle

transportimist ruumide vahel ning stabiilset positsioneerimist protseduuri ajal) Hankija ei

muutnud, mistõttu RHS § 192 lg 3 p-is 5 sätestatud alus selles osas puudub. Vaidlustaja ei ole

esitanud ühtegi põhjendust, miks p 2.1 iseenesest konkurentsi piirab. Vaidlustaja etteheide

puudutas üksnes juhtseadme kaalu.

7. Vaidlustuse läbi vaatamine

7.1. Vaidlustaja leiab, et TK on vaidlustatud osas vastuolus RHS § 88 lg-ga 7 ja RHS § 3

p-iga 3. RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed

tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi

riigihangete avamisel konkurentsile. RHS § 3 p-i 3 kohaselt tagab hankija konkurentsi

efektiivse ärakasutamise.

7.2. Hankijal on õigus koostada RHAD oma vajadustest lähtudes ning määrata töö spetsiifikast,

vajadusest ja erialasest kogemusest lähtuvalt, millist liiki ja millistele tunnustele vastavaid asju

soetada (RKHKo 3-3-1-65-11, p 26). Hankijal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad

täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest. Senikaua kuni tingimusele

on olemas objektiivne põhjendus ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7

vastuolus. Juhul, kui hankija on toonud esile objektiivse põhjenduse, ei saa tingimust pidada ka

ettevõtjate suhtes diskrimineerivaks, sõltumata sellest, mitu ettevõtjat pakuvad nõuetekohaseid

tooteid (RKHKo 3-20-718, p 17).

6 (12)

7.3. Rahvatervise valdkonnas on hankija kaalutlusruum eriti suur. Proportsionaalsuse põhimõtet

kohaldatakse rahvatervise valdkonnas erilisel moel, arvestades, et inimeste elu ja tervis on

Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal. Hankijal ei ole

meditsiiniseadme hanke tehnilise kirjelduse koostamisel kohustust eelistada põhimõtteliselt

seadme kasutustulemusest lähtuvat tingimust tingimusele, mis määrab kindlaks seadme

konkreetse omaduse. Tehniline kirjeldus peab tervikuna järgima võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtteid (nt RKHKo 3-20-718, p-d 15.2 ja 17; Euroopa Kohtu otsus C-413/17

Roche Lietuva, p-d 42 ja 45).

7.4. Hankija ei pea tehniliste tingimuste põhjendusi esitama RHAD-is, kuid

vaidlustusmenetluses peab ta suutma vaidlustatud tingimuse vajalikkust veenvalt ja

kontrollitavalt põhjendada. Vaidlustuskomisjoni ülesanne ei ole hinnata, kas Hankija oleks

võinud valida mõne muu tehnilise lahenduse, vaid seda, kas Hankija valitud tingimusel on

objektiivne ja Riigihanke esemega seotud põhjendus ning ega tingimus ei ole diskrimineeriv.

7.5. Vaidlustaja on leidnud, et vaidlustatud tingimused kogumis soosivad teatavate tootjate

lahendusi. Vaidlustuskomisjon märgib, et asjaolu, et TK tingimused eraldi või kogumis

piiravad pakutavate lahenduste ringi, ei tähenda iseenesest, et tingimused oleksid vastuolus

RHS § 88 lg-ga 7. Hinnata tuleb, kas vaidlustatud tingimustel on Hankija vajadusest ja

Riigihanke esemest tulenev objektiivne põhjendus ning kas nendega ei tekitata konkurentsile

objektiivselt põhjendamatuid takistusi. Vaidlustuskomisjon hindab neid asjaolusid järgnevalt

iga sisuliselt vaidlustatud tingimuse puhul eraldi.

8. Stereotaktiline raam ja raamipõhine planeerimine

8.1. Vaidlustaja vaidlustab TK osa 1 tootegrupi 1 p-ides 3.5–3.13 ja 4.7–4.16 ning osa 3

tootegruppides 1–3 kehtestatud nõuded, leides, et Hankija on põhjendamatult ette näinud

klassikalisel stereotaktilisel raamil põhineva töövoo ning välistanud seeläbi samaväärse

funktsionaalsusega robotiseeritud stereotaktilised lahendused. Vaidlustaja ei vaidlusta

stereotaktiliste protseduuride, sh ajukoe biopsia, SEEG- ja DBS-elektroodide implanteerimise,

kateetrite ja reservuaaride paigaldamise ning stereotaktilise lesiooni tekitamise vajalikkust.

Vaidlustaja leiab, et tehnilised nõuded tuleks määratleda eelkõige saavutatava kliinilise

tulemuse ja nõutava täpsuse, mitte konkreetse tehnoloogilise lahenduse kaudu. Vaidlustaja

hinnangul peaks olema võimalik nõutavaid protseduure teha kas stereotaktilise raami

koordinaatide ning ringi- ja kaarenurkade arvutamise või valideeritud robotiseeritud

trajektoorijoondamise abil. Vaidlustaja on samas möönnud, et klassikaline stereotaktiline raam

võib olla vajalik mõne konkreetse protseduuri või varutöövoo jaoks, kuid leiab, et sellisel juhul

peaks vastav vajadus nähtuma Hankija põhjendustest.

8.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asja lahendamisel tuleb eristada ühelt poolt Hankija

vajadust teha Riigihankes nimetatud stereotaktilisi protseduure ning teiselt poolt Hankija

valitud meetodit nende protseduuride tegemiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

stereotaktiliste protseduuride tegemise võimekus on Hankijale vajalik. Vaidlus seisneb selles,

kas Hankijal on õigus nõuda selle vajaduse rahuldamiseks stereotaktilist raami ja raamipõhist

planeerimist või peab Hankija võimaldama selle asemel ka robotiseeritud lahenduse pakkumist

juhul, kui sellega on võimalik Vaidlustaja hinnangul saavutada sama kliiniline tulemus.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga selles, et samaväärse kliinilise eesmärgi

saavutamise võimalus muu tehnoloogiaga tähendaks iseenesest Hankija kohustust sellise

alternatiivse tehnoloogia pakkumist võimaldada. Riigikohus on asjas nr 3-20-718, p-is 17

selgitanud, et hankijal on õigus enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused seada ning

lähtuda seejuures muu hulgas oma varasematest kogemustest. Senikaua, kuni tingimusele on

olemas objektiivne põhjendus ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7

vastuolus. Seega ei ole vaidlustuskomisjoni ülesanne otsustada, milline erinevatest

meditsiiniliselt võimalikest tehnoloogilistest lahendustest oleks Hankijale otstarbekam, vaid

7 (12)

kontrollida, kas Hankija on vaidlustatud tingimuse vajalikkust objektiivselt ja hanke esemest

lähtudes põhjendanud.

8.3. Vaidlustuskomisjon arvestab seejuures, et Riigihanke osa 3 esemeks on stereotaktiline raam

koos selle kasutamiseks vajalike instrumentide ja vahenditega. TK kohaselt peab stereotaktiline

raam koos kaarega võimaldama diagnostilisi ja raviotstarbelisi stereotaktilisi operatsioone ja

protseduure, sealhulgas ajukoe biopsiat, SEEG- ja DBS-elektroodide implanteerimist,

kateetrite, dreenide ja reservuaaride paigaldamist ning stereotaktilise lesiooni tekitamist. Raami

ja kaare mehaaniline sihtimistäpsus ei tohi TK kohaselt olla halvem kui 1,0 mm. Samuti peab

raam võimaldama stereotaktiliste koordinaatide ja trajektoori seadistamist ning olema kasutatav

KT- ja MRT-uuringutel. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et vajab stereotaktilist

raami eelkõige DBS- ja SEEG-elektroodide paigaldamiseks ning sügavate ajustruktuuride

biopsiate tegemiseks. Hankija selgituse kohaselt on nende protseduuride puhul sihtmärk sageli

vaid mõne millimeetri suurune ning ravitulemus sõltub otseselt sihtimise täpsusest. Hankija

peab raamipõhist stereotaksiat nende protseduuride puhul jätkuvalt vajalikuks ning on

seostanud selle vajaduse patsiendiohutuse ja kliiniliselt vajaliku täpsusega.

8.4. Oma seisukoha põhjendamiseks on Hankija esitanud ka teadusartikli Girgis jt, Acta

Neurochir (Wien) 2020;162(10):2527–2532, millele tuginedes on Hankija märkinud, et selles

võrreldud raamita meetodi puhul esines elektroodide kõrvalekaldumist kavandatud sihtmärgist,

raamipõhise meetodi puhul aga mitte. Vaidlustaja on sellele vastu väitnud, et nimetatud uuringu

tulemused on seotud uuringus kasutatud konkreetsete seadmete ja tehnoloogiatega ning neid ei

saa automaatselt üle kanda teiste tootjate või mudelite täpsusele. Vaidlustaja 23.09.2026

täiendava seisukoha kohaselt kasutati uuringus Medtronic Integra stereotaktilist raami ja

Medtronic StealthStation S7 kirurgilist navigaatorit.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et ühe uuringu põhjal ei saa teha üldistavat

järeldust, et kõik raamipõhised lahendused on täpsemad kõigist robotiseeritud stereotaktilistest

lahendustest. Sellist järeldust ei ole aga käesoleva vaidluse lahendamiseks vaja teha. Hankija ei

pea tõendama, et kõik alternatiivsed tehnoloogiad on tema valitud lahendusest halvemad.

Käesolevas asjas tuleb kontrollida, kas Hankija on esitanud objektiivse põhjenduse selle kohta,

miks ta vajab protseduuride tegemiseks stereotaktilist raami. Vaidlustuskomisjon leiab, et

Hankija esitatud selgitused konkreetsete protseduuride, nende puhul nõutava täpsuse ja

patsiendiohutuse kohta kogumis Hankija viidatud teadusartikliga annavad sellise põhjenduse.

Asjaolu, et Vaidlustaja peab võimalikuks sama kliinilise eesmärgi saavutamist teistsuguse

tehnoloogilise lahendusega, ei lükka Hankija põhjendatud vajadust ümber (vt RKHKo 3-20-

718, p 17).

8.5. Eeltooduga on seotud ka TK osa 1 tootegrupi 1 p-ides 3.5–3.13 ja 4.7–4.16 sätestatud

raamipõhise planeerimise nõuded. Nende kohaselt peab neuronavigaatori juhtseadme ja

tööjaama tarkvara võimaldama muu hulgas stereotaktilise raamiga tehtud KT- ja MRT-

uuringute kasutamist, stereotaktiliste protseduuride planeerimist, raami lokaliseerija markerite

automaatset tuvastamist, stereotaktiliste koordinaatide arvutamist ning planeeritud sihtmärgi ja

sisenemispunkti koordinaatide väljundit kujul, mis võimaldab nende seadistamist stereotaktilise

raami kaarel. TK-s on samuti sätestatud nõuded planeerimistarkvara ühilduvusele

stereotaktiliste raamidega.

Vaidlustuskomisjon leiab, et kui Hankijal on eeltoodud põhjustel objektiivselt põhjendatud

vajadus stereotaktilise raami kasutamiseks ning Riigihanke osa 3 esemeks ongi vastav raam, on

hanke esemega vahetult seotud ka nõue, et osa 1 raames hangitav neuronavigatsioonisüsteem

võimaldaks selle raamiga tehtavate protseduuride planeerimist. Hankija on lisaks selgitanud, et

soovib planeerida kõik stereotaktilised protseduurid ühes tarkvarakeskkonnas ja ühel

pildiandmestikul, et ühtlustada töövoogu ja vähendada kasutusvigu. Vaidlustuskomisjonil

puudub alus pidada seda Hankija vajadusest mittetulenevaks või hanke esemega seostamata

8 (12)

põhjenduseks.

Seejuures ei ole TK p-ides 3.12 ja 4.15 nimetatud raamid sätestatud ainsate lubatud

lahendustena. Nimetatud punktides on Elekta (Leksell), Integra Neurosciences (CRW) ja

Inomed (ZD, RM) kõrval sõnaselgelt lubatud ka nendega samaväärsed süsteemid. Seega ei

tulene kõnealustest tingimustest, et planeerimistarkvara peaks ühilduma üksnes konkreetselt

nimetatud tootjate raamidega.

8.6. Vaidlustaja on oma võimaliku lahendusena kirjeldanud ExcelsiusGPS Cranial süsteemi,

mille puhul määratakse Vaidlustaja selgituse kohaselt siht- ja sisenemispunkt patsiendi

anatoomiliste kujutiste põhjal ning robotkäsi joondab instrumendijuhiku automaatselt

planeeritud trajektoorile. Vaidlustaja on selgitanud, et selline lahendus ei vaja stereotaktilise

kaare lokaliseerijate tuvastamist ega ringi- ja kaarenurkade käsitsi seadistamist.

Vaidlustuskomisjon leiab, et need asjaolud kirjeldavad Vaidlustaja pakutava tehnoloogia

erinevust Hankija valitud raamipõhisest töövoost, kuid ei tõenda vaidlustatud nõuete

õigusvastasust. Vaidlustuse lahendamisel ei ole määrav, kas Vaidlustaja kirjeldatud

robotiseeritud lahendus võimaldab teha teatavaid samu protseduure teistsuguse töövoo abil. Kui

Hankija vajadus stereotaktilise raami kasutamise järele on objektiivselt põhjendatud, ei pea

Hankija loobuma selle kasutamiseks vajalikest tehnilistest nõuetest üksnes selleks, et

võimaldada pakkuda süsteemi, mille tööpõhimõte on teistsugune. Samuti ei tulene RHS § 88

lg-st 7 Hankija kohustust muuta hanke eset selliselt, et sellele vastaks konkreetse turuosalise

pakutav tehnoloogia. Asjaolu, et stereotaktiline raam moodustab eraldi hankeosa, ei ole

iseseisvalt vaidlustatud tingimuste õiguspärasust tõendav asjaolu. See kinnitab siiski, et

Vaidlustaja saab esitada pakkumuse Riigihanke osale 1 ka osa 3 kohta pakkumust esitamata.

Osa 1 raames nõutav raamipõhise planeerimise funktsionaalsus tuleneb aga Hankija vajadusest

kasutada osa 1 neuronavigatsioonisüsteemi koos osas 3 hangitava stereotaktilise raamiga, mitte

nõudest, et sama pakkuja peaks pakkuma mõlemad seadmed.

8.7. Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija on objektiivselt põhjendanud nii

stereotaktilise raami kasutamise vajadust TK-s nimetatud stereotaktiliste protseduuride

läbiviimisel kui ka vajadust, et Riigihanke osas 1 hangitava neuronavigatsioonisüsteemi

tarkvara toetaks raamipõhist planeerimist. Vaidlustaja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel

tuleks järeldada, et vaidlustatud nõuded ei tulene Hankija tegelikust vajadusest, on selle

vajaduse suhtes ebaproportsionaalsed või on kehtestatud eesmärgiga välistada robotiseeritud

stereotaktiliste lahenduste pakkujad. Seetõttu ei ole alust järeldada, et TK osa 1 tootegrupi 1

p-id 3.5–3.13 ja 4.7–4.16 ning osa 3 tootegruppides 1–3 kehtestatud nõuded tekitaksid RHS §

88 lg 7 tähenduses objektiivselt põhjendamatuid takistusi Riigihanke avamisel konkurentsile.

Vaidlustus tuleb selles osas jätta rahuldamata.

9. Paralleelne planeerimistöökoht (TK osa 1 tootegrupi 1 p 4.1)

9.1. TK osa 1 tootegrupi 1 p-i 4.1 kohaselt peab planeerimist saama teha paralleelselt

neuronavigaatoriga protseduuride läbiviimisega ning väljaspool operatsioonikeskuse ruume,

kusjuures selleks võib kasutada nii eraldi tööjaama kui ka Hankija olemasolevale arvutile

paigaldatavat tarkvara. Vaidlustaja on ise pidanud õiguspäraseks nõuet, mille kohaselt võib

planeerimisfunktsioon paikneda eraldi tööjaamas, olemasolevas arvutis või süsteemi

integreeritud seadmes, kui nõutud töövoog ja andmevahetus on tagatud.

9.2. Hankija on selgitanud, et neurokirurgiliste protseduuride planeerimine toimub sageli enne

patsiendi operatsioonituppa jõudmist ning sageli planeeritakse samaaegselt mitut eelseisvat

operatsiooni. Seetõttu peab planeerimist saama teha ka ajal, mil neuronavigaator on

operatsioonitoas kasutusel. Vaidlustuskomisjon peab seda põhjendust objektiivseks ja Hankija

töökorraldusest tulenevaks. Asjaolu, et üksnes operatsioonitoas paiknevasse seadmesse

integreeritud planeerimisfunktsioon sellist paralleelset töövoogu ei võimalda, ei muuda nõuet

õigusvastaseks. Vaidlustuskomisjon leiab, et TK osa 1 tootegrupi 1 p 4.1 on õigusaktidega

9 (12)

kooskõlas.

10. Olemasolevate instrumentide navigeeritavaks muutmine

10.1. TK osa 1 tootegrupi 1 p-i 5.1 kohaselt peab neuronavigaator võimaldama kasutada

erinevaid eelkalibreeritud instrumente ning vajadusel intraoperatiivselt kalibreerida Hankija

olemasolevaid instrumente. TK osa 1 tootegrupi 1 p-i 5.4 kohaselt peab neuronavigaatoriga

kaasnema vähemalt kaks komplekti tarvikuid ja vahendeid Hankija olemasolevate erinevate

tootjate korduvkasutatavate kirurgiliste instrumentide navigeeritavaks muutmiseks. Tootegrupp

4 p-id 1.1–1.4 näevad ette universaalse instrumendiadapterite komplekti kasutatava

universaalse instrumendiadapterite komplekti koos selle registreerimiseks, kalibreerimiseks,

hoiustamiseks ja steriliseerimiseks vajalike vahenditega.

10.2. Vaidlustaja leiab, et vaidlustatud tingimuste alusel ei ole võimalik kindlaks teha, milliste

Hankijal olemasolevate instrumentide navigeeritavaks muutmisega peab pakkuja arvestama.

Vaidlustaja on toonud esile, et instrumentide kuju, läbimõõt, pikkus, jäikus ja otstarve on

erinevad ning seetõttu ei võimalda üksnes üldine viide Hankija olemasolevatele instrumentidele

hinnata adapterite sobivust. Vaidlustaja hinnangul peaks RHAD-ist nähtuma vähemalt nende

olemasolevate instrumentide ring, mille kasutamise jätkamist Hankija soovib.

10.3. Vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustatud tingimuste piisava määratletuse hindamisel

tuleb arvestada nende sõnastust ja ülesehitust kogumis. TK-s on kindlaks määratud nii

pakutavate tarvikute ja adapterite otstarve kui ka nende minimaalne koosseis. Poolte erimeelsus

ei puuduta seega seda, millised vahendid peab pakkuja pakkumuse koosseisus pakkuma, vaid

seda, kas nende vahendite sobivuse hindamiseks pidi Hankija RHAD-is täpsemalt nimetama

olemasolevad instrumendid, mille edasist kasutamist ta soovib.

10.4. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et üksnes TK sõnastuse põhjal ei ole võimalik

kindlaks teha, milliseid konkreetseid instrumente Hankija kasutab. Sellest ei tulene siiski

iseenesest, et vaidlustatud tingimus oleks ebaselge või paneks pakkujale määratlemata

ulatusega kohustuse. TK-s on määratletud pakutava lahenduse koosseis, sealhulgas tarvikute ja

adapterite komplektid ning nende registreerimiseks ja kalibreerimiseks vajalikud vahendid. Ka

Vaidlustaja ei vaidlusta põhimõtteliselt universaaladapteri kasutamise vajaduse põhjendatavust

olemasoleva instrumendibaasi säilitamiseks, vaid seab kahtluse alla nõude piisava määratletuse

olukorras, kus RHAD-is ei ole nimetatud instrumente, mille navigeeritavaks muutmist Hankija

soovib.

10.5. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et kasutab muu hulgas kiirpuure,

endoskoope, ultraheliaspiraatoreid, biopsiainstrumente ja muid spetsialiseeritud instrumente

ning soovib jätkata nende kasutamist ka pärast uue neuronavigatsioonisüsteemi

kasutuselevõttu. Hankija on põhjendanud seda väljakujunenud tööprotsessidega, olemasolevate

lepingutega, personali väljaõppe ning sooviga vältida sõltuvust ühe tootja instrumentidest.

Vaidlustuskomisjon leiab, et selline vajadus on Riigihanke esemega seotud. Asjaolu, et

Riigihanke raames hangitakse ka uusi navigeeritavate instrumentide komplekte, ei muuda

iseenesest põhjendamatuks Hankija soovi võimaldada olemasolevate spetsialiseeritud

instrumentide edasist kasutamist.

10.6. Vaidlustuskomisjon ei pea Vaidlustaja esitatud asjaolude põhjal põhjendatuks järeldust, et

vaidlustatud tingimuste mõistmiseks ja pakkumuse koostamiseks pidi RHAD sisaldama

Hankija olemasolevate instrumentide ammendavat loetelu koos kõigi Vaidlustaja nimetatud

tehniliste näitajatega. Vaidlustaja ei ole näidanud, millise TK-s nõutud adapteri või vahendi

pakkumine või hinnastamine oleks konkreetse instrumendiloetelu puudumise tõttu võimatu.

Seetõttu puudub vaidlustuskomisjonil alus tuvastada, et TK osa 1 tootegrupi 1 p-id 5.1 ja 5.4

ning tootegrupi 4 p-id 1.1–1.4 tekitavad RHS § 88 lg 7 tähenduses konkurentsile objektiivselt

põhjendamatuid takistusi.

10 (12)

11. Elektromagnetiline navigatsioon

11.1. TK osa 1 tootegrupi 6 p 1.1 nõuab, et neuronavigaator varustataks riist- ja tarkvaraga, mis

võimaldab kraniaalse navigatsiooni protseduure teha optilise navigeerimise asemel generaatori

tekitatud elektromagnetvälja abil. Vaidlustaja leiab, et Hankija ei ole näidanud protseduure või

olukordi, kus EM-navigatsioon on vältimatu.

11.2. Hankija on vaidlustusmenetluses need olukorrad konkreetselt välja toonud: šuntide ja

dreenide paigaldamine ning painduvate kateetrite tegeliku asendi jälgimine; endoskoopilised ja

mikroskoobiga tehtavad operatsioonid, kus endoskoop, operatsioonimikroskoop,

operatsioonilinad või personal võivad varjata optilise kaamera vaatevälja; ning vastsündinud,

enneaegsed ja väikelapsed ning ulatuslike koljudefektidega patsiendid, kelle pea jäik

fikseerimine, mida optiline navigatsioon üldjuhul eeldab, ei ole ohutult võimalik. Šuntide ja

dreenide paigaldamine ning endoskoopilised operatsioonid on TK tabeli 1 päise p-is 1.1

nimetatud Riigihanke esemena, muudetud TK tabeli 1 päise p 1.1 hõlmab sõnaselgelt ka

pediaatrilisi patsiente ning Hankija opereerib oma operatsioonitubades ka Lastehaiglas

ravitavaid neurokirurgilisi patsiente.

11.3. Vaidlustaja on ise möönnud, et kumbki tehnoloogia ei ole kõigis olukordades tingimusteta

parem ning EM-navigatsiooni peamine eelis on sõltumatus kaamera otsenähtavusest. Hankija

põhjendused seonduvad just nende olukordadega. Seega on nõue objektiivselt põhjendatud ja

Riigihanke esemega seotud. Asjaolu, et Vaidlustaja viidatud ExcelsiusGPS Cranial kasutab

üksnes optilist jälgimist, ei muuda nõuet õigusvastaseks: Hankija ei pea loobuma kliiniliselt

vajalikust funktsionaalsusest seetõttu, et mõni turuosaline seda ei paku (RKHKo 3-20-718, p

17).

11.4. Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et TK osa 1 tootegrupi 6 p 1.1 on

õigusaktidega kooskõlas.

12. 3D arkoskoobi ja neuronavigaatori ühilduvus

12.1. TK osa 1 tootegrupi 1 p-i 1.4 kohaselt peab neuronavigaator ühilduma erinevate tootjate

3D arkoskoopidega, vähemalt Ziehmi, Siemensi ja GE seadmetega, viisil, mis võimaldab 3D

arkoskoobiga registreeritud andmete vahetut ülekannet navigatsioonisüsteemi ja sidumist

navigeeritava protseduuriga ilma täiendava kasutajapoolse registreerimiseta. Kui ühilduvust

nimetatud tootjate seadmetega ei tagata, tuleb koos neuronavigaatoriga tarnida sellega täielikult

ühilduv ja osa 2 nõuetele vastav 3D arkoskoop. TK osa 2 tootegrupi 2 p-i 1.2 kohaselt peab 3D

arkoskoop olema liidestatav erinevate tootjate neuronavigatsioonisüsteemidega, sh vähemalt

Medtronic Stealth AXiS-i ja Brainlab Curve'iga. Vaidlustaja ei vaidlusta intraoperatiivse

3D-kuvamise ega neuronavigaatori ja 3D arkoskoobi liidestamise vajadust, vaid leiab, et

konkreetsete tootjate süsteemidega ühilduvuse nõudmine on põhjendamatult konkurentsi piirav,

kuna Hankijal nimetatud seadmeid olemas ei ole.

12.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et mõlemad vaidlustatud tingimused teenivad sama üldist

eesmärki tagada neuronavigaatori ja 3D arkoskoobi koostalitlusvõime, kuid neid tuleb hinnata

nende konkreetset sisu arvestades. Osa 1 tootegrupi 1 p 1.4 seab ühilduvusnõude pakutavale

neuronavigaatorile, osa 2 tootegrupi 2 p 1.2 aga pakutavale 3D arkoskoobile. Riigihanke osade

1 ja 2 edukad pakkujad selguvad teineteisest sõltumatult, samas kui Riigihanke eesmärk on

soetada Hankijale neuronavigatsioonisüsteem koos selle kasutamiseks vajaliku 3D

arkoskoobiga. Vaidlustaja ei ole seadnud kahtluse alla Hankija vajadust tagada nende seadmete

koostalitlusvõime.

12.3. Seega tuleb hinnata, kas Hankijal on objektiivne ja Riigihanke esemest tulenev põhjendus

nõuda ühilduvust TK-s nimetatud konkreetsete tootjate seadmetega. Hankija on osa 2

tootegrupi 2 p-is 1.2 nimetatud Medtronic Stealth AXiS-i ja Brainlab Curve'i osas selgitanud,

et tegemist on Hankijale teadaolevalt kahe suure ja laialt kasutatava

11 (12)

neuronavigatsiooniplatvormiga ning nende nimetamise eesmärk on võimaldada 3D arkoskoobi

ühilduvust pakkumuse esitamisel objektiivselt ja võrreldavalt kontrollida. Hankija selgituse

kohaselt ei ole pakkumuste esitamise ajal teada, milline neuronavigatsioonisüsteem Riigihanke

osas 1 edukaks osutub.

12.4. Vaidlustuskomisjon peab Hankija põhjendust veenvaks. Ühilduvuse olemasolu ja ulatust

tuleb hinnata teatava kindlaksmääratud süsteemi suhtes. Kui osa 2 pakkujalt nõutaks üksnes

ühilduvust Riigihanke osas 1 tulevikus edukaks tunnistatava neuronavigatsioonisüsteemiga, ei

oleks pakkumuse esitamise ajal veel teada süsteem, mille suhtes pakutava 3D arkoskoobi

ühilduvust tuleb hinnata. Konkreetsete süsteemide nimetamine võimaldab seevastu määratleda

pakkumuse esitamise ajal kontrollitavalt, millist koostalitlusvõimet Hankija pakutavalt 3D

arkoskoobilt nõuab. Sellest tulenevalt on konkreetsete süsteemide nimetamisel antud juhul seos

Riigihanke esemest tuleneva vajadusega.

12.5. Asjaolu, et Hankijal ei ole Medtronic Stealth AXiS-i ega Brainlab Curve'i praegu olemas,

ei muuda ühilduvusnõuet iseenesest põhjendamatuks. Vaidlustatud nõude eesmärk ei ole

Hankija selgituse kohaselt tagada ühilduvust olemasoleva neuronavigatsioonisüsteemiga, vaid

määratleda osa 2 raames hangitava 3D arkoskoobi nõutav koostalitlusvõime olukorras, kus osa

1 raames hangitav süsteem ei ole pakkumuste esitamise ajal veel teada. Vaidlustuskomisjonil

puudub Vaidlustaja esitatud asjaolude põhjal alus järeldada, et selline eesmärk ei ole Riigihanke

esemega seotud või et nimetatud süsteemide kasutamine ühilduvusnõude määratlemiseks

tekitab konkurentsile objektiivselt põhjendamatuid takistusi.

12.6. TK osa 1 tootegrupi 1 p-i 1.4 osas on Hankija põhjendanud Ziehmi, Siemensi ja GE 3D

arkoskoopidega ühilduvuse nõuet sooviga tagada neuronavigatsioonisüsteemi võimalikult lai

tulevane ühilduvus erinevate 3D-kuvamislahendustega ning vältida vajadust

neuronavigatsioonisüsteemi hiljem välja vahetada. Hankija ei vaidlusta, et tal nimetatud tootjate

3D arkoskoope ega kehtivaid lepinguid nende hankimiseks praegu ei ole.

12.7. Vaidlustuskomisjon leiab, et nimetatud asjaolu ei muuda vaidlustatud tingimust

õigusvastaseks. Hankija ei pea hangitava meditsiiniseadme nõutavat ühilduvust määratledes

piirduma üksnes seadmetega, mis tal Riigihanke korraldamise ajal olemas on. Hankijal võib

olla põhjendatud vajadus tagada hangitava seadme kasutatavus ka teiste seadmetega, selle

kasutusaja jooksul. Käesoleval juhul on Hankija seostanud ühilduvusnõude sooviga säilitada

neuronavigatsioonisüsteemi kasutamise võimalus erinevate 3D-kuvamislahendustega.

Vaidlustuskomisjonil puudub alus järeldada, et selline vajadus ei ole Riigihanke esemega

seotud.

12.8. Lisaks tuleb arvestada, et TK osa 1 tootegrupi 1 p 1.4 ei nõua vältimatult neuronavigaatori

ühilduvust Ziehmi, Siemensi ja GE 3D arkoskoopidega. Tingimus näeb ette alternatiivi, mille

kohaselt juhul, kui nimetatud tootjate seadmetega ühilduvust ei tagata, tarnitakse koos pakutava

neuronavigaatoriga täielikult ühilduv ja osa 2 nõuetele vastav 3D arkoskoop. Seega võimaldab

tingimus pakkuda ka neuronavigatsioonisüsteemi, mis nimetatud tootjate 3D arkoskoopidega

ei ühildu. Vaidlustuskomisjon leiab, et nimetatud alternatiiv on asjakohane ka vaidlustatud

tingimusest tuleneva konkurentsipiirangu ulatuse hindamisel.

12.9. Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija on põhjendanud nii TK osa 1

tootegrupi 1 p-is 1.4 kui ka osa 2 tootegrupi 2 p-is 1.2 sätestatud ühilduvusnõuete seost

Riigihanke esemest tuleneva vajadusega. Vaidlustaja esitatud asjaolud ei anna alust järeldada,

et vaidlustatud ühilduvusnõuded tekitavad RHS § 88 lg 7 tähenduses objektiivselt

põhjendamatuid takistusi Riigihanke avamisel konkurentsile. Seetõttu tuleb vaidlustus nende

tingimuste osas jätta rahuldamata.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel

rahuldamata osas, milles see ei jää läbi vaatamata.

12 (12)

14. Vaidlustusmenetluse kulud

14.1. Kuna vaidlustus jäetakse osaliselt läbi vaatamata RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5

alusel ning ülejäänud osas rahuldamata, kuuluvad kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d

3 ja 5¹.

14.2. RHS § 198 lg 5¹ kohaselt, kui vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-is 8 nimetatud

otsusega ja hankija on vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab

vaidlustuskomisjon hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele

kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja

arvatud juhul, kui õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.

14.3. Hankija 17.09.2026 vastusest nähtub, et Hankija vaatas TK vaidlustatud nõuded uuesti

läbi ja asus TK-d muutma vastavalt vastuses avaldatud seisukohtadele. Vaidlustuskomisjonil

puudub alus järeldada, et muudatused ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest a. RHS § 198 lg

5¹ eeldab vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldamist. Säte ei nõua, et

vaidlustuskomisjon tuvastaks algse tingimuse õigusvastasuse või et hankija seda tunnistaks.

Sätte kohaldamine ei sõltu sellest, kas vaidlustaja saab pärast muudatusi pakkumuse esitada või

kas ta jätkab muutmata tingimuste vaidlustamist. Määrav on, kas vaidlustatud piirang kõrvaldati

vaidlustuse tõttu. RHS ei sea vaidlustuse esitamise eelduseks eelnevat selgituse küsimist

riigihangete registri kaudu.

14.4. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt kulude nimekirja, mille kohaselt osutati õigusabi 8

tunni ja 10 minuti ulatuses tunnihinnaga 190 eurot, kokku 1551,67 eurot (käibemaksuta).

Vaidlustusasja mahtu ja keerukust arvestades peab vaidlustuskomisjon neid kulusid

põhjendatuks ja vajalikuks. RHS § 198 lg 5¹ alusel saab Hankijalt välja mõista üksnes läbi

vaatamata jäetud osaga seotud kulud. Vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta

nõudeid mehaaniliselt loendades, vaid nende sisulist kaalu arvestades (RKHKo 3-20-1198, p

28). Sama põhimõte on kohaldatav ka käesoleval juhul.

14.5. Vaidlustus jäetakse läbi vaatamata osas, mis puudutab neuronavigaatori eraldiseisva

tööjaama nõuet ja juhtseadme 150 kg kaalupiirangut, navigeeritava robotkäe nõuet ning 3D

arkoskoobi kollimatsiooni kuju, mõõtmeid ja kaalupiiranguid. Sisuliselt lahendatakse seevastu

vaidlustus stereotaktilise raami ja raamipõhise planeerimise, paralleelse planeerimistöökoha,

Hankija olemasolevate instrumentide navigeeritavaks muutmise, elektromagnetilise

navigatsiooni ning neuronavigaatori ja 3D arkoskoobi ühilduvusnõuete osas. Arvestades ühelt

poolt läbi vaatamata jäetud vaidlustuspunktide arvu ja sisu ning teiselt poolt asjaolu, et

vaidlustuse sisuliselt mahukamad küsimused lahendatakse Vaidlustaja kahjuks, hindab

vaidlustuskomisjon läbi vaatamata jäetud osaga seotud lepingulise esindaja kulude osakaaluks

33% Vaidlustaja põhjendatud ja vajalikest lepingulise esindaja kuludest. Seega tuleb Hankijalt

Vaidlustaja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 512,05 eurot (käibemaksuta).

14.6. RHS § 198 lg 5¹ ei hõlma riigilõivu. Ülejäänud osas jääb vaidlustus rahuldamata, mistõttu

jäävad RHS § 198 lg 3 kohaselt Vaidlustaja ülejäänud kulud, sh riigilõiv, tema enda kanda.

Hankija ei ole oma kulude väljamõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Alajõe