Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

09.10.2026 nr 1-4/26/1926-17

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse "Tuuleenergia

edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu „Tuuleenergia

edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord“. Palume võimalusel vastust viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri

Sille Uusna-Rannap, 625 4443

[email protected]

1

05.10.2026

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord“

eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 161 lõike 3 alusel. Toetuse andmiseks kasutatakse Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS)

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavat tulu. AÕKSi § 161 lõike 1 kohaselt kajastatakse riigi eelarvestrateegias enampakkumisest saadud tulu kasutamise

kava, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. AÕKSi § 161 lõike 3 kohaselt võib meetme elluviimise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra.

Määruse eelnõus on hõlmatud ka AÕKS § 1821 lõige 5, mille kohaselt kehtestab kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse

tagasinõudmise ja -maksmise täpsustatud tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Lisaks on määruse aluseks riigieelarve seaduse § 50 lõige 1, mis võimaldab riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale ettenähtud vahenditest anda kohaliku omavalitsuse üksusele ja

tema valitseva mõju all olevale üksusele sihtotstarbelist juhtumipõhist toetust investeeringuteks või tegevuskuludeks. Selle volitusnormi alusel antakse toetust valdkondlike eesmärkide täitmiseks KOVide kaudu ja sedalaadi toetusega saab mh motiveerida üleriigiliselt oluliste

muutuste läbiviimist.

Meetme eesmärk on toetada Eesti energiamajanduse arengukavas ENMAK 20351 seatud sihte: energiajulgeoleku tagamine, konkurentsivõime kasvatamine ning üleminek puhtale energiale. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti uusi elektritootmisvõimsusi, sealhulgas nii

juhitavaid võimsusi kui ka taastuvenergia lahendusi, milles maismaatuuleenergial on keskne roll. Lisaks toetab eelnõu ka energiamajanduse korralduse seaduse2 § 321 nimetatud riikliku

taastuvenergia eesmärgi saavutamist. 2026. aasta seisuga on Eestis rajatud 694 MW maismaatuuleparke. Maismaatuul on

Kliimaministeeriumi tellitud elektrituru analüüsi3 põhjal kõige kuluefektiivsem tehnoloogia, mille tasandatud tootmiskulu kogu taastuvelektrijaama eluea kestel (ingl k levelized cost of

energy, LCOE) jääb vahemikku 55–73,54 eurot/MWh. Lisaks aitab maismaatuul vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja impordielektrist, suurendab madala hinnaga elektritundide arvu elektriturul ning vähendab keskkonnajalajälge. Aastani 2030 on elektrituru analüüsi tulemuste

kohaselt kõige soodsam arendada eelisjärjekorras maismaatuuleparke, kuna sellisel viisil on Eestile tagatud kõige soodsam elektri hind.

1 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-01/ENMAK%202035_1.pdf 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/118032026031?leiaKehtiv#para32b1 3 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-

03/Modelling%20the%20Electricity%20Exchange%20Price%202026%20-%202050.pdf 4 Modelling the Electricity Exchange Price 2026 - 2050.pdf

2

Maismaatuule arendamine on seega strateegilise tähtsusega, kuid menetluste kohati aeglane

edenemine KOVides on osaliselt seotud kohaliku tasandi vähese motivatsiooniga. Kuigi alates 2023. aastast makstakse tuuleparkide rajamisel nn tuulikutasu5 kohalikele omavalitsustele ja

elanikele, hakkab see laekuma alles pärast tuulepargi ehitamisega alustamist. Planeeringute ja lubade menetlemise periood, mis on KOVide jaoks kõige ajamahukam ja ressursinõudlikum, ei ole praegu vastava meetmega kaetud. Eelnõuga luuakse uus instrument just sellesse kriitilisse

etappi, et võimaldada kohalikku kasu saada ka perioodil enne tuulepargi ehitamisele asumist, mil tuulikutasu veel ei laeku.

Meetme eesmärk on kiirendada tuuleparkide arendamisega seotud menetlusi, toetada KOVide valmisolekut tuuleenergia arendusi ellu viia ning tagada, et Eesti liigub kiiremini

energiajulgeoleku, taskukohase elektrihinna ja puhtamate energiatootmise viiside suunas.

Eelnõu ei suurenda elanike, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust. Taotlusi menetleb ja väljamaksed teeb riigi sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle põhikirja kohaseks tegevuseks ongi keskkonnasektori toetuste andmine.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna RePowerEU

projektijuht Sille Uusna-Rannap (tel 625 4443, sille.uusna-rannap@kliimaministeerium), taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer (tel 626 9120, [email protected]) ja taastuvenergia valdkonnajuht Tauno Hilimon (tel 625

6476, [email protected]).

Eelnõu koostamisse olid kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika peaspetsialist Katrin Orgusaar, Maa- ja Ruumiameti planeeringute osakonna nõunik Anne Karjus ning Keskkonnainvesteeringute Keskusest meetme koordinaator Kätlyn Kangur,

toetuste arendamise üksuse juht Kristjan Kalda ja jurist Jaanika Vilde.

Eelnõu õigusekspertiisi, sh põhiseaduslikkuse analüüsi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna juristid Kaili Kuusk (tel 626 2905, [email protected]) ja Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]). Eelnõus oleva riigiabi analüüsi on

koostanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse jurist Silver Nittim.

II Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

ENMAK 2035 toob ühe peamise kitsaskohana Eestisse uute soodsate ja puhaste

tootmisvõimsuste rajamisel esile tuuleenergia arendamisega seotud planeerimis- ja loamenetluste ajakulu ning keerukuse. Seetõttu on taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks

vajalik soodustada menetluste kiirenemist ja kohaliku tasandi otsuste tegemist. Joonisel 1 on kuvatud kuupõhiselt Eesti elektritootmine, tarbimine, import ja elektri börsihind.

Kõrge suvine kõrge taastuvelektri (eelkõige päike) osakaal vähendab keskmist elektri börsihinda olulisel määral, kuid talveperioodidel suureneb börsihind kõrge tarbimise ja impordi

ning fossiilelektri tootmise tõttu elektrihind võrreldes suvega mitmekordselt. Hinnasurvet on võimalik vähendada ennekõike täidetav tuuleenergia abil, mis võimaldab soodsaimal viisil katta Eestis talves elektritootmise puudujääke.

5 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/tuulikutasud

3

Joonis 1. Eesti elektrienergia tootmine, tarbimine, import ja kuu keskmine börsihind 2025. a.. Allikas: Elering, NordPool

Tuuleenergia planeeringuid menetlevad ning tuuleparkide rajamiseks vajalikke ehitus- ja

kasutuslubasid annavad KOVid. 2026. a seisuga on tuuleplaneeringuid menetluses 21 KOVis. 2025. aastal jõudis planeeringu kehtestamiseni kaks tuuleenergeetika planeeringut ja 2026. aastal on kehtestatud planeeringud ühes KOVis.

Planeerimismenetlus on nõudlik ja hoolikat kaalumist eeldav haldusmenetlus. Nii leitakse

tuuleparkidele parimad lahendused. Planeeringu kehtestamiseni jõuavad algatatud tuuleenergia planeeringutest üksnes sellised alad, kus ala on tuuleenergia arendamiseks sobiv nii tootmise tingimuste, loodustingimuste, kogukonna kui ka planeeringu menetleja seisukohtade

koosmõjus.

Ühe planeeringute edenemist takistava asjaoluna on välja toodud, et kogukonnas ei nähta piisavat selget kasu tuuleenergia arendamisest. Tuuleenergia toob enam soodsama elektri hinnaga tunde, samas ei pruugi see positiivne mõju kaaluda üles asjaolu, et tuuleenergia

arendamine toob tõenäoliselt kaasa muutuse harjumuspärases elukeskkonnas, nt ehitustegevus ja visuaalne muutus. Keskkonnatasude seadus näeb ette, et KOVidele ja tuuliku mõjupiirkonnas

elavatele inimestele makstakse tuulikutasu, mis olenevalt tuulepargi suurusest võib ulatuda mitmete sadade tuhandete eurodeni aastas ja millega on võimalik rahastada nii kohalikke teenuseid kui ka mõnda kogukonnale olulist taristuobjekti. KOV jagab pool tuulikutasust

tuulikute mõjupiirkonnas olevate eluruumide omanikele – nii nendele, kes elavad samas KOVis, kui nendele, kes elavad sama tuulepargi mõjualas teises KOVis. Tuuliku mõjupiirkond sõltub sellest, kui suur on tuulik. Kui tuuliku tipukõrgus (tiiviku laba tipu kõrgus

maapinnast) on kuni 250 m, on mõjupiirkond 2 km. Alates 250-meetrisest tipukõrgusest on mõjupiirkond 3 km.

Planeeringu menetlemise ajal on tuulikutasu maksmine tulevikku jääv hüve, mille vahetut mõju ei tajuta. Kuigi tuuleenergia tootmine võib piirkonda tuua ka suuremaid elektritarbijaid, sellega

lisanduvaid töökohti ja omakorda maksutulu KOVi eelarvesse, jääb ka see mõju kogukonna vaatest sageli liiga kaugeks.

Eelnevast tulenevalt on välja töötatud käesolev meede KOVidele tuuleenergia menetluste kiirendamiseks. KOVil on võimalik toetusest saadav raha suunata kohalike elanike heaolu

edendamiseks, sealhulgas avalike teenuste arendamiseks just nendesse valdkondadesse ja KOVi piirkondadesse, kus vajadus on kõige suurem ja seos tuulepargiga kõige tugevam.

4

Eelnõu § 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Lõige 1 – määruse sisuks on KOVide toetusmeede tuuleenergia menetluste kiirendamiseks ning eelnõuga reguleeritakse toetuse taotlemise, kasutamise, maksmise ning tagasinõudmise tingimused ja kord.

Lõige 2 – määruse eesmärk on soodustada tuuleenergia kasutuselevõttu ja riigi taastuvenergia

eesmärgi täitmist ning toetada KOVe tuuleenergia arendamiseks õiguspäraste ja elluviidavate planeeringute kehtestamiseni jõudmisel. Samuti on eesmärk toetada AÕKS § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist. Tuuleenergia arendamine panustab riigi

puhta energia edendamise eesmärki.

Eelnõu kohaselt luuakse toetusmeede tuulepargi rajamist ettevalmistava perioodi toetamiseks. Kui tuuleparki ehitama asutakse, hakkab vastavalt keskkonnatasude seadusele laekuma juba iga-aastane tuulikutasu.

Tuuleparkide kohaliku kasu instrumendina näeb keskkonnatasude seadus ette tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasu6 (tuulikutasu). Tasu maksab tuulepargi omanik alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamisest kuni tuuleelektrijaama selle asukohast eemaldamiseni. Tuulikutasu laekub 50% ulatuses KOVi eelarvesse ja 50% tuulikutasust jagatakse tuulepargi

mõjualas asuvate eluruumide omanikele7.

2025. aastal maksid tuuleparkide omanikud tuulikutasu kokku 563 000 eurot. Sellest näiteks Eesti suurima tuulepargi, Sopi-Tootsi tuulepargi tuulikutasu suurus oli 2025. aastal üle 300 000 euro8. Tuulikutasu laekub igal aastal, seega näiteks Sopi-Tootsi tuulepargi kolme aasta

tuulikutasu on ca 1 000 000 eurot.

Planeeringumenetluse ajal, kui arutelud on kõige teravamad, jääb seos tulevikus laekuma hakkava tuulikutasuga ebapiisavaks.

Eelnõuga loodav toetusmeede võimaldab kohalikku kasu ka selleks perioodiks, kui otsuseid tuleb juba teha, aga tuulikutasu veel ei maksta.

Tuuleenergia edendamise toetust, sarnaselt keskkonnatasude seaduse alusel makstavale tuulikutasule, ei võeta arvesse tasandus- ja toetusfondi suuruse arvutamisel9.

Tuuleparkide rajamise edendamise toetusskeem on kasutusel Sloveenias10. Taastuvenergia

arendamise soodustamiseks on toetusmeede, mille kohaselt makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele rahalist toetust tuuleenergia rajamise võimaldamisel. Meetme eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tuuleenergia arendamist toetama ning vähendada projektide

takerdumist planeerimis- ja loamenetlustes, mis on Sloveenias olnud üheks peamiseks taastuvenergia arendamise kitsaskohaks. KOVidel on õigus saada ühekordset toetust suuruses

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025046#para21b2 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025046#para55b3 8https://public.tableau.com/app/profile/keskkonnaamet/viz/Kohalikeomavalitsusteeelarvessekantavkeskkonnatas

u2022-2025/TabelKOVtasudest 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/118122025022#para3 10 https://www.energetskiportal.com/slovenia-passes-a-regulation-to-boost-the-use-of-wind-energy-in-

municipalities/

5

200 000 eurot iga tuuleenergia tootmisvõimsuse megavati kohta. Toetuse maksmise aluseks on

kehtiv ehitusluba tuuleenergia tootmisrajatisele ja tõend tootmisrajatise ühendamisest elektrivõrguga.

Toetus makstakse Sloveenias välja pärast seda, kui tuulepargi rajamiseks vajalikud menetlused on jõudnud lõppfaasi, st pärast ehitusloa andmist või rajatise kasutuselevõttu. Toetuse

maksmise eelduseks on, et tuuleenergia rajatis paikneb vastava kohaliku omavalitsuse territooriumil ning selle installeeritud võimsus on vähemalt 1 MW. Saadud vahendeid võib

kohalik omavalitsus kasutada eelkõige investeeringuteks ja meetmeteks, mis parandavad kohalike elanike elutingimusi ja leevendavad tuuleparkide rajamisega kaasnevaid mõjusid.

Lisaks on olemas toetusmehhanism Taanis, kus omavalitsused saavad raha ühekordse maksena pärast uue jaama võrguga liitumist (tuulepargi arendaja teeb rohefondi makse). Summad on

viimaste andmete järgi maismaatuuleparkide ca 40 000 eurot MW kohta. Raha saab kasutada, kas tuulepargi lähedal elavate isikute taotletud projektide jaoks või omavalitsuse enda kliima- ja keskkonnaprojektide jaoks11.

Eelnõu § 2. Toetatavad tegevused

Lõige 1 – eelnõu kohaselt on toetusest toetatavad tegevused, mis aitavad KOVil vähendada energiatarbimist, luua lokaalseid taastuvenergia kasutuselevõtu võimalusi, parandada

kliimakindlust ning tugevdada avalike teenuste toimepidevust.

Punktides 1 ja 2 nimetatud tegevused on suunatud KOV hoonete energiatõhususe suurendamisele, et vähendada hoonete ülalpidamiskulusid, parandada sisekliimat ning suurendada taastuvenergia kasutamist kohapeal. Näiteks koolihoone soojustamine on

abikõlblik.

Punktis 3 nimetatud tegevus võimaldab toetada uue hoone või hooneosa rajamist üksnes juhul, kui see asendab olemasolevat amortiseerunud või energiatõhususe nõuetele mittevastavat hoonet ehk juhul, kui energiatõhusama lahenduse rajamine on põhjendatud alternatiiv

olemasoleva hoone säilitamisele või rekonstrueerimisele. Seejuures ei pea sama funktsiooni täitva hoone asendamine toimuma täpselt samas asukohas ja olema sama suurusega kui

lammutatav hoone. Punktis 4 nimetatud tegevused on suunatud energiatõhusama transporditaristu arendamisele.

Toetust saab kasutada näiteks KOV omandis oleva energiatõhusama transporditaristu arendamiseks, sealhulgas kergliiklustee rajamiseks või ühistranspordi energiatarbimist

vähendava lahenduse kasutuselevõtuks: nt elektri- või muu vähese heitega busside soetamine, busside laadimistaristu ja avalikud laadimispunktid, ühistranspordi sõlmpunktide rajamine, nõudepõhise ühistranspordi süsteemid, maakonnakeskuse ja väiksemate asulate ühistranspordi

ühenduste parandamine, pargi-ja-reisi parklad, jalgrattateed, kõnniteed, koolide ja lasteaedade juurde ohutud jalgrattaühendused, rattaparklad/rattamajad, jalgrattateede valgustus, KOVi enda

sõidukipargi elektrifitseerimine ja elektrivõrgu võimekuse suurendamine. Näiteks parkla rekonstrueerimine võib olla abikõlblik juhul, kui lahendatakse

sadeveeprobleemi, tervisebussi hankimine võiks mahtuda meetme alla siis, kui tegemist on

11 https://ens.dk/tilskud-og-puljer/fremme-af-udbygning-med-vindmoeller-og-solceller/groen-pulje (allikas on

taani keeles)

6

nullheitebussiga, tänava rekonstrueerimine oleks abikõlblik juhul, kui seda tehakse jalakäijatele

ja jalgratturitele paremate tingimuste tagamiseks või sadeveelahenduste rajamiseks.

Punktis 5 nimetatud tegevused aitavad kohandada KOV taristut kliimamuutustele vastupidavamaks. Eelkõige on tegemist lahendustega, mis vähendavad üleujutuste, liigvee, kuumalainete ja teiste ilmastikuriskide mõju avalikule ruumile ja teenuste osutamisel, samuti

on toetatav veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine, kui see panustab kliimamuutuste mõjuga kohanemise ja kliimamuutuste mõju leevendamise eesmärki.

Punktis 6 nimetatud tegevused toetavad KOVi energiavarustuse toimepidevust, et olulised avalikud teenused saaksid jätkuda ka elektrikatkestuse, energiavarustuse häire või muu

kriisiolukorra korral. Tegevus panustab kliimamuutuste mõjuga kohanemise ja kliimamuutuste mõju leevendamise eesmärki.

Punktis 7 nimetatud tegevused võimaldavad võtta kasutusele andmepõhiseid ja automaatseid energiajuhtimise lahendusi. Sellised lahendused aitavad paremini jälgida energiatarbimist,

tuvastada säästuvõimalusi ning juhtida hoonete ja taristu energiakasutust vastavalt tegelikule vajadusele.

Punkti 8 kohaselt on toetust võimalik kasutada sellise projekti omafinantseeringu katmiseks, mis aitab saavutada kliima- ja energiaeesmärke. Kõikide eelnevalt loetletud tegevuste

elluviimisel on abikõlblik ka vajaliku omaosaluse katmine. Seega on võimalik kombineerida toetust teiste rahastusmeetmetega ja suurendada KOVi võimekust kliima- ja

energeetikaeesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid ellu viia.

Joonis 2. Toetatavad tegevused

Lõige 2 – nimetatakse tegevused, milleks võib kasutada tuulehoo preemia riigieelarvest kaetavat osa.

Punkti 1 kohaselt võib toetust kasutada haridus-, kultuuri, spordi-, noorsootöö-, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike hoonete, rajatiste ning muu

taristu ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Punkti 2 kohaselt võib toetada kogukonnakeskuste, kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmise

objektide rajamist ja uuendamist.

Punktide 3 ja 4 kohaselt võib toetust kasutada kohalike teede, tänavate, parklate, väljakute, sildade ja muu avaliku taristu rajamiseks või rekonstrueerimiseks ning parkide, puhkealade, mängu- ja spordiväljakute ja muu avaliku ruumi parendamiseks.

7

Punkti 5 kohaselt on toetatavad ka kohalike avalike teenuste osutamiseks vajalike seadmete,

masinate ja muu põhivara soetamine. Näiteks võivad toetatavad olla sotsiaaltranspordi sõidukid, invabussid, õpilasveoks kasutatavad bussid, koduhooldusteenuse osutamiseks

vajalikud sõidukid, raamatukogubussid, mobiilsed tervishoiuteenuse osutamise sõidukid, jäätmekäitluse või heakorratöödeks kasutatavad sõidukid ning pääste- või kriisivalmidusega seotud sõidukid ja seadmed. Toetatavaks ei loeta KOVi juhtimis-, haldus- või

esindusfunktsioonide täitmiseks vajaliku vara soetamist, sealhulgas ametiautosid.

Punkti 6 kohaselt on toetatav veevarustuse või kanalisatsiooni rajamine või rekonstrueerimine. Punkt 7 võimaldab toetada ka muid investeeringuid, mis parandavad kohalike elanike

elukeskkonda, avalike teenuste kvaliteeti või kogukonna heaolu. See annab KOVidele paindlikkuse valida piirkonna vajadustest lähtuvad investeeringud, kuid välistab tegevused, mis

on seotud majandustegevuse toetamisega. Seetõttu ei ole toetuse abil lubatud anda otsest või kaudset eelist ettevõtjatele ega rahastada ettevõtlustoetusi.

Lõige 3 – lõikega välistatakse, et riigieelarvest rahastatakse tegevusi, mida rahastatakse AÕKS § 161 lõikes 1 sätestatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tuludest.

Sätte eesmärk on vältida rahastamisallikate dubleerimist ning tagada riigieelarveliste vahendite kasutamine tegevusteks, mis ei kuulu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ette nähtud CO2 vahendite kasutusalasse.

Lõige 4 – toetusmeetme kontekstis on iga KOVi taotlus eraldi projekt. Seega ei ole sättes

mõeldud mitte tuulepargi projekti või planeeringut, vaid rahastamistaotluse alusel algatatud menetlust.

Lõige 5 – tulenevalt CO2 vahendite kasutamise nõuetest on meetmest toetatav tulemusnäitaja konkreetse kliima- ja energeetikaeesmärkide saavutamist toetava investeeringu tegemine või

tegevuse elluviimine. Seega on tulemusnäitajaks vahetatud katus, kergliiklustee või hangitud salvestusseade.

Projekti tulemusnäitaja on toetatud tegevuste investeeringute arv. Investeeringuks loetakse funktsionaalselt terviklikku objekti või lahendust, mis projekti tulemusel valmib või võetakse

kasutusele. Investeeringute arvestamisel loetakse üheks investeeringuks terviklik objekt või lahendus sõltumata selle koosseisu kuuluvate tööde või seadmete arvust.

Näiteks:

• KOV-le kuuluva hoone ehitamine või rekonstrueerimine (sh soojustamine, akende vahetus, ventilatsiooni uuendamine ja valgustuse rekonstrueerimine) = 1 investeering;

• päikeseelektrijaama rajamine = 1 investeering;

• energiajuhtimissüsteemi kasutuselevõtt = 1 investeering;

• kergliiklustee rajamine = 1 investeering;

• sademevee ärajuhtimise või viivitamise süsteemi rajamine = 1 investeering

• kohalike avalike teenuste osutamiseks vajaliku 3 sõiduki soetamine = 1 investeering. Kui projekti raames rekonstrueeritakse hoone ning rajatakse sellele eraldiseisev

päikeseelektrijaam ja energiasalvesti, arvestatakse projekti tulemusena kolme investeeringut. CO₂ vahendite kasutamise tingimuste kohaselt peavad toetatavad tegevused panustama kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse. Selle hindamiseks kasutatakse lisaks investeeringute arvule

8

asjakohasel juhul järgmisi täiendavaid tulemusnäitajaid: kasvuhoonegaaside heite vähenemine

(tCO₂e/a); energiasääst (MWh/a); kasutuselevõetud taastuvenergia kogus (MWh/a).

Vähemalt ühe ülalnimetatud täiendava tulemusnäitaja arvutamine on kohustuslik § 2 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud tegevuste ning lõike 2 punktis 1 nimetatud rekonstrueerimistegevuste

puhul. Seetõttu on nende tegevuste korral kohustuslik esitada tulemusnäitajate arvutamiseks vajalikud lähteandmed, mille põhjal rakendusüksus saab vajalikud arvutused teha. Muude

tegevuste puhul arvutatakse täiendavad tulemusnäitajad juhul, kui projekti mõju on võimalik kvantitatiivselt hinnata.

Lõige 6 – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud järgmist: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest

ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.“

Seega on riigiabi andmisega tegemist juhul, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed

tingimused: 1) avalikud vahendid, ehk meetme omistatavus riigile; 2) abi annab abisaajale majandusliku eelise;

3) eelis on valikulise iseloomuga ning 4) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning liikmesriikide vahelist

kaubandust. Riigiabi reeglid kohalduvad vaid juhul, kui abi saajaks on ettevõtja. Ettevõtjaks loetakse antud

Euroopa Liidu regulatsiooni kontekstis ükskõik millist isikut, kes tegeleb majandustegevusega, sõltumata tema õiguslikust staatusest või rahastamise viisist.

Kohalike omavalitsuste tegevust ja ülesandeid reguleerivad peamiselt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KoKS) ning hulk valdkondlikke õigusakte, lisaks kohalike omavalitsuste

põhimäärused ja muud kohalikud õigusaktid. Kuigi kohalike omavalitsuste põhieesmärk on avalike funktsioonide täitmine, eelkõige kohaliku elu korraldamine, ning enamasti nad

majandustegevuses ei osale, ei ole nende majandustegevuses osalemine välistatud (vt KoKS § 35). Selleks võib olla näiteks oma kinnisvara üürimine, osalemine kaugkütte, jäätmemajanduse vms turul läbi enamusosalusega ettevõtetega või mitmed muud tegevused. Seetõttu tuleb ka

kohalikule omavalitsusele antava toetuse korral vaadata, kas tegemist võib olla majandustegevusega EL toimimise lepingu 107 kontekstis.

Kuna antud toetuse puhul on kindlasti tegemist abi andmisega avalikest vahenditest ning abi on valikulise iseloomuga, siis on keskseks küsimuseks riigiabi mõistele vastavuse hindamisel, kas

tegemist on (potentsiaalselt piiriülese mõjuga) eelise andmisega kohalikule omavalitsusele tema majandustegevuses. Määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevused on valdavalt

suunatud KOVile kuuluvate hoonete või taristu parendamiseks, kusjuures piiritlus selliste hoonete või taristu funktsiooni osas kas puudub üldse või pole seda sätestatud suletult. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik mitte ühegi tegevuse puhul üheselt tuvastada, et selle

tegevuse rahastamisel oleks tegemist riigiabi ega ka teisalt riigiabi välistada ja väita, et tegevuse toetamine riigiabi definitsioonile vastata ei saa. Toetusmeetmest ei soovita riigiabi anda ning

seetõttu tuleb riigiabi andmine otseselt välistada ning rakendusüksus toetuse andjana kontrollib, et antav toetus ei oleks riigiabi EL õiguse mõttes.

9

Eelnõu § 3. Toetuse taotlemise üldtingimused

Lõige 1 – eelnõu kohaselt on toetuse taotlemise õigus KOVil, kes jõuab tuuleenergia rajamist võimaldava planeeringu kehtestamiseni. Planeeringuna peetakse silmas detailplaneeringut ja KOV eriplaneeringut. Mõlema järgselt on võimalik liikuda edasi loamenetluse etappi ja

mõlemas, erinevalt näiteks üldplaneeringust, nähakse ette ka hoonestusalad või tuulikute põhimõttelised asukohad. Määruses kasutatakse elektrituuliku mõistet Vabariigi Valitsuse

26.06.2003 määrusega nr 184 kehtestatud võrgueeskirja12 § 2 lg 11 tähenduses (edaspidi ka tuulik).

KOV korraldab oma territooriumi ruumilist planeerimist ja planeeringu menetluses on tal juhtroll. Planeeringu koostamine on KOVi jaoks tuuleenergia arendamisel kõige koormavam

menetlusetapp, kus eri huvide tasakaalustamine võib olla keeruline. Uute tuuleenergia võimsuste lisandumine on takerdunud just planeeringumenetluses. Seega on täiendavate tuuleenergia võimsuste lisandumiseks oluline, et toetus motiveeriks KOVe

planeeringumenetlusi kõiki menetlusreegleid järgides lõpule viima ja kehtestatud planeeringud oleksid ka elluviidavad.

Lõige 2 – toetuse taotlemise õigus tekib, kui kas ühes KOVi kehtestatud planeeringus või mitme kehtestatud planeeringu peale kokku on võimalik vähemalt viie tuulikupositsiooni rajamine.

Viis tuulikupositsiooni võib tuleneda ka mitmest erinevast planeeringust.

Eelnõu kooskõlastamisele esitatud versioonis oli lävendiks kaheksa tuulikupositsiooni. Tulenevalt kooskõlastusringil saabunud märkustest on eelnõus lävendiks seatud viis tuulikupositsiooni, et toetusele kvalifitseeruks ka väiksemad, kuid majanduslikult teostatavad

projektid ja võimalik oleks arvestada piirkondlike looduskaitseliste, ruumiliste ja asustusega seotud piirangutega ning erineva suurusega KOVidega.

Toetuse taotlemise õigus on seotud panusega taastuvenergia eesmärgi ja ENMAK 2035 eesmärkide saavutamisesse ehk teisisõnu, kui suur on tuuleenergia täiendav võimsus, mida

vastav haldusakt edasi menetleda võimaldab.

Planeeringumenetluse käigus tuulikupositsioonide arv enamasti oluliselt väheneb. Samuti ei ole välistatud olukord, kus planeering kehtestatakse eri planeeringualadele erineval ajal. Seega võib ühe kehtestamise otsusega olla kaetud suhteliselt väike arv tuulikupositsioone, aga mitme ala

peale kokku võivad kehtestatud planeeringud KOVis võimaldada rajada täiesti märkimisväärse täiendava tuuleenergia võimsuse.

Minimaalse tuulikupositsioonide arvu lävend on kehtestatud lähtudes järgmistest põhimõtetest:

• Planeeringu või planeeringute potentsiaalne mõju riiklikele taastuvenergia ja teistele ENMAK 2035 eesmärkidele peab olema sisuline. Mida väiksem on tuulikute arv, seda väiksema tõenäosusega on tuulepargi rajamine majanduslikest kaalutlustest lähtudes

otstarbekas ja seda väiksem on ka panus taastuvenergia eesmärkide saavutamisesse.

• Üldjuhul on planeerimismenetluse läbiviimine mahukas sõltumata tuulikute arvust. Samas on tuulikupositsioonide arvule lävendi seadmisel lähtutud sellest, et mida enam tuulikupositsioone, seda olulisem on muutus senises keskkonnas ja seda enam võib olla

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/121022019003?leiaKehtiv

10

muutusest mõjutatuid, kes tuleb protsessi kaasata ja kellega koostöös tuleb tuulepargi

sobiva lahenduseni jõuda.

• Suurem tuulikute arv tähendab ka suuremat tuulepargi kulutõhusust. sh madalamat tasandatud elektrienergia maksumust (LCOE), mis omakorda suurendab tuulepargi rajamise tõenäosust ja kaudsemalt mõjutab ka elektrienergia hinda.

Eelnõu kohaselt tekib toetuse taotlemise õigus ka juhul, kui planeering on kehtestatud enne käesoleva määruse jõustumist, aga mitte enne 2025. aastat. Tagasiulatuva mõjuga säte on

vajalik selleks, et toetada ka lähiminevikus kehtestatud planeeringute elluviimist. Tagasiulatuva mõjuga säte kohaldub nendele tegevustele, mida rahastatakse AÕKS § 161 lõikes 1 sätestatud

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tuludest. Suurem osa toetusmeetme eelarvest kaetakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tuludest. Seega on ka põhiosa rahastatavatest tegevustest seotud kasvuhoonegaaside heite

vähendamise ning kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisega.

2025. aastal kehtestati kaks KOV eriplaneeringut ja 2026. aastal on kehtestatud planeeringud ühes KOVis. Tagasiulatuva mõjuga sätte eesmärk on toetada nende kehtestatud planeeringute alusel tuulepargi rajamisega edasiliikumist, sest on oluline, et jõutakse ka ehituslubade

väljastamiseni.

Lisaks tagasiulatuvale positiivsele mõjule on oluline, et meetme määrusel oleks täiendav positiivne mõju ka pooleliolevatele planeeringumenetlustele. Eelnõus on lisaks CO2 heite vähendamisele suunatud tegevustele eraldi lõikes loeteletud laiema kasutusalaga tegevused,

mis aitavad arendaja kohalikke avalikke teenuseid ja parandada elukeskkonda. Nende tegevuste rahastamist saab KOV näidata toetuse taotluses juhul, kui planeering, mille raames toetust

taotletakse, on kehtestatud alates 01.01.2027 ja kavandatav tegevus ei mahu CO2 vahendite kasutusalasse. Riigieelarvelistest vahenditest rahastatavate laiema kasutusalaga tegevuste toetamine võimaluse kasutada toetust paindlikumalt sellisteks tegevusteks, mis on planeeringu

kehtestamist kaaluva KOVi jaoks olulised. Riigieelarveliste vahendite kasutusvõimaluse sidumine konkreetsest kuupäevast alates kehtestatud planeeringutega on seotud esiteks

õigusselgusega, et tagada selge ja ühetaoline rakenduspiir, teiseks aga annab see kõigile pooleliolevate planeeringute menetlejatele ühetaolise võimaluse planeeringu kehtestamisel uue komponendiga arvestada.

Riigieelarveliste vahendite alla märgitakse määruse nõuetega kooskõlas olev tegevus siis, kui

seda ei ole võimalik rahastada AÕKS § 161 lõikes 1 nimetatud vahenditest.

Lõiked 3 ja 4 – lisaks planeeringu kehtestamisele on oluline, et planeering oleks ka elluviidav.

Ainuüksi planeeringu kehtestamine ei vii tuulepargi rajamiseni, taastuvenergia tootmiseni

jõudmiseks on oluline, et planeeringut on asutud ellu viima ehk tuulikutele on taotletud ja antud ehitusload. Planeeringumenetlusele järgnev ehitusluba antakse viieks aastaks, mis tähendab, et ehitusluba taotletakse üksnes sellistele projektidele, mis on kavas ka valmis ehitada. Seega

esmase hinnangu planeeringu elluviidavusele annab ehitusloa menetlus. Seetõttu on lisaks planeeringu kehtestamise järgsele toetusele võimalik taotleda lisatoetust, kui antakse välja

planeeringuga seotud ehitusload. Kui planeeringut asutakse ellu viima, sõltub võimalik täiendav toetus megavattide arvust, mille

ulatuses planeeringu elluviimiseni on jõutud. Taastuvenergia eesmärgi saavutamisesse suurema panuse andvate tuulikute toetamiseks on eelnõus seatud tuuliku nimivõimsuse lävend 4

11

megavatti (MW). Kaasaegsed tuulikud on sellest enamasti küll suurema nimivõimsusega,

samas on juba 4 MW tuuliku toodang oluline täiendus taastuvenergia tootmisesse. Mida suuremas ulatuses planeering ellu viiakse ehk mida enam megavatte jõuab tuulepargi rajamise

järgmisesse etappi, seda suurem on toetus. Võrreldes kooskõlastamisele esitatud eelnõuga on kooskõlastusringil saabunud märkustest

tulenevalt muudetud lisatoetuse saamiseks vajalikku minimaalset megavattide arvu. Esialgses eelnõus oli see 5 MW, muudetud eelnõus 4 MW.

Lõige 5 – sätestatakse taotleja kohustus esitada toetuse või lisatoetuse taotlemisel eelarve ning tegevuste kirjeldus. Eelarve peab kajastama taotletava toetuse summa ulatuses toetatavaid

kulusid ning võimaldama hinnata kulude põhjendatust, vajalikkust ja vastavust määruse eesmärkidele. Tegevuste kirjelduses tuleb esitada ülevaade kavandatavatest tegevustest, nende

sisust, ulatusest ja seosest käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevustega.

Eelarve ja tegevuste loetelu koostamisel saab KOV tugineda olemasolevatele strateegilistele ja planeerimisdokumentidele, näiteks KOV arengukavale, kliimakavale, investeeringute kavale

või muule asjakohasele dokumendile. Samuti võib kasutada varasemaid või paralleelselt koostatud analüüse ja hinnanguid, sealhulgas küsitud hinnapakkumisi, tasuvus- ja teostatavusanalüüse, energiaauditeid ning muid dokumente, mis põhjendavad kavandatava

tegevuse vajalikkust, maksumust ja elluviidavust.

Toetust võib kasutada ka omafinantseeringu katmiseks teises projektis, kui toetatav tegevus vastab käesoleva määruse eesmärgile. Sellisel juhul võib kulukalkulatsiooni asemel lähtuda teise projekti rahastamisotsuses, taotluses, eelarves või muudes projekti alusdokumentides

esitatud maksumusest ja omafinantseeringu suurusest.

Joonis 3. Toetuse taotlemise skeem

Lõige 6 – eelnõu kohaselt on taotlejal võimalus kaasata projekti elluviimisesse partner. Partner ei või olla ettevõtja vmt majandustegevuses osalev isik, kuna toetust ei anta tegevuseks, mis

võib endast kujutada riigiabi andmist. Taotleja peab koos toetuse taotlusega esitama kinnituse, et ta ei taotle toetust tegevuseks, mille toetamist saab pidada riigiabi andmiseks. Partner peab mingis osas toetatava tegevuse ellu viima ja partneri vastavad kulud hüvitatakse toetusest. Kui

toetuse saaja väljamaksetaotluses soovi avaldab, siis tehakse toetuse väljamakse otse partnerile.

§ 4. Toetuse suurus ja abikõlblikud kulud

12

Lõige 1 – toetuse eesmärk on toetada tuuleenergia elluviidavate planeeringute kehtestamiseni

jõudmist. Toetuse esimese osa suurus on seotud kehtestatud planeeringutes ette nähtud tuulikupositsioonide arvuga. Seega, mida enam tuulikupositsioone on planeeringu kohaselt

võimalik rajada, seda suurem on toetus. Iga tuulikupositsioon annab toetuse summasse 70 000 eurot. Arvestades, et toetuse taotlemise

õigus tekib viie tuulikuga, on esimese osa miinimummäär 350 000 eurot. Esialgu eelnõus olnud kaheksa tuulikupositsiooniga on planeeringu kehtestamise järgselt toetuse suurus 560 000

eurot. Toetuse maksimummäär on 2,5 miljonit eurot ühe KOVi kohta. Toetussumma 2,5 miljonit eurot võib jaguneda mitme planeeringu vahel, sh osaliselt kehtestatud planeeringute vahel eeldusel, et tuulikupositsioonide minimaalse arvu nõue on täidetud.

Lõige 2 – planeeringu elluviimisele asumine lisab iga ehitusloaga kaetud tuuliku megavatt

lisatoetusena 12 000 eurot ja 4 MW alampiiri arvestades on toetuse miinimummäär, st ühe nelja MW tuulikuga kaasnev toetus 48 000 eurot. Kui planeeringu elluviimisele asutakse kaheksa 5 MW tuulikuga (lävendid esialgu kooskõlastamisele esitatud eelnõust), on toetuse määr 480 000

eurot.

Seega juhul, kui kehtestatud planeeringutega on kaetud kaheksa tuulikupositsiooni ja kõikidel positsioonidel asutakse vähemalt 5 MW nimivõimsusega tuulikutega planeeringu elluviimisele, on toetuse suurus kokku 1 040 000 eurot.

Lisatoetuse maksimummäär on 2,5 miljonit eurot ühe KOVi kohta. Tuuleenergia edendamise

toetuse maksimummäär on ühe KOVi kohta sõltuvalt tuulikute arvust ja võimsusest kokku kuni 5 miljonit eurot, mis jaguneb kahe etapi vahel.

Lõige 3 – toetuse määr võib moodustada abikõlblikest kuludest kuni 100 protsenti, kui paragrahvis 4 lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud toetuse suurus seda võimaldab.

Lõige 4 – projekti abikõlblikkuse perioodi algus märgitakse taotluse rahuldamise otsuses. Arvestades riigi raamatupidamisreegleid peab 2026. aasta väljamaksete puhul olema kulu

tekkinud mitte varem kui 2026. aastal. Toetuse taotlusi ja lisatoetuse taotlusi on võimalik esitada kuni 31. oktoobrini 2028.

Eelnõu esialgse versiooni kohaselt lõppes ka toetuste väljamaksmine 2028. aastal. Kuna muutunud rahastusallikas eeldab, et enne väljamakset on abikõlblik kulu tehtud, st objekt

valminud, on ka kulude tegemise perioodi pikendatud kuni 31.10.2030. Eesmärk on, et kõik toetusmeetme väljamaksed oleksid tehtud 2030. aasta lõpuks.

Lõige 5 – lõikes täpsustatakse, et abikõlblikeks loetakse üksnes need kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Nõude eesmärk on tagada toetuse sihipärane ja läbipaistev

kasutamine ning vältida enne projekti abikõlblikkuse perioodi või pärast selle lõppu tekkinud kulude rahastamist.

Lõige 6 – täpsustatakse kululiigid, mida loetakse toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikeks ja seetõttu abikõlblikeks.

Abikõlblikeks on määratud üksnes sellised kulud, mis on otseselt seotud toetatava tegevuse

eesmärkide saavutamisega ning on vajalikud investeeringu või muu toetatava tegevuse nõuetekohaseks ettevalmistamiseks, elluviimiseks ja kasutuselevõtuks. Kulude loetelu hõlmab

13

tegevuse kogu elutsüklit alates ettevalmistavatest töödest kuni investeeringu valmimise ja

kvaliteedi kontrollimiseni.

Materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulude abikõlblikuks lugemine võimaldab toetada nii füüsilise taristu, seadmete ja rajatiste loomist või soetamist kui ka tarkvara, litsentside ja muu immateriaalse vara omandamist, kui need on vajalikud meetme

eesmärkide saavutamiseks.

Investeeringutega seotud seadistamise kulud on abikõlblikud, kuna investeeringu eesmärgipärane kasutamine eeldab sageli seadmete paigaldamist, seadistamist, programmeerimist või kasutuselevõttu. Ilma nende tegevusteta ei pruugi investeering täita

kavandatud eesmärki.

Projekteerimiskulude, sh ka näiteks arhitektuurikonkursi kulude abikõlblikkus on piiratud juhtudega, kus projekteerimisele järgneb ehitamine koostatud projekti alusel. Tegevus, mille lõpptulemuseks on projekteerimine, ei ole abikõlblik. Selline piirang tagab, et toetatakse

tegeliku investeeringu elluviimist ettevalmistavaid tegevusi ning välditakse üksnes projekteerimisdokumentatsiooni koostamise rahastamist olukorras, kus investeeringut ei

kavandata ellu viia. Renoveerimiskulude abikõlblikuks lugemine võimaldab toetada olemasoleva taristu või ehitise

uuendamist ja parendamist. Abikõlblikud on sealjuures nii ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud kui ka renoveerimisega paratamatult seotud lammutamis- ja jäätmekäitluskulud, mis on

vajalikud tööde teostamiseks ja keskkonnanõuete täitmiseks. Asjade või teenuste maksumuse kulude abikõlblikkus võimaldab soetada tegevuse

elluviimiseks vajalikke vahendeid ja teenuseid, mida ei ole otstarbekas või võimalik toetuse saajal ise tagada.

Omanikujärelevalve kulud on abikõlblikud, kuna need aitavad tagada ehitus- ja renoveerimistööde nõuetekohase kvaliteedi, vastavuse projektile ning õigusaktides sätestatud

nõuete täitmise. Omanikujärelevalve vähendab vigade ja puuduste tekkimise riski ning toetab investeeringu jätkusuutlikkust.

Energiaauditite ja ekspertiiside kulud on abikõlblikud, kuna need annavad vajalikku teavet investeeringu kavandamiseks, tehniliste lahenduste valikuks ja oodatava mõju hindamiseks.

Lõige 7 – projektiga mitteseotud, põhjendamatud või ebaolulised kulud ei ole abikõlblikud,

kuna avalikke vahendeid võib kasutada üksnes toetuse eesmärkidega otseselt seotud ning tegevuse elluviimiseks vajalike kulude katmiseks. Säte annab toetuse andjale võimaluse välistada kulud, mille seos projektiga puudub või mille vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud.

Kinnisvara ostmise või rentimise kulud ei ole abikõlblikud, kuna meetme eesmärk on toetada

konkreetseid investeeringuid või tegevusi, mitte kinnisvara omandamist või kasutamisega seotud püsikulusid. Selliste kulude rahastamine vähendaks vahendite suunamist otsest mõju omavatesse tegevustesse.

Personali- ja projektijuhtimise kulud ei ole abikõlblikud, kuna toetus on suunatud

investeeringute ja konkreetsete tegevuste elluviimisele, mitte toetuse saaja tavapärase

14

töökorralduse või töötajate töötasu rahastamisele. Selline lähenemine aitab vältida

tegevustoetuse andmist investeeringutoetuse meetme kaudu.

Üld- ja tegevuskulud on välistatud, kuna tegemist on organisatsiooni tavapäraste halduskuludega, mis tekivad sõltumata projektist. Nende kulude rahastamine ei võimalda selgelt hinnata toetuse otsest mõju ega seost toetatava tegevusega.

Lõige 8 – toetuse andmise tingimuste tähenduses loetakse kulu tekkinuks, kui kulu aluseks olev

töö on tehtud, asi kätte saadud või teenus osutatud. See tagab, et toetust makstakse tegelikult ellu viidud tegevuste ja reaalselt saadud teenuste eest. Nii välditakse olukordi, kus toetuse saaja taotleb toetust üksnes ettemaksete, tellimuste või muude kohustuste alusel, mille raames ei ole

töö veel tehtud ega teenus osutatud.

Lisaks tagab nõue, et kulu tekkimine on tõendatav dokumendiga, kulud on kontrollitavad, läbipaistvad ja auditeeritavad. Tõendavate dokumentidena esitatakse arve, saateleht, üleandmise-vastuvõtmise aktid või muu samaväärne dokument, mis annab toetuse saajale

piisava paindlikkuse sobivate tõendusdokumentide kasutamisel, säilitades samal ajal võimaluse hinnata kulude tegelikku tekkimist ja seotust toetatava tegevusega.

Eelnõu § 5. Taotlusvoor

Lõige 1 – toetuse taotlusi võtab vastu, menetleb ning vastavad otsused teeb SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

Lõige 2 – toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu kuni eelarve ammendumiseni. Käesolevas meetmes ei ole ette nähtud hindamiskriteeriume ega pingerea koostamist. See tähendab, et

toetuste taotlemine ja menetlemine toimub pidevalt, kuni eelarves vahendeid on. Vahendite ammendumisel voor suletakse. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras ning

rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. See tähendab seda, et väljamaksete tarbeks ei broneerita toetusmeetme eelarves toetuse ega lisatoetuse tarbeks eraldi eelarvet, vaid taotlused rahuldatakse nõuetele

vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

Lõige 3 – sätestatakse, et taotlusvooru eelarve kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister käskkirjaga. Igas taotlusvoorus jagatavate vahendite hulk sõltub otseselt riigieelarve võimalustest. Vahendite eraldamisel riigieelarvest saab sellest lähtuvalt kehtestada ka

konkreetse vooru eelarve.

Lõige 4 – KIK teavitab taotlusvooru avamisest ja sulgemisest ning vooru eelarvest enda kodulehel. Sellega kindlustatakse, et ühest kohast oleks lihtsalt leitav terviklik ning täpne informatsioon taotlusvooruga seonduva kohta.

Lõige 5 – KIK sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel, kuid mitte hiljem kui

31.10.2028. Taotlusvoor lõpeb hiljemalt 31. oktoobril 2028. aastal. Taotlusvoorude korraldamine sõltub vajadustest ning riigieelarves ettenähtud vahenditest. Kui konkreetse vooru eelarve ammendub, taotlusvoor suletakse ning täiendavate vahendite tekkimisel avatakse uus

voor. Kuna algses eelnõus ei olnud väljamakse seotud objekti valmimisega, kuid täiendatud eelnõus on, pikendati maksetaotluse esitamise tähtaega 30. novembrini 2030. Toetuse ja

lisatoetuse taotlusi saab esitada kuni taotlusvooru sulgemiseni, kuid mitte hiljem kui 31.

15

oktoobrini 2028. Pärast taotluse rahuldamise otsust saab toetuse väljamaksmiseks

maksetaotlusi esitada kuni 30. novembrini 2030.

Eelnõu § 6. Nõuded taotlejale ja taotlusele

Lõige 1 – toetuse taotleja on KOV, kelle territooriumile detailplaneeringu või KOV

eriplaneeringuga on ette nähtud vähemalt viie tuulikupositsiooni rajamise võimalus.

Lõige 2 – lõikes sätestatakse topeltrahastamise vältimise nõue. Taotleja ei või saada sama kulu hüvitamiseks toetust mitmest riigieelarvelisest, Euroopa Liidu, välisabi või muust avalikust rahastamisallikast. Nõude eesmärk on tagada avalike vahendite õiguspärane, säästlik ja

läbipaistev kasutamine ning vältida olukorda, kus sama kulu rahastatakse rohkem kui üks kord.

Samuti kohustatakse taotlejat avaldama teabe kõigi projektile või selle üksikutele tegevustele taotletud või saadud toetuste kohta, sõltumata rahastamisallikast.

Lõiked 3 ja 4 – toetuse saamiseks esitab KOV pärast haldusakti vastuvõtmist taotluse KIKile. Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas.

Projekti nime esitamise nõue on vajalik projekti üheseks identifitseerimiseks ja eristamiseks teistest toetustaotlustest ning toetatavatest tegevustest. Projekti nimi võimaldab taotluse

menetlemisel, seirel, aruandlusel ja tulemuste hindamisel projekti selgelt määratleda ning tagab toetuse andmise protsessi läbipaistvuse. Samuti aitab projekti nimi siduda taotluses esitatud

tegevused, väljundid ja tulemused konkreetse projektiga kogu selle elutsükli vältel. Taotletava toetuse summa taotluses märkimine võimaldab rakendusüksusel hinnata taotluse

vastavust määruses sätestatud toetuse suuruse ja piirmäärade tingimustele. Taotletava toetuse summa esitamine on vajalik, et siduda taotlus konkreetsete planeeringuga ette nähtud

tuulikupositsioonide ja planeeringu elluviimise etappidega ning kontrollida toetuse arvestamise aluseid vastavalt määruse §‑s 4 sätestatule.

Et hõlbustada taotlusega hõlmatud tuulikute sidumist andmekogudes taotluse aluseks olevate menetlustega, tuleb toetuse taotluses näidata planeeringu rekvisiidid planeeringute

andmekogus. Taotluse sidumiseks planeeringute andmekogus oleva planeeringuga märgitakse taotluses ka riigihalduse ministri 18.10.2022 määruse nr 47 “Planeeringute andmekogu põhimäärus” § 9 punktis 1 nimetatud planeeringu identifitseerimise number andmekogus.

Kuivõrd toetuse taotlemise õigus on seotud tuulikute arvuga, tuleb taotluses näidata selgelt ka

planeeringuga lubatud tuulikupositsioonide arv. Vastavalt planeeringute andmekogu põhimääruse13 § 10 lõike 3 punktile 7 tuleb planeeringute andmekogusse nii detailplaneeringu kui KOV eriplaneeringu kohta kanda mh planeeringuga lubatud rajatiste arv. Seega tuleb

tuulikute arv kehtiva õiguse kohaselt planeeringus kajastada ja vastav info ka taotluses esitada. Tuulikute võimsuse kajastamise kohustust planeeringus ei ole. Planeeringus märgitakse

maksimaalne tuuliku kõrgus. Seega tuulik, millele ehitusluba asutakse taotlema, ei tohi ületada planeeringus määratud kõrgust, aga võib olla sellest madalam, mis enamasti tähendab ka väiksemat võimsust. Et kohustust planeeringus tuuliku võimsust määrata ei ole, ei ole see ka

määruse eelnõu kohaselt toetuse taotlemise kriteerium.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024069?leiaKehtiv

16

Taotlusega koos tuleb esitada ka kulude loetelu, mida toetusega on kavas katta. Projekti kulude

loetelu, sh kulude jaotus CO2 vahendite ja riigieelarve vahendite vahel, ning kalkulatsioon või hinnapakkumus on vajalik kulude põhjendatuse, mõistlikkuse ja abikõlblikkuse kontrollimiseks

ning toetuse suuruse määramiseks. Kulude kalkulatsiooni saab KOV esitada kogu toetuse summa ulatuses. Projekti maksumus võib olla suurem kui toetuse suurus, kui projekti tegevus on kallim kui projekti toetuse summa ja osaliselt toimub projekti rahastamine

omafinantseeringuna.

Lõige 5 – planeeringu elluviimisele asudes esitab taotleja lisatoetuse taotluse. Ehituslubade andmisel võib esialgu kavandatud tuulikupositsioonide arv olla planeeringus

kajastatust erinev, kui ehituslubasid taotletakse väiksemale arvule tuulikutele kui planeering võimaldab. Samuti võib planeeringus näidatud positsioonidele ehitusluba taotleda eri aegadel,

näiteks positsioone eri aegadel esitatud taotlustesse grupeerides. Planeeringu elluviimiseks antud ehituslubade andmisel määratakse ka tuuleenergia toodangusse panuse andvate megavattide arv. Seetõttu tuleb pärast ehituslubade andmist esitada lisatoetuse taotlus, milles

esitatakse andmed planeeringu elluviimiseks antud ehituslubade ja elektrituulikute võimsuse kohta. Ehitusluba antakse igale rajatisele eraldi, seda ka juhul, kui mitme tuuliku ehitusload on

koondatud ühte haldusakti. Ehitusloa taotlemisel esitatakse ehitisregistrisse taotluse ja ehitusprojektiga koos rajatise parameetrid, millest tuleb välja ka tuuliku nimivõimsus. Taotluses tuleb märkida rajatise kood ehitisregistris (Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määrus nr

69 “Ehitisregistri põhimäärus” § 6 p 1) ja ehitusloa number (EHRi põhimääruse § 11 p 15).

Lisatoetuse taotlusega koos tuleb esitada ka lisatoetusest kavandatavate kulude loetelu, sh kui see on asjakohane, ka kulude jaotus CO2 vahendite ja riigieelarve vahendite vahel, ja kalkulatsioon või hinnapakkumus. Kulude kalkulatsiooni saab KOV esitada kogu lisatoetuse

summa ulatuses.

Eelnõu § 7. Taotluse menetlemine Lõige 1 – taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja vastavuse kontrollist ja taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

Lõige 2 – KIK võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Arvestades taotluse suhtelist lihtsust ja formaliseeritust ei ole pikema tähtaja andmine üldjuhul vajalik ning venitaks põhjendamatult menetlust. Erandkorras ja mõjuva põhjuse

olemasolul on siiski võimalik anda ka pikem tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Lõige 3 – rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või

dokumentide lisamist.

Lõige 4 – kuivõrd meetmest riigiabi ei anta, kontrollib rakendusüksus, et toetuse andmisel ei esineks riigiabi tunnuseid.

Lõige 5 – rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 päeva

jooksul taotluse esitamisest arvates. Juhul kui taotluses on tuvastatud puudusi ja nende

kõrvaldamiseks on antud tähtaeg, siis seda aega ei loeta taotluse menetlemise aja sisse. Taotluse

menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel HMS arvestades pikendada.

17

Eelnõu § 8. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

Lõige 1 – taotlus rahuldatakse, kui täidetud on kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded ning vooru rahalised vahendid seda lubavad.

Lõige 2 – kui toetuse summa ületab taotlusvoorus saadaolevate vahendite mahtu, rahuldatakse taotlus osaliselt taotlusvoorus veel vabade vahendite piires. Kui taotlusvooru eelarve jääk

väljamakse taotluse täies mahus rahuldamist ei võimalda, tehakse osalise väljamakse otsus ja taotleja võib taotluse rahastamata osas esitada järgmisse taotlusvooru.

Näiteks kui toetuse taotlus on esitatud viie tuulikupositsiooni kohta, taotlusvooru eelarve võimaldab toetuse välja maksta ainult kolme tuulikupositsiooni osas, on taotlejal õigus esitada

järgmisesse taotlusvooru kahe tuulikupositsiooniga kaasneva toetuse taotlus. Sisuliselt on sätte eesmärk selgitada, et viie tuuliku lävendi täitmine on taotlusvoorude ülene. Ehk kui planeeringutega on viis positsiooni olemas, võib väljamakseid teha ka sõltuvalt eelarvest

erinevates taotlusvoorudes.

Lõiked 3 ja 4 – sätetes on loetletud rakendusüksusele minimaalsed nõuded, mida taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuses tuleb märkida.

Eelnõu § 9. Toetuse väljamaksmine

Lõiked 1 ja 2 – toetuse saamiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse elluviimist maksetaotluse.

Lõige 3 – sätestatakse KIKi kontrollikohustus maksetaotluste menetlemisel. Sätte eesmärk on tagada, et toetust makstakse välja üksnes nende tegevuste ja kulude eest, mis vastavad määruses

sätestatud tingimustele, taotluse rahuldamise otsusele ning avalike vahendite kasutamise nõuetele.

Punktis 1 sätestatud kontroll võimaldab veenduda, et maksetaotluses kajastatud tegevused aitavad kaasa määruse eesmärkide saavutamisele ning vastavad toetatavatele tegevustele.

Kontroll aitab välistada olukorrad, kus toetust taotletakse tegevuste eest, mis ei ole meetme eesmärkidega seotud või ei kuulu toetatavate tegevuste hulka.

Punktis 2 sätestatud kuludokumentide kontrollimise kohustus on vajalik kulude põhjendatuse, tegeliku tekkimise ja abikõlblikkuse hindamiseks. Nõuetekohased kuludokumendid

võimaldavad tõendada, et toetuse saaja on kulud kandnud ja et need on seotud toetatava tegevuse elluviimisega. See aitab tagada toetuse kasutamise läbipaistvuse ning loob aluse kulude kontrollitavusele ja auditeeritavusele.

Punktis 3 sätestatud kontrolli eesmärk on veenduda, et kuludokumentides esitatud andmed

vastavad taotluse või lisatoetuse taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevustele, eelarvele ja tingimustele. Selline kontroll aitab vältida toetuse kasutamist heakskiitmata tegevuste või kulude rahastamiseks ning tagab, et toetuse kasutamine toimub kooskõlas tehtud

haldusotsusega.

18

Lõige 4 – kuivõrd KOVidel ei pruugi olla eriti suuremate investeeringute puhul võimalik kogu

investeeringu summat esmalt oma eelarvest katta, on eelnõus ette nähtud võimalus esitada KIKile maksetaotlus, mille alusel KIK maksab toetuse välja otse töövõtjale või tarnijale.

Lõige 5 – toetus makstakse välja 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Sätte eesmärk on tagada toetuse saajale selge ja prognoositav väljamakse tähtaeg pärast nõuetekohase

maksetaotluse esitamist. Tähtaeg annab rakendusüksusele piisava aja maksetaotluse kontrollimiseks.

Lõige 6 – sätte eesmärk on tagada maksetaotluste menetlemisel paindlik ja proportsionaalne lähenemine olukordades, kus esitatud taotluses või selle juurde kuuluvates dokumentides esineb

puudusi, mis ei takista toetuse saajal nõuetele vastavust tõendamast. Menetlusaja pikenemise sätestamine puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra on vajalik õigusselguse tagamiseks,

kuna maksetaotluse sisuliseks menetlemiseks vajalikke andmeid või dokumente ei pruugi puuduste esinemisel olla võimalik täielikult hinnata, mistõttu ei ole põhjendatud lugeda puuduste kõrvaldamisele kuluvat aega menetlusaja hulka.

Lõige 7 – maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 30. novembril 2030. a. Maksetaotluse esitamise

lõpptähtaja kehtestamise eesmärk on tagada, et toetusega seotud menetlused ja väljamaksed oleks võimalik lõpule viia 2030. aasta lõpuks.

Eelnõu § 10. Toetuse saaja kohustused

Lõige 1 – toetuse saajal on eeskätt kohustus teavitada rakendusüksust toetuse väljamaksmise aluseks olnud haldusakti muutmisest, kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest. Kui kohus peatab näiteks esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse, siis seda ei loeta

kohtuotsuse jõustumiseni toetuse saaja kohustuse rikkumiseks.

Toetuse saajal on kohustus alustada projekti tegevustega kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Nõude eesmärk on tagada toetatavate tegevuste õigeaegne käivitamine, sihipärane toetuse kasutamine ning projektide tulemuslik elluviimine.

Tegevustega alustamiseks loetakse projekti elluviimisele suunatud sisuliste toimingute tegemist, sealhulgas tegevuse elluviimiseks vajalike lepingute sõlmimist, kaupade või teenuste

tellimist, hangete algatamist, projekteerimis- või ehitustööde alustamist, ekspertide kaasamist või muid tegevusi, mis näitavad, et toetuse saaja on asunud projekti eesmärke tegelikult ellu viima.

Punkti 6 eesmärk on tagada toetuse abil soetatud põhivara kestlik kasutamine ning kindlustada,

et avaliku sektori vahenditest rahastatud investeeringu mõju säiliks ka pärast projekti lõppemist. Viieaastane sihipärase kasutamise kohustus aitab vältida olukordi, kus toetuse abil soetatud vara võõrandatakse, jäetakse kasutamata või kasutatakse muul eesmärgil kui see, mille

saavutamiseks toetust anti. Lisaks on säte vajalik selleks, et vähendada ebaseadusliku riigiabi andmise riski. Kui toetuse abil soetatud vara kasutusotstarve muutub vahetult pärast projekti

lõppemist või vara võõrandatakse viisil, mis annab selle kasutajale põhjendamatu majandusliku eelise, võib tegemist olla riigiabi andmisega. Sihipärase kasutamise nõude kehtestamine aitab tagada, et toetuse abil loodud vara kasutatakse kogu kohustusliku perioodi vältel üksnes toetuse

andmise eesmärkide täitmiseks ning kooskõlas toetuse andmise aluseks olnud tingimustega. Viieaastane periood on proportsionaalne, arvestades toetatavate investeeringute olemust ja

põhivara eeldatavat kasutusiga, ning aitab tagada avalike vahendite säästliku, tulemusliku ja eesmärgipärase kasutamise.

19

Lõige 2 – lõpparuande esitamise eesmärk on võimaldada hinnata, kas projekt on ellu viidud kooskõlas taotluse rahuldamise otsuse, määruse tingimuste ning projekti eesmärkidega.

Lõpparuanne annab tervikliku ülevaate projekti tulemustest, tegevuste elluviimisest ja toetuse kasutamisest ning on oluline alus toetuse sihipärase kasutamise kontrollimiseks.

Projekti tulemuste kirjeldus võimaldab veenduda, et toetuse abil kavandatud tegevused on tegelikult ellu viidud. Koos lõpparuandega esitab toetuse saaja mh andmed, mis võimaldavad

hinnata projekti tulemuslikkust kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel. Esitatavate andmete alusel arvutab rakendusüksus projekti tegevuste hinnangulise mõju, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise või kasvuhoonegaaside sidumise suurenemise

keskmiselt aastas. Sõltuvalt toetatud tegevuse olemusest võib mõju väljenduda ka taastuvenergia kasutuselevõtu suurenemises või energiatõhususe paranemises.

Nõude eesmärk on tagada projektide tulemuste ühtne ja võrreldav hindamine ning võimaldada toetuse meetme mõju koondhindamist. Toetuse saaja ei pea mõju näitajaid ise arvutama, vaid

esitab projekti tulemusi iseloomustavad lähteandmed, mille põhjal teeb vajalikud arvutused KIK. Andmete esitamise lihtsustamiseks võib toetuse saaja kasutada KIKi poolt etteantud

vormi, mis aitab tagada esitatava teabe piisavuse ja ühtse kvaliteedi. Andmete esitamine projekti käigus läbiviidud riigihangete ja tehtud tööde kohta võimaldab

kontrollida toetuse kasutamise õiguspärasust, läbipaistvust ning riigihankealaste nõuete järgimist. Samuti annab see ülevaate sellest, millisel viisil on projekti tegevused ellu viidud ja

milliseid töid toetuse eest teostati. Lõige 3 – sätestatakse regulatsioon erandlikuks olukorraks, kui kõiki projekti tegevusi ei jõuta

projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks ellu viia. Sel juhul makstakse välja toetus abikõlblikkuse perioodil tehtud abikõlblike kulude katteks, kuid projekti lõplikuks

elluviimiseks vajalikud kulud katab toetuse saaja omavahenditest. Projekt peab olema ellu viidud ehk saavutatud hiljemalt 31.10.2032.

Eelnõu § 11. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine

Toetuse eesmärk on toetada tegevusi, mis toetavad tuuleenergia osakaalu suurenemist. Selleks peab esmalt tuuleenergiat võimaldav planeering olema õiguspärane ja elluviidav ning kõik järgnevad load samuti õiguspärased. Kui tuulepargi rajamist võimaldav haldusakt tunnistatakse

kehtetuks, ei ole tuulepargi rajamine võimalik ja seetõttu on alus ka toetuse tagasinõudmiseks.

Kõik planeeringus olevad positsioonid ei pruugi jõuda ehitusloani, seetõttu ei ole ehituslubade etapis tuulikute arvule lävendit seatud. Kui ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, nõutakse toetus tagasi vastavas ehitusloas olnud megavattide ulatuses, aga tagasinõue puudutab sellisel juhul

üksnes lisatoetust. Planeeringu kehtestamise järgselt saadud toetust ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei mõjuta.

Eelnõus on toetuse tagasinõude aluseks juhus, kus KOV tunnistab haldusakti tema andmisest nelja aasta jooksul kehtetuks või muudab seda sel viisil, et näiteks määruses sätestatud viie

tuulikupositsiooni nõue ei ole täidetud. Perioodiks nelja aasta määramisel on kasutatud analoogiat keskkonnamõjude hindamisega, kus keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruannet või keskkonnamõju hindamise aruannet on otsustajal võimalik nelja aasta jooksul

20

rakendada eelhinnangu andmise nõude täidetuks lugemisel14. Samuti on nelja aasta perioodi

kasutatud riigieelarve seaduse § 551 lõikes 4 projektipõhise toetuse tagasinõudmise regulatsioonis.

III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.

Eelnõul on kaudne seos Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga15 (EL) 2023/2413, 18.

oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652. Direktiivis on

seatud Euroopa Liidu taastuvenergia üldeesmärgina 42,5%, püüdlusega 45%. Eestis taastuvenergia osakaalu suurenemine panustab ka Euroopa Liidu üldeesmärgi täitmisesse.

IV Määruse mõjud

Planeeringutes, mis on jõudnud vastuvõtmise või avaliku väljapaneku järgsete muudatuste etappi16, on ca 500 MW. Seega sellises mahus planeeringute puhul on üldse menetluslikult

võimalik, et jõutakse lähiaastatel ka planeeringu kehtestamiseni. Sihtrühm

KOVid

Kokku on tuuleenergia planeeringuid 21-s KOVis, nemad on toetuse

peamine sihtrühm.

Tuuleparkide

läheduses

elavad inimesed

Toetus mõjutab kaudsemalt tuuleparke menetlevates KOVides elavaid inimesi nii siis, kui tuulepargi rajamiseni jõutakse, st visuaalsed muutused

harjumuspärases elukeskkonnas, kui ka seeläbi, et toetust kasutatakse elanike heaolu, sh avalike teenuste parendamiseks.

Tuulepargi

arendajad

Samuti mõjutab toetus tuuleenergia arendajaid, kellest suuremaid on

kümmekond.

4.1. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Toetusmeede on suunatud KOVdele, mistõttu see ei puuduta otseselt elanike igapäevaelu.

Kaudselt avaldub mõju siis, kui toetus suurendab KOVide motivatsiooni viia lõpule tuuleenergia projektide arendamiseks vajalikud menetlused. Menetluste lõpuleviimine võib viia tuulepargi rajamiseni, mille tulemusel võivad muutused (eelkõige visuaalsed) elukeskkonnas

avalduda. Tuulepargi rajamine võimaldab KOVdel ja tuulepargi ümbruses elavatel majapidamistel saada tuulikutasu. Käesoleva meetme raames antav ühekorda lisatoetus on

kavandatud KOVdele, kel on võimalus toetus suunata avalike teenuste arendamisesse ja kohaliku elu kvaliteedi parandamisesse, mis tasakaalustab tuuleparkide rajamisega kaasnevat

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058#para11 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202302413 16 Tuuleenergeetika võimsus Eestis | Keskkonnaportaal

21

muutust. Kohaliku kasu olemasolu võib suurendada taastuvenergia projektide sotsiaalset

aktsepteeritavust17.

Meetmemõju avaldub eeskätt läbi selle, kas planeeringumenetlustega liigutakse senisest

kiiremini edasi. Täiendavate tootmisvõimsuste lisandumine on seejuures kaudne oodatav mõju,

mis sõltub eraldiseisvatest investeerimisotsustest ja projektide elluviimisest. Mõjutatud on

eelkõige nende kohalike omavalitsuste elanikud, kelle territooriumile tuuleparke kavandatakse,

sest nendel KOVidel on õigus toetust taotleda.

Toetuse eesmärk on Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt positiivset mõju avaldavate

tuuleparkide rajamisest tekkivat kasu jagada kohaliku tasandiga ning seeläbi panustada regionaalarengusse. Jätkuva kvaliteetse ning objektiivse otsustusprotsessi tagavad senised kehtivad planeerimis- ja loamenetluse nõuded, kohustuslik kaasamine ja keskkonnamõjude

hindamine, haldusaktide põhjendamise kohustus ja kohtulik kontroll ning toetuse tagasinõudmise võimalus õigusvastaste otsuste korral.

4.2. Mõju majandusele

Meetme mõju majandusele seisneb menetluste läbiviimise kiiruse ja tõhususe parandamises, samuti on mõju majandusele siis, kui toetatavaid tegevusi ellu viiakse. Meede loob eeldused

taastuvenergia täiendava tootmisvõimsuse lisandumiseks ja aitab kaasa sellele, et soodsama elektrienergia hinnaga tunde on enam. Elektrienergia hind mõjutab lisaks vahetule elektritarbimisele ka üldist majanduskeskkonda, suurinvesteeringute tegemist Eestisse, sellega

kaasnevaid töökohti ning kaupade ja teenuste hinda.

TalTechi uuringu kohaselt on Eesti ühiskonnale kasulik kogukulude ja kogutulude vaatest jõuda taastuvenergia osakaalus 70-80%18.

Toetuse kasutamine KOV hoonete energiatõhususe parandamiseks, kohaliku taastuvenergia kasutuselevõtuks ja nutikate energiajuhtimise lahenduste rakendamiseks vähendab KOVide

energiatarbimist ja hoonete ülalpidamiskulusid. Kulude vähenemine vabastab pikemas vaates vahendeid muude avalike teenuste osutamiseks ning vähendab KOV eelarve tundlikkust energiahindade kõikumise suhtes.

Toetatavate tegevuste elluviimine suurendab nõudlust ehitus-, projekteerimis-, inseneri-,

paigaldus- ja omanikujärelevalveteenuste järele. Investeeringud hoonete energiatõhususse, uute hoonete rajamisse, transpordi- ja kliimakindlasse taristusse ning energia- ja toimepidevuslahendustesse tekitavad nõudlust ehitussektoris. Lisaks ehitustöödele suureneb

nõudlus ehitusmaterjalide, tehnosüsteemide, taastuvenergia- ja salvestusseadmete, automaatika, mõõteseadmete ning muude tehnoloogiliste lahenduste järele. Nende

investeeringute tulemusena tekivad täiendavad maksulaekumised riigieelarvesse. Kuni 161 tuuliku rajamisega seotud investeeringute kogumaht ulatuda ligikaudu 1,8 miljardi euroni, millest Eesti majandusse jääv osa on hinnanguliselt 667 miljonit eurot. Sisend-väljundanalüüsi

kohaselt kaasneb sellise investeeringumahuga 406 miljoni euro ulatuses lisandväärtust ning 125 miljoni euro ulatuses maksutulu. Analüüsi kohaselt oleks 20 miljoni euro suuruse meetme

eelarve vaates eelarveneutraalsus saavutatav juba ligikaudu 20-25 tuuliku rajamisel, mis

17 https://build-up.ec.europa.eu/en/resources-and-tools/publications/increasing-benefit-sharing-renewable-

energy-projects 18 https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2025/08/2025_kes-voidab-ja-kes-maksab-kinni-ulemineku-

taastuvenergiale_uuring.pdf

22

moodustab vaid väikese osa meetme sihtrühmas olevatest võimalikest projektidest. Selles

hinnangus on arvesse võetud üksnes tuuleparkide rajamisega seotud otsene ja tarneahelates tekkiv majandusmõju. Arvestusest on välja jäetud toetuse abil tehtavate investeeringute mõju,

tuuleparkide opereerimisest tulenev majanduskasu, KOVidele ja elanikele laekuv tuulikutasu ning taastuvenergia tootmisvõimsuse suurenemise võimalik mõju elektrihindadele, energiajulgeolekule ja investeerimiskeskkonnale. Seetõttu võib tegelik positiivne mõju

majandusele olla mõjuanalüüsis hinnatust suurem.

4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Toetusmeetmel on mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju avaldub nii tuuleenergia arendamise

soodustamise kaudu kui ka toetuse abil elluviidavate tegevuste kaudu. Toetusmeede ise ei muuda keskkonnanõudeid ega keskkonnamõjude hindamise kohustust.

Meetme mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele avaldub juhul, kui toetuse tulemusel viiakse tuuleenergia planeeringud ja loamenetlused lõpule ning kavandatud tootmisvõimsused

rajatakse. Täiendav tuuleenergia tootmine võimaldab asendada fossiilkütustel põhinevat elektritootmist ning vähendada elektrisektori kasvuhoonegaaside heidet. Mõju ulatus sõltub

rajatava tootmisvõimsuse mahust, toodetud elektrienergia kogusest ja sellest, millist tootmist taastuvelektriga asendatakse.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamisele aitavad otseselt kaasa ka toetatavad tegevused. KOV hoonete energiatõhususe parandamine, amortiseerunud või ebatõhusate hoonete asendamine

ning nutikate energia juhtimise lahenduste kasutuselevõtt vähendavad energiatarbimist ja sellega seotud heidet. Kohalike taastuvenergia tootmisseadmete ja energiasalvestite kasutuselevõtt suurendab taastuvenergia osakaalu ning võimaldab toodetud energiat tõhusamalt

kohapeal kasutada. Energiasäästlikum transporditaristu võib vähendada fossiilkütustel põhineva transpordi kasutamist ja sellest tulenevat heidet. Avalike teenuste toimepidevust

parandavad energialahendused võivad vähendada vajadust kasutada katkestuste ajal fossiilkütustel töötavaid ajutisi varutoitelahendusi.

Kliimakindla taristu rajamise peamine mõju ei seisne otseselt kasvuhoonegaaside heite vähendamises, vaid kliimamuutuste tagajärgedega kohanemises. Sadeveelahendused,

üleujutusohu vähendamine ja kuumasaarte mõju leevendamine aitavad vähendada äärmuslike ilmastikunähtustega kaasnevat kahju ning parandada asulate vastupanuvõimet. Mõnel juhul võib kaasneda ka täiendav heidet vähendav mõju, näiteks haljastuse suurendamise,

energiavajaduse vähendamise või kahjustatud taristu taastamise vajaduse vähenemise kaudu.

Meetme kaudu teistes energia- ja kliimaprojektides omafinantseeringu katmine võib võimendada kasvuhoonegaaside vähendamise mõju, sest see võimaldab kaasata täiendavaid rahastamisallikaid ja viia ellu suurema mahuga investeeringuid.

Kui toetusmeetme kasutuselevõtu järgselt jõutakse tuuleparkide rajamiseni, avaldub mõju

projektipõhiselt ja muutusest on mõjutatud eelkõige keskkond tuuleparkide läheduses. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske maandatakse planeerimismenetluse ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise kaudu.

4.4. Mõju regionaalarengule

23

Toetus loob täiendavad võimalused kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks ning

avalike teenuste arendamiseks, eriti maapiirkondades. Kuna toetus on seotud konkreetsete menetluste (planeeringu kehtestamine ja ehitusloa andmine) lõpuleviimisega, mõjutab meede

eelkõige nende omavalitsuste arenguvõimalusi, kus on olemas eeldused tuuleenergia arendamiseks ning kus vastavaid menetlusi läbi viiakse.

Toetusest rahastatavatel tegevustel on oluline positiivne mõju KOVi elukeskkonna parandamisele.

Kui toetusmeetme rakendamise tulemusel jõutakse tuuleparkide rajamiseni, avaldub mõju projektipõhiselt. Sellisel juhul võib lisanduda kaudne regionaalne mõju läbi investeeringute,

kohaliku maksutulu ning majandustegevuse elavnemise. Mõjutatud on eelkõige tuuleenergia arendamiseks sobivad piirkonnad, mis on sageli väljaspool suuremaid linnu.

Ebasoovitavate mõjude riskiks on, et toetusmeetme mõju ei jaotu piirkondade vahel ühtlaselt, kuna tuuleenergia arendamise võimalused sõltuvad looduslikest tingimustest, maakasutusest

ning kehtivatest piirangutest. See võib teatud juhtudel suurendada regionaalseid erinevusi. Samas tuleneb sellisel juhul regionaalne erinevus eelkõige looduslikest ja ruumilistest

eeldustest, mitte toetusmeetmest endast. Samal ajal ei ole nendel KOVidel, kus tuuleenergia arendamine ei ole võimalik, ka menetluskoormust ega võimalike arendustega kaasnevat vajadust muutustega kohaneda. Kavandatav meede soodustab eeskätt selliseid piirkondi, kus

tuuleenergia arendamine võimalik on.

4.5. Mõju riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

KOVidele lisandub motivatsioon planeeringumenetluste lõpuleviimiseks, kuid menetluslik

koormus ei suurene oluliselt, kuna tegemist on olemasolevate ülesannete täitmisega. Toetuse eesmärk on kiirendada otsusteni jõudmist. Meede ei muuda olemasolevat tuuleenergia

planeerimisega seotud regulatsiooni, jätkuvalt tuleb õiguspäraselt läbida põhjalik planeeringumenetlus ja teha kõik vajalikud uuringud ning analüüsid.

Toetuse administreerimisega kaasneb töökoormus rakendusüksusele.

Mõju avaldub pidevalt toetuse rakendamise perioodil, esmalt seeläbi, et panustatakse kiirete ja korrektsete haldusmenetluste läbiviimisesse. Väikesemahuline koormus kaasneb ka taotluse esitamisega. Mõjutatud on kõik tuuleenergia planeeringutega tegelevad KOVid ning toetust

menetlev asutus.

Eelnõuga loodav meede ei kohusta KOVi planeeringut kehtestama ega ehitusluba andma. Samuti ei vabasta meede KOVi ühegi seadusest tuleneva planeerimismenetluse nõude täitmisest, hoolikast otsuse kaalumisest ega kohustusest hinnata otsustamisel kõiki asjakohaseid

asjaolusid. Toetust saavad need KOVid, kelle planeeringud ja ehitusload eelnõus sätestatud tingimustele vastavad, kuivõrd eesmärk on toetada neid KOVe, kellel on tekkinud nii

töökoormus kui vastutus tuuleenergia arendamiseks vajalike planeeringute ja lubade menetlemisel.

Peamine ebasoovitavate mõjude risk kohalike omavalitsuste puhul seisneb selles, et rahaline stiimul võib jätta mulje, et mõjutab KOVide kaalutlusõiguse teostamist planeerimis- ja

loamenetlustes. Risk on seotud eelkõige otsustusprotsessi tajutava erapooletusega. Samas ei muuda toetusmeede KOVide õiguslikke kohustusi ega otsustuskriteeriume. Planeerimis- ja

24

loamenetlused peavad jätkuvalt vastama kehtivatele õigusaktidele. Riski maandavad kehtivad

menetlusnormid, kaasamisnõuded, keskkonnamõjude hindamine, haldusaktide põhjendamise kohustus, kohtulik kontroll ning toetuse tagasinõudmise võimalus õigusvastaste otsuste korral.

Hinnang põhiseaduspärasusele

Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale ei ole põhiseaduslikkuse analüüs ministri määruse eelnõu seletuskirja kohustuslik osa. Siiski saab välja tuua, et põhiseaduse § 154 lõike

1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt seaduste alusel. Põhiseaduse § 154 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on ruumiline planeerimine kohaliku elu küsimus, mida KOV korraldab

iseseisvalt. Riigikohus on kinnitanud, et planeerimisautonoomia kuulub KOV enesekorraldusõiguse tuuma (RKPJKo 18.01.2019, 5-18-4/10, p 48–49; RKPJKo 30.06.2025,

5-24-33/25, p 111). KOV-il on ulatuslik kaalutlusõigus planeeringu algatamise, koostamise ja kehtestamise üle, sealhulgas õigus jätta planeering üldse algatamata (RKPJKo 30.06.2025, 5- 24-33/25, p 111) või see lõpetada.

Eelnõu ei ole põhiseadusega vastuolus. Isegi kui tuvastada seos PS § 154 lg 1 riivena, ei ole iga

riive tingimata põhiseadusega vastuolus. Riive on põhiseaduspärane juhul, kui see vastab proportsionaalsuse põhimõttele.

Meetmel on legitiimne ja kaalukas eesmärk – toetada kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamist ning suunata CO2 enampakkumistulu tegevustesse, mis aitavad vähendada

kasvuhoonegaaside heidet ja parandada energiatõhusust. AÕKS § 161 loob selleks sõnaselge õigusliku raamistiku. Riigieelarve seaduse § 50 lõike 1 alusel rahastatav piiratud osa võimaldab toetada kohaliku kasu investeeringuid, mis parandavad tuuleenergia arendamisega seotud

piirkondade elukeskkonda ja avalikke teenuseid, kuid ei kuulu AÕKS § 161 vahendite kasutusalasse.

Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv. Tuuleenergia arendamist võimaldava planeeringu olemasolu näitab, et KOV on loonud oma territooriumil õigusliku võimaluse taastuvenergia

tootmise arendamiseks. Sellele eeldusele toetuse andmise võimaluse sidumine loob KOVile motivatsiooni tegeleda tuuleenergia arendamiseks vajalike planeeringutega. Samas kasutatakse

saadud toetust omakorda tegevusteks, mille eesmärk on parandada energiatõhusust või vähendada heitkoguseid. Seega on nii toetuse saamise eeldus kui ka toetuse kasutamine seotud meetme kliimapoliitilise eesmärgiga.

Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda meedet võimalike alternatiividega. KOVi

planeerimisautonoomiat vähem mõjutaks näiteks skeem, mille puhul toetust saaks taotleda iga KOV sõltumata tuuleenergia planeeringu olemasolust. Sellisel juhul oleks aga oluliselt nõrgem seos konkreetse meetme ja tuuleenergia arendamise eesmärgi vahel. Arvestades, et meede

kasutab AÕKS § 161 alusel sihtotstarbelist kliimapoliitilist raha, on riigil põhjendatud alus seada rahastamisele tingimusi, mis seovad toetuse saamise võimaluse meetme kliima- ja

energiaeesmärkidega. Vähem riivav alternatiiv oleks küll siduda toetuse ülempiir üksnes planeeringumenetluse kuludega, kuid käesolev meede on sellest siiski erinev: toetuse abil rahastatakse AÕKS § 161 eesmärkidega seotud investeeringuid, mitte planeeringu koostamise

kulusid. Seega saab asuda seisukohale, et ei ole olemas KOVi enesekorraldust vähem riivavat meedet, mis panustaks vähemalt sama palju nii kliima- kui ka energiapoliitiliste eesmärkide

saavutamise ning seetõttu on meede eesmärgi saavutamiseks vajalik.

25

Meetme mõju KOVi planeerimisautonoomiale tuleb pidada suhteliselt väheseks. KOVile jääb

täielikult alles õigus otsustada: • kas planeering algatada;

• millise menetlusliku lahenduse valida; • millise sisuga planeering koostada; • mitu tuulikupositsiooni planeeringuga võimaldada;

• kas planeering üldse kehtestada. Riik ei saa toetuse tingimuste kaudu kohustada KOVi suurendama planeeringus lubatud

tuulikupositsioonide arvu. Toetuse maksimaalne suurus ei muuda KOVi planeerimisotsust riiklikuks ülesandeks ega kõrvalda KOVi kaalutlusruumi. Veelgi olulisem on see, et suurem maksimaalne toetussumma ei tähenda automaatselt suuremat tegelikku väljamakset. KOV peab

toetuse saamiseks tegema tegelikud abikõlblikud kulud ja need tõendama.

Teiselt poolt on riigil kaalukas avalik huvi kasutada AÕKS § 161 alusel saadavat raha kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ning toetada taastuvenergia arendamisega seotud kohaliku tasandi investeeringuid. Nende huvide kaalumisel ei ole alust pidada meetmega

kaasnevat mõju KOVi planeerimisautonoomiale ülemääraseks.

Toetuse võimalik rahaline motiveeriv mõju ei asenda ega piira kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigust ruumilise planeerimise menetluses. Iga tuulepargi asukoha ja rajamise võimalikkus otsustatakse jätkuvalt selleks ette nähtud planeerimis-, keskkonnamõju hindamise

ja loamenetluses, kus hinnatakse konkreetse arenduse keskkonnamõju ning tagatakse avalikkuse osalemine asjakohaste õigusaktide ja Århusi konventsiooni nõuete kohaselt.

Kavandatav lahendus ei ole Eesti õiguskorras pretsedenditu. Riik on varem sidunud kohalikele omavalitsustele suunatud sihtotstarbeliste toetuste saamise võimaluse konkreetsete kliima- ja

energiapoliitika eesmärke toetavate tegevuste või menetluste olemasoluga. Näiteks rakendati meedet „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“, mille

raames sõltus toetuse saamise võimalus tuuleenergiaga seotud planeeringute algatamisest või kehtestamisest ning mille puhul maksti täiendavat toetust planeeringu kehtestamise korral.

Samuti on seadusandja kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 3 pidanud lubatavaks, et investeeringutoetuste andmisel võetakse kohaliku omavalitsuse

üksuste ühinemist arvesse toetuse andmist eelistava asjaoluna. Seega on Eesti õiguskorras tunnustatud põhimõtet, mille kohaselt võib riik luua kohaliku omavalitsuse autonoomsete otsuste tegemiseks positiivseid rahalisi stiimuleid, kui see teenib olulist avalikku huvi, kuid

jätab kohaliku omavalitsuse otsustusvabaduse alles.

Kavandatav meede lähtub samast loogikast. Riik ei kohusta kohalikku omavalitsust tuuleenergiat võimaldavat planeeringut algatama ega kehtestama, ei määra planeeringu sisu ega kohusta võimaldama kindlat arvu tuulikuid. Kohalikule omavalitsusele jääb täielik

kaalutlusruum otsustada, kas ja millises ulatuses tuuleenergia arendamist oma territooriumil võimaldada. Meetmega luuakse üksnes võimalus saada sihtotstarbelist kliima- ja

energiapoliitilist toetust juhul, kui kohalik omavalitsus on loonud oma territooriumil õigusliku võimaluse taastuvenergia tootmise arendamiseks.

V Määruse rakendamiseks vajalikud kulud

26

Võttes aluseks toetuse ülesehituse, mille kohaselt esimene väljamakse tehakse alates 5 tuulikust

iga tuulikupositsiooni arvestusena 70 000 eurot ja järgmiste väljamaksetena iga MW kohta 12 000 eurot, on toetuse kogumaksumus arvutatud täiendavalt järgmiste eeldustega:

• Toetust makstakse ühe KOVi kohta maksimaalselt viis miljonit eurot: kuni 2,5 miljonit eurot esimese väljamaksena ja kuni 2,5 miljonit eurot järgnevate väljamaksetena;

• KOV on ratsionaalne ja maksimeerib oma toetuse suuruse;

• Eeldades tuuliku nimivõimsuseks ehitusloa kohase toetuse arvutamisel 7,2 MW19;

• Toetust makstakse ka 2025. a ja 2026. a kehtestatud planeeringutele;

• Kõigile planeeringutes kavandatud tuulikutele väljastatakse ehitusload;

• Tuginetakse Maa- ja Ruumiameti ja Kliimaministeeriumi hinnangule, millised planeeringud võiksid 2026. a kehtestatud saada.

Maa- ja Ruumiameti ja Kliimaministeeriumi hinnangul võib 2026. a ja 2027. a alguses

planeeringute kehtestamiseni jõuda veel kuni kuus KOVi. Lisaks on 2025 kehtestatud Lääneranna ala 2 eriplaneering ja Pärnu linna eriplaneering ning 2026 Lüganuse valla eriplaneeringud. Kokku on nimetatud planeeringutes ca 160 tuulikupositsiooni. Eeldades 7,2

MW tuuliku nimivõimsust oleks koguvõimsus üle 1000 MW. Toetuse hinnanguline kogumaht on koos administreerimiskuluga kuni 20 miljonit eurot. Praktikas siiski tuulikupositsioonide

arv võrreldes algselt kavandatuga planeerimismenetluse raames väheneb, seega võiks kehtestatud planeeringu raames täiendavaid tuulikupositsioone olla vahemikus 100-150, mis on kooskõlas ENMAK 2035 eesmärkidega. Meetme eelarve on 2026-2030 perioodil ca 20 miljonit

eurot (sisaldab ka meetme halduskulusid). Tegelikud väljamaksed sõltuvad toetuse taotlemisest, planeeringute edenemisest ning riigieelarves vastavateks aastateks kavandatud

vahenditest. Määruse alusel ei teki toetuse saamiseks automaatset õigust. Toetust saab taotleda üksnes avatud taotlusvoorus ning toetus makstakse välja vaid taotlusvooru kinnitatud eelarve ulatuses. Taotlusvooru eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

Toetusmeedet rakendab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rakendusüksus võtab taotlusi

vastu, kontrollib neid, teeb väljamakseid ja nõuab vajadusel toetuse tagasi. Kui taotlusvoorud toimuvad kogu 20 miljoni euro mahus, on meetme rakendamise hinnanguline halduskulu ligikaudu 134 000 eurot kogu meetme perioodiks. Administreerimiskulu sisaldub meetme

kogukulu arvutuses.

Meetme rakendamiseks on Vabariigi Valitsuse otsusega eraldatud lubatud heitkoguse ühikute müügist saadud tulust (enampakkumistulust) 2027. ja 2028. aastal kokku 12 miljonit eurot. Nimetatud vahendeid kasutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 kohaselt.

Lisaks enampakkumistulust rahastatavatele tegevustele võimaldab määrus eelarveliste vahendite olemasolul rahastada ka selliseid KOV investeeringuid, mida ei ole võimalik toetada

AÕKS § 161 alusel kasutatavatest vahenditest. Riigieelarvelistest vahenditest toetuse andmine on võimalik üksnes juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on vastavate vahendite

olemasolul kinnitanud taotlusvooru eelarve käskkirjaga.

VI Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

19 Eeldatakse võimalikult suurt tuulikut, nt Vestase mudel V172, mis on 7,2 MW. Tuulik võib olla ka väiksem,

kuid mudelitüübi osas on mõistlik siinsete arvutuste osas eeldada maksimaalset võimalikku toetuse suurust.

Lõplik toetuse suurus selgub ehitusloa väljastamisel.

27

VII Määruse eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati läbi eelnõude infosüsteemi EIS Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Planeerijate Ühingule, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eesti

Tuuleenergia Assotsiatsioonile. Seletuskirjale on lisatud esitatud märkusi ja ettepanekuid koondav kooskõlastustabel.

Eelnõu kooskõlastusele saadetud versioonis oli määruse volitusnorm riigieelarve seadusest tulenev ja rahastusallikana kavandatud riigieelarvelised vahendid. Kooskõlastusringi käigus

selgus, et meetme peamiseks rahastusallikaks kavandatakse CO2 vahendid. Sellest tulenevalt on eelnõu teksti täiendatud ja muutunud on toetuse taotlemise skeem. Täiendatud eelnõu läbis täiendava mitteametliku konsultatsiooniringi. Tagasiside laekus Lääneranna vallalt, Pärnu

linnalt, Põhja-Pärnumaa vallalt, tuuleenergia arendajatelt Kaamos Energy OÜ/KC Energy OÜ, Sustainable Investments OÜ, Vestman Solar OÜ, TMW Green ning Eesti Tuuleenergia

Assotsiatsioonilt. Tagasisidest tulenevalt on täiendatud seletuskirja ja kooskõlastustabelit.

28

Lisa Energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirjale

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Vastus/põhjendus

Justiits- ja Digiministeerium

1. Eelnõu § 5 lg 2 sätestab, et taotleja seaduslikul esindajal ei tohi olla

karistusseadustiku §-de 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.

Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas kontrollitakse sellele

tingimusele vastavust. Palume täiendada seletuskirja vastavalt eelnõu koostaja antud selgitustele, et

struktuuritoetuse register teeb automaatse päringu

karistusregistrisse.

Selgitus. Säte on eelnõust välja jäetud.

2. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (STS2014_2020) § 37 reguleerib struktuuritoetuse registriga

seonduvat. STS2014_2020 § 37 lg-s 4 on olemas volitusnorm

põhimääruse kehtestamiseks, kuid puuduvad selle raamid. STS2014_2020 § 37 lg 6 kohaselt

määratakse registri vastutav ja volitatud töötleja registri

põhimääruses. Karistuse andmed on eriliiki isikuandmed. Kui eelnõus

sätestatakse avalikule sektorile ülesanne, mille täitmiseks on vaja

töödelda isikuandmeid, tuleb järgida juhist isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude

reguleerimise kohta eelnõudes. Seaduses peab olema kirjas

andmekogu pidamise eesmärk, kaasvastutavad töötlejad, isikuandmete kategooriad,

maksimaalne säilitustähtaeg ning volitusnormi selged raamid.

Kui töödeldakse eriliiki isikuandmeid, tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9

Selgitus.

Säte on eelnõust välja jäetud.

29

lõike 2 punktide b, g, h, i, j ja pp 53

kohaselt näha ette täiendavad kaitsemeetmed andmesubjekti õiguste kaitseks – ehk ei piisa pelgalt

andmetöötlejale eriliiki isikuandmete töötlemise õiguse andmisest.

Täiendavateks kaitsemeetmeteks ei ole IKÜM-iga andmesubjektile juba vaikimisi ette nähtud õigused, vaid

need peavad olema midagi muud, näiteks lühem säilitustähtaeg, suurem

läbipaistvus andmesubjektile tema andmete kasutamisel, väga piiratud olukorrad ja eesmärgid, millal

eriliigilisi isikuandmeid töödeldakse jne.

Palume ka seadust täiendada ja näha ette, et karistuse andmeid kasutatakse ainult eelnõu § 5 lg-s 2 nimetatud

tingimuste kontrollimiseks. Palume kaaluda ka eelviidatud

kaitsemeetmeid.

3. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 41 lg 2 p 3 kohaselt tuleb seletuskirja sisukokkuvõttes

kajastada lahendusettepanek ja selle mõju, sealhulgas mõju

halduskoormusele ning selle kasvu korral ülevaade, mille võrra olemasolevat halduskoormust

vähendatakse. Hetkel sellist informatsiooni seletuskirja

sisukokkuvõttes ei ole. Palume seletuskirja vastava selgitusega täiendada.

Arvestatud. Seletuskirja sissejuhatust on täiendatud järgmiselt:

Eelnõu ei suurenda elanike, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust.

Eelnõu loob võimaluse avalik- õiguslikule juriidilisele isikule taotleda seadusest tuleneva ülesande tõhusamaks

täitmiseks toetust, taotlusi menetleb ja väljamaksed teeb riigi sihtasutus.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

4. Eelnõu § 1 sätestab määruse

reguleerimisala ja eesmärgi. Samas sätestab eelnõu § 1 lõige 3, milleks

saab toetust kasutada, st tegemist ei ole olemuselt määruse reguleerimisala ega eesmärgiga.

Eelnõu § 2 lõike 1 näeb ette meetmest toetatavad tegevused.

Nende hulgas eelnõu § 1 lõikes 3 nimetatud toetuse kasutamise otstarbeid nimetatud ei ole (elanike

heaolu suurendamine, avalike teenuste arendamine). Õigusselguse

huvides palume kaaluda saadud

Selgitus.

Seoses meetme rahastusallika muutumisega on eelnõus loetletud

konkreetsemad tegevused, milleks toetust kasutada saab.

30

toetuse kasutamine eelnõu § 1 lõike 3

asemel sätestamist eraldi paragrahvina näiteks pärast § 8 või lisada § 9 toetuse saaja kohustustele

ka lõige taotleja õigusest kasutada saadud toetust kohalike elanike

heaolu edendamiseks, sealhulgas avalike teenuste arendamiseks.

5. Eelnõu § 5 lõike 2 sätte esitamise eesmärk jääb ebaselgeks. Kehtiv

korruptsioonivastane seadus sätestab § 3 lõikes 4, et riigi- või kohaliku

omavalitsuse üksuse asutus peab tagama, et tema nimel, ülesandel või järelevalve all ei täida teenistuses

olles või lepingu alusel avalikku ülesannet ametiisik, kellel on

karistatus tahtlikult toimepandud kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste

rikkumisega seotud kuriteo, samuti kelmuse, usalduse kuritarvitamise,

altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase

kuriteo või majandusalase kuriteo eest. Selle sätte kohaselt ei saa ka

kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) esindusõigusliku isikuna taotlust esitada isik, kellel on

karistatus nimetatud kuritegude eest.

Arvestatud. Lõige on eelnõust välja jäetud.

6. Eelnõu § 5 lõikes 2 kasutatakse sõnastust „taotleja seaduslik

esindaja“, kuid lõike 3 punktis 3 sõnastust „taotleja esindusõiguslik isik“. Ka seletuskirjast ei selgu, kas

tegemist on ühe ja sama isikuga või neid tuleks eristada. Soovitame

sõnastust ühtlustada ja kasutada läbivalt sõnastust „taotleja esindusõiguslik isik“.

Arvestatud.

7. Eelnõu § 5 lõike 4 punkti 2 järgi peab

taotlus sisaldama projekti nime. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas

KOV peaks märkima taotlusel projekti nime, kui toetusmeetme tähenduses on iga KOVi taotlus

eraldi projekt.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud.

8. Eelnõu § 5 lõike 4 punkti 5 kohaselt peab taotlus sisaldama sealhulgas

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud järgmiselt:

31

andmeid kehtestatud planeeringu

kohta planeerimisseaduse § 41 alusel loodud planeeringute andmekogus. Palume eelnõus täpsustada või

seletuskirjas selgitada, millise detailsusega andmekogus sisalduvaid

andmeid KOV esitama peab ja kas piisab näiteks taotlusel asjakohase planeeringu ID numbrile viitamisest

andmekogus ja kavandatavate tuulikute arvu väljatoomisest.

Taotluse sidumiseks planeeringute

andmekogus oleva planeeringuga märgitakse taotluses ka planeeringute andmekogu põhimääruse § 9 punktis 1

nimetatud planeeringu identifitseerimise number andmekogus.

9. Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et

toetus makstakse toetuse saajale välja toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Seletuskirjas küll täpsustakse,

millal alates on võimalik maksetaotlus esitada (pärast ehitusloa

andmist planeeringu elluviimiseks), kuid selguse huvides võiks seda käsitada ka eelnõus.

Arvestatud.

Eelnõu teksti on täiendatud.

10. Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt peab

taotluse saaja (ilmselt on eelnõus siiski silmas peetud toetuse saajat)

esitama planeeringu elluviimisele asumisel toetuse väljamakse saamiseks maksetaotluse, millele

lisatakse andmed antud ehitusloa või ehituslubade kohta ehitusseadustiku §

58 lõikes 2 nimetatud andmekogus. Palume eelnõus täpsustada või seletuskirjas selgitada, millised

ehitisregistri andmed tuleb KOVil taotlusesse kanda ja kas ei võiks

taotluses ehitusloa või ehituslubade kohta ehitusseadustiku § 58 lõikes 2 nimetatud andmekogu andmete

asemel viidata e-ehituse ehitusregistri koodile, kust on vajalikud andmed

leitavad.

Arvestatud.

Seletuskirja § 8 lõike 4 selgitust on täiendatud järgmiselt:

Taotluses tuleb märkida rajatise kood ehitisregistris (EHRi põhimääruse § 6 p 1) ja ehitusloa number (EHRi

põhimääruse § 11 p 15).

11. Eelnõu § 8 lõikest 4 ei selgu üheselt, kas maksetaotluse esitamiseks peavad vähemalt kõik kaheksa

tuulikupositsiooni selles KOVis olema saanud ehitusloa või võib

KOV maksetaotlusi esitada planeeringu elluviimise etapis jooksvalt pärast iga vähemalt viie

megavatise nimivõimsusega elektri- tuuliku kohta ehitusloa väljastamist.

Palume seda seletuskirjas täpsustada.

Arvestatud. Seletuskirja § 6 lg 6 selgitust on täiendatud järgmiselt:

Samuti võib planeeringus näidatud positsioonidele ehitusluba taotleda eri

aegadel, näiteks positsioone eri aegadel esitatud taotlustesse grupeerides.

32

12. Eelnõu § 10 lõikes 2 on sätestatud

toetuse tagasinõudmise alused. Seletuskirjast ei selgu, kas planeeringute elluviimise etapis

makstud toetuse võib ka sel juhul tagasi nõuda, kui mõnele

elektrituulikule kaheksast jääb ehitusluba väljastamata, st kas nn teise etapi toetusi käsitletakse

tagasinõuete puhul kumulatiivselt. Eelduslikult on eelnõus silmas

peetud, et tagasinõude otsuse võib teha iga ehitusloa puhul eraldi, mis tunnistatakse osaliselt või täielikult

kehtetuks. Palume seletuskirja täpsustada.

Arvestatud.

Seletuskirja § 11 on täiendatud järgmiselt: Kuivõrd kõik planeeringus olevad

positsioonid ei pruugi jõuda ehitusloani, ei ole ehituslubade etapis tuulikute

arvule lävendit seatud. Kui ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, nõutakse toetus tagasi vastavas ehitusloas olnud

megavattide ulatuses, aga tagasinõue puudutab sellisel juhul üksnes

lisatoetust. Planeeringu kehtestamise järgselt saadud toetust ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei mõjuta.

13. KOVid võivad enne tuuleenergeetika

planeeringu kehtestamiseni jõudmist vajada toetust spetsialisti palkamiseks, kes aitaks juhtida

protsessi planeeringu kehtestamiseni. Seetõttu soovitame kaaluda meetme

tingimustesse võimaluse lisamist rahastada riigi poolt ka KOVis vajalike spetsialistide tööjõukulusid,

kuivõrd taastuvenergia eesmärkide täitmine ja energiajulgeoleku

tagamine on riigi huvi.

Mittearvestatud.

Meetme rahaline katteallikas on CO2 vahendid, mida saab kasutada kliima- ja energeetikaeesmärkide saavutamiseks.

Eelnõusse lisatakse seetõttu ka konkreetne loetelu tegevustest, mida

toetusega rahastada on võimalik. Planeeringute menetlemise tööjõukulud nende tegevuste hulka ei kuulu.

Rahandusministeerium

14. Kooskõlastamisele saadetud eelnõu kohaselt luuakse kohalike omavalitsustele suunatud

toetusmeede tuuleenergia arendamisega seotud planeeringute ja

ehituslubade menetlemise soodustamiseks. Seletuskirjas on toodud, et meetme rahastamine

sõltub riigieelarvelistest otsustest ning taotlusvoorude eelarve

kinnitatakse eraldi ministri käskkirjaga vastavalt riigieelarve võimalustele.

Meile teadaolevalt ei ole toetuse rakendamise eelduseks olev

rahastamisotsus tehtud ega vahendeid eraldatud. Seletuskirjas on küll esitatud hinnanguline eelarve (kuni

20 miljonit eurot perioodil 2026– 2028), kuid selle rahastamisallikat ei

ole toodud. Sellises olukorras ei ole

Sisuliselt arvestatud.

Rahastusallikad on täpsustatud ning eelnõu tingimused on nendega

kooskõlla viidud. AÕKS § 161 lõikes 1 nimetatud vahenditest rahastatakse

eelnõu § 2 lõikes 1 nimetatud tegevusi. Riigieelarvelistest vahenditest võib rahastada § 2 lõikes 2 nimetatud

tegevusi, mida ei ole võimalik toetada AÕKS § 161 lõikes 1 nimetatud

vahenditest. Konkreetse taotlusvooru eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

33

põhjendatud kehtestada toetuse

tingimusi ja korda enne, kui rahastamisallikas on lõplikult selgunud.

Lisaks juhime tähelepanu, et rahastamisallikast tulenevalt võivad

toetuse tingimused ja rakendusloogika sisuliselt muutuda. Näiteks võivad erineda nii

abikõlblikkuse tingimused kui ka toetuse rakendamisperiood. Seetõttu

ei pruugi praegusel kujul kehtestatud tingimused olla lõplikult rakendatavad.

Samuti võib eelnõu vastuvõtmine enne rahastamisotsust tekitada

toetuse potentsiaalsete saajate jaoks põhjendamatu ootuse toetuse suhtes. Arvestades, et eelnõus nähakse ette

avatud taotlusvoor kuni eelarve ammendumiseni, võib regulatsiooni

varajane kehtestamine suurendada riski, et taotlejad kavandavad oma tegevusi eeldusel, et toetus on

kättesaadav, kuigi tegelik rahastamine ei ole veel tagatud. Eeltoodust lähtuvalt peame

mõistlikuks, et eelnõu edasine menetlemine toimuks pärast seda, kui

rahastamisallikas on selgunud ja vastav rahastamisotsus tehtud. See annab võimaluse kujundada lõplik

regulatsioon kooskõlas tegelike rahastustingimustega ning tagada

parema õigusselguse. Oleme valmis eelnõu kiirkorras uuesti menetlema ja andma

omapoolse sisulise hinnangu pärast rahastamisotsuse tegemist ning

sellest tulenevate tingimuste täpsustumist.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

15. ELVL toetab eelnõu üldist eesmärki,

soodustada tuuleenergia kasutuselevõttu ning panustada Eesti taastuvenergia ja energiajulgeoleku

eesmärkide saavutamisse. Samuti peame positiivseks, et eesmärk on

hüvitada kohaliku omavalitsuse üksustele tuuleenergia planeerimis- ja

Teadmiseks võetud.

34

loamenetlustega kaasnevat täiendavat

haldus- ja töökoormust, mis tekib menetluse varases etapis. Lisaks võimaldab meede suunata

vahendeid kohaliku kogukonna huvides juba planeerimisprotsessi

ajal ning aitab suurendada tuuleenergia arenduste ühiskondlikku aktsepteeritavust.

Samas peame märkima, et eelnõu ülesehitus ei arvesta piisavalt

kohalike omavalitsuste tegelikku rolli, töökoormust ega õiguslikku vastutust planeerimisprotsessis.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu

menetlus on sisuliselt ning õiguslikult keerukas ruumiotsus, mille tegemisel tuleb tugineda

uuringutele, keskkonnamõju hindamise tulemustele, riigiasutuste

seisukohtadele ja kooskõlastustele ning avalikkuse kaasamise käigus esitatud ettepanekutele ja

vastuväidetele. Menetluses tuleb tasakaalustada erinevaid avalikke ja erahuve ning tagada otsuste

õiguspärasus ja põhjendatus.

16. Samuti ei ole põhjendatud siduda toetuse saamist menetluse kiiruse või

rahalise stiimuliga viisil, mis võib tekitada surve teha

planeerimisotsuseid kiirendatud korras. Selline lähenemine võib vähendada otsustusprotsessi

kvaliteeti ning suurendada planeeringute vaidlustamise riski.

Lisaks tuleks arvestada, et KOV ei oma täielikku kontrolli planeeringu lõpptulemuse üle. Planeeringute

menetlemist mõjutavad sageli riigiasutuste kooskõlastused,

täiendavate uuringute vajadus, kohtuvaidlused ning muud menetlusvälised asjaolud. Sellest

hoolimata jääb oluline õiguslik ja finantsrisk kohaliku omavalitsuse

kanda. Samuti peame oluliseks vältida olukorda, kus eelnõu rakendamine võib luua avalikkuses

Selgitus. Eelnõus ja seletuskirjas on läbivalt

rõhutatud, et toetuse taotlemise võimalus ei vabasta KOVi ühegi

planeerimismenetluses sätestatud kohustuse täitmisest. Kõik nii PlanSist, KehJSst kui HMSist

tulenevad nõuded tuleb täita ja menetlused tuleb läbi viia õiguspäraselt.

Tuuleenergia täiendavate võimsuste saamiseks suunatud toetuse taotlemise võimalus ei kahjusta kuidagi riigi või

KOVi usaldusväärsust. Menetluse läbiviija peab kaalutletud

otsuseni jõudmiseks hindama asjaolusid kogumis ja puudub põhjus, miks hinnata, et eelnõuga kaalumisel

lisanduv üks positiivne mõju kaalub üles kõik ülejäänud asjaolud.

35

arusaama, et riik soosib planeeringute

menetlemisel kiirust ja formaalset lõpptulemuse saavutamist, mitte sisuliselt kaalutletud, õiguspärast ja

kvaliteetset ruumiotsust. Selline arusaam võib kahjustada nii riigi kui

ka kohalike omavalitsuste usaldusväärsust.

17. Minimaalse tuulikute arvu nõude muutmine (§ 2)

Eelnõu kohaselt tekib toetuse saamise õigus juhul, kui planeering

näeb ette vähemalt kaheksa elektrituuliku rajamise võimaluse. ELVL hinnangul ei ole selline lävend

põhjendatud ega piisavalt paindlik. Nõue välistab väiksemad, kuid

majanduslikult teostatavad projektid ning ei arvesta piirkondlike looduskaitseliste, ruumiliste ega

asustusega seotud piirangutega. Samuti seab see väiksemad

omavalitsused ebavõrdsesse olukorda võrreldes suuremate omavalitsustega, kus on võimalik kavandada suurema

mahuga arendusi. Praktikas esineb olukordi, kus

piirkonna ruumilised või keskkonnatingimused võimaldavad kavandada näiteks kolme kuni nelja

tuulikuga projekti, mis võib olla majanduslikult toimiv ja piirkonna

arengut toetav lahendus. Sellisel juhul on planeerimismenetlus oma sisult ja töömahult võrreldav

suuremate projektidega, kuid eelnõu kohaselt jääks selline arendus toetuse

meetmest välja. Ettepanek: Kaaluda minimaalse tuulikute arvu vähendamist või

alternatiivsete tingimuste kehtestamist, mis võimaldaksid

toetust saada ka väiksemamahulistel, kuid sisuliselt põhjendatud ja elluviidavatel projektidel.

Arvestatud. Eelnõus on toetuse saamise eelduseks

oleva tuulepargi miinimumnõuet korrigeeritud ja senise 8 tuuliku asemel

on lävendiks 5 tuulikupositsiooni. Kuivõrd toetuse suurus sõltub tuulikute arvust, peab 1 miljoni euro saamiseks

planeeringute ja ehituslubadega olema kaetud kaheksa tuulikut. Kui

planeeringus ja ehituslubadega on kaetud 5 tuulikut, on toetuse summa suurus kokku 780 000 eurot.

18. 5. Planeerimismenetluse eripära ja

ajasurve risk KOV eriplaneeringu ja

detailplaneeringu menetlus on sisuliselt ja õiguslikult keerukas

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et planeerimismenetluse venimise tõttu ei

ole tuuleenergia võimsusi oodatud mahus lisandunud. Vajadus sõltuvust

36

ruumiotsus, mille tegemisel tuleb

tugineda: uuringutele ja analüüsidele, keskkonnamõju hindamise tulemustele, riigiasutuste

kooskõlastustele, avalikkuse kaasamisel esitatud seisukohtadele,

erinevate huvide kaalumisele. Taotlusvooru nõuded tuleks üles ehitada selliselt, et toetust saavad

kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes täidavad määruses sätestatud

sisulised tingimused määratud tähtajaks. Kui riigieelarvelised vahendid on piiratud, tuleb sätestada

läbipaistev ja õiglane proportsionaalse rahastamise

mehhanism, mitte siduda toetuse saamist üksnes taotluse esitamise järjekorra ja eelarve

ammendumisega. Ettepanek: Mitte siduda toetuse

tingimusi menetluse kiirusega või rahalise stiimuliga viisil, mis võib avaldada survet otsustamise

kvaliteedile. Lisaks kaaluda taotluse sulgemise tähtaega muuta tähtajatus, seda juhul kui toetusvahendid ei ole

ammendunud. (eelnõu §4(6))

välisühendustest vähendada on juba

praegu ja mõjutab juba praegu Eesti tarbijate elektri hinda. Planeeringumenetluse läbiviimisel on

KOVil ulatuslik kaalutlusõigus, mh on võimalik planeeringumenetlus kõiki

nõudeid järgides läbi viia oluliselt kiiremini kui see praegu on toimunud. Toetuse üks eesmärk on motiveerida

KOVe menetlused tõhusalt läbi viima. Seetõttu on põhjendatud ka toetusele

ajalise piiri seadmine. Kooskõlastusringi ajal muutus meetme rahaline katteallikas ja toetuse

maksmiseks vajalikud kulud kaetakse CO2 vahenditest. Nende vahendite

kasutamise eelduseks on, et kulu on tehtud. Toetuse esialgse kontseptsiooni kohaselt ei olnud vajalik tegevust enne

väljamakse saamist ellu viia. Kuivõrd uuendatud eelnõu järgi see kohustus on,

on väljamaksete tegemise perioodi pikendatud kuni 2030. aastani. Toetuse taotluse esitamise võimalus on endiselt

kuni 2028. aasta lõpuni, aga väljamakse saamise eelduseks oleva tegevuse elluviimiseks on jäetud rohkem aega.

Lüganuse vald

19. Lüganuse vald on taastuvenergiat kavandavate planeeringutega

intensiivselt tegelenud aastast 2021 ning tänaseks on töös 9 erinevat

tuuleparkide planeeringut. On ehk vähem teada, et meie piirkonnas on tuuleparkide arendamisega tegeletud

juba viimased 15 aastat, mil tuuleparkide planeerimine veel ei

olnud nii suure avaliku tähelepanu all või olulise riikliku huviga. Seda kinnitab teemaplaneering "Olulise

ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja

rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik", mis on Maidla Vallavolikogu poolt 2011. aasta

märtsis kehtestatud ning mis hõlmab endise Aidu põlevkivikarjääri ja seda

ümbritsevat territooriumi Ida- Virumaal (tänase Lüganuse valla

Mittearvestatud. Toetuse eesmärk on eeskätt ergutada

töösolevate planeeringute edenemist. Toetuse saamise eeldused on seotud

planeeringu kehtestamise ja selle elluviimisele asumisega. Seetõttu ei ole ettepanekut arvestatud.

37

territoorium). Et planeeringute

realiseerimine ei ole olnud väga kiire, ei ole tänaseks ka realiseeritud kõikide varasemate planeeringutega

ette nähtud tuulikute ehitusõigus. Tulenevalt sellest teeb Lüganuse

Vallavalitsus ettepaneku täiendada määruse § 2 toetatav tegevus punktiga (4). Selle mõte on

võimaldada KOV-idele taotleda varasemate planeeringute alusel

määruse kehtivusaja jooksul ehitatavatele tuulikutele määruse II osa toetust.

(4) KOVil on õigus toetust taotleda, kui ühe või mitme enne 1. jaanuari

2025. a kehtestatud planeeringu alusel on võimalik KOVi territooriumil vähemalt kaheksa

elektrituuliku rajamine.

20. Teiseks oluliseks Lüganuse valla poolseks ettepanekuks on jätta

määrusest välja tingimus, mille kohaselt seatakse toetustele ülempiir. Kavandatud määruse versioonis on

planeeritud maksimaalseks toetuse kogumahuks kuni 5 miljonit eurot

ühe KOVi kohta, sõltumata planeeringute arvust. Selline piirang taastab maksimaalse toetuse

kogumahu saavutamisel senise olukorra või tekitab isegi senisest

ebasoodsama olukorra ning maksimaalse toetuse kogumahu täitumisel võib konkreetse KOVi

motivatsioon oluliselt langeda. Määruse seletuskiri ütleb väga

üheselt, et täiendavate tuuleenergia võimsuste lisandumiseks on väga oluline, et toetus motiveeriks KOVe

planeeringumenetlusi kõiki menetlusreegleid järgides lõpule

viima ja kehtestatud planeeringud oleksid ka elluviidavad. Ei ole ka põhjust karta, et KOVid hakkavad

planeeringuid toetuse saamise eesmärgil tegema, tuuleenergia

arendamise võimalused sõltuvad ennekõike looduslikest tingimustest, maakasutusest ning kehtivatest

Mittearvestatud. Eelnõus on jäädud KOVi kohta 5

miljonit eurot toetuse piirmäära juurde. Seega suurte või arvukate tuuleparkide planeeringute puhul on võimalik saada

väga märkimisväärne toetussumma. Piirmäära kehtestamise üks eesmärk on

taotlusvooru eelarvest toetada enamaid KOVe, kus planeeringud edenevad. Kui piirmäär puudub, on võimalik ka

olukord, kus ebaproportsionaalselt suur osa vooru eelarvest liigub ühele

KOVile. Samas tuuleenergia tootmine ei peaks koonduma ainult üksikutesse KOVidesse, vaid varustuskindluse

tagamiseks on oluline toetada ka tuuleenergia hajutatud arengut.

38

piirangutest ja planeeringumenetlusi

tuleb järgida ning tagada kohaliku elukeskkonna tasakaalustatud areng. Teeme ettepaneku § 3 toetuse suurus

punktides (1) ja (2) kaotada summa piirang ja lisada § 3 punkt (3), mille

kohaselt on toetust võimalik taotleda kuni riikliku eesmärgi saavutamiseni või toetusmeetme eelarve

ammendumiseni.

§ 3. Toetuse suurus (1) Toetuse suurus planeeringu kehtestamisel on 70 000 eurot § 2

lõikes 2 nimetatud planeeringus ette nähtud iga elektrituuliku kohta. aga

mitte enam kui 2 500 000 eurot ühe KOVi kohta. (2) Toetuse suurus planeeringu

elluviimisele asumisel on 12 000 eurot megavati kohta igale vähemalt

viie megavatise nimivõimsusega elektrituulikule ehitusloa andmisel. aga mitte enam kui 2 500 000 eurot

ühe KOVi kohta. (3) Toetuse suurus ühe KOV kohta ei ole piiratud. Toetust on võimalik

taotleda kuni riikliku eesmärgi täitumiseni, milleks on kuni 150 uue

tuulegeneraatori püstitamine või toetusmeetme eelarve ammendumiseni.

Enefit OÜ

21. Määruse eelnõu §2 lg 1 ja 3 motiveerivad KOV-i nõudma (uut) planeeringut ka olukorras, kus sellist

planeeringut teha ei ole vaja, sh enne 01.01.2025 kehtestatud planeeringute

elluviimisel (nt Sopi-Tootsi välja ehitamata tuulikud). Seetõttu peaks §2 ja §3 võimaldama toetust maksta

ka KOV otsuste korral, millega KOV-il ei ole vajalik uut planeeringut

kinnitada, vältimaks olukorda, kus uute elektrituulikute rajamine takerdub soovi taha saada toetust ka

planeeringu eest, milleks tuleb nõuda uue planeerimismenetluse läbimist.

Mittearvestatud. Otsus, kas uut planeeringut on vaja või mitte ei saa ajakohastamisel

haldusorganil sõltuda sellest, kas planeeringu eest on võimalik toetust

saada. Uue planeeringu koostamise nõudel peab olema sisuline alus. Toetuse eesmärk on eeskätt ergutada

töösolevate planeeringute edenemist. Toetuse saamise eeldused on seotud

planeeringu kehtestamise ja selle elluviimisele asumisega. Seetõttu ei ole ettepanekut arvestatud.

22. Meie hinnangul ei ole otstarbekas

sätestada määruse § 2 lõikes 2

Arvestatud.

39

tuulikute võimsuse minimaalseks

piiriks 5 MW, sest erinevate piirangutega arvestamiseks on ühiskonnal kasulikum aktsepteerida

mõnes kohas ka minimaalselt 3,5 või 4 MW tuulikuid, selle asemel, et

loobuda täielikult tuulikute paigaldamisest. Seetõttu teeme ettepaneku määrata minimaalseks

toetust saava tuuliku võimsuseks 3,5 MW. KOV-dele on juba loodud

motivatsioon aktsepteerida võimalikult suure võimsusega tuulikuid, sest elluviimise toetus on

otseselt seotud ehitatavate tuulikute võimsusega.

Eelnõu on muudetud selliselt, et

ehitusluba peab olema antud vähemalt 4 MW nimivõimsusega tuulikule või tuulikutele.

23. Määruse eelnõu §2 lg 1 tuleks

otseselt mainida, et toetust makstakse kõigi vähemalt 3,5 MW nimivõimsusega elektrituulikute

rajamiseks ehitusloa väljastamise eest, sõltumata varasemast

planeerimismenetluse ajaloost. Praegu esitatud sõnastuses kasutatud termin “ja vastava planeeringu” võib

tekitada järelduse, et varem kinnitatud planeeringute alusel uute

ehituslubade andmine ei ole toetatav tegevus. Meie hinnangul on vaja vältida juhtumid, kus osade

ehitusõiguste realiseerimine takerdub toetusele mittekvalifitseerumise tõtu.

Ettepanek muuta § 2 (1) sõnastust alljärgnevalt:

„Toetatav tegevus on elektrituulikute rajamist võimaldava

detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi planeeringu) kehtestamine

ja vastava planeeringu elluviimisele asumine. Toetatavaks tegevusena

käsitletakse ka ehitusõiguse väljastamist elektrituulikute rajamiseks juhul, kui ehitusloa

väljastamiseks vajalik planeerimismenetlus on varasemalt

läbitud.

Mittearvestatud.

Ettepanekus kirjeldatud arusaam, mis sätet lugedes tekib on see, mida sätet sõnastades ka silmas peeti.

Eelnõu eesmärk on eeskätt ergutada töösolevate planeeringute edenemist.

Toetuse saamise eeldused on seotud planeeringu kehtestamise ja selle elluviimisele asumisega. Seetõttu ei ole

ettepanekut arvestatud.

24. Määruse eelnõu §3 lg 1 viitab, et planeeringu kehtestamise toetust saab

Arvestatud.

40

maksta §2 lg 2 nimetatud

planeeringus ette nähtud tuulikute kohta. Kuid §2 lg 2 ei käsitle ühtegi planeeringut, mille tõttu ei ole §3 lg 1

sätestatud tingimus täidetud ning määruse alusel ei saa planeeringu

toetust üldse maksta. Eelnõu üldisest sisust tulenevalt võib eeldada, et §3 lg 1 sätestatud toetus

planeeringu kehtestamise eest tuleb välja maksta, kui üheaegselt on

täidetud §2 lg 3 sätestatud planeeringute mahu tingimus ning §2 lg 2 sätestatud vähemalt 5 MW

tuuliku minimaalse võimsuse kriteerium.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täpsustada §3 lg 1 sõnastust.

Eelnõu on ettepanekule vastavalt

korrigeeritud.

25. Määruse eelnõu §3 piirab toetuse

väljamakseid aastas (planeeringul 2,5 mln € = 35 tuulikut; ehitusloal 2,5

mln € = 208 MW), see tekitab KOV- dele motivatsiooni vältida eriti suurte projektide heaks kiitmist ja soodustab

suurte projektide administratiivset vähendamist või eri aastatel

valmivateks osadeks jagamist eriti juhul, kui KOV-s on mitu planeeringut.

Teeme ettepaneku loobuda § 3 lõigetes 1 ja 2 planeeringu ning

ehitusloa eest makstava toetuse piiramisest üleüldse. Kui aastase toetuse väljamakset on

vaja piirata eelarve planeerimise eesmärgil, siis tuleks sätestada

piirmäär vaid kalendriaastas tehtavale summaarsele toetuse väljamaksele kogu Eestis ning sätestada, et

piirmäära ületav summa makstakse välja eelisjärjekorras järgnevatel

eelarveaastatel. Sellisel juhul oleks KOV-del motivatsioon võimalikult kiiresti ja võimalikult suures mahus

ehituslube väljastada.

Mittearvestatud.

Eelnõus on jäädud KOVi kohta 5 miljonit eurot toetuse piirmäära juurde.

Seega suurte või arvukate tuuleparkide planeeringute puhul on võimalik saada väga märkimisväärne toetussumma.

Piirmäära kehtestamise üks eesmärk on taotlusvooru eelarvest toetada enamaid

KOVe, kus planeeringud edenevad. Kui piirmäär puudub, on võimalik ka olukord, kus ebaproportsionaalselt suur

osa vooru eelarvest liigub ühele KOVile. Eelarve võimalustega tuleb

muidugi ka arvestada ja selle juures ei ole küsimus üksnes ühe aasta mahus, vaid kogu meetme kulus. Aga teise

aspektina on arvestatud, et tuuleenergia tootmine ei peaks koonduma ainult

üksikutesse KOVidesse, vaid varustuskindluse tagamiseks on oluline toetada ka tuuleenergia hajutatud

arengut.

26. Määruse eelnõu §10 lg 2 p 2 lubab KOV-l tühistada välja antud

haldusakti 4 aastat peale selle välja andmist ilma, et haldusakti

Mittearvestatud. Tagasinõude tähtaeg on eelnõus

kavandatud mõistliku tasakaaluna. Kui KOV tunnistab selle aja jooksul toetuse

41

väljastamise eest makstavat toetust

peaks tagasi maksma. Meie hinnangul see suurendab haldusaktide pikkade vaidlustuste

riski. Tuuleparkide ehitamist aitaks kiirendada, kui §10 lg 2 p 2

sätestatud 4-aastane toetuse tagasi maksmise tähtaeg pikeneks kogu ehitusloa ja planeeringu õigusliku

vaidlustamise perioodi võrra. Teeme ettepaneku täiendada vastavalt

§10 lg 2 p 2 sõnastust.

abil antud haldusakti ise kehtetuks,

tuleb toetus tagasi maksta. Samas ei ole põhjendatud jätta toetuse saajat määramata ajaks tagasinõude riskiga

seotuks üksnes seetõttu, et haldusakti üle võib toimuda kohtuvaidlus.

Kohtuvaidluse kestus ei ole KOVi ühepoolses kontrollis ning tähtaja sidumine kogu vaidlustusperioodiga

muudaks toetuse saaja kohustused raskesti prognoositavaks.

Samuti tuleb arvestada, et eelnõu kooskõlastamise ajal muutus toetuse rakendamise kulude katteallikas. CO2

vahenditest väljamakse tegemise eeldus on, et kulu on tehtud ja objekt on

valmis. Toetusmeedet ei ole võimalik tähtajatult avatuna hoida. Selleks, et tegevused oleks võimalik ellu viia, on

väljamaksete tähtaega pikendatud kuni 2030. aastani. Tähtaja pikendamine

kogu kohtuvaidluse aja võrra ei oleks kooskõlas meetme ajaraami ega rakendamise tingimustega.

Eurowind Energy OÜ

27. Eelnõu § 2 lg 4 sätestab, et toetust

antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks

projekti põhiselt. Eelnõu § 2 lg 4 viitab lõikes 1 toodud tegevustele, mille kohaselt toetatav tegevus on

elektrituulikute rajamist võimaldava detailplaneeringu või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine ja vastava planeeringu elluviimisele asumine.

Eelnõu sõnastusest võib jääda ekslik mulje, et silmas peetakse arendaja

tuulepargi projekti, mitte kohaliku omavalitsuse toetustaotlust. Seletuskirjas on küll täpsustatud, et

toetusmeetme kontekstis on iga taotlus eraldi projekt ning sättes ei

ole mõeldud tuulepargi projekti ega planeeringut, vaid rahastamistaotluse alusel algatatud menetlust.

Õigusselguse huvides tuleks see täpsustus tuua ka määruse teksti.

Selgitus.

Seoses rahastusallika muutusega on toetatavate tegevuste loetelu eelnõus

muutunud täpsemaks. See tagab ka, et tuuleenergia rajamise projekti kui niisugust käesoleva määruse kontekstis

projektina silmas ei peeta.

28. Eelnõu § 2 lg 2 sätestab, et

planeeringu elluviimisele asumine on

Mittearvestatud.

42

määruse tähenduses vähemalt viie

megavatise nimivõimsusega elektrituulikule ehitusloa andmine. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 2

lg 2, § 3 lg 2, § 7 lg 3 p 4 ja § 8 lg 4 selliselt, et toetuse teine osa

makstakse välja mitte ehitusloa, vaid kasutusloa andmise alusel. Eelnõu eesmärk on soodustada

tuuleenergia kasutuselevõttu ja riigi taastuvenergia eesmärgi täitmist.

Pärast ehitusloa väljastamist võib küll asuda seisukohale, et planeeringut on asutud ellu viima,

kuid ainult ehitusloa väljastamine ei taga tuulepargi valmimist ega

taastuvenergia tootmisvõimsuse lisandumist. Kasutusluba aga kinnitab, et ehitis on valmis ja seda

võib kasutama hakata. Ka seletuskirjas nimetatud võrdlusriikide

näited toetavad hilisemat toetuse väljamakse hetke: Sloveenia puhul on toetuse aluseks kirjeldatud

ehitusluba koos tõendiga tootmisrajatise ühendamisest elektrivõrguga ning Taani puhul

tehakse makse pärast uue jaama võrguga liitumist. Eurowind Energy

hinnangul kasutusloa põhine toetuse väljamakse vähendab riski, et riik maksab olulise osa toetusest välja

olukorras, kus ehitusluba on küll antud, kuid tuulikuid tegelikult ei

rajata, ehitusluba vaidlustatakse või projekt jääb investeerimisotsuse puudumise tõttu realiseerimata.

Ühtlasi vähendaks see lähenemine riski, et toetuse esimese osa kiirema

kättesaamise eesmärgil võiks mõni kohalik omavalitsus püüda kehtestada planeeringut või

planeeringu osa, mille realiseeritavus on madal. Toetuse teise osa

väljamakse kasutusloa väljastamisel vähendab ka hilisema tagasinõude võimalust ja vajadust.

Kasutusloa etapiga väljamakse

sidumine oli eelnõu koostamisel kaalumisel. Eelnõusse jäi teise väljamakse sidumine

ehitusloa andmisega seetõttu, et tuua toetuse maksmine lähemale

planeeringumenetlusele. Just planeeringumenetluses tehakse kõige keerulisemad otsused ja selles

menetluses on praegu ka tõrked. Lisaks hakkab elektrituuliku ehitamise

alustamise teatise esitamisest alates laekuma tuulikutasu. Seega kavandatav toetus on mõeldud kohaliku kasu

instrumendiga katma tuulikutasu laekumisele eelnevat perioodi.

29. Teeme ettepaneku täpsustada toetuse taotluse esitamist mitme samaaegse planeeringu menetlemise korral.

Selgitus. Eelnõu kohaselt on toetuse taotlemisele seatud lävend: kehtestatud

43

Eelnõu § 2 lg 3 järgi võib vähemalt

kaheksa elektrituuliku nõue olla täidetud ühe või mitme planeeringu peale kokku. Seletuskiri kinnitab

samuti, et kaheksa tuulikupositsiooni võib tuleneda mitmest erinevast

planeeringust ning planeeringud võivad kehtima hakata eri ajal. Samas ei ole määruse tekstis piisavalt

selgelt kirjeldatud, kas kohalik omavalitsus peab esitama ühe

koondtaotluse alles pärast kaheksa tuulikupositsiooni täitumist või võib esitada taotlusi osade kaupa, näiteks

olukorras, kus esmalt kehtestatakse planeering näiteks viie tuulikuga ning

mõne kuu pärast teine planeering näiteks kuue tuulikuga.

planeeringutes peab olema vähemalt

kaheksa tuulikupositsiooni. Eelnõus ei ole taotlemise õigus seotud sellega, kui palju planeeringuid või positsioone on

menetluses. Kui kehtestatud on viit tuulikupositsiooni võimaldav planeering

ei ole eelnõus ettenähtud lävend täidetud ja toetust taotleda ei saa. Kui kehtestatakse järgmine planeering,

milles on kuus tuulikut, on kahe planeeringu peale lävend täidetud ja

KOVil on õigus esitada taotlus, näidates ära nii planeeringu 1 kui ka planeeringu 2 tuulikupositsioonid.

30. Teeme ettepaneku täpsustada § 4 lõikes 2 ja seletuskirjas meetme

eesmärki. Eelnõu § 4 lg 2 kohaselt antakse toetust jooksva taotlusvooru

kaudu kuni eelarve ammendumiseni ning § 4 lg 6 kohaselt suletakse taotlusvoor eelarve ammendumisel

või hiljemalt 31.10.2028. Samal ajal on toetuse maksimaalne piirmäär

kehtestatud ühe kohaliku omavalitsuse kohta kuni 2,5 miljonit eurot planeeringu kehtestamisel ja

kuni 2,5 miljonit eurot planeeringu elluviimisele asumisel. Eelnõust ja

seletuskirjast ei nähtu, mitut kohalikku omavalitusust, planeeringut, tuulikupositsiooni või

megavatti riik meetmega tegelikult toetada plaanib. Seletuskirjas on

toodud hinnang, et 2026. ja 2027. aasta alguses võib planeeringute kehtestamiseni jõuda kuni seitse

omavalitsust ning meetme eelarve on 2026–2028 perioodil ligikaudu 20

miljonit eurot. Eelnõu § 4 lg 3 järgi kehtestatakse õigus saada toetust ehitusloa andmisel lisatingimusega,

et maksetaotluse esitamise ajal on taotlusvoorus eelarvejääki.

Seletuskirja kohaselt väljamaksete tarbeks ei broneerita ei esimese ega teise väljamakse tarbeks eelarvet,

Selgitus. Eelnõus ei ole toetus seotud

konkreetsete tuulepargi projektide või KOVidega, seetõttu pole neid ka

seletuskirjas nimetatud. Sõltumata sellest, milline KOV planeeringu kehtestamiseni jõuab, on toetusele

juurdepääs samadel tingimustel kõigil kehtestamiseni jõudnud KOVidel.

Eelnõu ei vabasta KOVi haldusülesannete täitmisest. Kui ehitusloa taotlus esitatakse, tuleb seda

ka menetleda ja juhul, kui kontrolliesemes olevad nõuded täidetud,

tuleb luba välja anda. Seega ei ole mõeldav olukord, et KOV ilma põhjenduseta ehitusloa väljaandmisest

keeldub, kui kehtiv planeering rajatise ehitamist võimaldab.

Senised projektid on seisma jäänud just planeeringumenetluses ja meede on selgelt suunatud sellele, et motiveerida

planeeringumenetlust õiguspäraselt ja senisest kiiremini lõpule viima. See

eesmärk on eelnõus ka selgelt väljendatud. Kui ehituslubade andmise hetkeks on

taotlusvooru eelarve ammendunud, on võimalik samade ehituslubadega tulla

taotlema järgmisesse taotlusvooru eeldusel, et järgmise taotlusvooru jaoks eelarve eraldatakse.

44

vaid taotlused rahuldatakse nõuetele

vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Kuna avatud

taotlusvooruga antakse toetust erinevatele tegevusetappidele, mis on

üksteisest otseselt ajaliselt sõltuvad, esineb risk, et taotlusvooru eelarve ammendub piisaval hulgal

kehtestatud planeeringute tõttu ja kohalikud omavalitsused ei ole

motiveeritud ehituslubasid väljastama. See tähendab, et omavalitsus võib teha tegevusi

planeeringu elluviimiseks, kuid teise etapi väljamakse ei pruugi olla

tagatud. Samuti eelnõu § 8 lg 5 lubab osalist väljamakset ja rahastamata osa esitamist järgmisse taotlusvooru.

Omavalitsuse eelarve planeerimise ja õiguskindluse huvides tuleks

täpsustada, kas teise etapi summa broneeritakse või milline on taotluste prioriteetsus järgmises voorus või kas

on võimalus, et järgmist vooru üldse ei avatagi.

31. Eelnõu § 9 kohustab toetuse saajat

teavitama KIKi planeeringu kehtestamise või ehitusloa andmise otsuse kehtetuks tunnistamisest,

tühisuse tuvastamisest või muutmisest. Eelnõu § 10 lg 2 p 3

kohaselt nõuab KIK toetuse tagasi, kui ilmneb asjaolu, mille tõttu toetust ei oleks antud. Eelnõu sõnastus jätab

ebaselgeks, kas KIK saab või peab toetuse tagasi nõudma ka olukorras,

kus planeeringu või ehitusloa andmise otsus tühistatakse kohtus kolmanda isiku kaebuse alusel.

Eelnõu seletuskirjast võib selle kaudselt välja lugeda, kuid selguse

huvides tuleks eelnõud täpsustada. Samuti palume eelnõu §-s 10 sätestada tähtaeg, mille jooksul on

KIK-il õigus toetus tagasi nõuda.

Selgitus.

Ettepanekus viidatud punkt jäetakse eelnõust välja. Toetuse tagasinõudmise aeg tuleb

toetuse AÕKS § 1821 lõikest 2, mille kohaselt toetuse tagasinõudmise otsuse

võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates.

32. Teeme ettepaneku kirjutada seletuskirjas põhjalikumalt lahti

eelnõu § 3 lg 1 ja lg 2 toetussummade kujunemise alused

Selgitus. Toetuse summad on arvestatud

hinnanguliselt, mitte kulupõhiselt. Toetusmeetme koostamisel arvestati mh

45

nii, et oleks võimalik aru saada

millise metoodika, eelarveliste võimaluste ja mõjuanalüüsi põhjal on jõutud määradeni 70 000 eurot

tuuliku kohta ja 12 000 eurot MW kohta. Seletuskiri kirjeldab, et

esimese etapi toetus on 70 000 eurot tuulikupositsiooni kohta ning teise etapi toetus 12 000 eurot MW kohta.

Samuti on toodud võrdlus Sloveeniaga, kus kohaliku

omavalitsuse toetuseks on kirjeldatud 200 000 eurot MW kohta, ning Taaniga, kus omavalitsused saavad

raha ühekordse maksena pärast uue jaama võrguga liitumist ja arendaja

teeb rohefondi makse ligikaudu 40 000 eurot MW kohta. Seletuskirjas on küll põhjendatud, miks

planeeringu kehtestamise etapis lähtutakse tuulikupositsioonide

arvust ja planeeringu elluviimise etapis MW-põhisest arvestusest, kuid seletuskirjast ei nähtu piisavalt,

millise metoodika alusel on võrdlusriikide praktika, riigieelarve võimalused ja meetme eesmärk

teisendatud Eesti konkreetseteks toetusmääradeks 70 000 eurot tuuliku

kohta ja 12 000 eurot MW kohta. Õigusselguse ja meetme põhjendatusest parema arusaamise

huvides tuleks seletuskirjas täiendavalt selgitada nimetatud

piirmäärade kujunemist.

valitsuskabineti suunisega, mis 8

tuuliku puhul KOVile ligikaudu 1 miljoni eurot toetuse eraldamist võimaldab. Arvestades kahte

väljamakse etappi kujunes ka esimeses väljamakses iga tuulikupositsiooniga

lisanduv summa ja teises väljamakses iga megavatiga lisanduv summa.

Evecon OÜ

33. Evecon leiab, et loodav meede on igati asjakohane ja toetab

tuuleenergia sektori arengut Eestis. See on tekitanud huvi kohalikes omavalitsustes ning meie kogemusel

on olnud abiks selgitamisel, miks kohalik omavalitsus võiks olla

huvitatud tuuleparkide planeeringute kehtestamisest ning ehituslubade väljastamisest.

Teadmiseks võetud.

Kaamos Energy OÜ/KC Energy OÜ

34. Leiame, et tegemist on olulise algatusega, mille eesmärk on soodustada tuuleenergia arendamist

Arvestatud.

Eelnõus on toetuse saamise eelduseks oleva tuulepargi miinimumnõuet

46

Eestis ning pakkuda kohalikele

omavalitsustele selgemat ja otsesemat kasu tuuleparkide rajamisest. Arvestades kohalike

omavalitsuste keskset rolli planeeringute ja loamenetluste

läbiviimisel, on sellisel meetmel potentsiaal aidata kaasa nii protsesside kiirenemisele kui ka

suuremale koostööle arendajate ja kogukondade vahel.

Selleks, et meede täidaks oma eesmärki võimalikult hästi, peame

oluliseks meetme väljatöötamisel ka arvestamist Eesti erinevate

piirkondade eripäradega. Tulenevalt mitmesugustest piirangutest, sealhulgas looduskaitselistest ja

riigikaitselistest tingimustest, ei pruugi kõikides omavalitsustes olla

võimalik kavandada suuremahulisi tuuleparke. Seetõttu peame põhjendatuks, et toetuse saamise

miinimumnõue ei oleks liiga kõrge ning võiks olla vähemalt 5 tuulikut omavalitsuse kohta senise 8 asemel.

Madalam miinimumnõue võimaldaks rohkematel omavalitsustel meetmest

osa saada ning arvestaks paremini Eesti ruumilisi ja keskkonnalisi piiranguid.

Sellega seoses on oluline kaaluda ka

seda, et väiksemate projektide puhul rakenduks proportsionaalne toetus, et mitte jätta toetuse alt välja arendusi,

mis jäävad alla miinimummäära. Ka väiksematel tuuleparkidel on oluline

roll Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ning neid ei tohiks meetme tingimustega välistada.

korrigeeritud ja senise 8 tuuliku asemel

on lävendiks 5 tuulikupositsiooni. Kuivõrd toetuse suurus sõltub tuulikute arvust, peab 1 miljoni euro saamiseks

planeeringute ja ehituslubadega olema kaetud kaheksa tuulikut. Kui

planeeringus ja ehituslubadega on kaetud 5 tuulikut, on toetuse summa suurus 780 000 eurot.

Sustainable Investments OÜ

35. Tuulikute tehniliste parameetrite piiritlemine - Määrata selgelt kindlaks tuulikute tehnilised

parameetrid. See hoiab ära olukorrad, kus kehtestatakse detailplaneeringud

tuulikutele, mida on reaalsuses majanduslikult/ tehniliselt võimatu

Mittearvestatud. Kahjuks ei ole ettepanekus selgitatud, millised oleksid optimaalsed tehnilised

parameetrid, mis ettepaneku esitaja hinnangul majanduslikult tasuva

tuulepargini viiksid.

47

ehitada või teostada. Lisaks

miinimum tipukõrgus 245m. Vastasel juhul võib vald kehtestada 5MW “150m tipukõrgusega väiketuulikud”

Nii saab vald toetuse, aga tuulepark ei ole teostatav

Planeeringumenetlus on koormav ja on

ebaõiglane arvata, et KOV vastutustundliku haldusorganina paneb ressursi üksnes sellesse, et formaalne

menetlus toetuse saamiseks läbi viia. Tuulikute arv ja võimsuse nõue on

eelnõus sätestatud, see tagab piisava paindlikkuse erinevate lahenduste jaoks.

36. Toetuste broneerimissüsteemi loomine - Töötada välja toetuste

broneerimise süsteem. See annab kohalikele omavalitsustele (KOV)

kindluse, kuna praegu ei tea nad, kas nad toetust üldse saavad — seda isegi juhul, kui püsitakse korrektselt

etteantud ajaraamis. Probleem - KOV teadmises kas

nende töö saab tasustatud. Ettepanek luua Eelarve broneerimise süsteem näitena detailplaneering peab olema

algatatud või eriplaneeringu teine etapp algatatud.

Mittearvestatud. Sõltumata sellest, milline KOV

planeeringu kehtestamiseni jõuab, on toetusele juurdepääs samadel

tingimustel kõigil kehtestamiseni jõudnud KOVidel. Eelnõu ei vabasta KOVi

haldusülesannete täitmisest. Kui ehitusloa taotlus esitatakse, tuleb seda

ka menetleda ja juhul, kui kontrolliesemes olevad nõuded täidetud, tuleb luba välja anda. Seega ei ole

mõeldav olukord, et KOV ilma põhjenduseta ehitusloa väljaandmisest

keeldub, kui kehtiv planeering rajatise ehitamist võimaldab. Senised projektid on seisma jäänud just

planeeringumenetluses ja meede on selgelt suunatud sellele, et motiveerida

planeeringumenetlust õiguspäraselt ja senisest kiiremini lõpule viima.

37. Planeeringualade ja halduse konsolideerimine Tuulikud peaksid

paiknema maksimaalselt kahel planeeringualal ning olema ühe või

mitme koostööd tegeva osapoole hallata. Sellega välditakse olukorda, kus mitme planeeringualadel

kehtestatakse üksikud tuulikud, mille reaalne elluviimine ei ole tehniliselt

ega majanduslikult teostatav. Tekib võimalus et igas planeeringualas kehtestatakse 1

tuulik ja vallal on kehtestatud nii 8 positsiooni aga reaalselt pole

positsioonid üksikult teostatavad. Nii saab vald toetuse aga riik tuuleenergiat mitte

Ettepanek: 8 positsiooni maksimaalselt kahe planeeringu

kohta, mis on ühe või koostööd tegevate arendajate hallata.

Mittearvestatud. Selleks, et kehtestatakse planeeringud,

mis on ka elluviidavad, on toetuse II väljamakse seotud ehituslubade

väljaandmisega. Kui planeering ei ole elluviidav ja ühelgi ettevõtjal ehitusloa taotlemise vastu huvi ei ole, II

väljamakset KOV ka ei saa.

48

(väiksemad planeeringud kui 8

tuulikut toetuse alla ei lähe)

38. Arvestades ajaraami, siis 5MW tuulik pole relevantne – ettepanek 6MW. Ettepanek 6mw - 8 tuulikust koosnev

tuulepark mis koosneb 5mw tuulikutest pole

konkurentsivõimeline

Mittearvestatud. Kuna kooskõlastusringil tehti ka vastupidise suunaga ettepanek, on

eelnõus tehtud muudatus, mille kohaselt ehituslubade väljamakse saamiseks

peab luba olema antud vähemalt 4 MW nimivõimsusega tuulikule. Tegemist on erinevatest kaalutlustest lähtuva

valikuga, nagu on lähtutud ka 6 MW lävendi ettepanekus. Eelnõus on

lähtutud sellest, et juba 4 MW tuuliku panus tuuleenergia tootmisesse on märkimisväärne. Kuivõrd toetuse II

väljamakse on seotud ehituslubadega kaetud megavattide arvuga, on

vähetõenäoline, et KOV püüab planeeringumenetluses tuulikute võimsust kunstlikult võimalikult

madalale viia.

39. Maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 30. novembril 2028. a - Kas see

kehtib esimese toetuse osale ehk planeeringu kehtestamisele või ka teisele osale ehk ehituslubade

väljastamisele?

Selgitus. Kõik maksetaotlused, mille alusel

soovitakse toetuse väljamakset saada, peavad olema esitatud hiljemalt 30. novembril 2030.

Viru Keemia Grupp

40. Toetuse ülempiiri kaotamine Toetame ettepanekut loobuda toetuse

maksimaalsest ülempiirist ühe KOVi kohta.

Praktikas võib toetuse ülempiiri kehtestamine tekitada olukorra, kus suure arenduspotentsiaaliga

omavalitsustes väheneb motivatsioon planeeringuid lõpule viia või uusi

arendusi toetada pärast piirmäära saavutamist. See on vastuolus määruse eesmärgiga kiirendada

tuuleenergia arendamist. Teeme ettepaneku muuta määrust

alljärgnevalt:

• toetuse maht ei ole piiratud KOV-ide lõikes;

• toetust makstakse kuni meetme eelarve

ammendumiseni. Antud lähenemine tekitaks kohalike

omavalitsuste vahel konkurentsi ja

Mittearvestatud.

Eelnõus on jäädud KOVi kohta 5

miljonit eurot toetuse piirmäära juurde. Seega suurte või arvukate tuuleparkide

planeeringute puhul on võimalik saada väga märkimisväärne toetussumma. Piirmäära kehtestamise üks eesmärk on

taotlusvooru eelarvest toetada enamaid KOVe, kus planeeringud edenevad. Kui

piirmäär puudub, on võimalik ka olukord, kus ebaproportsionaalselt suur osa vooru eelarvest liigub ühele

KOVile. Eelarve võimalustega tuleb muidugi ka arvestada ja selle juures ei

ole küsimus üksnes ühe aasta mahus, vaid kogu meetme kulus. Aga teise aspektina on arvestatud, et tuuleenergia

tootmine ei peaks koonduma ainult üksikutesse KOVidesse, vaid

varustuskindluse tagamiseks on oluline toetada ka tuuleenergia hajutatud arengut.

49

kiirendaks seeläbi planeeringute

menetlemise ning riiklike taastuvenergia eesmärkideni jõudmist.

41. Varasemate planeeringute

arvestamine toetuste maksmisel. Toetame ettepanekut võimaldada

KOVidel taotleda toetust ka nende tuuleparkide rajamiseks, mis põhinevad enne 1. jaanuari 2025

kehtestatud planeeringutel. Arendaja vaates on mitmed pika

ajalooga projektid jõudmas realiseerimisfaasi alles praegu, tulenevalt keerukatest menetlustest ja

turutingimustest. Nende projektide välistamine toetusmeetmest

vähendaks oluliselt nii investeeringute atraktiivsust kui ka reaalselt teostatavate tuuleparkide

hulka. Seetõttu toetame ettepanekut

täiendada määrust vastava sättega, mis võimaldaks kasutada ehitusloa eest makstavat toetust ka varasemate

planeeringute alusel kuid uue ehitusloaga rajatavatele tuulikutele.

Kokkuvõtteks, VKG Wind OÜ toetab määruse üldpõhimõtteid ning eesmärki edendada tuuleenergia

arendamist Eestis. Samas leiame, et meie poolt pakutud muudatused

suurendaks meetme tõhusust ning aitaks paremini saavutada riiklikke taastuvenergia eesmärke.

Mittearvestatud.

Toetuse eesmärk on eeskätt ergutada töösolevate planeeringute edenemist.

Toetuse saamise eeldused on seotud planeeringu kehtestamise ja selle elluviimisele asumisega. Seetõttu ei ole

ettepanekut arvestatud.

Täiendav mitteametlik kooskõlastusring

Lääneranna vald

42. Palume eelnõu menetlemisel arvestada järgmise ettepanekuga: Muuta määruse eelnõu § 2 lõike 1

punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: „4) KOV omandis oleva

energiatõhusama transporditaristu arendamiseks, sealhulgas kergliiklustee rajamiseks, teede

mustkatte alla viimiseks või ühistranspordi energiatarbimist

vähendava lahenduse kasutuselevõtuks.

Osaliselt arvestatud.

Kuna eelnõus on tegevustest antud lahtine loetelu, siis eelnõu teksti

täiendamist vajalikuks ei pea. Küll aga on täiendatud seletuskirja.

Teede mustkatte alla panemist saaks lugeda abikõlblikuks, kui see panustab AÕKS par 161 lg 4 toodud kliima-

energiaeesmärkidesse ja taotluses on see seos ka välja toodud.

Pärnu linn

50

43. Pärnu Linnavalitsus toetab

põhimõtteliselt riigi eesmärki suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu ning peab

tervitatavaks, kui riik soovib kohalikele omavalitsustele

täiendavaid vahendeid suunata. Kavandatavat toetusskeemi ei saa linnavalitsus aga praegusel kujul

toetada. Probleem ei peitu toetuse eesmärgis, vaid selle sidumises

kohaliku omavalitsuse ruumilise planeerimise ja ehitusõiguslike otsustega. Eelnõu kohaselt tekib

KOVil toetusõigus, kui tema territooriumil on pärast 1. jaanuari

2025 kehtestatud vähemalt viit elektrituulikut võimaldav detailplaneering või eriplaneering (70

000 eurot tuuliku kohta), ning täiendav toetus lisandub, kui

planeeringu elluviimiseks antakse ehitusluba. Selline preemiasüsteem kohalike ruumiliste otsuste

mõjutamiseks ei tundu üksnes kaheldav — see ongi probleemne, ning selle õiguspärasust tuleb hinnata

nii planeerimis- ja keskkonnaõiguse, põhiseaduse kui rahvusvaheliste

kohustuste valguses.

Selgitus

PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused iseseisvalt

seaduste alusel. Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus hõlmab ka

planeerimisautonoomiat ehk õigust otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise

küsimusi oma territooriumil. Riigikohtu praktikas on planeerimisautonoomiat

käsitatud KOVi enesekorraldusõiguse olulise osana. Ruumiline planeerimine on seejuures

riigi ja KOVi jagatud pädevusse kuuluv valdkond: riigil on õigus kehtestada

üleriigilisi ruumilise arengu eesmärke ja tingimusi, kuid kohaliku tasandi ruumilise planeerimisega seotud

otsustamine kuulub KOVi pädevusse ning selle ülesande täitmisel on KOVil

ulatuslik kaalutlusruum. Toetuse saamine on võimalik üksnes siis, kui planeerimismenetlus on läbi

viidud õiguspäraselt. Täpsemalt on põhiseaduslikkuse küsimust avatud ka eelnõu mõjusid selgitavas peatükis.

44. Avalikkuse osalemine ja Århusi

konventsioon

Enne sisulise kriitika juurde asumist väärib eraldi tähelepanu määruse suhe Århusi konventsiooniga —

küsimus, mis vajab Õiguskantsleri tähelepanu juba praeguses

menetlusetapis. Konventsiooni artikkel 8 näeb ette avalikkuse osalemise täidesaatva võimu

määruste ja muude üldkohaldatavate õiguslikult siduvate normide

ettevalmistamisel, kui neil võib olla oluline mõju keskkonnale, ning eeldab kaasamist etapis, mil

lahendusvariandid on veel avatud. Kavandatav määrus ei ole pelgalt

tehniline rahastamisreegel: see loob rahalise stiimuli tuuleparkide planeerimiseks ja hilisemaks

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja on lisatud

täiendavad selgitused.

51

ehituslubade andmiseks ning võib

seetõttu suunata olulise keskkonnamõjuga ruumiliste otsuste kujunemist. Palume riigil selgelt

vastata, kas ja kuidas on hinnatud määruse võimalikku riivet nimetatud

konventsiooniga.

45. Planeering ja ehitusluba ei saa olla

riigitoetuse teenimise vahendiks

Planeeringu eesmärk on leida

ühiskonna, keskkonna ja ruumilise arengu seisukohast sobiv lahendus,

kaaludes erinevaid huve, asukohti ja mõjusid. KOV eriplaneeringu puhul on see põhimõte seadusesse eraldi

kirjutatud: kohustuslik on asukoha eelvalik mitme võimaliku variandi

vahel, keskkonnamõju strateegiline hindamine ja ulatuslik kaasamine. Riigi rahalise preemia sidumine

konkreetse planeeringu kehtestamise ja lubatud tuulikute arvuga muudab

selle kaalutluse olemust. Sama loogika kandub edasi ka ehitusloa juurde, mille andmise aluseks peavad

olema seaduses sätestatud tingimused, mitte riigitoetuse

teenimine — ka siis, kui ehitusluba on juba oma olemuselt suuresti seotud otsus, mitte kaalutlusotsus,

tekitab selle sidumine rahalise hüvega vähemalt ebakohase signaali

ja põhimõttelise vastuolu hea õigusloome tavaga. Kohalik omavalitsus peab saama teha oma

ruumilisi otsuseid seadusest, kohalikest vajadustest ja avalikust

huvist lähtudes, mitte arvestades, mitu miljonit eurot konkreetne otsus linna eelarvesse toob. Põhiseaduse §

154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi

kohalikud omavalitsused iseseisvalt ning neile võib kohustusi panna üksnes seadusega — kohaliku

omavalitsuse korralduse seadusest tulenev enesekorraldusõigus ei

tähenda seega üksnes kohustust riigi eesmärke täita. Ruumiline planeerimine on selgelt KOVi enda

Selgitus.

Oluline on silmas pidada, et eelnõus toetatavate tegevustena kirjeldatud

tegevused on seotud heitkoguse ühikute enampakkumistuluga, mille kasutamise

raamistik on sätestatud AÕKSis. Kehtiva AÕKS § 161 kohaselt laekub enampakkumisel saadud tulu

riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga kus

määratakse muu hulgas kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve. Samuti on seaduses ette

nähtud enampakkumistulu kasutamise üldtingimuste ja kriteeriumide

kehtestamise kord. Sellest tulenevalt on meetme eesmärk seotud riikliku kliima- ja

energiapoliitika elluviimisega. Riigil on õigus suunata tema käsutuses olevat

sihtotstarbelist kliimapoliitilist raha meetmetesse, mis aitavad kaasa heitkoguste vähendamisele,

energiatõhususele ja taastuvenergia kasutuselevõtule.

52

ülesanne, ning riigi õigus kujundada

energiapoliitikat ei anna alust siduda kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuseid rahalise preemiaga.

46. Volitusnormi ulatus ja

proportsionaalsus

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu

seaduse § 161 lõike 3 ja § 182¹ lõike 5 alusel. Nimetatud volitusnormid puudutavad sisuliselt seda, milliste

tegevuste rahastamiseks toetust antakse, mitte seda, millise

haldusotsuse olemasolust võiks toetuse saamise õigus sõltuda. Haldusmenetluse seaduse § 90

kohaselt saab määruse anda üksnes volitusnormi piiride, mõtte ja

eesmärgiga kooskõlas — peab seega olema selgelt põhjendatud, kuidas volitusnorm, mis kõneleb

toetatavatest tegevustest, katab mehhanismi, mille puhul toetuse

eelduseks on konkreetne KOVi ruumilise planeerimise otsus ja ehitusloa andmine. See väärib

seletuskirjas oluliselt põhjalikumat käsitlust kui praegu. Samasse

konteksti kuulub ka KOVi enesekorraldusõiguse riive hindamine: kui eesmärk on toetada

taastuvenergiat ja KOVide rahastamist, tuleb kaaluda, kas

valitud vahend riivab kohaliku omavalitsuse iseseisvat otsustusõigust rohkem, kui eesmärgi

saavutamiseks vajalik, ning kas leidub vähem riivavaid alternatiive

— näiteks planeerimiskulude, - võimekuse ja vajalike uuringute toetamine või riigi enda tehtav

strateegiline arendusalade eelvalik. Sellisel juhul ei sõltuks KOVi

rahastamine sellest, kas ta on teinud riigile meelepärase planeerimisotsuse. See oleks ka

ausam lahendus: riik toetaks KOVi töö tegemisel, mitte ei maksaks

tagantjärele selle eest, et otsus langes riigi soovitud suunas.

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja on lisatud täiendavad selgitused.

47. Ettepanek Mittearvestatud.

53

Selles, et tuuleenergia planeerimise

korraldus vajab muutmist, on linnavalitsus riigiga ühel meelel. Senine korraldus, kus tuuleenergia

areng toimub suurel määral üksikute arendajaalgatuslike planeeringute

kaudu, ei ole ruumilise planeerimise seisukohast piisavalt tõhus. Menetluses on rohkelt planeeringuid,

millest paljud kunagi ei realiseeru, mis kulutab kohalike omavalitsuste,

riigiasutuste, kogukondade ja arendajate aega ning avalikku haldusressurssi. Samuti osapoolte

kulud kohtuvaidlustes, sest enamus tuuleparkide planeeringuid on

jõudnud või jõudmas kohtusse. Ootuspärane oleks, et riik pakuks lahenduse, mis vähendaks

dubleerivat planeerimist ja aitaks riiklikult sobivad arendusalad

varakult kokku leppida. Eelnõu seda ei tee. Selle asemel loetleb § 2 hulga iseenesest põhjendatud, kuid

planeerimismenetlusega vaid kaudselt seotud tegevusi — energiatõhusus, taristu,

energiasalvestus —, ilma et toetatavate tegevuste hulgas oleks

sisuliselt planeerimismenetluste läbiviimist või KOVide planeerimisvõimekuse kasvatamist.

Jääb selgusetuks, kuidas kavandatav meede aitab saavutada seletuskirjas

väidetud eesmärki tuuleenergia planeeringuid kiirendada. Me ei pea põhjendatuks kavandatava

toetusskeemi kehtestamist praegusel kujul. Toetame taastuvenergia

arendamise ja KOVide rahastamise eesmärki, kuid peame vajalikuks, et toetus ei sõltuks kehtestatud

planeeringutest ega väljastatud ehituslubadest; et toetuse põhirõhk

oleks KOVi planeerimis- ja analüüsivõimekuse ning vajalike menetluste toetamisel; et riik tegeleks

senisest enam tuuleenergia arendusalade strateegilise

eelvalikuga; ning et enne meetme

Leiame, et kavandatud meede on

vajalik, mõõdukas ja sobiv, et panustada nii taastuvenergia eesmärkide saavutamisesse kui CO2 heite

vähenemisesse. Eelnevalt väljatoodud konkreetsemate küsimuste selgitustega

on täiendatud ka seletuskirja.

54

kehtestamist oleks analüüsitud selle

mõju KOVi enesekorraldusõigusele ja avalikkuse osalemisele, samuti määruse kooskõla Århusi

konventsiooni artikliga 8, põhiseaduse ning volitusnormi ja

proportsionaalsuse küsimusi. Linn ei vaidlusta riigi õigust ega vajadust taastuvenergiat edendada —

vastupidi, just seetõttu ootame lahendust, mis oleks strateegiline,

ruumiliselt läbimõeldud ja hea õigusloome põhimõtetega kooskõlas. Palume eeltoodud märkustega

arvestada ja toetusmeede enne kehtestamist sisuliselt ümber vaadata.

Põhja-Pärnumaa vald

48. Taastuvenergialahenduste rajamise

soodustamine on tervitatav, kuid seda tuleb teha tasakaalustatult ning ühtegi energiaallikat teiste hulgas

põhjendamatult eelistamata. Täiendavalt tuleb vaadelda

energiamajandust tervikuna ning elektritootmist käsitleda seostatuna soojatootmise, transpordi ja

gaasivarustusega. On ütlematagi selge, et

energiajulgeoleku tagamiseks on vaja edendada kodumaiste energiaallikate kasutuselevõttu. Samas mõistame, et

maksimaalse energiasõltumatuse saavutamine ainult ilmastikust

sõltuvate lahenduste abil ei ole majanduslikult teostatav ning importelektri asendamine

importmaagaasiga ei suurenda Eesti julgeolekut.

Kõnesolev „tuulehoopreemia“ määrus võib küll tekitada omavalitsustele teatava stiimuli

tuuleenergeetikat käsitlevate ruumiliste planeeringute

algatamiseks, menetlemiseks ja kehtestamiseks, kuid samavõrd halvendada planeeringu koostamise

ja keskkonnamõju hindamise kvaliteeti.

Samuti ei ole tuulehoopreemia oma suuruse poolest võrreldav varem

Teadmiseks võetud.

55

kehtinud samalaadse

võimestamismeetme raames pakutuga ning võib olla käsitatav nii sisulise kui ka vormilise sekkumisena

omavalitsuse planeerimisautonoomiasse. Kui riigi

eesmärk on lahendada ligikaudu 700 MW ulatuses uute tuuleelektrijaamade rajamine, tuleks

selle riikliku sihi saavutamiseks kaaluda kogu riigi territooriumi

hõlmava riigi eriplaneeringu algatamist, et saavutada optimaalne tulemus, järgides arendusalade

valikul taastuvenergiadirektiivi (RED III) suuniseid. Tuulepargid tuleks

rajada sinna, kus negatiivne mõju (sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline ja looduskeskkonnale avalduv) on

minimaalne ning saadav kasu maksimaalne. Juba kahjustatud

maastike ja pruunalade eelistamise põhimõtteid kätkevad ka kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2030+

ning koostatav Eesti 2050. Olete määruse algse versiooniga võrreldes arvesse võtnud tehtud

ettepanekuid ning muutnud meetme rahastusallikat, kuid samas jätnud

arvestamata häiringute kompenseerimise kontseptsiooni, sarnaselt keskkonnatasude seaduses

sätestatud tuuleparkide mõjuala ja häiringutasuga, mille alusuuringutest

nähtub eesmärk maksimeerida tuuleenergeetika sotsiaalselt aktsepteeritavust.

Seesugune käsitlusviis aga ei lahenda tuuleelektri tootmisega kaasnevate

keskkonnahäiringute sisulise ja tervikliku kompenseerimise küsimust. Samuti on väheusutav, et

tuulehoopreemia, mille suurus on küll märkimisväärne, võiks soovitud

suunas kallutada omavalitsusi, kes seni on hoidunud tuuleenergeetika planeeringute kehtestamisest.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

49. 1. Lisatoetuse rahastus peaks olema KOVile prognoositav

Mittearvestatud.

56

Eelnõu järgi antakse nii toetust kui ka

lisatoetust jooksva taotlusvooru kaudu kuni eelarve ammendumiseni. Planeeringu kehtestamise järel

toetuse saamine ei taga seega, et sama planeeringu elluviimisel ja

ehituslubade väljastamisel oleks KOVile lisatoetuse maksmiseks vahendeid. Seletuskirja järgi ei

broneerita esimese ega teise etapi väljamaksete jaoks eraldi eelarvet.

Selline ülesehitus vähendab meetme prognoositavust. KOV võib planeeringu kehtestada ning selle

alusel investeeringuid ja tegevusi kavandada, kuid ehituslubade

väljastamise ajaks võib meetme eelarve olla ammendunud. Teeme ettepaneku näha ette

mehhanism, mille kohaselt planeeringu kehtestamise järel

toetuse saanud KOVile reserveeritakse sama planeeringu elluviimisega seotud lisatoetuse

vahendid või antakse sellele järgmistes taotlusvoorudes prioriteet.

Seletuskirjas on selgitatud, et meetme

peamine eesmärk on toetada tuuleenergia projektide planeeringute kehtestamiseni jõudmist. Ehituslubade

väljastamise etapp on toetusega seotud eeskätt seeläbi, et annab indikatsiooni,

kas planeering on kehtestatud nii, et selle vastu on arendushuvi ja planeering on elluviidav. Peamine seisak

tuuleenergia arendamisel on tekkinud just planeerimismenetluste tõttu,

seetõttu on ka toetusmeede nende tõrgete leevendamisele suunatud.

50. 2. Taotluste esitamise tähtaeg 2028.

aastal on liiga lühike Eelnõu kohaselt suletakse taotlusvoor hiljemalt 31. oktoobril 2028, samal

ajal kui projekti abikõlblikkuse periood ning väljamaksed ulatuvad

2030. aastani. Tuuleenergia planeeringute menetlused on pikaajalised ning

nende kestus ei sõltu üksnes kohaliku omavalitsuse tegevusest. Menetlusi

mõjutavad muu hulgas uuringute kestus, riigiasutuste kooskõlastused, täiendavate analüüside vajadus ja

võimalikud kohtuvaidlused. Seda riski on kirjeldatud ka eelnõu

kooskõlastustabelis. Kui meetme eesmärk on soodustada praegu menetluses olevate

tuuleenergia planeeringute lõpuleviimist, võib 2028. aasta

tähtaeg jätta osa sisuliselt perspektiivseid projekte meetmest välja põhjustel, mida KOV ise

Mittearvestatud.

Meetme eesmärk on kiirendada planeerimismenetlusi. Seetõttu on meetmes taotluste esitamise võimalus

ka ajaliselt piiratud.

57

kontrollida ei saa. Teeme ettepaneku

võimaldada toetuse ja lisatoetuse taotluste esitamist vähemalt 2030. aasta lõpuni või kuni meetme eelarve

ammendumiseni.

51. 3. Tuulehoo toetuse viimine selle

meetme raamistikku võib

suurendada KOVide halduskoormust ja vähendada meetmes osalemise motivatsiooni

Meile teeb muret kavatsus siduda Tuulehoo toetus käesoleva CO₂-

meetme tingimustega. Eelnõu praegune ülesehitus tähendab KOVile tavapärasest märksa detailsemat

toetuse taotlemise ja kasutamise protsessi.

KOV peab esitama toetuse ulatuses toetatavaid kulusid sisaldava eelarve ja tegevuste kirjelduse ning tõendama

kulude vastavust määruses sätestatud abikõlblikkuse tingimustele. Lisaks

kaasnevad maksetaotlused, kuludokumentide esitamine, aruandlus ja KIKi kontroll toetuse

kasutamise üle. See muudab algselt kohaliku

omavalitsuse motiveerimiseks mõeldud toetuse sisuliselt investeeringutoetuse projektiks, kus

KOV peab enne raha kasutamist põhjalikult hindama, milline tegevus

ja kulu on abikõlblik, millised dokumendid tuleb esitada ning milliseid kohustusi tuleb toetuse

kasutamise järel täita. Näeme siin riski, et eriti väiksemate

omavalitsuste jaoks võib toetuse taotlemise ja administreerimisega kaasnev töökoormus muutuda

ebaproportsionaalselt suureks. Halvimal juhul võib see viia

olukorrani, kus KOV otsustab toetust üldse mitte taotleda ning meetme algne eesmärk – suurendada kohaliku

tasandi motivatsiooni tuuleenergia arendamiseks – jääb saavutamata.

Palume seetõttu kaaluda Tuulehoo toetuse puhul võimalikult lihtsat ja vähese halduskoormusega lahendust.

Selgitus.

Toetusmeede oli esialgu kavandatud

äärmiselt lihtsa skeemina nii toetuse saaja kui taotlusi menetleva asutuse jaoks. Kooskõlastusringi käigus muutus

meetme rahastusallikas, mille kasutamiseks seavad nii direktiiv kui

atmosfääriõhu kaitse seadus omad reeglid. Meetme ülesehituses on nende reeglite piires otsitud võimalikult

vähekoormavaid lahendusi, samas tuleb rahastusallika reeglitega arvestada.

58

KOVile antava tuuleenergia

arendamise motivatsioonitoetuse puhul peaks raha kasutamise raamistik olema võimalikult paindlik

ning taotlemine ja aruandlus proportsionaalsed meetme

eesmärgiga. Kokkuvõttes peab ETEA kavandatavat meedet vajalikuks ja

toetab selle eesmärki. Leiame aga, et meetme edukaks toimimiseks peab

KOVil olema piisav kindlus toetuse jätkumise osas, realistlik ajaraam ning toetuse taotlemine ja kasutamine

ei tohiks tuua kaasa sellist halduskoormust, mis vähendab

omavalitsuste motivatsiooni meetmes osaleda.

Vestman Solar OÜ

52. Oleme juba oma 20.03.2026 arvamuses juhtinud tähelepanu

olukorrale, kus üks terviklik tuulepark paikneb mitme kohaliku

omavalitsuse territooriumil ning kavandatavate tuulikute arv jaguneb KOVide vahel selliselt, et üks KOV

täidab toetuse saamiseks kehtestatud minimaalse tuulikute arvu tingimuse,

teine aga mitte. Sellisel juhul võib meetme praegune ülesehitus kaasa tuua sisuliselt sama tuulepargi

planeerimisel osalevate kohalike omavalitsuste põhjendamatu erineva

kohtlemise. Uuendatud eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt on KOVil õigus toetust

taotleda, kui üks või mitu alates 1. jaanuarist 2025 kehtestatud

planeeringut kokku näevad ette KOVi territooriumil vähemalt viie elektrituuliku rajamise võimaluse.

Kuigi esialgset kaheksa tuuliku lävendit on vähendatud viiele, ei

lahenda muudatus mitme KOVi territooriumil paiknevate terviklike tuuleparkide probleemi.

Teeme seetõttu ettepaneku täiendada § 3 lõiget 2 erandiga, mille kohaselt

ei kohaldata vähemalt viie elektrituuliku nõuet eraldiseisvalt ühe

Mittearvestatud.

Meetme eesmärk on toetada KOVe,

kelle otsusega võimaldatakse nende territooriumil vähemalt viie

elektrituuliku rajamine. Viie tuuliku lävend on seega seotud konkreetse KOVi territooriumil võimaliku

arendusmahuga, mitte arendaja projekti kui tervikuga. Ettepaneku arvestamine

tähendaks, et toetusele kvalifitseeruvad võrdsena nii ühe tuulikupositsiooni planeeringus ette näinud KOV kui ka 33

positsiooni ettenäinud KOV. Toetusmeetme eesmärk on toetust

eraldada ikkagi eeskätt nendele KOVidele, kelle planeeringutes on mh ka KOVi enda tõhusa tegevuse

tulemusel ette nähtud minimaalselt viis tuulikupositsiooni.

Pakutud erandi korral sõltuks KOVi õigus toetusele muu hulgas teise KOVi planeeringu sisust ja menetluse

tulemusest. See muudaks toetuse saamise tingimused keerukaks ja

raskendaks seetõttu ka meetme ühetaolist rakendamist. Samuti eeldaks erand täiendavate kriteeriumide

kehtestamist selle kohta, millal eri KOVide territooriumile kavandatud

tuulikud moodustavad ühe tervikliku tuulepargi. Arenduste koosseis ja piirid

59

KOVi territooriumil juhul, kui selle

KOVi territooriumile kavandatud vähemalt üks elektrituulik moodustab koos piirneva KOVi või KOVide

territooriumile kavandatud elektrituulikutega ühe tervikliku

tuulepargi ning tervikliku tuulepargi peale kokku on kavandatud vähemalt viis elektrituulikut.

Selline regulatsioon võib tekitada ka

meetme eesmärgiga otseselt vastupidise motivatsiooni. KOVil, kelle territooriumile jääb terviklikust

tuulepargist üks kuni neli tuulikut, puuduks meetmest tulenev

täiendav motivatsioon planeeringu kehtestamiseks, kuigi just selle KOVi ruumiotsus võib olla

tervikliku tuulepargi realiseerimiseks vajalik.

Pakutud erand ei kaotaks seejuures eelnõus ette nähtud viie tuuliku minimaalset lävendit. Viie

tuuliku nõue säiliks tervikliku tuuleenergia arenduse suhtes, kuid selle täitmist hinnataks piiriülese

tuulepargi puhul arenduse kui terviku, mitte kohalike omavalitsuste

administratiivpiiride järgi.

võivad planeerimis- ja loamenetluse

jooksul muutuda ning sama piirkonna tuulikuid võivad kavandada ka erinevad arendajad, kes liiguvad erinevas

tempos. Viie tuuliku lävendi vähendamisega

võrreldes eelnõu varasema versiooniga on juba laiendatud nende KOVide ringi, kellel on võimalik toetust saada. Ühtlasi

võimaldab § 3 lõige 2 nõutava tuulikute arvu täita ühe või mitme planeeringu

alusel, mistõttu ei pea viis tuulikut sisalduma ühes planeeringus. Seega leiame, et eelnõus ettenähtud

tingimused on piisavalt paindlikud, et planeeringute kehtestamist motiveerida.

53. Täiendavalt teeme ettepaneku muuta § 3 lõiget 2 selliselt, et toetuse

taotlemise õigus ei sõltuks üksnes planeeringuga kavandatud elektrituulikute arvust, vaid

alternatiivselt ka kavandatava tuulepargi koguvõimsusest.

Teeme ettepaneku, et toetuse taotlemise õigus tekiks lisaks vähemalt viie elektrituuliku rajamise

võimalusele ka juhul, kui planeeringuga kavandatavate

elektrituulikute kogunimivõimsus on vähemalt 20 MW. Esimeses ettepanekus kirjeldatud mitme

kohaliku omavalitsuse territooriumil paikneva tervikliku tuulepargi puhul

tuleks nii viie elektrituuliku kui ka 20 MW kogunimivõimsuse tingimuse täitmist hinnata tuulepargi kui

Mittearvestatud.

Planeeringu kehtestamisel ei ole

kohustust määrata tuulikute nimivõimsust. Eesmärk on vältida subjektiivsete ja keeruliselt

tuvastatavate andmete kasutamist toetuse eraldamise alusena. Seetõttu on

planeeringu kehtestamisel toetuse suuruse arvutamisel aluseks võetud tuulikupositsioonide arv.

60

terviku, mitte iga KOVi territooriumi

suhtes eraldi. Ettepaneku eesmärk on siduda toetusele kvalifitseerumine paremini

meetme tegeliku eesmärgiga ehk uue tuuleenergia tootmisvõimsuse

lisandumise ja riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamisega. Eeltoodud kahe ettepaneku

koosrakendamisel teeme ettepaneku sõnastada § 3 lõige 2 järgmiselt:

„(2) KOVil on õigus toetust taotleda, kui üks või mitu alates 1. jaanuarist 2025. a kehtestatud

detailplaneeringut või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut kokku

näevad ette KOVi territooriumil vähemalt viie elektrituuliku rajamise võimaluse või elektrituulikute

rajamise võimaluse kogunimivõimsusega vähemalt 20

megavatti. Kui KOVi territooriumile kavandatud vähemalt üks elektrituulik moodustab

koos piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse või üksuste territooriumile planeeritud elektrituulikutega ühe

tervikliku tuulepargi, on esimeses lauses sätestatud tingimus täidetud ka

juhul, kui tervikliku tuulepargi kohta kokku nähakse ette vähemalt viie elektrituuliku rajamise võimalus või

elektrituulikute kogunimivõimsus vähemalt 20 megavatti.“

Kaamos Energy OÜ/KC Energy OÜ

54. Üldiselt oleme toetamas määruse

eelnõu eesmärki. Suhtlesime omalt poolt ka KOVi esindajatega sel

teemal ning soovime eraldi üle rõhutada, et tuuleenergia planeeringute menetlused on

pikaajalised ning sõltuvad sageli KOVist sõltumatutest asjaoludest

(erinevad uuringud, riigiametitega kooskõlastused ja kohtuvaidlused). Seetõttu võib taotlusvooru sulgemine

2028. aastal jätta põhjendamatult meetmest välja perspektiivsed

projektid kuigi abikõlblikkuse periood kestab 2030. aastani. Palume

Mittearvestatud.

Meetme eesmärk on kiirendada planeerimismenetlusi. Seetõttu on

meetmes taotluste esitamise võimalus ka ajaliselt piiratud.

61

võtta taotlusi vastu vähemalt 2030.

aasta lõpuni või kuni meetme eelarve ammendumiseni.

Sustainable Investments OÜ

55. Tuulikute tehniliste parameetrite piiritlemine - Määrata selgelt

kindlaks tuulikute tehnilised parameetrid (näitena moderne tuulik

kondli kõrgusega alates 170m). See hoiab ära olukorrad, kus kehtestatakse detailplaneeringud

tuulikutele, mida on reaalsuses majanduslikult/ tehniliselt võimatu

ehitada või teostada (näitena kehtestatakse planeering pahatahtlikult 4MW tuulikule aga

150m tipukõrgusega – sellist tuulikut rajada ei ole majanduslikult

võimalik).

Mittearvestatud.

Ei pea põhjendatuks hinnangut, et

KOVid pahatahtlikult menetlusi läbi viivad. KOVid haldusorganitena viivad

menetluse läbi vastavalt kehtivatele õigusaktidele, otsused alluvad kohtulikule kontrollile ja hinnangu

planeeringuga võimalikule tuuliku kõrgusele ja arvule annab

mõjuhindamine. Lisaks on ehituslubadega seotud osa toetuse suurus seotud tuulikute võimsusega,

seega on eeldatavalt olemas ka piisav motivatsioon mõjuhindamise tulemusel

elluviidav ja realistlik planeeringulahendus kehtestada.

56. Toetuste broneerimissüsteemi

loomine - Töötada välja toetuste broneerimise süsteem. See annab kohalikele omavalitsustele (KOV)

kindluse, kuna praegu ei tea nad, kas nad toetust üldse saavad — seda isegi juhul, kui püsitakse korrektselt

etteantud ajaraamis.

Selgitus.

Meetme eesmärk on esmalt kiirendada seni planeerimismenetluses toppama jäänud tuuleprojektide edenemist.

Seetõttu on meetme kehtivus ka ajaliselt piiratud. Toetuse eesmärk on motiveerida planeeringute

kehtestamiseni jõudmist ja luua eeldused, et tuuleparke on võimalik

rajada, mitte lihtsalt raha eraldada. Tuleb arvestada, et taotlusvooru eelarve ei ole piiramatu. Seega on paratamatult

eelis nendel, kes enne planeeringu kehtestamiseni jõuavad. Ehituslubade

väljastamine on lisaks KOVi tegevusele seotud ka arendaja investeerimisotsuse, võrguühenduste jm-ga, mis KOVist ei

sõltu. Seetõttu pole ka põhjendatud ehituslubade väljamaksete jaoks eraldi

eelarve broneerimine. Toetusi rahuldatakse nende ajalise saabumise järjekorras.

57. Planeeringualade ja halduse konsolideerimine Tuulikud peaksid paiknema maksimaalselt kahel

planeeringualal ning olema ühe või mitme koostööd tegeva osapoole

hallata. Sellega välditakse olukorda, kus mitme planeeringualadel kehtestatakse üksikud tuulikud, mille

Mittearvestatud.

Planeeringute ruumiline ulatus ja arenduste ülesehitus sõltuvad

konkreetse piirkonna ruumilistest, keskkonnaalastest ja omandisuhetest

ning võivad seetõttu olla põhjendatult erinevad. Toetuse eraldamine on ebamõistlik siduda subjektiivse

62

reaalne elluviimine ei ole tehniliselt

ega majanduslikult teostatav.

hinnanguga sellele, kas arendajad

teevad koostööd või mitte ja millised planeeringuga võimaldatud tuulikud lõpuks ühe arendusprojekti koosseisus

realiseeritakse. Eelnõus ette nähtud võimalus arvestada

vähemalt viie elektrituuliku nõude täitmisel ühe või mitme planeeringuga võimaldab arvesse võtta KOVi panust

tuuleenergia arendamiseks ruumiliste eelduste loomisel, seadmata seejuures

toetuse saamist sõltuvusse arendajate ärilistest või organisatsioonilistest valikutest.

58. Arvestades ajaraami, siis 4MW tuulik

pole relevantne – ettepanek 5-6MW.

Mittearvestatud.

4 MW puhul on arvestatud eelmises ametlikus kooskõlastusringis esitatud

ettepanekuga. Võimsuse sätestamisel eelnõus on tegemist muidugi kaalutlusotsusega, aga paraku ei sisalda

ettepanek selgitusi, miks just 5MW ettepaneku esitaja hinnangul

relevantsem on. 4MW puhul on arvestatud mh ka sellega, et 4MW tuulikuid on veel hiljuti rajatud (Saarde

tuulepark).

TMW Green

59. Meetme 20 miljoni euro suurune kogumaht ja 5 miljoni euro piir

omavalitsuse kohta võiksid olla paindlikumad. Tuuleparkide planeeringute

menetlusajad sõltuvad väga olulisel määral uuringutest,

keskkonnatingimustest ja ametkondade nõuetest, mida kohalik omavalitsus ega arendaja alati

kontrollida ei saa. Seetõttu võib tekkida olukord, kus sisuliselt

aktiivselt menetletav planeering jõuab kehtestamiseni veidi hiljem ning omavalitsus jääb seetõttu

toetusest ilma, sest meetme 20 miljoni euro suurune maht on selleks

ajaks täitunud. Võimalusel võiks lahendus olla selline, et 20 miljonit eurot ei oleks

meetme absoluutne lõplik piir või oleks ette nähtud võimalus meetme

Mittearvestatud/osaliselt arvestatud.

20 miljonit eurot esimese vooru

korraldamiseks on märkimisväärne riigieelarveline panus, mis tähendaks ca 160 tuulikupositsiooni planeeringute ja

ehituslubadega katmist. Eelnõus on jäädud KOVi kohta 5

miljonit eurot toetuse piirmäära juurde. Seega suurte või arvukate tuuleparkide planeeringute puhul on võimalik saada

väga märkimisväärne toetussumma. Piirmäära kehtestamise üks eesmärk on

taotlusvooru eelarvest toetada enamaid KOVe, kus planeeringud edenevad. Kui piirmäär puudub, on võimalik ka

olukord, kus ebaproportsionaalselt suur osa vooru eelarvest liigub ühele

KOVile. Eelarve võimalustega tuleb muidugi ka arvestada ja selle juures ei ole küsimus üksnes ühe aasta mahus,

vaid kogu meetme kulus. Aga teise aspektina on arvestatud, et tuuleenergia

tootmine ei peaks koonduma ainult

63

mahtu suurendada juhul, kui nõuetele

vastavaid planeeringuid on rohkem. Samuti võiks kaaluda, et 5 miljonit eurot ühe kohaliku omavalitsuse

kohta ei oleks absoluutne ülempiir vähemalt seni, kuni meetme

üleriigiline eelarve ei ole ammendunud. Kui mõnes omavalitsuses on valmisolek ja

reaalne võimalus kehtestada rohkem tuuleenergia planeeringuid, ei peaks

meede meie hinnangul seda piirama. Näiteks üks lahendus võiks olla ka see, et planeeringu kehtestamisel

makstavate toetuste ülempiir ei ole mitte 2,5MEUR vaid kogu

omavalitsusele ettenähtud 5MEUR ning teostamisel makstava osa maht väheneb, vastavalt kehtestamisele

makstud osale.

üksikutesse KOVidesse, vaid

varustuskindluse tagamiseks on oluline toetada ka tuuleenergia hajutatud arengut.

60. Toetuse saamiseks tuleks määrata ka tuulikute minimaalne võimsus.

Seda peame eriti oluliseks. Kui toetuse suurus ja kvalifitseerumine sõltuvad tuulikute arvust, tuleks

vältida olukorda, kus meetme tingimusi on võimalik täita suurema

arvu väikese võimsusega tuulikutega, kuigi nende panus Eesti elektritootmisvõimsuse

suurendamisse on oluliselt väiksem. Seetõttu võiks eelnõus sätestada

toetuse arvestamisel arvesse mineva tuuliku minimaalse nimivõimsuse, näiteks vähemalt 4 MW.

See seoks toetuse paremini meetme sisulise eesmärgiga – uue ja

arvestatava taastuvenergia tootmisvõimsuse lisandumisega – ning väldiks olukorda, kus üksnes

tuulikute arv hakkab mõjutama planeeringulahenduste kujundamist.

Alternatiivina võiks kaaluda ka toetuse sidumist vähemalt osaliselt planeeringuga võimaldatava

koguvõimsusega (MW), mis kajastaks veel otsesemalt

omavalitsuse panust uue taastuvenergia tootmisvõimsuse loomisesse.

Selgitus.

Planeeringutes ei ole kohustust märkida

tuulikute võimsust. Võib eeldada, et kui ehitusloa andmise järgselt on toetuse suurus seotud megavattide arvuga, on

KOVil ka motivatsioon vastavalt KSHs kaardistatud võimalustele tuulikute

rajamiseks tingimused luua ja puudub motivatsioon kunstlikult väikese võimsusega tuulikute soosimiseks.

Kuna väiksemad kui 4MW tuulikud ehitusluba andmise järgselt toetusele ei

kvalifitseeru, ongi eelnõus 4MW sisuliselt selleks piiriks, millest allapoole toetust täismahus ei saa.

64

EELNÕU

05.10.2026

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning riigieelarve

seaduse § 50 lõike 1 alusel. § 1. Reguleerimisala ja eesmärk

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tuuleenergia edendamiseks kohaliku omavalitsuse

üksusele (edaspidi KOV) toetuse taotlemise, kasutamise, maksmise ning tagasinõudmise tingimused ja kord.

(2) Määruse eesmärk on toetada Eesti energiamajanduse arengukavas ENMAK 2035 seatud sihte, soodustada tuuleenergia kasutuselevõttu ja riigi taastuvenergia eesmärgi täitmist ning toetada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse teket

piiravate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist.

§ 2. Toetatavad tegevused

(1) Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud vahenditest toetatavad tegevused on:

1) KOVile kuuluva hoone energiatõhususe parandamine, sealhulgas hoone soojustamine, küttesüsteemi, ventilatsioonisüsteemi, jahutussüsteemi või valgustuse uuendamine ning hoone

energiakasutuse juhtimiseks vajalike seadmete paigaldamine; 2) KOVile kuuluva hoone energiatarbimise vähendamiseks taastuvenergia tootmisseadme, energiasalvesti või tarbimise juhtimise lahenduse paigaldamine;

3) KOVile kuuluva hoone või hooneosa ehitamine, kui sellega asendatakse olemasolev amortiseerunud või energiatõhususe nõuetele mittevastav hoone või hooneosa ning uus hoone

vastab energiatõhususe miinimumnõuetele; 4) KOV omandis oleva energiatõhusama transporditaristu arendamine, sealhulgas kergliiklustee rajamine või ühistranspordi energiatarbimist vähendava lahenduse kasutuselevõtt;

5) KOV omandis oleva taristu kliimakindluse suurendamine, sealhulgas sademevee ärajuhtimise või viivitamise lahenduse rajamine, veevarustuse või kanalisatsiooni rekonstrueerimine,

üleujutusohu vähendamine, kuumasaarte mõju leevendamine; 6) KOV energiavarustuse toimepidevuse suurendamine, sealhulgas varutoite, energiasalvestuse, lokaalse taastuvenergia tootmise või kriisiolukorras toimiva energiavarustuse lahenduse rajamine

avaliku teenuse osutamiseks vajalikus hoones või rajatises; 7) nutika energiajuhtimise lahenduse kasutuselevõtt, sealhulgas hooneautomaatika, energiaseire,

tarbimise juhtimise või kaugloetavate mõõteseadmete paigaldamine KOVile kuuluvas hoones või taristus; 8) KOVi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele suunatud projekti omafinantseeringu

katmine.

(2) Riigieelarve seaduse § 50 lõike 1 alusel toetatavad tegevused on: 1) KOVile kuuluva haridus-, kultuuri-, spordi-, noorsootöö-, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamine, rekonstrueerimine või

laiendamine;

2) KOVile kuuluva kogukonnakeskuse, kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmise objekti rajamine või rekonstrueerimine;

3) kohaliku tee, tänava, KOVile kuuluva parkla, väljaku, silla ja muu avaliku taristu rajamine või rekonstrueerimine; 4) KOVile kuuluva pargi, puhkeala, mängu- ja spordiväljaku rajamine või parendamine;

5) kohalike avalike teenuste osutamiseks vajaliku sõiduki soetamine; 6) ühisveevärgi või -kanalisatsiooni rajamine või rekonstrueerimine;

7) muud investeeringud KOV taristusse, mis parandavad kohalike elanike elukeskkonda, avalike teenuste kvaliteeti või kogukonna heaolu ning mis ei ole seotud majandustegevuse toetamisega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel rahastatakse üksnes tegevusi, mida ei ole võimalik toetada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud vahenditest.

(4) Toetust antakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks projekti põhiselt.

(5) Toetuse andmise tulemusnäitajaks on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuse

tulemusel valminud investeeringu objektide arv või elluviidud tegevus ning asjakohasel juhul kasvuhoonegaaside heite vähenemine, energiasääst või kasutuselevõetud taastuvenergia kogus.

(6) Käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste rahastamisel ei anta riigiabi. § 3. Toetuse taotlemise üldtingimused

(1) Toetuse taotlemise õigus on KOVil, kes on kehtestanud elektrituulikute rajamist võimaldava

detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi planeeringu). (2) KOVil on õigus taotleda toetust järgmiselt:

1) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks, kui üks või mitu alates 1. jaanuarist 2025. a kehtestatud detailplaneeringut või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut kokku

näevad ette KOVi territooriumil vähemalt viie elektrituuliku rajamise võimaluse; 2) käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud planeering või planeeringud on kehtestatud alates 1. jaanuarist 2027.

a.

(3) Lisatoetuse taotlemise õigus on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel toetust saanud KOVil, kes asub planeeringut ellu viima.

(4) Planeeringu elluviimisele asumine käesoleva määruse tähenduses on vähemalt ühele vähemalt nelja megavatise nimivõimsusega elektrituulikule ehitusloa andmine.

(5) Toetuse või lisatoetuse taotlemisel esitab taotleja taotletava toetuse summa ulatuses toetatavate tegevuste kirjelduse ja kulude eelarve.

(6) KOV võib projekti elluviimisse kaasata partnerina KOVi valitseva mõju all oleva üksuse, kes

osaleb projekti tegevuste elluviimises ja kelle tegevuste kulusid kaetakse toetusest. § 4. Toetuse suurus ja abikõlblikud kulud

(1) Toetuse suurus on 70 000 eurot planeeringus ette nähtud iga elektrituuliku kohta, aga mitte

enam kui 2 500 000 eurot ühe KOVi kohta.

(2) Lisatoetuse suurus on 12 000 eurot megavati kohta iga vähemalt nelja megavatise nimivõimsusega elektrituulikule ehitusloa andmisel, aga mitte enam kui 2 500 000 eurot ühe KOVi

kohta. (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 100 protsenti.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses arvestusega, et see

algab mitte varem kui 1. jaanuaril 2026. a ja lõpeb mitte hiljem kui 31. oktoobril 2030. a.

(5) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult need kulud, mis on tekkinud projekti

abikõlblikkuse perioodil.

(6) Abikõlblikud on järgmised §-s 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise otsusele:

1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtava investeeringu kulu; 2) investeeringuga seotud seadistamise kulu;

3) projekteerimise kulu juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel ehitamine; 4) ehitamise kulu, sealhulgas ehitusmaterjalide, ehitustööde, kasutusest välja langeva materjali lammutamise ja lammutusjäätmete käitlemise kulu;

5) omandatud asja või teenuse maksumus; 6) omanikujärelevalve tegemise kulu;

7) energiaauditi ja ekspertiisi kulud. (7) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) kinnisvara ostmise või rentimise kulu; 2) personali- ja projektijuhtimise kulud;

3) üld- ja tegevuskulud; 4) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu.

(8) Kulu on tekkinud, kui kulu aluseks olev töö on tehtud, asi kätte saadud või teenus osutatud ja

kulu tekkimist saab tõendada dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või muu sellesisulise kinnitusega.

§ 5. Taotlusvoor

(1) Toetuse ja lisatoetuse taotlusi võtab vastu, menetleb ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

(2) Toetust ja lisatoetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras ning rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni

taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (3) Taotlusvooru eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(4) Teave taotlusvooru eelarve ning avamise aja kohta avaldatakse hiljemalt seitse kalendripäeva

enne taotluste vastuvõtmise algust KIKi veebilehel. (5) KIK sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või 31. oktoobril 2028. a. Taotlusvooru

sulgemisest teatatakse KIKi veebilehel. § 6. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

(1) Toetust ja lisatoetust võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Toetust võib taotleda, kui taotleja ega partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud. Kui taotleja või partner on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe.

(3) Taotlus ja lisatoetuse taotlus peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonnas oleva taotlusvormi andmeväljadest ja

taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad andmeväljad peavad olema korrektselt täidetud; 2) taotluses esitatud andmed, sealhulgas taotlusele lisatavad dokumendid, peavad olema täielikud

ja õiged; 3) taotlus peab olema allkirjastatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt.

(4) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) taotleja ja partneri kaasamisel partneri nime, aadressi ja registrikoodi;

2) projekti nime; 3) taotletava toetuse suurust; 4) planeeringus näidatud võimalike elektrituulikute arvu;

5) andmeid kehtestatud planeeringu kohta planeerimisseaduse § 41 alusel loodud planeeringute andmekogus; 6) projekti tulemust koos saavutatavate tulemusnäitajatega;

7) projekti kulude loetelu, sealhulgas asjakohasel juhul kulude jaotus käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuste vahel, ning kalkulatsiooni või hinnapakkumust, mis selgitab ja

tõendab projekti eelarve kujunemist; 8) kinnitust, et toetust ei taotleta tegevuseks, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ega kahjusta Euroopa Liidu

liikmesriikide vahelist kaubandust.

(5) Lisatoetuse taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) taotleja ja partneri kaasamisel partneri nime, aadressi ja registrikoodi; 2) projekti nime;

3) taotletava lisatoetuse suurust; 4) andmeid antud ehitusloa või ehituslubade kohta ehitusseadustiku § 58 lõike 2 alusel loodud

ehitisregistris; 5) ehitusloa saanud elektrituulikute arvu, võimsust ning taotlusega hõlmatud koguvõimsust; 6) projekti tulemust koos saavutatavate tulemusnäitajatega;

7) projekti kulude loetelu, sealhulgas asjakohasel juhul kulude jaotus käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuste vahel, ning kalkulatsiooni või hinnapakkumusi, mis selgitab ja

tõendab projekti eelarve kujunemist; 8) kinnitust, et toetust ei taotleta tegevuseks, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ega kahjusta Euroopa Liidu

liikmesriikide vahelist kaubandust.

§ 7. Taotluse menetlemine (1) Taotluse ja lisatoetuse taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri

kaasamisel partneri nõuetele vastavuse kontrollist ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) KIK võib anda taotluses või lisatoetuse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10 tööpäeva pikkuse tähtaja. KIK võib põhjendatud juhtudel tähtaega pikendada.

(3) KIK võib taotluse või lisatoetuse taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole

piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

(4) KIK kontrollib taotluse menetlemisel, kas toetus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes riigiabi toetuse saajale, partnerile või mõnele teisele lõppkasusaajale. Kui toetus

vastab riigiabi tunnustele, jäetakse taotlus vastavas osas rahuldamata. (5) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 päeva jooksul taotluse või

lisatoetuse taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb taotlusest puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

§ 8. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) KIK teeb taotluse või lisatoetuse taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning taotlusvooru eelarve võimaldab

taotluse rahuldada. (2) Kui taotluse või lisatoetuse taotluse täies mahus rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru

eelarve ammendumise tõttu, rahuldatakse taotlus taotlusvooru vaba eelarve ulatuses osaliselt ja toetuse saaja võib taotluse rahastamata osas esitada taotluse või maksetaotluse järgmisse taotlusvooru.

(3) Taotluse või lisatoetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:

1) projekti nimetus; 2) toetuse saaja ja partneri kaasamisel partneri nimi, õigused ja kohustused; 3) toetuse või lisatoetuse summa;

4) lisatingimus planeeringu elluviimisele asumisel pärast ehitusloa andmist lisatoetuse saamiseks; 5) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord;

6) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 7) otsuse muutmise tingimused.

(4) KIK teeb taotluse või lisatoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 2) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses esitatud nõudele; 3) taotluses näidatud tuulikupositsioone või lisatoetuse taotluses näidatud ehitusloaga seotud

megavatte arvestades on juba käesoleva määruse alusel toetust eraldatud; 4) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

5) taotlusvooru eelarve ammendumise tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada. § 9. Toetuse väljamaksmine

(1) Toetuse väljamaksmise aluseks on toetatava tegevuse elluviimisel tekkinud abikõlblikud

kulud. (2) Toetuse saaja esitab väljamakse saamiseks maksetaotluse e-toetuse keskkonna vahendusel ja

lisab sellele järgmised andmed ja dokumendid: 1) hankeleping, kui see ei ole KIK-ile riigihangete registris kättesaadavaks tehtud;

2) maksetaotluse aluseks oleva tegevuse elluviimiseks tehtud kulusid tõendavad dokumendid; 3) arve tasumist tõendav dokument; 4) raamatupidamises vara kajastamist tõendav dokument;

5) üleandmist ja vastuvõtmist tõendavad dokumendid.

(3) KIK kontrollib maksetaotluse saamisel, kas:

1) maksetaotluses esitatud tegevused vastavad käesoleva määruse eesmärkidele ja §-s 2 nimetatud toetatavate tegevuste loetelule; 2) kuludokumendid vastavad nõuetele;

3) kuludokumentides esitatud andmed on kooskõlas taotluse või lisatoetuse taotluse rahuldamise otsusega.

(4) Kui toetuse saaja on esitanud vastava maksetaotluse, maksab KIK toetuse välja otse partnerile, tarnijale või töövõtjale. Tarnijale või töövõtjale maksmiseks lisatakse maksetaotlusele käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud dokumendid.

(5) KIK maksab toetuse välja maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel 30 kalendripäeva jooksul toetuse saaja poolt maksetaotluse esitamisest arvates.

(6) Kui maksetaotluses ilmneb puudusi, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab KIK puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, ja menetlusaeg pikeneb aja

võrra, mis kulub toetuse saajal puuduse kõrvaldamiseks. (7) Maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 30. novembril 2030. a.

§ 10. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja kohustub: 1) teavitama KIKi viivitamata planeeringu kehtestamise või ehitusloa andmise otsuse täielikult või

osaliselt kehtetuks tunnistamisest või selle tühisuse tuvastamisest; 2) teavitama KIKi viivitamata planeeringu kehtestamise või ehitusloa andmise otsuse muutmisest; 3) teavitama, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi

enampakkumistuludest; 4) alustama projekti tegevustega kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest arvates;

5) esitama 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti tegevuste lõppu e-toetuse keskkonna kaudu projekti lõpparuande; 6) tagama toetatava tegevuse elluviimise käigus soetatud põhivara säilimise ja sihtotstarbelise

kasutamise vähemalt viie aasta jooksul KIKi lõppmakse tegemisest arvates.

(2) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi; 2) projekti tegevuste elluviimise tulemused, sealhulgas asjakohasel juhul andmed, mille alusel

arvestab KIK elluviidud tegevuse hinnangulise mõju kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemisele, taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamisele või energiasäästule;

3) andmed projekti elluviimisel läbi viidud riigihangete ja tehtud tööde kohta; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

(3) Kui toetuse saaja ei jõua projekti tegevusi lõpetada ja tulemusi saavutada abikõlblikkuse perioodil, siis on tal õigus projekti tegevused omavahenditest rahastades ellu viia ja

tulemusnäitajad saavutada kuni 31. oktoobrini 2032. a. § 11. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine

(1) KIK võib toetuse saaja avalduse alusel või enda algatusel taotluse või lisatoetuse taotluse

rahuldamise otsust põhjendatud juhul muuta. (2) KIK nõuab makstud toetuse või lisatoetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:

1) toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja sellel on mõju kulu abikõlblikkusele;

2) toetuse saaja tunnistab toetuse saamise aluseks oleva haldusakti vähem kui nelja aasta jooksul haldusakti andmisest arvates kehtetuks või teeb selle muutmise otsuse, mille tulemusel ei ole enam käesolevas määruses sätestatud nõuded täidetud;

3) toetuse saaja on esitanud toetuse taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või varjanud andmeid või teavet;

4) projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt. (3) Tagasinõude täitmise tähtaeg on 60 päeva alates tagasinõude otsuse tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo (allkirjastatud digitaalselt) energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler