Tiina Kuusik

juhatuse liige

Pööripäev OÜ

[email protected]

Teie 06.10.2026 nr

Meie 09.10.2026 nr 14-5/262365/2608451

Lugupeetud juhatuse liige

Pöördusite õiguskantsleri poole murega tööandja kohustuste pärast täitemenetluses.

Täitemenetluse läbiviimisel peab kohtutäitur tegutsema seaduslikult, järgides täitemenetluse

seadustiku (TMS) tingimusi ja korda.

Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude ja muude

hüvede kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Tööandja on

kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete

esitamisest keelduda (TMS § 26 lg 2).

Täitedokumendi täitmiseks on kohtutäituril õigus pöörata sissenõue nii võlgniku pangakontole kui

ka sissetulekule (TMS § 111 jj, § 130 jj). Sissetulekuks on võlgniku töötasu või muu sellesarnane

tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada

andmisest saadav tasu, pension, dividendid, kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav

soodustus, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega (TMS § 130 lg 11).

Kui töötaja töötasu kantakse täies ulatuses Eestis asuva krediidiasutuse kontole, mis on võlgniku

nimel, on tööandjal võimalik kohtutäiturit sellest teavitada. Sellisel juhul saab kohtutäitur otsustada,

kas konkreetsel antud juhul on tööandja kohustatud jätkama arestimisakti täitmisega.

Õiguskantsler ei ole pidanud täitemenetluse seadustiku regulatsiooni, mis võimaldab kaasata

täitemenetluse läbiviimisesse ka võlgniku tööandja ja teised võlgniku suhtes kohustatud isikud (nt

krediidiasutused jne), põhiseadusvastaseks. Need normid on piisavalt paindlikud ja võimaldavad

tagada iga täitemenetluse puhul just sellise korralduse, mis on konkreetsel juhul vajalik ja

põhjendatud. Kuigi täitemenetluse käigus tuleb kindlasti arvestada võlgniku õiguste ja oluliste

huvidega, on täitemenetluse peamine eesmärk siiski sissenõudja õigustatud huvi tagamine ning

nõude efektiivne ja tulemuslik täitmine. Seda peab kogu täitemenetluse süsteem oma õigusnormides

ja nende rakenduspraktikas ka reaalselt toetama.

Kui võlgnikul on mitmeid täitemenetlusi, millega tegeleb mitu kohtutäiturit, siis võib võlgniku

sissetuleku arestimise aktide vastuvõtmise, nende haldamise ja väljamaksete tegemisega tõepoolest

kaasneda tööandjale märkimisväärne töökoormus. Meile teadaolevalt Justiits- ja Digiministeerium

juba analüüsib võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni, et muuta see selgemaks, lihtsamaks ja

2

paremini toimivaks, ning vähendada täitemenetlusega seotud isikute haldus- ja töökoormust (vt

täitemenetluse seadustiku võlgniku sissetuleku regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsus,

kättesaadav eelnõude infosüsteemist.

Kui Teil on ettepanekuid või küsimusi täitemenetluse seadustiku sätete ja nende muutmise kohta,

võite need esitada Justiits- ja Digiministeeriumile.

Loodetavasti on selgitustest abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Kristel Lekko 693 8443 [email protected]