1

EELNÕU

17.08.2026

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2026. a nr

Objekti kontrollimise andmekogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse keskkonnajärelevalve seaduse § 83 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Andmekogu nimetus

(1) Andmekogu ametlik nimetus on objekti kontrollimise andmekogu (edaspidi andmekogu).

(2) Andmekogu ametlik lühend on OKAS-2.

§ 2. Andmekogu eesmärk

(1) Andmekogus töödeldakse Keskkonnaameti järelevalvemenetlusega seotud andmeid, keskkonnakasutuse kohta esitatud teateid ning kalalaevade sadamasse saabumise eelteateid, et

ennetada, selgitada välja ja tõrjuda oht ning kõrvaldada korrarikkumine keskkonnakaitse valdkonnas.

(2) Andmekogu andmeid kasutatakse keskkonnajärelevalvega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel, statistilistel eesmärkidel ja riskihindamiste läbiviimisel.

§ 3. Andmekogu vastutav töötleja ja tema ülesanded

(1) Andmekogu vastutav töötleja on Keskkonnaamet.

(2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) juhib andmekogu pidamist;

3) sõlmib vajaduse korral andmevahetuse kokkuleppeid õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses;

4) teavitab volitatud töötlejat intsidentidest teenuste osutamisel; 5) tagab koostöös volitatud töötlejaga kasutajatoe toimimise ning juhendab ja koolitab andmekogu kasutajaid;

6) vastutab enda pädevuse piires isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi andmekogust andmete ühekordseks väljastamiseks;

2

7) määrab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu

turvanõuetele vastavad organisatsioonilised ja füüsilised turvameetmed ning korraldab nende rakendamise;

8) täidab muid vastutava töötleja õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 4. Andmekogu volitatud töötleja ja tema ülesanded

(1) Andmekogu volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

(2) Andmekogu volitatud töötleja: 1) korraldab kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmekogu pidamiseks vajalikke arendustöid ;

2) korraldab andmekogu muudatuste testimist; 3) tagab andmekogu hooldamise ja majutamise;

4) täidab enda pädevuse piires isikuandmete töötlemise nõudeid; 5) käsitleb ja lahendab intsidente teenuse osutamisel ning tagab koostöös vastutava töötlejaga kasutajatoe toimimise;

6) teavitab andmekogu andmete töötlemisel või turvameetmete rakendamisel avastatud rikkumisest viivitamata vastutavat töötlejat, võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud

abinõud rikkumise lõpetamiseks ning menetleb rikkumisi; 7) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat andmekogu tööd takistavatest probleemidest ning võtab võimaluse korral viivitamata tarvitusele abinõud nende kiireks lahendamiseks;

8) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele andmekogu turvanõuetele vastavad organisatsioonilised ja füüsilised turvameetmed ning

rakendab neid järjepidevalt.

2. peatükk

Andmekogu koosseis

1. jagu

Andmekogu ülesehitus

§ 5. Andmekogu pidamise viis

Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmed säilitatakse

digitaalsel kujul.

§ 6. Andmekogu ülesehitus

(1) Andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:

1) kontrollivormide andmestik;

2) kontrollide andmestik;

3) erimeetme kohaldamise protokollide andmestik;

4) keskkonnajärelevalve tööplaani andmestik;

5) võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse teadete andmestik;

6) kalapüügi eelteadete andmestik;

7) haldusmenetluste andmestik;

8) keskkonnakahjude andmestik;

9) nõuete andmestik;

3

10) kaardiplatvorm.

(2) Andmekogu on seotud analüütikarakendusega (andmeladu), mis koosneb käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmestike andmetest.

2. jagu

Andmekogusse kantavad andmed

§ 7. Kontrollivormide andmestik

Kontrollivormide andmestikku kantakse järgmised andmed:

1) kontrollivormi number;

2) kontrollivormi algatus (planeeritud töö, teade, järelevalve);

3) kontrollivormi tüüp (välitöö, virtuaalkontroll);

4) kontrollivormi aeg;

5) kontrollivormi suund, valdkond, alamvaldkond;

6) kontrollivormi algataja ja selles osaleja nimi, struktuuriüksus, e-posti aadress,

telefoninumber;

7) kontrollivormiga seotud alad või piirkonnad vastavalt valdkonnale (aadress, jahipiirkond,

kaitseala ja/või selle vööndid, veekogum, veekogu, püügiruut, täiendav teave);

8) kontrollkäigu kirjeldus;

9) kontrollivormi kinnitaja ja kooskõlastaja nimi;

10) tehtud päringute nimekiri;

11) kontrollivormis osaleja tööaja arvestus;

12) kontrollivormi seosed teiste moodulite ja kontrollidega.

§ 8. Kontrollide andmestik

Kontrollide andmestikku kantakse järgmised andmed:

1) kontrolli number;

2) kontrolli algataja ja osaleja nimi, struktuuriüksus, e-posti aadress, telefoninumber;

3) kontrolli läbiviimise aeg;

4) kontrolli tüüp (välitöö, virtuaalkontroll);

5) kontrolli asukoht koordinaatidega;

6) kontrolliga seotud alad või piirkonnad vastavalt valdkonnale (aadress, jahipiirkond, kaitseala

või selle vööndid, veekogum, veekogu, püügiruut, täiendav teave);

7) kontrollkäigu kirjeldus;

8) kontrollitava subjekti nimi, isikukood, sünnikuupäev või äriregistri kood, kodakondsus,

kontaktandmed, juriidilise isiku esindaja nimi, isikukood ja roll;

9) kontrollitava objekti aadress, katastritunnus;

10) andmed kontrollitava lubade ja õiguste kohta, mis on seotud Keskkonnaameti

järelevalvetegevusega - andmed saadakse teistest andmekogudest vastavalt §-le 16 või

sisestatakse kasutaja poolt käsitsi;

11) alamvaldkondlike kontrollküsimuste vastused ja nende täpsustused;

12) kontrolli tulem;

13) rikutud õigusnorm, rikkumise lühikirjeldus, väärteoasja number, kriminaalasja number,

kalakaitse valdkonnas tõsise rikkumise andmed;

4

14) kontrolliga seotud fotod ja failid;

15) järelkontrolli aeg ja vajadus.

§ 9. Erimeetme kohaldamise protokolli andmestik

Erimeetme kohaldamise protokolli andmestikku kantakse vähemalt järgmised andmed:

1) kohaldamise aeg;

2) protokolli number;

3) algataja ja osaleja nimi;

4) asukoht koordinaatidega;

5) seotud alad või piirkonnad vastavalt valdkonnale (aadress, jahipiirkond, kaitseala ja/või selle

vööndid, veekogu, püügiruut, täiendav teave).

§ 10. Keskkonnajärelevalve tööplaani andmestik

Keskkonnajärelevalve tööplaani andmestikku kantakse järgmised andmed:

1) kontrolli valdkond ja alamvaldkond;

2) kontrolli planeeritud aeg;

3) planeeritud töö nimetus;

4) kontrollija nimi;

5) kontrolli läbiviimiseks planeeritud aeg.

§ 11. Võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse teadete andmestik

Võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse teadete andmestikku kantakse järgmised andmed:

1) teate number;

2) teate prioriteetsus;

3) teate päritolu;

4) teate registreerimise aeg;

5) teate importimise aeg;

6) teate esitaja nimi ja kontaktandmed;

7) teate teema;

8) juhtumi asukoht;

9) juhtumi kirjeldus;

10) juhtumi lahendaja nimi;

11) juhtumi lahendamise aeg;

12) juhtumi lahendus.

§ 12. Kalapüügi eelteadete andmestik

(1) Kalapüügi eelteadete osas kantakse andmestikku järgmised andmed:

1) eelteate number;

2) eelteate päritolu;

3) eelteate edastamise aeg;

4) eelteate muutmise aeg ja info muudatuste kohta;

5) laeva nimi ja pardanumber ning kapteni või kaluri nimi, isikukood ja telefoninumber;

6) laeva randumise aeg ja koht;

5

7) pardal olev kalakogus liikide (kalaliigi kood ja nimetus ning kogus tükkides või

kilogrammides) ja mõõdulisuse (mõõduline/alamõõduline) kaupa;

8) püügipiirkonna info ja kasutatud püügivahend (kaluri või kalalaeva infotehnoloogiliste

kliendirakenduste vahendusel kutselise kalapüügi registrisse esitatud eelteadete korral);

9) püügireisi number ja püügiloa number (kaluri või kalalaeva infotehnoloogiliste

kliendirakenduste vahendusel kutselise kalapüügi registrisse esitatud eelteadete korral);

10) kasutatud transpordivahend, püügivahendite püügile asetamine ja nõudmine ning

püügiloaga seotud ettevõtja nimi (kaluri infotehnoloogiliste kliendirakenduse vahendusel

kutselise kalapüügi registrisse esitatud eelteadete korral).

(2) Eripüügiteate osas kantakse andmestikku järgmised andmed:

1) eripüügiteate number, püüdja nimi ning eripüügiloa number;

2) teavitamise aeg;

3) eripüügi läbiviimise aeg, kasutatavad püügivahendid ja asukoht;

4) laeva nimi ja parda nr;

5) laeva või muu transpordivahendi randumise aeg ja koht;

6) pardal olev kalakogus liikide (kalaliigi kood ja nimetus ning kogus tükkides või

kilogrammides) ja mõõdulisuse (mõõduline/alamõõduline) kaupa;

7) andmete sisestaja nimi ja sisestamise aeg.

§ 13. Haldusmenetluste andmestik

Haldusmenetluste andmestikku kantakse järgmised andmed:

1) haldusmenetluse number;

2) menetlusosalise nimi, isikukood, sünnikuupäev või äriregistri kood, kodakondsus,

kontaktandmed, juriidilise isiku esindaja nimi, isikukood ja roll;

3) rikkumise aeg;

4) rikkumise suund, valdkond ja alamvaldkond;

5) rikkumise asukoht;

6) rikutud õigusnorm;

7) rikkumise lühikirjeldus;

8) menetleja nimi, struktuuriüksus, e-posti aadress ja telefon;

9) haldusmenetluse alustamise aeg;

10) ettekirjutuse projekti edastamise aeg;

11) ettekirjutuse edastamise aeg;

12) sunniraha hoiatuse summa;

13) ettekirjutuse täitmise kontrolli aeg ja tulem;

14) haldusmenetluse lõpetamise aeg, põhjendus ja alus.

§ 14. Keskkonnakahjude andmestik

Keskkonnakahjude andmestikku kantakse järgmised andmed:

1) keskkonnakahju number;

2) keskkonnakahju suund, valdkond ja alamvaldkond;

3) väärteo- või kriminaalasja number;

4) keskkonnakahju suurus;

5) keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akti koostamise aeg;

6

6) keskkonnakahju tekitaja nimi, isikukood, sünnikuupäev või äriregistri kood, kodakondsus,

kontaktandmed;

7) keskkonnakahju tekitamise tuvastamise aeg;

8) keskkonnakahju tekitamise asukoht;

9) rikutud õigusnorm;

10) rikkumise lühikirjeldus;

11) menetleja nimi, struktuuriüksus, e-posti aadress ja telefon;

12) keskkonnakahjuga seotud failid.

§ 15. Nõuete andmestik

Nõuete andmestikku kantakse järgmised andmed:

1) nõude number;

2) nõude valdkond;

3) nõude liik;

4) väärteo- või kriminaalasja või haldusmenetluse number;

5) kohustatud isiku nimi, isikukood, sünnikuupäev või äriregistri kood, kodakondsus,

kontaktandmed, juriidilise isiku esindaja nimi, isikukood ja roll;

6) nõude kuupäev;

7) nõude kogusumma ja tasumata summa;

8) nõude tasumise tähtaeg;

9) nõude täitmise või lõpetamise aeg;

10) nõude lõpetamise põhjus;

11) makse kohta - makse aeg, maksja nimi, selgitus ja summa;

12) täiteasja kohta - täitemenetluse avalduse ja täitemenetluse alustamise aeg, kohtutäituri nimi,

täitemenetluse number;

13) lahendi kohta - tsiviilhagi esitamise aeg, lahendi koostamise ja jõustumise aeg, lahendi

tegija, lahendi sisu, asja number;

14) menetleja nimi, struktuuriüksus, e-posti aadress ja telefon.

§ 16. Andmekogude vaheline andmevahetus ja teistest andmekogudest saadavad andmed

(1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu

avaliku teabe seaduse § 439lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt.

(2) Võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse teated saadakse hädaabiteadete ning abi- ja

infoteadete andmekogust ja Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemist.

(3) Kalalaevade sadamasse saabumise eelteated ja eripüügiteated saadakse hädaabiteadete ning

abi- ja infoteadete andmekogust ja kutselise kalapüügi registrist.

(4) Andmed kontrollitavate subjektide ja objektide kohta saadakse:

1) äriregistrist - ärinimi, registrikood, staatus, kontaktaadress ja andmed, esindaja, esindaja

isikukood või sünnikuupäev, riik, roll;

2) rahvastikuregistrist - eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sünnikuupäev, kodakondsus,

elukoha aadress, telefon, e-post;

7

3) liiklusregistrist - registreerimismärk, VIN-kood, mark, mudel, värvus, ehitusaasta, omanik

ja tema isikukood või äriregistri kood, vastutav kasutaja ja tema isikukood või äriregistri kood;

4) kinnistusraamatust - kinnistu liik, katastritunnus, katastriüksuse aadress, kinnistu staatus,

sihtotstarve, omanik, isiku liik, äriregistri kood, isikukood või sünnikuupäev, kodakondsus,

omandi liik;

5) keskkonnaotsuste infosüsteemist - loa või registreeringu number, loa liik, kehtivuse algus ja

lõpp, objekti nimetus, vastavalt vajadusele muu teave keskkonnaloa või registreeringuga

seoses;

7) aadressiandmete süsteemist – aadressiandmed;

8) jahinduse infosüsteemist - jahitunnistuse andmed, jahilubade andmed, laskekatsetunnistuse

andmed;

9) kutselise kalapüügi registrist – kaluri, kalalaeva kapteni ja kalalaeva kalapüügiloa andmed,

kaluri või kalalaeva püügireisi number ja püügireisi ning selle raportite andmed, püügireisil

kasutatava kalalaeva andmed, kutselise püügivahendi kontrollimisel kalapüügiloa andmed,

püügivahendi ja lubatud püügipiirkonna andmed, lossimiskohtade andmed;

10) teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogust - harrastuskalapüügiloa liik, staatus, kehtivuse

periood, täiendav info loa kohta, välisriigi kodaniku puhul isikuandmed, jahipidamisõiguse tasu

makse andmed;

11) ehitisregistrist - katastriüksus, aadress, rajatise või hoone nimetus, seisund, kandeversiooni

alguseaaeg, ehitisregistri kood.

3. peatükk

Andmete töötlemine

§ 17. Andmete andmekogusse kandmine

(1) Vastutav töötleja kannab andmekogusse andmed, mida ei kanta sellesse infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu automaatselt muudest andmekogudest.

(2) Andmekogusse kantakse andmed alusdokumentide, isikutelt saabunud teadete või

järelevalve tegevusega saadud info alusel ja päringutega saadud andmed.

(3) Andmete andmekogusse kandmiseks õigustatud ametnikud ja töötajad määrab vastutav

töötleja.

§ 18. Ebaõigete andmete parandamine

(1) Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged andmed, võtab ta tarvitusele vajalikud meetmed

nende parandamiseks.

(2) Volitatud töötleja teavitab ebaõigete andmete avastamisest viivitamatult vastutavat töötlejat.

(3) Andmesubjektil on õigus nõuda andmete töötlejalt ebaõigete andmete parandamist.

(4) Kui andmesubjekti nõudmine on põhjendatud, parandab andmete töötleja andmesubjekti

ebaõiged andmed viivitamata. Kui andmesubjekti nõudmine ei ole põhjendatud, keeldub

andmete töötleja andmete parandamisest, põhjendades seda kirjalikult.

8

§ 19. Juurdepääs andmekogu andmetele ja andmete väljastamine

(1) Juurdepääs andmekogu andmetele on vastutava ja volitatud töötleja kindlaks määratud

ametnikul või töötajal talle teenistus- või tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses. (2) Juurdepääs andmekogule on andmekogu arendajal või hooldajal arendus- või

hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.

(3) Vastutav töötleja annab kolmandale isikule andmekogu andmetele juurdepääsu üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus.

(4) Euroopa Kalanduskontrolli Agentuurile ja Euroopa Komisjonile väljastatakse andmekogust andmeid vastavalt õigusaktides sätestatule.

(5) Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kõiki tema kohta andmekogusse kantud

andmeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Juurdepääs andmetele võimaldatakse: 1) kasutajaõiguste andmisega; 2) X-tee kaudu päringu tegemise võimaldamisega;

3) kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse või õigusakti alusel.

§ 20. Andmelao kasutamine

(1) Andmelaos töödeldakse andmeid Keskkonnaameti äriprotsesside toetamiseks ja

juhtimiseks, statistika ja riskihindamiste tegemiseks, Keskkonnaameti järelevalve tegevuste

mõju tulemuslikkuse hindamiseks, vahendite planeerimiseks ning päringutele ja teabenõuetele

vastamiseks.

(2) Riskihindamist tehakse riskipõhise keskkonnajärelevalve kavandamiseks ja riskihindamise

tulemusi kasutatakse järelevalve tegevuste planeerimisel.

(3) Riskihindamisel kasutatakse andmekogu kontrolli, teadete ja menetluste andmeid lähtudes

valdkondlikest metoodikatest ja õigusaktides sätestatud nõuetest.

4. peatükk

Andmete kaitse

§ 21. Andmekogu turvameetmed

(1) Andmekogu turvaklass on K2T3S1 ja turbeaste M.

(2) Andmekogu kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste

meetmete abil.

(3) Iga andmekogu tehtud päringu või kande kohta säilitatakse auditlogis andmete lisamise,

muutmise, või kustutamise kohta vähemalt:

9

1) kasutaja ees- ja perekonnanimi, isikukoodi;

2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg;

3) päringu või kande objektiks olnud andmekoosseis.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse andmete töötlemise

õiguspärasuse kontrolliks kaks aastat.

5. peatükk

Andmete säilitamine, järelevalve infosüsteemi pidamise üle, infosüsteemi rahastamine ja

likvideerimine

§ 22. Andmete säilitamine

(1) Kontrollivormide ja kontrollide andmestiku andmeid säilitatakse alljärgnevalt:

1) andmeid, millega ei ole seotud kehtivaid haldusmenetlusi, keskkonnakahjusid või nõudeid,

säilitatakse 10 aastat kontrollivormi kinnitamisest arvates;

2) andmeid, mis on seotud andmekogu teise andmestikuga, säilitatakse vastava andmestiku

säilitamistähtaja lõppemiseni.

(2) Erimeetme kohaldamise protokolli andmestiku andmeid säilitatakse 10 aastat erimeetme

kohaldamisest arvates.

(3) Keskkonnajärelevalve tööplaani andmestiku andmeid säilitatakse 10 aastat tööplaani

aegumisest arvates.

(4) Võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse teadete andmestiku andmeid säilitatakse

alljärgnevalt:

1) andmeid, millest ei ole alustatud kontrollivormi säilitatakse 10 aastat teate lahendamisest

arvates;

2) andmeid, mis on seotud kontrollivormiga, säilitatakse kontrollivormi säilitamistähtaja

lõppemiseni.

(5) Kalapüügi eelteadete andmestiku andmeid säilitatakse alljärgnevalt:

1) teateid, mis ei ole seotud kontrollivormiga, säilitatakse kuni 3 aastat;

2) muid andmeid, mis on seotud kontrollivormiga, säilitatakse kontrollvormi säilitamistähtaja

lõppemiseni.

(6) Haldusmenetluste andmestiku andmeid säilitatakse 10 aastat haldusmenetluse lõppemisest

arvates.

(7) Keskkonnakahjude andmestiku andmeid säilitatakse 10 aastat keskkonnale tekitatud kahju

arvestamise akti koostamisest arvates.

(8) Nõuete andmestiku andmeid säilitatakse 10 aastat nõude täitmisest või lõppemisest arvates.

§ 23. Isikuandmete säilitamine

10

(1) Isikuandmeid, mis saadakse rahvastikuregistri päringuga, säilitatakse andmestikus kolm

aastat kontrollivormi kinnitamisest.

(2) Nõuete, keskkonnakahjude ja haldusmenetlustega seotud isikuandmeid säilitatakse kolm

aastat kontrollivormi kinnitamisest.

(3) Nõuete, keskkonnakahjude ja haldusmenetluste, mis ei ole lõppenud kontrollivormi

säilitamistähtajaks, isikuandmeid säilitatakse kolm kuud menetluse lõppemisest.

(4) Võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse teadete isikuandmeid säilitatakse kolm aastat

teate registreerimisest.

§ 24. Andmete kustutamine

Säilitamistähtaja lõppemisel kustutatakse andmed andmekogust.

§ 25. Järelevalve

Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostab vastutav töötleja ja Andmekaitse Inspektsioon

vastavalt oma pädevusele.

§ 26. Andmekogu rahastamine

Andmekogu pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest või muudest

rahastusallikatest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest.

§ 27. Andmekogu likvideerimine

(1) Andmekogu likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete teise andmekogusse, riiklikku registrisse

või riiklikku arhiivi üleandmine või andmete hävitamisele kuulumine ja nende üleandmise või

hävitamise tähtaeg.

Erkki Keldo Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler

1

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Objekti kontrollimise andmekogu

süsteemi põhimäärus“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Keskkonnaministri 4. novembri 2016 määrusega nr 46 kehtestati „Objekti kontrollimise

andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Põhimäärus jõustus

11.11.2016. 2009. a kasutusele võetud infosüsteem „objekti kontrollimise andmekogu“

(lühendatult OKAS) oli IT tehnoloogiliselt vananenud ja mahukad arendused ei olnud enam

otstarbekad ega jätkusuutlikud. Infosüsteemi uuendamine oli vajalik, et muuta andmete

kogumine turvalisemaks, tõhustada järelevalvet ning võimaldada riskihindamist ja statistilist

analüüsi. Uuenenud süsteemi kaudu on võimalik suurendada järelevalvemenetluste

läbipaistvust ja vähendada halduskoormust. „Objekti kontrollimise andmekogu“ viidi üle uuele

IT platvormile alates 2024. a järkjärgult, sellest tulenevalt uuendatakse andmekogu

põhimäärust.

Käesoleva määruse „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi põhimäärus“ eelnõu (edaspidi

eelnõu) kohaselt muudetakse andmekogu ametliku nimega „objekti kontrollimise andmekogu“

lühendnimetusega OKAS uueks lühendnimeks OKAS-2 (edaspidi andmekogu) ning

uuendatakse põhimäärust.

Andmekogu põhimäärus kehtestatakse keskkonnajärelevalve seaduse (edaspidi KeJS) § 83

alusel.

Andmekogu eesmärk on Keskkonnaametile (edaspidi KeA) seadusega pandud eesmärkide

täitmiseks järelevalve menetlusega seotud andmete korrastatud kogumine ja analüüs. OKAS-2

kogutakse oluliselt detailsemalt ja masinloetavamalt andmeid kontrollide ja nende tulemuste

kohta. On loodud liidesed erinevate lubade andmekogudega ja kontrolli juurde salvestatakse

loa andmed (nt loa number). Kontrollide moodulisse on loodud nõuete küsimustikud, mis

muudab järelevalve tegemise kiiremaks, ühtlustab ja parandab kvaliteeti ning muudab andmed

masintöödeldavaks. Andmekogu uuendamise peamised eesmärgid on järelevalve andmete

kogumine ühte süsteemi, järelevalve toimingute kiirendamiseks ja lihtsustamiseks võimalikult

paljude toetavate kasutuslugude koondamine ühele infotehnoloogilisele töölauale, objekti

kontrollimiste kohta elektroonselt kogu kontrolli käigus kogutud ja sisestatud tervikinfo

säilitamine.

Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisel osalesid KeA keskkonnakasutuse järelevalve osakonna

peainspektor Kadri Visnap (tel 56004111, [email protected]), KeA eluslooduse

järelevalve osakonna peainspektor Aare Pai (tel 5180968, [email protected]), KeA

õigusosakonna vanemjurist Kristel Saik (tel 6962271, [email protected]), KeA

strateegia- ja analüüsiosakonna vanemspetsialist Liivika Pärg (tel 56990838,

[email protected]), strateegia- ja analüüsiosakonna digijuht Knut Tamm (tel

58905926, [email protected]), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse

järelevalve ja kalanduse meeskonnajuht Valmar Evert (tel 6265010, [email protected]),

2

Kliimaministeeriumi strateegiaosakonna nõunik Kätlin Weinzierl (tel 5131813,

[email protected]) ning õigusosakonna nõunik Annemari Vene (tel

6050063, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli…

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu on seotud KeJSiga, milles sätestatakse andmekogu eesmärk, vastutav ja volitatud

töötleja ning andmete õiguslik tähendus.

Eelnõu koosneb 27 paragrahvist ning on jagatud viieks peatükiks:

1. peatükk. Üldsätted sätestab andmekogu nimetuse ja andmekogu pidamise viisi.

2. peatükk. Andmekogu koosseis;

1. jagu. Andmekogu ülesehitus;

2. jagu. Andmekogusse kantavad andmed;

3. peatükk Andmete töötlemine;

4. peatükk. Andmete kaitse;

5. peatükk. Andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle, andmekogu rahastamine

ja likvideerimine.

Käesoleva eelnõu olulisemad muudatused võrreldes kehtiva põhimäärusega on:

- Uue määrusega kehtestatud süsteemis on kontrollide register terviklik järelevalve

süsteem, st kontroll, menetluse alustamise info, haldusmenetlus, keskkonnakahju ja

nõuded on seotud üheks tervikuks.

- Uue määrusega lisandub andmeladu ja riskipõhine järelevalve, mis muudab süsteemi,

mitte ainult järelevalve info kogumiseks vaid ka juhtimis- ja analüüsikeskkonnaks.

- Uue määrusega kehtestatakse täpsemalt kogutud andmete loetelu ja samuti sätestatakse

täpsemalt andmekaitse ja säilitamise tähtajad.

- Uue määrusega sätestatakse täpsemalt milliseid andmeid võetakse teistest

andmekogudest.

Eelnõu § 1 sätestab andmekogu nimetuse ja lühendi.

Eelnõu § 2 sätestab andmekogu pidamise eesmärgi.

Eelnõu § 3 ja 4 sätestavad andmekogu vastutava ja volitatud töötleja ja nende ülesanded. Vastutav töötleja on KeA. Andmekogu arendab, hooldab ja majutab volitatud töötlejana Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

(edaspidi KeMIT). Keskkonnaministri 30. novembri 2012. a määruse nr 39 „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse põhimäärus“ § 5 kohaselt kuulub KeMIT´i tegevusvaldkonda Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste info- ja

sidesüsteemide arendamine ja haldamine. Andmekogu näol on tegemist tundlikku teavet, sealhulgas isikuandmeid või riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teavet sisaldava

registriga, seetõttu on oluline, et kõik registrile ligipääsu omavad asutused ja isikud oleksid identifitseeritavad ning ülesannete jaotus oleks selge.

Eelnõu § 5 sätestab andmekogu pidamise viisi. Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid säilitatakse digitaalsel kujul.

3

Eelnõu § 6 sätestab andmestikud, millest andmekogu koosneb. Andmekogu koosneb erinevatest moodulitest, millest osad on omavahel seostatud. Andmekogu koosneb erinevast

andmestikust ja kaardiplatvormist, kuhu kuvatakse kontrollide ja erimeetme kohaldamise protokollide andmestik. Andmekogu on seotud andmelaoga, kuhu edastatakse andmekogu andmed, mis omakorda laetakse andmelettidesse (kindlate aruannete või päringute jaoks

koostatud andmetabelid). Nimelt on Kliimaministeeriumi valitsemisalas 2021. aastal kasutusele võetud andmelao- ja analüütikalahendus, mis on andmekogudest eraldiseisev rakendus.

Andmelao andmeid kasutatakse statistiliste vaadete tegemiseks, riskihindamiste läbiviimiseks, päringutele ja teabenõuetele vastamiseks. Järelevalve käigus kogutud andmetest tehtud statistilisi vaateid kasutatakse juhtimisotsuste tegemiseks ja järelevalve paremaks

planeerimiseks. Kogu andmetöötlus ja statistika aruannete koostamine toimub andmelao andmete pealt.

Eelnõu §-des 7-15 sätestatakse andmekogu OKAS-2 andmete koosseis. Andmestike ülesehitus on suunatud järelevalvemenetluste terviklikule kajastamisele – alates kontrollide

kavandamisest ja läbiviimisest kuni haldusmenetluste ja keskkonnakahjude arvestuseni ning nõuete halduseni samuti kajastatakse andmed erimeetme kohaldamise kohta.

Eelnõu § 8 punkt 10 sätestab, et kontrollide andmestikku salvestatakse teistest andmekogudest saadud andmed kontrollitava lubade ja õiguste kohta, mis on seotud KeA

järelevalvetegevusega. Täpsem andmestik, mis saadakse teistest süsteemidest on kirjeldatud määruse § 16. See tähendab, et andmekogusse salvestatakse teistest andmekogudest faktid

erinevate keskkonnalubade olemasolust või nende puudumisest ning kontrolliks vajalikku infot loalt. Näiteks salvestataks teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogust (TEHA), kuhu inspektoritele eraldi juurdepääsu pole, loa pealt kontrolliks vajalik info. Samuti kasutatakse

lubadelt tulevat infot kontrollidest statistika tegemiseks, näiteks kui palju vähipüügi lube kontrolliti ja mis on kontrollide tulemid.

Eelnõu § 16 sätestatakse andmekogude vaheline andmevahetus ja loetletakse andmed, mis saadakse teistest andmekogudest. Andmevahetus teiste infosüsteemidega käib üle x-tee liidestuse. Teated võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse juhtumite kohta ning eripüügi

teated saadakse ristkasutuse teel Häirekeskuse 1247 kaebuste registrist KARE. Kirjalikult laekunud teated kantakse andmekogusse asutuse dokumendihaldussüsteemi vahendusel.

Kalapüügi eelteated saadakse kutselise kalapüügi registrist. Andmekogu võimaldab teha kontrollitava objekti või subjekti kohta otsepäringuid äriregistrisse, rahvastikuregistrisse, liiklusregistrisse, kinnistusraamatusse, ehitusregistrisse, keskkonnalubade infosüsteemi,

jahilubade infosüsteemi, kutselise kalapüügi registrisse, teadus- ja harrastuspüügi andmekogust. Asukoha infot võetakse Keskkonnaportaalist ja aadressiandmete süsteemist.

OKAS-2 tehakse kompleks päringud, kus loa omaniku andmed päritakse alati, kas äri- või rahvastikuregistrist ja loa andmed vastavast loa alginfosüsteemist. Kõigi rahvastikuregistri päringute kohta saab kodanik teavituse andmete pärimise kohta.

Eelnõu § 7-16 kirjeldavad andmestiku täpsusega, mis võimaldab aru saada, milliseid

isikuandmeid OKAS-2 kogutakse. OKAS-2 töödeldakse isikuandmeid niivõrd, kuivõrd see on vajalik järelevalve läbiviimiseks, haldusmenetluste menetlemiseks, keskkonnakahjude

arvestamiseks ja nõuete haldamiseks. Isikuandmetest kogutakse isiku ee- ja perekonnanime, isikukoodi, sünnikuupäeva (kui isikukood puudub), kodakondsust, isiku kontaktandmeid (aadress, telefon, e-post) ja juriidilise isiku esindaja nimi, isikukood ja roll. Inspektorid

4

kasutavad OKAS-2 tööriistana kohapeal kontrolli läbiviimiseks ja seega salvestatakse ka

OKAS-2 kodakondsuse info. KeA järelevalve ametnikud on kohtuvälised menetlejad, kes kontrollimise käigus rikkumise tuvastamisel viivad kohapeal koheselt läbi ka väärteomenetlusi.

Justiitsministri 16.07.2008 nr 38 määruse „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine“ § 1 näidisvormidest tulenevalt vajab kohtuväline menetleja infot kontrollitava kodakondsuse kohta. Samuti vajatakse kodakondsuse infot vastavalt EÜ määruse

1766/2025 järgselt kaptenitele punktide määramisel.

Eelnõu § 17-18 määratakse, kuidas kantakse andmeid OKAS-2 süsteemi ja tagatakse andmete õigsus. Andmete andmekogusse esitaja on KeA, lisaks tulevad andmed määruse eelnõu § 16

loetletud registritest. Vastutava töötlejana määrab KeA teenistujad, kellel on õigus andmeid OKAS-2 kanda.

Kui KeA avastab OKAS-2s ebaõiged andmed või talle on nendest teada antud või ta saab muul

moel nendest teada, peab ta andmete õigsust kontrollima ja ebaõiged andmed parandama. Andmesubjektil on õigus nõuda KeA-lt ebaõigete andmete parandamist. Kui andmesubjekti

nõue on põhjendatud, parandab KeA andmesubjekti ebaõiged andmed viivitamata. Kui andmesubjekti nõue ei ole põhjendatud, keeldub KeA andmete parandamisest ja põhjendab seda kirjalikult.

Eelnõu § 19 sätestavad juurdepääsu andmekogu andmetele ja andmete väljastamise. Valdavalt

on andmekogu andmed asutusesiseseks kasutamiseks, kuna järelevalve käigus kogutakse ka AvTSi § 35 alla kvalifitseeruvat teavet (nt riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teavet; teavet, mille avalikukstulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga

või kasvukoha säilimist; teavet, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust, jm). Lisaks KeA teenistujatele võivad juurdepääsu andmekogule saada ka erand juhtudel teiste avaliku

sektori asutuste töötajad. Kasutajatel on õiguste eri tasemed, sõltuvalt sellest, kas neil on vaja andmeid üksnes vaadata, sisestada või ka muuta ja millisel määral muuta. Neil, kellel puudub juurdepääs andmekogule, on võimalik andmekogust andmeid saada teabenõude või päringu

korras.

Kolmandale isikule võib OKAS-2 andmeid väljastada üksnes juhul, kui selleks on seaduses sätestatud alus. Isikuandmeid sisaldava teabe väljastamisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte: haldusmenetluse seadust, AvTS-i, isikuandmete kaitse seadust ja muid isikuandmete

töötlemist reguleerivaid õigusakte. OKAS-2 andmeid väljastatakse tasuta. Andmelao andmetest tehakse isikuandmeteta statistilisi vaateid järelevalve tegevuste kohta, mida

avalikustatakse KeA kodulehel. Eelnõu § 20 reguleerib andmelao ja riskihindamiste läbiviimisteks OKAS-2 andmete

kasutamist. OKAS-2 andmed kantakse andmelattu ja andmete töötlemine ja analüüsimine toimub andmelaos.Riskide hindamise peamiseks eesmärgiks on, et järelevalvet teostavad

ametnikud saavad valdkondade riskihindamiste tulemustest lähtuvalt teha järelevalvetegevuse planeerimiseks otsuseid. Oluline on kontrollida esmajärjekorras kõrgema riskiskooriga objekte ja subjekte, kuna esineb oht, et nende tegevuse tulemusel võidakse tekitada rohkem kahjulikku

mõju keskkonnale.

Eelnõu § 21 sätestab andmete kaitse ja andmekogu turvameetmed. Andmekogu turvaklass on K2T3S1 ja turbeaste M. Andmekogu kasutamise õigus antakse üksnes neile ametnikele ja

töötajatele, kellel see on vajalik teenistuskohustuste täitmiseks. Iga andmekogu kasutamine logitakse ja logid säilitatakse 2 aastat andmete töötlemise õiguspärasuse

5

kontrollimiseks. Auditlogi andmete säilitamine on vajalik andmekogu kasutamise

õiguspärasuse, turvalisuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Auditlogi võimaldab tagantjärele tuvastada, kes, millal ja milliste andmete suhtes on teinud päringuid või muudatusi.

Logiandmeid kasutatakse võimalike turvaintsidentide, andmekaitsealaste rikkumiste, õigusvastaste päringute ning andmesubjektide pöördumiste menetlemisel. Kaheaastane säilitamistähtaeg on vajalik, et võimaldada mõistliku aja jooksul kontrollida andmete töötlemise

õiguspärasust olukordades, kus võimalik rikkumine või kaebus ilmneb mõnevõrra hiljem pärast andmete töötlemist. Samal ajal on kaheaastane säilitamistähtaeg proportsionaalne ega koorma

põhjendamatult andmekogu pidamist. Pikemaajaline auditlogide säilitamine ei oleks andmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimise eesmärgi saavutamiseks üldjuhul vajalik. Andmete säilitamise piiramine mõistliku tähtajaga toetab andmete minimaalsuse põhimõtet ning aitab

vältida tarbetut andmete ja digitaalse salvestusmahu hoidmist, mis on kooskõlas ressursitõhusa ja keskkonnasäästliku andmehalduse põhimõtetega.

Eelnõu § 22 ja 23 sätestavadandmekogusse kantud andmete säilitamise. Andmekogu andmeid

säilitatakse digitaalsel kujul. Lähtudes isikuandmete kaitse seaduses ja KeA dokumendiregistris sätestatust, on andmekogu enamike andmete säilitamistähtaeg kümme aastat, pärast seda

kuuluvad andmed hävitamisele ehk kustutamisele, kuid tundlikud isikuandmed kustutakse varem. Kümnest aastast kauem võib säilitada andmeid, mille järele on ka kümne aasta möödumisel reaalne vajadus ehk nendega seoses on algatatud ja käimas haldusmenetlus või on

mõni kehtiv nõue. Sellistel juhtudel säilitatakse andmeid kuni seotud andmestiku säilitamistähtaja lõpuni. Vähem kui kümme aastat säilitatakse võimaliku ebaseadusliku

keskkonnakasutuse teate juures isikuandmeid, kui need pole seotud süsteemi teiste andmestikega ja kontrollvormide juures isikuandmeid, kui need ei ole seotud teiste andmestikega. Teated, mis võetakse teadmiseks või suunatakse edasi teisele asutusele, nende

puhul säilitatakse isikuandmeid (teataja nimi ja kontaktandmed) kaks aastat. Kontrollvormides isikuandmeid, mis ei ole seotud teiste andmestikega säilitatakse 3 aastat. Kui kontrollvormist ei ole loodud haldusmenetlust, loodud keskkonnakahju või tehtud nõuet, siis arhiveeritakse

isikuandmed kontrollivormist kolme aasta möödumisel kontrollvormi kinnitamisest.

Paragrahv 22 reguleerib andmestike kui terviku säilitamistähtaegu. Paragrahv 23 reguleerib teatud isikuandmete lühemaid säilitamistähtaegu juhtudel, kus nende säilitamine ei ole pärast

kindla tähtaja möödumist enam vajalik andmekogu eesmärkide täitmiseks. Isikuandmete säilitamistähtaja möödumisel kustutatakse või anonüümitakse üksnes need isikuandmed, mille

edasiseks töötlemiseks puudub vajadus, kuid säilitamisele kuuluva andmestiku muud andmed jäävad alles kuni vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni.

Haldusmenetluste, keskkonnakahjude ja nõuete andmestike puhul säilitatakse menetluse läbiviimise, õiguste kaitse, nõuete menetlemise ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise

seisukohalt vajalikud andmed § 22 kohase säilitamistähtaja jooksul. Paragrahvis 23 sätestatud tähtajad puudutavad üksnes neid isikuandmeid, mille säilitamine ei ole pärast nimetatud tähtaja

möödumist enam vajalik.

Andmete säilitamine on vajalik riskihindamisteks, rikkumiste kordumise analüüsiks, menetlusotsuste põhjendamiseks, statistika tegemiseks ja tööde planeerimiseks. Andmete säilitamise vajadus tuleb ka EÜ määrusest 2842/20231, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel

andmeid säilitada kuni viis aastat pärast andmete kogumist, et valideerida eelmiste aastate

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2842, 22. november 2023, millega muudetakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas

6

andmeid, et neid kontrollida täielike täpsete andmete tagamiseks ja parandada. Samuti tuleneb

määrusest kohustus eelmiste aastate andmeid kasutada riskijuhtimise eesmärgil. Vastavalt KeA põhimäärusele korraldab amet keskkonnajärelevalve andmete kogumise, analüüsi, aruannete

koostamise ja esitamise ning keskkonnapoliitika rakendamise tulemuslikkuse hindamise. Eelnõu § 24 sätestatakse, et pärast säilitamistähtaja lõppemist kustutakse andmed

andmekogust.

Eelnõu § 25 reguleeritakse järelevalvet OKAS-2 pidamise üle. Järelevalvet OKAS-2 pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja AvTS-i §-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. AvTS-i § 44 kohaselt teostavad AvTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

täitmise üle järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda OKAS-2 andmetega ning saada vastutavalt töötlejalt teavet andmete väljastamise

ja kasutamise kohta. OKAS-2 pidamisel tekkinud puuduste korral on vastutav töötleja kohustatud kõrvaldama järelevalvaja ettekirjutuses kajastatud puudused ettekirjutuses määratud tähtajaks. Eelnõuga ei panda ühelegi asutusele kohustusi, mida neil kehtivate

õigusaktide kohaselt pole.

Eelnõu § 26 sätestab andmekogu finantseerimise. Andmekogu pidamist ning haldamist,

hooldust ja arendamist finantseeritakse riigieelarvest, Kliimaministeerium, KeAle ja KeMITile selleks otstarbeks eraldatud finantsvahenditest ja teistest rahastusallikatest. Arendustegevuse käigus on rahastusallikana kasutatud Euroopa Kalandusfondi rahastust.

Eelnõu § 27 kohaselt otsustab andmekogu likvideerimise valdkonna eest vastutav minister

(kliimaminister).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks. Nimetatud

määruse artikli 9 lõige 8 paneb liikmesriikidele kohustuse määrata pädevad asutused, kes vastutavad kalapüügi seirekeskuse eest, ning võtta asjakohased meetmed, et tema kalapüügi

seirekeskusel oleks nõuetekohane personal, kes oleks varustatud arvutiriist- ja -tarkvaraga, mis võimaldab andmete elektroonilist töötlemist ning edastamist. Artikkel 78 sätestab, et liikmesriigid loovad ja hoiavad ajakohasena elektroonilise andmebaasi, kuhu nad

laevad kõik oma ametnike koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded. Artikkel 109 määrab, et liikmesriigid loovad hiljemalt 31. detsembriks 2013 määruse kohaselt registreeritud

andmete kontrollimiseks arvutipõhise andmebaasi ja kontrollisüsteemi, ning kehtestab andmete analüüsi üldpõhimõtted. Eeltoodud nõuete täitmise tagab Eesti Vabariik andmekogu kaudu.

4. Määruse mõjud

OKAS-2 puhul on tegu 2019. aastast kasutusel olnud andmekoguga, mida uuendati ja mis on uuele platvormile üle viidud alates 2024. aastast. Eelnõuga suurendatakse isikuandmete töötlemise läbipaistvust ja täpsustakse andmete loetelu, mida kogutakse ja tõstetakse

andmekogu turvataset.

Andmekogu eesmärk on tõhustada Keskkonnaameti järelevalve menetlusi koondades võimalikult palju järelevalve andmeid ühte süsteemi. Loodud liidestused teistesse

7

süsteemidesse lihtsustavad inspektorite tööd, vähendades erinevaid andmekogusid, kus infot

peab otsimas käima. Kõik päringud teistesse süsteemidesse logitakse ja on seotud kontrollvormi, kontrolli või mõne muu menetlusega OKAS-2. Taoline lähenemine aitab jälgida,

et isikuandmeid päritakse ainult, kui see on järelevalve eesmärkidel vajalik, ning ainult selleks vajalikus mahus.

OKAS-2 andmed on masintöödeldavad. OKAS-2 koosseisus on andmeladu/andmeait, kust on võimalik andmeid kasutada andmeanalüüsiks ja riskihindamisteks paremate juhtimisotsuste

tegemiseks. Riigikontroll on oma viimaste audititega andnud Keskkonnaameti peadirektorile soovitusi muuta järelevalve riskipõhiseks ja OKAS-2 süsteem loob selleks eeldused.

Samuti loovad masintöödeldavad andmed võimaluse omada pidevat ülevaadet järelevalve tegevuste üle ning annavad ülevaate, kuhu kulub järelevalves ajaressurss. Andmelao andmete

pealt tehtavad staatilised Tableau vaated aitavad hoida kokku aega kokkuvõtete tegemisel ja päringutele vastamisel.

Kuna OKAS-2 kogub senisest rohkem andmeid, suureneb ka isikuandmete töötlemise ulatus andmekogus. Samas ei suurene sisuliselt KeA isikuandmete töötlemise ulatus – varasemalt tehti

samad töötlemistoimingud väljaspool andmekogu. Automaatpäringud teistesse andmekogudesse ja -analüüsid OKAS-2-s vähendavad isikuandmete vahetut töötlemist ametnike poolt, andmete liikumist erinevates kanalites. Arvestades, et OKAS-2 on kõrgema

turvalisustasemega, vähendab see ka andmetega seotud rikkumiste riski. OKAS-2 muutus isikute pärimine teistest süsteemidest isikukoodi põhiseks, mis tagab, et küsitakse konkreetse

isiku andmeid, mitte kõigi sarnaste nimedega inimeste detailseid isikuandmeid. Isikuandmete pärimine salvestatakse andmejälgijas ja on isikul nähtav. OKAS-2 ei ole avatud päringute tegemise võimalust, kõik päringud teistesse registritesse saab teha konkreetse kontrolli,

menetluse, nõude või kahjumenetluse juurest ja on jälgitav logides.

Süsteem võimaldab teha kiiremat ja tõhusamat järelevalvet, mis aitab vähendada kontrollitava jaoks kontrollile kuluvat aega. Samuti muudab parem järelevalve andmete kogumine ja paremini suunitletud järelevalve keskkonnakasutajatele õiglasema konkurentsi. Ettevõtetel on

võimalik saada täpsemat informatsiooni nii enda kui valdkonna järelevalve tulemuste kohta. Järelevalve muutub ühtlasemaks, kuna kasutatakse samu kontrollküsimustike ja kontrollide

kvaliteedi kontroll on muutunud masinloetavate andmete puhul tõhusamaks. Uuendatud andmekogu loob eelduse KeÜS § 26 lõike 1 täitmiseks, mis sätestab, et haldusorgan

kogub ja säilitab oma ülesannete täitmiseks vajalikku keskkonnateavet viisil, mis tagab selle arusaadavuse, täpsuse, võrreldavuse ja ajakohasuse ning võimaldab selle tõhusat

avalikustamist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Andmekogu pidamine ja arendamine rahastatakse riigieelarvest ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi EMKVF) vahenditest. Täiendavat püsikulude kasvu ei prognoosita. Vajadusel tuleb arvestada analüütiliste tööriistade

(nt Tableau) litsentsikuludega ja vajadusega valdkondlike õigusaktide muudatuste puhul teha süsteemis valdkondlikes küsimuste muudatustega seotud kuludega.

8

Riigieelarvest on OKAS-2 rahastatud kuni 2025. a lõpuni 751 267 € ulatuses. OKAS-2

arenduseks on EMKVF rakenduskava 2021–2027 meetme „Perioodi 2021-2027 kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“ eraldatud toetus 800 000 €, mille raames arendustegevused on

veel pooleli. 2026. a on EMKVF vahendistest tehtud arendusi septembri alguseks 119 720 € eest ja planeeritud tegevuse jääk on 84 539 €. 2026. a riigieelarvelistest vahenditest on teostatud arendustöid 36 338 € ulatuses.

Edaspidine rahastus on vajalik kontrollide funktsionaalsuste täiendamiseks tulenevalt

jätkuarendustest ning valdkondade õigusaktide muudatustest. Osaliselt kaetakse tuleviku arendusvajadused struktuurifondide rahaga. selt kaetakse tuleviku arendusvajadused struktuurifondide rahaga.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Andmekogu on asutatud ning sellisena toimiv, seega ei ole vajalik üleminekuaeg.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Eelnõu saadetakse

arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiits- ja Digiministeerium

09.10.2026 nr 1-4/26/3822

Objekti kontrollimise andmekogu põhimääruse

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks objekti kontrollimise andmekogu põhimääruse eelnõu. Palume teie kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu

avaldamisest eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Lisaadressaadid: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon

Kätlin Weinzierl, 626 2951

[email protected]