| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2-9/26/3232-3 |
| Registreeritud | 08.10.2026 |
| Sünkroonitud | 12.10.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2-9 Selgitustaotlused |
| Toimik | 2.2-9/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | M.K. |
| Saabumis/saatmisviis | M.K. |
| Vastutaja | Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon, Euroopa koostöö ja õiguse valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp pöörduja
Teie 19.08.2026 Meie 08.10.2026 nr 2.2-9/26/3232-3
Vastus selgitustaotlusele IKS § 11 tõlgendamise kohta
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles palute selgitada isikuandmete
kaitse nõuete kohaldamist olukorras, kus eraisik või sotsiaalmeedia sisulooja filmib avalikus või
üldsusele avatud kohas inimesi ning avaldab salvestisi sotsiaalmeedias. Pöördumises tõstatate
küsimusi eelkõige isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 kohaldamise, filmimise märgatavuse,
isikliku kasutamise erandi, anonüümistamise, alaealiste andmete töötlemise, ajakirjandusliku
erandi ning AKI pädevuse kohta selliste juhtumite hindamisel. Samuti palute selgitada, milliste
kriteeriumide alusel hinnata avaldatud videote õiguspärasust olukordades, kus salvestistel on
kujutatud alaealist või oma tööülesandeid täitvat teenindajat. Pöördumisele on lisatud ka
konkreetsed näited sotsiaalmeedias avaldatud videotest, millele palute viidata üldiste
õiguspõhimõtete selgitamisel.
Vabandame vastuse viibimise pärast. Pöördumisele vastamine on viibinud inspektsiooni
tavapärasest suurema töökoormuse tõttu. Täname Teid kannatlikkuse ja mõistva suhtumise eest.
Esmalt selgitame, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel saab AKI anda
üksnes üldisi selgitusi õigusaktide sisu ja kohaldamise kohta. Konkreetsete
andmetöötlustoimingute vastavust isikuandmete kaitse nõuetele on võimalik hinnata üksnes
järelevalvemenetluses, arvestades kõiki juhtumi asjaolusid. Seetõttu saame ka Teie pöördumises
kirjeldatud olukordade osas selgitada üksnes üldisi õiguslikke põhimõtteid.
Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmekaitse üldpõhimõtetele1, sh olema
seaduslik, eesmärgipärane ja läbipaistev. Isikuandmete töötlemine (sh avaldamine, edastamine)
on seaduslik vaid siis, kui selleks esineb mõni isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 6 lg-
s 1 toodud õiguslik alus. Õigusliku aluse olemasolu ja töötlemise nõuetele vastavust peab suutma
tõendada isikuandmete vastutav töötleja2.
Õiguslikust alusest sõltumata peab vastutav töötleja järgima kõiki kohaldatavaid IKÜM-i
nõudeid ning tagama andmesubjektile ettenähtud õiguste teostamise. Peab arvestama, et
andmesubjektil on õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta ja tutvuda töödeldavate
andmetega ning kohaldatavatel tingimustel nõuda andmete parandamist või kustutamist,
töötlemise piiramist või esitada töötlemisele vastuväide.
1 Isikuandmete töötlemise üldpõhimõtted on toodud IKÜM art-s 5. 2 IKÜM art 5 lg 2.
2 (3)
IKS § 11 kohaselt asendab avalikus kohas3 avalikustamise eesmärgil toimuva heli- või
pildimaterjalina jäädvustamise puhul andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises
vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda
jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustust ei kehti avalike ürituste puhul, mille
avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.
See, kas inimene saab salvestamisest aru, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Hinnata tuleb
muu hulgas seda, kas keskmisele inimesele on salvestamine objektiivselt arusaadav ning kas tal
on tegelik võimalus enda jäädvustamist vältida. Kui inimene ei ole salvestamisest teadlik või tal
puudub reaalne võimalus jäädvustamist vältida, ei pruugi IKS § 11 tingimused olla täidetud.
Teavitamise piisavust ei saa hinnata üksnes selle järgi, kas kasutataval seadmel on tehniline
salvestusindikaator. Näiteks nutiprillide väike märgutuli võib olla üks teavitamise viis, kuid see
ei pruugi olla piisav, kui tavapärane inimene ei oska märgutuld salvestamisega seostada või ei
märka seda. Määrav on, kas salvestamine on inimesele konkreetses olukorras arusaadav. Inimene
ei pea üldjuhul teadma ega eeldama, et kellegi prilliraamil olev väike punane täpike tähendab
salvestamist. Salvestusfunktsiooniga nutiseadme kasutamisel peab seega filmija vajaduse korral
kasutama piisavalt selget teavitamisviisi.
Isikuandmete kaitse nõuete kohaldamisel ei ole määrav üksnes see, kas filmimine toimub
avalikus kohas. Pöördumises kirjeldatud olukordades, kus filmitakse näiteks ühistranspordis
viibivat alaealist või teenindusasutuse töötajat, tuleb hinnangu andmisel arvesse võtta kõiki
asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas filmitava tuvastatavust, teavitamist, võimalust jäädvustamist
vältida, avaldamise eesmärki, võimalikku avalikku huvi ning mõju filmitava isiku õigustele ja
vabadustele.
Tegelik võimalus jäädvustamist vältida peab olema praktiline ja mõistlik. Üksnes asjaolu, et
inimesel oleks füüsiliselt võimalik kaamera vaateväljast lahkuda, ei tähenda alati, et tal oli tegelik
võimalus jäädvustamist vältida. Inimeselt ei saa üldjuhul eeldada, et ta peaks filmimise
vältimiseks ühistranspordist väljuma, järjekorrast loobuma, teenuse kasutamise katkestama või
oma tööülesannete täitmise kohast lahkuma.
Oluline on eristada avalikus kohas salvestamist ning salvestise hilisemat avaldamist või muul
viisil levitamist. IKS § 11 võimaldab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil jäädvustamisel
asendada nõusoleku nõuetekohase teavitamisega, kuid sellest ei tulene iseenesest piiramatut
õigust salvestise avaldamiseks. Filmija peab hindama nii salvestamise kui ka avaldamise
õiguspärasust ning tagama, et töötlemisel oleks IKÜM-i artikli 6 lõikes 1 sätestatud õiguslik alus
ja täidetud muud isikuandmete kaitse nõuded.
Isikuandmeteks ei loeta isikuandmeid, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et
üksikisikut ei ole võimalik mõistlike vahenditega otseselt ega kaudselt tuvastada. Seetõttu ei
pruugi üksnes näo hägustamine olla alati piisav, kui inimene on siiski tuvastatav muude tunnuste
kaudu, näiteks hääle, riietuse, asukoha, sündmuse asjaolude või muude salvestisel sisalduvate
andmete põhjal.
Tööülesandeid täitva inimese filmimisel ja avaldamisel tuleb arvestada, et avalikus kohas
töötamine ei tähenda isiklike õiguste täielikku puudumist. Ehkki avalikus ruumis või
klienditeeninduses viibiva töötaja talumiskohustus võib teatud juhtudel olla kõrgem (nt võimalik
avalik huvi teenuse kvaliteedi või seaduserikkumise fikseerimiseks), ei anna see automaatset
õigust salvestist ilma õigusliku aluseta sotsiaalmeedias avaldada.
3 KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.
3 (3)
Alaealiste isikuandmete töötlemisel tuleb arvestada, et nende andmed vajavad erilist kaitset, kuna
lapsed ei pruugi täielikult mõista andmetöötlusega kaasnevaid riske, tagajärgi ja kaitsemeetmeid.
Töötlemise õiguspärasuse hindamisel tuleb arvesse võtta lapse vanust, küpsust, töötlemise
eesmärki, avaldamise mõju lapsele ning lapse parimaid huve. Kui töötlemise õigusliku alusena
tuginetakse nõusolekule, tuleb hinnata, kas nõusoleku tingimused4 on täidetud ning kas seda on
andnud selleks õigustatud isik (nt lapse vanem või eestkostja).
Õigustatud huvile tuginemisel tuleb muu hulgas hinnata, kas avaldamine on taotletava eesmärgi
saavutamiseks vajalik ning kas filmija huvi kaalub konkreetses olukorras üles filmitava isiku
õigused ja huvid.
Ajakirjandusliku eesmärgi erandi kohaldamine sõltub tegevuse tegelikust eesmärgist ja sisust.
Pelgalt asjaolu, et isik nimetab ennast sisuloojaks, avaldab sisu sotsiaalmeedias või et avaldatud
videol on suur vaatajaskond, ei võimalda automaatselt järeldada, et tegemist on ajakirjanduslikul
eesmärgil toimuva andmetöötlusega. Ajakirjandusliku eesmärki erandi kasutamiseks peavad
esinema IKS §-s 4 sätestatud eeldused.
IKÜM-it ei kohaldata, kui füüsiline isik töötleb isikuandmeid eranditult isiklike või koduste
tegevuste käigus5. Euroopa Kohtu praktika kohaselt6 tuleb seda erandit tõlgendada kitsalt. Kui
salvestis laaditakse üles avalikule sotsiaalmeedia platvormile või piiramata juurdepääsuga
kontole, tehes andmed kättesaadavaks määramatule hulgal inimestele, ei ole tegemist eranditult
isikliku või koduse otstarbega. Isikliku kasutamise erand saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui
salvestise jagamine on selgelt piiratud kitsa ja tegeliku isikliku suhtlusringiga, näiteks privaatne
konto, mida jälgib vaid tegelik sõprade ja lähedaste ring.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
4 Nõusoleku tingimused on sätestatud IKÜM artiklis 7. 5 IKÜM art 2 lg 2 p c 6 Vt nt kohtuotsused Lindqvist, C-101/01 ja Ryneš, C-212/13, vt ka Euroopa Andmekaitsenõukogu (EDPB) suuniseid 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmete abil.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|