Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 09.10.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Carmen Lind

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26231502639

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS §-d 121 lg 2 p 2, 3 ja 120 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx (ik xxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 05.11.2025, 19.12.2025, 04.07.2026, 20.07.2026

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi 26231502639, milles Xxxx Xxxxx

kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese

tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes

ja korduvalg ning KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese

tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse

täideviimist.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjaliga, analüüsinud kuriteo toimepanija isikut, tema

käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet ning võtnud arvesse kannatanu seisukohta

ja asjaolu, et isik on kannatanule kahju hüvitanud, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik

ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal on

isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa

öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10, p 34, EIKo 21.06.2016

Lähteenmäki vs Eesti, p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:

1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja

on tasunud (tasub) kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatava nõusolek.

Käesoleva kriminaalasja esemeks on KarS §-de 121 lg 2 p 2,3 ja 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7).

KarS § 121 lg 2 p 2,3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus ning KarS § 120 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud

rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse

esemeks teise astme kuriteod, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse

alammäära.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Isiku süü suuruse kindlaks määramisel tuleb

lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis puudutavad konkreetset süütegu. Riigi peaprokuröri

oportuniteedijuhise kui ka KrMS § 202 kommentaaride kohaselt tuleb süü suuruse hindamisel võtta

aluseks KarS-s toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatut. Käesoleval juhul ei ole kahtlustatava

süü suur. Kahtlustatav on toimepandut kahetsenud ning hüvitanud vabatahtlikult kannatanule

tekitatud kahju, mis on KarS § 57 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt karistust kergendavad asjaolud. Süü suuruse

hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse

alammäära.

Kahtlustatav on kannatanule hüvitanud tsiviilhagis nõutud kahju summas 3321,65 eurot ning

nõustunud tasuma riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 133,92 eurot.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja selle

järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks ei esine käesoleval juhul sellist eripreventiivset

vajadust, mis tingiks Xxxx Xxxxx kriminaalkorras karistamise. Isikul ei ole kehtivaid kriminaal- ega

väärteokaristusi. Samuti ei ole Xxxx Xxxxx osas õiguskaitseasutustele laekunud informatsiooni, et ta

oleks jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Ka ei ole tema suhtes varasemalt kohaldatud

KrMS §-e 202, 203 või 2031, s.t menetlust oportuniteedi korras lõpetatud. Kuigi Xxxx Xxxxx

kahtlustatakse käesolevas kriminaalasjas korduvas lähisuhtevägivallas ja ähvardamises sama

kannatanu suhtes, tuleb arvestada, et poolte lähisuhe on praeguseks lõppenud, nad elavad eraldi ning

isik on kannatanule tekitatud kahju hüvitanud. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul piisav

eripreventiivne mõju saavutatav kriminaalmenetluse kui sellise ning isikule pandavate kohustuste

koosmõjus. Isikut kohustatakse mitte toime panema uusi isikuvastaseid kuritegusid, mitte lähenema

kannatanule ega tema lähedastele ning hoiduma nendega suhtlemisest, tasuma kriminaalmenetluse

kulud ja osalema vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustamisel. Nimetatud kohustused on

suunatud ühelt poolt kannatanu turvalisuse tagamisele ja uute konfliktsete olukordade vältimisele

ning teiselt poolt isiku vägivaldse käitumise põhjuste ja mustrite teadvustamisele ja muutmisele.

Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole

oodatav avalikkuse eriline usaldus.

Kahtlustatava kriminaalvastutustele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

kahtlustatav kuulati üle ning isik on võtnud mitu eripreventiivse mõjuga kohustust. Riik on niisiis

isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt reageerinud ja suunanud ta õiguskuulekale

teele tagasi. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse

kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline

vajadus puudub.

Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et kahtlustatava süüd võib pidada väikseks ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi puudub. Üldpreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt ei ole isiku kohtulik karistamine vajalik ja tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei

ole vajalik rakendada kohtulikku karistust ning piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate

kohustuste määramisest. Seega on antud kriminaalasjas võimalik lõpetada Xxxx Xxxxx suhtes

menetlus oportuniteedi põhimõtte alusel.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 2, 7 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasja nr 26231502639 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

Xxxx Xxxxx (tel: xxxxxxxx, e-post: [email protected], aadress: Xxxxx x-xx, Xxxxx) on

kohustatud:

• mitte toime panema uusi isikuvastaseid kuritegusid. Kohustuse täitmise tähtajaks

määrata 09.08.2027.

• hoiduma:

- kannatanule Xxxx Xxxxx ja tema lähedastele (emale Xxxx Xxxxx, lastele Xxxx

Xxxxx ja Xxxx Xxxxx) lähenemisest, sh isikute elukohtadele lähemal kui 50

meetrit ja avalikus kohas lähemal kui 10 meetrit. Juhul kui isik satub kannatanule

või tema lähedastele juhuslikult lähemale kui eelmainitud vahemaa, peab ta

kannatanut kõnetamata ja temaga kontakti loomata viivitamata eemalduma vähemalt

lubatud kaugusele. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 09.08.2027.

- kannatanu Xxxx Xxxxx ja tema lähedastega (ema Xxxx Xxxxx, laste Xxxx Xxxxxi

ja Xxxx Xxxxx) suhtlemisest vahetult ega ühegi sidevahendi kaudu (sh telefon, e-

post, sotsiaalmeedia). Samuti ei tohi Xxxx Xxxxx kasutada ühenduse võtmiseks

kolmandaid isikuid. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 09.08.2027.

• tasuma määratud kaitsja Xxxx Xxxxx tasu summas 133,92 eurot hiljemalt

09.12.2026.

Xxxx Xxxxx kohustub edastama prokurörile Carmen Lind kirjalikult e-posti aadressil

[email protected] hiljemalt 10.12.2026 maksekorraldusest koopia.

• ennast registreerima hiljemalt 21.10.2026 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast

loobumise toetamise teenuse nõustamisele (tel 660 6077;

[email protected]; Pille Alaver 58663185) ja osalema nimetatud

nõustamisel kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt

ette nähtud arv kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustamine

lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 09.08.2027.

Xxxx Xxxxx kohustub teavitama prokuröri Carmen Lind kirjalikult e-posti aadressil

[email protected] hiljemalt 21.10.2026 nõustajaga ühenduse võtmisest.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-R plaat ja 3 DVD-

R plaati jätta arhiveerimisel materjalide juurde.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud:

- kannatanu Xxxx Xxxxx on esitanud tsiviilhagi summas 3321,65 eurot, mille Xxxx Xxxxx

on talle hüvitanud.

- määratud kaitsja Xxxx Xxxxx tasu summas 133,92 eurot, mille Xxxx Xxxxx tasub

hiljemalt 09.12.2026.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata/edastada: kannatanule Xxxx Xxxxx, kahtlustatavale Xxxx Xxxxx ja tema

kaitsjale Xxxx Xxxxxle.

8. Kuivõrd kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus

kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris.

10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Carmen Lind

abiprokurör

[email protected]

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud määratud kohustuste

mittetäitmise tagajärgi.

Xxxx Xxxxx

kahtlustatav