| Dokumendiregister | Harju Maakohus |
| Viit | 6-3/26-1962-2 |
| Registreeritud | 09.10.2026 |
| Sünkroonitud | 12.10.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüsimine (alates 2025) |
| Sari | 6-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 6-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Estra Lutus (Harju Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee
Arvamus võlaõigusseaduse ning
võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku
üldosa seaduse ja rahvusvahelise
eraõiguse seaduse rakendamise seaduse
muutmise seadusele (uue
tootevastutuse direktiivi ülevõtmine)
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust võlaõigusseaduse ning võlaõigusseaduse,
tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse
muutmise seadus (uue tootevastutuse direktiivi ülevõtmine).
Eelnõuga tutvumise järgselt laekus arvamusi mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult. Esmalt
sooviks märkida, et eelnõu seletuskiri on kahetsusväärse kvaliteediga.
Tootjavastutuse sätted puudutavad kõiki tarbijaid ning ettevõtjaid, ka paljusid väikeettevõtjaid.
Eelnõu tekst ja seletuskiri peaksid tarbijaõiguseid puudutavas osas olema kõrvalise juriidilise
abita arusaadavad kõigile, kes soovivad seaduskuulekalt tegutseda. Eelnõu seletuskiri võiks olla
„aabitsaks“ kõigile asjast puudutatutele.
Seletuskiri tsiteerib suures ulatuses vaid direktiivi põhjendusi, viitab mitmetele EL
õigusaktidele ilma neid lahti seletamata ning esitatud selgitused on sisuliselt lihtsalt sätte
kordused või ümbersõnastused. Seletuskirjas puuduvad valdavalt asjakohased näited, laused on
lohisevad ja pikad. Näitena võiks tuua leheküljel 12 eelviimase lõigu, kus üks lause on 14 rida
pikk või leheküljel 13 asuva alt kolmanda lõigu, mis on üheksa rida pikk.
Teie 29.09.2026 nr 8-1/7028-1
Meie 09.10.2026 nr 6-3/26-1962-2
Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu sisu osas esitame samuti tähelepanekuid. Eelnõu seletuskirjas esitatakse väide, et VÕS
§ 1061 lg 1 ei vaja täiendamist direktiivi art 6 lg 1 p a valguses, sest tervisekahjustus hõlmab
endas ka vaimse tervise kahjustust. Kohtunike kogemusele tuginedes saab väita, et
pahatahtlikult võib vaimse tervise kahjustust liigselt laiendavalt tõlgendada ning vajalik oleks
siiski rõhutada vaimse tervis kahjustuste puhul meditsiiniliselt tunnustatud ja tõendatud kahju.
Näiteks on menetlusosalised vaimse tervise kahjustuse tõestusena käsitlenud šamaani või
selgeltnägija külastust, rituaalide läbimist jms.
Kohtunikud avaldasid arvamust, et seaduse tekstis tuleks vältida tarbetute ülemärkega sätete
kasutamist. Eelnõu kohaselt tunnistatakse VÕS § 1062 kehtetuks ning kehtestatakse sisuliselt
sama eesmärgiga uus, ülamärkega säte 10621. Kohtunike hinnangul oleks kasutajasõbralikum
kehtestada § 1062 uues sõnastuses.
Kohtunike hinnangul võiks seletuskiri sisaldada rohkelt näiteid, mis aitaks tarbijal ja ettevõtjal
seaduse muudatusi tõlgendada ja arusaadavaks teha. Elulisi näiteid võiks esitada näiteks eelnõu
VÕS § 10621 lg 4 olulise muudatuse ja § 1063 lg 14 kohta, mitte piirduda üksnes võimalike
õigusaktide nimetamise või abstraktsete üldistustega.
Tõendite esitamise regulatsioon tuleb kehtestada menetlusseaduses. Seletuskirjas puudub
sisuline põhjendus ja analüüs selle kohta, miks kehtestatakse menetlusõiguslik regulatsioon
lihtseaduses. Menetlusõiguse sätted peavad olema kehtestatud konstitutsioonilise seadusega PS
§ 104 p 14 kohaselt, olenemata sellest, millises õigusaktis need on. Seletuskirja väide, et
menetlusseadusega ei ole võimalik kehtestada kitsaid erisusi, ei ole tõsiseltvõetav. Kohtunike
arvates ei ole erisätete kehtestamine vajalik, sest tõendite esitamise sätted tsiviilkohtumenetluse
seadustikus võimaldavad poole taotlusel tõendeid koguda ning tõendite kogumine tugineb
poolte tõendamiskoormusele. Menetlusnormid kehtestavad ka ärisaladuse kaitse võimaluse
ning tõendite väljanõudmise proportsionaalsuse kriteeriumi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kai Härmand
osakonnajuhataja
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|