Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

09.10.2026 nr 9-3/2026-043

AS ELVESO ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika kooskõlastamine

Aktsiaselts ELVESO taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning otsustab metoodika

täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma veebilehel

(ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: „AS ELVESO ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika“ kolmel

leheküljel.

Liina Kalm

[email protected]

2 (6)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud liitumistasu

arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja 23

sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

AS ELVESO osutab veeteenust Harjumaal Rae valla järgmistes asulates: Assaku ja Peetri alevikus,

Järveküla ja Rae külas Tallinna ja ümbruse reoveekogumisalal, Jüri ja Lagedi alevikus, Karla,

Kopli, Lehmja, Pildiküla, Vaskjala ja Ülejõe külas Pirita jõe reoveekogumisalal, Vaida alevikus,

Vaidasoo ja Suuresta külas Vaida reoveekogumisalal, Aaviku külas, Vana-Aaviku

reoveekogumisalal ning Kadaka, Tuulevälja, Pajupea, Soodevahe ja Patika külas, mis asuvad

väljaspool reoveekogumisala.

AS ELVESO on määratud vee-ettevõtjaks: Rae valla Peetri tegevuspiirkonnas Rae Vallavolikogu

09.12.2008 otsusega nr 474 (muudetud 18.12.2018 otsusega nr 66); Rae valla Pirita-Jõe

tegevuspiirkonnas Rae Vallavolikogu 09.12.2008 otsusega nr 475 (muudetud 16.04.2019 otsusega

nr 81); Rae valla Vaida tegevuspiirkonnas Rae Vallavolikogu 09.12.2008 otsusega nr 476; Rae valla

Patika tegevuspiirkonnas Rae Vallavolikogu 15.10.2013 otsusega nr 498.

AS ELVESO soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS § 21 lg

3 alusel esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet

võtab AS ELVESO metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s kajastatu.

2. Menetlusosaline

AS ELVESO (registrikood 10096975; asukoht Ehituse 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa)

põhitegevusalaks äriregistri andmetel on kanalisatsioon ja heitveekäitlus ning lisategevusaladeks

veekogumine, -töötlus ja -varustus; veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus, remont ja hooldus;

auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus,

remont ja hooldus; vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus; enda või renditud kinnisvara

üürileandmine ja käitus; elektrienergia jaotus; elektrienergia müük ja muu jäätmete kõrvaldamine.

3. Menetluse käik

18.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS ELVESO taotlus metoodika kooskõlastamiseks.

AS ELVESO kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Sissejuhatus

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

3 (6)

4. Metoodika osa „1. Sissejuhatus“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Sissejuhatus“.

4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Punktis 1.1. esitatud sõnastust peab

Konkurentsiamet põhjendatuks tuginedes ÜVVKS § 6 lg 1, milles on sätestatud, et vee-

ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks. ÜVVKS § 10 lg 1 järgi on ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenus (ka veeteenus) tarbija joogiveega varustamine kuni

liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse

korral puhastamine. Lisaks on AS ELVESO täpsustanud, et on vee-ettevõtjaks määratud

kohaliku omavalitsuse volikogu poolt, mis on tõene informatsioon (vt otsuse p 1).

4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Liitumistasu on õigus võtta vaid

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on

põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid

nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.

4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.3. kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja

tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud

küsimustes.

4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.4. kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete seaduse

§ 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks teostatavate

tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele tagatud

riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja

läbipaistvatel alustel.

4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5:Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.5. kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid

tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse kohtlemise

põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.

4.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.6: Vee-ettevõtjal on õigus nõuda

tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi

muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning vee-ettevõtjal

kaasnevad nende muudatustega kulutused ÜVK ümberehitustöödele. Selliste ehitustööde

hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine (ÜVVKS § 22 lg 6). Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.6. kajastatut, kuna see annab tarbijale selguse, milliste

põhimõtete järgi arvutatakse liitumistasu liitumispunkti likvideerimisel või tarbimiskoha

liitumistingimuste muudatustega seotud ümberehitustöödel.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1:Arendamiskomponent on üks liige

liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20

lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis

4 (6)

on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22

lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskomponent

kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks

ÜVK-ga. Samas ei tohi kulu üheaegselt sisalduda arendamiskomponendis ja olla kaetud

ühendustasuga.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“

definitsiooni.

5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.2: Liitumistasuga tagatakse ÜVK

arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus

sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste teine

lause kirjeldab sõnadega liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab

põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.3:Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.3. põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on läbivalt kasutusel ning ÜVK-d

arendatakse üldjuhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgi (ÜVVKS § 16

lg 1), milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.

5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.2. põhjendatuks, kuna mõiste „Liituja“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning

kasutatud sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.

5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Liitumistasu sisaldab

arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Liitumistasu

peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1). Seega on

oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (liitumistasu arvestusaluse)

määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur osa

arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga.

Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas

ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.

Metoodikas on AS ELVESO arendamiskomponendi jagamise alusena ehk liitumistasu

arvestusalusena näinud ette maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Konkurentsiamet peab

põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena maksimaalset vooluhulka

(liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel

klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud liitumistasu

arvestusaluse ulatuses.

Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse

mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik

sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi

teenust ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on

piisavalt pikk periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab AS

ELVESO metoodika punktis 2.5. nimetatud liitumistasu arvestusalus (liiter/sekund ehk l/s)

selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava teenuse tarbimise taset ehk on selge alus

arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s kasutusel hoone veevärgi standardis

EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Liitumistasu

arvestusalus“ definitsiooni.

5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6:Mõiste „Peatorustik“ defineerimine

on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktides 2.9. ja 2.10.

5 (6)

kajastatut. Lisaks selgitab see mõiste, et peatorustikule tehtavaid kulutusi ei ole põhjendatud

kajastada ühendustasu all, sest tegemist ei ole ainult ühe konkreetse tarbimiskoha liitmise

tarbeks rajatud torustikuga.

5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.7: Mõiste „Summaarne liitumistasu

arvestusalus“ defineerimine on põhjendatud, kuna see on liitumistasu arvutamise valemi üks

komponent ning selgitus aitab mõista valemi rakendamist.

5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.8. põhjendatuks, kuna mõiste „Tarbimiskoht“ on metoodikas läbivalt kasutusel

ning kasutatud sõnastus põhineb ÜVVKS-i §-l 8.

5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.9:Liitumistasuga tagatakse

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS §

20 lg 3 p 2). Põhjendatud on ka peamiste ühendamiseks vajalike kulude (liitumispunkti

väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu)

nimetamine, kuna see annab liituva tarbimiskoha omanikule ettekujutuse, mida ühendustasu

sisaldab. Ühendamiseks vajalikud kulud koos moodustavad ühendustasu. ÜVVKS § 20 lg 3

p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.

5.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Konkurentsiamet loeb mõiste

„Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS §

20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et ühendustoru on toru,

mis jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.6. nimetatud peatorustiku vahele.

5.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse metoodikas

ÜVVKS-is kasutatavaid mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1:Vee-ettevõtja võib võtta

liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1). Metoodika

mõistes „ühendustasu“ on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks vajalikud kulud.

Metoodika punktis 3.1. on AS ELVESO esitanud loetelu kuludest, mis võivad samuti olla

vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab metoodika punkt 3.1. liitujale

lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks vajalikud ja sisalduda

liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.1.

6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Liitumistasu arvutamise metoodika

peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega

on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa.

Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu

arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu

arvestusalusega.

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest, mis

on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal

tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub jagamisele vaid nende

tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskomponent)

tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamiskomponendi jagamine

tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa moodustab konkreetse tarbimiskoha

6 (6)

liitumistasu arvestusalus kõikide vastava arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade

liitumistasu arvestusaluste summast ehk summaarsest liitumistasu arvestusalusest.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses. AS

ELVESO metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20

lg 3, mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja

tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.

6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3:Konkurentsiamet peabmetoodika

punkti 3.3. põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse

põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse

vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust liitumistasu, et vältida

tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse liitumistasu väljaarvutamiseks, mis

kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4:Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 3.4. põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 3.

6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Vee-ettevõtjal on õigus nõuda

tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi

muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning vee-ettevõtjal

kaasnevad nende muudatustega kulutused ÜVK ümberehitustöödele. Selliste ehitustööde

hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine (ÜVVKS § 22 lg 6). Eelneva põhjal peab

Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.5. põhjendatuks.

6.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile3.6: Konkurentsiamet peabmetoodika

punkti 3.6. põhjendatuks, sest see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lg-l 2. Põhjendatud on ka

täiendus, et liitumistasu võib kujuneda nulliks, kui ÜVK on välja ehitatud ainult tagastamatu

abi korras saadud rahalistest vahenditest.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1:ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab

liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja

ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika

punktis 4.1. kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg-s 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal peab

Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.

7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb metoodika

punktis 4.2. esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg 2 kajastatul.

Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna see tugineb

raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.

7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3:Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 4.3. esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse

§-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse

näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies

ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta

jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile

viiele algsele liitujale.

1

AS ELVESO ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU

ARVUTAMISE METOODIKA

1. Sissejuhatus

1.1. AS ELVESO (edaspidi ka vee-ettevõtja), registrikoodiga 10096975, on kohaliku

omavalitsuse volikogu poolt määratud vee-ettevõtja, kes varustab tarbijaid joogiveega kuni

liitumispunktini ning võtab liitumispunktist vastu tarbija reo- või sademevee ja vajaduse

korral puhastab selle.

1.2. Metoodika on mõeldud rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus AS ELVESO on

määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.

1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast

ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral

keskkonnasäästlikke lahendusi.

1.4. Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel kasutab vee-

ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste

võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

1.5. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade liitumisel võrdse kohtlemise põhimõtet,

pidades silmas, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

1.6. Metoodika põhimõtteid rakendatakse ka tarbimiskoha liitumispunkti likvideerimisel ning

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või

tema tegevuse tõttu, millega kaasnevad ÜVK-s tehtavad tööd.

2. Mõisted

2.1. Arendamiskomponent – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega

seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud kulud, mis ei ole kaetud

ühendustasuga.

2.2. Arendamistasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha liitmiseks vajalikud ÜVK

arendamise kulud. Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse

liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha

liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.2 valemit).

2.3. Arenduspiirkond – ÜVK arendamise kava kohane tarbimiskoha liitumisega seostatav

piirkond.

2.4. Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni

ÜVK-ga või muuta liitumistingimusi (liitumispunkti tehnilise lahenduse muutmine,

liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise aluseks oleva maksimaalse

vooluhulga muutmine, täiendava liitumispunkti rajamine), millega kaasnevad vee-

ettevõtjale kulutused.

2.5. Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud

tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja

arendamistasu.

2

2.6. Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse detailplaneeringu ala või rohkem kui ühe

tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.

2.7. Summaarne liitumistasu arvestusalus – arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade

liitumistingimustes ja/või liitumislepingutes sätestatud maksimaalsete vooluhulkade summa

(liiter/sekund).

2.8. Tarbimiskoht – kinnisasi, mille veevärk ja kanalisatsioon ühendatakse ÜVK-ga tarbija

veega varustamiseks ühisveevärgist ja/või reo- või sademevee ärajuhtimiseks

ühiskanalisatsiooni

2.9. Ühendustasu – liitumistasu osa, millega tagatakse tarbimiskohtade veevärgi ja

kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktides. Ühendustasu on seotud

konkreetsete tarbimiskohtadega, st tagab üksnes liidetavate tarbimiskohtade, mitte

piirkonna, ühendamise ÜVK-ga. Ühendustasu arvutamise aluseks olevateks kuludeks

võivad olla liitumispunktide ja ühendustorude (koos vajalike seadmetega)

ehitamiseks/ümberehitamiseks tehtud kulud: projekteerimiskulud, projekti kooskõlastamise

kulud, ehitus- ja materjalide kulud, ühendustööde kulu liitumispunktidega, teiste

kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, tänavate sulgemise kulud, teekatte ja haljastuse

taastamise kulud, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt

seostatavad liitumispunktide ja ühendustorude rajamisega.

2.10. Ühendustoru – torustik peatorustikust kuni liitumispunktideni, koos selle juurde kuuluva

armatuuri ja muude torustiku toimimiseks vajalike osade ja seadmetega.

2.11. Muudel juhtudel kasutatakse metoodikas ÜVVKS-s kasutatavaid mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1. Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad eelkõige olla:

projektijuhtimise ja hangete teostamise kulud, projekteerimiskulud, omanikujärelevalve

kulud, ehitus- ja materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmise kulud, kulud

tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse

taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt

seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi

korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt)

saadud rahalistest vahenditest teostatud investeeringuid. Liitumistasu ei sisalda

tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni väljaehitamise kulusid.

3.2. Liitumistasu arvutamise valem:

LT = AT + ÜT = AK / X × X1 + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

AT – arendamistasu;

ÜT – ühendustasu;

AK – arendamiskomponent;

Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s);

X – summaarne liitumistasu arvestusalus (l/s).

3.3. Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel

on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust

3

liitumistasu, kui täpse liitumistasu väljaarvestamise kulud võivad osutuda ebamõistlikult

keeruliseks.

3.4. Kui ÜVK arendamine toimub ÜVK kava väliselt liituja taotluse alusel ja kokkuleppel vee-

ettevõtjaga, arvutatakse liitumistasu kõikide vee-ettevõtja põhjendatud kulutuste alusel, mis

on otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks (s.h muudatused veetöötlusjaamas

ning reoveepuhastusjaamas ja pumplates).

3.5. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu ka juhul, kui tarbimiskoha veevärgi või

kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse

muutumise tõttu ning ÜVK-s on seetõttu vaja teha ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-

ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde hulka kuuluvad ka liitumispunkti likvideerimine

või ümberehitus.

3.6. Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest

vahenditest, siis arvatakse tagastamatu abi korras saadud rahaliste vahendite eest tehtud

kulutused liitumistasust maha. Kui ÜVK ehitatakse välja ainult tagastamatu abi korras

saadud rahalistest vahenditest, võib liitumistasu kujuneda nulliks.

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1. Kui ÜVK on ehitatud üksnes tarbimiskoha jaoks, mille omanik on tasunud liitumistasu

liitumiseks tehtud kulutuste eest täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud teada piirkonnas

teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul täiendavalt uusi tarbimiskohti,

teeb vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue tarbimiskoha liitumist eelnevalt

liitumistasu tasunud isikule tagasiarvestuse.

4.2. Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse tehtud kulutustest ja

liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud

kulumit, s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti

summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3. Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu tagastamine

kõigile isikutele, kelle tasutud liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies

ulatuses.