Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 15.03.2024, Võru

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Merilaine

Ametiasutuse nimi: MARP I osakond

Kriminaalasja number: 23261050279

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi: XXXXXXXXXX XXXX

Kriminaalasjas nr 23261050279 alustati Võru Linnavalitsuse kuriteoteate alusel menetlust

24.05.2023 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et XXXXXXXXXX XXXX on kehaliselt

väärkohelnud enda alaealist kasulast XXXXXX XXXX-i.

Kohtueelse menetluse käigus on tõendamist leidnud, et 2023. a jaanuaris õhtusel ajal lõi

XXXXXXXXXX XXXX oma elukohas Võru linnas asuvas korteris 5-aastast poega

XXXXXX XXXX-i ühe korra käega vastu nägu, millega põhjustas XXXXXX XXXXX-le valu

ja XXXXXX XXXX hakkas nutma. Löömist nägi pealt XXXXXXXXXX XXXX-i elukaaslane

ja XXXXXX XXXX-i ema XXXX XXXX. Lisaks lõi XXXXXXXXXX XXXX 2023. a

aprillikuus maja hoovis oma poega XXXXXX XXXX-i ühe korra käega kehasse, millega

põhjustas XXXXXX XXXX-le valu ja XXXXXX XXXX hakkas nutma. Löömist nägi pealt

naaber XXXX XXXX, kelle sõnul ärritus XXXXXXXXXX XXXX auto juures askeldanud

XXXXXXX peale ja lõi teda käega kehasse, misjärel jooksis XXXXXX XXXX nuttes tuppa

ning XXXX XXXX tegi XXXXXXXXXX XXXX-le märkuse, et nii ei tehta.

XXXXXXXXXX XXXXX selle peale XXXX XXXX-le midagi ei vastanud.

Samuti on tõendamist leidnud, et 2023. a maikuu keskpaigas lõi XXXXXXXXXX XXXX oma

elukohas Võru linnas asuvas korteris ühe korra käega näkku 14-aastast kasutütart XXXXXX

XXXX-i, kuna teda ärritas, et XXXXXX XXXX kuulas liiga valjult muusikat.

17.05.2023 pöördus XXXX XXXX abi saamiseks Võru Linnavalitsuse lastekaitseametniku

poole ja palus XXXXXXXXXX XXXX-il korterist lahkuda. XXXX XXXX ja

XXXXXXXXXX XXXX olid selleks ajaks koos elanud kaheksa aastat ning perekonda

kuulusid nende ühine poeg XXXXXX XXXX ja XXXX XXXX-i tütar XXXXXX XXXX.

Käesolevaks ajaks on perre sündinud ka poeg XXXX XXXX. Kriminaalasjas kogutud

tõenditest nähtuvalt on kannatanud erivajadusega ning kahtlustatav XXXXXXXXXX

XXXXX-l on diagnoositud vaimupuue.

Lastekaitseametniku ütlustest nähtuvalt tuli 17.05.2023 XXXX XXXX etteteatamata koos

naabrinaisega tema juurde ja rääkis, et XXXXXXXXXX XXXX lööb lapsi ja ta soovib mehest

lahku minna. XXXX XXXX nuttis väga palju ja ütles, et olukord ei saa niimoodi jätkuda.

XXXX XXXX rääkis, et XXXXXXXXXX oli last XXXXXX-i vastu nägu löönud ja tüdrukul

oli huul natukene katki ning verine olnud. Lisaks tuli XXXX XXXX-i jutust välja, et

XXXXXXXXXX on ka varasemalt lapsi löönud. Kui XXXX XXXX enda mure ära rääkis, siis

lepiti kokku, et XXXX paneb XXXXXXXXXX asjad kokku ja palub tal lahkuda, kuna

XXXXXXXXXX-l on ka teine elamiskoht. K.Tähevälja ütlustest nähtuvalt on XXXX XXXX

2

inimene, keda peab peaaegu kõiges juhendama, kuid samas on ta koostööaldis ja otsekohene.

Samal päeval kutsus K.Täheväli XXXXXXXXXX XXXX-i vestlusele. XXXXXXXXXX tuli

kohale ning kui talle räägiti toimunust, siis oli see tema jaoks üllatus, sest ta ei teadnud, et

XXXX tahab lahku minna, pealegi oli neil kolmas laps sündimas. Laste suhtes vägivalla

kasutamist XXXXXXXXXX XXXX eitas, tunnistades ühel korral kogemata XXXXXX-le

küünarnukiga vastu lõuga minemist. Eeltoodu nähtub ka STAR väljavõttest.

Kriminaalmenetluse käigus on XXXXXXXXXX XXXX kuulatud kahtlustatavana üle KarS §

121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise

kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja

korduvalt, millise kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

kuni viieaastane vangistus.

Kriminaalasja materjalid on saabunud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223

lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks,

kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des

200-2052 toodud alustel ja korras.

Alaealiste kannatanute XXXXXXX XXXX-i ja XXXXXX XXXX-i seaduslik esindaja XXXX

XXXX avaldas 08.03.2024 prokurörile, et ei soovi XXXXXXXXXX XXXX-i kriminaalkorras

karistamist, vaid soovib kriminaalasja kohtuvälist lahendamist ja XXXXXXXXXX XXXX-le

kohustuste määramist prokuratuuri poolt, et XXXXXXXXXX XXXX mõistaks, et on valesti

käitunud ja saaks abi. XXXX XXXX-i arvates võiks XXXXXXXXXX XXXX suunata

mingisse programmi, mis aitaks teda seoses viha juhtimisega, et ta ärritumisel ei käituks

vägivaldselt. XXXX XXXX-i sõnul elab XXXXXXXXXX XXXX käesoleval ajal tema ja

lastega samas korteris ning XXXXXXXXXX XXXX-i käitumine on muutunud pärast seda, kui

talle määrati uus ravim ning ta pole enam vägivaldselt käitunud. XXXXXXXXXX XXXX käib

tööpäeviti tööl kella kaheksast viieni. Alkoholi tarvitamisega XXXX XXXX-i sõnul

XXXXXXXXXX XXXX-l probleeme pole. XXXX XXXX-i sõnul saab ta vajadusel pöörduda

lastekaitsetöötaja poole ning toeks on ka XXXXXXXXXX XXXX-i isa.

XXXXXXXXXX XXXX-i isa XXXXX XXXX avaldas 13.03.2024 prokurörile, et eelmisel

aastal ärritus XXXXXXXXXX XXXX väga kergesti ja kui ta kuulis XXXX XXXX-lt, et

XXXXXXXXXX on laste suhtes vägivaldne olnud, siis rääkis ta sellest XXXXXXXXXX-ga

ja lisaks pöördus ta XXXXXXXXX-ga abi saamiseks psühhiaatri vastuvõtule. Pärast ravi

alustamist on XXXXXXXXXX XXXX-i käitumine muutunud ja ta on palju rahulikum. Samuti

on XXXXXXXXXX suhted lastega lähedased ja XXXXXX isegi helistab XXXXXXXXXX-

le tööle, et temaga rääkida.

Võru Linnavalitsuse vastustest nähtuvalt on Võru Linnavalitsusel kokkupuude perekonnaga

alates 2017. aastast. Perekond elab kolmetoalises korteris ja tuleb majanduslikult toime. Suhted

pereliikmete sõnul on olnud keerulised ning on olnud olukordi, kus XXXXXXXXXX XXXX

ei ela kodus. Perega on käesoleval ajal mitu korda nädalas kontaktis laste heaolu spetsialist, kes

hoiab olukorral silma peal. XXXXXXXXXX XXXX on avaldanud laste heaolu spetsialistile,

et sai ravimit ja tunneb ennast paremini. Etteteatamata koduvisiitide ajal on XXXXXXXXXX

XXXX olnud rahulik ja tegelenud lastega. XXXX XXXX on avaldanud laste heaolu

spetsialistile, et XXXXXXXXXX XXXX on olnud rahulikum ja ei karju enam kodus ning

tegeleb lastega (eriti palju XXXXXX-ga, keda võtab igale poole kaasa). Samuti on lapsed

avaldanud vestluse käigus laste heaolu spetsialistile, et isa enam ei karju ning pole füüsilist

vägivalda kasutanud.

Kahtlustatav XXXXXXXXXX XXXX avaldas 13.03.2024 prokurörile, et kahetseb

toimepandut ja tunnistas, et ärritus liiga kergelt. XXXXXXXXXX XXXX-i sõnul rohkem

midagi sellist ei kordu, kuna ta käib nüüd regulaarselt Jaansoni Psühhiaatriakeskuses vaimse

tervise õe juures ja tarvitab ravimeid ning seetõttu ei ärritu enam nii kergelt. XXXXXXXXXX

XXXXi sõnul on suhted pereliikmetega head ja tülisid pole rohkem olnud. Alates jaanuarist

3

elab ta taas XXXX ja laste juures. XXXXXXXXXX XXXX avaldas, et lapsed on tema jaoks

väga olulised ja ta tahab nendega koos olla. 5. oktoobril 2023 sündis neil XXXX-ga ka poeg

XXXX. XXXXXXXXXX XXXX-i sõnul saab ta aru, et tekkinud olukordi oleks saanud teisiti

lahendada.

Kahtlustatav XXXXXXXXXX XXXX andis 13.03.2024 nõusoleku kriminaalmenetluse

lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja nõustus osalema vägivallast loobumise toetamiseks Signe

Uustali nõustamisel ning tasuma kriminaalmenetluse kulud 43.20 eurot. XXXXXXXXXX

XXXX on teadlik tagajärgedest, mis saab siis, kui ta jätab talle määratud kohustused tähtaegselt

täitmata.

KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles

kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4

lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette

nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat.

Kriminaalasjas kahtlustatakse XXXXXXXXXX XXXX-i KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest näeb

karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Käesoleval juhul leiab prokurör, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on

selged ja võttes arvesse XXXXXXXXXX XXXX-i isikut ja kuritegude toimepanemise

asjaolusid, siis puudub käesoleval ajal kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi

ning kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku

menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud

kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see

oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü hindamisel

võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo

toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja suurust. XXXXXXXXXX XXXX tunnistab oma

süüd kuritegude toimepanemises, kahetsedes tehtut. Tegemist polnud ettekavatsetud

kuritegudega, vaid nendeni viis asjaolude kokkulangemine ja XXXXXXXXXX XXXX-i

emotsionaalne seisund kuriteo toimepanemise ajal. Kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi.

Lisaks mõistab XXXXXXXXXX XXXX, et ta käitus valesti ning on abi otsinud.

Karistusregistri andmetel pole XXXXXXXXXX XXXX-i kriminaalkorras karistatud ning tema

suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Seega on eeltoodu

alusel alust arvata, et XXXXXXXXXX XXXX on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud

vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust,

vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi

määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik

käesoleval juhul saavutada ilma XXXXXXXXXX XXXX-i kriminaalvastutusele võtmata.

Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige

kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused.

Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu

pandi toime elusfääris, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei

esine. Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamise vajaduse puudumine lähtub eelkõige

kahtlustatava senisest õiguskuulekast käitumisest ja kahetsusest. Käesoleval juhul on

karistusõiguslikku eesmärki võimalik saavutada XXXXXXXXXX XXXX-le kohustuste

määramisega. Kahtlustatav XXXXXXXXXX XXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel

4

võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 7 sätestatud kohustuse osaleda vägivallast loobumise

toetamiseks Signe Uustali nõustamisel, milleks tuleb tal Signe Uustaliga ühendust võtta

hiljemalt kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti on XXXXXXXXXX

XXXX nõustunud tasuma kriminaalmenetluse kulud 43.20 eurot.

Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus

lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör

kriminaalmenetluse oma määrusega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja § 206, ringkonnaprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23261050279 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXXXXXXXXX XXXX on kohustatud

● osalema vägivallast loobumise toetamiseks Signe Uustali nõustamisel nõustaja poolt

vajalikuks peetavas ulatuses, milleks tuleb tal Signe Uustaliga ühendust võtta hiljemalt kümne

päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest, et kokku leppida esmase kohtumise aeg.

Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 15.03.2025.

● tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 43.20 eurot. Tähtajaks määrata: 15.06.2024.

3. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-plaat,

millel kannatanute XXXXXX XXXX-i ja XXXXXX XXXX-i ülekuulamise videosalvestised,

jätta kriminaaltoimiku juurde.

4. Riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud

XXXXXXXXXX XXXX-i andmeid ei kustutata.

5. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi korras määratud kaitsja Otto Preemi tasu

osutatud õigusabi eest summas 43.20 eurot tasuda XXXXXXXXXX XXXX-il.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata edastada kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema

kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale. Koopia edastada

kuriteoteate esitanud Võru Linnavalitsusele, alaealiste kannatanute seaduslikule esindajale

XXXX XXXX-le, XXXXXXXXXX XXXX-le ja tema kaitsja Otto Preemile.

7. Määrus edastada teadmiseks Sotsiaalkindlustusametisse vägivallast loobumise

toetamise nõustajale Signe Uustalile, kes teavitab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri, kui

XXXXXXXXXX XXXX temale määratud kohustuse täitmisest hoidub või kui määratud

kohustus on täidetud.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Vabaduse 13, Võru linn.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Merilaine

ringkonnaprokurör