Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

07.10.2026 nr 9-3/2026-041

OÜ Pesulux ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika

kooskõlastamine

Osaühing Pesulux taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning otsustab metoodika

täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma veebilehel

(ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: „OÜ Pesulux ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika“ kolmel

leheküljel.

Liina Kalm

[email protected]

2 (7)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud liitumistasu

arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja 23

sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

OÜ Pesulux osutab võetud joogivee teenust Ida-Virumaal Jõhvi linnas. Reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenust Pesulux ei osuta. Jõhvi Vallavolikogu 16.01.2014 otsusega nr 26 on OÜ

Pesulux määratud vee-ettevõtjaks Jõhvi linna Pargi tänava, Narva mnt ja Puru tee piirkonnas.

ÜVVKS § 21 lg 3 tulenevalt esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab OÜ Pesulux metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s

kajastatu.

2. Menetlusosaline

OÜ Pesulux (registrikood 10632344, aadress Malmi 6a, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond,

41537. OÜ Pesulux põhitegevusalaks äriregistri kohaselt on tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja

puhastus ning lisategevusalaks veekogumine, -töötlus ja -varustus.

3. Menetluse käik

29.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Pesulux taotlus metoodika kooskõlastamiseks.

05.10.2026 esitas OÜ Pesulux digitaalselt allkirjastatud metoodika kooskõlastamiseks.

OÜ Pesulux kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Sissejuhatus

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

4. Metoodika osa „1. Sissejuhatus“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Sissejuhatus“.

4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Punktis 1.1. esitatud sõnastust peab

Konkurentsiamet põhjendatuks tuginedes ÜVVKS § 6 lg 1, milles on sätestatud, et vee-

ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks. ÜVVKS § 10 lg 1 järgi on ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenus (ka veeteenus) tarbija joogiveega varustamine kuni

3 (7)

liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse

korral puhastamine. Lisaks on OÜ Pesulux täpsustanud, et on vee-ettevõtjaks määratud

kohaliku omavalitsuse volikogu poolt, mis on tõene informatsioon (vt otsuse p 1).

4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Liitumistasu on õigus võtta vaid

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on

põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid

nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.

4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.3 kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja

tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud

küsimustes.

4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.4. kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete seaduse

§ 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks teostatavate

tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele tagatud

riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja

läbipaistvatel alustel.

4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5:Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.5. kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid

tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse kohtlemise

põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.

4.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.6: Vee-ettevõtjal on õigus nõuda

tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi

muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning vee-ettevõtjal

kaasnevad nende muudatustega kulutused ÜVK ümberehitustöödele. Selliste ehitustööde

hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine (ÜVVKS § 22 lg 6). Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 1.6. kajastatut, kuna see annab tarbijale selguse, milliste

põhimõtete järgi arvutatakse liitumistasu liitumispunkti likvideerimisel või tarbimiskoha

liitumistingimuste muudatustega seotud ümberehitustöödel.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1:Arendamiskomponent on üks liige

liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20

lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis

on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22

lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskomponent

kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks

ÜVK-ga. Samas ei tohi kulu üheaegselt sisalduda arendamiskomponendis ja olla kaetud

ühendustasuga.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“

definitsiooni.

4 (7)

5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.2: Liitumistasuga tagatakse ÜVK

arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus

sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste teine

lause kirjeldab sõnadega liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab

põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.3:Konkurentsiamet peab metoodika

punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on läbivalt kasutusel ning ÜVK-d

arendatakse üldjuhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgi (ÜVVKS § 16

lg 1), milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.

5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Liitumistasu sisaldab

arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Liitumistasu

peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1). Seega on

oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (liitumistasu arvestusaluse)

määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur osa

arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga.

Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas

ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.

Metoodikas on OÜ Pesulux arendamiskomponendi jagamise alusena ehk liitumistasu

arvestusalusena näinud ette maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Konkurentsiamet peab

põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena maksimaalset vooluhulka

(liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel

klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud liitumistasu

arvestusaluse ulatuses.

Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse

mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik

sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi

teenust ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on

piisavalt pikk periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab

OÜ Pesulux metoodika punktis 2.4 nimetatud liitumistasu arvestusalus (liiter/sekund ehk

l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava teenuse tarbimise taset ehk on selge alus

arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s kasutusel hoone veevärgi standardis

EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Liitumistasu

arvestusalus“ definitsiooni.

5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5:Mõiste „Peatorustik“ defineerimine

on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktides 2.7 ja 2.8

kajastatut. Lisaks selgitab see mõiste, et peatorustikule tehtavaid kulutusi ei ole põhjendatud

kajastada ühendustasu all, sest tegemist ei ole ainult ühe konkreetse tarbimiskoha liitmise

tarbeks rajatud torustikuga.

5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.6: Mõiste „Summaarne liitumistasu

arvestusalus“ defineerimine on põhjendatud, kuna see on liitumistasu arvutamise valemi üks

komponent ning selgitus aitab mõista valemi rakendamist.

5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile2.7:Liitumistasuga tagatakse

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS §

20 lg 3 p 2). Põhjendatud on ka peamiste ühendamiseks vajalike kulude (liitumispunkti

väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu)

5 (7)

nimetamine, kuna see annab liituva tarbimiskoha omanikule ettekujutuse, mida ühendustasu

sisaldab. Ühendamiseks vajalikud kulud koos moodustavad ühendustasu. ÜVVKS § 20 lg 3

p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.

5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste

„Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS §

20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et ühendustoru on toru,

mis jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.5 nimetatud peatorustiku vahele.

5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse metoodikas

ÜVVKS-is kasutatavaid mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1:Liitumistasuga tagatakse ÜVK

arendamine ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga

liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3). ÜVK arendamise kulud on metoodika punktis 2.2

defineeritud arendamistasuna. Tarbimiskoha ühendamise kulud on metoodika punktis 2.7

defineeritud ühendustasuna. Metoodika punkt 3.1 väljendab ÜVVKS § 20 lg 3 mõtet

metoodikas defineeritud mõistete kaudu. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet

põhjendatuks metoodika punkti 3.1.

6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Metoodika mõistes „ühendustasu“

on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.2

on ettevõtja esitanud loetelu kuludest, mis võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha

liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab metoodika punkt 3.2 liituva tarbimiskoha omanikule

lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks vajalikud ja sisalduda

liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.

6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3:Tagastamatu abi korras ÜVK

väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha (ÜVVKS § 22 lg 2).

Metoodika punkt 3.3 järgi kajastab OÜ Pesulux liitumistasu arvutuses kõik liitumiseks

vajalikud kulud ja nende jagunemise erinevate rahastusallikate vahel. Selline esitus annab

liituva tarbimiskoha omanikule ülevaate kõigist liitumiseks vajalikest kuludest ning

kindluse, et tagastamatu abiga kaetud kulutused on liitumistasust maha arvatud. Eelneva

põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.3.

6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4:Metoodika punkt 3.4. selgitab, et

arendamistasu on seotud kas konkreetse arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga

liitmiseks tehtavate kuludega või ka mitme erineva arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks

tehtavate kuludega. Liitumistasu arvutamisel tuleb võtta arvesse kõik tarbimiskoha

liitmiseks ja seal veeteenuse tagamiseks vajalikud kulud. Sellised kulud võivad olla samal

ajal vajalikud ka teiste arenduspiirkondade ÜVK-ga liitmiseks. Eelneva põhjal peab

Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.4.

6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Metoodika punkt 3.5 täiendab

mõiste ühendustasu sõnastust ja kordab üle, et ühendustasusse arvatakse ainult konkreetse

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmiseks vajalikud kulud. Eelneva põhjal

peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.5.

6 (7)

6.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile3.6: Liitumistasu arvutamise metoodika

peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega

on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa. Metoodika punkti 3.1. järgi

koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda väljendab ka punktis 3.6.

esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu

arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu

arvestusalusega.

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest, mis

on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal

tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub jagamisele vaid nende

tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskomponent)

tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamiskomponendi jagamine

tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa moodustab konkreetse tarbimiskoha

liitumistasu arvestusalus kõikide vastava arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade

liitumistasu arvestusaluste summast ehk summaarsest liitumistasu arvestusalusest.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses. OÜ

Pesulux metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg

3, mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja

tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.6.

6.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile3.7: Konkurentsiamet peabmetoodika

punkti 3.7. põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse

põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse

vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust ühendustasu, et vältida

tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse ühendustasu väljaarvutamiseks, mis

kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

6.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile3.8: Konkurentsiamet pidas

põhjendatuks metoodika punkti 3.4, mille alusel võib arendamistasu olla seotud ka mitme

erineva arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks tehtavate kuludega. Metoodika punkt 3.8

selgitab, et mitme erineva arenduspiirkonna liitmiseks vajalike ÜVK rajamise kulude

jagamisel võetakse arvesse kõigi nende piirkondade tarbimiskohtade liitumistasu

arvestusalused ja kasutatakse liitumistasu arvutamise valemit. Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punkti 3.8, kuna see selgitab, et liitumistasu arvutamise valemit

kasutatakse ühetaoliselt nii väiksema arenduspiirkonna kui ka mitme erineva

arenduspiirkonna arendustasu arvutamisel.

6.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile3.9: Metoodika punktis 3.9 on ettevõtja

kirjeldanud liitumistasu arvutamist olukorras, kus rajatav objekt on üheaegselt vajalik nii

olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kui ka uute tarbimiskohtade liitmiseks

ÜVK-ga. Liitumistasu arvutamise valemi põhimõtet üldistades tuleb tehtava kulutuse

jagamisel arvesse võtta kõik tarbijad ja tarbimiskohad, kelle jaoks see kulutus tehakse.

Seetõttu on põhjendatud, et osaliselt olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks

kasutatava objekti maksumusest osa katavad olemasolevad tarbijad. Sarnaselt liidetavate

tarbimiskohtadega, on olemasolevate tarbijate kaasamisel kulude jagamise aluseks nende

tarbijate maksimaalsed vooluhulgad kas liitumistingimustest ja/või liitumislepingust.

7 (7)

Jagamise tulemusel saadud arenduspiirkonnaga seotud kulutuse osa lisatakse arendamis-

komponendile ja kuulub selle kaudu jagamisele liidetavate tarbimiskohtade arendustasusse.

Jagamise tulemusel saadud olemasolevate tarbijatega seotud kulutuse osa saab vee-ettevõtja

taotleda ÜVK teenuse hinda. See on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg 1, sest ÜVK teenuse hinnaga

tagatakse olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkus ja toimepidevus ning ÜVK arendamise kava

kohased investeeringud, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS

§ 20 lg 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.9.

6.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile3.10:Konkurentsiamet peabmetoodika

punkti 3.10. põhjendatuks, kuna selles kajastub otstarbekuse põhimõte. Ebaotstarbekate ja

liitumistasu kasvu kaasa toovate kulutuste vältimiseks on põhjendatud liitumistasu

arvutamise valemis maksimaalsete vooluhulkade asemel kasutada mõnda muud näitajat, mis

konkreetse objekti puhul on asjakohane.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1:ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab

liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja

ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist.

Kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud

liitumistasust, siis on põhjendatud ülemäärase liitumistasu tagastamine, sest vee-ettevõtja

võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga. Seda väljendab metoodika punkt 4.1.1.

Metoodika punktis 4.1.2 kirjeldatud olukord on analoogne ÜVVKS § 23 lg 1 sätestatule.

Selle punktiga on selgitatud, et liitumistasu tagastatakse ka juhul, kui liitumiseks tehtud

kulutused on algselt täies ulatuses tasunud arenduspiirkonna tarbimiskohad ühiselt ning uute

liitujate lisandumisel tekib tagastamise kohustus vastavalt ÜVVKS § 23 lg-le 1.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.

7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb metoodika

punktis 4.2. esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg 2 kajastatul.

Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna see tugineb

raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.

7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3:Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse

§-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse

näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies

ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta

jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile

viiele algsele liitujale.

1

OÜ PESULUX ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. Sissejuhatus

1.1. OÜ Pesulux (edaspidi ka vee-ettevõtja), registrikoodiga 10632344, on kohaliku

omavalitsuse volikogu poolt määratud vee-ettevõtja, kes varustab tarbijaid joogiveega kuni

liitumispunktini ja/või võtab liitumispunktist vastu tarbija reo- või sademevee ja vajaduse

korral puhastab selle.

1.2. Metoodika on mõeldud rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus OÜ Pesulux on

määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.

1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast

ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral

keskkonnasäästlikke lahendusi.

1.4. Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel kasutab vee-

ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste

võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

1.5. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade liitumisel võrdse kohtlemise põhimõtet,

pidades silmas, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

1.6. Metoodika põhimõtteid rakendatakse ka tarbimiskoha liitumispunkti likvideerimisel ning

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või

tema tegevuse tõttu, millega kaasnevad ÜVK-s tehtavad tööd.

2. Mõisted

2.1. Arendamiskomponent – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega

seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud kulud, mis ei ole kaetud

ühendustasuga.

2.2. Arendamistasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha liitmiseks vajalikud ÜVK

arendamise kulud. Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse

liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha

liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.6 valemit).

2.3. Arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 13 sätestatud

ÜVK arendamise kava kohane tarbimiskoha liitumisega seostatav piirkond.

2.4. Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud

tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja

arendamistasu.

2.5. Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga

liitmine.

2

2.6. Summaarne liitumistasu arvestusalus – arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade

liitumistingimustes ja/või liitumislepingutes sätestatud maksimaalsete vooluhulkade summa

(liiter/sekund).

2.7. Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ühendamise kulud ÜVK-ga (näiteks liitumispunkti väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse

ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu).

2.8. Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.

2.9. Muudel juhtudel kasutatakse metoodikas ÜVVKS-s kasutatavaid mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1. Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.

3.2. Kulutused, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga

võivad muuhulgas olla:

projekteerimiskulud, ehituse ja materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide

ümbertõstmise kulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud

teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm

kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.

3.3. Liitumistasu arvutuses näidatakse ära ka tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult

omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest

tehtud kulud ning investeeringuid.

3.4. Arendamistasu on osa liitumistasust, millega kaetakse tarbimiskohaga seotud

arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud ning vajadusel

proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest. Arendamistasu

arvutamise aluseks on arendamiskomponent.

3.5. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga ehk tagab üksnes liidetava tarbimiskoha,

mitte piirkonna, ühendamise ÜVK-ga.

3.6. Liitumistasu arvutamise valem:

LT = AT + ÜT = AK / X × X1 + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

AT – arendamistasu;

ÜT – ühendustasu;

AK – arendamiskomponent;

Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s);

X – summaarne liitumistasu arvestusalus (l/s).

3.7. Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel

on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust

ühendustasu, kui täpse ühendustasu väljaarvestamise kulud võivad osutuda ebamõistlikult

keeruliseks.

3

3.8. Kui ÜVK-d rajatakse mitme erineva arenduspiirkonna jaoks, siis jagatakse piirkondade-

ülese ÜVK rajamise kulu (arendamiskomponent) proportsionaalselt kõigi selle ÜVK-ga

seotud arenduspiirkondade tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summaga (l/s).

3.9. Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks

veetöötlusjaam, veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus

olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt liitumistasu

summaarse arvestusalusega ehk olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade ja

arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga. Arenduspiirkonnaga

seotud kulu osa lisatakse arendamiskomponendile. Olemasolevate tarbijatega seotud kulu

osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda.

3.10. Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva ehitise asendamisel ei ole olemasolevate

tarbijate maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine võimalik mõistlike kuludega, siis

kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast proportsiooni (näiteks pumpade

võimsus).

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1. Liitumistasu tagastatakse, kui:

4.1.1. tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud

liitumistasust;

4.1.2. arenduspiirkonna liitmiseks rajatud ÜVK-ga liidetakse seitsme aasta jooksul pärast

esmast liitumistasu tasumist tarbimiskohtasid, mida vee-ettevõtja arenduspiirkonna

tarbimiskohtade liitumistasu arvutamisel arvesse ei võtnud.

4.2. Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse tehtud kulutustest ja

liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud

kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti

summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu

tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies

ulatuses.