1

AS KÄRDLA VEEVÄRK ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. Sissejuhatus

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) on mõeldud

rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus AS Kärdla Veevärk on määratud kohaliku

omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20-s on sätestatud alljärgnevad liitumise

tasu võtmise alused:

lg 1 Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta

tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud

liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

lg 2 Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel

koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat.

lg 3 Liitumistasuga tagatakse:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine;

2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis.

ÜVVKS § 21-s on sätestatud liitumise tasu arvutamise metoodika nõuded:

lg 1 Vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesoleva

paragrahvi lõigetes 2 – 4 ning käesoleva seaduse §-des 22 ja 23 sätestatuga.

lg 2 Liitumistasu arvutamise metoodika sisaldab vähemalt liitumistasu arvutamise valemit

koos selgitustega ning liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust.

lg 3 Vee-ettevõtja kooskõlastab liitumistasu arvutamise metoodika Konkurentsiametiga

(edaspidi KA).

lg 4 Vee-ettevõtja avalikustab liitumistasu arvutamise metoodika pärast kooskõlastamist

oma veebilehel.

ÜVVKS § 22-s on sätestatud liitumise tasu arvutamise põhimõtted:

lg 1 Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

lg 2 Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud

kulutused arvatakse liitumistasust maha.

lg 3 Kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse

huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga,

katab arendamise ning ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.

lg 4 Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga ei saa vee-ettevõtja korduvat liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti

asukoht või tehniline lahendus muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise tõttu

2

või piirkonda hakkab teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni omanik.

lg 5 Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku

või valdaja vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei

põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid

tegelike kulutuste ulatuses.

lg 6 Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või

kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse

muutumise tõttu ning ühisveevärgis ja -kanalisatsioonis on seetõttu vaja teha

ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde

hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.

lg 7 Kui käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on lõppenud § 42 lõike 6

alusel ning tarbimiskoha omanik soovib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust

taastada ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega kulutused, on vee-ettevõtjal õigus nõuda

tarbimiskoha omanikult tehtud kulutuste ulatuses liitumistasu.

ÜVVKS § 23-s on sätestatud liitumise tasu tagastamise alused:

lg 1 Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on

liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei

olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid,

tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja

vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud

isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.

lg 2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja

liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni põhivara akumuleeritud kulum.

Vee-ettevõtja lähtub optimaalseimast, kuid perspektiivselt süsteemi laiendamist arvestavast,

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast eelistades

võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi. Samuti lähtub vee-ettevõtja süsteemi

konfiguratsiooni puhul kehtivates kohaliku omavalitsuse arengukavades arvestatud tehniliste

lahenduste ja tarbimise mahtudega ning toimepidevuse tagamisega seotud nõuetega. Kui

piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel on vajadus kasutada seadmeid, materjale,

tehnoloogiaid, , programme, süsteeme jne, mis ühtiksid/ühilduksid olemasolevatega, siis sellele

viidatakse pakkumiste võtmisel. Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel peab

vee-ettevõtja kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate

pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Vee-ettevõtja järgib

ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et isikutele

seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud.

2. Mõisted

2.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu

varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning

mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab

vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud

jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku

3

omavalitsuse üksus on ÜVK kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks. ÜVK-na

käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. ÜVK-na ei käsitata

tööstus- ja tootmisettevõtte enda tarbeks rajatud ehitiste ja seadmete süsteeme tootmise

vajadusteks või ettevõtte joogiveega varustamiseks või reo- või sademevee kogumiseks või

puhastamiseks.

2.2 Vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus

määranud ÜVK teenuse osutajaks.

2.3 Tarbimiskoht – kinnisasi, mille veevärk ja kanalisatsioon ühendatakse ÜVK-ga tarbija

veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni.

2.4 Tarbimiskoha omanik – isik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärkija/või

kanalisatsiooniÜVK-ga või muuta olemasolevat liitumistasu arvestusalust (liitumistingimustes

ja/või liitumislepingus sätestatud maksimaalset vooluhulka). Varem on kasutusel olnud mõiste

Liituja.

2.5 Liitumistasu – ÜVVKS§ 20 alustel tarbimiskoha omaniku poolt makstav tasu ÜVK-ga

liitumiseks või liitumistasu arvestusaluse muutmiseks, mis koosneb ühendustasust ja

arendamistasust.

2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, millega tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis. Ühendustasu on seotud konkreetse

tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga.

2.7 Peatorustik – torustik koos selle juurde kuuluva armatuuri ja muude torustiku

toimimiseks vajalike osadega, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga

liitmine.

2.8 Ühendustorustik – torustiku haru peatorustikust kuni liitumispunktini, koos selle

juurde kuuluva armatuuri ja muude torustiku toimimiseks vajalike osadega.

2.9 Liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga. See

määrab ÜVK ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on

ÜVK osa. Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal

kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik

määrata nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha

omaniku kokkuleppel.

2.10 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks

olev komponent. Arendamiskomponendiga kaetakse selgelt kirjeldatava piirkonna

tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud. Liitumise hetkeks peavad olema

arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud tõendatavad. Ühes ja samas selgelt

kirjeldatavas piirkonnas on arendamiskomponent kõikidele tarbimiskohtadele ühesugune.

2.11 Arendamistasu – liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi jagamisel

summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse

tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.3 valemit).

4

2.12 Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud

tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja

arendamistasu.

2.13 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla kulutused,

mis on otseselt seotud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega ja/või ÜVK

arendamisega seotud kulutused liitmiseks vajalike eelduste loomiseks.

3.2 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud

rahalistest vahenditest (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm

rahastajatelt), siis tagastamatu abi eest tehtud kulutused liitumistasus sisalduda ei tohi.

3.3 Liitumistasu arvutamise valem:

LT = AT + ÜT = AK / X × Xl + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

AT – arendamistasu;

ÜT – ühendustasu;

AK – arendamiskomponent;

X – summaarne liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskohtade maksimaalsete

vooluhulkade summa;

Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne

vooluhulk.

3.4 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil

tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada

ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu väljaarvutamine võib osutuda ebamõistlikult

keeruliseks ja kulukaks.

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes tarbimiskoha jaoks, mille omanik on tasunud liitumistasu

liitumiseks tehtud kulutuste eest täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud teada piirkonna

täiendavaid võimalikke liituvaid tarbimiskohtasid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta

jooksul täiendavalt tarbimiskohtasid, teeb vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue

tarbimiskoha liitumist eelnevalt liitumistasu tasunud tarbimiskoha omanikele tagasiarvestuse.

4.2 Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse tehtud kulutustest ja

liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud

kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa

võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3. Liitumistasu tagastatakse, kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-

ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust.

5

4.4. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu

tagastamine kõigile, kelle tasutud liitumistasude summa kattis liitumiseks tehtud kulutused täies

ulatuses.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

07.10.2026 nr 9-3/2026-037

AS Kärdla Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu

arvutamise metoodika kooskõlastamine

Aktsiaselts Kärdla Veevärk taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning

otsustab metoodika täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma

veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: „AS Kärdla Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika“ viiel leheküljel

Liina Kalm

[email protected]

2 (7)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud

liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja

23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 127 on AS Kärdla Veevärk määratud tähtajatult

vee-ettevõtjaks Hiiumaa vallas ja kehtestanud tegevuspiirkonnaks Kärdla linn, Käina ja

Kõrgessaare alevikud, Tareste, Pilpaküla, Kärdla-Nõmme, Linnumäe, Hausma, Paluküla, Ala,

Sakla, Lõpe, Palade, Hellamaa, Tempa, Kuri, Suuremõisa, Värssu, Puliste, Putkaste, Nõmme,

Männamaa, Orjaku, Kassari, Lauka, Emmaste, Tärkma, Jausa ja Pärna külad.

AS Kärdla Veevärk soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat.

ÜVVKS § 21 lg 3 alusel esitas vee-ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab AS Kärdla Veevärk metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks

ÜVVKS-s kajastatu.

2. Menetlusosaline

AS Kärdla Veevärk (registrikoodi 10064136; aadress Nõmme tn 9a, Kärdla-Nõmme küla,

Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92413). Äriregistri andmetel on AS Kärdla Veevärk

põhitegevusalaks kanalisatsioon ja heitveekäitlus ning lisategevusalaks veekogumine, -töötlus

ja -varustus ning muu teenindus.

3. Menetluse käik

01.10.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Kärdla Veevärk taotlus metoodika

kooskõlastamiseks.

AS Kärdla Veevärk kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Sissejuhatus

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

4. Metoodika osa „1. Sissejuhatus“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Sissejuhatus“.

3 (7)

Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa esimesele lõigule: Liitumistasu on õigus võtta

vaid kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on

põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid nendes

tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.

Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa teisele kuni viiendale lõigule: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika 1. osa teises kuni viiendas lõigus liitumistasude

arvutamist puudutavate ÜVVKS-i sätete väljatoomist, kuna see vastab kehtivale

seadusandlusele ja annab tarbijale ülevaate liitumistasusid puudutavast seaduse regulatsioonist.

Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa kuuendale lõigule: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika 1. osa kuuendas lõigus kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-

ettevõtja tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud

küsimustes ja lähtub seejuures kohaliku omavalitsuse arengukavades sätestatust.

Liitumiseks vajalike tööde teostamisel lähtub ettevõtja põhimõttest, mis langeb kokku

riigihangete seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha

liitmiseks teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on

tarbijatele tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud

õiglastel ja läbipaistvatel alustel.

Lisaks järgib ettevõtja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes

kohelda ühtemoodi. Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on

nõutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka

liitumistasule.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.1 põhjendatuks, kuna mõiste „ühisveevärk ja -kanalisatsioon

(ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3

sõnastusele.

5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.2 põhjendatuks, kuna mõiste „vee-ettevõtja“ on metoodikas

läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 6 lg 1 sõnastusele.

5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „tarbimiskoht“ on metoodikas

läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus põhineb ÜVVKS-i §-l 8.

5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.4 põhjendatuks, kuna mõiste „tarbimiskoha omanik“ on

metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.

5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Vee-ettevõtjal, välja arvatud

ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi

4 (7)

ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is

sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2)

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3).

Mõiste „liitumistasu“ definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20. Seega peab

Konkurentsiamet seda definitsiooni põhjendatuks.

5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Liitumistasuga tagatakse

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis

(ÜVVKS § 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on ka täpsustamine, et see liitumistasu osa on

seotud ainult konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel

peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „ühendustasu“ sõnastust.

5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Mõiste „peatorustik“

defineerimine on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika

punktis 2.8 kajastatut. Lisaks selgitab see mõiste, et peatorustikule tehtavaid kulutusi

ei ole põhjendatud kajastada ühendustasu all, sest tegemist ei ole ainult ühe konkreetse

tarbimiskoha liitmise tarbeks rajatud torustikuga.

5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste

„ühendustorustik“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista

ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustorustik mõiste määratleb ühemõtteliselt, et

see on toru, mis jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.7 nimetatud peatorustiku

vahele.

5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 2.9 ehk mõistet „liitumispunkt“ põhjendatuks, kuna see mõiste on

metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS §-ile 5.

5.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Arendamiskomponent on

üks liige liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja

võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3

p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskomponent kõigist kuludest, mis

on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-

ettevõtja suudab tõendada. Kuna konkreetse piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad

kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna

tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks ühesugune arendamiskomponent. Eelneva

põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „arendamiskomponent“

definitsiooni.

5.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Liitumistasuga tagatakse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks

tehtavad kulud kaetakse liitumistasus sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse

arendamiskomponendi alusel. Mõiste kirjeldab sõnadega arendamistasu arvutamist

liitumistasu arvutamise valemi järgi. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste

„arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5 (7)

5.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.12: Liitumistasu sisaldab

arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine.

Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg

1). Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (liitumistasu

arvestusaluse) määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur

osa arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga.

Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas

ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.

Metoodikas on AS Kärdla Veevärk arendamiskomponendi jagamise alusena ehk

liitumistasu arvestusalusena näinud ette maksimaalse vooluhulga liitumispunktis.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena

maksimaalset vooluhulka (liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema

ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel

liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline

veeteenuse mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on

aga sobiv ühik sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui

pool minutit/tundi teenust ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning

pool minutit/tundi on piisavalt pikk periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist

märgata. Seega väljendab metoodika punktis 2.12 nimetatud liitumistasu arvestusalus

(liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava teenuse tarbimise

taset ehk on selge alus arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s kasutusel

hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „liitumistasu

arvestusalus“ definitsiooni.

5.13. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.13: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse metoodikas

ÜVVKS-i mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Vee-ettevõtja võib võtta

liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1).

Tarbimiskoha liitmiseks vajalikud kulutused on nii konkreetse tarbimiskoha

ühendamiseks tehtavad kulutused kui ka sellised ÜVK arendamise kulutused, millega

luuakse vajalikud eeldused tarbimiskohale ÜVK-teenuse osutamiseks (näiteks

pumplad, vee ja reovee töötlemise süsteemid jms). Eelneva põhjal peab

Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.1.

6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Tagastamatu abi korras ÜVK

väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha (ÜVVKS § 22 lg 2).

Ettevõtja on esitanud mittetäieliku loetelu võimalikest tagastamatu abi andjatest. See

suurendab metoodika mõistetavust. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet

põhjendatuks metoodika punkti 3.2.

6 (7)

6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Liitumistasu arvutamise

metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS

§ 21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa.

Metoodika punkti 2.5 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning

seda väljendab ka punktis 3.3 esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu

arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha

liitumistasu arvestusalusega (vt ka metoodika punkt 2.11).

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest,

mis on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu

arenduspiirkonnal tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub

jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused

(arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamis-

komponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa moodustab

konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus kõikide vastava arendamis-

komponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste summast ehk

summaarsest liitumistasu arvestusalusest.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3,

mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja

tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.3.

6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 3.4 põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja

otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse

maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust

ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse ühendustasu

väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab

liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid

ja ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist.

Metoodika punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg 1 kirjeldatule.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.

7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb

metoodika punktis 4.2 esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS

§ 23 lg 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi

kohta, kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.

7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Kui tarbimiskoha liitmiseks

tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust, siis on

põhjendatud ülemäärase liitumistasu tagastamine, sest vee-ettevõtja võib võtta

liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja

7 (7)

kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga. Konkurentsiamet peab metoodika punkti 4.3

põhjendatuks, kuna liitumistasu võib võtta tegelikult kantud kulutuste eest.

7.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.4: Konkurentsiamet peab

põhjendatuks metoodika punktis 4.4 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kui ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks

tehtud kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle

ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis

kehtib liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.