LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

ELAMUMAA

MAATULUNDUSMAA

ÄRIMAA

ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA

OLEMASOLEV JALG- JA JALGRATTATEE

BUSSIPEATUS "MÄE"

OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR

B HÜDRANT

HALDUSÜKSUSE PIIR

TOOTMISMAA

KEHTIV DETAILPLANEERING

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD SÕIDUALA / PARKLA

PLANEERITUD KÕNNIALA / JALG- JA JALGRATTATEE

SIHTOTSTARBETA MAA

TRANSPORDIMAA

ÜLDKASUTATAV MAA

1

EKSPLIKATSIOON

NIIDU TÄNAVA MAA-ALA DETAILPLANEERING (kehtestatud 26.10.2006. a)

HEINA JA NIIDU TN OSA DETAILPLANEERING (kehtestatud 28.08.2019. a)

VIIRATSI ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING (kehtestatud 25.03.2004. a)

HEINA TN 7 JA 9, AASA TN 2 JA AASA TN T2 KATASTIÜKSUSTE DETAILPLANEERING (kehtestatud 13.04.2021)

SAKALA TN DETAILPLANEERING (kehtestatud 25.06.2009)

2

3

4

5

Üksikelamud 1-2 korrust

Üksikelamud 1-2 korrustÜksikelamud

1-2 korrust

Üksikelamud 1-2 korrust

Üksikelamud 1-2 korrust

Aiamaad

Aiamaad

Põld

Aiamaad

Viiratsi Hoolekandekeskus

VIIRATSI ALEVIK

MÄELTKÜLA

B

B

B

1

2

3

5

3

4

VÄLUSTE TEE 9

Joonise aluskaardina on kasutatud väljavõtet Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest (05.2026)

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Viiratsi alevik Viljandi vald Viljandi maakond

KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜSISKEEM

RRLektus AS

Janne Vaine 09.2026KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM DP

202604

3

1:2000AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

LEHTPUU / VILJAPUU / PÕÕSAS

MURUALA

SÕIDUTEE

VEETORUSTIK ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN

NÕLV

SIDETRASS (ELA SA)

PLANEERINGUALA PIIR

HOONE

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (10 m)

ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN

ELEKTRI KÕRGEPINGE MAAKAABELLIIN TÄNAVAVALGUSTI

SIDE ÕHULIIN (Telia Eesti AS)

OLEMASOLEVAD LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD LEPPEMÄRGID

HOONESTUSALA

HOONE / VARIKATUSE ILLUSTREERIV PAIKNEMINE

SÕIDUALA / PARKLA

SÕIDUKITE PARKIMINE / ELEKTRIAUTO LAADIMISKOHT / PARKIMISKOHTADE ARV

p 3

KÕNNIALA / JALG- JA JALGRATTATEE

JALGRATASTE PARKIMINE / PARKIMISKOHTADE ARVjp 6 HALJASALA

VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS

VÕIMALIKUD PRÜGIKONTEINERID / -MAHUTID

LIKVIDEERITAV OBJEKT

JUURDEPÄÄS SÕIDUKILE / JALAKÄIJALE

SÕIDUKITE LIIKUMISSUUNAD

VÕIMALIK HEKK

TEEÜLETUSKOHT

24155 VILJANDI - VÄLUSTE - MUSTLA TEE8920115 SÕPRUSE II

Sõpruse tn 25 89201:002:0240 100% elamumaa

2687 m²

Sõpruse tänav T3 89201:002:0072

100% transpordimaa 1511 m²

Sõpruse tn 23 89201:002:0350 100% elamumaa

1809 m²

Sakala tn 18 89201:002:0037 100% elamumaa

1837 m²

24155 Viljandi-Väluste-Mustla tee

89201:005:0143

100% transpordimaa

194 265 m²

24155 Viljandi-Väluste-Mustla L5 89801:001:0599

100% transpordimaa 2498 m²

Heina ühismaa 89201:004:0101

100% üldkasutatav maa 1296 m²

Heina tänav T1 89201:004:0099

100% transpordimaa 3391 m²

89 20

12 9

HEI NA TÄ

NAV

Teeääre 89201:004:0221

100% üldkasutatav maa 1835 m²

Väluste tee 7 89201:002:1260

100% tootmismaa 289 m²

Mõnnaste tee 2 89201:002:0043

100% ühiskondlike ehitiste maa 8492 m²

Sõpruse tn 37 89901:001:0797

100% sihtotstarbeta maa 21 536 m²

Sõpruse tn 31 89201:002:0041 100% elamumaa

1672 m²

AJ

Mäe bussipeatus

VÄLUSTE TEE 9 Taaravastuvõtt

Ka ub

a laa

dim ine

Sissepääs p 23

jp 1

0

Ristmiku liitumisnähtavus 5 x 105 m

24155 Viljandi-Väluste-Mustla tee L6 89901:001:1949

100% transpordimaa 107 m²

Mäe bussipeatus

7

10

4

8

10 ,4

28 ,8

9

Ühendus Mäe bussipeatusega

Ühendus olemasoleva

kergliiklusteega

EHITUSÕIGUS

Krundi aadress

Krundi pindala

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve

Planeeritud hoonete suurim

lubatud arv krundil

Planeeritud hoone suurim

lubatud ehitisealune pind

Planeeritud hoone suurim lubatud

kõrgus

Väluste tee 9 4695 m² Kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa

1 põhihoone 900 m² 9 m

ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED

Hoone lubatud välisviimistlus-

materjalid

Hoone lubatud katusetüüp ja

-kallete vahemik

Hoone lubatud katusekatte materjalid

Hoone suurim lubatud

korruselisus

puitlaudis, puhasvuukmüüristus,

krohv, klaas, fassaadiplaat

lame- ja viilkatus 0° - 30°

rullmaterjal, plekk, katusekivi 1

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Viiratsi alevik Viljandi vald Viljandi maakond

PÕHIJOONIS

RRLektus AS

Janne Vaine 09.2026KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM DP

202604

4

1:500AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

Märkused: 1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt 29.05.2026. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani

(töö nr GA991). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad ja sügavused. Mõõdistusalasse võib jääda

tehnovõrke, mille kohta mõõdistuse koostamise ajal info puudus. Joonise koostamisel on kasutatud Viljandi valla geoarhiivi andmeid ja tehnovõrkude valdajatelt saadud andmeid. Katastriüksuste piirid on 17.05.2026. a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.

2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Viljandi Vallavalitsus. 3. Planeeringujärgselt koostatavas terviklikus projektis määratakse rajatava valgustuse, väikevormide, teekatete ja haljastuse

põhimõtted, paiknemine ning olemus.

TÖÖ NR. 202604

HUVITATUD ISIK RRLektus AS

PLANEERIJA Janne Vaine / maastikuarhitekt MSc (MB 001461)

PLANEERINGU KORRALDAJA Viljandi Vallavalitsus

I köide

Väluste tee 9 katastriüksuse

detailplaneering Viiratsi alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond

DP376

Tartu 2026

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

2

KÖITE KOOSSEIS

SELETUSKIRI

Sisukord

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ..................................................................... 4

2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA SEOSED .......................................................................... 4

2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................... 4 2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ........................................................ 5 2.3. Vastavus Viiratsi valla üldplaneeringule .............................................................................. 6

3. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .............................................................................................. 6

4. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED ................................... 6

5. PLANEERINGULAHENDUS .......................................................................................................... 7

5.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ................................................................................. 7 5.2. Krundi ehitusõigus .............................................................................................................. 7 5.3. Hoonestusala piiritlemine ................................................................................................... 8 5.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ......................................................... 8 5.5. Planeeritud haljastus ja heakord ......................................................................................... 8 5.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted............................................................................................... 9 5.7. Liikluskorraldus ............................................................................................................................ 9

5.7.1. Tee maa-ala .......................................................................................................................... 9 5.7.2. Parkimislahendus ................................................................................................................ 10 5.7.3. Nähtavuskolmnurgad .......................................................................................................... 10

5.8. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ............................................................................ 10 5.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ......................................................................................... 11

5.9.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus .................................................................................... 11 5.9.2. Veevarustus ........................................................................................................................ 11 5.9.3. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................................... 11 5.9.4. Reoveekanalisatsioon ......................................................................................................... 12 5.9.5. Sademevesi ......................................................................................................................... 12 5.9.6. Elektrivarustus .................................................................................................................... 13 5.9.7. Välisvalgustus ...................................................................................................................... 13 5.9.8. Sidevarustus ........................................................................................................................ 13 5.9.9. Soojusvarustus .................................................................................................................... 13

5.10. Servituutide seadmise vajadus ................................................................................................. 14 5.11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................................. 14 5.12. Keskkonnatingimuste seadmine ja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud .................... 15

5.12.1. Radoonisisaldus piirkonnas ............................................................................................... 16 5.12.2. Majanduslikud mõjud ....................................................................................................... 16 5.12.3. Kultuurilised mõjud ........................................................................................................... 16 5.12.4. Sotsiaalsed mõjud ............................................................................................................. 17 5.12.5. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud .............................................................................. 17

5.13. Planeeringu elluviimise tingimused .......................................................................................... 17

6. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .......................................................................... 19

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

3

GRAAFILINE OSA (esitatud digitaalselt eraldi failidena)

Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:2000

Joonis 2. Tugiplaan M 1:500

Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis M 1:500

Joonis 5. Tehnovõrgud M 1:500

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

4

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Viljandi Vallavalitsuse 28.04.2026. a korraldus nr 184 Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus kaubandushoone püstitamiseks. Viiratsi valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala kompaktse asustusega alal ja reserveeritud elamualal, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Elker RMT OÜ poolt 29.05.2026. a mõõdistatud geodeetilist maa-ala plaani täpsusastmega 1:500 (töö nr GA991). Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad ja sügavused. Mõõdistusalasse võib jääda tehnovõrke, mille kohta mõõdistuse koostamise ajal info puudus. Joonise koostamisel on kasutatud Viljandi valla geoarhiivi andmeid ja tehnovõrkude valdajatelt saadud andmeid. Katastriüksuse piirid on saadud Maa- ja Ruumiametist seisuga 17.05.2026. Kihil “PIIR” esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed.

2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA SEOSED

2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala hõlmab Väluste tee 9 maaüksust, mis asub Viiratsi aleviku idaosas, 24155 Viljandi-

Väluste-Mustla tee ja Sõpruse tänava (nr 8920115) ristumiskohast lõunas (vt joonis 1). Tegemist on

100% tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusega (katastritunnus 89201:002:0012), mille pindala on

4695 m².

Kinnistu on valdavalt tasase reljeefi ning murukattega. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku

75,39 – 76,13 m, välja arvatud ala keskosas paiknev küngas, mille absoluutkõrgus on 77,59 m. Üksikuid

puid kasvab kinnistu kesk-, põhja- ja lõunaosas.

E-ehituse platvormi andmetel paikneb planeeringuala keskosas pumbamaja (kaevumaja 12746) ja

puurkaev (Viiratsi II ehk Väluste tee pk). Nimetatud hoone on tänaseks kasutusest väljas ning

kavatsetakse lammutada. Puurkaev on VEKA (Eesti looduse infosüsteem, EELIS) andmetel likvideeritud.

Juurdepääs kinnistule on tagatud riigiomandis olevalt 24155 Viljandi-Väluste-Mustla teelt, mille

kaitsevöönd (10 m) ulatub planeeritava maaüksuse põhjaküljele. Nimetatud kaitsevööndi asukohas on

maaüksusele seatud isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks avalikes huvides elektripaigaldise

ehitamiseks ja edasiseks talumiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses (vt joonis 2).

Tehnorajatistest läbivad planeeringuala alla 1 kV elektriõhuliinid ja elektrimaakaabelliin ning

veetorustik.

Planeeringuala olemasolevat olukorda kajastab allolev foto 1 ja joonis 2.

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

5

Foto 1. Vaade planeeringualale kirdest (Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto 18.05.2024)

2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed

Väluste tee 9 kinnistuga piirnevate maaüksuste andmed on kajastatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringualaga piirnevad maaüksused Paiknemine ilmakaare

suhtes

Katastriüksuse aadress

Katastritunnus Sihtotstarve Pindala Lisainfo

põhjas 24155 Viljandi- Väluste-Mustla tee

89201:005:0143 100% transpordimaa 194265 m² Riigitee (kõrvalmaantee)

läänes Sõpruse tänav T3 89201:002:0072 100% transpordimaa 1511 m² Munitsipaalomandisse kuuluv tänav (Sõpruse II)

idas/lõunas Sõpruse tn 37 89901:001:0797 100% sihtotstarbeta maa

21 536 m² Riigiomand. Maaüksusele on rajatud aiamaad ja kasvuhooned

edelas Sõpruse tn 31 89201:002:0041 100% elamumaa 1672 m² Kinnistul asub üksikelamu abihoonetega

Planeeringuala asub Viiratsi alevikku läbiva põhitänava, Väluste tee, ääres. Viljandi linna piir jääb planeeringualast ligikaudu 900 m kaugusele. Väluste tee (riigitee nr 24155 Viljandi-Väluste-Mustla tee) aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1750 sõidukit ööpäevas ning lubatud sõidukiirus planeeringualaga piirnevas ulatuses 50 km/h.

Ala on hästi seotud ühistranspordivõrguga. Lähimad bussipeatused (Mäe) asuvad ligikaudu 60 m kaugusel ning tagavad ühendused Mustla, Väluste, Sillaotsa, Mõnnaste, Viljandi ja Holstre suundadel. Täiendav samanimeline bussipeatus asub ca 135 m kaugusel.

Planeeringuala vahetus läheduses, teisel pool riigiteed, asub asulasisene jalg- ja jalgrattatee, mis on seotud Viljandi linna kergliiklusteede võrgustikuga. Sõidu- ja kergliiklusteed eraldab pärnapuude rida, mis toimib nii visuaalse kui ka osalise mürabarjäärina.

Planeeringuala asub üleminekuvööndis. Ühelt poolt piirneb ala kompaktse väikeelamupiirkonnaga, teisalt avanevad vaated väikestele aiamaadele kasvuhoonetega ning ulatuslikele põllumassiividele.

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

6

Kontaktvööndi põhja- ja lääneosas domineerib 1-2-korruseline väikeelamute hoonestus. Ligikaudu 120 m kaugusel edelas paiknevad kuni 5-korruselised korterelamud ning idas Viiratsi Hoolekandekeskus.

Planeeringuala põhjaküljel asuva väikeelamuala krundistruktuur on korrapärane ning hoonestus järgib ühtset ehitusjoont tänava ääres. Kinnistute keskmine suurus on ligikaudu 1500 m². Läänepoolse väikeelamuala kinnistud varieeruvad enam suuruse ja kuju poolest, kuid hoonestuse paiknemisel on järgitud sarnaseid ruumilisi põhimõtteid, mistõttu piirkond tervikuna mõjub ühtsena.

Erinevatel ajaperioodidel kujunenud piirkonna hoonestuse arhitektuuris esineb teatud mitmekesisus. Seejuures on hoonestus omavahel kooskõlas ning sobitub ümbritsevasse keskkonda. Valdavaks katusetüübiks on viilkatus, kuid esineb ka kelp-, kald- ja lamekatuseid. Välisviimistluses on kasutatud krohvi, puitlaudist ja kivimaterjale. Piiretena esineb puit-, võrk- ja paneelaedade lahendusi, mis sageli on kombineeritud hekkidega.

Viiratsi aleviku keskus paikneb planeeringualast ligikaudu 450 m kaugusel edelas. Keskuses on tagatud mitmed avalikud teenused, sealhulgas vallavalitsuse hoone, lasteaed „Rüblik“, Viiratsi Kool, rahvamaja, raamatukogu, perearsti vastuvõtt ning Coop kauplus pakiautomaatidega.

2.3. Vastavus Viiratsi valla üldplaneeringule

Viiratsi valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Väluste tee 9 maaüksus reserveeritud elamualal (E1), kus

katastriüksuse sihtotstarvete liikidena on lubatud väikeelamu-maa, ärimaa, haljasmaa ja

transpordimaa.

Planeeringuga kavandatakse Väluste tee 9 krundile ehitusõigus kaubandushoone püstitamiseks.

Üldplaneeringus on sätestatud, et elamuala põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40%

kogu kaardil piiritletud ühe kasutusala mahust. Viiratsi valla üldplaneeringuga moodustavad aleviku

maakasutusest valdava osa elamualad. Planeeritava krundi suurus on 4695 m², mistõttu krundi

kasutuselevõtt ärilistel eesmärkidel ei muuda üldplaneeringuga määratud elamuala ulatust üle 40%.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk kooskõlas üldplaneeringu tingimustega.

3. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID

• Võimaldada maa-ala funktsionaalset ja üldplaneeringukohast kasutust;

• Luua eeldused ala korrastamiseks ja atraktiivse väliruumi kujundamiseks;

• Määratleda maa-ala kasutamiseks ja hoonestamiseks piirkonda sobivad tingimused ning luua

eeldused kaasaegse kaubandus-, toitlustus- ja teenindusfunktsiooniga hoone rajamiseks;

• Tagada maa-alale mugavad juurdepääsud ja kasutusvõimalused ning sidusus olemasolevate

liikumisteedega;

• Täiendava haljastuse rajamine aitab siduda uut hoonestust ümbritseva keskkonnaga ning luua

privaatsust naaberkinnistute suunal.

4. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

• Planeeringulahendus vastab kehtiva Viiratsi valla üldplaneeringu tingimustele ning arvestab

Viljandi Vallavalitsuse poolt väljastatud detailplaneeringu algatamise korralduse tingimustega.

• Planeeritav ehitis on Viiratsi aleviku ja selle lähiasumite elanikkonda teenindav ärihoone, mis

laiendab piirkonnas kaubanduslikku mitmekesisust ja kodulähedasi valikuvõimalusi.

• Planeeringuala paikneb ettevõtlustegevuseks soodsas asukohas - elamumaade vahel ja asumi

ühe olulisema põhitänava servas. Kavandatava kaupluse paiknemine Väluste tee ääres suunab

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

7

sõiduliikluse otse piirkonna põhiliiklustänavale, tagab alale mugava juurdepääsu ning loob

soodsad eeldused nii kaupade transpordiks kui ka sõidukite liikumiseks.

• Olemasolevad ning planeeritud jalg- ja jalgrattateed tagavad mugavad juurdepääsud

jalakäijatele ja kergliiklejatele. Väluste teel toimiv bussiliiklus võimaldab kauplust mugavalt

külastada ka ühistranspordiga liiklejatel.

• Arvestades ala nähtavust avalikus ruumis, on oluline, et kavandatav hoone ilmestaks ja

täiendaks asulapilti kõrgetasemeliselt ning seda ümbritsev ala oleks korrastatud ja esteetiliselt

lahendatud. Piirkonnale omaste ehituslike ja arhitektuuriliste nõuete rakendamine tagab

kavandatava hoone sobivuse seda ümbritsevasse keskkonda.

• Detailplaneeringu lahendusega luuakse eeldused ala intensiivsemaks kasutuselevõtuks.

• Ärihoone kavandamine loob võimalusi uute töökohtade tekkeks.

• Piirkonda täiendava ärihoone püstitamine aitab vähendada kohalike elanike sõidukikasutamise

koormust ja sellega seonduvaid kulusid, kuna toidu- ja esmatarbekaupade kättesaamiseks ei

teki vajadust sõitudeks kaugematesse kaubanduspunktidesse, vaid need on võimalik soetada

jalgsikäigukauguselt.

Planeeringulahendus on kooskõlas ümbritseva ruumilise keskkonna, olemasoleva

hoonestusstruktuuri ning piirkonna funktsionaalse arengusuunaga.

Kavandatav hoonestusmaht on sobitatud piirkonna mõõtkavaga ega põhjusta olulist visuaalset ega

funktsionaalset konflikti olemasoleva keskkonnaga.

Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et planeeringulahendus on piirkonda sobiv, toetab

olemasoleva asustusstruktuuri jätkusuutlikku arengut ning aitab kaasa kvaliteetse ja sidusa

elukeskkonna kujunemisele.

Viiratsi valla üldplaneering lubab elamuehituse laienemist Viiratsi alevikus ja selle lähialadel veelgi,

mistõttu on kaupluse rajamine piirkonda otstarbekas.

5. PLANEERINGULAHENDUS

5.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga ei muudeta Väluste tee 9 krundi piire.

5.2. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi pindala – 4695 m²; 2) krundi kasutamise sihtotstarve - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; 3) hoonete suurim lubatud arv – 1 põhihoone; 4) hoone suurim lubatud ehitisealune pind - 900 m²; 5) hoone suurim lubatud kõrgus – 9 m.

Krundi ehitusõigus on kajastatud joonisel 4. Olemasolev pumbamaja ja sellega seotud rajatised kuuluvad likvideerimisele.

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

8

5.3. Hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on näidatud hoonestusala, mille piires võib püstitada ehitusõigusega lubatud hoone ja rajatised (s.h ehitusloa/ehitusteatise kohustuseta ehitised). Hoonestusala on kavandatud väljapoole riigitee kaitsevööndit. Kõik hoone osad, sh väljaulatuvad ja eenduvad detailid, peavad paiknema hoonestusala sees. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusalas on lubatud teede, parkla ja haljastuse rajamine. Kavandatud hoonestusala ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Hoonestusala sees on näidatud planeeritud kaupluse soovituslik asukoht. Kavandatud hoone suurus, konfiguratsioon ja paiknemine hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise etapis.

5.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Planeeritud ärihoone arhitektuurilised tingimused on kajastatud joonisel nr 4.

Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Hoone arhitektuur peab olema esinduslik, kaasaegne ja kõrgetasemeline ning sobituma ümbritsevasse keskkonda.

Hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid, vastupidavaid, kvaliteetseid ning antud keskkonda sobivaid materjale, mida võib omavahel kombineerida. Keelatud on imiteerivad viimistlusmaterjalid. Hoone värvilahenduses eelistada looduslähedasi toone. Keelatud on erksad, intensiivsed ja neoontoonid.

Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (nt õhksoojuspumbad, konditsioneeride välisagregaadid jms) peavad olema integreeritud hoone arhitektuursesse lahendusse nii, et need ei oleks avalikust tänavaruumist vaadeldavad ega põhjustaks häiringuid möödujatele ega elamukruntidele (müra, heitgaasid vms).

Hoone +/- 0,00 täpsustatakse ehitusprojektiga.

5.5. Planeeritud haljastus ja heakord

Planeeringuala haljastuslahenduse eesmärk on kujundada kauplusehoonet ümbritsev kvaliteetne ja

piirkonda sobituv väliruum, tagada hoone vaadeldavus riigiteelt ning leevendada erinevate

maakasutusfunktsioonide kokkupuutest tulenevaid võimalikke häiringuid.

Detailplaneeringu joonistel kajastatud haljastuslahenduse kohaselt on krundi pindalast üle 50% kaetud

haljastusega, millest kõrghaljastuse osakaal moodustab vähemalt 10%.

Valdav osa kõrghaljastusest on kavandatud kauplusehoone lõuna-, ida- ja lääneküljele, kus see toimib

haljastuspuhvrina erineva kasutusotstarbega alade vahel ning aitab vähendada müra, tolmu ja valguse

levikut naaberaladele. Haljastusega on liigendatud ka parkimisala ning varjatud kauba laadimis- ja

teenindusala vaadeldavust avalikust ruumist.

Madal- ja/või kõrghaljastuse istutamisel tuleb arvestada järgnevaga:

● tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega; ● nähtavuskolmnurkades nähtavuse säilitamisega; ● võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja kohapealsete

kasvutingimustega; ● eelistada piirkonnale omaseid puu- ja põõsaliike; ● lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist; ● soovitav on kasutada nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid;

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

9

● haljastuse kavandamisel juhinduda standardist EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded.

Uushaljastuse konkreetne paiknemine, taimede arv ja liigid tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus. Haljastus tuleb rajada koos hoonestamisega. Planeeritud juurdepääsuteelt, parkimisalalt ja majandusõuelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada

planeeringuala sees või korraldada selle äravedu selleks ette nähtud kohta. Vallitatud lumi ja

kavandatud haljastus ei tohi piirata jalakäijate ja sõidukite liikumist, sh parkimiskohtade kasutamist ega

halvendada nähtavust krundilt väljasõidul.

Jäätmete kogumise Väluste tee 9 krundil korraldab krundi valdaja. Olmejäätmed tuleb paigutada

sorteeritud jäätmetest eraldi. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Jäätmete sorteeritud kogumiseks tuleb krundile paigutada suletavad konteinerid/mahutid. Sorteeritud

jäätmete kogumispaik on ette nähtud krundi idaküljele, kauba laadimisala juurde, kuid selle asukoht

täpsustatakse hoone projektiga. Jäätmekäitlust korraldatakse vastavalt Viljandi valla

jäätmehoolduseeskirjale1. Heakorra tagamisel tuleb järgida valla heakorranõudeid.

Piirde rajamine planeeringualale on lubatud olemasoleva elamukinnistuga (Sõpruse tn 31) piirneval

küljel ja planeeritud hoone kaubalaadimiskoha varjamiseks. Piirde maksimaalne lubatud kõrgus on 1,5

m. Piirdeaeda on lubatud kombineerida hekiga, mille kõrgusele piirangut ei seata.

5.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringualale pinnase juurdetoomine või eemaldamine ei tohi halvendada naabermaaüksuste kasutust ja säilitatavate puude kasvutingimusi. Vertikaalplaneerimine teostada viisil, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele ja teemaale. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone projekteerimise käigus naaberkrunte arvestavalt.

5.7. Liikluskorraldus

5.7.1. Tee maa-ala

Planeeringuala põhja-kirdeosale ulatub riigitee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast kuni 10 meetrit.

Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Sõidukite juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt ristumiskohalt riigitee km 0,599.

Planeeringulahendusega on ette nähtud uued jalg- ja jalgrattateede ühendused kaupluse sissepääsust

Mäe bussipeatuseni ning olemasoleva kergliiklusteeni teisel pool Väluste teed (vt joonised 3 ja 4).

Kavandatud ühendused parandavad piirkonna liikumisvõimaluste sidusust ning soodustavad

igapäevaste käikude tegemist jalgsi ja jalgrattaga. Ruumiliste piirangute tõttu ei ole Mäe bussipeatuseni

planeeritud jalg- ja jalgrattatee puhul võimalik tagada sõidutee ja kergliiklustee vahele normikohase

laiusega ohutusriba. Seetõttu tuleb kergliiklustee sõiduteest eraldada äärekiviga, kusjuures äärekivi

kaugus sõiduteepoolsest servast peab olema vähemalt 0,5 m. Kavandatud jalg- ja jalgrattateedele

väljaspool planeeringuala nähakse ette avalik kasutus ja üleandmine Viljandi vallale.

1 Viljandi Vallavolikogu poolt 26.10.2023. a vastu võetud määrus nr 45

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

10

Teede projekteerimisel tuleb ette näha sile kõvakate ning arvestada erivajadustega inimeste, puuetega

inimeste ja lapsevankritega liiklejate vajadustega. Teede asukohad, laiused ja katendi(te) liik

täpsustatakse projekteerimise käigus.

Hoone kaubalaadimis- ja jäätmekäitlusala on kavandatud krundi idaküljele, kus selle võimalik mõju

ümbritsevatele elamutele on minimaalne ning ala nähtavust avalikust ruumist on võimalik piirata.

Kaubaveod ajastatakse väljapoole tipptunde, et välistada parklas sõidu- ja kaubaautode väiksem

üheaegne manööverdusvajadus ning tagada ala mugavam ja ohutum kasutus kõigile.

5.7.2. Parkimislahendus

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Riigiteel parkimist ja tagurdamist ei lubata. Parkimiskohtade

vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843 Linnatänavad standardis toodud kaupluse normatiivile.

Tulenevalt asjaolust, et planeeritud hoone paikneb nii väikeelamute kui ka korterelamute ala naabruses,

on lähtutud nimetatud alade parkimisnormatiivide keskmisest näitajast ehk võetud aluseks üks

parkimiskoht 40 m² suletud brutopinna kohta. Väluste tee 9 krundil on näidatud 23 sõiduauto

parkimiskohta, millest üks on ette nähtud invasõidukile. Planeeringu põhijoonisel (joonis 4) on

illustreerivalt tähistatud kavandatud parkimiskohad. Ehitusseadustiku § 65¹ lg 4 p 2 ja lg 7 kohaselt tuleb

sellise mitteelamu püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme

parkimiskohta, paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto

laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale. Eelnevast tulenevalt on parklasse kavandatud valmisolek

viie elektriauto laadimiskoha rajamiseks.

Planeeritud hoone sissepääsu lähistele on kavandatud kümme jalgrataste parkimiskohta. Standardi

kohaselt on jalgrataste parkimiskohtade vajadus kaupluse puhul 1/150 (st 6 parkimiskohta), kuid vähim

lubatud parkimiskohtade arv on 10. Jalgratast peab saama hoiuraami külge lukustada.

Täpne parkimiskohtade arv, paigutus ja parkla ning kaubalaadimisala konfiguratsioon tuleb määrata

lõplikult projekteerimisel vastavalt kavandatud ehitise suletud brutopinna tegelikule väärtusele, hoone

asetusele hoonestusalas ja selle sissepääsude paiknemisest lähtuvalt.

Planeeringuala võimalik liiklusskeem ja parkimislahendus on kajastatud joonisel 4.

5.7.3. Nähtavuskolmnurgad

Riigitee ristmikul on hinnatud nähtavust vastavalt kliimaministri 17.11.2023. a määrusele nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 2 joonisele 8. Vastavalt määruse § 24 lg 4 kohaselt tee lõikumisel kinnistule

juurdepääsu teega, võib olenemata liikluskorraldusest lähtuda peatumiskohustusega ristmikule

esitatud nähtavuse nõuetest. Planeeringuala juurdepääsuristmikul, kus liituva tee liiklussagedus võib

olla üle 100 sõiduki ööpäevas, on liitumisnähtavuskolmnurk mõõtudega 5 x 105 m. Nähtavusalas ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

5.8. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Antud määrus sätestab hoonetevahelise kuja laiuseks vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on alla kaheksa meetri, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

11

Planeeritud ehitis paikneb naaberkinnistu ehitisest kaugemal kui 8 meetrit. Planeeritud hoonestusala asub Väluste tee 9 krundi piiridest vähemalt nelja meetri kaugusel. Lähim naaberkinnistu hoone (aadressil Sõpruse tn 31) paikneb planeeritud hoonestusalast ca 12 m kaugusel. Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 1-1/17 Lisa 1 Hoonete liigitus tuleohutuse järgi kuulub planeeritud kaubandushoone IV kasutusviisiga hoonete alla, mille madalaim tuleohutusklass on TP3. Täpne tulepüsivusklass määratakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

5.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Tehnovõrkude planeeritud lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse projekteerimise käigus (vt

joonis 5).

5.9.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringualal paiknev pumbamaja ning sellega seotud veetorud ja elektri madalpingekaabel kuuluvad

likvideerimisele. Krundil asuv puurkaev on suletud ehk puurkaevu metallist manteltoru on kogu ulatuses

(ca 200 m) täidetud betoonseguga (tamponeeritud).

Väluste tee 9 maaüksusel asub kasutuses olev ühisveevärgi torustik, mis varustab joogiveega

planeeringualast lääne pool asuvat elamute gruppi ning ida pool asuvat Viiratsi aleviku piirkonda. Lisaks

läbivad krunti madalpingekaablid ja -õhuliinid. Sõpruse tänava servas ulatuvad planeeringualale kaks

tänavavalgustusposti.

5.9.2. Veevarustus

Detailplaneeringu veevarustus on lahendatud vastavalt AS Viljandi Veevärk poolt 20.07.2026. a

väljastatud tehnilistele tingimustele nr 6-2/186-1.

Detailplaneeringuga tagatakse olemasoleva ühisveevärgi torustiku toimivus. Selleks viiakse krunti läbiv

veetorustik krundi piiridest välja avalikult kasutatavale maale.

Väluste tee 9 krundi veevarustus on kavandatud Sõpruse tänavale rajatavast ühisveevärgi torustiku

liitumispunktist.

5.9.3. Tuletõrje veevarustus

Planeeritud hoonel peab olema lahendatud tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus

vastavalt tuleohutuse seadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Vastavalt siseministri 18.02.2021. a määruse nr 102 § 6 lg 1 ja 3 kohaselt peab üldjuhul veevõtukoht

paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ning paiknema hoone

kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Määruse

§ 7 lg kohaselt määratakse hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk hoone suurima

eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi, kusjuures arvestatakse üle 200 m² suuruste

tuletõkkesektsioonidega. Nõutav veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul.

Planeeringualale lähim maa-alune tuletõrjehüdrant asub ca 100 m kaugusel Väluste tee ja Sakala tänava

ristmikul (vt joonis 3). Veevõtukoha garanteeritud mõõtmata vooluhulk on 10 l/s. Kokkuleppel vee-

ettevõtjaga võib nimetatud hüdranti kasutada krundile kavandatud ehitise tulekustutusvee tarbeks.

2 Siseministri poolt 18.02.2021. a vastu võetud määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

12

Projekteerimise käigus tuleb korraldada hüdrandi tegeliku vooluhulga mõõtmine. Juhul kui hüdrandi

vooluhulk ei vasta ehitise nõutavale tulekustutusvee vooluhulgale, tuleb puudujääv tulekustutsvee

kogus tagada planeeringuala piires täiendava nõuetekohase tuletõrje veevarustuse lahendusega.

Tuletõrje veevarustuse lõplik lahendus määratakse ehitusprojekti koostamisel lähtuvalt hoone suurima

eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest ja hoone tuleohutuslahendusest.

Ühisveevärgi hüdraulilise ressursi otsene kasutamine ehitise tulekustutussüsteemi toimimiseks ei ole

lubatud (v.a ettevarutud vesi krundile kuuluvates mahutites). Kõik ehitisesisesed tulekustutussüsteemid

peavad toimima autonoomselt ja selliselt, et negatiivse rõhu tekitamine ühisveevärgi torustikus oleks

välistatud.

5.9.4. Reoveekanalisatsioon

Detailplaneeringu kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Viljandi Veevärk poolt

20.07.2026. a väljastatud tehnilistele tingimustele nr 6-2/186-1.

Reovee ärajuhtimiseks on planeeringualaga piirnevale avalikult kasutatavale Sõpruse tänavale

kavandatud ühiskanalisatsiooni reoveetorustiku ehitus. Uus trass ühendatakse tänaval asuva

olemasoleva isevoolse kanalisatsioonitorustikuga. Väluste tee 9 krundi reovee kanaliseerimine on ette

nähtud Sõpruse tänavale rajatava ühiskanalisatsiooni torustiku liitumispunktist.

Drenaaži- ja sademevee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni on keelatud.

Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee

alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehitisest lähtuva keskkonnaohu

võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee sattumine riigitee kraavidesse

(sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

5.9.5. Sademevesi

Krundi kõvakattega pindadel tekkiv sademevesi suunatakse vertikaalplaneerimise teel hoonest eemale, juhitakse kallete abil restkaevudesse ja suunatakse rohealale, kus see krundisiseselt pinnasesse immutatakse. Sademevett võib kasutada ka tarbeveena. Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit- , sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹ kehtestatud nõuetele. Sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine omal krundil vastavalt Veeseaduse § 129 nõuetele. Vajaduse korral tuleb sademevesi enne pinnasesse immutamist puhastada. Sademevee puhastamise vajadus ja sobiv puhastuslahendus määratakse projekteerimise käigus. Drenaaži- ja sademevee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni (ka ilma torustikuta nt pinnapealselt

tänavale või tänaval asuvasse kaevu) on keelatud. Vaid piiratud koguses (näiteks immutussüsteemi

ülevool) on lubatud sademevee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni sademeveetorustiku kaudu. Selleks on

vajadusel ette nähtud ülevoolukaev ja sademeveetorustiku orienteeruv asukoht krundi edelaküljel.

Sademevee lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus koos vertikaalplaneerimisega.

Välistada tuleb sademevee valgumine naaberkinnistutele.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks

tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

13

5.9.6. Elektrivarustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 17.08.2026. a väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 518957.

Planeeringuala elektritoide on ette nähtud alajaama 6880:(Viljandi M) madalpingefiidri F1 baasil.

Väluste tee 9 krundi idanurka on kavandatud jaotus- ja liitumiskilp, mis on aastaringselt vabalt

teenindatavad. Fiidri F1 toitekaabel on kinnistule õhuliini toiteks juba paigaldatud. Uus liitumine on ette

nähtud olemasoleva kaabli toitele. Kaablile teostatakse sisselõikekoht uue jaotus- ja liitumiskilbi

paigaldamiseks. Elektritoide liitumiskilbist planeeritud hooneni on kavandatud maakaabliga.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud

planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse.

Krundi hoonestusalal paiknev õhuliin vajab ümberpaigutamist ja uue perspektiivse 0,4 kV trassi

kavandamist. Selleks on planeeringuala lääneküljele osaliselt ette nähtud elektri õhuliini ja

riigiteepoolsele küljele maakaabli paigaldamine.

Vajalik on teostada krundil paikneva endise pumbamaja tarbijakaabli tööst väljaviimine alajaama

6880:(Viljandi M) 0,4 kV fiidril F5.

Kui planeeringust tulenevalt on vajalik ümber paigutada olemasolevat elektrivõrku, esitab klient

Elektrilevi OÜ-le asjakohase taotluse ja maksab tasu vastavalt tegelikele kuludele.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

5.9.7. Välisvalgustus

Planeeringuala välisvalgustus lahendatakse hoone projekteerimise käigus.

5.9.8. Sidevarustus

Planeeringuala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 24.07.2026. a koostatud

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 40358749.

Telia Eesti AS sideteenuse tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia

sidevõrgu lõpp-punktist hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Selleks on vajalik

sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust F42H21_J01. Vastavalt

vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatte all

1 m. Sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd

olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti

AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.

5.9.9. Soojusvarustus

Planeeringuala asub väljaspool Viiratsi kaugkütte piirkonda. Soojusvarustus lahendatakse lokaalküttega.

Planeeritud hoone kütmine toimub valdavalt kaupluse jahutusseadmete jääksoojuse abil. Täiendavalt

on lubatud alternatiivsed ja keskkonnasäästlikud lokaalse kütteviisi lahendused. Erinevaid kütteviise

võib kombineerida. Täpne küttesüsteemi lahendus antakse hoone projektiga.

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

14

5.10. Servituutide seadmise vajadus

Allolevas tabelis 2 on ära toodud planeeringuga määratletud servituudi vajadusega objektid. Servituudi

vajadusega alad on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5) ja need täpsustatakse projekteerimisel.

Planeeritud ja olemasolevatele tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate

kasuks.

Tabel 2. Servituutide vajadus Teeniv kinnisasi Servituut / isiklik kasutusõigus Valitsev kinnisasi / isik Servituudi sisu

Väluste tee 9

Olemasoleva elektri madalpingekaabli ja tänavavalgustite isiklik kasutusõigus

Elektrikaabli ja tänavavalgustite valdaja

Tagada elektrivarustuse toimimine ning selle rajamis- ja hooldustööde tegemise võimalus võrguvaldaja kasuks

Planeeritud elektri madalpinge õhuliini isiklik kasutusõigus

Õhuliini valdaja – Elektrilevi OÜ

Tagada elektrivarustuse toimimine ning selle rajamis- ja hooldustööde tegemise võimalus võrguvaldaja kasuks

Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliini isiklik kasutusõigus

Maakaabelliini valdaja – Elektrilevi OÜ

Tagada elektrivarustuse toimimine ning selle rajamis- ja hooldustööde tegemise võimalus võrguvaldaja kasuks

Planeeritud veetrassi kaitsevööndi isiklik kasutusõigus

Veetrassi valdaja – AS Viljandi Veevärk

Tagada ühisveevarustuse toimimine ning torustiku rajamis- ja hooldustööde tegemise võimalus kaitsevööndi ulatuses trassivaldaja kasuks

Sõpruse tn 31

Planeeritud elektri madalpinge õhuliini isiklik kasutusõigus

Õhuliini valdaja – Elektrilevi OÜ

Tagada elektrivarustuse toimimine ning selle rajamis- ja hooldustööde tegemise võimalus võrguvaldaja kasuks

Planeeritud veetrassi kaitsevööndi isiklik kasutusõigus

Veetrassi valdaja – AS Viljandi Veevärk

Tagada ühisveevarustuse toimimine ning torustiku rajamis- ja hooldustööde tegemise võimalus kaitsevööndi ulatuses trassivaldaja kasuks

Sõpruse tn 37

Planeeritud veetrassi isiklik kasutusõigus

Veetrassi valdaja – AS Viljandi Veevärk

Tagada ühisveevarustuse toimimine ning torustiku rajamis- ja hooldustööde tegemise võimalus trassivaldaja kasuks

24155 Viljandi- Väluste-Mustla tee

Planeeritud jalg- ja jalgrattateed Jalg- ja jalgrattatee valdaja Tagada teede rajamis- ja hooldustööde tegemise võimalus tee valdaja kasuks

Planeeritud teeületuskoht Teeületuskoha valdaja Tagada teeületuskoha märgistamise ja hooldustööde tegemise võimalus valdaja kasuks

5.11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002

Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Järgnevalt on toodud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest:

• elav keskkond;

• hea nähtavus ja valgustatus;

• selgelt eristatavad juurdepääsud;

• ala korrashoid.

Lisaks on soovitav arvestada järgmiste kuritegevuse riske vähendavate aspektidega:

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

15

• kasutada tugevaid, vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ja lukke;

• kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale;

• varustada hoone tulekahju- ja/või valvesignalisatsiooniga, võimalusel ka videovalvesüsteemiga;

• parkla jälgimine videovalve abil vähendab autodega seotud kuritegude riski;

• sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine või eemaldamine peale

rünnakut vähendab vahejuhtumite kordumise riski;

• kergestisüttivate materjalide eemaldamine või asendamine vähendab süütamiste riski.

5.12. Keskkonnatingimuste seadmine ja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei paikne olulisi looduskaitsealuseid objekte ega ajaloo-, ehitis- ja kultuurimälestisi. Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte ja ette nähtud tegevustega ei kaasne eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Võimalikud häiringud avalduvad peamiselt ehitusperioodil. Nende mõjude ulatus on eeldatavalt väike ning piirneb peamiselt planeeringualaga ja selle vahetu ümbrusega. Seetõttu võib eeldada, et kavandatud tegevusega ei kaasne pikaajalist negatiivset keskkonnamõju. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine ning ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. Transpordiamet ei võta tee omanikuna kohustusi võimalike leevendusmeetmete rakendamiseks. Hoone projekteerimisel ja kasutamisel tuleb rakendada meetmeid, mis vähendavad tehnoseadmete ja välisvalgustuse kasutamisest ning kauba laadimisest tulenevaid võimalikke häiringuid läheduses paiknevatele elamutele. Müra tekitavad tehnoseadmed (soojuspumbad, kliima- ja ventilatsiooniseadmed jms) ning kauba laadimisala tuleb võimaluse korral paigutada elamute suhtes hoone varjatud küljele, kasutades hoonet ennast müratõkkena. Tehnoseadmete valikul eelistada madala müratasemega seadmeid. Hoone kasutamisest ja tehnoseadmete tööst tulenev müra ja vibratsioon ei tohi elamute juures ületada kehtivaid normtasemeid. Detailplaneeringuga on kavandatud kaubandushoone, mille territooriumil ja ruumides on lubatud

kõrgemad müratasemed kui puhke- ja elamualadel. Planeeritud hoonestusala paikneb väljaspool

riigitee kaitsevööndit ehk riigiteest vähemalt 10 m kaugusel. Illustreeriva lahenduse kohaselt asub

kavandatud hoone riigitee servast vähemalt 30 meetri kaugusel. Vastavalt määruse Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 toodud müra

kategooriatele võib planeeritud hoone liigitada IV kategooria hulka, mille kohaselt on lubatud päevase

liiklusmüra piirväärtuseks 65 dBA (hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öösel 55 dBA (hoone teepoolsel

küljel 60 dBA). Planeeritud hoone toimib müratõkkena selle lääne- ja edelaküljele jäävate elamute

suhtes.

Krundi valdaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud

jäätmeseaduse nõuetele ja Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjale või andma need käitlemiseks üle

selleks õigust omavale ettevõttele. Lühiajaliselt võib ehitustegevuse käigus kaasneda ehitusjäätmeid,

mis tuleb vastavalt korrale käidelda ja üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

Hoone projekteerimisel ja rajamisel tuleb vajadusel arvestada radooniohuga. Kõrge radoonisisaldusega

pinnase korral tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (vt allolev punkt 15.12.1).

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

16

5.12.1. Radoonisisaldus piirkonnas

Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile asub planeeringuala 2023. a

andmetele tuginedes kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasel (100-150 kBq/m³). Radooniriski

levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste

vahemaade (sh detailplaneeringuga hõlmatava ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Tegeliku

radoonitaseme selgitamiseks tuleb ehitusprojekti koostamisele eelnevalt teostada radoonitaseme

mõõtmine pinnases konkreetses ehitatava hoone asukohas, et täpsustada ehitusprojektiga

radooniohutu lahendus vastavalt radoonimõõtmise tulemustele. Hoone projekteerimisel tuleb jälgida,

et pinnaseõhu sisenemisvõimalused ehitisse oleksid minimeeritud – siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes toodule. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei

kujuta.

Meetmed radooni hoonesse sattumise vältimiseks

• radooniohtlikule alale rajatava hoone asukohas tuleb radoonisisaldus täpsustada mõõtmise

teel;

• hea ehituskvaliteet;

• hoone esimese korruse põrand ja sokkel peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke;

• radoonitõkke kihti läbivate kommunikatsioonide ja juhtmete liitekohad peavad olema

õhutihedad;

• tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon);

• võimalike pragude ja läbiviikude tihendamine;

• nõuetekohased ventilatsiooni lahendused.

5.12.2. Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad positiivsed majanduslikud mõjud nii kohalikule

omavalitsusele, piirkonna elanikele kui ka ettevõtluskeskkonnale. Planeering loob võimaluse uue

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone rajamiseks, mis aitab mitmekesistada piirkonnas pakutavaid

teenuseid ning parandada nende kättesaadavust kohalikele elanikele. Lisaks loob kavandatud ärihoone

uusi töökohti elukohtade lähedal.

Detailplaneeringu realiseerimine toob kaasa olemasoleva maa-ala efektiivsema kasutuse, suurendab

piirkonna atraktiivsust ning toetab läheduses asuvate kinnistute kasutusväärtuse kasvu.

Planeeringuala kasutuselevõtt kaubandushoone püstitamiseks on positiivne tänu heale logistilisele

asukohale, mida ühtlasi toetab olemasolev taristu. Kauplusehoone püstitamine aitab vähendada

kohalike elanike sõidukikasutamise koormust ja sellega seonduvaid kulusid, kuna toidu- ja

esmatarbekaupade kättesaamiseks ei teki vajadust edasi-tagasi pendelsõitudeks kaugematesse

kaubanduspunktidesse.

Planeeritud tegevuse negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale eeldatavalt puudub.

5.12.3. Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoone rajamisel oleks negatiivne kultuuriline mõju.

Samuti ei kavandata planeeringuga tegevusi, millel oleks negatiivne mõju piirkonna väljakujunenud

identiteedile.

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

17

5.12.4. Sotsiaalsed mõjud

Planeeritud tegevusega suurendatakse nii hoone ehitus- kui kasutusaegset tööhõivet kui ka teenuse

kättesaadavust ja valikuvõimalusi piirkonnas. Planeeringulahendus toetab hästi ligipääsetava ja

turvalise keskkonna kujunemist. Kavandatud on sõidukite ja jalakäijate juurdepääsud, parkimiskohad,

võimalikud kõnniteed ning jalgrattaparkla, mis parandavad erinevate kasutajagruppide

liikumisvõimalusi ja hoone kasutusmugavust. Samuti soodustab kaubandushoone rajamine kohaliku

elanikkonna omavahelist lävimist, mis omakorda tugevdab kogukonnatunnet ning tagab turvalisema

elukeskkonna. Eelnevast lähtuvalt võib sotsiaalset mõju pidada positiivseks.

5.12.5. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale on eeldatavalt mõõdukad ning valdavalt lokaalse iseloomuga. Kavandatud tegevuse elluviimine toob endaga kaasa keskkonna ja maastiku muutuse, kus loodusliku pinnase osakaal väheneb ning inimtegevuse mõju suureneb. Arvestades asjaolu, et piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond, siis on mõju suurus tagasihoidlik ja laiemas plaanis on tegemist keskkonda sobiva muutusega. Planeeringu koostamisel on arvestatud täiendava kõrghaljastuse rajamise vajadusega. Uue haljastuse rajamine krundi servaaladele aitab pehmendada hoonestuse ja parkimisala visuaalset mõju ning säilitada piirkonna rohelist iseloomu. Planeeringualal ei asu teadaolevalt kaitsealuseid taime-, looma- ja linnuliike ning selle kontaktvööndis

puuduvad väärtuslikud elupaigad. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatud tegevusega oodata ka negatiivse

mõju avaldamist kaitsealustele liikidele või taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele.

Hoone paiknemine elamutest jalgsikäigutee kaugusel aitab vähendada sõidukitest tingitud müra ja

õhusaaste suurenemise ohtu. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, ei ole oodata ülenormatiivsete

tasemete esinemist. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

Hoone ühendatakse tsentraalsete võrkudega, mis tähendab, et võimalik reostusoht on viidud

miinimumini. Kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded hoonele tagavad, et selle kütmisel õhusaaste

ei suurene.

5.13. Planeeringu elluviimise tingimused

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehituslike ja tehniliste projektide koostamisel.

Planeeringu elluviimise tegevuskava ning järjekord on järgmine:

1. maakorraldustoimingud;

2. pumbamaja lammutamine;

3. Väluste tee 9 krundil pinnase radoonisisalduse mõõtmine hoone ehitamise asukohas;

4. planeeringukohastele rajatistele tehniliste tingimuste väljastamine ja projektide koostamine;

5. Väluste tee 9 krundi hoonele ehitusloa väljastamine ning projekteerimine;

6. detailplaneeringukohase hoone ning rajatiste ehitus- ja rajamistööde samaaegne teostamine:

• krundiväliste tehnovõrkude rajamine;

• krundiväliste avalikuks kasutamiseks ette nähtud jalg- ja jalgrattateede ning nendega

seotud rajatiste väljaehitamine;

• Väluste tee 9 krundile rajatiste rajamine ja hoone ehitamine. Krundi igakordne omanik

kohustub hoone välja ehitama ehitusloaga projekti alusel koos tehnovõrkude (sh

sademeveelahendusega), juurdepääsutee, kõnniteede, parkimiskohtade,

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneering Detailplaneering

---------------------------------------------------------------------------------

18

välisvalgustuse ja haljastusega. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja ja

võrguvaldajate kokkulepetele;

7. hoonele kasutusloa väljastamine, mille eelduseks on välja ehitatud ja kasutusloa/-teatise

saanud rajatised.

Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Transpordiamet ei võta PlanS §

131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Planeering ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatav hoone

ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb arendajal

hüvitada.

6. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon / kinnistu omanik

Kooskõlastaja nimi

Kooskõlastuse kuupäev ja

number

Kooskõlastuse asukoht

Kooskõlastuse / nõusoleku sisu

1. Päästeameti Lõuna päästekeskus

2. Transpordiamet

3. Terviseamet

4. Maa- ja Ruumiamet

5. Elektrilevi OÜ Marge Kasenurm 04.09.2026 nr 7288505521

Lisade digifailis Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Elektrivõrgu ümbertõstmiseks esitada taotlus ümberehituseks ning sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks leping.

6. Telia Eesti AS Remo Toodo 02.09.2026 nr 40423721

Lisade digifailis Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused.

7. AS Viljandi Veevärk

VIIRATSI ALEVIKU PIIR

LEPPEMÄRGID

PLANEERINGUALA ASUKOHT Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Viiratsi alevik Viljandi vald Viljandi maakond

SITUATSIOONISKEEM

RRLektus AS

Janne Vaine 09.2026KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM DP

202604

1

1:2000AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

Situatsiooniskeemi aluskaartidena on kasutatud väljavõtteid Maa- ja Ruumiameti kaardiserverist (06.2026)

24155 VILJANDI - VÄLUSTE - MUSTLA TEE8920115 SÕPRUSE II

Sõpruse tn 25 89201:002:0240 100% elamumaa

2687 m²

Sõpruse tänav T3 89201:002:0072

100% transpordimaa 1511 m²

Sõpruse tn 23 89201:002:0350 100% elamumaa

1809 m²

Sakala tn 18 89201:002:0037 100% elamumaa

1837 m²

24155 Viljandi-Väluste-Mustla tee

89201:005:0143

100% transpordimaa

194 265 m²

24155 Viljandi-Väluste-Mustla L5 89801:001:0599

100% transpordimaa 2498 m²

Heina ühismaa 89201:004:0101

100% üldkasutatav maa 1296 m²

Heina tänav T1 89201:004:0099

100% transpordimaa 3391 m²

89 20

12 9

HEI NA TÄ

NAV

Teeääre 89201:004:0221

100% üldkasutatav maa 1835 m²

Väluste tee 7 89201:002:1260

100% tootmismaa 289 m²

Sõpruse tn 37 89901:001:0797

100% sihtotstarbeta maa 21 536 m²

Sõpruse tn 31 89201:002:0041 100% elamumaa

1672 m²

AJ

Mäe bussipeatus

VÄLUSTE TEE 9

24155 Viljandi-Väluste-Mustla tee L6 89901:001:1949

100% transpordimaa 107 m²

Mäe bussipeatus

Ühendus Mäe bussipeatusega

Sidekaevu F42H21_J01 orienteeruv

asukoht

Elektrivarustuse ühenduskoht

Ühendus olemasoleva

veetorustikuga

Veevarustuse liitumispunkt

Ühendus olemasoleva

veetorustikuga

Reoveekanalisatsiooni liitumispunkt

Ühendus olemasoleva

kanalisatsiooni- torustikuga

LEHTPUU / VILJAPUU / PÕÕSAS

MURUALA

SÕIDUTEE

VEETORUSTIK ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN

NÕLV

SIDETRASS (ELA SA)

PLANEERINGUALA PIIR

HOONE

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (10 m)

ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN

ELEKTRI KÕRGEPINGE MAAKAABELLIIN TÄNAVAVALGUSTI

SIDE ÕHULIIN (Telia Eesti AS)

OLEMASOLEVAD LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD LEPPEMÄRGID

HOONESTUSALA

HOONE / VARIKATUSE ILLUSTREERIV PAIKNEMINE

SÕIDUALA / PARKLA

SÕIDUKITE PARKIMINE / ELEKTRIAUTO LAADIMISKOHT

KÕNNIALA / JALG- JA JALGRATTATEE

KÕRGHALJASTUS

LIKVIDEERITAV OBJEKT

HEKK

SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS

VEETRASS

SADEMEVEETORU ÜLEVOOLUKAEVUGA

REOVEEKANALISATSIOONITORU

SIDETRASS

ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN

ELEKTRI LIITUMIS- JA JAOTUSKILP

TOEGA PUITMAST

ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN

TEEÜLETUSKOHT

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Viiratsi alevik Viljandi vald Viljandi maakond

TEHNOVÕRGUD

RRLektus AS

Janne Vaine 09.2026KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM DP

202604

5

1:500AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

Märkused: 1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt 29.05.2026. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani

(töö nr GA991). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad ja sügavused. Mõõdistusalasse võib jääda

tehnovõrke, mille kohta mõõdistuse koostamise ajal info puudus. Joonise koostamisel on kasutatud Viljandi valla geoarhiivi andmeid ja tehnovõrkude valdajatelt saadud andmeid. Katastriüksuste piirid on 17.05.2026. a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.

2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Viljandi Vallavalitsus. 3. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ning sademevee ärajuhtimise lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse

projekteerimise käigus.

LEHTPUU / VILJAPUU

MURUALA

SÕIDUTEE

VEETORUSTIK

NÕLV

SIDETRASS (ELA SA)

HOONE

PLANEERINGUALA PIIR

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (10 m)

ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN

ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI

LEPPEMÄRGID

KATASTRIÜKSUSE PIIR

ELEKTRI KÕRGEPINGE MAAKAABELLIIN

SIDE ÕHULIIN (Telia Eesti AS)

ISIKLIK KASUTUSÕIGUS (Elektrilevi OÜ kasuks)

24155 VILJANDI - VÄLUSTE - MUSTLA TEE 8920115

SÕPRUSE II

VÄLUSTE TEE 9 89201:002:0012

100% tootmismaa 4695 m²

Sõpruse tn 25 89201:002:0240 100% elamumaa

2687 m²

Sõpruse tänav T3 89201:002:0072

100% transpordimaa 1511 m²

Sõpruse tn 23 89201:002:0350 100% elamumaa

1809 m²

Sakala tn 18 89201:002:0037 100% elamumaa

1837 m²

24155 Viljandi-Väluste-Mustla tee

89201:005:0143

100% transpordimaa

194 265 m²

24155 Viljandi-Väluste-Mustla tee L6 89901:001:1949

100% transpordimaa 107 m²

24155 Viljandi-Väluste-Mustla L5 89801:001:0599

100% transpordimaa 2498 m²

Heina ühismaa 89201:004:0101

100% üldkasutatav maa 1296 m²

Heina tänav T1 89201:004:0099

100% transpordimaa 3391 m²

89 20

12 9

HEI NA TÄ

NAV

Teeääre 89201:004:0221

100% üldkasutatav maa 1835 m²

Väluste tee 7 89201:002:1260

100% tootmismaa 289 m²

Sõpruse tn 37 89901:001:0797

100% sihtotstarbeta maa 21 536 m²

Sõpruse tn 31 89201:002:0041 100% elamumaa

1672 m²

Pumpla

AJ

Mäe bussipeatus

Mäe bussipeatus

Väluste tee 9 katastriüksuse detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Viiratsi alevik Viljandi vald Viljandi maakond

TUGIPLAAN

RRLektus AS

Janne Vaine 09.2026KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM DP

202604

2

1:500AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

Märkused: 1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt 29.05.2026. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani

(töö nr GA991). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad ja sügavused. Mõõdistusalasse võib jääda

tehnovõrke, mille kohta mõõdistuse koostamise ajal info puudus. Joonise koostamisel on kasutatud Viljandi valla geoarhiivi andmeid ja tehnovõrkude valdajatelt saadud andmeid. Katastriüksuste piirid on 17.05.2026. a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.

2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Viljandi Vallavalitsus.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viljandi Vallavalitsus

[email protected]

Sakala tn 1

Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70101,

Viljandi maakond

Teie 22.09.2026 nr 7-2/25/15-15, 7-

2/25/15-16

Meie 09.10.2026 nr 7.2-2/26/7628-5

Väluste tee 9 kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Viiratsi alevikus Väluste tee 9 kinnistu

detailplaneeringule (katastritunnus 89201:002:0012, edaspidi planeering).

Planeeringuga eesmärgiks on määrata ehitusõigus kaubandushoone püstitamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 62 lõike 1

kohaselt peavad teega mitteseotud tehnovõrgud paiknema selliselt, et nende ehitamine,

paiknemine ja korrashoid ei ohusta teed ega selle ohutut kasutamist. Planeeringu

tehnovõrkude joonisel on veetrass planeeritud riigitee katastriüksusele, tee muldesse ja

osaliselt sõidutee alla. Selline lahendus on vastuolus Transpordiameti juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud nõuetega, teega rööpse

tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Juhendi eesmärk on üldistatult välja

tuua ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohased nõuded riigiteede alustele ja neid

teenindavatele kinnisasjadele tehnovõrkude ja -rajatiste kavandamisel. Kinnistut läbiva

veetrassi ümbertõstmisel tuleb kaaluda teisi, alternatiivseid lahendusi väljaspool riigitee

alust maaüksust (nt. Väluste tee 9 kinnistu kagu- ja edelaosas).

2. Riigitee maa-alale kavandatud sidetrassile ning kergliiklustee lõikudele tuleb isiklik

kasutusõigus seada enne ehitustöödega alustamist – lisada see nõue seletuskirja osasse

5.10, täiendada tabelit 2 ja seletuskirja osa 5.13.

3. Arvestades asjaoluga, et planeeringualale puudub juurdepääs olemasoleva teedevõrgu

kaudu, on vajalik ehitada avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad

rajatised enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole

võimalik tagada hoone ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine

ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele,

varale ega keskkonnale. Lisada seletuskirja osasse 5.13 (soovitavalt 5. punktiks) tingimus,

et riigitee ristumiskoht peab olema valmis ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne

hoone ehitamise alustamist.

4. Täiendada seletuskirja osa 5.13 punkti 6 teist lauset ja sõnastada see nii: „krundiväliste

2 (2)

avalikuks kasutamiseks ette nähtud jalg- ja jalgrattateede ning nendega seotud rajatiste, sh

riigitee ülekäigukoha, väljaehitamine“.

Lisaks juhime teie tähelepanu sellele, et võimalusel võib riigitee kaitsevööndis oleva

kõrghaljastuse (5 kaske) säilitada, vajadusel kärpida puude alumisi oksi.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Planeering, 1 digikaust

58581095, [email protected]