Kalda ehituskeeluvöönd 50 m

Kalda veekaitsevöönd 10 m

Kalda piiranguvöönd 100 m

PAUNKÜLA VEEHOIDLA TUDRE JÄRV

2

2,8 3,5

1

POS 1 ÄM100%

7 m 102

(371) 1

2 1005

POS 2 MM100%

- - -

- 3574**

P3 ELP

10,6

3,2

17,3

min 1 R10

3,5

m in

0 ,5

m ax

2 ,5

KS1

KS1

V1

V1

TX

X

X

X

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nrKoostamise kuupäev

Kontrollis

4 DP-4-2026

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Aadress Puhkuse, Kiruvere küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Landbox OÜ

Kiruvere külas Puhkuse katastriüksuse detailplaneeringut muutev detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus

Koostas Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

Gerly Toomeoja /allkirjastatud digitaalselt/

Formaat

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Katastriüksuse positsiooni nr POS 1

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas

Lubatud katusekalded 0 - 30°

Lubatud katusekatte materjal kivi, plekk ja bituumen

Lubatud katuse tüüp viilkatus, lamekatus

Maksimaalne hoonete korruselisus 2

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsioon / Lähiaadress POS 1 / Puhkuse POS 2 / Kiigemäe

Katastriüksuse sihtotstarve // Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed

Ärimaa 100% // Majutushoone maa

(ÄM)100%

Üldkasutatav maa 100% // Metsamaa (MM) 100%

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 1 -

Hoone suurim lubatud ehitisealune pind / maht 102 m2 / 371 m3 -

Hoone lubatud maksimaalne kõrgus 7,3 m -

Kruntide ehitusõiguse aken

Pos nr // Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

Ehitisealune pind (m2) (maht m3) Hoonete

arv krundil

Korruste arv Krundi

suurus (m2)

4 1:500

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

27. september 2026

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev elektrimaakaabelliin

Olemasolev/säiliv juurdepääs

Kalda ehituskeeluvöönd 50 m Kalda piiranguvöönd 100 m

ELP Olemasolev elektri liitumispunkt (jaotuskilp)

Olemasolev teeservituudi ala

Olemasolev elektrikaabli kaitsevöönd

Kalda veekaitsevöönd 10 m

Planeeritud avalikult kasutatav juurdepääsutee koos

Märkused: * Illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. ** Planeeringualasse ulatuva osa pindala 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ novembris 2025.a. Töö nr. 11353-25. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete eskiislahendused tuleb kooskõlastada Kose Vallavalitsuse majandusosakonnaga enne ehitusloa taotlemist. 5. Tehnovõrkude asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Joonisele on kantud võimalik põhimõtteline lahendus. 6. Ala kuhu on lubatud rajada avalikus kasutuses olevaid ümberpöördekohta ja jalakäijate teid, lisaks ka terassi ning treppi, et tagada joonele juurdepääs. Nimetatud juurdepääsude ja treppide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et veekaitsevööndis on keelatud pinnase ümberpaigutamine, täitepinnase lisamine ning reljeefi muutmine.

Leppemärgid:

Rekonstrueeritav hoone

S

N

Planeeritud puurkaev

Planeeritud veetorustik V1

Planeeritud puurkaevu hooldusala* 10 m KS1 Planeeritud survekanalisatsioonitorustik*

Parkimiskohtade arvP3

Planeeritud hoonestusala

Kose vallaga seatud teeservituudi ala (≈254 m2)

Planeeritav vertikaalne soojuspuurauk (energiakaev)*

Olemasolev veekaitsevöönd

T

Planeeritud elektrimaakaabelliin

Planeeritav terrass*

A2

Joonised rekonstrueeritavast hoonest (ULAB 2025)

Vaade kagust (ULAB 2025)

Vaade edelast (ULAB 2025)

Lõige, vaade kirdest (ULAB 2025)

Kose vallaga IKÕ seadmise ala (tuletõrjeveevõtukoht)*

Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti*

ümberpöördekohaga

Ala kuhu on lubatud avalikus kasutuses olevaid teid jms6

Planeeritud avalikult kasutatav jalakäijate tee

Planeeritav trepp / kaldtee*

Planeeritud reoveekogumismahuti soovituslik asukoht*

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tn 1

75101, Harju maakond, Kose vald,

Kose alevik

Teie 29.09.2026 nr 7-1.2/708-4

Meie 08.10.2026 nr 7.2-2/26/17325-2

Kose vald Kiruvere küla Puhkuse

katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine märkusega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kose vald Kiruvere küla Puhkuse katastriüksuse

ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 36302:002:0338, edaspidi planeering). Planeeringuga

soovitakse muuta kinnistu sihtotstarve ärimaaks ja määrata ehitusõigus olemasoleva hoone

laiendamiseks kuni 1/3 olemasoleva ehitise kubatuurist ja lahendada seotud taristu.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Paabor

Projekt OÜ töö nr DP-4-2026 “Harju maakond, Kose vald, Kiruvere külas puhkuse katastriüksuse

detailplaneeringut muutev detailplaneering“ märkusega – lisada joonistele ja seletuskirja riigitee

kaitsevöönd 30m. Planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS

§ 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

- Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole

selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile

lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

Lisad: Seletuskiri ja põhijoonis

2 (2)

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: [kui on lisasid, kirjutada lisade pealkirjad, muidu kustutada]

Krista Einama

58627026, [email protected]

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-4-2026

HARJU MAAKOND, KOSE VALD

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE

KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT

MUUTEV DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isikud: Landbox OÜ

Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2026

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ....................................................................................... 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ............................ 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................................................ 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ............................................... 4 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ............................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ........................................................................... 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused .................................................................................... 4 6.2 Olemasolev olukord ................................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................................... 10 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ................................................................ 10

7. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................................. 11 7.1. Krundi hoonestusala määramine ........................................................................................... 11 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine.............................................................................................. 12 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ........................................................................... 14 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................. 16 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................................ 17 7.6 Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................... 17 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ......................................................................................... 19 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine ............................................................................................... 19 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ............................................................................ 21 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine .......................................................................... 22 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja ............................................................................................................................ 22 8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE…………….………………………………....24

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500

● Lisa-A – Juurdepääsu skeem M 1:1000

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku, Landbox OÜ (registrikood 14721007), poolt

13.10.2025 esitatud avaldus ja esialgne eskiis Kose Vallavalitsusele Kiruvere külas

Puhkuse katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud

dokumendiregistris 13.10.2025 nr 7-1.2/2007).

● Detailplaneeringust huvitatud isiku, Landbox OÜ (registrikood 14721007), poolt

12.08.2026 esitatud avaldus (registreeritud Kose Vallavalitsuse dokumendiregistris

12.08.2026 nr 7-1.2/708-2), mille alusel taotleti detailplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist planeerimisseaduse § 139² alusel.

● Kose Vallavalitsuse 10. märtsi 2026 korraldus nr 57 koos lisaga (lähteseisukohad)

Kiruvere külas asuva Puhkuse katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.

● Kose Vallavalitsuse 8. septembri 2026 korraldus nr 258 koos lisaga (lähteseisukohad)

Kiruvere külas Puhkuse katastriüksuse detailplaneeringut muutva detailplaneeringu

algatamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Kiruvere külas Paunküla veehoidla ääres

(skeem 1). Planeeritava ala pindala on ca 0,5 ha ning see hõlmab Puhkuse (katastritunnus

36302:002:0338) ja osaliselt Kiigemäe (katastritunnus 36302:002:0368) katastriüksust.

Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Puhkuse katastriüksuse detailplaneeringu eesmärk on maakasutuse sihtotstarbe muutmine

ärimaaks, ehitusõiguse määramine olemasoleva hoone laiendamiseks kuni üks kolmandik

olemasoleva ehitise kubatuurist ning hoone teenindamiseks mõeldud tehnovõrkude ja -rajatiste

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

planeerimine ehituskeeluvööndisse. Planeeringuga ei tehta ettepanekut ehituskeeluvööndi

vähendamiseks.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kose Vallavalitsuse 10. märtsi 2026 korraldus nr 57 „Kiruvere külas asuva Puhkuse

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“;

● Kose Vallavalitsuse 8. septembri 2026 korraldus nr 258 „Kiruvere külas Puhkuse

katastriüksuse detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine“;

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Kose valla arengukava 2023 - 2035;

● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);

● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);

● Reaalservituudi alad Muinas-Kiruvere (katastritunnus 36302:002:0369), Uuejaagu

(katastritunnus 36302:002:0358) ja Kiigemäe (katastritunnus 36302:002:0368)

katastriüksusel;

● Kose Vallavolikogu 02.10.2018 otsus nr 106 „Reaalservituudi seadmine“;

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; EVS 843:2016

„Linnatänavad“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“);

● Maa- ja Ruumiameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Geodeesia24 OÜ poolt novembris

2025.a. Töö nr. 11353-25. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub katastriüksus hajaasustuses, rohelises võrgustikus ja

Paunküla väärtuslikul maastikul, kus ehitusõiguse määramisel tuleb arvestada üldplaneeringu

seletuskirja peatükkides 3.2.3, 5.3 ja 5.5.2 määratud kasutus- ja ehitustingimustega.

Detailplaneering on Kose valla üldplaneeringuga kooskõlas.

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringuala pindala on ca 0,5 ha. Puhkuse katastriüksuse pindala on 1005 m2, millest

metsamaa kõlvik moodustab 835 m². Puhkuse katastriüksuse sihtotstarve on ühiskondlike

ehitiste maa. Juurdepääs planeeringualale riigiteelt 11208 Paunküla-Kiruvere-Ardu tee on

võimalik läbi era-, riigi- ja munitsipaalomandis oleva juurdepääsu tee. Juurdepääsu tagamiseks

on Landbox OÜ ja Marika Sinijärv ning Aivar Sinijärv sõlminud 17.11.2021 lepingu

reaalservituudi seadmiseks Uuejaagu katastriüksusele, Landbox OÜ ja Riigimetsa

Majandamise Keskus on sõlminud 05.10.2021 lepingu reaalservituudi seadmiseks Muinas-

Kiruvere katastriüksusele. Kose Vallavolikogu on Puhkuse katastriüksuse kasuks seadnud

tasulise ja tähtajatu reaalservituudi kinnistu igakordse omaniku kasuks vastavalt 19.10.2018.a

lepingu punktile 3.2 kuni 3.4, 3.6 ja 3.7 ning vastavalt 31.08.2022.a lepingu punktidele 3.1.1.

kuni 3.1.6 ning 31.08.2022.a lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. Reaalservituut sisse kantud

25.10.2018 ning 31.08.2022 kinnistamisavalduse alusel muudetud 6.09.2022. Planeeringu

koostamisel on arvestatud eelpool toodud reaalservituutidega.

Puhkuse katastriüksusel asub 1970. a rajatud rekonstrueerimist vajav puhkemaja (EHR kood

120313590). Ehitisregistri andmetel on hoone ehitisealune pind 102 m2, hoone kasutamise

otstarbeks on 12122 puhkemaja ja hoone maht on 279 m3. Planeeringualal asub ka Elektrilevi

OÜ-le kuuluv madalpingekaabel ja liitumiskilp (EHR kood 220567822). Planeeringuala on

kaetud suures ulatuses kõrghaljastusega.

Puhkuse katastriüksus paikneb servapidi (~110 m² ulatuses) Paunküla veehoidlal, kus kasvavad

III kategooria kaitsealused liigid Nymphaea alba (valge vesiroos, EELIS kood KLO9351510)

ja Nymphaea candida (väike vesiroos, EELIS kood KLO9351557). Paunküla veehoidla

katastriüksuse suurus on 439 ha ja see hõlmab valdavalt tehisveekogu (ca 412 ha) ja vähesel

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

määral saari ja kaldaid. Puhkuse katastriüksusele ulatub Paunküla veehoidla veekaitse-,

ehituskeelu- ja piiranguvöönd. Paunküla veehoidla ei kuulu avalikult kasutatavate veekogude

nimekirja, mistõttu puudub sellel kallasrada. Paunküla veehoidla on rajatud Tallinna linna

joogiveevaru tagamiseks ja kuulub Tallinna linna valgalasse.

Foto 1. Vaade olemasolevale pinnasteele

Foto 2. Vaade planeeringualale Kiigemäel asuva juurdepääsu asukohas

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Foto 3. Vaade planeeringualale Paunküla veehoidla poolt

Foto 4. Vaade rekonstrueeritavast hoonest

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 6):

• Kalda piiranguvöönd 100 m

• Kalda ehituskeeluvöönd 50 m

• Kalda veekaitsevöönd 10 m

• Elektripaigaldise kaitsevöönd 1 m (Elektrimaakaabelliin)

Skeem 6. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-ja Ruumiamet)

Skeem 4. Väljavõte mõõdistusprojektist

vaade edelast.

Skeem 3. Väljavõte mõõdistusprojektist

Vaade loodest.

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Puhkuse katastriüksustel kehtib Kiruvere külas asuva Puhkuse katastriüksuse ja lähiala

detailplaneering (kehtestatud 01.09.2022. a), millega on kavandatud maakasutuse sihtotstarbe

muutmine ärimaaks, määratud ehitusõigus olemasoleva hoone laiendamiseks kuni üks

kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist ning planeeritud kalda ehituskeeluvööndisse hoone

teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised ning avaliku kasutusega juurdepääsutee.

Planeeringuga ei tehtud ettepanekut kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Planeeringut asuti ellu viima ehitusloa taotlemisega puhkemaja ümberehitamiseks ja

laiendamiseks. Ehitusloa menetluses selgus, et kehtivas planeeringus on määratud hoonestusala

olemasoleva hoone maapealse korruse suletud brutopinna järgi (57 m²), mitte hoone

ehitisealuse pinna järgi (102 m², mille sees on ka katusega terrass). Planeeringust huvitatud isik

soovib kinni ehitada hoone terrassi ja varikatuse vahelise osa, mida kehtiv planeering ei

võimalda. Landbox OÜ taotleb detailplaneeringu hoonestusala muutmist nii, et hoonestusala

kattuks olemasoleva hoone ehitisealuse pinnaga.

Planeeringust huvitatud isiku sõnul on kehtivas planeeringus tegemist inimliku eksitusega ning

hoonestusala oleks pidanud olema suurem, ühtides hoone ehitisealuse pinnaga.

03.12.2025 toimus veebikoosolek, kus osalesid planeeringust huvitatud isik, planeerija,

Keskkonnaameti ametnikud ja Kose valla arhitekt. Koosolekul võrreldi olemasoleva

puhkemaja ja ümberehituse projekte ning arutati terrassi ja varikatuse vahelise hooneosa

kinniehitamise võimalikkust kooskõlas loodukaitseseaduse ja veeseadusega. Selgus, et kehtiva

detailplaneeringu menetlemisel olid menetluse osalistel erinevad arusaamad mõiste “hoone

välispiiretega hõlmatud ala” tõlgendamisel (ühel juhul peeti selleks suletud brutopinda, teisel

juhul ehitisealust pinda). Vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2025 määrusele nr 57 on

ehitisealune pind ehitise projektsioon horisontaaltasapinnal, seevastu korruse suletud

brutopinna sisse arvestatakse korrust ümbritsevate välispiirete (seinte) välisviimistluse vaheline

ala, kuid mitte rõdu, terrass, välistrepp vmt. Ehitusseadustiku järgi on välispiirdeks ka katus.

Planeeringu koostamise ajal ei olnud selge, millist hoonet projekteeritakse ja kas ehitustegevus

ikka hakkab puudutama veekaitsevööndit. 03.12.2025 koosolekul leidis Keskkonnaamet, et

hoonestusala määramine olemasoleva hoone ehitisealuse pinna järgi ei ole vastuolus VeeS §

119 punktiga 5, kui veekaitsevööndis ei kahjustata hoonestusala ümbritsevat pinnast (VeeS §

119 punkt 6). Ehitusseadustiku § 4 lõike 1 kohaselt on ehitamine ka pinnase või katendi

ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja

funktsionaalne seos ehitisega.

Kose Vallavalitsus on kaalunud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust

läbi lihtsustatud eelhinnangu, tuginedes KeHJS § 33 lõigetele 3-5:

1) Tegevuse asukoht vs liikide kasvukoht. Ehitustegevus on ruumiliselt eraldatud. Kavandatav

hoonestusala paikneb olemasoleval tehispinnasel ja rannapiiril, samas kui kaitsealuste

liikide (Nymphaea alba, Nymphaea candida) kasvukoht on veekeskkonnas (veehoidla

veeala). Ehitustegevus toimub olemasoleva ehitisealuse pinna piires ega nõua veekogu

põhja süvendamist, täitmist ega veepiiri muutmist.

2) Mõju puudumine veerežiimile ja valgustingimustele. Vesiroosid on tundlikud veetaseme

muutusele ja varjutamisele. Hoone mahu täpsustamine olemasoleva räästapiiri ja terrassi

ulatuses ei muuda veekogu valgustingimusi ega veerežiimi. Olemasoleva hoone

rekonstrueerimine ei too kaasa uusi püsivaid varjutusi veealal, mis võiksid pärssida

vesirooside fotosünteesi või paljunemisvõimet.

3) III kategooria kaitse-eesmärkide järgimine. III kategooria puhul on kaitse-eesmärk liigi

soodsa seisundi säilitamine, mitte iga üksiku isendi absoluutne puutumatus igas olukorras

(erinevalt I kategooriast). Vastavalt looduskaitseseadusele on III kategooria liikide puhul

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

oluline vältida nende hävitamist määral, mis ohustaks populatsiooni säilimist. Arvestades

veehoidla suurust (ca 412 ha) ja asjaolu, et planeeringuga ei kavandata uusi vette ulatuvaid

rajatisi (nt kaisid või ujumissildu), on mõju populatsioonile välistatud.

4) Ehitusaegsed leevendusmeetmed. Võimalikud ajutised mõjud (nt ehitusaegne setteline

reostus) on välditavad tavapäraste ehitustehniliste meetmetega. Detailplaneering määrab

keskkonnatingimused, mille kohaselt peab ehitusprojektis olema esitatud abinõude kava

pinnase erosiooni ja ehitusprahi vette sattumise vältimiseks.

5) Reoveekäitlus ja veekaitse. Planeeringuga nähakse ette reovee kogumine lekkekindlasse

kogumismahutisse. Kuna hoone rekonstrueerimine toimub olemasoleva ehitisealuse pinna

piires ja reoveekäitlus lahendatakse suletud süsteemina, puudub oht reostuse sattumiseks

põhjavette või külgnevasse veehoidlasse. See välistab igasuguse kaudse negatiivse mõju

veekogus kasvavatele III kategooria kaitsealustele taimeliikidele.

Arvestades tegevuse vähest ulatust, III kategooria liikide bioloogiat ning asjaolu, et

ehitustegevus ei välju olemasoleva hoone projektsioonist, on Kose Vallavalitsus seisukohal, et

oluline negatiivne keskkonnamõju puudub ja KSH algatamine ei ole vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirneb üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus (Kiigemäe) ja

veekogude maa 95% ning maatulundusmaa 5% sihtotstarbega katastriüksus (Paunküla

veehoidla). Planeeringuala kontaktvööndis asuvad ühiskondlike ehitiste maa, maatulundusmaa

ja üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringuala asub metsaga kaetud alade

keskel. Kontaktvööndisse jääb ka Paunküla Kalabaas MTÜ puhkeala.

Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad on kajastatud joonisel 2.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kontaktvöönd on puhkeotstarbelise loodusliku maastikuga, väheste

hoonetega, mille arhitektuuris ei ole ühte kindlat joont, mida planeeringus jälgima peaks ning

sobilik puhkemajanduse arendamiseks.

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Kose valla üldplaneeringuga, mille kohaselt

jääb planeeringuala väärtusliku maastikuga piirkonda. Üldplaneeringu järgi on kõrge

puhkeväärtusega piirkonnad eelkõige väärtuslikud maastikud, osaliselt riigimetsad, riiklikul

tasandil kaitstavad ajaloolis-kultuurilise väärtusega loodusobjektid, kohalikul tasandil

väärtustatud (nt kultuuripärandiga seotud) alad ja objektid. Seega on olemasoleva puhkemaja

rekonstrueerimine ja selle kasutamise jätkamine puhkemajanduslikul eesmärgil antud asukohas

üldplaneeringuga kooskõlas. Lisaks tagatakse hajusale asustusmustrile omasel alal

(hajaasustusega alal) rohelise võrgustiku terviklikkuse ja toimimise säilimine.

Detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas üldplaneeringus välja toodud nõudeid.

Planeeringualale on tagatud juurdepääs riigiteelt Puhkuse katastriüksuse igakordsele omanikule

servituutidena üle era-, munitsipaal- ja riigiomandis olevate katastriüksuste. Olemasoleva

hoone rekonstrueerimine ei too endaga kaasa hoonestustiheduses muudatusi ja muudab

esteetilisemaks Paunküla veehoidla äärset ala. Kuna hoonestusala ei suurene ning

kõrghaljastuse osakaal säilib üle 90%, ei mõjuta planeering rohelise võrgustiku toimimist ega

katkesta selle sidusust. Kavandatud planeeringulahenduses on hoonestusala määratud

olemasoleva hoone ehitisealuse pinna järgi, ning olemasoleva hoone laiendamine (kubatuuri

suurendamine) veekaitsevööndi eesmärke oluliselt ei mõjuta, kuna hoonealune pind võrreldes

olemasolevaga ei muutu.

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Planeerimisseaduse (PlanS) § 133 kohasel kooskõlastamisel ja arvamuste küsimisel ning § 135

kohasel avalikul väljapanekul tutvustati praegu kehtiva detailplaneeringu sellist lahendust, kus

hoonestusala järgis puhkemaja maapealse korruse suletud brutopinda, mitte ehitisealust pinda.

PlanS § 137 lõige 3 sätestab, et kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel

tehtud muudatused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, korratakse detailplaneeringu

kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab.

Samuti korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses

detailplaneeringu kooskõlastamisele ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele

kehtestatud nõuetest.

Eelnevast lähtudes ei saa hoonestusala muuta planeeringu tehnilise korrigeerimisega, vaid läbi

PlanS kohase avaliku menetluse. PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu

muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes PlanS-is

detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga muudetakse katastriüksuse sihtotstarve ärimaaks, suurendatakse Puhkuse

katastriüksuse hoonestusala ehitusaluse pinnaga võrdseks (eelnevalt kehtestatud

detailplaneeringus oli see ekslikult määratud hoone suletud brutopinda jälgides), määratakse

ehitusõigus olemasoleva hoone laiendamiseks kuni üks kolmandik olemasoleva ehitise

kubatuurist ning lahendatakse hoone teenindamiseks mõeldud tehnovõrkude ja -rajatiste

asukohad ehituskeeluvööndis. Katastriüksuste piire ei muudeta.

Planeeringuga ei tehta ettepanekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vastavalt

looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõikele 3 on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud. LKS § 38 lõike 4 punkt 5 sätestab, et ehituskeeld ei laiene olemasoleva

ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks

kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. LKS § 38 lõike 5 punktide 8 ja 10 kohaselt ei laiene

ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele ning

avalikult kasutatavale teele.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on krundile Pos 1 määratud hoonestusala, mis kattub olemasoleva hoone

välispiiretega ja olemasoleva ehitisealuse pinnaga. Vastavalt majandus- ja taristuministri

05.06.2025 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ on

ehitisealune pind ehitise projektsioon horisontaaltasapinnal. Ehitusseadustiku järgi on

välispiirdeks ka katus.

Hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“. Pos 2 krundile

hoonestusala ei määrata.

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 § 19 lõike 6 punktide 3, 4, 7 järgselt

hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel

ei võeta arvesse hoone küljes olevat terrassi, kaldteed ning treppi ega tehnosüsteemi ja -seadme

osa. Seega on hoonestusalast välja lubatud rajada hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks

vajalikke terrassi, kaldteed ning treppi. Lisaks on lubatud hoonestusalast välja rajada

tehnorajatisi, avalikus kasutuses olevat juurdepääsuteed, ümberpöördekohta ja parkimisala ning

haljastust.

Looduskaitseseaduse § 38 lõike 2 kohaselt ulatub järve kaldal metsamaal metsaseaduse § 3

lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punkti 5 kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise

esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik

olemasoleva ehitise kubatuurist ning lõike 5 punkti 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

Rajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel

rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik

nõusolek. Soovitused tehnovõrkude vahekauguste osas on toodud Kose valla üldplaneeringu

seletuskirjas ptk 5.10.

Detailplaneeringuga sätestatakse, et veekaitsevööndis on keelatud pinnase ümberpaigutamine,

täitepinnase lisamine, reljeefi muutmine ning ehitusmaterjalide ladustamine.

Lubatud on üksnes olemasoleva hoone rekonstrueerimine ning mahuline laiendamine

tingimusel, et ehitisealune pind ei suurene ning tegevus ei põhjusta kalda erosiooni ega

hajuheidet.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis koos

tehnovõrkudega“ tabelis 1 „Krundi määratud ehitusõigused“ ja kruntide ehitusõiguse akendes.

Ehitusõiguse määramisel on lähtutud Kose valla poolt väljastatud lähtetingimustest.

Tabel 1. Kruntide määratud ehitusõigused

Detailplaneeringuga ei muudeta krundi Pos 2 krundi kasutamise sihtotstarvet ega katastriüksuse

sihtotstarvet.

Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed //

katastriüksuse

sihtotstarve

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

Hoone suurim

lubatud

ehitisealune pind

/ maht

Hoone lubatud

maksimaalne kõrgus

1

Majutushoone

maa (ÄM) 100%

// Ärimaa 100%

1 102 m2 / 371 m3 7,3 m

2

Metsamaa (MM)

100%

// Sotsiaalmaa-

Üldkasutatav

maa100%

- - -

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Planeeringuga on lubatud olemasoleva hoone rekonstrueerimine. Olemasoleva hoone

ehitisealune pind on 102 m² ning detailplaneeringuga määratud suurim lubatud ehitisealune

pind on samuti 102 m², mistõttu ehitisealune pind ei suurene. Kavandatav tegevus on käsitatav

ehitise rekonstrueerimisena ehitusseadustiku tähenduses.

Vastavalt ehitusseadustiku § 4 lõikele 3 on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine

ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena

ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;

2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;

3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi,

sealhulgas välisilmet;

4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;

5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;

6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Olemasolevat hoonet ei ole lubatud lammutada ehitusseadustiku tähenduses. Vastavalt

ehitusseadustiku § 4 lõikele 4 on ehitise lammutamine ehitamine, mille käigus ehitis

eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada

lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise

ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise

asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise

ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle

kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

Lubatud on olemasoleva hoone rekonstrueerimine nii, et juurdeehitise maht on kuni üks

kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Hoone asub veekaitsevööndis, sellest tulenevalt ei

ole lubatud hoone laiendamine ehitisealuse pinna suurendamise teel vaid ainult kubatuuri

arvelt. Seega hoone kubatuuri 279 m3 laiendamisel kuni 1/3 on rekonstrueeritava hoone suurim

lubatud maht (kubatuur) 371 m3. Hoone suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei

määrata.

Majandus- ja taristuministri vastuvõetud 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused“ § 19 lõike 1 järgselt on ehitisealune pind hoonealune pind või

rajatisealune pind ja sama paragraafi lõike 6 punktide 3, 4, 7 järgselt hoonealuse, sealhulgas

hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone

küljes olevat terrassi, kaldteed ning treppi ega tehnosüsteemi ja -seadme osa.

Planeeringualas olevale Kiigemäe katastriüksuse (Pos 2) planeeringualasse ulatuvale osale on

lubatud rajada vaid joonisel 4 märgitud avalikult kasutatav tee (juurdepääsutee +

ümberpöördekoht) ja vajadusel planeeritud tuletõrje veevõtukoht (joonisel 4 näidatud tuletõrje

veevõtukoha asukoht on soovituslik ning see täpsustakse projekteerimise staadiumis).

Tegutsemine veekaitsevööndis

Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd.

Vastavalt veeseaduse § 119 lg 6 on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu

tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. 03.12.2025 toimunud

veebikoosoleku käigus oli Keskkonnaamet seisukohal, et hoonestusala määramine olemasoleva

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

hoone ehitisealuse pinna järgi ei ole vastuolus VeeS § 119 punktiga 5, kui veekaitsevööndis ei

kahjustata hoonestusala ümbritsevat pinnast (VeeS § 119 punkt 6). Ehitusprojektis tuleb tuua

välja joonistel (vaadetel) olemasolev maapind, et oleks võimalik kohalikult omavalitsusel

kontrollida, et maapinda ei muudetaks.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone lubatud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Lubatud katuse tüüp

4. Maksimaalne hoonete korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoone lubatud välisviimistluse materjal Puit, kivi, krohv, klaas

Lubatud katusekalded 0 - 30°

Lubatud katusekatte materjal Kivi, plekk, bituumen

Lubatud katuse tüüp Viilkatus, lamekatus

Maksimaalne hoone korruselisus 2

Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on arvesse

võetud sobivust kontaktvööndisse ja Kose vallavalitsuse poolt väljastatud lähtetingimusi

detailplaneeringule.

Rekonstrueeritav hoone peab sobima ümbritseva keskkonnaga ja loodusega harmoneeruma, sh

ei tohi hoone liiga domineerida looduse üle. Hoone arhitektuur peab olema planeeritavasse

keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid

ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Urmas

Lõokese Arhitektuuribüroo OÜ (ULAB) on koostanud puhkemaja eelprojekti (töö nr 0224).

Skeem 7. Väljavõte projektist. Asendiplaan (ULAB 2025)

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Skeem 8. Väljavõte projektist. Lõige (ULAB 2025)

Skeem 10. Väljavõte projektist.

Vaade edelast (ULAB 2025)

Skeem 9. Väljavõte projektist.

Vaade kagust (ULAB 2025)

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Piirded

Piirete rajamine ei ole lubatud.

Sillad

Sildade rajamine ei ole lubatud.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale riigiteelt 11208 Paunküla-Kiruvere-Ardu tee on tagatud läbi era-,

munitsipaal- ning riigiomandis oleva juurdepääsutee. Juurdepääsu tagamiseks on Landbox OÜ

ja Marika Sinijärv ning Aivar Sinijärv sõlminud 17.11.2021 lepingu reaalservituudi seadmiseks

Uuejaagu katastriüksusele, Landbox OÜ ja Riigimetsa Majandamise Keskus on sõlminud

05.10.2021 lepingu reaalservituudi seadmiseks Muinas-Kiruvere katastriüksusele ja Kose

Vallavolikogu on Puhkuse katastriüksuse kasuks seadnud tasulise ja tähtajatu reaalservituudi,

mis on sisse kantud 25.10.2018 ning 31.08.2022 kinnistamisavalduse alusel muudetud

6.09.2022.

Käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta kehtiva detailplaneeringuga kavandatud

juurdepääsulahendust. Avalikult kasutatava juurdepääsutee ja ümberpöördekoha põhimõtteline

asukoht on üle võetud kehtivast detailplaneeringust ning selle paiknemist planeeringuala piires

ei muudeta. Käesoleva detailplaneeringu eesmärk ei ole liikluslahenduse muutmine, vaid

olemasoleva hoone hoonestusala täpsustamine vastavalt ehitise ehitisealusele pinnale.

Kehtiva detailplaneeringu elluviimata jätmise tõttu on käesolevas detailplaneeringus üle võetud

sama juurdepääsulahendus, mille kohaselt on krundile Pos 1 juurdepääsu tagamiseks

kavandatud olemasoleva tee laiendamine, et oleks võimalik tagada päästesõidukitele ligipääs

(nõutud minimaalne laius 3,5 m). Juurdepääsutee on planeeritud rajada 3,5 m laiune ning

kattena on lubatud kasutada kruusa jms looduslikke materjale. Juurdepääsutee laiendamise tõttu

on servituudiala laiendatud 2022 aastal hetkel kehtiva Puhkuse detailplaneeringu raames.

Lisaks, kuna vajalik on tagada juurdepääs ja ümberpööramise võimalus nii päästeteenistusele

kui ka reovee mahuti tühjendava purgimisauto jaoks, tuleb rajada ka ümberpöördekoht.

Ümberpöördekoht tuleb rajada vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ väljatoodud minimaalsetele nõuetele. Sobivast asukohast tingituna jääb

avalikult kasutatav juurdepääsutee koos ümberpöördekohaga osaliselt Puhkuse katastriüksusele

(eramaa). Lahendus lähtub olemasolevast juurdepääsukoridorist ning võimaldab tagada pääste-

ja hooldussõidukite ligipääsu minimaalse keskkonnamõjuga, vältides uute juurdepääsuteede

rajamise vajadust ja ulatuslikku kõrghaljastuse eemaldamist.

Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 alusel on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4 kuni 6 toodud erandite korral.

Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele.

Tulenevalt eeltoodust on detailplaneeringuga ehituskeeluvööndisse kavandatud juurdepääsutee

koos ümberpöördekohaga ning ehituskeeluvööndisse jäävad jalakäijate teed määratud avalikult

kasutatavatena.

Jalakäijate ligipääsuks puhkemajale on lubatud rajada ka avalikult kasutatavaid jalakäijate teid,

mis peavad olema samuti kruusa, sõelmete vms loodusliku kattega.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

minimaalne arv on standardi järgselt 2 (parkimisnormatiiv 1/70, ehk 70 m2 ehitise brutopinna

kohta üks koht). Puhkemaja külastajate arv on hinnanguliselt 9 - seega soovituslik on rajada 3

parkimiskohta.

Joonisel 4 näidatud parkimisala paiknemine ja kuju on illustratiivsed ning täpsustatakse

projekteerimise käigus. Juurdepääsutee ja ümberpöördekoha põhimõtteline asukoht on

määratud detailplaneeringuga, kuid nende täpne geomeetria täpsustatakse ehitusprojekti

koostamisel, arvestades minimaalse kõrghaljastuse eemaldamise vajadusega.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja on tagatud vastavalt väljatoodud määruse

§22 lg 2-le. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav

juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone tulepüsivusklass

tuleb määrata ehitusprojektis.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele

(veetorustik, kanalisatsioonitorustik, survekanalisatsioon, puurkaev, reovee kogumismahuti,

maakütte, tuletõrjevee võtumahuti jms).

Joonisel 4 toodud planeeritud tehnovõrkude/-rajatiste põhimõtteline asukoht on määratud

detailplaneeringuga, kuid nende täpne geomeetria täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringuala vahetus lähenduses ei asu ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikke.

Planeeritud on rajada puurkaev joogivee saamiseks. Puurkaev tuleb rajada Pos 1

katastriüksusele ning selle asukoht tuleb leida projekteerimise staadiumis. Ehitustegevuse ajal

tuleb arvestada Veeseaduses § 154-s toodud puurkaevu hooldusalal kehtivad kitsendusi.

Puurkaevu minimaalne lubatud kaugus katastriüksuse piirist on 1 m. Puurkaevust rajatakse

rekonstrueeritava hooneni veetorustik. Reovee ära juhtimiseks on planeeritud rajada reovee

kogumismahuti. Reoveemahuti minimaalseks kauguseks katastriüksuse piirist on määratud 0,5

m. Reovesi on planeeritud juhtida mahutini survekanalisatsiooni teel. Selleks tuleb rajada

hoonesse või selle vahetusse lähedusse ka reoveepumpla.

Kuna planeeritud tegevus asub Paunküla veehoidla kaldal, mis on oluline osa AS Tallinna Vesi

valgalast, tuleb projekteerimisel ja ehitustegevuse kavandamisel arvestada veeseadusest

tulenevate veekaitsevööndi nõuetega ning välistada veekogu kvaliteeti kahjustavate mõjude

teke. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendused tuleb projekteerida selliselt, et oleks välistatud

reo- ja sademevee sattumine Paunküla veehoidlasse ning elukondliku reostuse tekkimise oht.

Reo- ja sademevee juhtimine Paunküla veehoidlasse ei ole lubatud.

Kanalisatsioonilahendus peab olema lekkekindel ning projekteeritud viisil, mis välistab reovee

sattumise pinnasesse ja veekogusse. Reovee kogumismahuti peab olema sertifitseeritud

lekkekindel ning tagatud peab olema selle nõuetekohane hooldus ja regulaarne tühjendamine.

Kogu kanalisatsioonisüsteem peab olema lahendatud selliselt, et reovee ülevoolu võimalus

puuduks.

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

7.6.2 Sademevesi

Katusele langevad sademeveed kogutakse välimise äravooluga kokku, juhitakse planeeritud

kalletega hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse omal krundil. Sademevee suunamine otse

Paunküla veehoidlasse ei ole lubatud.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 7 lg 1 ja 4 järgselt

on nõutud veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s, ning veevooluhulk peab olema tagatud kolme

tunni jooksul. § 7 lg 5 järgselt kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab

Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada

ühe tunnini. Seega vajalik veehulk veevõtukohas on 36 - 108 m3.

Tuletõrjevee tagamise võimalus planeeringualal planeeritud tuletõrje veevõtumahutist.

Planeeritud on rajada üks tuletõrje veevõtumahuti koos kuivhüdrandiga krundile Pos 2, kuna

vastavalt eespool nimetatud määruse § 6 lõikele 1 peab üldjuhul veevõtukoht paiknema ehitisest

vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukohal peab olema

ööpäevaringne juurdepääsu võimalus ning kuivhüdrant peab olema sõiduteest kuni 2,5 m

kaugusel. Tuletõrje kuivhüdrandini peab tagama ligipääsu tuletõrje päästetehnikaga igal

aastaajal ja igasuguste ilmastikutingimustega. Veevõtumahuti ja kuivhüdrandi planeeritud

asukoht on näidatud joonisel 4. Tuletõrje veevõtukoha rajamisel tuleb arvesse võtta siseministri

18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõudeid ja standardis

EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodud juhtnööre. Tuletõrje veevõtukoha hooldus ja

korrashoid on Puhkuse kinnistu omaniku kohustus.

Juhul kui planeeritav puhkemaja nähakse ette üksnes kinnistu omaniku töötajate kasutamiseks

ning hoonet ei kasutata majutusteenuse osutamiseks ega anta kasutusse kommertseesmärkidel,

siis sel juhul on hoone kasutajate ring piiratud ning kasutajatel on eeldus hoone ruumilahenduse

tundmiseks ja iseseisvaks ohutuks evakuatsiooniks. Tulenevalt eeltoodust käsitletakse sel juhul

hoonet oluliste tuleohutusnõuete osas I kasutusviisiga võrdsustatud hoonena. Kui hoone

võrdsustatakse I kasutusviisiga hoonega, siis võib juhinduda veevõtukoha määramisel

siseministri määruses nr 10 § 6 lõikes 51 toodust - ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat

nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui on täidetud tingimus, et erinevatel kinnistutel olevad

esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40

meetrit. Antud juhul lähim hoone on I kasutusviisiga ja paikneb projekteeritavast hoonest ~87

m kaugusel. Lähima nõuetele vastava veevõtukohana võib käsitleda projekteeritavast hoonest

~2,4 km kaugusel paiknevat veevõtukohta nr 6893 (LVK), mis asub Paunküla-Kiruvere-Ardu

tee ääres Sügavakatku soone nimelises veekogus.

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad madalpingekaabel ja liitumiskilp

ning Elektrilevi OÜ kasuks on seatud servituut. Liitumine on võimalik olemasolevast

liitumiskilbi baasil. Elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma vastavalt Elektrilevi OÜ

liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb

esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks

pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette maakaabliga. Krundisisese elektriliini konkreetne asukoht määratakse projekteerimisel.

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

7.6.5 Soojusvarustus

Hoone soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Küttesüsteemi rajamisel tuleb arvestada Kose

valla üldplaneeringus ptk 5.10 välja toodud nõudeid. Lubatud kütteallikad on maaküte,

elektriküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Päiksepaneele on

lubatud rajada vaid hoone katusele. Maasoojuspumba puhul on lubatud vaid vertikaalsed

energiaallikad (soojuspuurauk ehk energiakaev). Soojuspuurauk peab asetsema hoonest 3 m

kaugusel ja selle täpne asukoht määratakse hoone projekteerimise käigus. Keelatud on kasutada

looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem

soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoone rajamisel peab silmas pidama

energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa

looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik lahendada mobiilside kaudu, kuna planeeringuala vahetus läheduses

puudub võimalus sidekaablitega liitumiseks.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Krundil Pos 1 asub suures osas kõrghaljastus, milleks on peamiselt kõrged leht- ja okaspuud,

kuid leidub ka põõsasrinnet. Kose valla üldplaneeringu alusel ei tohi rohelise võrgustiku

funktsioneerimiseks looduslike alade osatähtsus tugialal langeda alla 90%. Lubatud on

likvideerida kõrghaljastust, mis jääb ette planeeritud rajatiste ehitusele ning likvideerida võsa.

Veekaitsevööndis on vastavalt veeseadusele muuhulgas keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma

Keskkonnaameti nõusolekuta, majandustegevus, väetiste, keemilise taimekaitsevahendi ja

reoveesette kasutamine.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Suuremahuline

maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud. Veekaitsevööndis on olemasoleva

maapinna muutmine keelatud, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik ehitise

rekonstrueerimiseks olemasoleva ehitisealuse pinna piires ning ei põhjusta erosiooni ega

hajuheidet.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoone vahetus läheduses

3) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustite kasutamine

4) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid)

5) Kvaliteetse tehnika kasutamine (kaamerad, turvafirma vms)

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Planeeringuga seatakse keskkonnatingimused, mille eesmärk on välistada pinnase, vee ja

elustiku kahjustamine. Ehitustegevus peab toimuma viisil, mis ei põhjusta setete,

ehitusmaterjalide ega saasteainete sattumist veekogusse. Veekaitsevööndis ei ole lubatud

ehitusmaterjalide ladustamine ega pinnase kahjustamine väljaspool olemasolevat ehitisealust

pinda. Planeeringulahendus lähtub ettevaatusprintsiibist ning välistab olulise negatiivse

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

keskkonnamõju tekkimise. Kuna planeeritud tegevus asub Paunküla veehoidla kaldal, mis on

oluline osa Tallinna linna valgalast, tuleb hoiduda tegevustest, mis tulenevalt veeseadusest on

veekaitsevööndis keelatud või võivad halvendada vee kvaliteeti.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Planeeringuala piirneb lõuna suunal Paunküla veehoidlaga, mis on oluline osa Tallinna linna

valgalast.

Rekonstrueerimistööde ajal peab jälgima looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevaid

nõudeid. Hoone ehitusprojektis peab olema esitatud abinõude kava pinnase erosiooni ja

ehitusprahi vette sattumise vältimiseks. Ehitustegevuse käigus tuleb rakendada meetmeid, mis

välistavad setete, ehitusmaterjalide ja saasteainete sattumise veekogusse. Ehitusmaterjalide

ladustamine veekaitsevööndis ei ole lubatud ning tööde teostamisel tuleb kasutada

tehnoloogiaid, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse ja vette. Ehituse ajal

peab ehitaja olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja

leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik ehitustööde käigus tekkivad jäätmed

(pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid

ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud

tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada

spetsiaalseid abivahendeid. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja

töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veehoidlasse, taimkattesse ja

pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis

välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi

olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate

masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms)

vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete

objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja

ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid

ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja Paunküla veehoidla veekaitsevööndis. Masinate

kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud! Ehitusplatsil

peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja

keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju

vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Häirekeskust telefonil 112.

7.8.2 Jäätmehooldus

Kose valla jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Kose valla

haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile Kose vallas viibivatele ja tegutsevatele

juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Krundile peab paigaldama kinnised konteinerid.

Soovitavalt tuleks konteinerid paigutada ümberpöördekoha lähedusse, et sellele oleks ligipääs

prügiveoautol. Täpne konteinerite asukoht tuleb määrata ehitusprojekti käigus. Jäätmete

kogumine ja äravedu tuleb lahendada vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjas väljatoodule.

Katastriüksuse valdajal on kohustus tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada

vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks

mitteettenähtud kohta.

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju olemasoleva puhkemaja kasutusvõimaluste

paranemise näol, mis aitab kaasa puhkemajandusliku potentsiaali säilitamisele. Planeeritava

tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestised ja nende

kaitsevööndeid. Planeeringuala paikneb kõrge puhkeväärtusega väärtuslikul maastikul, kus

üldplaneering toetab puhkemajandusliku kasutuse säilimist ja arendamist. Puhkuse

katastriüksusel asub 1970. aastal rajatud puhkemaja, mistõttu ei kavandata detailplaneeringuga

piirkonda uut maakasutusfunktsiooni ega muudeta oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda.

Planeeringuga võimaldatakse olemasoleva puhkemaja rekonstrueerimine ja selle kasutamise

jätkamine puhkemajanduslikul eesmärgil, mis on kooskõlas piirkonna identiteedi,

puhkeväärtuse ja väljakujunenud kasutusviisiga. Detailplaneeringuga ei kaasne negatiivset

mõju kohaliku ruumilise identiteedi, maastikulise iseloomu ega kultuurilise keskkonna

säilimisele. Vastupidi, olemasoleva hoone rekonstrueerimine aitab kaasa piirkonna

puhkemajandusliku kasutuse ja väärtusliku maastiku kvaliteetsele säilimisele. Planeeritava

tegevusega negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rekonstrueerimisega kaasnev peamine positiivne

sotsiaalne mõju väljendub olemasoleva puhkemaja kasutusvõimaluste paranemise näol.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna planeeringualal

asub hoone ja keskkond on inimtegevuse poolt mõjutatud. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Olemasoleva hoone rekonstrueerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeringulahendus on koostatud arvestades looduskaitseseaduses kalda ehituskeeluvööndis

ja kalda piiranguvööndis keelatud tegevuste nimekirjast kinni pidamine. Detailplaneeringus on

sätestatud, et ehitusprojektis peab välja tooma abinõude kava pinnase erosiooni ja ehitusprahi

vette sattumise vältimiseks, mis aitab kaasa negatiivsete mõjude vältimisele ja ehitusaegsete

negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks. Kavandatav tegevus ei ole käsitatav

looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 mõttes kaitsealuste liikide isendite hävitamisena ega nende

elupaiga kahjustamisena. Arvestades tegevuse paiknemist väljaspool liikide kasvukohta ning

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

tegevuse ulatust, puudub otsene ja kaudne mõju liikide soodsa seisundi säilimisele. Planeeritava

tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid

oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Puhkuse katastriüksusele on juba seatud

servituut Elektrilevi OÜ kasuks (elektri madalpingekaabel ja liitumiskilp) ning Kose Vallaga

on seatud tasuline teeservituut juurdepääsuks vastavalt rajatavale avalikule juurdepääsuteele ja

ümberpöördekohale (Reaalservituut sisse kantud 25.10.2018 ning 31.08.2022

kinnistamisavalduse alusel muudetud 6.09.2022.)

Planeeritud servituudid või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse

projekteerimise või projekti realiseerimise staadiumis. Notariaalsete lepingute eest tasub

detailplaneeringust huvitatud isik või krundi igakordne omanik.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Valitsev

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus

Pos 1

//Puhkuse Kose Vald Avalikult kasutatav ümberpöördekoht ja jalakäijate teed

Kiigemäe

(Pos 2)

Puhkuse

(Pos 1)

Vajadusel reaalservituut või IKÕ – tuletõrje

veevõtukoht (kas see on tasuline või tasuta lepitakse

kokku notariaalses lepingus)

Muinas-

Kiruvere

Puhkuse

(Pos 1)

Teeservituut juurdepääsuks vastavalt laiendavale

juurdepääsuteele. (vajadusel)

Uuejaagu Puhkuse

(Pos 1)

Teeservituut juurdepääsuks vastavalt laiendavale

juurdepääsuteele. (vajadusel)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele,

kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust planeeritud juurdepääsutee

laiendamiseks ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kose

Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist

halduslepingu, milles lepitakse kokku detailplaneeringukohaste rajatiste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud

rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima detailplaneeringust huvitatud isik või

Puhkuse katastriüksuse igakordne omanik. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama

ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada juurdepääsutee ja

ümberpöördekoha asukoht, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine kruntidel.

Ehitusprojektide koostamise korraldab ja tasub krundi omanik.

Krundil Pos 2 asuva juurdepääsutee rekonstrueerimiseks ja laiendamisel on Kose Vallaga

seatud tasuline teeservituut juurdepääsuks vastavalt rajatavale avalikule juurdepääsuteele ja

KIRUVERE KÜLAS PUHKUSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGUT MUUTEV

DETAILPLANEERING 23

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

ümberpöördekohale (Reaalservituut sisse kantud 25.10.2018 ning 31.08.2022

kinnistamisavalduse alusel muudetud 6.09.2022.) Juurdepääsutee laiendamine koos

ümberpöödekoha rajamisega ja sellega seonduvad ehitustööd on vajalik teostada enne hoonele

kasutusloa taotlemist. Juurdepääsutee laiendamise ja ümberpöördekoha rajamise kohustus on

detailplaneeringust huvitatud isikul. Hoone kasutusloa andmise eelduseks on nõuetekohase

laiusega juurdepääsutee ja ümberpöördekoha rajamine.

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema

koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimisega ei tohi kahjustada veekaitsevööndi eesmärke.

Ehitamise käigus peab arvestama, et veeseaduse § 119 lg 6 kohaselt on veekaitsevööndis

keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või

hajuheidet. Veeseaduse § 119 lg 2 kohaselt on vaja veekaitsevööndis puu ja põõsarinde raieks

Keskkonnaameti nõusolekut. Keskkonnaamet on seisukohal, et Looduskaitseseaduse § 38 lg 4

p 5 ja lg 5 p 8 ning p10 toodud erisusi saab kasutada, kui tegevusega ei alustata enne kui

detailplaneering on kehtestatud.

Planeering viiakse ellu ühes etapis.