Jõhvi Vallavalitsus Kliimaministeerium Maa- ja Ruumiamet Riigimetsa Majandamise Keskus Enefit Industry OÜ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Alutaguse Vallavalitsus Narva-Jõesuu Linnavalitsus

09.10.2026 nr DM-136575-11

Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse täiendatud eelnõu kohta arvamuse küsimine

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981, aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva- Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, Eesti, edaspidi ka loa omanik) esitas Keskkonnaametile 11.05.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/436 taotluse Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste väljastamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 12.05.2026 numbriga DM- 136575-1). Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud maa kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Korrastamistingimuse eelnõu saadetakse ka Kliimaministeeriumile seoses LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekti tegevustega. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2² küsib Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohta ka Sirgala põlevkivikarjääri korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule.

Eelnevast lähtuvalt esitasime teile 13.08.2026 kirjaga nr DM-136575-2 kirjalikku arvamuse ja ettepanekute saamiseks Sirgala põlevkivikarjääri korrastamistingimuste ja KMH eelhinnangu ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõud. Käesolevaga oleme täiendanud eelnõusid vastavalt esitatud ettepanekutele ja esitame teile täiendatud Sirgala põlevkivikarjääri

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

korrastamistingimuste ja KMH eelhinnangu ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõud arvamuse avaldamiseks.

Palume esitada Teie seisukoht täiendatud eelnõude osas esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul s.o hiljemalt kuupäevaks 23.10.2026. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta. Keskkonnaamet edastab käesoleva kirjaga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks korrastamistingimuste väljastamiseks koostatud KMH algatamata jätmise otsuse täiendatud eelnõu, millele oodatakse arvamust 14 päeva jooksul. Arvestades eelnevat ei ole Keskkonnaametil võimalik tähtaegselt KMH algatamise või algatamata jätmise otsust teha, mistõttu pikendame otsuse tegemise tähtaega kuni 07.11.2026. Lisateave: KMH otsuse tähtaja pikendamine: haldusmenetluse seadus § 41, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2¹, 11 lg 2²

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Kersti Ritsberg 5302 5823 [email protected]

1. Sirgala põlevkivikarjääri korrastamistingimuste eelnõu 091026 2. Sirgala korrastamistingimuste KMH eelhinnangu eelnõu 091026

2(2)

1 (18)

EELNÕU

09.10.2026

Sirgala põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning Enefit Industry OÜ

taotlusele, XX.XX.XXXX esitatud kohaliku omavalitsuse, 08.09.2026 esitatud Maa- ja

Ruumiameti, 09.09.2026 esitatud Kliimaministeeriumi ja 02.10.2026 esitatud Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamusele, otsustan:

1.1. Muuta Enefit Industry OÜ kaevandamisloa nr KMIN-074 kaevandatud maa

korrastamistingimusi järgmiselt:

1.1.1. Sirgala põlevkivikarjääri korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada metsamaaks ja tehisveekoguks ning Sirgala

harjutusväljaku ala korrastada arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on riigikaitse maa.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema moodustatud nii, et karjääri

külgede nõlvused väldiks varinguid, lihkeid ja erosiooni. Nõlvad ei tohi olla järsumad, kui

nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid

peavad olema võimalikult looduslähedased.

1.1.2.2. Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi ületada nõlva katvate kivimite

püsinurka. Nõlvade püsikaldenurgad peavad olema käsitletud korrastamisprojektis.

1.1.2.3. Korrastamisprojektis esitada korrastatavate puistangute ja tranšeede nõlvade püsivuse

ekspertiis veega täitumise tingimustes. Nõlvad peavad olema kujundatud selliselt, et veetaseme

kõikumine ja lainetus ei põhjustaks varinguid ega erosiooni, tagades ala ohutuse tulevasele

maakasutajale.

1.1.2.4. Tagada tuleb, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasusest tulenevalt ohtu seal

liikuvatele inimestele ja loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

1.1.2.5. Metsamaaks planeeritud ala peab projekteerima nii, et põhjavesi ei tõuse korrastamise

järgselt kõrgemale, kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast.

1.1.2.6. Puistangute tasandamisel tuleb ette näha teedevõrk, mis ühendatakse mäeeraldisest

välja jääva teedevõrguga. Sirgala harjutusväljaku ala teedevõrk tuleb kooskõlastada Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusega. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa hooldamiseks tuleb

kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK).

1.1.2.7. Kaldajoone kujundamisel vältida sirgjoonelisust ja teravnurki.

2 (18)

1.1.2.8. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga

ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida

mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada

kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.3. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.3.1. Korrastamise projekti koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise tegevusloa

omaniku poolt koostatud veerežiimi taastumise analüüs, mis käsitleb veetaseme tõuse ja

veekvaliteedi muutuseid korrastamise järgselt. Veetaseme kujundamisel tuleb arvestada

karjääri ümbritsevate Natura 2000 alade, kaitsealadega, Sirgala harjutusvälja kasutuse

vajadustega ja juba varem korrastatuks tunnistatud aladega ning veel toimivate kaevandamise

aladega. Veetaseme kujundamisel tuleb tagada, et korrastamisjärgne veetase ei põhjusta

istutatud metsaalade üleujutamist ja püsivat liigniiskumist. Veetasemete kujundamisel tuleb

vähendada võimalikult edasist veeväljapumpamise vajadust. Veetasemete kujundamise

lahenduse peab kooskõlastama enne lõplikku korrastamisprojekti koostamist Keskkonnaameti

ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega.

1.1.3.2. Hüdrogeoloogilise modelleerimise alusel peab olema võimalik järeldada, et

projekteeritavate sulgemisjärgsete veekogude veetasemed on kavandatud viisil, mis ei kahjusta

oluliselt Alutaguse rahvuspargi veest sõltuvaid kaitsealuseid ökosüsteeme. Kui mudelprognoos

või käimasolev seire näitab ohtu külgnevate alade veerežiimile, tuleb korrastamisprojektis ette

näha ja rakendada vajalikud leevendusmeetmed (nt vettpidavad filtratsioonitõkked, isoleerivad

vallid või ümbersuunavad infiltratsioonikraavid).

1.1.3.3. Korrastamisprojektis tuleb lahendada Mustajõe sängi kujundus arvestusega, et karjääri

sulgemise järgselt oleks tagatud Mustajõe veekogumi hea seisundi säilimine.

1.1.3.4. Natura 2000 eksperthinnangu andmise pädevusega eksperdil tuleb veerežiimi analüüsi

alusel määrata kaardil tegevuse mõjuala ja mõjutatavad objektid ning hinnata mõju olulisust

kõigile mõjualas teadaolevatele kaitstavatele loodusobjektidele (LKS § 4 tähenduses) ja Natura

2000 ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaametiga peab tegevuse kooskõlastama mõjualas

asuvate kaitsealuste liikide osas, sh vajaduse isendite ümberistutamise osas. Sirgala karjääri

lõuna osas Natura 2000 Puhatu loodus- ja linnuala lähedal tuleb lahendada kuivenduskraavide

korrastamine nii, et korrastamise järgselt veekuivenduse mõju Puhatu loodus- ja linnualani ei

ulatu.

1.1.3.5. Moodustuvatele veekogudele tuleb rajada vee-elustikule sobiv väljavoolulahendus.

Väljavooluprojekti mõõdistamistööde käigus tuleb kontrollida suublaks oleva veekogu

kõrguseid ja tagada väljavoolulahenduse toimimine. Korrastamisprojekti koostamise käigus

tuleb konsulteerida vee-elustiku spetsialistiga torusillalahenduse ja karjääriveekogudest vee

juhtimislahenduse osas. Karjääripuistangute alal ja settebasseini ala tehismärgalaks

kujundamiseks tuleb konsulteerida vastava ala spetsialistidega. Väljavoolulahenduse valikul

tuleb hinnata selle mõju vee-elustiku liikumisvõimalustele ning eelistada lahendusi, mis

võimaldavad võimalikult varakult kujundada ühenduse vooluveekogudega.

1.1.3.6. Korrastamise käigus kujundatavate veekogude kaldad peavad olema kergesti

kasutatavad, takistuseta, vaba juurde- ja väljapääsuga. Tehisveekogu valdav sügavus peab

olema üle 2 meetri.

3 (18)

1.1.3.7. Veekogusse tuleb rajada võimalikke looduslikult veetaimede kasvualasid, pindalaga

vähemalt 5…7% veekogu pindalast. Selliseid veekogu elustikule sobivaid madalaveelisi alasid

tuleb kujundada ka valitud veetaseme järgi lõputranšeede veealusesse ossa, kus veekogu tuleb

kujundada 2,5 m sügavusele laugemaks, kui varikaldenurk (võimalusel 10º). Antud

korrastamise põhimõtte juures tuleb juhinduda LIFE IP CleanEST projekti uuringute juhistest.

1.1.3.8. Korrastamisprojektis hinnata tekkivate tehisveekogude pindala ning juhul, kui veekogu

pindala ületab 50 ha, kavandada selle kujundamine hea ökoloogilise potentsiaali saavutamist

toetavalt. Elustiku kujunemiseks on vajalik kujunevate tehisveekogude ühendatus looduslike

veekogudega. Korrastamisprojektis on vaja tagada suurte kujunevate veekogude ühendatus

elustiku seisukohalt parima väljavoolulahendusega.

1.1.4 Bioloogiline korrastamine tuleb teostada metsamaaks planeeritud alal:

1.1.4.1. Bioloogilisele korrastamisele eelneb tehniline korrastamine ja enne haljastuse rajamist

tuleb korrastatav maa siluda.

1.1.4.2. Metsa rajamisel kasutada ka lehtpuid (nt arukask).

1.1.4.3. Bioloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest (nt

kask) tuleohutusvööndid kogulaiusega 30 m.

1.1.4.4. Madalamatel aladel, kus ei ole tagatud piisavalt sügav põhjaveetase tuleb täpsustavalt

planeerida ala kujundus tehismärgalaks konsulteerides vastava ala spetsialistidega.

1.1.4.5. Juhul, kui alad on varasemalt haljastatud või ise haljastunud võib jätta need piirkonnad

bioloogilise korrastusega muutmata.

1.1.4.6. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata

kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv.

1.1.4.7. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha

mehhaniseeritult.

1.1.4.8. Looduslikku taastumisse jäävad alad tuleb eraldi kaardil välja tuua ja seletuskirjas peab

andma selgituse nende osas.

1.1.5. Lisatingimused:

1.1.5.1. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik

keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

1.1.5.2. Projekti koostamisel tuleb arvestada Sirgala harjutusvälja kasutamise vajadustega ning

teha selleks igakülgset koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväega.

Korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist esitada kooskõlastamiseks Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele.

1.1.5.3. Väljaspool harjutusvälja jäävad karjäärialad tuleb valdavalt metsastada.

1.1.5.4. Loa omajal tuleb tagada põhjavee ja pinnasevee taseme pidev seire piirialadel kogu

korrastamisperioodi vältel ja vähemalt 3 aastat pärast korrastatuks tunnistamist. Seireandmed

tuleb kord kvartalis esitada Keskkonnaametile.

1.1.5.5. Moodustuvate tehisveekogude ja Mustajõe veekvaliteedi kvartaalset seiret tuleb

alustada veetaseme tõusu algusest ja jätkata vähemalt kuni veekeskkonna seisundi

stabiliseerumiseni. Veekvaliteedi seire peab hõlmama ka biosaadava nikli ja sulfaatide seiret.

4 (18)

1.1.5.6. Maaomanikele tuleb tagada teedega ligipääs mootorsõidukiga nende maaomandile ka

korrastamise järgselt.

1.1.5.7. Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura eksperthinnangu tulemused esitatakse

enne korrastamisprojekti kinnitamist Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad olulist

kõrvalekallet 2015. aasta KMH järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura aladele,

kaitstavatele loodusobjektidele või veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet täiendava KMH

läbiviimise vajaduse enne korrastamisprojekti heakskiitmist.

1.1.5.8. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise

akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

1.1.5.9. Karjääri korrastamisel tuleb arvestada Puhatu turbatootmisala jätkuva tegevusega ja

korrastamise projektis tuleb selgelt piiritleda Sirgala põlevkivikarjääri korrastamise tegevused

seoses kõrval olevate mäeeraldistega.

1.2. Käesolev dokument muudab Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa

Keskkonnateenistuse poolt 30.08.2005 kirjaga nr 32-9-1/7644 antud Narva karjäärile

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) tingimused

Sirgala põlevkivikarjääri mäeeraldise osas.

2. ASJAOLUD

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981, aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-

Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, Eesti, edaspidi ka loa omanik) esitas Keskkonnaametile

11.05.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/436 taotluse Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri

keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste väljastamiseks (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 12.05.2026 numbriga DM-

136575-1).

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) omab Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri

maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtivusajaga 11.07.2005 -

03.05.2029. Keskkonnaloa nr KMIN-074 alusel kaevandab Enefit Industry OÜ Eesti

põlevkivimaardla Sirgala kaevevälja Sirgala karjääris (registrikaart nr 34) põlevkivi ja turvast.

Sirgala karjääri mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonna, Narva-Jõesuu linna, Jõhvi valla

(varasema Toila valla) ja Alutaguse valla territooriumil. Mäeeraldise pindala on 11 295,67 ha

ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3 206,29 ha.

Keskkonnaloale ei ole kantud kaevandatud maa kasutamise suunda. Samas

Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistus väljastas Narva karjäärile

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) koostamiseks tingimused

oma 30.08.2005 kirjaga nr 32-9-1/7644, kus on käsitletud metsastamist, veekogu ja

juurdepääsuteede rajamist. Korrastamistingimused käsitlesid Narva uuringuala, mis hõlmas ka

5 (18)

Sirgala karjääri mäeeraldist. Väljastatud korrastamistingimuste alusel koostati

korrastamisprojekt „Narva, Sirgala ja Sirgala II mäeeraldise alal Narva karjääri mäetöödega

rikutud maa korrastamisprojekt (P-02-05)“.

Sirgala mäeeraldisel praegu kehtivad korrastamistingimused (30.08.2005 kirjaga nr 32-9-

1/7644) on alljärgnevalt:

1. Korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvestada mäetöödejärgset soovitavat

maakasutust, mis tuleb kooskõlastada kohalike omavalitsustega (Toila, Illuka,Vaivara).

2. Projektis peavad olema näidatud sihtotstarbeliselt kasutatavad alad.

3. Projekt tehakse kogu maavara kasutusluba hõlmava ala kohta.

4. Tehniline ja bioloogiline korrastamine projekteeritakse koos.

5. Veetaseme kõrguse prognoos peale mäetööde lõpetamist tuleb võtta

korrastamisprojekti koostamise aluseks.

a. Mets projekteerida ülespoole tulevikus kujunevat veetaset. Metsamaal ei tohi

põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast.

b. Metsade rajamisel suurendada lehtpuude (arukask) osatähtsust.

6. Puistangute tasandamisel tuleb ette näha puistanguteede võrk, mis peale mäetööde

lõpetamist karjääris ühendatakse väljaspool lahtiste mäetööde kontuuri oleva

teedevõrguga. Rajatav teedevõrk tuleb planeerida puistangute tasandamis käigus,

tingimata aga enne bioloogilist korrastamist. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa

hooldamiseks tuleb kooskõlastada RMK-ga. Planeerida tuleviku metsa kvartalite võrk.

7. Bioloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest

(kask) tuleohutusvöönd kogulaiusega 30 m.

8. Sisepuistangute transporditranšeede poolsed nõlvad moodustatakse nii, et oleks

välditud varisemine, kaldega mitte üle 30⁰, mis kindlustab vaba juurdepääsu tranšeed

täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni.

9. Tehisveekogude kujundamisel tuleb arvesse võtta:

a. Põhja moodustamine: tasandamine ja puhastamine ning planeerida veekogu

nõlvade tasandamine.

b. Tehisveekogu valdav sügavus peab olema üle 2 meetri.

c. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1,0 m kõrgemal veetaseme

oodatavast maksimaalsest seisust.

d. Kui kallast metsastatakse, siis on soovitav jätta veekogule avatud vaatega

lagendikke.

e. Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualasid, pindalaga

vähemalt 5…7% veekogu pindalast.

Narva, Sirgala ja Sirgala II mäeeraldise alal Narva karjääri mäetöödega rikutud maa

korrastamisprojekt (P-02-05), mis on koostatud aastal 2005 ei jälginud kõiki

korrastamistingimuste juures toodud nõudeid. Näiteks ei lähtutud nõlvakaldest 30⁰. Samas

antud korrastamisprojekt oli põhiliselt mõeldud kaevandamise aegseks korrastamise

6 (18)

tegevuseks, mida näitab ka korrastamisprojekti karjääri sulgemise peatükk, mille sisu on

alljärgnev:

Enne karjääri või selle jaoskondade sulgemist töötatakse välja sel ajal kehtivatele

õigusaktidele vastav sulgemisprojekt. Sulgemisprojektis käsitletakse kõiki vajalikke

küsimusi, nende seas ka territooriumi lõplikku maastikukujundust, veerežiimi

reguleerimist ja puistangutele rajatavate uute teede ühendust väljaspool karjäärivälja

asuvate alaliste teedega.

Lisaks on korrastamisprojekti kokkuvõttes kirjutatud alljärgnev:

/.../ arvestades karjääri järelejäänud pikka eluiga (ligi 20 aastat) ja asjaolu, et

tehnilistel põhjustel ei ole kõiki alasid täies mahus võimalik korrastada, käsitlevad

käesolevas projektis esitatud lahendused ainult rikutud maade osalist ettevalmistamist

tulevaseks kompleksseks kasutamiseks. Lõplikku maastikukujundust Narva karjääris

saab teha karjääri sulgemistööde käigus. Seepärast peavad vallad, mille territooriumil

paiknevad karjäärialad, määratlema karjääri sulgemise hetkeks nende alade hilisemad

kasutamissuunad. Langetatud otsuste alusel tuleb välja töötada üldine arenguplaan ja

kavandatavate rajatiste eskiisprojektid. Kõikide soovidega arvestatakse tulenevalt

nende teostamise tehnilisest ja majanduslikust võimalikkusest karjääri või selle üksikute

jaoskondade sulgemisprojektis.

Aastal 2015 koostati AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“. Antud KMH aruandes on

käsitletud täpsemalt Sirgala põlevkivikarjääri ja selle lähedal asuvate põlevkivikarjääride

keskkonnamõjusid. Seejuures teostati ka Natura hindamine. Sirgala korrastamise seisukohast

on KMH aruandes välja toodud alljärgnevad andmed leevendusmeetmete peatükist, millest

tuleb lähtuda korrastamisprojekti koostamisel:

Karjääriviisil kaevandatava Narva karjääri ala puistangute ala planeerimisel ja

korrastamisel tuleb arvestada veetaseme lõpetamisjärgse reguleerimisega endisel

Viivikonna kaevaeväljal absoluutkõrgusele 30 m, Sirgala kaevevälja lääneosas

absoluutkõrgusele 28 m ja Sirgala kaevevälja idaosas absoluutkõrgusele 26 m.

Kanal S-3 rajamisaegse mõju vähendamiseks Puhatu looduskaitsealale tuleb see ümber

paigutada algselt kavandatud asukohast Puhatu loodus- ja linnuala piiril mäeeraldise

piirile, jättes sinna enam kui 300 m laiuse puhvertsooni. Allmaakaevandamise

kasutuselevõtt võimaldab rajada kanali S-3 mäeeraldise piiri lähedale ilma, et

kaevandusse tagasivoolava vee kogus oleks ülemääraselt suur. Kanali alal säilib

pinnakattes olevate plastiliste Kvaternaari savipinnaste veepidavus, mis võimaldab

loobuda filtratsioonitõkke rajamisest Puhatu loodusala juures. Kanal S-3 tuleb rajada

vastavalt 2014. aasta projektitäpsustusele, millega muudeti kanali pikiprofiili nii, et see

oleks minimaalse sügavusega ja languga ning samaaegselt hoitakse ära kanali

kuivendav mõju Puhatu loodusalale.

7 (18)

Keskkonnaameti 20.09.2017 korraldusega nr 1-3/17/2446 muudeti Narva karjääri

korrastamistingimusi, mis anti Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 30.08.2005 kirjaga nr

32-9-1/7644. Korrastamistingimusi muudeti osaliselt Sirgala karjääri mäeeraldise Sirgala

harjutusväljaku alaga, mille korrastamisel oli vaja arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on

riigikaitse maa. Korrastamisetingimuste 2017 aastal tehtud täiendus on toodud alljärgnevalt.

1. Korrastatava maa sihtotstarve:

Kaevandatud maa Sirgala harjutusväljaku alal korrastada arvestades, et maa tulevane

sihtotstarve on riigikaitse maa.

2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded tulenevad

Kaitseministeeriumi ettepanekust korrastada Sirgala harjutusväljaku laienduse ala

selliselt, et seda oleks võimalik pärast mäetööde lõpetamist Kaitseministeeriumi poolt

edasi arendada eesmärgiga kasutusele võtta riigikaitselise väljaõppe alana.

3. Lisatingimused:

3.1. Tornator Eesti OÜ-le tagada oma kinnistule (Järve; 85101:011:0056) juurdepääs

selle kõrval olevalt teelt.

3.2. Sirgala harjutusvälja laienduse ala korrastamisel peab AS Enefit Kaevandused

lähtuma 2003. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud

hoonestusõiguse lepingu tingimustest.

3.3. Korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist esitada

kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile.

3.4. Väljapool harjutusvälja jäävad karjäärialad tuleb valdavalt metsastada.

3.5. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti maapõuebüroole heakskiitmiseks

ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt.

Sirgala põlevkivikarjääri territooriumil on põlevkivi kaevandamisega tegeletud väga pikka aega

ja ka enne käesoleva kaevandamisloa nr KMIN-074 välja andmist 11.07.2005 on siin olnud

põlevkivi karjäär. Vastavalt on korrastamisega tegeletud ka enne kehtiva kaevandamisloa välja

andmist ning praegu kehtivat seadusandlust. Seega juhul, kui mingeid mäeeraldise

katastriüksuseid on varasemalt korrastatuks tunnistatud, tuleb nende osas arvestada ka selle

korrastatuks tunnistamise andmeid. Juhul, kui täpsed andmed puuduvad peab lähtuma

käesolevast seadusandlusest.

Käesoleva maapõueseaduse kohaselt on osaliselt korrastatuks tunnistamist teostatud

alljärgnevate dokumentidega.

Muudetud korrastamistingimuste alusel koostati P-02-05 Narva karjääri mäetöödega rikutud

maa korrastamise projektile. Lisa 2. Töö nr 20/3059, Steiger. Tallinn, 2020.

Keskkonnaamet tunnistas 31.10.2023 korraldusega nr DM-125552-11 Sirgala põlevkivikarjäär

osaliselt korrastatuks ja Sirgala II põlevkivikarjääri (KMIN-087) kogu ulatuses korrastatuks.

8 (18)

Korrastamisprojekt P-02-05 Lisa 2 nägi ette, et Sirgala II põlevkivikarjäär ja osaliselt Sirgala

põlevkivikarjäär ujutatakse üle läbi Sirgala II karjäärist vee väljapumpamise lõpetamise.

Veetasemel lastakse Sirgala ja Sirgala II põlevkivikarjäärides tõusta kuni kõrguseni 30 m abs.

See tähendab, et mitmed karjäärisisesteks sõitudeks kasutatavad teed ujutatakse üle ning

mitmed karjääri piirkonnad, sh korrastatud alad, muutuvad raskemini ligipääsetavaks.

Lähtuvalt eelnevast on vaja Sirgala põlevkivi korrastamisprojekti (sulgemisprojekti) eelselt

teostada veetasemete modelleerimine ja täpsustada korrastamise järgselt piirkondlikud

veetasemed.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja

kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa

korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel.

Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud

korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa

omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see

on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku

omavalitsuse arvamusest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb

korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest.

Sirgala karjääri kaevandamise lõpetamisel, seadusandluse, maakasutuse- ja

keskkonnatingimuste muutmise ning seniste korrastamistööde põhjal saadud kogemuste tõttu

on vajadus korrigeerida väljastatud korrastamistingimusi ja selle alusel koostatud

korrastamisprojekti.

Antud korraldus muudab vaid korrastamata Sirgala karjääri korrastamise tingimusi.

MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse

lõppemist. Kaevandamisluba nr KMIN-074 kehtib kuni 03.05.2029.

MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja

kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne

haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus

sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

9 (18)

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 ja HMS § 40 lg 1 alusel 13.08.2026kirjaga nr DM-

136575-2 kohaliku omavalitsuse üksuste (Alutaguse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse ja Jõhvi Vallavalitsuse) ja maaomaniku (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

Maa- ja Ruumiamet ning Riigimetsa Majandamise Keskus) arvamust Sirgala põlevkivikarjääri

korrastamistingimuste muutmiseks, arvamuse andmise tähtajaga 11.09.2026. Menetlusse

kaasati arvamuse saamiseks ka Kliimaministeerium.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus 08.09.2026 Keskkonnaametile saadetud e-kirjas

pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni 02.10.2026. Jõhvi Vallavalitsus palus 11.09.2026

kirjas nr 9-2.2/3937-2 pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni 30.10.2026.

Keskkonnaamet andis 17.09.2026 kirjaga nr DM-136575-8 teada, et pikendab eelnõude kohta

arvamuse esitamise tähtaega kuni 02.10.2026. Seejuures selgitati, et kuna menetluse käigus on

esitatud mahukaid seisukohti ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega peetud arutelude

põhjal on vajalik täpsustada mitmeid teemasid, kavandab Keskkonnaamet eelnõusid saabunud

arvamustest lähtudes täiendada.

Keskkonnaamet esitas xx.10.2026 kirjaga nr DM-136575-xx täiendatud eelnõud arvamuse

avaldamiseks kohaliku omavalitsuse üksustele (Alutaguse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse ja Jõhvi Vallavalitsuse) ja maaomanikele (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

Maa- ja Ruumiamet ning Riigimetsa Majandamise Keskus), arvamuse andmise tähtajaga

xx.xx.2026.

Menetluse jooksul esitatud ettepanekud ja arvamuste kaalumine on toodud peatükis 3.3.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist

anda menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas xx.xx.2026 kirjaga nr DM-136575-

xx korrastamistingimuste osalise muutmise eelnõu Enefit Industry OÜ arvamuse andmiseks.

Enefit Industry OÜ nõustus/ei nõustunud seatud tingimustega.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike

2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas

kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et

keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandit või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu’’ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus ei kuulu

10 (18)

KeHJS § 6 lõike 1 loendisse ja KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 alusel ei ole keskkonnamõju

hindamise algatamine kohustuslik. Samas määruse § 3 punkt 12 järgi on vaja

pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal,

allmaakaevandamisega või turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamisele

teostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, mille järel KeHJS § 11 lõigete 4

alusel on vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Keskkonnaministeerium algatas 11.07.2014 kirjaga nr 12-11/14/6065-1 Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH aruande koostasid

AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER 2015. aastal ning Keskkonnaministeerium kinnitas

aruande 27.01.2016 kirjaga nr 7‑12/16/861.

Käesoleval juhul on teostatud keskkonnamõju hindamine Sirgala kaevandamise keskkonnaloa

nr KMIN‑074 jaoks. Mõjuhindamist saab lugeda piisavaks korrastamistingimuste

uuendamiseks. Otsus selle kohta, kas korrastamisprojekt vajab täiendavat KMH-d, sõltub

kavandatavast veetasemest. Kui planeeritav veetase vastab KMH-s hinnatule, ei ole uut KMH-

d vaja. Täiendav KMH võib osutuda vajalikuks juhul, kui veetase mäeeraldise piiril

kavandatakse madalamaks, kui KMH raames eeldati, ning sellega võib kaasneda mõju

ümbritsevate alade kaitseväärtustele.

Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet xx.xx.2026 otsusega nr DM-136575-xx

„Sirgala põlevkivikarjääri korrastamistingimuste andmise taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise Sirgala põlevkivikarjääri

korrastamisele. Algatamata jätmise otsuse KMH eelhinnangu järeldus oli järgmine:

Kavandatav tegevus ja ammendunud karjäärialade korrastamine, on kooskõlas

strateegiliste planeerimisdokumentidega.

AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Aastal 2015 koostud KMH „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-

087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“ raames on

hinnatud Sirgala korrastamise mõjusid. Korrastamise projekti osas peab olema

veendumus, et projekt koostatakse antud KMH leevendusmeetmete kohaselt seda eriti

veerežiimi osas. Kaevandamise lõpetamine enne mäeeraldise piirideni jõudmist

(Alutaguse rahvuspargile jäädakse Kurtna suunas ca 2 km ja Puhatu suunas ca 0,8 km

kaugusele keskkonnaloa järgi lubatud kaevandamise piirist) ei kahjusta ja pigem mõjub

positiivselt Alutaguse rahvuspargis olevatele veest sõltuvatele Natura aladele,

kaitstavatele loodusobjektidele ja veekeskkonnale. Juhul, kui seda teostatakse vastavalt,

pole täiendav KMH algatamine vajalik kuna:

1. kavandatav Sirgala karjääri korrastamine mõjub Natura 2000 võrgustiku aladele

positiivselt;

11 (18)

2. puudub negatiivne mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh liikide

elupaikadele;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt

piirmäärasid müra, tolmu ja vibratsiooni osas;

4. korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning tingimused looduse

mitmekesisuse taastumiseks, sh loodusliku veerežiimi taastumiseks.

KMH eelhinnangu otsuses toodi välja järgmised keskkonnameetmed, millega peab arvestama:

1.2.1. Korrastamise projekti koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise tegevusloa

omaniku poolt koostatud veerežiimi taastumise analüüs, mis käsitleb veetaseme tõuse

ja veekvaliteedi muutuseid korrastamise järgselt, kasutades hüdrogeoloogilist mudelit.

1.2.2. Natura 2000 eksperthinnangu andmise pädevusega eksperdil tuleb veerežiimi

analüüsi alusel määrata kaardil tegevuse mõjuala ja mõjutatavad objektid ning hinnata

mõju olulisust kõigile mõjualas teadaolevatele kaitstavatele loodusobjektidele (LKS §

4 tähenduses) ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaametiga peab

tegevuse kooskõlastama mõjualas asuvate kaitsealuste liikide osas, sh vajaduse isendite

ümberistutamise osas.

1.2.3. Maaomanikele tuleb tagada teedega ligipääs mootorsõidukiga nende

maaomandile ka korrastamise järgselt.

Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura eksperthinnangu tulemused esitatakse enne

korrastamisprojekti kinnitamist Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad olulist

kõrvalekallet 2015. aasta KMH järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura aladele,

kaitstavatele loodusobjektidele või veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet täiendava KMH

läbiviimise vajaduse enne korrastamisprojekti heakskiitmist. Täiendavad keskkonnauuringud

ja/või KMH võib osutuda vajalikuks, kui punktides 1.2.1 ja 1.2.2 toodud keskkonnameetmete

rakendamisel ei ole tagatud olulise ebasoodsa mõju puudumine Natura 2000 aladele ja teistele

kaitstavatele loodusobjektidele korrastamise järel.

3.3. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Enefit Industry OÜ seisukoht

Enefit Industry OÜ esitas Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074

korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

arvamuse 01.09.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/560-4, arvamust täiendati 23.09.2026 e-kirjaga

(KOTKAS registreeritud nr DM-136575-3 ja DM-136575-9).

Alljärgnevalt on toodud 01.09.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/560-4 arvamuse põhipunktid ja nende

arvestamine:

• Teeme ettepaneku muuta korrastamistingimuse eelnõu punkti 1.1.2.2. sõnastust -

Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi olla üle 30º, mis kindlustab vaba

juurdepääsu tranšeed täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni, sõnastades punkti

12 (18)

järgnevalt - Sisepuistangute transporditranšeede nõlvanurk ei tohi ületada nõlva

katvate kivimite püsinurka.

Narva karjääris, s.h Sirgala kaeveväljal, on transporditranšeede nõlva püsinurk 34º –

38º, keskmiselt valdavalt 35º. Ekspertide hinnangul tagab see nurk nõlva püsivuse.

Saame seda hinnangut kinnitada ka pikaajalise vaatluse/kogemuse pinnalt.

Märkimisväärne osa Sirgala kaevevälja transporditranšeedest on töös juba pikki

aastaid, juba aastakümneid, ning püsinud selle aja jooksul stabiilses olekus. Kogu

vaatlusperioodi jooksul on need nõlvad püsinud stabiilses olekus, ilma maalihete või

olulise erosiooni tunnusteta. /…/

Keskkonnaamet nõustub kaldenurkade punkti sõnastamise muutmisega vastavalt Enefit

Industry OÜ arvamusele ning lisab punkti 1.1.2.2. juurde täpsustava lause.

• Lisaks teeme, suurema selguse huvides, ettepaneku ümber sõnastada

korrastamistingimuste p. 1.1.3.7. Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja

pilliroo kasvualasid, pindalaga vähemalt 5…7% veekogu pindalast. Selliseid

madalaveelisi alasid tuleb kujundada ka lõputranšeede veealusesse ossa, kus veekogu

tuleb kujundada 2,5 m sügavusele laugemaks, kui varikaldenurk (võimalusel 10º),

sõnastusse - Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi, võimalikke looduslikult tekkivate

veetaimede, kasvualasid, pindalaga vähemalt 5…7% veekogu pindalast. Selliseid

madalaveelisi alasid tuleb kujundada ka lõputranšeede veealusesse ossa, kus veekogu

tuleb kujundada 2,5 m sügavusele laugemaks, kui varikaldenurk (võimalusel 10º).

Keskkonnaamet muudab punkti 1.1.3.7 sõnastust vastavalt Enefit Industry OÜ

arvamusele ja sõnastuse viide madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualad, asendatakse

võimalikke looduslikult tekkivate veetaimede kasvualadega.

Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjaga esitatud täiendused käsitlesid teiste Maa- ja

Ruumiameti ning Kliimaministeeriumi arvamust ja need on esitatud nende arvamuste juures.

Maa- ja Ruumiametile arvamus

Maa- ja Ruumiametile esitas 08.09.2026 kirjaga nr 7-1/26/10816-2 arvamuse Sirgala

põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmise ja keskkonnamõjuhindamise algatamata

jätmise otsuse eelnõude kohta (KOTKAS registreeritud nr DM-136575-4). Arvamuses on

toodud välja järgmise punktid, mida paluti täiendada ja nende arvestamine:

1) täiendada punkti 1.1.2.1. järgmiste lausetega: „Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid

peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva

pinnasega.“;

Enefit Industry OÜ palus 23.09.2026 e-kirjaga mitte arvestada ja jätta tingimustest välja

Maa- ja Ruumiameti täiendus punkti 1.1.2.1. osas selgitades, et karjääri nõlvade katmine

pinnasega ei ole otstarbekas, sest pinnas langeb nõlvadelt maha (veega täituvasse/täitunud

13 (18)

väljaveotranšeesse) rikkudes vee kvaliteeti ning reostades asjatult vee kihte pinnast põhjani.

Toetudes kogemusele suuresti korrastatud Sirgala kaevevälja Viivikonna osas ning

korrastatud Aidu karjääris, taimestuvad nõlvad looduslikult, vajamata lisapinnast.

Keskkonnaametile teadaolevalt on sarnaselt Enefit Industry OÜ toodud kirjale varasemate

põlevkivikarjääride pinnasega (mullaga) katmine osutunud probleemseks, kuna

põlevkivikajäärile jäänud pinnas/aheraine on väga poorne kandub muld alalt kiirelt ära.

Märgime ka, et praegu kujunenud olukorras on keeruline teostada reljeefi

looduslähedas[MK1.1][KK1.2][KK1.3][MK1.4]eks, kuid seda tuleks teha nii palju, kui

tehniliselt ja majanduslikult on võimalik.

Eelnevat arvestades täiendatakse punkti 1.1.2.1 osaliselt ja lisatakse punktile lause

Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

2) lisada tingimustele punkt 1.1.2.7. järgmises sõnastuses: „Kaldajoone kujundamisel vältida

sirgjoonelisust ja teravnurki.“;

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.2.7.

3) lisada tingimustele punkt 1.1.2.8. järgmises sõnastuses: „Selgitada välja tasandatud

mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus.

Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa

piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla

kvaliteedi nõuded.“;

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.2.8. Samas märgime, et

võimalik on, et antud korrastamise juures ei ole enamus aladel põhjendatud mullaga

katmine sarnaselt nagu Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjaga on selgitatud.

Korrastamisprojekt peab neid teemasid täpsemalt käsitlema.

4) lisada tingimustele punkt 1.1.4.6. järgmises sõnastuses: „Korrastamisprojektis anda

bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik

istikute arv.“

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.4.6.

5) lisada tingimustele punkt 1.1.4.7. järgmises sõnastuses: „Metsa istutamine teostada

selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult.“;

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.4.7.

6) lisada tingimustele punkt 1.1.5.7. järgmises sõnastuses: „Kaevandatud maa

korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12

14 (18)

„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud

maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja

vorm“ esitatud nõuetele.“.

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti numbriga 1.1.5.8.

Kliimaministeeriumi seisukoht

Kliimaministeerium esitas 09.09.2026 kirjaga nr 7-12/26/3061-2 arvamuse eelnõude kohta ja

esitas alljärgnevad ettepanekud, mille arvestamise põhimõtted on toodud punktide järel.

1) Eelhinnangus on kirjeldatud, et Sirgala põlevkivikarjäär piirneb (ja kattub osaliselt)

Puhatu turbatootmisalaga, mille osas on Keskkonnaametile esitatud turbatootmisala

keskkonnaloa pikendamise taotlus. Karjääri korrastamisel tuleb arvestada Puhatu

turbatootmisalaga, mistõttu palume täpsustada, kas korrastamistingimused hõlmavad ka

Puhatu turbatootmisala.

Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjas paluti samuti antud teemat täpsustada.

Keskkonnaamet selgitab, et Sirgala korrastamistingimused ja korrastamistingimuste KMH

eelhinnang käsitlevad korrastamistingimusi Sirgala karjääri keskkonnaloa nr KMIN-074

osas. Kuna Sirgala põlevkivi karjääri keskkonnaloa kohane mäeeraldis (ning mäeeraldise

teenindusmaa) ja Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kohane mäeeraldis

kattuvad suures osas on vaja korrastamisprojektis piiritleda kumma loa raames erinevate

korrastamistööde teostamine toimub. Kuna turvas lasub põlevkivil peab korrastamisega

tegelema Sirgala põlevkivi keskkonnaloa raames juhul, kui sellel alal on väljatud põlevkivi.

Juhul kui tegu on Puhatu turbatootmisala mäeeraldisega, millelt ei ole väljatud põlevkivi

peab selle korrastamise teostama Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa raames. Vastavad

täpsed tööde piirid on vaja paika panna korrastamisprojektis, et edaspidi selles osas ei tekiks

vaidlusi. Eelnõudes täpsustati sõnastusi vastavalt.

2) Eelhinnangule toetudes puudub kindlus sulgemisjärgselt reguleeritavate veetasemete osas.

Keskkonnamõju (sh mõju Natura aladele) on suuresti määratud sulgemistöödel tekkivast

veekogude veesüsteemi veetasemetest. Eelhinnang viitab otsesõnu, et täpne mõju selgub

pärast veetaseme ja veerežiimi täpsustumist ning täiendava KMH vajadus sõltub eeskätt

kavandatavast veetasemest. Eelhinnangus on märgitud, et Sirgala harjutusvälja tõttu tuleb

üle kontrollida, kas 2015. aastal koostatud KMH-s toodud veetase (28 m abs) on jätkuvalt

realiseeritav. Kaevandamisjärgne veetase absoluutkõrgusel 28 m oli rakendatud 2015.

aasta KMH-s Puhatu ja Kurtna alade veest sõltuvate ökosüsteemide kaitseks. Seega ei ole

KMH järelduste aluseks olnud lähte-eelduste paikapidavus lõplikult kinnitatud. Kui

veetasemed sulgemisjärgses veesüsteemis erinevad 2015. aasta KMH-s kavandatud

veetasemetest oluliselt (enam kui paar meetrit), võib püsiv mõju ulatuda kaugemale ja seda

ei kompenseeri kaevandamise lõpetamine enne mäeeraldise piirideni jõudmist (Kurtna

suunas jäädakse ca 2 km ja Puhatu suunas ca 0,8 km kaugusele keskkonnaloa järgi lubatud

15 (18)

kaevandamise maksimumpiirist). Palume täpsustada KMH algatamata jätmise otsuse

punkti 1.3, millega juhitakse tähelepanu võimaliku täiendava KMH vajadusele, sest

praeguse sõnastuse järgi jääb ebaselgeks, kuidas otsus tehakse. Teeme ettepaneku

sõnastada punkt järgmiselt: „Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura

eksperthinnangu tulemused esitatakse enne korrastamisprojekti kinnitamist

Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad olulist kõrvalekallet 2015. aasta KMH

järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura aladele, kaitstavatele loodusobjektidele või

veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet täiendava KMH läbiviimise vajaduse enne

korrastamisprojekti heakskiitmist“.

Keskkonnaamet täpsustab KMH algatamata jätmise otsuse punkti 1.3 vastavalt

ettepanekule.

3) Analüüsida veesüsteemi veekogude eri veetasemete korral mõju istutatud metsaalale

kujunenud või kujunemisjärgus olevatele ökosüsteemidele. Absoluutkõrgusel 28 m esineks

mäeeraldise põhja- ja kirdeosas liigniiskuse tõttu vajadus istutatud metsa mahavõtmiseks

ja metsa säilitamiseks tuleks veetaset hoida veidi madalamal. Korrastamistingimuste

eelnõu punkt 1.1.3.1 kohustab koostama veerežiimi analüüsi, kuid ei määra veetaseme

kujundamise siduvaid lähtealuseid. LIFE IP CleanEST projekti uuringud toovad välja

juhtumeid, kus pärast veetaseme tõusu on varem metsastatud alad osaliselt hävinud.

Sirgala põlevkivikarjääri sulgemisel tekkivate veekogude veetaseme absoluutkõrguse 28 m

korral ei õnnestu seda vältida. Teeme ettepaneku täiendada punkti 1.1.3.1 järgmiselt:

„Veetaseme kujundamisel tuleb tagada, et korrastamisjärgne veetase ei põhjusta istutatud

metsaalade üleujutamist ja püsivat liigniiskumist“.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.1.

4) Hüdrogeoloogilise modelleerimisega näidata Alutaguse rahvuspargi veest sõltuvatele

kaitsealustele ökosüsteemidele olulise keskkonnamõjuta sulgemisjärgsete veekogude

veetase.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.2.

lisades punkti järgneva lause: Hüdrogeoloogilise modelleerimise alusel peab olema

võimalik järeldada, et projekteeritavate sulgemisjärgsete veekogude veetasemed on

kavandatud viisil, mis ei kahjusta oluliselt Alutaguse rahvuspargi veest sõltuvaid

kaitsealuseid ökosüsteeme.

5) Vastavalt korrastamisprojektis valitud veetasemele laugendada lõputranšeede püstloodis

järsakud veekogudes elustikule sobivaks (ligikaudu 2,5 m allapoole veepinda). Juhul kui

veetasemed sulgemisjärgses veesüsteemis erinevad 2015. aasta KMH-s toodust oluliselt, on

soovitav läbi viia täiendav KMH. LIFE IP CleanEST projekti uuringute kohaselt võivad

suuremad kui 50 ha veekogud kvalifitseeruda pinnaveekogumiks, millele kohalduvad

veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid.

16 (18)

6) Korrastamisprojektis hinnata tekkivate tehisveekogude pindala ning juhul, kui veekogu

pindala ületab 50 ha, kavandada selle kujundamine hea ökoloogilise potentsiaali

saavutamist toetavalt. Kuna alal kujunevate tehisveekogude ühendatus looduslike

veekogudega on nende elustiku kujunemisel äärmiselt oluline, tuleb korrastamisprojektis

tagada suurte kujunevate veekogude ühendatus elustiku seisukohalt parima

väljavoolulahendusega.

Keskkonnaamet täpsustab punkt 5 ja 6 kohaselt korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.7

viidates selle juures ka LIFE IP CleanEST projekti uuringutele ning lisab uue punkt 1.1.3.8.

Lisaks sõnastatakse ümber punkt 1.1.3.3 selgemaks, nii et oleks arusaadav, et

korrastamisprojekti lahendus peab tagama Mustajõe veekogumi hea seisundi säilimise.

7) Täiendada korrastamistingimuste eelnõu punkti 1.1.3.5 järgmise lausega:

„Väljavoolulahenduse valikul tuleb hinnata selle mõju vee-elustiku liikumisvõimalustele

ning eelistada lahendusi, mis võimaldavad võimalikult varakult kujundada ühenduse

vooluveekogudega“. Suurte põlevkivikarjääride tagasitäite puistangutes tekkiv

nikliühendite mobiilsus on uus asjaolu, mida 2015. aasta KMH ei käsitlenud. LIFE IP

CleanEST uuringud on tuvastanud, et põlevkivikarjääride veega täitumisel võivad

nikliühendid muutuda liikuvaks ning isevoolsetes väljalaskmetes on korduvalt ületatud

pinnaveele kehtestatud piirväärtus. Samuti on uuringutes rõhutatud, et nikli liikuvaks

muutumise protsess ei ole lõpuni selge ega hästi prognoositav.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.5

lisa lausega.

8) Suurte põlevkivikarjääride tagasitäite puistangutes tekkiv nikliühendite mobiilsus on uus

asjaolu, mida 2015. aasta KMH ei käsitlenud. LIFE IP CleanEST uuringud on tuvastanud,

et põlevkivikarjääride veega täitumisel võivad nikliühendid muutuda liikuvaks ning

isevoolsetes väljalaskmetes on korduvalt ületatud pinnaveele kehtestatud piirväärtus.

Samuti rõhutatakse, et nikli liikuvaks muutumise protsess ei ole lõpuni selge ega hästi

prognoositav. Seetõttu tuleb täiendada eelhinnangut hinnanguga biosaadava nikliühendite

võimaliku mõju kohta Sirgala põlevkivikarjääri korrastataval alal ning käsitleda seda

eraldi keskkonnariskina, mida 2015. aasta KMH-s ei hinnatud. Moodustuvate veekogude

seiresse lisada biosaadava nikli ja sulfaatide seire nõue. Seiret tuleb alustada veetaseme

tõusu algusest ning jätkata vähemalt kuni veekeskkonna seisundi stabiliseerumiseni. LIFE

IP CleanEST uuringud soovitavad jätta looduslikule taastumisele soostuvad, raskesti

ligipääsetavad või elustiku seisukohalt väärtuslikud alad.

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse osas uue punkti 1.1.5.5.

9) Korrastamisprojekt peab sisaldama eraldi kaarti ja põhjendust alade kohta, mis jäetakse

looduslikule taastumisele.

17 (18)

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse osas uue punkti 1.1.4.8.

10) Eelhinnangus on olemasoleva teabe põhjal järeldatud, et olulist mõju põhjaveekogumite

koguselisele ja keemilisele seisundile, kehtestatud põhjaveevarudele ning Vasavere

joogiveehaardele tõenäoliselt ei teki. Samas tuleb eelhinnangu kohaselt koostada

hüdrogeoloogiline mudel, hinnata veetasemete taastumist, veekvaliteedi muutusi ja

kontrollida, kas 2015. aastal modelleeritud veetasemed on endiselt õiged. Palume silmas

pidada, et kui hüdrogeoloogilise uuringu tulemused näitavad olulist mõju

põhjaveekogumite koguselise ja keemilisele seisundile, kehtestatud põhjaveevarudele,

Vasavere veehaardele, põhjaveest sõltuvatele pinnaveekogudele ja/või

maismaaökosüsteemidele, tuleb läbi viia täiendav KMH.

Keskkonnaamet kinnitab, et välja toodud põhimõtetega arvestatakse edasise korrastamise

tegevuse juures.

11) KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu punktis 1.2.1 märgitakse, et korrastamisprojekti

koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise litsentsi omaniku poolt koostatud veerežiimi

taastumise analüüs. Palume materjalides asendada sõna „litsents“ mõistega

„hüdrogeoloogiline tegevusluba“.

Keskkonnaamet parandas sõnastuse eelnõudes.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse seisukoht

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 02.10.2026 kirjaga nr 4-4/26/2915-3 arvamuse

eelnõude kohta, milles toodi välja alljärgnev:

Enefit Industry OÜ kaevandamisloa nr KMIN-074 alusel kaevandatud Eesti

põlevkivimaardla Sirgala karjäär, mille korrastamiseks tingimused antakse, hõlmab suures

osas riigikaitselist ehitist Sirgala harjutusvälja. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 1 on

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga

ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu

üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi,

lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Sirgala harjutusväli on asutatud 2008. aastal ning

laiendatud Vabariigi Valitsuse 21.12.2023 korraldusega nr 301 „Kaitseväe Sirgala

harjutusvälja laiendamine“, mille lisas on näidatud laiendatud Sirgala harjutusvälja asukoht

ja piir (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/323122023010)

Korrastamistingimuste eelnõu punkti 1.1.1.2. järgi tuleb Sirgala harjutusvälja maa-ala

korrastada arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on riigikaitsemaa.

Korrastamistingimuste eelnõu punktis 2 ning KMH eelhinnangu punktis 3.1.1 on välja

toodud, et juba 2017. aastal on Narva karjääri korrastamistingimuste menetluse raames

käsitletud ka Sirgala karjääri korrastamistingimusi Sirgala harjutusvälja laienduse alal ning

korrastamistingimustes märgitud, et Sirgala harjutusvälja laienduse ala tuleb korrastada

18 (18)

selliselt, et see oleks võimalik pärast mäetööde lõpetamist kasutusele võtta riigikaitselise

väljaõppe alana.

Palume samaga jätkuvalt arvestada ning korrigeerida ja täiendada Sirgala harjutusvälja

maa-alal antavaid korrastamistingimusi nii, et nende tingimuste realiseerimisega ei

kaasneks sellist maastiku muudatust ja veetaseme tõusu, mis takistaks või muudaks

võimatuks Sirgala harjutusvälja maa-ala kasutamise harjutusväljana relvaseaduse

tähenduses. Eelkõige palume korrastamistingimuste eelnõu punktis 1.1.3 „Veerežiimi

kujundamise nõuded“ märgitud hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel, veerežiimi

taastamise analüüsimisel ning veetasemete kujundamise lahenduse koostamisel ning hiljem

korrastamisprojekti koostamisel kindlasti arvestada Sirgala harjutusvälja kasutamise

vajadustega ning teha selleks igakülgset koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseväega.

Keskkonnaamet arvestab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt välja toodud

põhimõtetega, tuues soovitud muudatused välja kahe korrastamistingimuse punkti täiendusena.

Korrastamistingimuste punkt 1.1.3 juurde lisati, et peab arvestama, Sirgala harjutusvälja

kasutuse vajadustega. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväega koostöö nõue lisati

aga üldiste lisatingimuste punkti 1.1.5.2 algusse.

Lisaks täiendatud tingimust nr 1.1.5.6, millele lisati täpsustus, et tee peab olema

mootorsõidukiga läbitav.

VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

EELNÕU

09.10.2026

Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste muutmise

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes Enefit Industry OÜ taotlusele (registrikood 10579981, aadress Keskterritooriumi/1,

Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, Eesti) poolt esitatud põlevkivi

kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr KMIN-074 teabele, võttes aluseks keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 2 lg 4, § 9 lg 1, § 11 lg-d 2, 7 ja 8,

§ 27 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 1 lg 1 ja

§ 3 lg 12 ning maapõueseaduse § 81, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Sirgala põlevkivikarjääri

korrastamistingimuste taotluse menetluse raames.

1.2. Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste

andmise taotluses arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Korrastamise projekti koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise tegevusloa

omaniku poolt koostatud veerežiimi taastumise analüüs, mis käsitleb veetaseme tõuse ja

veekvaliteedi muutuseid korrastamise järgselt hüdrogeoloogilise mudeldamise alusel.

1.2.2. Natura 2000 eksperthinnangu andmise pädevusega eksperdil tuleb veerežiimi

analüüsi alusel määrata kaardil tegevuse mõjuala ja mõjutatavad objektid ning hinnata

mõju olulisust kõigile mõjualas teadaolevatele kaitstavatele loodusobjektidele (LKS § 4

tähenduses) ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaametiga peab tegevuse

kooskõlastama mõjualas asuvate kaitsealuste liikide osas, sh vajaduse isendite

ümberistutamise osas.

1.2.3. Maaomanikele tuleb tagada teedega ligipääs mootorsõidukiga nende maaomandile

ka korrastamise järgselt.

1.3. Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura eksperthinnangu tulemused esitatakse

enne korrastamisprojekti kinnitamist Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad

olulist kõrvalekallet 2015. aasta KMH järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura

aladele, kaitstavatele loodusobjektidele või veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet

täiendava KMH läbiviimise vajaduse enne korrastamisprojekti heakskiitmist.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2 (25)

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Asjaolud

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981, aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-

Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, Eesti, edaspidi ka loa omanik) esitas Keskkonnaametile

11.05.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/436 taotluse Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri

keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste väljastamiseks (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 12.05.2026 numbriga DM-

136575-1).

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) omab Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri

maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr KMIN-074 kehtivusajaga 11.07.2005 -

03.05.2029. Keskkonnaluba nr KMIN-074 alusel kaevandab Enefit Industry OÜ Eesti

põlevkivimaardla Sirgala kaevevälja Sirgala karjääris (registrikaart nr 34) põlevkivi ja turvast.

Sirgala karjääri mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonna, Narva-Jõesuu linna, Jõhvi valla

(varasema Toila valla) ja Alutaguse valla territooriumil. Mäeeraldise pindala on 11 295,67 ha

ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3 206,29 ha.

Keskkonnaloale ei ole kantud kaevandatud maa kasutamise suunda. Samas

Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistus väljastas Narva karjäärile

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) koostamiseks tingimused

oma 30.08.2005 kirjaga nr 32-9-1/7644, kus on käsitletud metsastamist, veekogu ja

juurdepääsuteede rajamist. Korrastamistingimused käsitlesid Narva uuringuala, mis hõlmas ka

Sirgala karjääri mäeeraldist. Väljastatud korrastamistingimuste alusel koostati

korrastamisprojektid „Narva, Sirgala ja Sirgala II mäeeraldise alal Narva karjääri mäetöödega

rikutud maa korrastamisprojekt (P-02-05)“.

Aastal 2015 koostati AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“. Antud KMH aruandes on

käsitletud täpsemalt Sirgala põlevkivikarjääri ja selle lähedal asuvate põlevkivikarjääride

keskkonnamõjusid. Seejuures teostati ka Natura 2000 hindamine.

Keskkonnaameti 20.09.2017 korraldusega nr 1-3/17/2446 muudeti Narva karjääri

korrastamistingimusi, mis anti Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 30.08.2005 kirjaga nr

32-9-1/7644. Korrastamistingimusi muudeti osaliselt Sirgala karjääri mäeeraldise Sirgala

harjutusväljaku alaga, mille korrastamisel oli vaja arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on

riigikaitse maa.

Muudetud korrastamistingimuste alusel koostati P-02-05 Narva karjääri mäetöödega rikutud

maa korrastamise projektile. Lisa 2. Töö nr 20/3059, Steiger. Tallinn, 2020.

3 (25)

Keskkonnaamet tunnistas 31.10.2023 korraldusega nr DM-125552-11 Sirgala põlevkivikarjäär

osaliselt korrastatuks ja Sirgala II põlevkivikarjäär (KMIN-087) kogu ulatuses korrastatuks.

2.2. Õiguslikud alused

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike

1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS §-s 7 puntides 1-3 ei ole korrastamistingimused

määratletud tegevusloaks. KeHJS § 7 punkti 4 kohaselt on tegevusluba eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevad paragrahvis nimetamata muu

dokument. Seega loeb Keskkonnaamet korrastamistingimuste taotluse tegevusloa taotluseks.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja.

Maapõueseaduse (MaaPS) § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa

Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJSe tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas

kaevandatud maa korrastamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase

asutuse seisukohast.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“.

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaluba nr KMIN-074 ja sellega seotud dokumendid;

2. AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Aastal 2015 koostud KMH „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-

087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“.

3. Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/);

4. Keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/et;

4 (25)

5. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

6. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf);

7. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf);

8. Alutaguse valla üldplaneering (https://www.alutagusevald.ee/et/uldplaneering,

Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsus nr 285);

9. Vaivara valla üldplaneering (https://vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/dp_pass.htm;

Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010. a määrusega nr 11);

10. Toila valla üldplaneering (https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/20113946; Toila Vallavolikogu 23.04.2025 otsus nr 88);

11. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldus nr 1-

1/2016/278);

12. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”;

13. LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekti uuringud

(https://lifecleanest.ee/et/kaevandusalad).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) omab Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri

maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtivusajaga 11.07.2005 -

03.05.2029. Keskkonnaloa nr KMIN-074 alusel kaevandab Enefit Industry OÜ Eesti

põlevkivimaardla Sirgala kaevevälja Sirgala karjääris (registrikaart nr 34) põlevkivi ja turvast.

Sirgala karjääri mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonna, Narva-Jõesuu linna, Jõhvi vallava

(varasema Toila valla) ja Alutaguse valla territooriumil. Mäeeraldise pindala on 11 295,67 ha

ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3 206,29 ha.

Kavandatav tegevuse eesmärk on Sirgala karjääri mäeeraldise korrastamine. Korrastamise

teostamiseks väljastab Keskkonnaamet korrastamistingimused ning nendest lähtuvalt korraldab

ettevõte korrastamisprojekti koostamise.

Keskkonnaloale ei ole kantud kaevandatud maa kasutamise suunda. Samas

Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistus väljastas Narva karjäärile

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) koostamiseks tingimused

oma 30.08.2005 kirjaga nr 32-9-1/7644, kus on käsitletud metsastamist, veekogu ja

juurdepääsuteesid. Väljastatud korrastamistingimuste alusel koostati korrastamisprojekt

„Narva, Sirgala ja Sirgala II mäeeraldise alal Narva karjääri mäetöödega rikutud maa

korrastamisprojekt (P-02-05)“.

Sirgala mäeeraldisel praegu kehtivad korrastamistingimused (30.08.2005 kirjaga nr 32-9-

1/7644) on alljärgnevalt:

5 (25)

1. Korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvestada mäetöödejärgset soovitavat

maakasutust, mis tuleb kooskõlastada kohalike omavalitsustega (Toila, Illuka,Vaivara).

2. Projektis peavad olema näidatud sihtotstarbeliselt kasutatavad alad.

3. Projekt tehakse kogu maavara kasutusluba hõlmava ala kohta.

4. Tehniline ja bioloogiline korrastamine projekteeritakse koos.

5. Veetaseme kõrguse prognoos peale mäetööde lõpetamist tuleb võtta korrastamisprojekti

koostamise aluseks.

a. Mets projekteerida ülespoole tulevikus kujunevat veetaset. Metsamaal ei tohi

põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast.

b. Metsade rajamisel suurendada lehtpuude (arukask) osatähtsust.

6. Puistangute tasandamisel tuleb ette näha puistanguteede võrk, mis peale mäetööde

lõpetamist karjääris ühendatakse väljaspool lahtiste mäetööde kontuuri oleva

teedevõrguga. Rajatav teedevõrk tuleb planeerida puistangute tasandamis käigus,

tingimata aga enne bioloogilist korrastamist. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa

hooldamiseks tuleb kooskõlastada RMK-ga. Planeerida tuleviku metsa kvartalite võrk.

7. Bioloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest

(kask) tuleohutusvöönd kogulaiusega 30 m.

8. Sisepuistangute transporditranšeede poolsed nõlvad moodustatakse nii, et oleks

välditud varisemine, kaldega mitte üle 30⁰, mis kindlustab vaba juurdepääsu tranšeed

täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni.

9. Tehisveekogude kujundamisel tuleb arvesse võtta:

a. Põhja moodustamine: tasandamine ja puhastamine ning planeerida veekogu

nõlvade tasandamine.

b. Tehisveekogu valdav sügavus peab olema üle 2 meetri.

c. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1,0 m kõrgemal veetaseme

oodatavast maksimaalsest seisust.

d. Kui kallast metsastatakse, siis on soovitav jätta veekogule avatud vaatega

lagendikke.

e. Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualasid, pindalaga

vähemalt 5…7% veekogu pindalast.

Narva, Sirgala ja Sirgala II mäeeraldise alal Narva karjääri mäetöödega rikutud maa

korrastamisprojekt (P-02-05), mis on koostatud aastal 2005 ei jälginud kõiki

korrastamistingimuste juures toodud nõudeid. Näiteks ei lähtutud nõlvakaldest 30⁰. Samas

antud korrastamisprojekt oli põhiliselt mõeldud kaevandamise aegseks korrastamise

tegevuseks, mida näitab ka korrastamisprojekti karjääri sulgemise peatükk, mille sisu on

alljärgnev:

Enne karjääri või selle jaoskondade sulgemist töötatakse välja sel ajal kehtivatele

õigusaktidele vastav sulgemisprojekt. Sulgemisprojektis käsitletakse kõiki vajalikke

küsimusi, nende seas ka territooriumi lõplikku maastikukujundust, veerežiimi

reguleerimist ja puistangutele rajatavate uute teede ühendust väljaspool karjäärivälja

asuvate alaliste teedega.

Lisaks on korrastamisprojekti kokkuvõttes kirjutatud alljärgnev:

6 (25)

/.../ arvestades karjääri järelejäänud pikka eluiga (ligi 20 aastat) ja asjaolu, et

tehnilistel põhjustel ei ole kõiki alasid täies mahus võimalik korrastada, käsitlevad

käesolevas projektis esitatud lahendused ainult rikutud maade osalist ettevalmistamist

tulevaseks kompleksseks kasutamiseks. Lõplikku maastikukujundust Narva karjääris

saab teha karjääri sulgemistööde käigus. Seepärast peavad vallad, mille territooriumil

paiknevad karjäärialad, määratlema karjääri sulgemise hetkeks nende alade hilisemad

kasutamissuunad. Langetatud otsuste alusel tuleb välja töötada üldine arenguplaan ja

kavandatavate rajatiste eskiisprojektid. Kõikide soovidega arvestatakse tulenevalt

nende teostamise tehnilisest ja majanduslikust võimalikkusest karjääri või selle üksikute

jaoskondade sulgemisprojektis.

Aastal 2015 koostati AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“. Antud KMH aruandes on

käsitletud täpsemalt Sirgala põlevkivikarjääri ja selle lähedal asuvate põlevkivikarjääride

keskkonnamõjusid. Seejuures teostati ka Natura hindamine. Sirgala korrastamise seisukohast

on KMH aruandes välja toodud alljärgnevad andmed leevendusmeetmete peatükist, millest

tuleb lähtuda korrastamisprojekti koostamisel:

Karjääriviisil kaevandatava Narva karjääri ala puistangute ala planeerimisel ja

korrastamisel tuleb arvestada veetaseme lõpetamisjärgse reguleerimisega endisel

Viivikonna kaevaeväljal absoluutkõrgusele 30 m, Sirgala kaevevälja lääneosas

absoluutkõrgusele 28 m ja Sirgala kaevevälja idaosas absoluutkõrgusele 26 m.

Kanal S-3 rajamisaegse mõju vähendamiseks Puhatu looduskaitsealale tuleb see ümber

paigutada algselt kavandatud asukohast Puhatu loodus- ja linnuala piiril mäeeraldise

piirile, jättes sinna enam kui 300 m laiuse puhvertsooni. Allmaakaevandamise

kasutuselevõtt võimaldab rajada kanali S-3 mäeeraldise piiri lähedale ilma, et

kaevandusse tagasivoolava vee kogus oleks ülemääraselt suur. Kanali alal säilib

pinnakattes olevate plastiliste Kvaternaari savipinnaste veepidavus, mis võimaldab

loobuda filtratsioonitõkke rajamisest Puhatu loodusala juures. Kanal S-3 tuleb rajada

vastavalt 2014. aasta projektitäpsustusele, millega muudeti kanali pikiprofiili nii, et see

oleks minimaalse sügavusega ja languga ning samaaegselt hoitakse ära kanali

kuivendav mõju Puhatu loodusalale.

Keskkonnaameti 20.09.2017 korraldusega nr 1-3/17/2446 muudeti Narva karjääri

korrastamistingimusi, mis anti Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 30.08.2005 kirjaga nr

32-9-1/7644. Korrastamistingimusi muudeti osaliselt Sirgala karjääri mäeeraldise Sirgala

harjutusväljaku alal, mille korrastamisel oli vaja arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on

riigikaitse maa. Korrastamisetingimuste 2017 aastal tehtud täiendus on toodud alljärgnevalt.

1. Korrastatava maa sihtotstarve:

Kaevandatud maa Sirgala harjutusväljaku alal korrastada arvestades, et maa tulevane

sihtotstarve on riigikaitse maa.

7 (25)

2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded tulenevad

Kaitseministeeriumi ettepanekust korrastada Sirgala harjutusväljaku laienduse ala

selliselt, et seda oleks võimalik pärast mäetööde lõpetamist Kaitseministeeriumi poolt

edasi arendada eesmärgiga kasutusele võtta riigikaitselise väljaõppe alana.

3. Lisatingimused:

3.1. Tornator Eesti OÜ-le tagada oma kinnistule (Järve; 85101:011:0056) juurdepääs

selle kõrval olevalt teelt.

3.2. Sirgala harjutusvälja laienduse ala korrastamisel peab AS Enefit Kaevandused

lähtuma 2003. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud

hoonestusõiguse lepingu tingimustest.

3.3. Korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist esitada

kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile.

3.4. Väljapool harjutusvälja jäävad karjäärialad tuleb valdavalt metsastada.

3.5. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti maapõuebüroole heakskiitmiseks ühes

eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt.

Muudetud korrastamistingimuste alusel koostati töö: P-02-05 Narva karjääri mäetöödega

rikutud maa korrastamise projektile. Lisa 2. Töö nr 20/3059, Steiger. Tallinn, 2020.

Keskkonnaamet tunnistas 31.10.2023 korraldusega nr DM-125552-11 Sirgala põlevkivikarjäär

osaliselt korrastatuks ja Sirgala II põlevkivikarjäär (KMIN-087) kogu ulatuses korrastatuks.

Korrastamisprojekt P-02-05 Lisa 2 nägi ette, et Sirgala II põlevkivikarjäär ja osaliselt Sirgala

põlevkivikarjäär ujutatakse üle läbi Sirgala II karjäärist vee väljapumpamise lõpetamise.

Veetasemel lastakse Sirgala ja Sirgala II põlevkivikarjäärides tõusta kuni kõrguseni 30 m abs.

See tähendab, et mitmed karjäärisisesteks sõitudeks kasutatavad teed ujutatakse üle ning

mitmed karjääri piirkonnad, sh korrastatud alad, muutuvad raskemini ligipääsetavaks.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus – kaevandatud alade korrastamine, on kooskõlas kohalike ja riiklike

strateegiliste planeerimisdokumentidega, mis rõhutavad ammendunud kaevanduste

korrastamist ja sulgemist.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 kohaselt tuleks eelistada, vähemalt mineraalsete

maavarade puhul, intensiivset kaevandamistehnoloogiat, mille puhul keskkonna koormamine

on lühiajaline ja kaevandatud ala korrastatakse kiirelt. Keskkonnasõbralik kaevandamine

tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset

mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret,

projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse

maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kohaselt tuleb põlevkivi kaevandamisel

esmajärjekorras ammendada juba avatud kaevandused. Kaevandatud alade kasutamise

8 (25)

suunamine algab kaevandamise lubamisest, kehtestades edaspidiseks kaevandatud ala

korrastamise tingimused. Kaevandamisega kaasnev negatiivne mõju tuleb kavandada

minimaalseks juba enne kaevandamise alustamist, tuleb jälgida ka mõju lähedalasuvate alade

loodusväärtustele ning negatiivne mõju kaevandamise ajal tuleb kompenseerida.

Kaevandamisega muudetud maa-ala korrastamine tähendab selle ala kasutuskõlblikuks

tegemist mingiks muuks otstarbeks korrastamisprojekti alusel. Korrastamise projektis tuleb

arvestada maapõueseadusest tulenevaid nõudeid.

Põlevkiviettevõtteid mõjutavate otsuste tegemisel (kaevandamismahu piiramisel,

keskkonnatasude suurendamisel vms) tuleb arvestada nende võimalikku mõju piirkonna

tööhõivele ja inimeste sissetulekutele ning tagada, et kaasnev kahju ei ületaks soovitavat tulu.

Elanikkonda tuleb aegsasti teavitada ettevõtete tegevusest kaevandamisel ja tekitatud

keskkonnakahju leevendamisel ning kaevandatud alade korrastamiskavadest.

Tänaste kaevanduste sulgemise korral on vaja määrata jätkuvad seire ja vajadusel järeltööd.

Alutaguse valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt, on kaevandamisloa omanik kohustatud

kaevandatud alad rekultiveerima korrastamisprojekti alusel, arvestades seejuures valla vajadusi

ning arengukavasid.

Narva-Jõesuu linna üldplaneering, mis käsitleb ka Narva-Jõesuu linnaga ühinenud Vaivara

valda, mille aladel on Sirgala karjäär on praegu koostamisel. Seega Sirgala karjääri alal kehtib

praegu Vaivara valla üldplaneering. Vaivara valla üldplaneeringu seletuskirjas on

korrastamise osas viidatud siis kehtinud kaevandamise ja korrastamist käsitlev maapõueseaduse

ja Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 43. Märkides aga eraldi määruses oleva lõigu

järgmiselt:

Kaevandamisloa omanik on kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama

korrastamisprojekti alusel ning maavaravaru kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada

enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.

Jõhvi valla üldplaneering on peale Toila ja Jõhvi valla ühinemist (2025 aasta lõpus) veel

koostamisel. Praegu kehtib Sirgala põlevkivi karjääri alal Toila valla üldplaneering, kus

korrastamise osas on seletuskirjas toodud välja järgmine nõue: Maavara kaevandamine ja

kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse

lõppemist. Ala korrastamise lahendus määratakse kaevandamisloa andmisel koostöös kohaliku

omavalitsusega tuginedes maapõueseaduses sätestatule.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Põlevkivi on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult.

Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb maksimaalselt väljata.

Korrastamisel ei kaasne täiendavat koormust loodusvarade kasutamisele, sest korrastustööde

käigus ei kasutata maavara ega vett, vaid olemasolevat aherainet.

9 (25)

Korrastamise tulemusel – korrastamise järgselt taastub karjääri poolt rikutud maa-ala.

Sealjuures tõuseb vastavalt korrastamisprojektile kaevandamise ajal alandatud veetase ja

taimestik ning loomastik saab karjääri alal kasvada ilma kaevandamistegevuse häiringuta.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Tegevuse energiakasutus on väike. Korrastamistööde kestvus on lühiajaline. Tööd teostatakse

peamiselt sisepõlemismootorite jõul töötavate mehhanismidega, eraldi elektrivarustust või

muid energiakandjaid ei planeerita.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Korrastamistöödega ei kaasne heidet pinna- ja põhjavette. Korrastamistööde ajal võib esineda

pinnasele mõningal määral mõju, aga pinnase taastumise järgselt on kokkuvõttes mõju

positiivne. Pinnase taastamine aitab vältida erosiooni ja tagada taimestiku taastumise.

Pinnas

Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema moodustatud nii, et karjääri külgede

nõlvused väldiks varingud, lihked ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad, kui nõlva

moodustava materjali looduslik varisemisnurk. Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurga

osas on Sirgala karjääri alal antud varasem nõue, et kaldenurk ei tohi olla üle 30º, mis kindlustab

vaba juurdepääsu tranšeed täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni.

Pinnase osas Sirgala karjääril võib peale korrastamist ja veetaseme tõusu toimuda

liigniiskumine eelkõige looduslikult madalamatel metsamaadel. Metsamaaks planeeritud alal

peab projekteerima nii, et põhjavesi ei tõuse kõrgemale, kui 0,7 m sügavuseni maapinna

madalamast kohast.

Pinna- ja põhjavesi

Sirgala karjääri veetaseme muutmise mõjusid käsitleti AS Maves ja OÜ Inseneribüroo

STEIGER poolt aastal 2015 koostatud KMH raames „Eesti Energia Kaevandused AS

kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“.

KMH-s toodi välja järgmine nõue seoses Natura alade niiskusrežiimi kaevandamisest lisanduva

mõju ärahoidmisega: Karjääriviisil kaevandatava Narva karjääri ala puistangute ala

planeerimisel ja korrastamisel tuleb arvestada veetaseme lõpetamisjärgse reguleerimisega

endisel Viivikonna kaevaeväljal absoluutkõrgusele 30 m, Sirgala kaevevälja lääneosas

absoluutkõrgusele 28 m ja Sirgala kaevevälja idaosas absoluutkõrgusele 26 m.

10 (25)

Kuna Sirgala karjääri alal on Sirgala harjutusväljak tuleb üle kontrollida, kui kõrgele saab

veetasemeid tõsta peale karjääri sulgemist ja kas need KMH käigus toodud veetasemed peavad

paika.

Veekogude nõlvad peavad olema kujundatud selliselt, et veetaseme kõikumine ja lainetus ei

põhjustaks varinguid ega erosiooni, tagades ala ohutuse tulevasele maakasutajale.

Pinnaveekogudest paikneb Narva karjääri mäeeraldistel Mustajõgi, Metsküla oja, Männiku

kraav, Konsu peakraav, mustaladvaoja ja Riiasoo kraav. Mäeeraldise piires on alal olnud

veejuhtmed asendatud uute tehisveekogudega. Ühtekokku moodustavad need tugevalt

muudetud Mustajõe pinnaveekogumi. Eelnimetatud veekogude osas on 2015 aasta KMH

aruandes välja toodud järgmist:

Lähitulevikus on plaanitud Riiasoo kraavi, Mustajõe ja Konsu peakraavi ümberpaigutus

mäeeraldise piiri taha, rajades selleks kanalid V-5 ja S-3.

Narva karjäärides rakendatavast kaevandamistehnoloogiast sõltumatult on vajalik

kaevandamiseks lubatud alal pinnaveejuhtmete ümberpaigutus (Mustajõe ja Konsu

peakraav). Seoses Mustajõe tehissängi ümbertõstmisega on võimalik voolusängi

laiendite rajamine (nn settetaskud või voolurahustusalad), kus voolukiirus alaneb

tasemeni, et ka suspendeerunud heljum settib.

Korrastamisprojektis tuleb lahendada Mustajõe sängi kujundus arvestusega, et karjääri

sulgemise järgselt oleks tagatud Mustajõe veekogumi hea seisundi säilimine,

Veetaseme taastumisel põlevkivi aladel on erinevates aruannetes välja toodud sulfaatide

sisalduse kasvu lubjakivis oleva püriidi oksüdeerumisvõimaluste paranemisest kaevandamise

läbi. Põhjavee keemiline koostis on alanduslehtri piirkonnas on stabiilne kuni vee taseme

alanemise lõpuni. Aktiivsete kaevanduste alal on põhjavee tase kunstlikult alandatud ja seetõttu

ei ole põhjavee sulfaatide kõrgendatud kontsentratsioon ja vee karedus täna suureks

probleemiks, kuid kaevanduse sulgemise järgsel perioodil, kui kaeveõõned veega täituvad, on

põhjavee kvalitatiivne seisund looduslikust erinev. Sulfaatide sisaldus ja vee karedus

tasakaalustuvad ajapikku ja saavutavad looduslähedase sisalduse.

LIFE IP CleanEST veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa

veekogumite seisundi parandamisele, sai alguse 2019 aastal. Projekti raames teostati Nikli

uuring pinnavees Ida-Virumaal Purtse valgalas 2021. Veetaseme taastumisel põlevkivi

kaevandusaladel suureneb nikli sisaldus peamiselt seetõttu, et kaevandamise käigus avanenud

kivimipinnalt ja anaeroobsetes tingimustes vabanevad nikliühendid muutuvad vees liikuvaks.

Põhjavee keemiline koostis püsib alanduslehtri piirkonnas stabiilsena kuni põhjavee alanemise

lõpuni. Aktiivse kaevandamise ajal ei kujune nikli sisalduse tõus tavaliselt oluliseks

probleemiks, kuid sulgemise järgsel perioodil, kui kaeveõõnsused veega täituvad, erineb

põhjavee keemiline seisund oluliselt looduslikust taustast. Nikli sisaldused võivad ületada

keskkonnakvaliteedi piirväärtusi. Kui nikli liikuma pääsemise protsess sarnaneb püriidist

vabaneva sulfaatide sisalduste muutustega veega täitunud karjääri aladel, saab sulfaadi

analoogia põhjal tõenäoliseks pidada aja jooksul nikli sisalduste mõningast vähenemist vees.

11 (25)

Müra

Korrastustöid teostavad mehhanismid tekitavad müra kuid need häiringud on lühiaegsed ega

ületa eeldatavalt kehtestatud piirnorme. Tegevus toimub hajaasustuses, seega ei häirita

kohalikke elanikke.

Tolm

Korrastamistegevusega võib kaasneda tolmu heide õhku, kui toimub aherainetööd kuival

perioodil. Samuti kaasneb sisepõlemismootoritega mehhanismide töötamisel heitgaaside heide

õhku, kuid see heide ei ole suurem, kui tavaliikluse korral.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tööde teostamisel hämaral ja pimedal ajal kasutatakse valgustust (töömasinate valgustus või

tööala kohtvalgustus). Korrastatavad alad asuvad hajaasustatud piirkonnas, samuti on tööde

kestvus lühiajaline, seepärast kaalub tegevusest, ala korrastamisest, saadav kasu üles

võimalikud ajutised häiringud.

Tegevusega ei kaasne valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ümbruskonnale.

Vibratsioon

Korrastustöid teostavad mehhanismid võivad tekitada vibratsiooni, kuid kasutatavale tehnikale

on seatud vibratsiooni piirnormid valmistajatehases. Tegemist on lühaajalise häiringuga

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Korrastamise käigus tekkivad jäätmed tuleb koguda kokku ja käidelda nõuetekohaselt –

sorteerita liigiti ja anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Igasugusel tegevusel, kus kasutatakse mehhanisme mis sisaldavad kütuseid või määrdeaineid

kaasneb ka suurendatud keskkonnaavarii oht – lekked, mille tulemusena satub pinnasesse ja

pinnavette naftasaaduseid.

Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks

ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või

neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke

kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast on ebatõenäoline suurõnnetuse või katastroofi esinemine.

12 (25)

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Praegu planeeringute alusel Sirgala põlevkivi karjääri korrastamise osas konflikti ei ole.

Planeeringutes on kaevandamise järgselt viidatud Sirgala harjutusväljakule ja selle laienemise

võimalusele. Korrastamisel tuleb arvestad Sirgala harjutusväljaku vajadustega.

Lisaks piirneb ja osaliselt kattub Sirgala põlevkivi karjäär Puhatu turbatootmisalaga, mille osas

on Keskkonnaametile esitatud turbatootmisala keskkonnaloa pikendamise taotlus.

Korrastamisel tuleb sellega arvestada.

Sirgala korrastamistingimused käsitlevad korrastamistingimusi Sirgala karjääri keskkonnaloa

nr KMIN-074 osas. Kuna Sirgala põlevkivi karjääri keskkonnaloa kohane mäeeraldis (ning

mäeeraldise teenindusmaa) ja Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kohane

mäeeraldis kattuvad suures osas on vaja korrastamisprojektis piiritleda kumma loa raames

erinevate korrastamistööde teostamine toimub. Kuna turvas lasub põlevkivil, peab

korrastamisega tegelema Sirgala põlevkivi keskkonnaloa raames juhul, kui sellel alal on

väljatud põlevkivi. Juhul kui tegu on Puhatu turbatootmisala mäeeraldisega, millelt ei ole

väljatud põlevkivi peab selle korrastamise teostama Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa

raames. Vastavad täpsed tööde piirid on vaja paika panna korrastamisprojektis, et edaspidi selles

osas ei tekiks vaidlusi.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Põlevkivi on taastumatu loodusvara, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna

vastupanuvõime. Kaevandatav põlevkiviressurss ammendub.

Veekeskkond on üks olulisemaid mõjutatavaid elemente. Kaevandamise lõpetamine ja

korrastamine võib mõjutada nii pinnavett, kui ka põhjavee taset ja kvaliteeti. Sirgala

põlevkivikarjääri varu väljatamise lõppemisel tuleb arvestada, et vee ärajuhtimise lõpetamisega

Sirgala karjääri alal ja sellega seotud veetaseme tõusuga. Võimalik on, et vajalik on leida

meetmed vältimaks üleujutusi karjääri sisestel planeeritavatel aladel ja leida lahendusi

maapinna liigniiskumise osas. Vajalik on koostada hüdroloogiline/hüdrogeoloogiline mudel

korrastamise projekti koostamisel.

Kaevandamistegevusega kaasnevad lõhketööd lõppevad, müra ja vibratsioon lakkab ning

õhuheitmeid ei eraldu. Suuri lammutustöid ei kavandata, pinnase taastamise käigus võib

esineda ajutiselt tolmu ja heitgaase. Vastavalt vajadusele, kasutatakse meetmeid, nagu näiteks

teede niisutamine tolmu vähendamiseks kuival perioodil.

Sulgemisel ja korrastamisel tekkivad jäätmed käideldakse nõuetekohaselt, et vältida

keskkonnareostust. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt kehtivatele keskkonnanõuetele,

jäätmed sorteeritakse liigiti ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.

13 (25)

Kaevandamise häiring lõppeb, piirkonna looduslik mitmekesisus, sh taimestik ja loomastik

taastub. Mäeeraldiste sulgemine mõjutab õhku, vett, pinnast ja seeläbi elusloodust pikas

perspektiivis kindlasti positiivselt. Lühiajaliselt kuni loodusolude tasakaalustumiseni võib aga

esineda mõningaid negatiivseid ilminguid.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Sirgala karjääri tegevuse lõpetamisel põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonnamõjud

lakkavad ja korrastamisega kavandatavad tegevused parandavad keskkonna vastupanuvõimet.

Kavandatava korrastatava maa ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud. Kavandatavat korrastamistegevust ei teostata tiheasustusega

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega ega looduskaitse all olevatel aladel.

Korrastatavad alad asuvad hajaasustusega piirkonnas. Tööde ajal võib esineda mõningast müra,

vibratsiooni ning valgushäiringuid. Samas on tööde teostamise kestus lühiajaline ja tegevusest,

ala korrastamisest, saadav kasu kaalub üles võimalikud ajutised häiringud. Seega olulist mõju

nende alade vastupanuvõimele eeldatavalt ei esine.

Mäeeraldistel ja mõjupiirkonnas puuduvad rannad ja kaldad, merekeskkond, pinnavormid,

seega kaevandatud maa korrastamisel neile mõju puudub.

Korrastamistööde aluseks oleva korrastamisprojekti osas peab veenduma, et korrastamise

tegevus on piisav kaitsealadele olulise ebasoodsa mõju seisukohast. Eeldatavalt mõjub

korrastamise lõppemisel Sirgala karjääri ala veetaseme tõus Alutaguse rahvuspargi ja selles

olevate Puhatu loodus- ja linnalade kaitse-eesmärgi saavutamisele positiivselt. 2015 aasta KMH

alusel ei ole maastiku ja veevoolu iseärasuste tõttu kavandataval tegevusel mõju Sirgala

karjäärist umbes 300 m kaugusele jäävale Vaivara maastikukaitseale ja selles olevale

Viivikonna loodusala kaitse-eesmärgile. Korrastamisprojekti raames on vaja kontrollida kas

kavandataval tegevusel esineb mõju Natura 2000 aladele. Oluline ebasoodne mõju peab olema

välistatud.

Sirgala karjääri alal esineb mitmeid kaitsealuste liikide elupaiku, millega peab korrastamise

kavandamisel kindlasti arvestama. Kaitsealuste liikide isendite suhtes kehtib

looduskaitseseaduse § 55 sätestatud kaitsekord. Kui korrastamine mõjuks alal olevatele

kaitsealusteele kaitsealuste liikide isenditele oluliselt ebasoodsalt, siis tuleb kaaluda

ümberasustamist Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248

(https://www.riigiteataja.ee/et/akt/116122020004) kehtestatud korras.

Alljärgnevalt on toodu EELIS andmetel taimeliigid, mida on leitud korrastatavalt alalt:

14 (25)

I kategooria kaitsealune taim Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein).

II kategooria kaitsealune taim Neottia cordata (väike käopõll), Malaxis monophyllos

(ainulehine soovalk), Cypripedium calceolus (kaunis kuldking), Sisymbrium supinum (madal

unilook), Ophrys insectifera (kärbesõis), Corallorhiza trifida (kõdu-koralljuur), Liparis loeselii

(soohiilakas).

III kategooria kaitsealune taim Listera ovata (suur käopõll), Epipactis palustris (soo-neiuvaip),

Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip), Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip),

Orchis militaris (hall käpp), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur), Platanthera bifolia

(kahelehine käokeel), Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp), Crossocalyx hellerianus (Helleri

ebatähtlehik), Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp), Dactylorhiza fuchsii

(vööthuul-sõrmkäpp), Goodyera repens (roomav öövilge), Gymnadenia conopsea (harilik

käoraamat).

Eelnevat arvestades on korrastamistingimustesse vaja lisada järgnev meede:

Natura 2000 eksperthinnangu andmise pädevusega eksperdil tuleb veerežiimi analüüsi alusel

määrata kaardil tegevuse mõjuala ja mõjutatavad objektid ning hinnata mõju olulisust kõigile

mõjualas teadaolevatele kaitstavatele loodusobjektidele (LKS § 4 tähenduses) ja Natura 2000

ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaametiga peab tegevuse kooskõlastama mõjualas asuvate

kaitsealuste liikide osas, sh vajaduse isendite ümberistutamise osas.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Piirkonnas on tegemist hajaasustusega. Korrastamistöödega ei kaasne ohtu inimeste varale ja

piirkonnas asuvatele tööstusobjektidele.

Sirgala karjääri alal asub Sirgala harjutusväljak. Sirgala harjutusväljaku ala korrastada

arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on riigikaitse maa.

Korrastamisel tuleb ette näha teedevõrk, mis ühendatakse mäeeraldisest välja jääva

teedevõrguga. Sirgala harjutusväljaku ala teedevõrk tuleb kooskõlastada Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusega. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa hooldamiseks tuleb

kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK).

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Mõjualaks on Sirgala mäeeraldis ja selle lähiümbrus. Korrastamise enda tegevuse mõju suurus

on mõõdukas, sest tegevus hõlmab taastamistöid, mis võivad üksnes ajutiselt mõjutada

ümbritsevat keskkonda. Korrastamise järgselt saab aga põlevkivi karjääri alasid kasutusele

võtta teistel eesmärkidel (harjutusväljak, metsamaa jne). Korrastamise järgselt hakkab loodus

ja maastik taastuma. Sealjuures paraneb ümbritsevate kaitsealade seisund, kuna Sirgala

kaevandamise tegevus enam seda ei mõjuta.

15 (25)

Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg on seotud kaevanduste korrastamistöödega ning veetaseme

taastumisega. Korrastamistööde mõju avaldumise tõenäosus ja aeg on lühiajaline, sest enamik

mõjusid ilmnevad tegevuse käigus ja vähenevad pärast tööde lõpetamist. Kaevanduse

veetaseme taastumise mõjud võivad olla pikemaajalised.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest mõju.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Vee alanduslehtri taandumine võib positiivset mõju avaldada piirkonna kaitsealadele. Täpset

mõju saab aga analüüsida peale veerežiimi muutuste täpsustamist ja varasemat ning praegust

loodussituatsiooni võrreldes. Sirgala karjääri Natura 2000 mõjusid käsitleti AS Maves ja OÜ

Inseneribüroo STEIGER poolt aastal 2015 koostatud KMH raames „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“.

KMH-s toodi välja järgmine nõue seoses Natura alade niiskusrežiimi kaevandamisest lisanduva

mõju ärahoidmisega: Karjääriviisil kaevandatava Narva karjääri ala puistangute ala

planeerimisel ja korrastamisel tuleb arvestada veetaseme lõpetamisjärgse reguleerimisega

endisel Viivikonna kaevaeväljal absoluutkõrgusele 30 m, Sirgala kaevevälja lääneosas

absoluutkõrgusele 28 m ja Sirgala kaevevälja idaosas absoluutkõrgusele 26 m.

Juhul, kui veerežiimi tasemed jäävevad KMH käigus määratud korrastamise järgsete

veetasemete juurde on mõju Natura 2000 aladele positiivne. Natura 2000 ala mõju tuleb aga

uuesti hinnata, kui korrastamisprojektis ei kavandata lähtuda nendest veetasemete andmetest,

mis on välja toodud KMH-s.

Lähimad Natura 2000 alad on toodud alljärgnevalt.

Sirgala karjäärist umbes 260 m kirdes asub Viivikonna loodusala (EELIS kood RAH0000650),

on olnud karjääri kaevandamistegevusest täielikult eraldatud puistangute ja raudteetammiga.

Kavandatav hüdrogeoloogiline mõju on selles suunas välistatud, kuna karjäärivee väljavool on

selles piirkonnas põhja suunas ning loodusala eraldab Metsküla oja nime kandev kanal.

Sirgala karjäärist läände jääb Kurtna loodusala (EELIS kood RAH0000168), mis koosneb

paljudest väiksematest lahustükkidest. Lähima Kurtna loodusala lahustüki ja karjääri vaheline

kaugus on ~870 m. Juhul, kui korrastamisel jälgitakse eelnevalt mainitud KMH veetasemete

tõuse on Natura 2000 alale mõju positiivne.

Sirgala karjäärist lõunas asub Puhatu linnuala (EELIS kood RAH0000115) ja (EELIS kood

Puhatu loodusala RAH0000545). Sirgala karjääri mäeeraldis kohati kattub nende Natura 2000

aladega, kuigi kaevandamisega nii kaugele ei ole mindud. Juhul, kui korrastamisel jälgitakse

eelnevalt mainitud KMH veetasemete tõuse on Natura 2000 alale mõju positiivne. Juhul, kui

16 (25)

neid ei jälgita on vaja kindlasti üle vaadata mõjuhindamine nende Puhatu linnu ja loodusala

suhtes.

Natura eelhindamise teostamine ei ole vajalik korrastamistingimuste etapis. Mõju Natura 2000

võrgustikule on eeldatavalt positiivne. Täiendav mõju hindamise vajaduse peab aga üle

vaatama, kui korrastamisprojekti käigus kavandatakse veetaset hoida mäeeraldise piiril

madalamal, kui oli ette nähtud 2015 aasta KMH-s.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Tegevus arvestab piirkonnas toimuvate ja planeeritavate tegevustega ning nende koosmõjuga.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Korrastamistööde tegemise käigus on olulise ebasoodsa mõju avaldumine eeldatavalt

vähetõenäoline. Korrastamisel luuakse soodsad tingimused piirkonna looduse taastumiseks.

Korrastamisel rakendatakse meetmeid, et ennetada ja vähendada ebasoodsaid mõjusid,

sealhulgas tolmu vähendamine kuival ajal ning jäätmete nõuetekohane käitlemine. Veerežiimi

osas tuleb eraldi käsitleda veetasemete planeerimist mäeeraldise siseselt, arvestades Sirgala

harjutusväljaku vajadustega ning täpsustada veetaseme kõrgused mäeeraldise piiril.

Maaomanikele tuleb tagada teedega ligipääs nende maaomandile ka korrastamise järgselt.

Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute

leevendamiseks lisada korrastamistingimuste juurde järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. Korrastamise projekti koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise tegevusloa

omaniku poolt koostatud veerežiimi taastumise analüüs, mis käsitleb veetaseme tõuse

ja veekvaliteedi muutuseid korrastamise järgselt, kasutades hüdrogeoloogilist mudelit.

2. Natura 2000 eksperthinnangu andmise pädevusega eksperdil tuleb veerežiimi analüüsi

alusel määrata kaardil tegevuse mõjuala ja mõjutatavad objektid ning hinnata mõju

olulisust kõigile mõjualas teadaolevatele kaitstavatele loodusobjektidele (LKS § 4

tähenduses) ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaametiga peab

kooskõlastama tegevuse mõjualas asuvate kaitsealuste liikide osas, sh vajaduse isendite

ümberistutamise osas.

3. Maaomanikele tuleb tagada teedega ligipääs mootorsõidukitega nende maaomandile ka

korrastamise järgselt.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Kavandatav tegevus ja ammendunud karjäärialade korrastamine, on kooskõlas strateegiliste

planeerimisdokumentidega.

AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Aastal 2015 koostud KMH „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

17 (25)

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“ raames on hinnatud Sirgala

korrastamise mõjusid. Korrastamise projekti osas peab olema veendumus, et projekt

koostatakse antud KMH leevendusmeetmete kohaselt seda eriti veerežiimi osas. Kaevandamise

lõpetamine enne mäeeraldise piirideni jõudmist (Alutaguse rahvuspargile jäädakse Kurtna

suunas ca 2 km ja Puhatu suunas ca 0,8 km kaugusele keskkonnaloa järgi lubatud kaevandamise

piirist) ei kahjusta ja pigem mõjub positiivselt Alutaguse rahvuspargis olevatele veest

sõltuvatele Natura aladele, kaitstavatele loodusobjektidele ja veekeskkonnale. Juhul, kui seda

teostatakse vastavalt, pole täiendav KMH algatamine vajalik kuna:

1. kavandatav Sirgala karjääri korrastamine mõjub Natura 2000 võrgustiku aladele

positiivselt;

2. puudub negatiivne mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh liikide elupaikadele;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid

müra, tolmu ja vibratsiooni osas;

4. korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning tingimused looduse

mitmekesisuse taastumiseks, sh loodusliku veerežiimi taastumiseks.

KeHJS § 11 lg 8¹ kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa

taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava

tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab

vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura eksperthinnangu tulemused esitatakse enne

korrastamisprojekti kinnitamist Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad olulist

kõrvalekallet 2015. aasta KMH järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura aladele,

kaitstavatele loodusobjektidele või veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet täiendava KMH

läbiviimise vajaduse enne korrastamisprojekti heakskiitmist.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 13.08.2026 kirjaga nr DM-136575-2 Sirgala

põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmise väljastamiseks koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele, Alutaguse Vallavalitsusele, Narva-Jõesuu Linnavalitsusele, Jõhvi Vallavalitsusele,

18 (25)

Maa- ja Ruumiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Kliimaministeeriumile ning

tutvumiseks Enefit Industry OÜ, seisukoha esitamise tähtajaga 11.09.2026.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus 08.09.2026 Keskkonnaametile saadetud e-kirjas

pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni 02.10.2026. Jõhvi Vallavalitsus palus 11.09.2026

kirjas nr 9-2.2/3937-2 pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni 30.10.2026.

Keskkonnaamet andis 17.09.2026 kirjaga nr DM-136575-8 teada, et pikendab eelnõude kohta

arvamuse esitamise tähtaega kuni 02.10.2026. Seejuures selgitati, et kuna menetluse käigus on

esitatud mahukaid seisukohti ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega peetud arutelude

põhjal on vajalik täpsustada mitmeid teemasid, kavandab Keskkonnaamet eelnõusid saabunud

arvamustest lähtudes täiendada. Täiendatud eelnõud esitatakse uuesti Sirgala põlevkivikarjääri

keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks.

Esitatud ettepanekute ja arvamuste kaalumine

Enefit Industry OÜ seisukoht

Enefit Industry OÜ esitas Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074

korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

arvamuse 01.09.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/560-4, arvamust täiendati 23.09.2026 e-kirjaga

(KOTKAS registreeritud nr DM-136575-3 ja DM-136575-9).

Alljärgnevalt on toodud 01.09.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/560-4 arvamuse põhipunktid ja nende

arvestamine:

• Teeme ettepaneku muuta korrastamistingimuse eelnõu punkti 1.1.2.2. sõnastust -

Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi olla üle 30º, mis kindlustab vaba

juurdepääsu tranšeed täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni, sõnastades punkti

järgnevalt - Sisepuistangute transporditranšeede nõlvanurk ei tohi ületada nõlva

katvate kivimite püsinurka.

Narva karjääris, s.h Sirgala kaeveväljal, on transporditranšeede nõlva püsinurk 34º –

38º, keskmiselt valdavalt 35º. Ekspertide hinnangul tagab see nurk nõlva püsivuse.

Saame seda hinnangut kinnitada ka pikaajalise vaatluse/kogemuse pinnalt.

Märkimisväärne osa Sirgala kaevevälja transporditranšeedest on töös juba pikki

aastaid, juba aastakümneid, ning püsinud selle aja jooksul stabiilses olekus. Kogu

vaatlusperioodi jooksul on need nõlvad püsinud stabiilses olekus, ilma maalihete või

olulise erosiooni tunnusteta. /…/

Keskkonnaamet nõustub kaldenurkade punkti sõnastamise muutmisega vastavalt Enefit

Industry OÜ arvamusele ning lisab punkti juurde täpsustava lause.

Korrastamistingimuse eelnõu punkti 1.1.2.2. sõnastatakse järgnevalt:

Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi nõlvanurk ei tohi ületada nõlva

katvate kivimite püsinurka. Nõlvade püsikaldenurgad peavad olema käsitletud

korrastamisprojektis.

19 (25)

• Lisaks teeme, suurema selguse huvides, ettepaneku ümber sõnastada

korrastamistingimuste p. 1.1.3.7. Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja

pilliroo kasvualasid, pindalaga vähemalt 5…7% veekogu pindalast. Selliseid

madalaveelisi alasid tuleb kujundada ka lõputranšeede veealusesse ossa, kus veekogu

tuleb kujundada 2,5 m sügavusele laugemaks, kui varikaldenurk (võimalusel 10º),

sõnastusse - Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi, võimalikke looduslikult tekkivate

veetaimede, kasvualasid, pindalaga vähemalt 5…7% veekogu pindalast. Selliseid

madalaveelisi alasid tuleb kujundada ka lõputranšeede veealusesse ossa, kus veekogu

tuleb kujundada 2,5 m sügavusele laugemaks, kui varikaldenurk (võimalusel 10º).

Keskkonnaamet muudab punkti 1.1.3.7 sõnastust vastavalt Enefit Industry OÜ

arvamusele ja sõnastuse viide madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualad, asendatakse

võimalikke looduslikult tekkivate veetaimede kasvualadega.

Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjaga esitatud täiendused käsitlesid teiste Maa- ja

Ruumiameti ning Kliimaministeeriumi arvamust ja need on esitatud nende arvamuste juures.

Maa- ja Ruumiametile arvamus

Maa- ja Ruumiametile esitas 08.09.2026 kirjaga nr 7-1/26/10816-2 arvamuse Sirgala

põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmise ja keskkonnamõjuhindamise algatamata

jätmise otsuse eelnõude kohta (KOTKAS registreeritud nr DM-136575-4). Arvamuses on

toodud välja järgmise punktid, mida paluti täiendada:

1) täiendada punkti 1.1.2.1. järgmiste lausetega: „Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid

peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva

pinnasega.“;

Enefit Industry OÜ palus 23.09.2026 e-kirjaga mitte arvestada ja jätta tingimustest välja

Maa- ja Ruumiameti täiendus punkti 1.1.2.1. osas selgitades, et karjääri nõlvade katmine

pinnasega ei ole otstarbekas, sest pinnas langeb nõlvadelt maha (veega täituvasse/täitunud

väljaveotranšeesse) rikkudes vee kvaliteeti ning reostades asjatult vee kihte pinnast põhjani.

Toetudes kogemusele suuresti korrastatud Sirgala kaevevälja Viivikonna osas ning

korrastatud Aidu karjääris, taimestuvad nõlvad looduslikult, vajamata lisapinnast.

Keskkonnaametile teadaolevalt on sarnaselt Enefit Industry OÜ toodud kirjale varasemate

põlevkivikarjääride pinnasega (mullaga) katmine osutunud probleemseks, kuna

põlevkivikajäärile jäänud pinnas/aheraine on väga poorne kandub muld alalt kiirelt ära.

Märgime ka, et praegu kujunenud olukorras on keeruline teostada reljeefi looduslähedaseks,

kuid seda tuleks teha nii palju, kui tehniliselt ja majanduslikult on võimalik.

Eelnevat arvestades täiendatakse punkti 1.1.2.1 osaliselt ja lisatakse punktile lause

Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

2) lisada tingimustele punkt 1.1.2.7. järgmises sõnastuses: „Kaldajoone kujundamisel vältida

sirgjoonelisust ja teravnurki.“;

20 (25)

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.2.7.

3) lisada tingimustele punkt 1.1.2.8. järgmises sõnastuses: „Selgitada välja tasandatud

mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus.

Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa

piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla

kvaliteedi nõuded.“;

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.2.8. Samas märgime, et

võimalik on, et antud korrastamise juures ei ole enamus aladel põhjendatud mullaga

katmine sarnaselt nagu Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjaga on selgitatud.

Korrastamisprojekt peab neid teemasid täpsemalt käsitlema.

4) lisada tingimustele punkt 1.1.4.6. järgmises sõnastuses: „Korrastamisprojektis anda

bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik

istikute arv.“

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.4.6.

5) lisada tingimustele punkt 1.1.4.7. järgmises sõnastuses: „Metsa istutamine teostada

selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult.“;

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.4.7.

6) lisada tingimustele punkt 1.1.5.7. järgmises sõnastuses: „Kaevandatud maa

korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12

„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud

maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja

vorm“ esitatud nõuetele.“.

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti numbriga 1.1.5.8.

Kliimaministeeriumi seisukoht

Kliimaministeerium esitas 09.09.2026 kirjaga nr 7-12/26/3061-2 arvamuse eelnõude kohta ja

esitas alljärgnevad ettepanekud, mille arvestamise põhimõtted on toodud punktide järel.

1) Eelhinnangus on kirjeldatud, et Sirgala põlevkivikarjäär piirneb (ja kattub osaliselt)

Puhatu turbatootmisalaga, mille osas on Keskkonnaametile esitatud turbatootmisala

keskkonnaloa pikendamise taotlus. Karjääri korrastamisel tuleb arvestada Puhatu

turbatootmisalaga, mistõttu palume täpsustada, kas korrastamistingimused hõlmavad ka

Puhatu turbatootmisala.

Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjas paluti samuti antud teemat täpsustada.

21 (25)

Keskkonnaamet selgitab, et Sirgala korrastamistingimused ja korrastamistingimuste KMH

eelhinnang käsitlevad korrastamistingimusi Sirgala karjääri keskkonnaloa nr KMIN-074

osas. Kuna Sirgala põlevkivi karjääri keskkonnaloa kohane mäeeraldis (ning mäeeraldise

teenindusmaa) ja Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kohane mäeeraldis

kattuvad suures osas on vaja korrastamisprojektis piiritleda kumma loa raames erinevate

korrastamistööde teostamine toimub. Kuna turvas lasub põlevkivil peab korrastamisega

tegelema Sirgala põlevkivi keskkonnaloa raames juhul, kui sellel alal on väljatud põlevkivi.

Juhul kui tegu on Puhatu turbatootmisala mäeeraldisega, millelt ei ole väljatud põlevkivi

peab selle korrastamise teostama Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa raames. Vastavad

täpsed tööde piirid on vaja paika panna korrastamisprojektis, et edaspidi selles osas ei tekiks

vaidlusi. Eelnõudes täpsustati sõnastusi vastavalt.

2) Eelhinnangule toetudes puudub kindlus sulgemisjärgselt reguleeritavate veetasemete osas.

Keskkonnamõju (sh mõju Natura aladele) on suuresti määratud sulgemistöödel tekkivast

veekogude veesüsteemi veetasemetest. Eelhinnang viitab otsesõnu, et täpne mõju selgub

pärast veetaseme ja veerežiimi täpsustumist ning täiendava KMH vajadus sõltub eeskätt

kavandatavast veetasemest. Eelhinnangus on märgitud, et Sirgala harjutusvälja tõttu tuleb

üle kontrollida, kas 2015. aastal koostatud KMH-s toodud veetase (28 m abs) on jätkuvalt

realiseeritav. Kaevandamisjärgne veetase absoluutkõrgusel 28 m oli rakendatud 2015.

aasta KMH-s Puhatu ja Kurtna alade veest sõltuvate ökosüsteemide kaitseks. Seega ei ole

KMH järelduste aluseks olnud lähte-eelduste paikapidavus lõplikult kinnitatud. Kui

veetasemed sulgemisjärgses veesüsteemis erinevad 2015. aasta KMH-s kavandatud

veetasemetest oluliselt (enam kui paar meetrit), võib püsiv mõju ulatuda kaugemale ja seda

ei kompenseeri kaevandamise lõpetamine enne mäeeraldise piirideni jõudmist (Kurtna

suunas jäädakse ca 2 km ja Puhatu suunas ca 0,8 km kaugusele keskkonnaloa järgi lubatud

kaevandamise maksimumpiirist). Palume täpsustada KMH algatamata jätmise otsuse

punkti 1.3, millega juhitakse tähelepanu võimaliku täiendava KMH vajadusele, sest

praeguse sõnastuse järgi jääb ebaselgeks, kuidas otsus tehakse. Teeme ettepaneku

sõnastada punkt järgmiselt: „Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura

eksperthinnangu tulemused esitatakse enne korrastamisprojekti kinnitamist

Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad olulist kõrvalekallet 2015. aasta KMH

järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura aladele, kaitstavatele loodusobjektidele või

veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet täiendava KMH läbiviimise vajaduse enne

korrastamisprojekti heakskiitmist“.

Keskkonnaamet täpsustab KMH algatamata jätmise otsuse punkti 1.3 vastavalt

ettepanekule.

3) Analüüsida veesüsteemi veekogude eri veetasemete korral mõju istutatud metsaalale

kujunenud või kujunemisjärgus olevatele ökosüsteemidele. Absoluutkõrgusel 28 m esineks

mäeeraldise põhja- ja kirdeosas liigniiskuse tõttu vajadus istutatud metsa mahavõtmiseks

ja metsa säilitamiseks tuleks veetaset hoida veidi madalamal. Korrastamistingimuste

eelnõu punkt 1.1.3.1 kohustab koostama veerežiimi analüüsi, kuid ei määra veetaseme

kujundamise siduvaid lähtealuseid. LIFE IP CleanEST projekti uuringud toovad välja

22 (25)

juhtumeid, kus pärast veetaseme tõusu on varem metsastatud alad osaliselt hävinud. Sirgala

põlevkivikarjääri sulgemisel tekkivate veekogude veetaseme absoluutkõrguse 28 m korral

ei õnnestu seda vältida. Teeme ettepaneku täiendada punkti 1.1.3.1 järgmiselt: „Veetaseme

kujundamisel tuleb tagada, et korrastamisjärgne veetase ei põhjusta istutatud metsaalade

üleujutamist ja püsivat liigniiskumist“.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.1.

4) Hüdrogeoloogilise modelleerimisega näidata Alutaguse rahvuspargi veest sõltuvatele

kaitsealustele ökosüsteemidele olulise keskkonnamõjuta sulgemisjärgsete veekogude

veetase.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.2.

lisades punkti järgneva lause: Hüdrogeoloogilise modelleerimise alusel peab olema

võimalik järeldada, et projekteeritavate sulgemisjärgsete veekogude veetasemed on

kavandatud viisil, mis ei kahjusta oluliselt Alutaguse rahvuspargi veest sõltuvaid

kaitsealuseid ökosüsteeme.

5) Vastavalt korrastamisprojektis valitud veetasemele laugendada lõputranšeede püstloodis

järsakud veekogudes elustikule sobivaks (ligikaudu 2,5 m allapoole veepinda). Juhul kui

veetasemed sulgemisjärgses veesüsteemis erinevad 2015. aasta KMH-s toodust oluliselt, on

soovitav läbi viia täiendav KMH. LIFE IP CleanEST projekti uuringute kohaselt võivad

suuremad kui 50 ha veekogud kvalifitseeruda pinnaveekogumiks, millele kohalduvad

veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid.

6) Korrastamisprojektis hinnata tekkivate tehisveekogude pindala ning juhul, kui veekogu

pindala ületab 50 ha, kavandada selle kujundamine hea ökoloogilise potentsiaali

saavutamist toetavalt. Kuna alal kujunevate tehisveekogude ühendatus looduslike

veekogudega on nende elustiku kujunemisel äärmiselt oluline, tuleb korrastamisprojektis

tagada suurte kujunevate veekogude ühendatus elustiku seisukohalt parima

väljavoolulahendusega.

Keskkonnaamet täpsustab punkt 5 ja 6 kohaselt korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.7

viidates selle juures ka LIFE IP CleanEST projekti uuringutele ning lisab uue punkt 1.1.3.8.

Lisaks sõnastatakse ümber punkt 1.1.3.3 selgemaks, nii et oleks arusaadav, et

korrastamisprojekti lahendus peab tagama Mustajõe veekogumi hea seisundi säilimise.

7) Täiendada korrastamistingimuste eelnõu punkti 1.1.3.5 järgmise lausega:

„Väljavoolulahenduse valikul tuleb hinnata selle mõju vee-elustiku liikumisvõimalustele

ning eelistada lahendusi, mis võimaldavad võimalikult varakult kujundada ühenduse

vooluveekogudega“. Suurte põlevkivikarjääride tagasitäite puistangutes tekkiv

nikliühendite mobiilsus on uus asjaolu, mida 2015. aasta KMH ei käsitlenud. LIFE IP

CleanEST uuringud on tuvastanud, et põlevkivikarjääride veega täitumisel võivad

nikliühendid muutuda liikuvaks ning isevoolsetes väljalaskmetes on korduvalt ületatud

23 (25)

pinnaveele kehtestatud piirväärtus. Samuti on uuringutes rõhutatud, et nikli liikuvaks

muutumise protsess ei ole lõpuni selge ega hästi prognoositav.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.5

lisa lausega.

8) Suurte põlevkivikarjääride tagasitäite puistangutes tekkiv nikliühendite mobiilsus on uus

asjaolu, mida 2015. aasta KMH ei käsitlenud. LIFE IP CleanEST uuringud on tuvastanud,

et põlevkivikarjääride veega täitumisel võivad nikliühendid muutuda liikuvaks ning

isevoolsetes väljalaskmetes on korduvalt ületatud pinnaveele kehtestatud piirväärtus.

Samuti rõhutatakse, et nikli liikuvaks muutumise protsess ei ole lõpuni selge ega hästi

prognoositav. Seetõttu tuleb täiendada eelhinnangut hinnanguga biosaadava nikliühendite

võimaliku mõju kohta Sirgala põlevkivikarjääri korrastataval alal ning käsitleda seda

eraldi keskkonnariskina, mida 2015. aasta KMH-s ei hinnatud. Moodustuvate veekogude

seiresse lisada biosaadava nikli ja sulfaatide seire nõue. Seiret tuleb alustada veetaseme

tõusu algusest ning jätkata vähemalt kuni veekeskkonna seisundi stabiliseerumiseni. LIFE

IP CleanEST uuringud soovitavad jätta looduslikule taastumisele soostuvad, raskesti

ligipääsetavad või elustiku seisukohalt väärtuslikud alad.

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse osas uue punkti 1.1.5.5.

9) Korrastamisprojekt peab sisaldama eraldi kaarti ja põhjendust alade kohta, mis jäetakse

looduslikule taastumisele.

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse osas uue punkti 1.1.4.8.

10) Eelhinnangus on olemasoleva teabe põhjal järeldatud, et olulist mõju põhjaveekogumite

koguselisele ja keemilisele seisundile, kehtestatud põhjaveevarudele ning Vasavere

joogiveehaardele tõenäoliselt ei teki. Samas tuleb eelhinnangu kohaselt koostada

hüdrogeoloogiline mudel, hinnata veetasemete taastumist, veekvaliteedi muutusi ja

kontrollida, kas 2015. aastal modelleeritud veetasemed on endiselt õiged. Palume silmas

pidada, et kui hüdrogeoloogilise uuringu tulemused näitavad olulist mõju

põhjaveekogumite koguselise ja keemilisele seisundile, kehtestatud põhjaveevarudele,

Vasavere veehaardele, põhjaveest sõltuvatele pinnaveekogudele ja/või

maismaaökosüsteemidele, tuleb läbi viia täiendav KMH.

Keskkonnaamet kinnitab, et välja toodud põhimõtetega arvestatakse edasise korrastamise

tegevuse juures.

11) KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu punktis 1.2.1 märgitakse, et korrastamisprojekti

koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise litsentsi omaniku poolt koostatud veerežiimi

taastumise analüüs. Palume materjalides asendada sõna „litsents“ mõistega

„hüdrogeoloogiline tegevusluba“.

Keskkonnaamet parandas sõnastuse eelnõudes.

24 (25)

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse seisukoht

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 02.10.2026 kirjaga nr 4-4/26/2915-3 arvamuse

eelnõude kohta, milles toodi välja alljärgnev:

Enefit Industry OÜ kaevandamisloa nr KMIN-074 alusel kaevandatud Eesti

põlevkivimaardla Sirgala karjäär, mille korrastamiseks tingimused antakse, hõlmab suures

osas riigikaitselist ehitist Sirgala harjutusvälja. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 1 on

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga

ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu

üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi,

lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Sirgala harjutusväli on asutatud 2008. aastal ning

laiendatud Vabariigi Valitsuse 21.12.2023 korraldusega nr 301 „Kaitseväe Sirgala

harjutusvälja laiendamine“, mille lisas on näidatud laiendatud Sirgala harjutusvälja asukoht

ja piir (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/323122023010)

Korrastamistingimuste eelnõu punkti 1.1.1.2. järgi tuleb Sirgala harjutusvälja maa-ala

korrastada arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on riigikaitsemaa.

Korrastamistingimuste eelnõu punktis 2 ning KMH eelhinnangu punktis 3.1.1 on välja

toodud, et juba 2017. aastal on Narva karjääri korrastamistingimuste menetluse raames

käsitletud ka Sirgala karjääri korrastamistingimusi Sirgala harjutusvälja laienduse alal ning

korrastamistingimustes märgitud, et Sirgala harjutusvälja laienduse ala tuleb korrastada

selliselt, et see oleks võimalik pärast mäetööde lõpetamist kasutusele võtta riigikaitselise

väljaõppe alana.

Palume samaga jätkuvalt arvestada ning korrigeerida ja täiendada Sirgala harjutusvälja

maa-alal antavaid korrastamistingimusi nii, et nende tingimuste realiseerimisega ei

kaasneks sellist maastiku muudatust ja veetaseme tõusu, mis takistaks või muudaks

võimatuks Sirgala harjutusvälja maa-ala kasutamise harjutusväljana relvaseaduse

tähenduses. Eelkõige palume korrastamistingimuste eelnõu punktis 1.1.3 „Veerežiimi

kujundamise nõuded“ märgitud hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel, veerežiimi

taastamise analüüsimisel ning veetasemete kujundamise lahenduse koostamisel ning hiljem

korrastamisprojekti koostamisel kindlasti arvestada Sirgala harjutusvälja kasutamise

vajadustega ning teha selleks igakülgset koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseväega.

Keskkonnaamet arvestab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt välja toodud

põhimõtetega, tuues soovitud muudatused välja kahe korrastamistingimuse punkti täiendusena.

Korrastamistingimuste punkt 1.1.3 juurde lisati, et peab arvestama, Sirgala harjutusvälja

kasutuse vajadustega. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväega koostöö nõue lisati

aga üldiste lisatingimuste punkti 1.1.5.2 algusse. Nende punktide lõpplik sõnastus on toodud

alljärgnevalt:

1.1.3.1. Korrastamise projekti koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise litsentsi

omaniku poolt koostatud veerežiimi taastumise analüüs, mis käsitleb veetaseme tõuse

ja veekvaliteedi muutuseid korrastamise järgselt hüdrogeoloogilise mudeldamise alusel.

Veetaseme kujundamisel tuleb arvestada karjääri ümbritsevate Natura 2000 alade,

kaitsealadega, Sirgala harjutusvälja kasutuse vajadustega ja juba varem korrastatuks

25 (25)

tunnistatud aladega ning veel toimivate kaevandamise aladega. Veetaseme kujundamisel

tuleb tagada, et korrastamisjärgne veetase ei põhjusta istutatud metsaalade üleujutamist

ja püsivat liigniiskumist. Veetasemete kujundamisel tuleb vähendada võimalikult edasist

veeväljapumpamise vajadust. Veetasemete kujundamise lahenduse peab kooskõlastama

enne lõplikku korrastamisprojekti koostamist Keskkonnaameti ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusega.

1.1.5.2. Projekti koostamisel tuleb arvestada Sirgala harjutusvälja kasutamise

vajadustega ning teha selleks igakülgset koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

ja Kaitseväega. Korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist esitada

kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

Lisaks täiendatud tingimust nr 1.1.5.6, millele lisati täpsustus, et tee peab olema

mootorsõidukiga läbitav.

EELNÕU

09.10.2026

Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste muutmise

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes Enefit Industry OÜ taotlusele (registrikood 10579981, aadress Keskterritooriumi/1,

Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, Eesti) poolt esitatud põlevkivi

kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr KMIN-074 teabele, võttes aluseks keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 2 lg 4, § 9 lg 1, § 11 lg-d 2, 7 ja 8,

§ 27 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 1 lg 1 ja

§ 3 lg 12 ning maapõueseaduse § 81, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Sirgala põlevkivikarjääri

korrastamistingimuste taotluse menetluse raames.

1.2. Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste

andmise taotluses arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Korrastamise projekti koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise tegevusloa

omaniku poolt koostatud veerežiimi taastumise analüüs, mis käsitleb veetaseme tõuse ja

veekvaliteedi muutuseid korrastamise järgselt hüdrogeoloogilise mudeldamise alusel.

1.2.2. Natura 2000 eksperthinnangu andmise pädevusega eksperdil tuleb veerežiimi

analüüsi alusel määrata kaardil tegevuse mõjuala ja mõjutatavad objektid ning hinnata

mõju olulisust kõigile mõjualas teadaolevatele kaitstavatele loodusobjektidele (LKS § 4

tähenduses) ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaametiga peab tegevuse

kooskõlastama mõjualas asuvate kaitsealuste liikide osas, sh vajaduse isendite

ümberistutamise osas.

1.2.3. Maaomanikele tuleb tagada teedega ligipääs mootorsõidukiga nende maaomandile

ka korrastamise järgselt.

1.3. Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura eksperthinnangu tulemused esitatakse

enne korrastamisprojekti kinnitamist Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad

olulist kõrvalekallet 2015. aasta KMH järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura

aladele, kaitstavatele loodusobjektidele või veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet

täiendava KMH läbiviimise vajaduse enne korrastamisprojekti heakskiitmist.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2 (25)

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Asjaolud

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981, aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-

Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, Eesti, edaspidi ka loa omanik) esitas Keskkonnaametile

11.05.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/436 taotluse Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri

keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste väljastamiseks (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 12.05.2026 numbriga DM-

136575-1).

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) omab Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri

maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr KMIN-074 kehtivusajaga 11.07.2005 -

03.05.2029. Keskkonnaluba nr KMIN-074 alusel kaevandab Enefit Industry OÜ Eesti

põlevkivimaardla Sirgala kaevevälja Sirgala karjääris (registrikaart nr 34) põlevkivi ja turvast.

Sirgala karjääri mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonna, Narva-Jõesuu linna, Jõhvi valla

(varasema Toila valla) ja Alutaguse valla territooriumil. Mäeeraldise pindala on 11 295,67 ha

ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3 206,29 ha.

Keskkonnaloale ei ole kantud kaevandatud maa kasutamise suunda. Samas

Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistus väljastas Narva karjäärile

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) koostamiseks tingimused

oma 30.08.2005 kirjaga nr 32-9-1/7644, kus on käsitletud metsastamist, veekogu ja

juurdepääsuteede rajamist. Korrastamistingimused käsitlesid Narva uuringuala, mis hõlmas ka

Sirgala karjääri mäeeraldist. Väljastatud korrastamistingimuste alusel koostati

korrastamisprojektid „Narva, Sirgala ja Sirgala II mäeeraldise alal Narva karjääri mäetöödega

rikutud maa korrastamisprojekt (P-02-05)“.

Aastal 2015 koostati AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“. Antud KMH aruandes on

käsitletud täpsemalt Sirgala põlevkivikarjääri ja selle lähedal asuvate põlevkivikarjääride

keskkonnamõjusid. Seejuures teostati ka Natura 2000 hindamine.

Keskkonnaameti 20.09.2017 korraldusega nr 1-3/17/2446 muudeti Narva karjääri

korrastamistingimusi, mis anti Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 30.08.2005 kirjaga nr

32-9-1/7644. Korrastamistingimusi muudeti osaliselt Sirgala karjääri mäeeraldise Sirgala

harjutusväljaku alaga, mille korrastamisel oli vaja arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on

riigikaitse maa.

Muudetud korrastamistingimuste alusel koostati P-02-05 Narva karjääri mäetöödega rikutud

maa korrastamise projektile. Lisa 2. Töö nr 20/3059, Steiger. Tallinn, 2020.

3 (25)

Keskkonnaamet tunnistas 31.10.2023 korraldusega nr DM-125552-11 Sirgala põlevkivikarjäär

osaliselt korrastatuks ja Sirgala II põlevkivikarjäär (KMIN-087) kogu ulatuses korrastatuks.

2.2. Õiguslikud alused

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike

1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS §-s 7 puntides 1-3 ei ole korrastamistingimused

määratletud tegevusloaks. KeHJS § 7 punkti 4 kohaselt on tegevusluba eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevad paragrahvis nimetamata muu

dokument. Seega loeb Keskkonnaamet korrastamistingimuste taotluse tegevusloa taotluseks.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja.

Maapõueseaduse (MaaPS) § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa

Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJSe tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas

kaevandatud maa korrastamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase

asutuse seisukohast.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“.

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaluba nr KMIN-074 ja sellega seotud dokumendid;

2. AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Aastal 2015 koostud KMH „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-

087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“.

3. Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/);

4. Keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/et;

4 (25)

5. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

6. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf);

7. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf);

8. Alutaguse valla üldplaneering (https://www.alutagusevald.ee/et/uldplaneering,

Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsus nr 285);

9. Vaivara valla üldplaneering (https://vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/dp_pass.htm;

Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010. a määrusega nr 11);

10. Toila valla üldplaneering (https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/20113946; Toila Vallavolikogu 23.04.2025 otsus nr 88);

11. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldus nr 1-

1/2016/278);

12. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”;

13. LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekti uuringud

(https://lifecleanest.ee/et/kaevandusalad).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) omab Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri

maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtivusajaga 11.07.2005 -

03.05.2029. Keskkonnaloa nr KMIN-074 alusel kaevandab Enefit Industry OÜ Eesti

põlevkivimaardla Sirgala kaevevälja Sirgala karjääris (registrikaart nr 34) põlevkivi ja turvast.

Sirgala karjääri mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonna, Narva-Jõesuu linna, Jõhvi vallava

(varasema Toila valla) ja Alutaguse valla territooriumil. Mäeeraldise pindala on 11 295,67 ha

ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3 206,29 ha.

Kavandatav tegevuse eesmärk on Sirgala karjääri mäeeraldise korrastamine. Korrastamise

teostamiseks väljastab Keskkonnaamet korrastamistingimused ning nendest lähtuvalt korraldab

ettevõte korrastamisprojekti koostamise.

Keskkonnaloale ei ole kantud kaevandatud maa kasutamise suunda. Samas

Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistus väljastas Narva karjäärile

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) koostamiseks tingimused

oma 30.08.2005 kirjaga nr 32-9-1/7644, kus on käsitletud metsastamist, veekogu ja

juurdepääsuteesid. Väljastatud korrastamistingimuste alusel koostati korrastamisprojekt

„Narva, Sirgala ja Sirgala II mäeeraldise alal Narva karjääri mäetöödega rikutud maa

korrastamisprojekt (P-02-05)“.

Sirgala mäeeraldisel praegu kehtivad korrastamistingimused (30.08.2005 kirjaga nr 32-9-

1/7644) on alljärgnevalt:

5 (25)

1. Korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvestada mäetöödejärgset soovitavat

maakasutust, mis tuleb kooskõlastada kohalike omavalitsustega (Toila, Illuka,Vaivara).

2. Projektis peavad olema näidatud sihtotstarbeliselt kasutatavad alad.

3. Projekt tehakse kogu maavara kasutusluba hõlmava ala kohta.

4. Tehniline ja bioloogiline korrastamine projekteeritakse koos.

5. Veetaseme kõrguse prognoos peale mäetööde lõpetamist tuleb võtta korrastamisprojekti

koostamise aluseks.

a. Mets projekteerida ülespoole tulevikus kujunevat veetaset. Metsamaal ei tohi

põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast.

b. Metsade rajamisel suurendada lehtpuude (arukask) osatähtsust.

6. Puistangute tasandamisel tuleb ette näha puistanguteede võrk, mis peale mäetööde

lõpetamist karjääris ühendatakse väljaspool lahtiste mäetööde kontuuri oleva

teedevõrguga. Rajatav teedevõrk tuleb planeerida puistangute tasandamis käigus,

tingimata aga enne bioloogilist korrastamist. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa

hooldamiseks tuleb kooskõlastada RMK-ga. Planeerida tuleviku metsa kvartalite võrk.

7. Bioloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest

(kask) tuleohutusvöönd kogulaiusega 30 m.

8. Sisepuistangute transporditranšeede poolsed nõlvad moodustatakse nii, et oleks

välditud varisemine, kaldega mitte üle 30⁰, mis kindlustab vaba juurdepääsu tranšeed

täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni.

9. Tehisveekogude kujundamisel tuleb arvesse võtta:

a. Põhja moodustamine: tasandamine ja puhastamine ning planeerida veekogu

nõlvade tasandamine.

b. Tehisveekogu valdav sügavus peab olema üle 2 meetri.

c. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1,0 m kõrgemal veetaseme

oodatavast maksimaalsest seisust.

d. Kui kallast metsastatakse, siis on soovitav jätta veekogule avatud vaatega

lagendikke.

e. Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualasid, pindalaga

vähemalt 5…7% veekogu pindalast.

Narva, Sirgala ja Sirgala II mäeeraldise alal Narva karjääri mäetöödega rikutud maa

korrastamisprojekt (P-02-05), mis on koostatud aastal 2005 ei jälginud kõiki

korrastamistingimuste juures toodud nõudeid. Näiteks ei lähtutud nõlvakaldest 30⁰. Samas

antud korrastamisprojekt oli põhiliselt mõeldud kaevandamise aegseks korrastamise

tegevuseks, mida näitab ka korrastamisprojekti karjääri sulgemise peatükk, mille sisu on

alljärgnev:

Enne karjääri või selle jaoskondade sulgemist töötatakse välja sel ajal kehtivatele

õigusaktidele vastav sulgemisprojekt. Sulgemisprojektis käsitletakse kõiki vajalikke

küsimusi, nende seas ka territooriumi lõplikku maastikukujundust, veerežiimi

reguleerimist ja puistangutele rajatavate uute teede ühendust väljaspool karjäärivälja

asuvate alaliste teedega.

Lisaks on korrastamisprojekti kokkuvõttes kirjutatud alljärgnev:

6 (25)

/.../ arvestades karjääri järelejäänud pikka eluiga (ligi 20 aastat) ja asjaolu, et

tehnilistel põhjustel ei ole kõiki alasid täies mahus võimalik korrastada, käsitlevad

käesolevas projektis esitatud lahendused ainult rikutud maade osalist ettevalmistamist

tulevaseks kompleksseks kasutamiseks. Lõplikku maastikukujundust Narva karjääris

saab teha karjääri sulgemistööde käigus. Seepärast peavad vallad, mille territooriumil

paiknevad karjäärialad, määratlema karjääri sulgemise hetkeks nende alade hilisemad

kasutamissuunad. Langetatud otsuste alusel tuleb välja töötada üldine arenguplaan ja

kavandatavate rajatiste eskiisprojektid. Kõikide soovidega arvestatakse tulenevalt

nende teostamise tehnilisest ja majanduslikust võimalikkusest karjääri või selle üksikute

jaoskondade sulgemisprojektis.

Aastal 2015 koostati AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“. Antud KMH aruandes on

käsitletud täpsemalt Sirgala põlevkivikarjääri ja selle lähedal asuvate põlevkivikarjääride

keskkonnamõjusid. Seejuures teostati ka Natura hindamine. Sirgala korrastamise seisukohast

on KMH aruandes välja toodud alljärgnevad andmed leevendusmeetmete peatükist, millest

tuleb lähtuda korrastamisprojekti koostamisel:

Karjääriviisil kaevandatava Narva karjääri ala puistangute ala planeerimisel ja

korrastamisel tuleb arvestada veetaseme lõpetamisjärgse reguleerimisega endisel

Viivikonna kaevaeväljal absoluutkõrgusele 30 m, Sirgala kaevevälja lääneosas

absoluutkõrgusele 28 m ja Sirgala kaevevälja idaosas absoluutkõrgusele 26 m.

Kanal S-3 rajamisaegse mõju vähendamiseks Puhatu looduskaitsealale tuleb see ümber

paigutada algselt kavandatud asukohast Puhatu loodus- ja linnuala piiril mäeeraldise

piirile, jättes sinna enam kui 300 m laiuse puhvertsooni. Allmaakaevandamise

kasutuselevõtt võimaldab rajada kanali S-3 mäeeraldise piiri lähedale ilma, et

kaevandusse tagasivoolava vee kogus oleks ülemääraselt suur. Kanali alal säilib

pinnakattes olevate plastiliste Kvaternaari savipinnaste veepidavus, mis võimaldab

loobuda filtratsioonitõkke rajamisest Puhatu loodusala juures. Kanal S-3 tuleb rajada

vastavalt 2014. aasta projektitäpsustusele, millega muudeti kanali pikiprofiili nii, et see

oleks minimaalse sügavusega ja languga ning samaaegselt hoitakse ära kanali

kuivendav mõju Puhatu loodusalale.

Keskkonnaameti 20.09.2017 korraldusega nr 1-3/17/2446 muudeti Narva karjääri

korrastamistingimusi, mis anti Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 30.08.2005 kirjaga nr

32-9-1/7644. Korrastamistingimusi muudeti osaliselt Sirgala karjääri mäeeraldise Sirgala

harjutusväljaku alal, mille korrastamisel oli vaja arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on

riigikaitse maa. Korrastamisetingimuste 2017 aastal tehtud täiendus on toodud alljärgnevalt.

1. Korrastatava maa sihtotstarve:

Kaevandatud maa Sirgala harjutusväljaku alal korrastada arvestades, et maa tulevane

sihtotstarve on riigikaitse maa.

7 (25)

2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded tulenevad

Kaitseministeeriumi ettepanekust korrastada Sirgala harjutusväljaku laienduse ala

selliselt, et seda oleks võimalik pärast mäetööde lõpetamist Kaitseministeeriumi poolt

edasi arendada eesmärgiga kasutusele võtta riigikaitselise väljaõppe alana.

3. Lisatingimused:

3.1. Tornator Eesti OÜ-le tagada oma kinnistule (Järve; 85101:011:0056) juurdepääs

selle kõrval olevalt teelt.

3.2. Sirgala harjutusvälja laienduse ala korrastamisel peab AS Enefit Kaevandused

lähtuma 2003. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud

hoonestusõiguse lepingu tingimustest.

3.3. Korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist esitada

kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile.

3.4. Väljapool harjutusvälja jäävad karjäärialad tuleb valdavalt metsastada.

3.5. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti maapõuebüroole heakskiitmiseks ühes

eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt.

Muudetud korrastamistingimuste alusel koostati töö: P-02-05 Narva karjääri mäetöödega

rikutud maa korrastamise projektile. Lisa 2. Töö nr 20/3059, Steiger. Tallinn, 2020.

Keskkonnaamet tunnistas 31.10.2023 korraldusega nr DM-125552-11 Sirgala põlevkivikarjäär

osaliselt korrastatuks ja Sirgala II põlevkivikarjäär (KMIN-087) kogu ulatuses korrastatuks.

Korrastamisprojekt P-02-05 Lisa 2 nägi ette, et Sirgala II põlevkivikarjäär ja osaliselt Sirgala

põlevkivikarjäär ujutatakse üle läbi Sirgala II karjäärist vee väljapumpamise lõpetamise.

Veetasemel lastakse Sirgala ja Sirgala II põlevkivikarjäärides tõusta kuni kõrguseni 30 m abs.

See tähendab, et mitmed karjäärisisesteks sõitudeks kasutatavad teed ujutatakse üle ning

mitmed karjääri piirkonnad, sh korrastatud alad, muutuvad raskemini ligipääsetavaks.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus – kaevandatud alade korrastamine, on kooskõlas kohalike ja riiklike

strateegiliste planeerimisdokumentidega, mis rõhutavad ammendunud kaevanduste

korrastamist ja sulgemist.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 kohaselt tuleks eelistada, vähemalt mineraalsete

maavarade puhul, intensiivset kaevandamistehnoloogiat, mille puhul keskkonna koormamine

on lühiajaline ja kaevandatud ala korrastatakse kiirelt. Keskkonnasõbralik kaevandamine

tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset

mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret,

projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse

maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kohaselt tuleb põlevkivi kaevandamisel

esmajärjekorras ammendada juba avatud kaevandused. Kaevandatud alade kasutamise

8 (25)

suunamine algab kaevandamise lubamisest, kehtestades edaspidiseks kaevandatud ala

korrastamise tingimused. Kaevandamisega kaasnev negatiivne mõju tuleb kavandada

minimaalseks juba enne kaevandamise alustamist, tuleb jälgida ka mõju lähedalasuvate alade

loodusväärtustele ning negatiivne mõju kaevandamise ajal tuleb kompenseerida.

Kaevandamisega muudetud maa-ala korrastamine tähendab selle ala kasutuskõlblikuks

tegemist mingiks muuks otstarbeks korrastamisprojekti alusel. Korrastamise projektis tuleb

arvestada maapõueseadusest tulenevaid nõudeid.

Põlevkiviettevõtteid mõjutavate otsuste tegemisel (kaevandamismahu piiramisel,

keskkonnatasude suurendamisel vms) tuleb arvestada nende võimalikku mõju piirkonna

tööhõivele ja inimeste sissetulekutele ning tagada, et kaasnev kahju ei ületaks soovitavat tulu.

Elanikkonda tuleb aegsasti teavitada ettevõtete tegevusest kaevandamisel ja tekitatud

keskkonnakahju leevendamisel ning kaevandatud alade korrastamiskavadest.

Tänaste kaevanduste sulgemise korral on vaja määrata jätkuvad seire ja vajadusel järeltööd.

Alutaguse valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt, on kaevandamisloa omanik kohustatud

kaevandatud alad rekultiveerima korrastamisprojekti alusel, arvestades seejuures valla vajadusi

ning arengukavasid.

Narva-Jõesuu linna üldplaneering, mis käsitleb ka Narva-Jõesuu linnaga ühinenud Vaivara

valda, mille aladel on Sirgala karjäär on praegu koostamisel. Seega Sirgala karjääri alal kehtib

praegu Vaivara valla üldplaneering. Vaivara valla üldplaneeringu seletuskirjas on

korrastamise osas viidatud siis kehtinud kaevandamise ja korrastamist käsitlev maapõueseaduse

ja Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 43. Märkides aga eraldi määruses oleva lõigu

järgmiselt:

Kaevandamisloa omanik on kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama

korrastamisprojekti alusel ning maavaravaru kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada

enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.

Jõhvi valla üldplaneering on peale Toila ja Jõhvi valla ühinemist (2025 aasta lõpus) veel

koostamisel. Praegu kehtib Sirgala põlevkivi karjääri alal Toila valla üldplaneering, kus

korrastamise osas on seletuskirjas toodud välja järgmine nõue: Maavara kaevandamine ja

kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse

lõppemist. Ala korrastamise lahendus määratakse kaevandamisloa andmisel koostöös kohaliku

omavalitsusega tuginedes maapõueseaduses sätestatule.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Põlevkivi on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult.

Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb maksimaalselt väljata.

Korrastamisel ei kaasne täiendavat koormust loodusvarade kasutamisele, sest korrastustööde

käigus ei kasutata maavara ega vett, vaid olemasolevat aherainet.

9 (25)

Korrastamise tulemusel – korrastamise järgselt taastub karjääri poolt rikutud maa-ala.

Sealjuures tõuseb vastavalt korrastamisprojektile kaevandamise ajal alandatud veetase ja

taimestik ning loomastik saab karjääri alal kasvada ilma kaevandamistegevuse häiringuta.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Tegevuse energiakasutus on väike. Korrastamistööde kestvus on lühiajaline. Tööd teostatakse

peamiselt sisepõlemismootorite jõul töötavate mehhanismidega, eraldi elektrivarustust või

muid energiakandjaid ei planeerita.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Korrastamistöödega ei kaasne heidet pinna- ja põhjavette. Korrastamistööde ajal võib esineda

pinnasele mõningal määral mõju, aga pinnase taastumise järgselt on kokkuvõttes mõju

positiivne. Pinnase taastamine aitab vältida erosiooni ja tagada taimestiku taastumise.

Pinnas

Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema moodustatud nii, et karjääri külgede

nõlvused väldiks varingud, lihked ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad, kui nõlva

moodustava materjali looduslik varisemisnurk. Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurga

osas on Sirgala karjääri alal antud varasem nõue, et kaldenurk ei tohi olla üle 30º, mis kindlustab

vaba juurdepääsu tranšeed täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni.

Pinnase osas Sirgala karjääril võib peale korrastamist ja veetaseme tõusu toimuda

liigniiskumine eelkõige looduslikult madalamatel metsamaadel. Metsamaaks planeeritud alal

peab projekteerima nii, et põhjavesi ei tõuse kõrgemale, kui 0,7 m sügavuseni maapinna

madalamast kohast.

Pinna- ja põhjavesi

Sirgala karjääri veetaseme muutmise mõjusid käsitleti AS Maves ja OÜ Inseneribüroo

STEIGER poolt aastal 2015 koostatud KMH raames „Eesti Energia Kaevandused AS

kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“.

KMH-s toodi välja järgmine nõue seoses Natura alade niiskusrežiimi kaevandamisest lisanduva

mõju ärahoidmisega: Karjääriviisil kaevandatava Narva karjääri ala puistangute ala

planeerimisel ja korrastamisel tuleb arvestada veetaseme lõpetamisjärgse reguleerimisega

endisel Viivikonna kaevaeväljal absoluutkõrgusele 30 m, Sirgala kaevevälja lääneosas

absoluutkõrgusele 28 m ja Sirgala kaevevälja idaosas absoluutkõrgusele 26 m.

10 (25)

Kuna Sirgala karjääri alal on Sirgala harjutusväljak tuleb üle kontrollida, kui kõrgele saab

veetasemeid tõsta peale karjääri sulgemist ja kas need KMH käigus toodud veetasemed peavad

paika.

Veekogude nõlvad peavad olema kujundatud selliselt, et veetaseme kõikumine ja lainetus ei

põhjustaks varinguid ega erosiooni, tagades ala ohutuse tulevasele maakasutajale.

Pinnaveekogudest paikneb Narva karjääri mäeeraldistel Mustajõgi, Metsküla oja, Männiku

kraav, Konsu peakraav, mustaladvaoja ja Riiasoo kraav. Mäeeraldise piires on alal olnud

veejuhtmed asendatud uute tehisveekogudega. Ühtekokku moodustavad need tugevalt

muudetud Mustajõe pinnaveekogumi. Eelnimetatud veekogude osas on 2015 aasta KMH

aruandes välja toodud järgmist:

Lähitulevikus on plaanitud Riiasoo kraavi, Mustajõe ja Konsu peakraavi ümberpaigutus

mäeeraldise piiri taha, rajades selleks kanalid V-5 ja S-3.

Narva karjäärides rakendatavast kaevandamistehnoloogiast sõltumatult on vajalik

kaevandamiseks lubatud alal pinnaveejuhtmete ümberpaigutus (Mustajõe ja Konsu

peakraav). Seoses Mustajõe tehissängi ümbertõstmisega on võimalik voolusängi

laiendite rajamine (nn settetaskud või voolurahustusalad), kus voolukiirus alaneb

tasemeni, et ka suspendeerunud heljum settib.

Korrastamisprojektis tuleb lahendada Mustajõe sängi kujundus arvestusega, et karjääri

sulgemise järgselt oleks tagatud Mustajõe veekogumi hea seisundi säilimine,

Veetaseme taastumisel põlevkivi aladel on erinevates aruannetes välja toodud sulfaatide

sisalduse kasvu lubjakivis oleva püriidi oksüdeerumisvõimaluste paranemisest kaevandamise

läbi. Põhjavee keemiline koostis on alanduslehtri piirkonnas on stabiilne kuni vee taseme

alanemise lõpuni. Aktiivsete kaevanduste alal on põhjavee tase kunstlikult alandatud ja seetõttu

ei ole põhjavee sulfaatide kõrgendatud kontsentratsioon ja vee karedus täna suureks

probleemiks, kuid kaevanduse sulgemise järgsel perioodil, kui kaeveõõned veega täituvad, on

põhjavee kvalitatiivne seisund looduslikust erinev. Sulfaatide sisaldus ja vee karedus

tasakaalustuvad ajapikku ja saavutavad looduslähedase sisalduse.

LIFE IP CleanEST veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa

veekogumite seisundi parandamisele, sai alguse 2019 aastal. Projekti raames teostati Nikli

uuring pinnavees Ida-Virumaal Purtse valgalas 2021. Veetaseme taastumisel põlevkivi

kaevandusaladel suureneb nikli sisaldus peamiselt seetõttu, et kaevandamise käigus avanenud

kivimipinnalt ja anaeroobsetes tingimustes vabanevad nikliühendid muutuvad vees liikuvaks.

Põhjavee keemiline koostis püsib alanduslehtri piirkonnas stabiilsena kuni põhjavee alanemise

lõpuni. Aktiivse kaevandamise ajal ei kujune nikli sisalduse tõus tavaliselt oluliseks

probleemiks, kuid sulgemise järgsel perioodil, kui kaeveõõnsused veega täituvad, erineb

põhjavee keemiline seisund oluliselt looduslikust taustast. Nikli sisaldused võivad ületada

keskkonnakvaliteedi piirväärtusi. Kui nikli liikuma pääsemise protsess sarnaneb püriidist

vabaneva sulfaatide sisalduste muutustega veega täitunud karjääri aladel, saab sulfaadi

analoogia põhjal tõenäoliseks pidada aja jooksul nikli sisalduste mõningast vähenemist vees.

11 (25)

Müra

Korrastustöid teostavad mehhanismid tekitavad müra kuid need häiringud on lühiaegsed ega

ületa eeldatavalt kehtestatud piirnorme. Tegevus toimub hajaasustuses, seega ei häirita

kohalikke elanikke.

Tolm

Korrastamistegevusega võib kaasneda tolmu heide õhku, kui toimub aherainetööd kuival

perioodil. Samuti kaasneb sisepõlemismootoritega mehhanismide töötamisel heitgaaside heide

õhku, kuid see heide ei ole suurem, kui tavaliikluse korral.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tööde teostamisel hämaral ja pimedal ajal kasutatakse valgustust (töömasinate valgustus või

tööala kohtvalgustus). Korrastatavad alad asuvad hajaasustatud piirkonnas, samuti on tööde

kestvus lühiajaline, seepärast kaalub tegevusest, ala korrastamisest, saadav kasu üles

võimalikud ajutised häiringud.

Tegevusega ei kaasne valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ümbruskonnale.

Vibratsioon

Korrastustöid teostavad mehhanismid võivad tekitada vibratsiooni, kuid kasutatavale tehnikale

on seatud vibratsiooni piirnormid valmistajatehases. Tegemist on lühaajalise häiringuga

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Korrastamise käigus tekkivad jäätmed tuleb koguda kokku ja käidelda nõuetekohaselt –

sorteerita liigiti ja anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Igasugusel tegevusel, kus kasutatakse mehhanisme mis sisaldavad kütuseid või määrdeaineid

kaasneb ka suurendatud keskkonnaavarii oht – lekked, mille tulemusena satub pinnasesse ja

pinnavette naftasaaduseid.

Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks

ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või

neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke

kiiresti likvideerida, toimetada kas hooldusplatsile või jäätmehoidlasse.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast on ebatõenäoline suurõnnetuse või katastroofi esinemine.

12 (25)

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Praegu planeeringute alusel Sirgala põlevkivi karjääri korrastamise osas konflikti ei ole.

Planeeringutes on kaevandamise järgselt viidatud Sirgala harjutusväljakule ja selle laienemise

võimalusele. Korrastamisel tuleb arvestad Sirgala harjutusväljaku vajadustega.

Lisaks piirneb ja osaliselt kattub Sirgala põlevkivi karjäär Puhatu turbatootmisalaga, mille osas

on Keskkonnaametile esitatud turbatootmisala keskkonnaloa pikendamise taotlus.

Korrastamisel tuleb sellega arvestada.

Sirgala korrastamistingimused käsitlevad korrastamistingimusi Sirgala karjääri keskkonnaloa

nr KMIN-074 osas. Kuna Sirgala põlevkivi karjääri keskkonnaloa kohane mäeeraldis (ning

mäeeraldise teenindusmaa) ja Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kohane

mäeeraldis kattuvad suures osas on vaja korrastamisprojektis piiritleda kumma loa raames

erinevate korrastamistööde teostamine toimub. Kuna turvas lasub põlevkivil, peab

korrastamisega tegelema Sirgala põlevkivi keskkonnaloa raames juhul, kui sellel alal on

väljatud põlevkivi. Juhul kui tegu on Puhatu turbatootmisala mäeeraldisega, millelt ei ole

väljatud põlevkivi peab selle korrastamise teostama Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa

raames. Vastavad täpsed tööde piirid on vaja paika panna korrastamisprojektis, et edaspidi selles

osas ei tekiks vaidlusi.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Põlevkivi on taastumatu loodusvara, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna

vastupanuvõime. Kaevandatav põlevkiviressurss ammendub.

Veekeskkond on üks olulisemaid mõjutatavaid elemente. Kaevandamise lõpetamine ja

korrastamine võib mõjutada nii pinnavett, kui ka põhjavee taset ja kvaliteeti. Sirgala

põlevkivikarjääri varu väljatamise lõppemisel tuleb arvestada, et vee ärajuhtimise lõpetamisega

Sirgala karjääri alal ja sellega seotud veetaseme tõusuga. Võimalik on, et vajalik on leida

meetmed vältimaks üleujutusi karjääri sisestel planeeritavatel aladel ja leida lahendusi

maapinna liigniiskumise osas. Vajalik on koostada hüdroloogiline/hüdrogeoloogiline mudel

korrastamise projekti koostamisel.

Kaevandamistegevusega kaasnevad lõhketööd lõppevad, müra ja vibratsioon lakkab ning

õhuheitmeid ei eraldu. Suuri lammutustöid ei kavandata, pinnase taastamise käigus võib

esineda ajutiselt tolmu ja heitgaase. Vastavalt vajadusele, kasutatakse meetmeid, nagu näiteks

teede niisutamine tolmu vähendamiseks kuival perioodil.

Sulgemisel ja korrastamisel tekkivad jäätmed käideldakse nõuetekohaselt, et vältida

keskkonnareostust. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt kehtivatele keskkonnanõuetele,

jäätmed sorteeritakse liigiti ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.

13 (25)

Kaevandamise häiring lõppeb, piirkonna looduslik mitmekesisus, sh taimestik ja loomastik

taastub. Mäeeraldiste sulgemine mõjutab õhku, vett, pinnast ja seeläbi elusloodust pikas

perspektiivis kindlasti positiivselt. Lühiajaliselt kuni loodusolude tasakaalustumiseni võib aga

esineda mõningaid negatiivseid ilminguid.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Sirgala karjääri tegevuse lõpetamisel põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonnamõjud

lakkavad ja korrastamisega kavandatavad tegevused parandavad keskkonna vastupanuvõimet.

Kavandatava korrastatava maa ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud. Kavandatavat korrastamistegevust ei teostata tiheasustusega

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega ega looduskaitse all olevatel aladel.

Korrastatavad alad asuvad hajaasustusega piirkonnas. Tööde ajal võib esineda mõningast müra,

vibratsiooni ning valgushäiringuid. Samas on tööde teostamise kestus lühiajaline ja tegevusest,

ala korrastamisest, saadav kasu kaalub üles võimalikud ajutised häiringud. Seega olulist mõju

nende alade vastupanuvõimele eeldatavalt ei esine.

Mäeeraldistel ja mõjupiirkonnas puuduvad rannad ja kaldad, merekeskkond, pinnavormid,

seega kaevandatud maa korrastamisel neile mõju puudub.

Korrastamistööde aluseks oleva korrastamisprojekti osas peab veenduma, et korrastamise

tegevus on piisav kaitsealadele olulise ebasoodsa mõju seisukohast. Eeldatavalt mõjub

korrastamise lõppemisel Sirgala karjääri ala veetaseme tõus Alutaguse rahvuspargi ja selles

olevate Puhatu loodus- ja linnalade kaitse-eesmärgi saavutamisele positiivselt. 2015 aasta KMH

alusel ei ole maastiku ja veevoolu iseärasuste tõttu kavandataval tegevusel mõju Sirgala

karjäärist umbes 300 m kaugusele jäävale Vaivara maastikukaitseale ja selles olevale

Viivikonna loodusala kaitse-eesmärgile. Korrastamisprojekti raames on vaja kontrollida kas

kavandataval tegevusel esineb mõju Natura 2000 aladele. Oluline ebasoodne mõju peab olema

välistatud.

Sirgala karjääri alal esineb mitmeid kaitsealuste liikide elupaiku, millega peab korrastamise

kavandamisel kindlasti arvestama. Kaitsealuste liikide isendite suhtes kehtib

looduskaitseseaduse § 55 sätestatud kaitsekord. Kui korrastamine mõjuks alal olevatele

kaitsealusteele kaitsealuste liikide isenditele oluliselt ebasoodsalt, siis tuleb kaaluda

ümberasustamist Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248

(https://www.riigiteataja.ee/et/akt/116122020004) kehtestatud korras.

Alljärgnevalt on toodu EELIS andmetel taimeliigid, mida on leitud korrastatavalt alalt:

14 (25)

I kategooria kaitsealune taim Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein).

II kategooria kaitsealune taim Neottia cordata (väike käopõll), Malaxis monophyllos

(ainulehine soovalk), Cypripedium calceolus (kaunis kuldking), Sisymbrium supinum (madal

unilook), Ophrys insectifera (kärbesõis), Corallorhiza trifida (kõdu-koralljuur), Liparis loeselii

(soohiilakas).

III kategooria kaitsealune taim Listera ovata (suur käopõll), Epipactis palustris (soo-neiuvaip),

Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip), Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip),

Orchis militaris (hall käpp), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur), Platanthera bifolia

(kahelehine käokeel), Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp), Crossocalyx hellerianus (Helleri

ebatähtlehik), Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp), Dactylorhiza fuchsii

(vööthuul-sõrmkäpp), Goodyera repens (roomav öövilge), Gymnadenia conopsea (harilik

käoraamat).

Eelnevat arvestades on korrastamistingimustesse vaja lisada järgnev meede:

Natura 2000 eksperthinnangu andmise pädevusega eksperdil tuleb veerežiimi analüüsi alusel

määrata kaardil tegevuse mõjuala ja mõjutatavad objektid ning hinnata mõju olulisust kõigile

mõjualas teadaolevatele kaitstavatele loodusobjektidele (LKS § 4 tähenduses) ja Natura 2000

ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaametiga peab tegevuse kooskõlastama mõjualas asuvate

kaitsealuste liikide osas, sh vajaduse isendite ümberistutamise osas.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Piirkonnas on tegemist hajaasustusega. Korrastamistöödega ei kaasne ohtu inimeste varale ja

piirkonnas asuvatele tööstusobjektidele.

Sirgala karjääri alal asub Sirgala harjutusväljak. Sirgala harjutusväljaku ala korrastada

arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on riigikaitse maa.

Korrastamisel tuleb ette näha teedevõrk, mis ühendatakse mäeeraldisest välja jääva

teedevõrguga. Sirgala harjutusväljaku ala teedevõrk tuleb kooskõlastada Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusega. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa hooldamiseks tuleb

kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK).

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Mõjualaks on Sirgala mäeeraldis ja selle lähiümbrus. Korrastamise enda tegevuse mõju suurus

on mõõdukas, sest tegevus hõlmab taastamistöid, mis võivad üksnes ajutiselt mõjutada

ümbritsevat keskkonda. Korrastamise järgselt saab aga põlevkivi karjääri alasid kasutusele

võtta teistel eesmärkidel (harjutusväljak, metsamaa jne). Korrastamise järgselt hakkab loodus

ja maastik taastuma. Sealjuures paraneb ümbritsevate kaitsealade seisund, kuna Sirgala

kaevandamise tegevus enam seda ei mõjuta.

15 (25)

Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg on seotud kaevanduste korrastamistöödega ning veetaseme

taastumisega. Korrastamistööde mõju avaldumise tõenäosus ja aeg on lühiajaline, sest enamik

mõjusid ilmnevad tegevuse käigus ja vähenevad pärast tööde lõpetamist. Kaevanduse

veetaseme taastumise mõjud võivad olla pikemaajalised.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest mõju.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Vee alanduslehtri taandumine võib positiivset mõju avaldada piirkonna kaitsealadele. Täpset

mõju saab aga analüüsida peale veerežiimi muutuste täpsustamist ja varasemat ning praegust

loodussituatsiooni võrreldes. Sirgala karjääri Natura 2000 mõjusid käsitleti AS Maves ja OÜ

Inseneribüroo STEIGER poolt aastal 2015 koostatud KMH raames „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“.

KMH-s toodi välja järgmine nõue seoses Natura alade niiskusrežiimi kaevandamisest lisanduva

mõju ärahoidmisega: Karjääriviisil kaevandatava Narva karjääri ala puistangute ala

planeerimisel ja korrastamisel tuleb arvestada veetaseme lõpetamisjärgse reguleerimisega

endisel Viivikonna kaevaeväljal absoluutkõrgusele 30 m, Sirgala kaevevälja lääneosas

absoluutkõrgusele 28 m ja Sirgala kaevevälja idaosas absoluutkõrgusele 26 m.

Juhul, kui veerežiimi tasemed jäävevad KMH käigus määratud korrastamise järgsete

veetasemete juurde on mõju Natura 2000 aladele positiivne. Natura 2000 ala mõju tuleb aga

uuesti hinnata, kui korrastamisprojektis ei kavandata lähtuda nendest veetasemete andmetest,

mis on välja toodud KMH-s.

Lähimad Natura 2000 alad on toodud alljärgnevalt.

Sirgala karjäärist umbes 260 m kirdes asub Viivikonna loodusala (EELIS kood RAH0000650),

on olnud karjääri kaevandamistegevusest täielikult eraldatud puistangute ja raudteetammiga.

Kavandatav hüdrogeoloogiline mõju on selles suunas välistatud, kuna karjäärivee väljavool on

selles piirkonnas põhja suunas ning loodusala eraldab Metsküla oja nime kandev kanal.

Sirgala karjäärist läände jääb Kurtna loodusala (EELIS kood RAH0000168), mis koosneb

paljudest väiksematest lahustükkidest. Lähima Kurtna loodusala lahustüki ja karjääri vaheline

kaugus on ~870 m. Juhul, kui korrastamisel jälgitakse eelnevalt mainitud KMH veetasemete

tõuse on Natura 2000 alale mõju positiivne.

Sirgala karjäärist lõunas asub Puhatu linnuala (EELIS kood RAH0000115) ja (EELIS kood

Puhatu loodusala RAH0000545). Sirgala karjääri mäeeraldis kohati kattub nende Natura 2000

aladega, kuigi kaevandamisega nii kaugele ei ole mindud. Juhul, kui korrastamisel jälgitakse

eelnevalt mainitud KMH veetasemete tõuse on Natura 2000 alale mõju positiivne. Juhul, kui

16 (25)

neid ei jälgita on vaja kindlasti üle vaadata mõjuhindamine nende Puhatu linnu ja loodusala

suhtes.

Natura eelhindamise teostamine ei ole vajalik korrastamistingimuste etapis. Mõju Natura 2000

võrgustikule on eeldatavalt positiivne. Täiendav mõju hindamise vajaduse peab aga üle

vaatama, kui korrastamisprojekti käigus kavandatakse veetaset hoida mäeeraldise piiril

madalamal, kui oli ette nähtud 2015 aasta KMH-s.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Tegevus arvestab piirkonnas toimuvate ja planeeritavate tegevustega ning nende koosmõjuga.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Korrastamistööde tegemise käigus on olulise ebasoodsa mõju avaldumine eeldatavalt

vähetõenäoline. Korrastamisel luuakse soodsad tingimused piirkonna looduse taastumiseks.

Korrastamisel rakendatakse meetmeid, et ennetada ja vähendada ebasoodsaid mõjusid,

sealhulgas tolmu vähendamine kuival ajal ning jäätmete nõuetekohane käitlemine. Veerežiimi

osas tuleb eraldi käsitleda veetasemete planeerimist mäeeraldise siseselt, arvestades Sirgala

harjutusväljaku vajadustega ning täpsustada veetaseme kõrgused mäeeraldise piiril.

Maaomanikele tuleb tagada teedega ligipääs nende maaomandile ka korrastamise järgselt.

Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute

leevendamiseks lisada korrastamistingimuste juurde järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. Korrastamise projekti koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise tegevusloa

omaniku poolt koostatud veerežiimi taastumise analüüs, mis käsitleb veetaseme tõuse

ja veekvaliteedi muutuseid korrastamise järgselt, kasutades hüdrogeoloogilist mudelit.

2. Natura 2000 eksperthinnangu andmise pädevusega eksperdil tuleb veerežiimi analüüsi

alusel määrata kaardil tegevuse mõjuala ja mõjutatavad objektid ning hinnata mõju

olulisust kõigile mõjualas teadaolevatele kaitstavatele loodusobjektidele (LKS § 4

tähenduses) ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaametiga peab

kooskõlastama tegevuse mõjualas asuvate kaitsealuste liikide osas, sh vajaduse isendite

ümberistutamise osas.

3. Maaomanikele tuleb tagada teedega ligipääs mootorsõidukitega nende maaomandile ka

korrastamise järgselt.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Kavandatav tegevus ja ammendunud karjäärialade korrastamine, on kooskõlas strateegiliste

planeerimisdokumentidega.

AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Aastal 2015 koostud KMH „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

17 (25)

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“ raames on hinnatud Sirgala

korrastamise mõjusid. Korrastamise projekti osas peab olema veendumus, et projekt

koostatakse antud KMH leevendusmeetmete kohaselt seda eriti veerežiimi osas. Kaevandamise

lõpetamine enne mäeeraldise piirideni jõudmist (Alutaguse rahvuspargile jäädakse Kurtna

suunas ca 2 km ja Puhatu suunas ca 0,8 km kaugusele keskkonnaloa järgi lubatud kaevandamise

piirist) ei kahjusta ja pigem mõjub positiivselt Alutaguse rahvuspargis olevatele veest

sõltuvatele Natura aladele, kaitstavatele loodusobjektidele ja veekeskkonnale. Juhul, kui seda

teostatakse vastavalt, pole täiendav KMH algatamine vajalik kuna:

1. kavandatav Sirgala karjääri korrastamine mõjub Natura 2000 võrgustiku aladele

positiivselt;

2. puudub negatiivne mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh liikide elupaikadele;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid

müra, tolmu ja vibratsiooni osas;

4. korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning tingimused looduse

mitmekesisuse taastumiseks, sh loodusliku veerežiimi taastumiseks.

KeHJS § 11 lg 8¹ kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa

taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava

tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab

vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura eksperthinnangu tulemused esitatakse enne

korrastamisprojekti kinnitamist Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad olulist

kõrvalekallet 2015. aasta KMH järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura aladele,

kaitstavatele loodusobjektidele või veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet täiendava KMH

läbiviimise vajaduse enne korrastamisprojekti heakskiitmist.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 13.08.2026 kirjaga nr DM-136575-2 Sirgala

põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmise väljastamiseks koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskusele, Alutaguse Vallavalitsusele, Narva-Jõesuu Linnavalitsusele, Jõhvi Vallavalitsusele,

18 (25)

Maa- ja Ruumiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Kliimaministeeriumile ning

tutvumiseks Enefit Industry OÜ, seisukoha esitamise tähtajaga 11.09.2026.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus 08.09.2026 Keskkonnaametile saadetud e-kirjas

pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni 02.10.2026. Jõhvi Vallavalitsus palus 11.09.2026

kirjas nr 9-2.2/3937-2 pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni 30.10.2026.

Keskkonnaamet andis 17.09.2026 kirjaga nr DM-136575-8 teada, et pikendab eelnõude kohta

arvamuse esitamise tähtaega kuni 02.10.2026. Seejuures selgitati, et kuna menetluse käigus on

esitatud mahukaid seisukohti ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega peetud arutelude

põhjal on vajalik täpsustada mitmeid teemasid, kavandab Keskkonnaamet eelnõusid saabunud

arvamustest lähtudes täiendada. Täiendatud eelnõud esitatakse uuesti Sirgala põlevkivikarjääri

keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks.

Esitatud ettepanekute ja arvamuste kaalumine

Enefit Industry OÜ seisukoht

Enefit Industry OÜ esitas Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074

korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

arvamuse 01.09.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/560-4, arvamust täiendati 23.09.2026 e-kirjaga

(KOTKAS registreeritud nr DM-136575-3 ja DM-136575-9).

Alljärgnevalt on toodud 01.09.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/560-4 arvamuse põhipunktid ja nende

arvestamine:

• Teeme ettepaneku muuta korrastamistingimuse eelnõu punkti 1.1.2.2. sõnastust -

Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi olla üle 30º, mis kindlustab vaba

juurdepääsu tranšeed täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni, sõnastades punkti

järgnevalt - Sisepuistangute transporditranšeede nõlvanurk ei tohi ületada nõlva

katvate kivimite püsinurka.

Narva karjääris, s.h Sirgala kaeveväljal, on transporditranšeede nõlva püsinurk 34º –

38º, keskmiselt valdavalt 35º. Ekspertide hinnangul tagab see nurk nõlva püsivuse.

Saame seda hinnangut kinnitada ka pikaajalise vaatluse/kogemuse pinnalt.

Märkimisväärne osa Sirgala kaevevälja transporditranšeedest on töös juba pikki

aastaid, juba aastakümneid, ning püsinud selle aja jooksul stabiilses olekus. Kogu

vaatlusperioodi jooksul on need nõlvad püsinud stabiilses olekus, ilma maalihete või

olulise erosiooni tunnusteta. /…/

Keskkonnaamet nõustub kaldenurkade punkti sõnastamise muutmisega vastavalt Enefit

Industry OÜ arvamusele ning lisab punkti juurde täpsustava lause.

Korrastamistingimuse eelnõu punkti 1.1.2.2. sõnastatakse järgnevalt:

Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi nõlvanurk ei tohi ületada nõlva

katvate kivimite püsinurka. Nõlvade püsikaldenurgad peavad olema käsitletud

korrastamisprojektis.

19 (25)

• Lisaks teeme, suurema selguse huvides, ettepaneku ümber sõnastada

korrastamistingimuste p. 1.1.3.7. Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja

pilliroo kasvualasid, pindalaga vähemalt 5…7% veekogu pindalast. Selliseid

madalaveelisi alasid tuleb kujundada ka lõputranšeede veealusesse ossa, kus veekogu

tuleb kujundada 2,5 m sügavusele laugemaks, kui varikaldenurk (võimalusel 10º),

sõnastusse - Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi, võimalikke looduslikult tekkivate

veetaimede, kasvualasid, pindalaga vähemalt 5…7% veekogu pindalast. Selliseid

madalaveelisi alasid tuleb kujundada ka lõputranšeede veealusesse ossa, kus veekogu

tuleb kujundada 2,5 m sügavusele laugemaks, kui varikaldenurk (võimalusel 10º).

Keskkonnaamet muudab punkti 1.1.3.7 sõnastust vastavalt Enefit Industry OÜ

arvamusele ja sõnastuse viide madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualad, asendatakse

võimalikke looduslikult tekkivate veetaimede kasvualadega.

Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjaga esitatud täiendused käsitlesid teiste Maa- ja

Ruumiameti ning Kliimaministeeriumi arvamust ja need on esitatud nende arvamuste juures.

Maa- ja Ruumiametile arvamus

Maa- ja Ruumiametile esitas 08.09.2026 kirjaga nr 7-1/26/10816-2 arvamuse Sirgala

põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmise ja keskkonnamõjuhindamise algatamata

jätmise otsuse eelnõude kohta (KOTKAS registreeritud nr DM-136575-4). Arvamuses on

toodud välja järgmise punktid, mida paluti täiendada:

1) täiendada punkti 1.1.2.1. järgmiste lausetega: „Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid

peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva

pinnasega.“;

Enefit Industry OÜ palus 23.09.2026 e-kirjaga mitte arvestada ja jätta tingimustest välja

Maa- ja Ruumiameti täiendus punkti 1.1.2.1. osas selgitades, et karjääri nõlvade katmine

pinnasega ei ole otstarbekas, sest pinnas langeb nõlvadelt maha (veega täituvasse/täitunud

väljaveotranšeesse) rikkudes vee kvaliteeti ning reostades asjatult vee kihte pinnast põhjani.

Toetudes kogemusele suuresti korrastatud Sirgala kaevevälja Viivikonna osas ning

korrastatud Aidu karjääris, taimestuvad nõlvad looduslikult, vajamata lisapinnast.

Keskkonnaametile teadaolevalt on sarnaselt Enefit Industry OÜ toodud kirjale varasemate

põlevkivikarjääride pinnasega (mullaga) katmine osutunud probleemseks, kuna

põlevkivikajäärile jäänud pinnas/aheraine on väga poorne kandub muld alalt kiirelt ära.

Märgime ka, et praegu kujunenud olukorras on keeruline teostada reljeefi looduslähedaseks,

kuid seda tuleks teha nii palju, kui tehniliselt ja majanduslikult on võimalik.

Eelnevat arvestades täiendatakse punkti 1.1.2.1 osaliselt ja lisatakse punktile lause

Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

2) lisada tingimustele punkt 1.1.2.7. järgmises sõnastuses: „Kaldajoone kujundamisel vältida

sirgjoonelisust ja teravnurki.“;

20 (25)

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.2.7.

3) lisada tingimustele punkt 1.1.2.8. järgmises sõnastuses: „Selgitada välja tasandatud

mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus.

Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa

piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla

kvaliteedi nõuded.“;

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.2.8. Samas märgime, et

võimalik on, et antud korrastamise juures ei ole enamus aladel põhjendatud mullaga

katmine sarnaselt nagu Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjaga on selgitatud.

Korrastamisprojekt peab neid teemasid täpsemalt käsitlema.

4) lisada tingimustele punkt 1.1.4.6. järgmises sõnastuses: „Korrastamisprojektis anda

bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik

istikute arv.“

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.4.6.

5) lisada tingimustele punkt 1.1.4.7. järgmises sõnastuses: „Metsa istutamine teostada

selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult.“;

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.4.7.

6) lisada tingimustele punkt 1.1.5.7. järgmises sõnastuses: „Kaevandatud maa

korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12

„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud

maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja

vorm“ esitatud nõuetele.“.

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti numbriga 1.1.5.8.

Kliimaministeeriumi seisukoht

Kliimaministeerium esitas 09.09.2026 kirjaga nr 7-12/26/3061-2 arvamuse eelnõude kohta ja

esitas alljärgnevad ettepanekud, mille arvestamise põhimõtted on toodud punktide järel.

1) Eelhinnangus on kirjeldatud, et Sirgala põlevkivikarjäär piirneb (ja kattub osaliselt)

Puhatu turbatootmisalaga, mille osas on Keskkonnaametile esitatud turbatootmisala

keskkonnaloa pikendamise taotlus. Karjääri korrastamisel tuleb arvestada Puhatu

turbatootmisalaga, mistõttu palume täpsustada, kas korrastamistingimused hõlmavad ka

Puhatu turbatootmisala.

Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjas paluti samuti antud teemat täpsustada.

21 (25)

Keskkonnaamet selgitab, et Sirgala korrastamistingimused ja korrastamistingimuste KMH

eelhinnang käsitlevad korrastamistingimusi Sirgala karjääri keskkonnaloa nr KMIN-074

osas. Kuna Sirgala põlevkivi karjääri keskkonnaloa kohane mäeeraldis (ning mäeeraldise

teenindusmaa) ja Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kohane mäeeraldis

kattuvad suures osas on vaja korrastamisprojektis piiritleda kumma loa raames erinevate

korrastamistööde teostamine toimub. Kuna turvas lasub põlevkivil peab korrastamisega

tegelema Sirgala põlevkivi keskkonnaloa raames juhul, kui sellel alal on väljatud põlevkivi.

Juhul kui tegu on Puhatu turbatootmisala mäeeraldisega, millelt ei ole väljatud põlevkivi

peab selle korrastamise teostama Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa raames. Vastavad

täpsed tööde piirid on vaja paika panna korrastamisprojektis, et edaspidi selles osas ei tekiks

vaidlusi. Eelnõudes täpsustati sõnastusi vastavalt.

2) Eelhinnangule toetudes puudub kindlus sulgemisjärgselt reguleeritavate veetasemete osas.

Keskkonnamõju (sh mõju Natura aladele) on suuresti määratud sulgemistöödel tekkivast

veekogude veesüsteemi veetasemetest. Eelhinnang viitab otsesõnu, et täpne mõju selgub

pärast veetaseme ja veerežiimi täpsustumist ning täiendava KMH vajadus sõltub eeskätt

kavandatavast veetasemest. Eelhinnangus on märgitud, et Sirgala harjutusvälja tõttu tuleb

üle kontrollida, kas 2015. aastal koostatud KMH-s toodud veetase (28 m abs) on jätkuvalt

realiseeritav. Kaevandamisjärgne veetase absoluutkõrgusel 28 m oli rakendatud 2015.

aasta KMH-s Puhatu ja Kurtna alade veest sõltuvate ökosüsteemide kaitseks. Seega ei ole

KMH järelduste aluseks olnud lähte-eelduste paikapidavus lõplikult kinnitatud. Kui

veetasemed sulgemisjärgses veesüsteemis erinevad 2015. aasta KMH-s kavandatud

veetasemetest oluliselt (enam kui paar meetrit), võib püsiv mõju ulatuda kaugemale ja seda

ei kompenseeri kaevandamise lõpetamine enne mäeeraldise piirideni jõudmist (Kurtna

suunas jäädakse ca 2 km ja Puhatu suunas ca 0,8 km kaugusele keskkonnaloa järgi lubatud

kaevandamise maksimumpiirist). Palume täpsustada KMH algatamata jätmise otsuse

punkti 1.3, millega juhitakse tähelepanu võimaliku täiendava KMH vajadusele, sest

praeguse sõnastuse järgi jääb ebaselgeks, kuidas otsus tehakse. Teeme ettepaneku

sõnastada punkt järgmiselt: „Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura

eksperthinnangu tulemused esitatakse enne korrastamisprojekti kinnitamist

Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad olulist kõrvalekallet 2015. aasta KMH

järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura aladele, kaitstavatele loodusobjektidele või

veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet täiendava KMH läbiviimise vajaduse enne

korrastamisprojekti heakskiitmist“.

Keskkonnaamet täpsustab KMH algatamata jätmise otsuse punkti 1.3 vastavalt

ettepanekule.

3) Analüüsida veesüsteemi veekogude eri veetasemete korral mõju istutatud metsaalale

kujunenud või kujunemisjärgus olevatele ökosüsteemidele. Absoluutkõrgusel 28 m esineks

mäeeraldise põhja- ja kirdeosas liigniiskuse tõttu vajadus istutatud metsa mahavõtmiseks

ja metsa säilitamiseks tuleks veetaset hoida veidi madalamal. Korrastamistingimuste

eelnõu punkt 1.1.3.1 kohustab koostama veerežiimi analüüsi, kuid ei määra veetaseme

kujundamise siduvaid lähtealuseid. LIFE IP CleanEST projekti uuringud toovad välja

22 (25)

juhtumeid, kus pärast veetaseme tõusu on varem metsastatud alad osaliselt hävinud. Sirgala

põlevkivikarjääri sulgemisel tekkivate veekogude veetaseme absoluutkõrguse 28 m korral

ei õnnestu seda vältida. Teeme ettepaneku täiendada punkti 1.1.3.1 järgmiselt: „Veetaseme

kujundamisel tuleb tagada, et korrastamisjärgne veetase ei põhjusta istutatud metsaalade

üleujutamist ja püsivat liigniiskumist“.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.1.

4) Hüdrogeoloogilise modelleerimisega näidata Alutaguse rahvuspargi veest sõltuvatele

kaitsealustele ökosüsteemidele olulise keskkonnamõjuta sulgemisjärgsete veekogude

veetase.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.2.

lisades punkti järgneva lause: Hüdrogeoloogilise modelleerimise alusel peab olema

võimalik järeldada, et projekteeritavate sulgemisjärgsete veekogude veetasemed on

kavandatud viisil, mis ei kahjusta oluliselt Alutaguse rahvuspargi veest sõltuvaid

kaitsealuseid ökosüsteeme.

5) Vastavalt korrastamisprojektis valitud veetasemele laugendada lõputranšeede püstloodis

järsakud veekogudes elustikule sobivaks (ligikaudu 2,5 m allapoole veepinda). Juhul kui

veetasemed sulgemisjärgses veesüsteemis erinevad 2015. aasta KMH-s toodust oluliselt, on

soovitav läbi viia täiendav KMH. LIFE IP CleanEST projekti uuringute kohaselt võivad

suuremad kui 50 ha veekogud kvalifitseeruda pinnaveekogumiks, millele kohalduvad

veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid.

6) Korrastamisprojektis hinnata tekkivate tehisveekogude pindala ning juhul, kui veekogu

pindala ületab 50 ha, kavandada selle kujundamine hea ökoloogilise potentsiaali

saavutamist toetavalt. Kuna alal kujunevate tehisveekogude ühendatus looduslike

veekogudega on nende elustiku kujunemisel äärmiselt oluline, tuleb korrastamisprojektis

tagada suurte kujunevate veekogude ühendatus elustiku seisukohalt parima

väljavoolulahendusega.

Keskkonnaamet täpsustab punkt 5 ja 6 kohaselt korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.7

viidates selle juures ka LIFE IP CleanEST projekti uuringutele ning lisab uue punkt 1.1.3.8.

Lisaks sõnastatakse ümber punkt 1.1.3.3 selgemaks, nii et oleks arusaadav, et

korrastamisprojekti lahendus peab tagama Mustajõe veekogumi hea seisundi säilimise.

7) Täiendada korrastamistingimuste eelnõu punkti 1.1.3.5 järgmise lausega:

„Väljavoolulahenduse valikul tuleb hinnata selle mõju vee-elustiku liikumisvõimalustele

ning eelistada lahendusi, mis võimaldavad võimalikult varakult kujundada ühenduse

vooluveekogudega“. Suurte põlevkivikarjääride tagasitäite puistangutes tekkiv

nikliühendite mobiilsus on uus asjaolu, mida 2015. aasta KMH ei käsitlenud. LIFE IP

CleanEST uuringud on tuvastanud, et põlevkivikarjääride veega täitumisel võivad

nikliühendid muutuda liikuvaks ning isevoolsetes väljalaskmetes on korduvalt ületatud

23 (25)

pinnaveele kehtestatud piirväärtus. Samuti on uuringutes rõhutatud, et nikli liikuvaks

muutumise protsess ei ole lõpuni selge ega hästi prognoositav.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.5

lisa lausega.

8) Suurte põlevkivikarjääride tagasitäite puistangutes tekkiv nikliühendite mobiilsus on uus

asjaolu, mida 2015. aasta KMH ei käsitlenud. LIFE IP CleanEST uuringud on tuvastanud,

et põlevkivikarjääride veega täitumisel võivad nikliühendid muutuda liikuvaks ning

isevoolsetes väljalaskmetes on korduvalt ületatud pinnaveele kehtestatud piirväärtus.

Samuti rõhutatakse, et nikli liikuvaks muutumise protsess ei ole lõpuni selge ega hästi

prognoositav. Seetõttu tuleb täiendada eelhinnangut hinnanguga biosaadava nikliühendite

võimaliku mõju kohta Sirgala põlevkivikarjääri korrastataval alal ning käsitleda seda

eraldi keskkonnariskina, mida 2015. aasta KMH-s ei hinnatud. Moodustuvate veekogude

seiresse lisada biosaadava nikli ja sulfaatide seire nõue. Seiret tuleb alustada veetaseme

tõusu algusest ning jätkata vähemalt kuni veekeskkonna seisundi stabiliseerumiseni. LIFE

IP CleanEST uuringud soovitavad jätta looduslikule taastumisele soostuvad, raskesti

ligipääsetavad või elustiku seisukohalt väärtuslikud alad.

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse osas uue punkti 1.1.5.5.

9) Korrastamisprojekt peab sisaldama eraldi kaarti ja põhjendust alade kohta, mis jäetakse

looduslikule taastumisele.

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse osas uue punkti 1.1.4.8.

10) Eelhinnangus on olemasoleva teabe põhjal järeldatud, et olulist mõju põhjaveekogumite

koguselisele ja keemilisele seisundile, kehtestatud põhjaveevarudele ning Vasavere

joogiveehaardele tõenäoliselt ei teki. Samas tuleb eelhinnangu kohaselt koostada

hüdrogeoloogiline mudel, hinnata veetasemete taastumist, veekvaliteedi muutusi ja

kontrollida, kas 2015. aastal modelleeritud veetasemed on endiselt õiged. Palume silmas

pidada, et kui hüdrogeoloogilise uuringu tulemused näitavad olulist mõju

põhjaveekogumite koguselise ja keemilisele seisundile, kehtestatud põhjaveevarudele,

Vasavere veehaardele, põhjaveest sõltuvatele pinnaveekogudele ja/või

maismaaökosüsteemidele, tuleb läbi viia täiendav KMH.

Keskkonnaamet kinnitab, et välja toodud põhimõtetega arvestatakse edasise korrastamise

tegevuse juures.

11) KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu punktis 1.2.1 märgitakse, et korrastamisprojekti

koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise litsentsi omaniku poolt koostatud veerežiimi

taastumise analüüs. Palume materjalides asendada sõna „litsents“ mõistega

„hüdrogeoloogiline tegevusluba“.

Keskkonnaamet parandas sõnastuse eelnõudes.

24 (25)

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse seisukoht

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 02.10.2026 kirjaga nr 4-4/26/2915-3 arvamuse

eelnõude kohta, milles toodi välja alljärgnev:

Enefit Industry OÜ kaevandamisloa nr KMIN-074 alusel kaevandatud Eesti

põlevkivimaardla Sirgala karjäär, mille korrastamiseks tingimused antakse, hõlmab suures

osas riigikaitselist ehitist Sirgala harjutusvälja. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 1 on

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga

ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu

üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi,

lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Sirgala harjutusväli on asutatud 2008. aastal ning

laiendatud Vabariigi Valitsuse 21.12.2023 korraldusega nr 301 „Kaitseväe Sirgala

harjutusvälja laiendamine“, mille lisas on näidatud laiendatud Sirgala harjutusvälja asukoht

ja piir (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/323122023010)

Korrastamistingimuste eelnõu punkti 1.1.1.2. järgi tuleb Sirgala harjutusvälja maa-ala

korrastada arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on riigikaitsemaa.

Korrastamistingimuste eelnõu punktis 2 ning KMH eelhinnangu punktis 3.1.1 on välja

toodud, et juba 2017. aastal on Narva karjääri korrastamistingimuste menetluse raames

käsitletud ka Sirgala karjääri korrastamistingimusi Sirgala harjutusvälja laienduse alal ning

korrastamistingimustes märgitud, et Sirgala harjutusvälja laienduse ala tuleb korrastada

selliselt, et see oleks võimalik pärast mäetööde lõpetamist kasutusele võtta riigikaitselise

väljaõppe alana.

Palume samaga jätkuvalt arvestada ning korrigeerida ja täiendada Sirgala harjutusvälja

maa-alal antavaid korrastamistingimusi nii, et nende tingimuste realiseerimisega ei

kaasneks sellist maastiku muudatust ja veetaseme tõusu, mis takistaks või muudaks

võimatuks Sirgala harjutusvälja maa-ala kasutamise harjutusväljana relvaseaduse

tähenduses. Eelkõige palume korrastamistingimuste eelnõu punktis 1.1.3 „Veerežiimi

kujundamise nõuded“ märgitud hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel, veerežiimi

taastamise analüüsimisel ning veetasemete kujundamise lahenduse koostamisel ning hiljem

korrastamisprojekti koostamisel kindlasti arvestada Sirgala harjutusvälja kasutamise

vajadustega ning teha selleks igakülgset koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseväega.

Keskkonnaamet arvestab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt välja toodud

põhimõtetega, tuues soovitud muudatused välja kahe korrastamistingimuse punkti täiendusena.

Korrastamistingimuste punkt 1.1.3 juurde lisati, et peab arvestama, Sirgala harjutusvälja

kasutuse vajadustega. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväega koostöö nõue lisati

aga üldiste lisatingimuste punkti 1.1.5.2 algusse. Nende punktide lõpplik sõnastus on toodud

alljärgnevalt:

1.1.3.1. Korrastamise projekti koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise litsentsi

omaniku poolt koostatud veerežiimi taastumise analüüs, mis käsitleb veetaseme tõuse

ja veekvaliteedi muutuseid korrastamise järgselt hüdrogeoloogilise mudeldamise alusel.

Veetaseme kujundamisel tuleb arvestada karjääri ümbritsevate Natura 2000 alade,

kaitsealadega, Sirgala harjutusvälja kasutuse vajadustega ja juba varem korrastatuks

25 (25)

tunnistatud aladega ning veel toimivate kaevandamise aladega. Veetaseme kujundamisel

tuleb tagada, et korrastamisjärgne veetase ei põhjusta istutatud metsaalade üleujutamist

ja püsivat liigniiskumist. Veetasemete kujundamisel tuleb vähendada võimalikult edasist

veeväljapumpamise vajadust. Veetasemete kujundamise lahenduse peab kooskõlastama

enne lõplikku korrastamisprojekti koostamist Keskkonnaameti ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusega.

1.1.5.2. Projekti koostamisel tuleb arvestada Sirgala harjutusvälja kasutamise

vajadustega ning teha selleks igakülgset koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

ja Kaitseväega. Korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist esitada

kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

Lisaks täiendatud tingimust nr 1.1.5.6, millele lisati täpsustus, et tee peab olema

mootorsõidukiga läbitav.

1 (18)

EELNÕU

09.10.2026

Sirgala põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning Enefit Industry OÜ

taotlusele, XX.XX.XXXX esitatud kohaliku omavalitsuse, 08.09.2026 esitatud Maa- ja

Ruumiameti, 09.09.2026 esitatud Kliimaministeeriumi ja 02.10.2026 esitatud Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamusele, otsustan:

1.1. Muuta Enefit Industry OÜ kaevandamisloa nr KMIN-074 kaevandatud maa

korrastamistingimusi järgmiselt:

1.1.1. Sirgala põlevkivikarjääri korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada metsamaaks ja tehisveekoguks ning Sirgala

harjutusväljaku ala korrastada arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on riigikaitse maa.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema moodustatud nii, et karjääri

külgede nõlvused väldiks varinguid, lihkeid ja erosiooni. Nõlvad ei tohi olla järsumad, kui

nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid

peavad olema võimalikult looduslähedased.

1.1.2.2. Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi ületada nõlva katvate kivimite

püsinurka. Nõlvade püsikaldenurgad peavad olema käsitletud korrastamisprojektis.

1.1.2.3. Korrastamisprojektis esitada korrastatavate puistangute ja tranšeede nõlvade püsivuse

ekspertiis veega täitumise tingimustes. Nõlvad peavad olema kujundatud selliselt, et veetaseme

kõikumine ja lainetus ei põhjustaks varinguid ega erosiooni, tagades ala ohutuse tulevasele

maakasutajale.

1.1.2.4. Tagada tuleb, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasusest tulenevalt ohtu seal

liikuvatele inimestele ja loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

1.1.2.5. Metsamaaks planeeritud ala peab projekteerima nii, et põhjavesi ei tõuse korrastamise

järgselt kõrgemale, kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast.

1.1.2.6. Puistangute tasandamisel tuleb ette näha teedevõrk, mis ühendatakse mäeeraldisest

välja jääva teedevõrguga. Sirgala harjutusväljaku ala teedevõrk tuleb kooskõlastada Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusega. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa hooldamiseks tuleb

kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK).

1.1.2.7. Kaldajoone kujundamisel vältida sirgjoonelisust ja teravnurki.

2 (18)

1.1.2.8. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga

ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida

mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada

kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.3. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.3.1. Korrastamise projekti koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise tegevusloa

omaniku poolt koostatud veerežiimi taastumise analüüs, mis käsitleb veetaseme tõuse ja

veekvaliteedi muutuseid korrastamise järgselt. Veetaseme kujundamisel tuleb arvestada

karjääri ümbritsevate Natura 2000 alade, kaitsealadega, Sirgala harjutusvälja kasutuse

vajadustega ja juba varem korrastatuks tunnistatud aladega ning veel toimivate kaevandamise

aladega. Veetaseme kujundamisel tuleb tagada, et korrastamisjärgne veetase ei põhjusta

istutatud metsaalade üleujutamist ja püsivat liigniiskumist. Veetasemete kujundamisel tuleb

vähendada võimalikult edasist veeväljapumpamise vajadust. Veetasemete kujundamise

lahenduse peab kooskõlastama enne lõplikku korrastamisprojekti koostamist Keskkonnaameti

ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega.

1.1.3.2. Hüdrogeoloogilise modelleerimise alusel peab olema võimalik järeldada, et

projekteeritavate sulgemisjärgsete veekogude veetasemed on kavandatud viisil, mis ei kahjusta

oluliselt Alutaguse rahvuspargi veest sõltuvaid kaitsealuseid ökosüsteeme. Kui mudelprognoos

või käimasolev seire näitab ohtu külgnevate alade veerežiimile, tuleb korrastamisprojektis ette

näha ja rakendada vajalikud leevendusmeetmed (nt vettpidavad filtratsioonitõkked, isoleerivad

vallid või ümbersuunavad infiltratsioonikraavid).

1.1.3.3. Korrastamisprojektis tuleb lahendada Mustajõe sängi kujundus arvestusega, et karjääri

sulgemise järgselt oleks tagatud Mustajõe veekogumi hea seisundi säilimine.

1.1.3.4. Natura 2000 eksperthinnangu andmise pädevusega eksperdil tuleb veerežiimi analüüsi

alusel määrata kaardil tegevuse mõjuala ja mõjutatavad objektid ning hinnata mõju olulisust

kõigile mõjualas teadaolevatele kaitstavatele loodusobjektidele (LKS § 4 tähenduses) ja Natura

2000 ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaametiga peab tegevuse kooskõlastama mõjualas

asuvate kaitsealuste liikide osas, sh vajaduse isendite ümberistutamise osas. Sirgala karjääri

lõuna osas Natura 2000 Puhatu loodus- ja linnuala lähedal tuleb lahendada kuivenduskraavide

korrastamine nii, et korrastamise järgselt veekuivenduse mõju Puhatu loodus- ja linnualani ei

ulatu.

1.1.3.5. Moodustuvatele veekogudele tuleb rajada vee-elustikule sobiv väljavoolulahendus.

Väljavooluprojekti mõõdistamistööde käigus tuleb kontrollida suublaks oleva veekogu

kõrguseid ja tagada väljavoolulahenduse toimimine. Korrastamisprojekti koostamise käigus

tuleb konsulteerida vee-elustiku spetsialistiga torusillalahenduse ja karjääriveekogudest vee

juhtimislahenduse osas. Karjääripuistangute alal ja settebasseini ala tehismärgalaks

kujundamiseks tuleb konsulteerida vastava ala spetsialistidega. Väljavoolulahenduse valikul

tuleb hinnata selle mõju vee-elustiku liikumisvõimalustele ning eelistada lahendusi, mis

võimaldavad võimalikult varakult kujundada ühenduse vooluveekogudega.

1.1.3.6. Korrastamise käigus kujundatavate veekogude kaldad peavad olema kergesti

kasutatavad, takistuseta, vaba juurde- ja väljapääsuga. Tehisveekogu valdav sügavus peab

olema üle 2 meetri.

3 (18)

1.1.3.7. Veekogusse tuleb rajada võimalikke looduslikult veetaimede kasvualasid, pindalaga

vähemalt 5…7% veekogu pindalast. Selliseid veekogu elustikule sobivaid madalaveelisi alasid

tuleb kujundada ka valitud veetaseme järgi lõputranšeede veealusesse ossa, kus veekogu tuleb

kujundada 2,5 m sügavusele laugemaks, kui varikaldenurk (võimalusel 10º). Antud

korrastamise põhimõtte juures tuleb juhinduda LIFE IP CleanEST projekti uuringute juhistest.

1.1.3.8. Korrastamisprojektis hinnata tekkivate tehisveekogude pindala ning juhul, kui veekogu

pindala ületab 50 ha, kavandada selle kujundamine hea ökoloogilise potentsiaali saavutamist

toetavalt. Elustiku kujunemiseks on vajalik kujunevate tehisveekogude ühendatus looduslike

veekogudega. Korrastamisprojektis on vaja tagada suurte kujunevate veekogude ühendatus

elustiku seisukohalt parima väljavoolulahendusega.

1.1.4 Bioloogiline korrastamine tuleb teostada metsamaaks planeeritud alal:

1.1.4.1. Bioloogilisele korrastamisele eelneb tehniline korrastamine ja enne haljastuse rajamist

tuleb korrastatav maa siluda.

1.1.4.2. Metsa rajamisel kasutada ka lehtpuid (nt arukask).

1.1.4.3. Bioloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest (nt

kask) tuleohutusvööndid kogulaiusega 30 m.

1.1.4.4. Madalamatel aladel, kus ei ole tagatud piisavalt sügav põhjaveetase tuleb täpsustavalt

planeerida ala kujundus tehismärgalaks konsulteerides vastava ala spetsialistidega.

1.1.4.5. Juhul, kui alad on varasemalt haljastatud või ise haljastunud võib jätta need piirkonnad

bioloogilise korrastusega muutmata.

1.1.4.6. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata

kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv.

1.1.4.7. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha

mehhaniseeritult.

1.1.4.8. Looduslikku taastumisse jäävad alad tuleb eraldi kaardil välja tuua ja seletuskirjas peab

andma selgituse nende osas.

1.1.5. Lisatingimused:

1.1.5.1. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik

keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

1.1.5.2. Projekti koostamisel tuleb arvestada Sirgala harjutusvälja kasutamise vajadustega ning

teha selleks igakülgset koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväega.

Korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist esitada kooskõlastamiseks Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele.

1.1.5.3. Väljaspool harjutusvälja jäävad karjäärialad tuleb valdavalt metsastada.

1.1.5.4. Loa omajal tuleb tagada põhjavee ja pinnasevee taseme pidev seire piirialadel kogu

korrastamisperioodi vältel ja vähemalt 3 aastat pärast korrastatuks tunnistamist. Seireandmed

tuleb kord kvartalis esitada Keskkonnaametile.

1.1.5.5. Moodustuvate tehisveekogude ja Mustajõe veekvaliteedi kvartaalset seiret tuleb

alustada veetaseme tõusu algusest ja jätkata vähemalt kuni veekeskkonna seisundi

stabiliseerumiseni. Veekvaliteedi seire peab hõlmama ka biosaadava nikli ja sulfaatide seiret.

4 (18)

1.1.5.6. Maaomanikele tuleb tagada teedega ligipääs mootorsõidukiga nende maaomandile ka

korrastamise järgselt.

1.1.5.7. Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura eksperthinnangu tulemused esitatakse

enne korrastamisprojekti kinnitamist Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad olulist

kõrvalekallet 2015. aasta KMH järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura aladele,

kaitstavatele loodusobjektidele või veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet täiendava KMH

läbiviimise vajaduse enne korrastamisprojekti heakskiitmist.

1.1.5.8. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise

akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

1.1.5.9. Karjääri korrastamisel tuleb arvestada Puhatu turbatootmisala jätkuva tegevusega ja

korrastamise projektis tuleb selgelt piiritleda Sirgala põlevkivikarjääri korrastamise tegevused

seoses kõrval olevate mäeeraldistega.

1.2. Käesolev dokument muudab Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa

Keskkonnateenistuse poolt 30.08.2005 kirjaga nr 32-9-1/7644 antud Narva karjäärile

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) tingimused

Sirgala põlevkivikarjääri mäeeraldise osas.

2. ASJAOLUD

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981, aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-

Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, Eesti, edaspidi ka loa omanik) esitas Keskkonnaametile

11.05.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/436 taotluse Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri

keskkonnaloa nr KMIN-074 korrastamistingimuste väljastamiseks (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 12.05.2026 numbriga DM-

136575-1).

Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) omab Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri

maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtivusajaga 11.07.2005 -

03.05.2029. Keskkonnaloa nr KMIN-074 alusel kaevandab Enefit Industry OÜ Eesti

põlevkivimaardla Sirgala kaevevälja Sirgala karjääris (registrikaart nr 34) põlevkivi ja turvast.

Sirgala karjääri mäeeraldis paikneb Ida-Viru maakonna, Narva-Jõesuu linna, Jõhvi valla

(varasema Toila valla) ja Alutaguse valla territooriumil. Mäeeraldise pindala on 11 295,67 ha

ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3 206,29 ha.

Keskkonnaloale ei ole kantud kaevandatud maa kasutamise suunda. Samas

Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistus väljastas Narva karjäärile

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) koostamiseks tingimused

oma 30.08.2005 kirjaga nr 32-9-1/7644, kus on käsitletud metsastamist, veekogu ja

juurdepääsuteede rajamist. Korrastamistingimused käsitlesid Narva uuringuala, mis hõlmas ka

5 (18)

Sirgala karjääri mäeeraldist. Väljastatud korrastamistingimuste alusel koostati

korrastamisprojekt „Narva, Sirgala ja Sirgala II mäeeraldise alal Narva karjääri mäetöödega

rikutud maa korrastamisprojekt (P-02-05)“.

Sirgala mäeeraldisel praegu kehtivad korrastamistingimused (30.08.2005 kirjaga nr 32-9-

1/7644) on alljärgnevalt:

1. Korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvestada mäetöödejärgset soovitavat

maakasutust, mis tuleb kooskõlastada kohalike omavalitsustega (Toila, Illuka,Vaivara).

2. Projektis peavad olema näidatud sihtotstarbeliselt kasutatavad alad.

3. Projekt tehakse kogu maavara kasutusluba hõlmava ala kohta.

4. Tehniline ja bioloogiline korrastamine projekteeritakse koos.

5. Veetaseme kõrguse prognoos peale mäetööde lõpetamist tuleb võtta

korrastamisprojekti koostamise aluseks.

a. Mets projekteerida ülespoole tulevikus kujunevat veetaset. Metsamaal ei tohi

põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast.

b. Metsade rajamisel suurendada lehtpuude (arukask) osatähtsust.

6. Puistangute tasandamisel tuleb ette näha puistanguteede võrk, mis peale mäetööde

lõpetamist karjääris ühendatakse väljaspool lahtiste mäetööde kontuuri oleva

teedevõrguga. Rajatav teedevõrk tuleb planeerida puistangute tasandamis käigus,

tingimata aga enne bioloogilist korrastamist. Teedevõrk, mis tulevikus jääb metsa

hooldamiseks tuleb kooskõlastada RMK-ga. Planeerida tuleviku metsa kvartalite võrk.

7. Bioloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest

(kask) tuleohutusvöönd kogulaiusega 30 m.

8. Sisepuistangute transporditranšeede poolsed nõlvad moodustatakse nii, et oleks

välditud varisemine, kaldega mitte üle 30⁰, mis kindlustab vaba juurdepääsu tranšeed

täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni.

9. Tehisveekogude kujundamisel tuleb arvesse võtta:

a. Põhja moodustamine: tasandamine ja puhastamine ning planeerida veekogu

nõlvade tasandamine.

b. Tehisveekogu valdav sügavus peab olema üle 2 meetri.

c. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1,0 m kõrgemal veetaseme

oodatavast maksimaalsest seisust.

d. Kui kallast metsastatakse, siis on soovitav jätta veekogule avatud vaatega

lagendikke.

e. Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualasid, pindalaga

vähemalt 5…7% veekogu pindalast.

Narva, Sirgala ja Sirgala II mäeeraldise alal Narva karjääri mäetöödega rikutud maa

korrastamisprojekt (P-02-05), mis on koostatud aastal 2005 ei jälginud kõiki

korrastamistingimuste juures toodud nõudeid. Näiteks ei lähtutud nõlvakaldest 30⁰. Samas

antud korrastamisprojekt oli põhiliselt mõeldud kaevandamise aegseks korrastamise

6 (18)

tegevuseks, mida näitab ka korrastamisprojekti karjääri sulgemise peatükk, mille sisu on

alljärgnev:

Enne karjääri või selle jaoskondade sulgemist töötatakse välja sel ajal kehtivatele

õigusaktidele vastav sulgemisprojekt. Sulgemisprojektis käsitletakse kõiki vajalikke

küsimusi, nende seas ka territooriumi lõplikku maastikukujundust, veerežiimi

reguleerimist ja puistangutele rajatavate uute teede ühendust väljaspool karjäärivälja

asuvate alaliste teedega.

Lisaks on korrastamisprojekti kokkuvõttes kirjutatud alljärgnev:

/.../ arvestades karjääri järelejäänud pikka eluiga (ligi 20 aastat) ja asjaolu, et

tehnilistel põhjustel ei ole kõiki alasid täies mahus võimalik korrastada, käsitlevad

käesolevas projektis esitatud lahendused ainult rikutud maade osalist ettevalmistamist

tulevaseks kompleksseks kasutamiseks. Lõplikku maastikukujundust Narva karjääris

saab teha karjääri sulgemistööde käigus. Seepärast peavad vallad, mille territooriumil

paiknevad karjäärialad, määratlema karjääri sulgemise hetkeks nende alade hilisemad

kasutamissuunad. Langetatud otsuste alusel tuleb välja töötada üldine arenguplaan ja

kavandatavate rajatiste eskiisprojektid. Kõikide soovidega arvestatakse tulenevalt

nende teostamise tehnilisest ja majanduslikust võimalikkusest karjääri või selle üksikute

jaoskondade sulgemisprojektis.

Aastal 2015 koostati AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“. Antud KMH aruandes on

käsitletud täpsemalt Sirgala põlevkivikarjääri ja selle lähedal asuvate põlevkivikarjääride

keskkonnamõjusid. Seejuures teostati ka Natura hindamine. Sirgala korrastamise seisukohast

on KMH aruandes välja toodud alljärgnevad andmed leevendusmeetmete peatükist, millest

tuleb lähtuda korrastamisprojekti koostamisel:

Karjääriviisil kaevandatava Narva karjääri ala puistangute ala planeerimisel ja

korrastamisel tuleb arvestada veetaseme lõpetamisjärgse reguleerimisega endisel

Viivikonna kaevaeväljal absoluutkõrgusele 30 m, Sirgala kaevevälja lääneosas

absoluutkõrgusele 28 m ja Sirgala kaevevälja idaosas absoluutkõrgusele 26 m.

Kanal S-3 rajamisaegse mõju vähendamiseks Puhatu looduskaitsealale tuleb see ümber

paigutada algselt kavandatud asukohast Puhatu loodus- ja linnuala piiril mäeeraldise

piirile, jättes sinna enam kui 300 m laiuse puhvertsooni. Allmaakaevandamise

kasutuselevõtt võimaldab rajada kanali S-3 mäeeraldise piiri lähedale ilma, et

kaevandusse tagasivoolava vee kogus oleks ülemääraselt suur. Kanali alal säilib

pinnakattes olevate plastiliste Kvaternaari savipinnaste veepidavus, mis võimaldab

loobuda filtratsioonitõkke rajamisest Puhatu loodusala juures. Kanal S-3 tuleb rajada

vastavalt 2014. aasta projektitäpsustusele, millega muudeti kanali pikiprofiili nii, et see

oleks minimaalse sügavusega ja languga ning samaaegselt hoitakse ära kanali

kuivendav mõju Puhatu loodusalale.

7 (18)

Keskkonnaameti 20.09.2017 korraldusega nr 1-3/17/2446 muudeti Narva karjääri

korrastamistingimusi, mis anti Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 30.08.2005 kirjaga nr

32-9-1/7644. Korrastamistingimusi muudeti osaliselt Sirgala karjääri mäeeraldise Sirgala

harjutusväljaku alaga, mille korrastamisel oli vaja arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on

riigikaitse maa. Korrastamisetingimuste 2017 aastal tehtud täiendus on toodud alljärgnevalt.

1. Korrastatava maa sihtotstarve:

Kaevandatud maa Sirgala harjutusväljaku alal korrastada arvestades, et maa tulevane

sihtotstarve on riigikaitse maa.

2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded tulenevad

Kaitseministeeriumi ettepanekust korrastada Sirgala harjutusväljaku laienduse ala

selliselt, et seda oleks võimalik pärast mäetööde lõpetamist Kaitseministeeriumi poolt

edasi arendada eesmärgiga kasutusele võtta riigikaitselise väljaõppe alana.

3. Lisatingimused:

3.1. Tornator Eesti OÜ-le tagada oma kinnistule (Järve; 85101:011:0056) juurdepääs

selle kõrval olevalt teelt.

3.2. Sirgala harjutusvälja laienduse ala korrastamisel peab AS Enefit Kaevandused

lähtuma 2003. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud

hoonestusõiguse lepingu tingimustest.

3.3. Korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist esitada

kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile.

3.4. Väljapool harjutusvälja jäävad karjäärialad tuleb valdavalt metsastada.

3.5. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti maapõuebüroole heakskiitmiseks

ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt.

Sirgala põlevkivikarjääri territooriumil on põlevkivi kaevandamisega tegeletud väga pikka aega

ja ka enne käesoleva kaevandamisloa nr KMIN-074 välja andmist 11.07.2005 on siin olnud

põlevkivi karjäär. Vastavalt on korrastamisega tegeletud ka enne kehtiva kaevandamisloa välja

andmist ning praegu kehtivat seadusandlust. Seega juhul, kui mingeid mäeeraldise

katastriüksuseid on varasemalt korrastatuks tunnistatud, tuleb nende osas arvestada ka selle

korrastatuks tunnistamise andmeid. Juhul, kui täpsed andmed puuduvad peab lähtuma

käesolevast seadusandlusest.

Käesoleva maapõueseaduse kohaselt on osaliselt korrastatuks tunnistamist teostatud

alljärgnevate dokumentidega.

Muudetud korrastamistingimuste alusel koostati P-02-05 Narva karjääri mäetöödega rikutud

maa korrastamise projektile. Lisa 2. Töö nr 20/3059, Steiger. Tallinn, 2020.

Keskkonnaamet tunnistas 31.10.2023 korraldusega nr DM-125552-11 Sirgala põlevkivikarjäär

osaliselt korrastatuks ja Sirgala II põlevkivikarjääri (KMIN-087) kogu ulatuses korrastatuks.

8 (18)

Korrastamisprojekt P-02-05 Lisa 2 nägi ette, et Sirgala II põlevkivikarjäär ja osaliselt Sirgala

põlevkivikarjäär ujutatakse üle läbi Sirgala II karjäärist vee väljapumpamise lõpetamise.

Veetasemel lastakse Sirgala ja Sirgala II põlevkivikarjäärides tõusta kuni kõrguseni 30 m abs.

See tähendab, et mitmed karjäärisisesteks sõitudeks kasutatavad teed ujutatakse üle ning

mitmed karjääri piirkonnad, sh korrastatud alad, muutuvad raskemini ligipääsetavaks.

Lähtuvalt eelnevast on vaja Sirgala põlevkivi korrastamisprojekti (sulgemisprojekti) eelselt

teostada veetasemete modelleerimine ja täpsustada korrastamise järgselt piirkondlikud

veetasemed.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja

kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa

korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel.

Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud

korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa

omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see

on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku

omavalitsuse arvamusest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb

korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest.

Sirgala karjääri kaevandamise lõpetamisel, seadusandluse, maakasutuse- ja

keskkonnatingimuste muutmise ning seniste korrastamistööde põhjal saadud kogemuste tõttu

on vajadus korrigeerida väljastatud korrastamistingimusi ja selle alusel koostatud

korrastamisprojekti.

Antud korraldus muudab vaid korrastamata Sirgala karjääri korrastamise tingimusi.

MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse

lõppemist. Kaevandamisluba nr KMIN-074 kehtib kuni 03.05.2029.

MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja

kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne

haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus

sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

9 (18)

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 ja HMS § 40 lg 1 alusel 13.08.2026kirjaga nr DM-

136575-2 kohaliku omavalitsuse üksuste (Alutaguse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse ja Jõhvi Vallavalitsuse) ja maaomaniku (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

Maa- ja Ruumiamet ning Riigimetsa Majandamise Keskus) arvamust Sirgala põlevkivikarjääri

korrastamistingimuste muutmiseks, arvamuse andmise tähtajaga 11.09.2026. Menetlusse

kaasati arvamuse saamiseks ka Kliimaministeerium.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus 08.09.2026 Keskkonnaametile saadetud e-kirjas

pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni 02.10.2026. Jõhvi Vallavalitsus palus 11.09.2026

kirjas nr 9-2.2/3937-2 pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni 30.10.2026.

Keskkonnaamet andis 17.09.2026 kirjaga nr DM-136575-8 teada, et pikendab eelnõude kohta

arvamuse esitamise tähtaega kuni 02.10.2026. Seejuures selgitati, et kuna menetluse käigus on

esitatud mahukaid seisukohti ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega peetud arutelude

põhjal on vajalik täpsustada mitmeid teemasid, kavandab Keskkonnaamet eelnõusid saabunud

arvamustest lähtudes täiendada.

Keskkonnaamet esitas xx.10.2026 kirjaga nr DM-136575-xx täiendatud eelnõud arvamuse

avaldamiseks kohaliku omavalitsuse üksustele (Alutaguse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse ja Jõhvi Vallavalitsuse) ja maaomanikele (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

Maa- ja Ruumiamet ning Riigimetsa Majandamise Keskus), arvamuse andmise tähtajaga

xx.xx.2026.

Menetluse jooksul esitatud ettepanekud ja arvamuste kaalumine on toodud peatükis 3.3.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist

anda menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas xx.xx.2026 kirjaga nr DM-136575-

xx korrastamistingimuste osalise muutmise eelnõu Enefit Industry OÜ arvamuse andmiseks.

Enefit Industry OÜ nõustus/ei nõustunud seatud tingimustega.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike

2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas

kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et

keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandit või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu’’ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus ei kuulu

10 (18)

KeHJS § 6 lõike 1 loendisse ja KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 alusel ei ole keskkonnamõju

hindamise algatamine kohustuslik. Samas määruse § 3 punkt 12 järgi on vaja

pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal,

allmaakaevandamisega või turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamisele

teostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, mille järel KeHJS § 11 lõigete 4

alusel on vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Keskkonnaministeerium algatas 11.07.2014 kirjaga nr 12-11/14/6065-1 Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH aruande koostasid

AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER 2015. aastal ning Keskkonnaministeerium kinnitas

aruande 27.01.2016 kirjaga nr 7‑12/16/861.

Käesoleval juhul on teostatud keskkonnamõju hindamine Sirgala kaevandamise keskkonnaloa

nr KMIN‑074 jaoks. Mõjuhindamist saab lugeda piisavaks korrastamistingimuste

uuendamiseks. Otsus selle kohta, kas korrastamisprojekt vajab täiendavat KMH-d, sõltub

kavandatavast veetasemest. Kui planeeritav veetase vastab KMH-s hinnatule, ei ole uut KMH-

d vaja. Täiendav KMH võib osutuda vajalikuks juhul, kui veetase mäeeraldise piiril

kavandatakse madalamaks, kui KMH raames eeldati, ning sellega võib kaasneda mõju

ümbritsevate alade kaitseväärtustele.

Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet xx.xx.2026 otsusega nr DM-136575-xx

„Sirgala põlevkivikarjääri korrastamistingimuste andmise taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise Sirgala põlevkivikarjääri

korrastamisele. Algatamata jätmise otsuse KMH eelhinnangu järeldus oli järgmine:

Kavandatav tegevus ja ammendunud karjäärialade korrastamine, on kooskõlas

strateegiliste planeerimisdokumentidega.

AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Aastal 2015 koostud KMH „Eesti Energia

Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-

087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“ raames on

hinnatud Sirgala korrastamise mõjusid. Korrastamise projekti osas peab olema

veendumus, et projekt koostatakse antud KMH leevendusmeetmete kohaselt seda eriti

veerežiimi osas. Kaevandamise lõpetamine enne mäeeraldise piirideni jõudmist

(Alutaguse rahvuspargile jäädakse Kurtna suunas ca 2 km ja Puhatu suunas ca 0,8 km

kaugusele keskkonnaloa järgi lubatud kaevandamise piirist) ei kahjusta ja pigem mõjub

positiivselt Alutaguse rahvuspargis olevatele veest sõltuvatele Natura aladele,

kaitstavatele loodusobjektidele ja veekeskkonnale. Juhul, kui seda teostatakse vastavalt,

pole täiendav KMH algatamine vajalik kuna:

1. kavandatav Sirgala karjääri korrastamine mõjub Natura 2000 võrgustiku aladele

positiivselt;

11 (18)

2. puudub negatiivne mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh liikide

elupaikadele;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et korrastamisega ei ületata eeldatavalt

piirmäärasid müra, tolmu ja vibratsiooni osas;

4. korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning tingimused looduse

mitmekesisuse taastumiseks, sh loodusliku veerežiimi taastumiseks.

KMH eelhinnangu otsuses toodi välja järgmised keskkonnameetmed, millega peab arvestama:

1.2.1. Korrastamise projekti koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise tegevusloa

omaniku poolt koostatud veerežiimi taastumise analüüs, mis käsitleb veetaseme tõuse

ja veekvaliteedi muutuseid korrastamise järgselt, kasutades hüdrogeoloogilist mudelit.

1.2.2. Natura 2000 eksperthinnangu andmise pädevusega eksperdil tuleb veerežiimi

analüüsi alusel määrata kaardil tegevuse mõjuala ja mõjutatavad objektid ning hinnata

mõju olulisust kõigile mõjualas teadaolevatele kaitstavatele loodusobjektidele (LKS §

4 tähenduses) ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaametiga peab

tegevuse kooskõlastama mõjualas asuvate kaitsealuste liikide osas, sh vajaduse isendite

ümberistutamise osas.

1.2.3. Maaomanikele tuleb tagada teedega ligipääs mootorsõidukiga nende

maaomandile ka korrastamise järgselt.

Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura eksperthinnangu tulemused esitatakse enne

korrastamisprojekti kinnitamist Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad olulist

kõrvalekallet 2015. aasta KMH järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura aladele,

kaitstavatele loodusobjektidele või veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet täiendava KMH

läbiviimise vajaduse enne korrastamisprojekti heakskiitmist. Täiendavad keskkonnauuringud

ja/või KMH võib osutuda vajalikuks, kui punktides 1.2.1 ja 1.2.2 toodud keskkonnameetmete

rakendamisel ei ole tagatud olulise ebasoodsa mõju puudumine Natura 2000 aladele ja teistele

kaitstavatele loodusobjektidele korrastamise järel.

3.3. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Enefit Industry OÜ seisukoht

Enefit Industry OÜ esitas Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074

korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

arvamuse 01.09.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/560-4, arvamust täiendati 23.09.2026 e-kirjaga

(KOTKAS registreeritud nr DM-136575-3 ja DM-136575-9).

Alljärgnevalt on toodud 01.09.2026 kirjaga nr NJ-KKJ-1/560-4 arvamuse põhipunktid ja nende

arvestamine:

• Teeme ettepaneku muuta korrastamistingimuse eelnõu punkti 1.1.2.2. sõnastust -

Sisepuistangute transporditranšeede kaldenurk ei tohi olla üle 30º, mis kindlustab vaba

juurdepääsu tranšeed täitvale veekogule ja väldib nõlva erosiooni, sõnastades punkti

12 (18)

järgnevalt - Sisepuistangute transporditranšeede nõlvanurk ei tohi ületada nõlva

katvate kivimite püsinurka.

Narva karjääris, s.h Sirgala kaeveväljal, on transporditranšeede nõlva püsinurk 34º –

38º, keskmiselt valdavalt 35º. Ekspertide hinnangul tagab see nurk nõlva püsivuse.

Saame seda hinnangut kinnitada ka pikaajalise vaatluse/kogemuse pinnalt.

Märkimisväärne osa Sirgala kaevevälja transporditranšeedest on töös juba pikki

aastaid, juba aastakümneid, ning püsinud selle aja jooksul stabiilses olekus. Kogu

vaatlusperioodi jooksul on need nõlvad püsinud stabiilses olekus, ilma maalihete või

olulise erosiooni tunnusteta. /…/

Keskkonnaamet nõustub kaldenurkade punkti sõnastamise muutmisega vastavalt Enefit

Industry OÜ arvamusele ning lisab punkti 1.1.2.2. juurde täpsustava lause.

• Lisaks teeme, suurema selguse huvides, ettepaneku ümber sõnastada

korrastamistingimuste p. 1.1.3.7. Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja

pilliroo kasvualasid, pindalaga vähemalt 5…7% veekogu pindalast. Selliseid

madalaveelisi alasid tuleb kujundada ka lõputranšeede veealusesse ossa, kus veekogu

tuleb kujundada 2,5 m sügavusele laugemaks, kui varikaldenurk (võimalusel 10º),

sõnastusse - Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi, võimalikke looduslikult tekkivate

veetaimede, kasvualasid, pindalaga vähemalt 5…7% veekogu pindalast. Selliseid

madalaveelisi alasid tuleb kujundada ka lõputranšeede veealusesse ossa, kus veekogu

tuleb kujundada 2,5 m sügavusele laugemaks, kui varikaldenurk (võimalusel 10º).

Keskkonnaamet muudab punkti 1.1.3.7 sõnastust vastavalt Enefit Industry OÜ

arvamusele ja sõnastuse viide madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualad, asendatakse

võimalikke looduslikult tekkivate veetaimede kasvualadega.

Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjaga esitatud täiendused käsitlesid teiste Maa- ja

Ruumiameti ning Kliimaministeeriumi arvamust ja need on esitatud nende arvamuste juures.

Maa- ja Ruumiametile arvamus

Maa- ja Ruumiametile esitas 08.09.2026 kirjaga nr 7-1/26/10816-2 arvamuse Sirgala

põlevkivikarjääri korrastamistingimuste muutmise ja keskkonnamõjuhindamise algatamata

jätmise otsuse eelnõude kohta (KOTKAS registreeritud nr DM-136575-4). Arvamuses on

toodud välja järgmise punktid, mida paluti täiendada ja nende arvestamine:

1) täiendada punkti 1.1.2.1. järgmiste lausetega: „Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid

peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva

pinnasega.“;

Enefit Industry OÜ palus 23.09.2026 e-kirjaga mitte arvestada ja jätta tingimustest välja

Maa- ja Ruumiameti täiendus punkti 1.1.2.1. osas selgitades, et karjääri nõlvade katmine

pinnasega ei ole otstarbekas, sest pinnas langeb nõlvadelt maha (veega täituvasse/täitunud

13 (18)

väljaveotranšeesse) rikkudes vee kvaliteeti ning reostades asjatult vee kihte pinnast põhjani.

Toetudes kogemusele suuresti korrastatud Sirgala kaevevälja Viivikonna osas ning

korrastatud Aidu karjääris, taimestuvad nõlvad looduslikult, vajamata lisapinnast.

Keskkonnaametile teadaolevalt on sarnaselt Enefit Industry OÜ toodud kirjale varasemate

põlevkivikarjääride pinnasega (mullaga) katmine osutunud probleemseks, kuna

põlevkivikajäärile jäänud pinnas/aheraine on väga poorne kandub muld alalt kiirelt ära.

Märgime ka, et praegu kujunenud olukorras on keeruline teostada reljeefi

looduslähedas[MK1.1][KK1.2][KK1.3][MK1.4]eks, kuid seda tuleks teha nii palju, kui

tehniliselt ja majanduslikult on võimalik.

Eelnevat arvestades täiendatakse punkti 1.1.2.1 osaliselt ja lisatakse punktile lause

Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

2) lisada tingimustele punkt 1.1.2.7. järgmises sõnastuses: „Kaldajoone kujundamisel vältida

sirgjoonelisust ja teravnurki.“;

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.2.7.

3) lisada tingimustele punkt 1.1.2.8. järgmises sõnastuses: „Selgitada välja tasandatud

mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus.

Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa

piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla

kvaliteedi nõuded.“;

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.2.8. Samas märgime, et

võimalik on, et antud korrastamise juures ei ole enamus aladel põhjendatud mullaga

katmine sarnaselt nagu Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjaga on selgitatud.

Korrastamisprojekt peab neid teemasid täpsemalt käsitlema.

4) lisada tingimustele punkt 1.1.4.6. järgmises sõnastuses: „Korrastamisprojektis anda

bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik

istikute arv.“

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.4.6.

5) lisada tingimustele punkt 1.1.4.7. järgmises sõnastuses: „Metsa istutamine teostada

selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult.“;

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti 1.1.4.7.

6) lisada tingimustele punkt 1.1.5.7. järgmises sõnastuses: „Kaevandatud maa

korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12

14 (18)

„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud

maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja

vorm“ esitatud nõuetele.“.

Keskkonnaamet lisas korrastamise tingimuse juurde uue punkti numbriga 1.1.5.8.

Kliimaministeeriumi seisukoht

Kliimaministeerium esitas 09.09.2026 kirjaga nr 7-12/26/3061-2 arvamuse eelnõude kohta ja

esitas alljärgnevad ettepanekud, mille arvestamise põhimõtted on toodud punktide järel.

1) Eelhinnangus on kirjeldatud, et Sirgala põlevkivikarjäär piirneb (ja kattub osaliselt)

Puhatu turbatootmisalaga, mille osas on Keskkonnaametile esitatud turbatootmisala

keskkonnaloa pikendamise taotlus. Karjääri korrastamisel tuleb arvestada Puhatu

turbatootmisalaga, mistõttu palume täpsustada, kas korrastamistingimused hõlmavad ka

Puhatu turbatootmisala.

Enefit Industry OÜ 23.09.2026 e-kirjas paluti samuti antud teemat täpsustada.

Keskkonnaamet selgitab, et Sirgala korrastamistingimused ja korrastamistingimuste KMH

eelhinnang käsitlevad korrastamistingimusi Sirgala karjääri keskkonnaloa nr KMIN-074

osas. Kuna Sirgala põlevkivi karjääri keskkonnaloa kohane mäeeraldis (ning mäeeraldise

teenindusmaa) ja Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kohane mäeeraldis

kattuvad suures osas on vaja korrastamisprojektis piiritleda kumma loa raames erinevate

korrastamistööde teostamine toimub. Kuna turvas lasub põlevkivil peab korrastamisega

tegelema Sirgala põlevkivi keskkonnaloa raames juhul, kui sellel alal on väljatud põlevkivi.

Juhul kui tegu on Puhatu turbatootmisala mäeeraldisega, millelt ei ole väljatud põlevkivi

peab selle korrastamise teostama Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa raames. Vastavad

täpsed tööde piirid on vaja paika panna korrastamisprojektis, et edaspidi selles osas ei tekiks

vaidlusi. Eelnõudes täpsustati sõnastusi vastavalt.

2) Eelhinnangule toetudes puudub kindlus sulgemisjärgselt reguleeritavate veetasemete osas.

Keskkonnamõju (sh mõju Natura aladele) on suuresti määratud sulgemistöödel tekkivast

veekogude veesüsteemi veetasemetest. Eelhinnang viitab otsesõnu, et täpne mõju selgub

pärast veetaseme ja veerežiimi täpsustumist ning täiendava KMH vajadus sõltub eeskätt

kavandatavast veetasemest. Eelhinnangus on märgitud, et Sirgala harjutusvälja tõttu tuleb

üle kontrollida, kas 2015. aastal koostatud KMH-s toodud veetase (28 m abs) on jätkuvalt

realiseeritav. Kaevandamisjärgne veetase absoluutkõrgusel 28 m oli rakendatud 2015.

aasta KMH-s Puhatu ja Kurtna alade veest sõltuvate ökosüsteemide kaitseks. Seega ei ole

KMH järelduste aluseks olnud lähte-eelduste paikapidavus lõplikult kinnitatud. Kui

veetasemed sulgemisjärgses veesüsteemis erinevad 2015. aasta KMH-s kavandatud

veetasemetest oluliselt (enam kui paar meetrit), võib püsiv mõju ulatuda kaugemale ja seda

ei kompenseeri kaevandamise lõpetamine enne mäeeraldise piirideni jõudmist (Kurtna

suunas jäädakse ca 2 km ja Puhatu suunas ca 0,8 km kaugusele keskkonnaloa järgi lubatud

15 (18)

kaevandamise maksimumpiirist). Palume täpsustada KMH algatamata jätmise otsuse

punkti 1.3, millega juhitakse tähelepanu võimaliku täiendava KMH vajadusele, sest

praeguse sõnastuse järgi jääb ebaselgeks, kuidas otsus tehakse. Teeme ettepaneku

sõnastada punkt järgmiselt: „Hüdrogeoloogilise modelleerimise ja Natura

eksperthinnangu tulemused esitatakse enne korrastamisprojekti kinnitamist

Keskkonnaametile. Kui nende tulemused näitavad olulist kõrvalekallet 2015. aasta KMH

järeldustest või tekkivat olulist mõju Natura aladele, kaitstavatele loodusobjektidele või

veekeskkonnale, otsustab Keskkonnaamet täiendava KMH läbiviimise vajaduse enne

korrastamisprojekti heakskiitmist“.

Keskkonnaamet täpsustab KMH algatamata jätmise otsuse punkti 1.3 vastavalt

ettepanekule.

3) Analüüsida veesüsteemi veekogude eri veetasemete korral mõju istutatud metsaalale

kujunenud või kujunemisjärgus olevatele ökosüsteemidele. Absoluutkõrgusel 28 m esineks

mäeeraldise põhja- ja kirdeosas liigniiskuse tõttu vajadus istutatud metsa mahavõtmiseks

ja metsa säilitamiseks tuleks veetaset hoida veidi madalamal. Korrastamistingimuste

eelnõu punkt 1.1.3.1 kohustab koostama veerežiimi analüüsi, kuid ei määra veetaseme

kujundamise siduvaid lähtealuseid. LIFE IP CleanEST projekti uuringud toovad välja

juhtumeid, kus pärast veetaseme tõusu on varem metsastatud alad osaliselt hävinud.

Sirgala põlevkivikarjääri sulgemisel tekkivate veekogude veetaseme absoluutkõrguse 28 m

korral ei õnnestu seda vältida. Teeme ettepaneku täiendada punkti 1.1.3.1 järgmiselt:

„Veetaseme kujundamisel tuleb tagada, et korrastamisjärgne veetase ei põhjusta istutatud

metsaalade üleujutamist ja püsivat liigniiskumist“.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.1.

4) Hüdrogeoloogilise modelleerimisega näidata Alutaguse rahvuspargi veest sõltuvatele

kaitsealustele ökosüsteemidele olulise keskkonnamõjuta sulgemisjärgsete veekogude

veetase.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.2.

lisades punkti järgneva lause: Hüdrogeoloogilise modelleerimise alusel peab olema

võimalik järeldada, et projekteeritavate sulgemisjärgsete veekogude veetasemed on

kavandatud viisil, mis ei kahjusta oluliselt Alutaguse rahvuspargi veest sõltuvaid

kaitsealuseid ökosüsteeme.

5) Vastavalt korrastamisprojektis valitud veetasemele laugendada lõputranšeede püstloodis

järsakud veekogudes elustikule sobivaks (ligikaudu 2,5 m allapoole veepinda). Juhul kui

veetasemed sulgemisjärgses veesüsteemis erinevad 2015. aasta KMH-s toodust oluliselt, on

soovitav läbi viia täiendav KMH. LIFE IP CleanEST projekti uuringute kohaselt võivad

suuremad kui 50 ha veekogud kvalifitseeruda pinnaveekogumiks, millele kohalduvad

veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid.

16 (18)

6) Korrastamisprojektis hinnata tekkivate tehisveekogude pindala ning juhul, kui veekogu

pindala ületab 50 ha, kavandada selle kujundamine hea ökoloogilise potentsiaali

saavutamist toetavalt. Kuna alal kujunevate tehisveekogude ühendatus looduslike

veekogudega on nende elustiku kujunemisel äärmiselt oluline, tuleb korrastamisprojektis

tagada suurte kujunevate veekogude ühendatus elustiku seisukohalt parima

väljavoolulahendusega.

Keskkonnaamet täpsustab punkt 5 ja 6 kohaselt korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.7

viidates selle juures ka LIFE IP CleanEST projekti uuringutele ning lisab uue punkt 1.1.3.8.

Lisaks sõnastatakse ümber punkt 1.1.3.3 selgemaks, nii et oleks arusaadav, et

korrastamisprojekti lahendus peab tagama Mustajõe veekogumi hea seisundi säilimise.

7) Täiendada korrastamistingimuste eelnõu punkti 1.1.3.5 järgmise lausega:

„Väljavoolulahenduse valikul tuleb hinnata selle mõju vee-elustiku liikumisvõimalustele

ning eelistada lahendusi, mis võimaldavad võimalikult varakult kujundada ühenduse

vooluveekogudega“. Suurte põlevkivikarjääride tagasitäite puistangutes tekkiv

nikliühendite mobiilsus on uus asjaolu, mida 2015. aasta KMH ei käsitlenud. LIFE IP

CleanEST uuringud on tuvastanud, et põlevkivikarjääride veega täitumisel võivad

nikliühendid muutuda liikuvaks ning isevoolsetes väljalaskmetes on korduvalt ületatud

pinnaveele kehtestatud piirväärtus. Samuti on uuringutes rõhutatud, et nikli liikuvaks

muutumise protsess ei ole lõpuni selge ega hästi prognoositav.

Keskkonnaamet täpsustab välja toodud punkti alusel korrastamise tingimuse punkti 1.1.3.5

lisa lausega.

8) Suurte põlevkivikarjääride tagasitäite puistangutes tekkiv nikliühendite mobiilsus on uus

asjaolu, mida 2015. aasta KMH ei käsitlenud. LIFE IP CleanEST uuringud on tuvastanud,

et põlevkivikarjääride veega täitumisel võivad nikliühendid muutuda liikuvaks ning

isevoolsetes väljalaskmetes on korduvalt ületatud pinnaveele kehtestatud piirväärtus.

Samuti rõhutatakse, et nikli liikuvaks muutumise protsess ei ole lõpuni selge ega hästi

prognoositav. Seetõttu tuleb täiendada eelhinnangut hinnanguga biosaadava nikliühendite

võimaliku mõju kohta Sirgala põlevkivikarjääri korrastataval alal ning käsitleda seda

eraldi keskkonnariskina, mida 2015. aasta KMH-s ei hinnatud. Moodustuvate veekogude

seiresse lisada biosaadava nikli ja sulfaatide seire nõue. Seiret tuleb alustada veetaseme

tõusu algusest ning jätkata vähemalt kuni veekeskkonna seisundi stabiliseerumiseni. LIFE

IP CleanEST uuringud soovitavad jätta looduslikule taastumisele soostuvad, raskesti

ligipääsetavad või elustiku seisukohalt väärtuslikud alad.

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse osas uue punkti 1.1.5.5.

9) Korrastamisprojekt peab sisaldama eraldi kaarti ja põhjendust alade kohta, mis jäetakse

looduslikule taastumisele.

17 (18)

Keskkonnaamet lisab korrastamise tingimuse osas uue punkti 1.1.4.8.

10) Eelhinnangus on olemasoleva teabe põhjal järeldatud, et olulist mõju põhjaveekogumite

koguselisele ja keemilisele seisundile, kehtestatud põhjaveevarudele ning Vasavere

joogiveehaardele tõenäoliselt ei teki. Samas tuleb eelhinnangu kohaselt koostada

hüdrogeoloogiline mudel, hinnata veetasemete taastumist, veekvaliteedi muutusi ja

kontrollida, kas 2015. aastal modelleeritud veetasemed on endiselt õiged. Palume silmas

pidada, et kui hüdrogeoloogilise uuringu tulemused näitavad olulist mõju

põhjaveekogumite koguselise ja keemilisele seisundile, kehtestatud põhjaveevarudele,

Vasavere veehaardele, põhjaveest sõltuvatele pinnaveekogudele ja/või

maismaaökosüsteemidele, tuleb läbi viia täiendav KMH.

Keskkonnaamet kinnitab, et välja toodud põhimõtetega arvestatakse edasise korrastamise

tegevuse juures.

11) KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu punktis 1.2.1 märgitakse, et korrastamisprojekti

koostamisele peab eelnema hüdrogeoloogilise litsentsi omaniku poolt koostatud veerežiimi

taastumise analüüs. Palume materjalides asendada sõna „litsents“ mõistega

„hüdrogeoloogiline tegevusluba“.

Keskkonnaamet parandas sõnastuse eelnõudes.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse seisukoht

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 02.10.2026 kirjaga nr 4-4/26/2915-3 arvamuse

eelnõude kohta, milles toodi välja alljärgnev:

Enefit Industry OÜ kaevandamisloa nr KMIN-074 alusel kaevandatud Eesti

põlevkivimaardla Sirgala karjäär, mille korrastamiseks tingimused antakse, hõlmab suures

osas riigikaitselist ehitist Sirgala harjutusvälja. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 1 on

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga

ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu

üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi,

lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Sirgala harjutusväli on asutatud 2008. aastal ning

laiendatud Vabariigi Valitsuse 21.12.2023 korraldusega nr 301 „Kaitseväe Sirgala

harjutusvälja laiendamine“, mille lisas on näidatud laiendatud Sirgala harjutusvälja asukoht

ja piir (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/323122023010)

Korrastamistingimuste eelnõu punkti 1.1.1.2. järgi tuleb Sirgala harjutusvälja maa-ala

korrastada arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on riigikaitsemaa.

Korrastamistingimuste eelnõu punktis 2 ning KMH eelhinnangu punktis 3.1.1 on välja

toodud, et juba 2017. aastal on Narva karjääri korrastamistingimuste menetluse raames

käsitletud ka Sirgala karjääri korrastamistingimusi Sirgala harjutusvälja laienduse alal ning

korrastamistingimustes märgitud, et Sirgala harjutusvälja laienduse ala tuleb korrastada

18 (18)

selliselt, et see oleks võimalik pärast mäetööde lõpetamist kasutusele võtta riigikaitselise

väljaõppe alana.

Palume samaga jätkuvalt arvestada ning korrigeerida ja täiendada Sirgala harjutusvälja

maa-alal antavaid korrastamistingimusi nii, et nende tingimuste realiseerimisega ei

kaasneks sellist maastiku muudatust ja veetaseme tõusu, mis takistaks või muudaks

võimatuks Sirgala harjutusvälja maa-ala kasutamise harjutusväljana relvaseaduse

tähenduses. Eelkõige palume korrastamistingimuste eelnõu punktis 1.1.3 „Veerežiimi

kujundamise nõuded“ märgitud hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel, veerežiimi

taastamise analüüsimisel ning veetasemete kujundamise lahenduse koostamisel ning hiljem

korrastamisprojekti koostamisel kindlasti arvestada Sirgala harjutusvälja kasutamise

vajadustega ning teha selleks igakülgset koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseväega.

Keskkonnaamet arvestab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt välja toodud

põhimõtetega, tuues soovitud muudatused välja kahe korrastamistingimuse punkti täiendusena.

Korrastamistingimuste punkt 1.1.3 juurde lisati, et peab arvestama, Sirgala harjutusvälja

kasutuse vajadustega. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväega koostöö nõue lisati

aga üldiste lisatingimuste punkti 1.1.5.2 algusse.

Lisaks täiendatud tingimust nr 1.1.5.6, millele lisati täpsustus, et tee peab olema

mootorsõidukiga läbitav.

VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.